EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.12.2025
COM(2025) 981 final
2025/0397(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2023/1542 ja määrust (EL) 2024/1244 seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Liidu õigusaktid peaksid saavutama nendega seatud poliitilised eesmärgid tõhusalt, tulemuslikult ja läbipaistvalt. Aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta rõhutati, et üleminek vähese CO2 heitega, ressursitõhusale ja ringmajandusele on otsustav tegur ELi majandusliku heaolu, konkurentsivõime ja vastupidavuse saavutamiseks pikas perspektiivis3. ELi konkurentsivõime kompassiga esitas komisjon oma järgmise viie aasta strateegia, et kasutada ära selle ülemineku kogu potentsiaal4 . Peale selle on komisjon püstitanud veelgi rangema eesmärgi vähendada ettevõtjate (ja avaliku sektori asutuste) halduskulusid 25 % ja VKEde halduskulusid 35 %.
Nüüdseks on olemas väljakujunenud liidu keskkonnaõiguse normistik. Komisjon suhtub tõsiselt oma kohustusse hallata seda normistikku tõhusalt ning panustab oluliselt selle kohaldamise läbivaatamisse, et tagada normistiku eesmärgipärane täitmine ja probleemsete küsimuste lahendamine varases etapis. Lisaks on komisjon võtnud kohustuse teha oma praegusel ametiajal kõigi ELi õigusaktide stressitest. Käesoleva ettepaneku (ja koondpaketi muude ettepanekute) sisu kujutab endast komisjoni käimasoleva keskkonnavaldkonna stressitestimise esialgset tulemust, mis põhineb sidusrühmade ulatuslikul kaasamisel poliitilise tasandi kohtumiste, ümarlaudade, rakendusdialoogide ja tagasisidekorjete kaudu ning sidusrühmadelt, sealhulgas kodanikuühiskonnalt, ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, mõttekodadelt ja avaliku sektori asutustelt saadud teabel. Koondpaketis käsitletakse ringmajandust, tööstusrajatiste käitamist, ruumiandmete haldamist ja keskkonnalubasid käsitlevaid õigusakte.
Eespool nimetatud õigusaktid on olulised, et täita liidu kohustust tagada õiglane rohe- ja digiüleminek ning eelkõige üleminek ringmajandusele. On oluline, et need õigusaktid toimiksid hästi, aitaksid mobiliseerida liidu vahendeid, nagu ühtne turg, ning hoiaksid ära tarbetute kulude tekitamist ettevõtjate, avaliku sektori asutuste ja kodanike jaoks.
Selle konkreetse kavandatava määruse eesmärk on sihipäraselt läbi vaadata järgmised õigusaktid:
–määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid;
–määrus (EL) 2024/1244 tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise, tööstusheite portaali loomise ja määruse (EÜ) nr 166/2006 kehtetuks tunnistamise kohta.
Käesolev ettepanek sisaldab eespool nimetatud keskkonnavaldkonna määrustesse tehtud piiratud ja sihipäraseid muudatusi. Kõnealuste määruste edasised võimalikud muudatused jäävad käesoleva ettepaneku kohaldamisalast ja eesmärkidest täielikult välja. Vajadust selliste muudatuste järele võib vajaduse korral hinnata [üldteatises] ja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis välja kuulutatud ELi keskkonnaalaste õigusaktide täiendava stressitestimise raames. Komisjon teeb kaasseadusandjatega konstruktiivset koostööd tagamaks, et käesolevat ettepanekut puudutavas õigusloomeprotsessis säilib täielikult ettepaneku peamine eesmärk ja seda ei moonutata.
Patareisid ja akusid käsitlev määrus
Tootja määratluse muutmine kauglepingute puhul
Selles osas, mis puudutab tootjaid, kes ei ole asutatud liikmesriigis, kus nad patareisid või akusid müüvad, hõlmab määrus (EL) 2023/1542 praegu üksnes kauglepinguid kasutavaid tootjaid. Tuleb tagada, et kõik ettevõtjad, olenemata kasutatavast müügiviisist, oleksid hõlmatud määruses (EL) 2023/1542 sätestatud tootja määratlusega. Seepärast selgitatakse ettepanekuga, et valmistaja, importija või turustaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes müüb patareisid või akusid liikmesriigis ja on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis, on tootja, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingute kasutamisest.
Väga ohtlike ainete määratluse lisamine
Määruse (EL) 2023/1542 artiklis 13 on praegu nõutud, et patareid ja akud peaksid olema tähistatud märgisega, mis osutab ohtlike ainete sisaldumisele. Nende ainete määratlus on märgistamise puhul siiski ebaselge, sest asjaomases põhjenduses on täpsustatud, et patareide ja akude märgistusel peaks olema teatavate sisalduvate ohtlike ainete kogus. Seepärast täpsustatakse ettepanekuga veelgi, millised ained tuleb märgistusel tähistada, osutades väga ohtlikele ainetele, mis on kindlaks määratud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1907/2006 ja määrusega (EÜ) nr 1272/2008.
Akupakkide väljajätmine eemaldatavus- ja asendatavusnõuete kohaldamisalast
Määrusega (EL) 2023/1542 on praegu ette nähtud, et kergtranspordivahendite akud peavad olema elemendi tasandil eemaldatavad ja asendatavad. Kui vigaseid elemente ei asendata õigetes tingimustes, võib see põhjustada ootamatuid ohutusprobleeme. Et saavutada õige tasakaal ohutuse ja parandatavuse vahel, peaksid kergtranspordivahendite akupakid olema seega niisugused, et sõltumatud spetsialistid saavad need eemaldada ja asendada, kuid mitte elemendi tasandil, vaid mooduli tasandil.
