Brüssel,8.9.2026

COM(2026) 555 final

2026/0254(BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2026/004 FI/Etelä-Suomi and Helsinki-Uusimaa paper)



SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruses (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 1 .

2.19. mail 2026 esitas Soome taotluse EGF/2026/004 FI/ Etelä-Suomi and Helsinki-Uusimaa paper, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega paberitööstuses Soome NUTS 2. tasandi piirkondades Lõuna-Soome (FI1C) ja Helsingi-Uusimaa (FI1B).

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas kõikide määruse (EL) 2021/691 kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGFi taotlus

EGF/2026/004 FI/ Etelä-Suomi and Helsinki-Uusimaa paper

Liikmesriik

Soome

Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (NUTS 2 2. tasand)

Lõuna-Soome (FI1C) ja Helsingi-Uusimaa (FI1B)

Taotluse esitamise kuupäev

19. mai 2026

Taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäev

19. mai 2026

Lisateabe nõudmise kuupäev

3. juuni 2026

Lisateabe esitamise tähtaeg

25. juuni 2026

Hindamise lõpuleviimise tähtaeg

4. september 2026

Sekkumiskriteerium

Määruse (EL) 2021/691 artikli 4 lõike 2 punkt b


Asjaomaste ettevõtjate arv

4

Majandussektor(id)

(NACE Revision 2 osa) 3

Osa 17 (paberi ja pabertoodete tootmine)

Vaatlusperiood (kuus kuud)

1. oktoober 2025 – 1. aprill 2026

Koondamiste arv vaatlusperioodil (a)

346

Koondamiste arv enne või pärast vaatlusperioodi (b)

5

Koondamisi kokku (a + b)

351

Rahastamisnõuetele vastavate toetusesaajate koguarv

351

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate koguarv

351

Individuaalsete teenuste eelarve (eurodes)

1 769 600

EGFi rakendamise eelarve 4 (eurodes)

68 000

Kogueelarve (eurodes)

1 837 600

EGFi toetus (60 %) (eurodes)

1 102 560

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Soome esitas taotluse EGF/2026/004 FI/Etelä-Suomi and Helsinki-Uusimaa paper 19. juulil 2026, s.t 12 nädala jooksul alates määruse (EL) 2021/691 artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumide täitumise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal päeval ja palus 3. juunil 2026 Soome ametiasutustelt lisateavet. Lisateave esitati 15 tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 50 tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul peaks komisjon viima lõpule hindamise selle kohta, kas taotlus vastab rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 4. septembril 2026. Põhjus, miks komisjon ei ole erandkorras suutnud tähtajast kinni pidada, on täielikult menetluslik ja seotud muudetud otsustusprotsessiga suvepuhkuse ajal.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus on esitatud 346 töötaja kohta, kelle tegevus paberitootmissektoris on lõppenud. Koondatud töökohad asuvad NUTS 2. tasandi piirkondades Lõuna-Soome (FI1C) ja Helsingi-Uusimaa (FI1B).

Ettevõtjad ja koondatud töötajate arv vaatlusperioodil

Metsä Group Oyj

57

Stora Enso Oyj

30

UPM Communication Papers Oy

166

SAPPI Finland Operations Oy

93



Ettevõtjaid kokku: 4

Koondatud töötajaid kokku: 

346

Sekkumiskriteeriumid

6.Soome ametiasutused esitasid taotluse määruse (EU) 2021/691 artikli 4 lõike 2 punkti b kohase sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 200 