Liigsete aruandlusnõuete lihtsustamine
Komisjon peab läbi vaatama liikmesriikide poolt igal aastal patarei- ja akujäätmete käitlemise kohta esitatava teabe ja koostama selle kvaliteedi kohta iga nelja aasta järel aruande. Lisaks peaks komisjon hindama andmete kogumise korraldust, andmete täpsust ja usaldusväärsust ning ta võib anda olukorra parandamiseks soovitusi. Nõue, et komisjon vaataks läbi liikmesriikidelt saadud andmed ja avaldaks nende kohta aruande, tuleks välja jätta, et andmete läbivaatamise protsess oleks paremini kohandatav. Komisjonile peaks jääma võimalus andmeid vajaduse korral hinnata ja otsustada omal äranägemisel, kas aruanne tuleks avalikustada, võttes arvesse andmete tundlikkust, konfidentsiaalsust ning kooskõla hindamis- ja läbivaatamistähtaegadega.
Tööstusheite portaal
Tööstusheite portaali määruse kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad peavad esitama pädevatele asutustele andmed vee, energia ja asjakohaste toormete kasutamise kohta. Artikli 6 lõikega 9 lubatakse liikmesriikidel teatada loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjate nimel heitest õhku, vette ja pinnasesse.
Mõned liikmesriigid ja sidusrühmad on seadnud küsimuse alla loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjatelt vee, energia ja asjakohaste toormete kasutamise kohta aruande esitamise nõude teostatavuse ja sellega seotud koormuse. Vastuseks sellele teeb komisjon ettepaneku vabastada loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjad kohustusest anda aru vee-, energia- ja materjalikasutuse kohta.
Lisaks soovitab komisjon lubada liikmesriikidel vabastada loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajad kohustusest anda aru jäätmete ülekandest väljapoole tegevuskohta, reovees sisalduvate saasteainete ülekandest väljapoole tegevuskohta ning tootmismahust ja töötundide arvust, tingimusel et liikmesriigid saavad sellist teavet koguda muul viisil. Kui see tingimus on täidetud, lubatakse liikmesriikidel esitada üksikute loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjate nimel ka muud teavet kui teave õhku, vette ja pinnasesse sattunud heidete kohta.
Selle muudatusettepanekuga, mille eesmärk on vähendada loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjate koormust, kasutades asjakohase teabe kogumiseks ja aruandlusprotsessi parandamiseks rohkem liikmesriikide võetavaid meetmeid, kaasneks tühine keskkonnamõju.
Põllumajandustootjatele ja vesiviljelusettevõtjatele tekiks tänu meetme rakendamisele kulude kokkuhoid, kuna nende aruandlusnõudeid vähendataks. Osa andmetest esitaksid liikmesriigid, kes saavad seda teavet oma tavapäraste põllumajanduslike analüüside tulemusel.
Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev ettepanek on osa meetmepaketist, mille peamine eesmärk on vähendada ettevõtjate jaoks liigset bürokraatiat. See on täielikult kooskõlas komisjoni parema õigusloome põhimõtetega ja konkurentsivõime kompassi eesmärkidega suurendada liidus konkurentsivõimet ning majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust. Kõnealuste meetmetega kehtestatud ratsionaliseerimine ei mõjuta asjaomase poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamist ega õigusaktide põhjendusi.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114 ja artikli 192 lõige 1. Need sätted kajastavad nende määruste õiguslikku alust, mida ettepanekuga kavatsetakse läbi vaadata. Määruse (EL) 2023/1542 õiguslik alus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete puhul on artikkel 114 ning artiklite 54–76 puhul artikli 192 lõige 1. Määruse (EL) 2024/1244 (edaspidi „tööstusheite portaali määrus“) õiguslik alus on artikli 192 lõige 1.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Patareisid ja akusid käsitlev määrus võeti vastu, pidades silmas eeldatavat nõudlust patareide ja akude järele lähiaastatel, patareide ja akude strateegilist rolli üleilmses üleminekus vähese CO2 heitega majandusele ning vajadust luua toimiv siseturg ja vältida turumoonutusi. Patareisid ja akusid käsitlevas määruses on kehtestatud ühised eeskirjad, mis käsitlevad patareide ja akude kestlikkust, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning lõppkasutajatele ja ettevõtjatele patareide ja akude kohta antavat teavet. Seetõttu on selle määruse sätete läbivaatamine põhjendatud ka subsidiaarsusega seotud põhjustel.
Tööstusheite portaali määrus: Liit ja liikmesriigid on osalised Århusi konventsioonis, milles tunnistatakse, et laiem avalik juurdepääs keskkonnateabele ning sellise teabe levik aitavad suurendada teadlikkust keskkonnaküsimustest ja soodustavad vaba arvamustevahetust, üldsuse tulemuslikumat osalemist keskkonnaasjade üle otsustamises ning kokkuvõttes ka paremat keskkonda. Lisaks on liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli osaline. On kaalukaid argumente selle kasuks, et liidu tasandi meetmeid oli vaja tööstusheite portaali loomiseks ja ilmselgelt ka määruse edasiseks läbivaatamiseks. Lisaks suurendab ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides tõenäoliselt aruandlusprotsesside tõhusust ja õiglust kõigi ettevõtjate jaoks, olenemata nende asukohast liidus.
•Proportsionaalsus
Ringmajandust käsitlevate õigusaktide puhul võetaks ettepanekuga kasutusele alternatiivsed vahendid, et saavutada poliitikaeesmärgid, millega soovitakse tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine asjaomaste toodete kasutusea lõpus.
Otsus edendada seda, et loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjate heitkoguste ja ressursikasutuse kohta antakse aru riigi tasandil, on proportsionaalne, kuna selle eesmärk on kasutada ära õigusaktides juba olemasolevaid protsesse, hoides seeläbi muudatused minimaalsena.
•Vahendi valik
Määruse ettepanek on sobiv vahend, sest selle aluseks olevad õigusaktid, mille muutmist ettepanek käsitleb, on samuti määrused.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Seadusandja võttis hiljuti vastu patareisid ja akusid käsitleva määruse ja tööstusheite portaali määruse läbivaadatud versioonid, mis põhinevad komisjoni ettepanekutel, mida toetavad mõjuhinnangud. Praeguses etapis ei ole võimalik hindamist läbi viia, kuna möödunud on liiga vähe aega ja puudub piisav praktiliste kogemuste pagas.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon on pidanud ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmade, kodanikuühiskonna, avaliku sektori asutuste ja ettevõtjatega, liikmesriikidega ja Euroopa Parlamendi liikmetega, sealhulgas rakendamise üle peetud dialoogides, sidusrühmade ümarlaudades ja arvukatel kohtumistel3. Käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud rohkem teavet eri konsultatsioonide kohta, mis on toimunud käesoleva ettepaneku ettevalmistamise toetamiseks.
Allpool on esitatud kokkuvõte peamiste konsultatsioonide kohta.
Koondettepaneku ettevalmistamiseks on toimunud järgmised konsultatsioonid:
–keskkonnaaruandluse veebiseminar (mille korraldas konsultant) 13. veebruaril 2025 ning veebiküsitlus eespool nimetatud veebiseminaril osalejate seas, kes olid nõustunud, et nendega võetakse sel eesmärgil ühendust,
–tagasisidekorje keskkonnaalase koondpaketi kohta, mis oli tagasiside andmiseks avatud 22. juulist 2025 kuni 10. septembrini 2025,
–2. oktoobril 2025 toimunud kõrgetasemeline ümarlaud keskkonnaalaste õigusaktide lihtsustamise teemal.
Keskkonnaalaste õigusaktide lihtsustamist käsitlevad üldised konsultatsioonid pälvisid palju tähelepanu, seejuures ka laiema üldsuse seas.
Eespool nimetatud 13. veebruaril 2025 toimunud veebiseminaril osales 500 registreerunut ja üle 300 aktiivse osaleja. Sihtotstarbelise järelkonsultatsiooni käigus saadi rohkem kui 500 vastust, millest paljud puudutasid konkreetseid küsimusi. Saadud tagasisidet kajastavad mitmed koondpaketis kavandatud lihtsustused.
Tagasisidekorje keskkonnaalase lihtsustamise kohta pälvis kõige enam tähelepanu. Komisjon avaldas portaalis „Avaldage arvamust!“ keskkonnanormide lihtsustamise paketi kohta tagasisidekorje
Halduskoormuse lihtsustamine keskkonnaalastes õigusaktides
. Tagasisideperiood kestis alates 22. juulist 2025 kuni 10. septembrini 2025. Kogu tagasisidekorje on avaldatud veebisaidil „Avaldage arvamust!“.
Tagasisidekorjele laekus 190 998 vastust, millest 189 751 (99,3 %) saadi kodanikelt. 1 247 (0,7 %) vastust saadi organisatsioonidelt, sealhulgas ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt (keskkonna- ja muud organisatsioonid), avaliku sektori asutustelt ning akadeemilistelt ringkondadelt. Nendele vastustele oli lisatud 622 manust (peamiselt seisukohavõtud) mis sisaldasid sageli konkreetseid ettepanekuid.
Ettevõtluse seisukohast toetatakse vähem koormavat regulatsiooni, mis annaks ettevõtetele paindlikkuse nii majanduskasvu kui ka kestliku tootmise saavutamiseks. Arvatakse, et osa halduskohustusi on liiga ettekirjutavad ega anna lisaväärtust.
Kodanikuühiskond toetab lihtsustamist, mis muudaks keskkonna ja sotsiaalsete standardite kaitsmise lihtsamaks ning väldiks dereguleerimist, näiteks kaotades liiasused ja mitte nõudes liiga üksikasjalike eeskirjade täitmist. Siiski tuntakse muret, et keskkonnanormide lihtsustamiseks tehtavad jõupingutused võivad kahjustada keskkonnakaitset. Kodanikud nõudsid tungivalt, et EL keskenduks pigem kehtivate õigusaktide täitmise tagamisele kui uute lihtsustuste loomisele.
Väärib märkimist, et komisjon on korraldanud konsultatsioone ja koostanud mõjuhinnangu, et toetada kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse sihipärast läbivaatamist, kuna see määrus sisaldab eeldatavalt olulist lihtsustamiskomponenti. Komisjon koostab praegu ka mõjuhinnangut, et toetada ringmajanduse õigusakti ettevalmistamist 2026. aastal. Hindamisel tuginetakse käimasolevatele konsultatsioonidele, mis hõlmavad ka kehtivate (jäätmete ja ringmajandusega seotud) õigusaktide lihtsustamist.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Nagu eespool osutatud, sõlmis komisjon lepingu välise teenuseosutajaga, et ta jagaks ettepanekuga seotud eksperditeadmisi. Eelkõige on see töövõtja vaadanud läbi kehtivad keskkonnaalased õigusaktid, et teha kindlaks aruandlus- ja muud halduskohustused ning võimalused neid kohustusi lihtsustada. Lisaks on teenuseosutaja aidanud määrata kindlaks, kui palju võivad koondpaketi sätete lihtsustamiseks võetavate võimalike meetmetega kulud väheneda. Kogu töövõtja esitatud teave avaldatakse.
•Mõjuhinnang
Mõjuhinnangut ei ole koostatud peamiselt seetõttu, et kavandatavad muudatused on väga konkreetsed ja nende aluseks olevate probleemide lahendamiseks on vähe valikuvõimalusi. Käesolevale ettepanekule on siiski lisatud komisjoni talituste töödokument. Selles põhjendatakse ettepaneku sisu ja esitatakse võimaluse korral kvantitatiivne teave selle eeldatava mõju kohta. Samuti esitatakse selles sidusrühmade seisukohad ja vastused, mille komisjon on saanud.
Hinnatud on käesoleva ettepaneku kooskõla artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning liidu 2030. ja 2040. aasta kliimaeesmärkidega. Ettepanek on nende eesmärkidega kooskõlas ja tagab edusammud kohanemisel.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames tagab komisjon, et tema õigusaktid on eesmärgipärased, suunatud sidusrühmade vajadustele ja aitavad minimeerida koormust ning et nende abil saavutatakse seatud eesmärgid. Käesolev ettepanek on seega õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa ning sellega täielikult kooskõlas, kuna ettepanekuga soovitakse lihtsustada teatavaid haldusmenetlusi ning vähendada ettevõtjate tarbetuid kulusid.
Määruste muutmisega seotud kokkuhoidu hinnatakse standardkulumetoodika alusel ja see hõlmab 70 miljonit eurot tööstusheite portaali puhul. Patareisid ja akusid käsitleva määruse puhul tuleneb kasu õigusakti teksti selgitamisest.
•Põhiõigused
Kahjulikku mõju ei ole ette näha.
4.MÕJU EELARVELE
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kavandatud muudatused on väga konkreetsed ja vahetult kohaldatavad ning neid ei ole vaja rakenduskavadega toetada. Mõju hinnatakse sobival ajal, kuna aluseks olevates õigusaktides on ette nähtud hindamine tavamenetluse kohaselt kogu poliitikatsükli jooksul osana komisjoni parema õigusloome poliitikast.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei ole asjakohane vahetult kohaldatavate määruste puhul.
•
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 on sätestatud määruse (EL) 2023/1542 muudatused.
Artiklis 2 on sätestatud määruse (EL) 2024/1244 muudatused.
2025/0397 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2023/1542 ja määrust (EL) 2024/1244 seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni koosseisule 2024−2029 osutatakse eesmärgile lihtsustada õigusakte, et kõrvaldada kattuvused ja vastuolud, säilitades samal ajal kõrged standardid ja järgides Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärke.
(2)Vastuseks Draghi 2024. aasta aruandele, milles osutatakse regulatiivsetele takistustele ja regulatiivsele halduskoormusele kui olulistele probleemidele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) jaoks, on konkurentsivõime kompassis määratud kindlaks horisontaalsed tegurid konkurentsivõime toetamiseks, sealhulgas regulatiivse keskkonna lihtsustamine, koormuse vähendamine ning kiiruse ja paindlikkuse soodustamine.
(3)Oma 11. veebruari 2025. aasta teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ esitas Euroopa Komisjon oma visiooni rakendamis- ja lihtsustamiskavast, mis toob inimeste ja ettevõtete jaoks kaasa kiire ja nähtava paranemise kohapeal. Selleks on vaja enamat kui järkjärgulist käsitlust ja liit peab selle eesmärgi saavutamiseks julgelt tegutsema. Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutused ja sidusrühmad peavad töötama üheskoos, et muuta liidu, riiklikud ja piirkondlikud eeskirjad sujuvamaks ja lihtsamaks ning rakendada poliitikat tulemuslikumalt.
(4)Seoses komisjoni kohustusega vähendada aruandluskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, edendada koostalitlusvõimet ja suurendada konkurentsivõimet on vaja kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2023/1542 ja (EL) 2024/1244 teatavaid sätteid, säilitades samal ajal poliitikaeesmärgid, mis on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes ja kestliku rahanduse tegevuskavas.
(5)Selleks et säilitada sidusus algsete õigusaktidega ja seadusandlik eesmärk, põhinevad määruse (EL) 2023/1542 muudatused aluslepingu artiklil 114 ning määruse (EL) 2023/1542 VIII peatüki ja määruse (EL) 2024/1244 muudatused aluslepingu artikli 192 lõikel 1.
(6)Tagamaks et kõik ettevõtjad, olenemata kasutatavast müügiviisist, on hõlmatud määruses (EL) 2023/1542 sätestatud tootja mõistega, tuleks selgitada, et valmistaja, importija või turustaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes müüb patareisid või akusid liikmesriigis ja on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis, on tootja mitte ainult kauglepingute alusel müümisel.
(7)Määruse (EL) 2023/1542 artikli 13 kohaselt peaksid patareid ja akud olema tähistatud märgisega, mis osutab ohtlike ainete sisaldumisele. Kooskõlas kõnealuse määruse põhjendusega 44 on vaja veelgi täpsustada, millised ained tuleb märgistusel tähistada, osutades väga ohtlikele ainetele, mis on kindlaks määratud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1907/2006 või määrusega (EÜ) nr 1272/2008.
(8)Nõue, et kergtranspordivahendite akud ja akupakid peavad olema eemaldatavad ja asendatavad elemendi tasandil, võib tekitada ootamatuid ohutusprobleeme, kui vigaseid elemente ei asendata õigetes tingimustes. Seega on ohutuse ja parandatavuse vahel õige tasakaalu saavutamiseks asjakohane nõuda, et kergtranspordivahendite akud ja akupakid oleksid sõltumatute spetsialistide poolt mooduli tasandil kergesti eemaldatavad ja asendatavad.
(9)Määruse (EL) 2023/1542 kohaselt peab komisjon avaldama aruande liikmesriikide esitatud teabe läbivaatamise tulemuste kohta. Praktikas on artikli 76 lõige 4 olnud liiga ettekirjutav ja tähendanud seda, et rakendamist käsitlevate andmete analüüs on vajalik ajal, mis ei ole kooskõlas hindamistsüklitega, ja hõlmab ainult osa teabest. Seetõttu tuleks see nõue välja jätta, et võimaldada andmete paindlikumat läbivaatamist. Teadlike otsuste tegemine on liidu juhtimisprotsesside lahutamatu osa. Seepärast peaks komisjon jätkama liikmesriikide esitatud andmete läbivaatamist.
(10)Selleks et lihtsustada käitajatele ja ettevõtjatele esitatavaid nõudeid ning vähendada määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 kohasest aruandlusest tulenevat halduskoormust, säilitades samal ajal samaväärsed inimeste tervise ja keskkonna kaitse standardid, on asjakohane lubada liikmesriikidel vabastada loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajad kohustusest anda aru jäätmete ülekandest väljapoole tegevuskohta, reovees sisalduvate saasteainete ülekandest väljapoole tegevuskohta ning tootmismahust ja töötundide arvust, tingimusel et seda teavet saab koguda muul viisil, et täita kõnealuse määruse artiklis 7 sätestatud nõudeid. Selleks et minimeerida loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajate halduskoormust, ei tuleks neilt nõuda aruandlust vee, energia ja asjakohaste toormete kasutamise kohta.
(11)Määrusi (EL) 2023/1542 ja (EL) 2024/1244 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2023/1542 muutmine
Määrust (EL) 2023/1542 muudetakse järgmiselt.
(1)Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a)punkti 47 alapunkt d asendatakse järgmisega:
„d) müüb liikmesriigis patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, otse lõppkasutajatele, kes on kas kodumajapidamised või muud kui kodumajapidamised, ja on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis;“ b) lisatakse punkt 69: „väga ohtlik aine“ – iga aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on määratletud vastavalt kõnealuse määruse artikli 59 lõikele 1, või iga aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on loetletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas.“
(2)Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega.
„5. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on paigaldatud kergtranspordivahendite akud, peab tagama, et need akud ning akupakis sisalduvad üksikud akumoodulid on toote kasutusea jooksul sõltumatu spetsialisti poolt igal ajal kergesti eemaldatavad ja asendatavad.“
(3)Artikli 76 lõikes 4 jäetakse välja teine, kolmas ja neljas lause.
(4)VI lisa A osa punkt 8 asendatakse järgmisega:
(5)„8. patareis või akus sisalduvad ohtlikud ained artikli 3 lõike 1 punkti 69 tähenduses (välja arvatud elavhõbe, kaadmium ja plii), mille kontsentratsioon on 0,1 massiprotsenti või rohkem.“
(6)
Artikkel 2
Määruse (EL) 2024/1244 muutmine
Määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 lõige 9 asendatakse järgmisega:
„9.
Lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud aruandlusnõudeid ei kohaldata selliste käitiste käitajate suhtes, milles tegeletakse I lisa teisel ja seitsmendal real osutatud tegevustega (edaspidi „loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajad“).
Liikmesriigid võivad otsustada, et nad teevad ise kindlaks käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud tahtliku heite kogused loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajate nimel. Sellisel juhul ei kohaldata nende käitajate suhtes seoses sellise heitega lõikeid 1–8.
Liikmesriigid võivad otsustada vabastada loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajad kohustusest teatada käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides b, c, e, f ja g osutatud andmeid, tingimusel et liikmesriigid saavad sellist teavet koguda muul viisil, et täita oma artiklist 7 tulenevaid kohustusi. Sellisel juhul ei kohaldata nende käitajate suhtes seoses selliste andmetega käesoleva artikli lõikeid 1–8.“
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
president
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3.
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3.
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3.
1.3.Eesmärgid3.
1.3.1.Üldeesmärgid3.
1.3.2.Erieesmärgid3.
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3.
1.3.4.Tulemusnäitajad3.
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4.
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4.
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4.
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5.
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5.
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6.
2.HALDUSMEETMED8.
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8.
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8.
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8.
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8.
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10.
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10.
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12.
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12.
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12.
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17.
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22.
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24.
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24.
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24.
3.2.3.3.Assigneeringud kokku24.
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25.
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25.
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26.
3.2.4.3.Personalivajadus kokku26.
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28.
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28.
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28.
3.3.Hinnanguline mõju tuludele29.
4.Digimõõde29.
4.1.Diginõuded30.
4.2.Andmed30.
4.3.Digilahendused31.
4.4.Koostalitlusvõime hindamine31.
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32.
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2023/1542 ja määrust (EL) 2024/1244 seoses teatavate nõuete lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Euroopa roheline kokkulepe
1.3.Eesmärgid
1.3.1.Üldeesmärgid
Käesoleva seadusandliku ettepaneku üldeesmärk on lihtsustada ja selgitada määruste (EL) 2023/1542 ja (EL) 2024/1244 teatavaid elemente, et selgitada tootjate ja valmistajate kohustusi seoses patareide ja akudega ning leevendada teatavate ettevõtjate koormust seoses aruandlusega tööstusheite portaali määruse kohaldamisalas. Vähendades tehniliste ja aruandlusnõuetega seotud halduskoormust ja nende nõuete täitmisega seotud kulusid, on käesoleva ettepaneku eesmärk tagada raamistiku proportsionaalsus, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrged standardid.
1.3.2.Erieesmärgid
Käesoleva ettepaneku kohaste määruse (EL) 2023/1542 kavandatud muudatuste erieesmärk on saavutada järgmised tulemused:
muuta tootja määratlust kauglepingute puhul,
jätta akupakid eemaldatavus- ja asendatavusnõuetest välja,
lihtsustada komisjoni liigset aruandlust.
Määruse (EL) 2024/1244 kavandatud muudatuste erieesmärgid järgmised:
-
vabastada loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjad kohustusest anda aru vee-, energia- ja materjalikasutusest;
-
lubada liikmesriikidel vabastada loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajad kohustusest anda aru jäätmete ülekandest väljapoole tegevuskohta, reovees sisalduvate saasteainete ülekandest väljapoole tegevuskohta ning tootmismahust ja töötundide arvust, tingimusel et liikmesriigid saavad sellist teavet koguda muul viisil. Kui see tingimus on täidetud, lubatakse liikmesriikidel esitada üksikute loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjate nimel teavet nende elementide kohta.
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Määruse (EL) 2023/1542 kavandatud muudatused toovad kasu paljudele sidusrühmadele, sealhulgas patareide ja akude tootjatele. Tootjad võivad olla kindlad, et kõik ettevõtjad, olenemata kasutatavast müügiviisist, on hõlmatud määruses (EL) 2023/1542 sätestatud tootja määratlusega. See loob õiguskindluse selles, millistel tootjatel on laiendatud tootjavastutus. Akupakkide väljajätmine eemaldatavus- ja asendatavusnõuetest annab patareide ja akude valmistajatele õiguskindluse ning lahendab ohutusprobleemid olukorras, kui vigaseid patarei- ja akuelemente ei asendata õigetes tingimustes.
Määruse (EL) 2024/1244 kavandatud muudatused peaksid loomapidamis- ja vesiviljeluskäitiste käitajatele kasu tooma, vähendades nende aruandluskoormust.
1.3.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Selleks et jälgida ettepaneku erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, uurib komisjon võimalust korraldada teabevahetust liikmesriikidega eri vormides, sealhulgas olemasolevaid foorumeid kasutades.1.4.
Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
ei ole asjakohane1.5.2.
ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Määruses (EL) 2023/1542 on juba sätestatud tootja mõiste. Muudatusettepanekuga tagatakse õiguskindlus selles, keda määratlus hõlmab. Määruse (EL) 2023/1542 kohast nõuet, et kergtranspordivahendite akud peavad olema eemaldatavad ja asendatavad, kohaldati elemendi tasandil. Patareide ja akude tootjatele tagatakse õiguskindlus selles osas, mis puudutab kergtranspordivahendite akude eemaldatavuse ja asendatavuse nõudeid, ning kogu liidus võetakse kasutusele koordineeritud lähenemisviis.
Määruse (EL) 2024/1244 muudatuste eesmärk on tagada aruandluse parem koordineerimine ja suurem vastastikune täiendavus, selgitades, mille kohta peavad aru andma loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjad või liikmesriigid.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
ei kohaldata
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
–
hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
–
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–
rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
ei kohaldata
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Kulu liik
|
Rahaline osalus
|
|
|
Arv
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid
|
Muud kolmandad riigid
|
Muu sihtotstarbeline tulu
|
|
|
ei kohaldata
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Kulu liik
|
Rahaline osalus
|
|
|
Arv
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid
|
Muud kolmandad riigid
|
Muu sihtotstarbeline tulu
|
|
|
ei kohaldata
|
Liigendatud/liigendamata
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
–
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Arv
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik
|
Arv
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
|
|
|
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
|
Kulukohustused
|
=1a+1b +3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
|
|
|
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU
(vajalikud vahendid)
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
7.
|
Rubriik „Halduskulud“
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG <….> KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG <….> KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Arv
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Arv
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2a)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
|
0,000
|
|
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1a+1b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
=2a+2b+3
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
7
|
Rubriik „Halduskulud“
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG <….> KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DG: <…….>
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
DG <….> KOKKU
|
Assigneeringud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU
|
Maksed
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid
|
|
|
Aasta
2024
|
Aasta
2025
|
Aasta
2026
|
Aasta
2027
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
|
|
|
VÄLJUNDID
|
|
|
Väljundi liik
|
Keskmine kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Väljundite arv kokku
|
Kulud kokku
|
|
ERIEESMÄRK nr 1…
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ERIEESMÄRK nr 2 ...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
- Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
–
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
–
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.3.3.Assigneeringud kokku
|
KOKKU
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Personalikulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
Muud halduskulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus
–
Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
–
Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
|
- peakorteris
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
|
- ELi delegatsioonides
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
KOKKU
|
0
|
0
|
0
|
0
|
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
|
SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
|
– peakorteris
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
|
- ELi delegatsioonides
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
KOKKU
|
0
|
0
|
0
|
0
|
3.2.4.3.Personalivajadus kokku
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
|
- peakorteris
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
|
- ELi delegatsioonides
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
|
0
|
0
|
0
|
0
|
|
KOKKU
|
0
|
0
|
0
|
0
|
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
|
Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist
|
Erakorraline lisapersonal*
|
|
|
|
Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt
|
Rahastatakse BA ridadelt
|
Rahastatakse tasudest
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad
|
|
|
ei kohaldata
|
|
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
|
|
|
|
|
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad
|
ei kohaldata
|
|
Koosseisuvälised töötajad
|
ei kohaldata
|
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
|
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
|
|
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
|
|
RUBRIIK 7
|
|
Institutsiooni tasandi IT-kulud
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIK 7 kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
|
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
|
|
|
KOKKU
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
0,000
|
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
–
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
–
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
–
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
–
ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–
näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta
2024
|
Aasta
2025
|
Aasta
2026
|
Aasta
2027
|
Kokku
|
|
Nimetage kaasrahastav asutus
|
|
|
|
|
|
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
|
|
|
|
|
|
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
–
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
–
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–
omavahenditele
–
muudele tuludele
–
märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida
|
Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud
|
Ettepaneku/algatuse mõju
|
|
|
|
Aasta 2024
|
Aasta 2025
|
Aasta 2026
|
Aasta 2027
|
|
Artikkel ….
|
|
|
|
|
|
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
4.Digimõõde
4.1.Diginõuded
|
Viide nõudele (artikkel/lõige)
|
Nõude kirjeldus
|
Mõjutatud või asjaomane osaleja
|
Üldised protsessid
|
Kategooria (andmed/digilahendus/digitaalne avalik teenus/protsesside digitaliseerimine)
|
|
Artikli 1 lõige 3 [määruse (EL) 2023/1542 artikli 76 lõige 4]
|
Komisjoni ettekirjutav kohustus avaldada liikmesriikide andmete kohta perioodiline aruanne asendatakse paindlikuma süsteemiga, mis võimaldab andmete kohandatud läbivaatamist ja valikulist avaldamist. Tähtsus digivaldkonnas: muudetakse olemasolevaid ELi tasandi andmehaldus- ja aruandlusprotsesse.
|
Euroopa Komisjon/liikmesriigid
|
Andmete kogumine ja avaldamine
|
Andmed
|
|
Artikkel 2 [määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 lõige 9]
|
Võimaldab liikmesriikidel koguda ja esitada andmeid heitkoguste, jäätmete ülekande ning tootmismahtude ja töötundide kohta alternatiivsete digitaalsete või haldusvahendite abil, tehes erandi teatavatele käitajatele. Tähtsus digivaldkonnas: muudab andmete kogumise ja edastamise protsesse tööstusheite portaali süsteemis.
|
liikmesriigid, loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtjad, Euroopa Komisjon
|
keskkonnaandmete kogumine ja aruandlus
|
andmed/digitaalne avalik teenus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.2.Andmed
|
Andmete liik
|
Viide(viited)
|
Standardid/spetsifikatsioonid (vajaduse korral)
|
|
Keskkonna- ja tööstusheite andmed
|
Artikkel 2 [määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 lõige 9]
|
Olemasolevad tööstusheite portaali andmevormingud (XML/CSV); kooskõlas Århusi konventsiooni ja UNECE saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolliga.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
|
Ettepanekuga edendatakse Euroopa andmestrateegiat, tagades kohandatava ja proportsionaalse andmehalduse ning lihtsustades samal ajal liigset aruandlust. Sellega säilitatakse koostoime ja läbipaistvus Århusi konventsiooni ning saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli raames.
|
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
|
Ettepanekuga edendatakse Euroopa andmestrateegiat, tagades kohandatava ja proportsionaalse andmehalduse ning lihtsustades samal ajal liigset aruandlust. Sellega säilitatakse koostoime ja läbipaistvus Århusi konventsiooni ning saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli raames.
|
Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele
|
Muudetud andmed on praegustes aruandlusraamistikes endiselt leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad.
|
Andmevood
|
Andmete liik
|
Viide (viited) nõudele (nõuetele)
|
Osaleja, kes andmed esitab
|
Osaleja, kes andmed saab
|
Andmevahetuse ajend
|
Sagedus (kui see on asjakohane)
|
|
Tööstusheite ja jäätmete ülekande andmed
|
Artikkel 2 [määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 lõige 9]
|
Ettevõtjad/liikmesriigid
|
Euroopa Komisjon/EEA
|
Keskkonnaaruandluse tsükkel
|
Iga-aastane/kogutud
|
|
Patarei- ja akujäätmete käitlemise andmed
|
Artikli 1 lõige 3 [määruse (EL) 2023/1542 artikli 76 lõige 4]
|
liikmesriigid
|
Euroopa Komisjon
|
aruandeperiood
|
nagu on kindlaks määratud
|
|
|
|
|
|
|
|
4.3.Digilahendused
|
Digilahendus
|
Viide (viited) nõuetele
|
Peamised volitatud funktsioonid
|
Vastutav asutus
|
Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?
|
Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?
|
Tehisintellektitehnoloogia kasutamine
|
|
Tööstusheite portaal
|
Artikkel 2 [määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 lõige 9]
|
Andmete kogumine, valideerimine ja avaldamine, liikmesriikide alternatiivsed aruandlusmeetodid.
|
EEA/Euroopa Komisjon
|
Üldsuse juurdepääs vastavalt Århusi konventsioonile ja saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokollile
|
Olemasoleva portaalitaristu taaskasutamine
|
Puudub
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
—
|
—
|
Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.
Tööstusheite portaal
|
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)
|
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
|
|
Tehisintellektimäärus
|
Tehisintellekti kasutamist ei ole ette nähtud.
|
|
ELi küberturvalisuse raamistik
|
Kooskõlas määrusega (EL) 2019/881; ISO/IEC 27001
|
|
eIDAS
|
Riigi ametiasutuste juurdepääsu kontrollitakse EU Logini kaudu.
|
|
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
|
Ei kohaldata.
|
|
Muu
|
-
|
4.4.Koostalitlusvõime hindamine
|
Digitaalne avalik teenus
|
Kirjeldus
|
Viide(viited)
|
Koostalitleva Euroopa lahendus(ed)
(EI KOHALDATA)
|
Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
|
|
Tööstusheite portaal
|
Piiriülene keskkonnaandmete vahetamine liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel.
|
Artikkel 2 [määruse (EL) 2024/1244 artikli 6 lõige 9]
|
|
Århusi konventsiooni / saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli standardid; INSPIRE metaandmete eeskirjad
|
Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele
Tööstusheite portaal
|
Hindamine
|
Meetmed
|
Võimalikud allesjäänud tõkked
|
|
Hinnake kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega
Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed
|
Ettepanekuga ei nähta siduvate meetmetena ette väliseid digitaalseid/valdkondlikke poliitikavahendeid.
|
Alternatiivsete andmete kogumise ajastus ja sagedus võib olla liikmesriigiti erinev.
|
|
Hinnake korralduslikke meetmeid digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks
Loetlege kavandatud juhtimismeetmed
|
Ettevõtjate tingimuslikud erandid punktides b, c, e, f ja g sätestatud nõuetest, kui liikmesriikidel on võimalik artikli 7 kohaste kohustuste täitmiseks andmeid saada; ettevõtjad vabastatakse seoses kõnealuste punktidega artikli 6 lõigetes 1–8 sätestatud kohustustest, andes juhtimise ametlikult üle liikmesriikidele, kui nad saavad seda teavet muul viisil koguda.
(Ettepaneku artikkel 2 → artikli 6 lõike 9 kolmas lõik (seos artikliga 7).
|
Liikmesriikide suutlikkus ja sisemised juhtimisstruktuurid võivad olla erinevad, mis põhjustab ebakõlasid selles, kui järjepidevalt ja õigeaegselt liikmesriigid ettevõtjate nimel aru annavad.
Ilma ettepaneku kohaste koordineerimismehhanisme käsitlevate ühtsete suunisteta võib olukorra eskaleerumise / probleemide piiriülene käsitlemine liikmesriigiti erineda.
|
|
Hinnake meetmeid, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks
Loetlege sellised meetmed
|
Ettepanekuga seotakse alternatiivne liikmesriikide aruandlus konkreetsete artikli 6 lõikes 1 loetletud andmeelementidega, mistõttu säilib ühtne arusaamine selle kohta, millised andmed tuleb esitada, isegi kui käitajatele on tehtud erand.
(Ettepaneku artikkel 2 → artikli 6 lõike 9 teine ja kolmas lõik).
Seos artiklist 7 tulenevate liikmesriikide kohustustega tagab ühtse arusaamise sellest, mis tuleb koostada ja esitada.
(Ettepaneku artikkel 2 → artikli 6 lõike 9 kolmas lõik).
|
Ettepanekus ei nähta liikmesriikide poolt „muul viisil“ kogutud andmete jaoks ette ühtlustatud arvutusmeetodeid ega andmesõnastikke, mis võib tekitada erinevaid lähenemisviise.
Ettevõtja kogutud andmete ja liikmesriikide kogutud andmete tähenduse kaardistamine võib liikmesriigiti erineda.
|
|
Hinnake ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamist
Loetlege sellised meetmed
|
Käesoleva ettepanekuga ei kehtestata tööstusheite portaali jaoks täiendavaid tehnilisi kirjeldusi ega standardeid. Muudatusettepanek puudutab üksnes seda, kes aru annab ja millistel tingimustel, mitte seda, kuidas aru antakse (vorming/standard).
|
Tehniliste ettekirjutuste puudumisel võivad liikmesriigid „muul viisil“ teabe kogumisel kasutada erinevaid vorminguid/vahendeid.
|
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
|
Meetme kirjeldus
|
Viide(viited)
|
Komisjoni roll
|
Kaasatavad osalejad
|
Esialgne ajakava
|
|
Patareisid ja akusid käsitleva määruse kohaste andmete avaldamise tavade läbivaatamine
|
Artikli 1 lõige 3 [määruse (EL) 2023/1542 artikli 76 lõige 4]
|
Liigse aruandluse lihtsustamine.
|
Komisjon
|
2026–2027
|
NB! Kui komisjoni ettepanekut seadusandlike läbirääkimiste käigus oluliselt muudetakse, võib olla vaja ajakohastada finants- ja digiselgituses sisalduvat teavet finants- ja/või digiaspektide kohta, et toetada läbirääkimisprotsessi ja tagada selgus kõigile asjaomastele pooltele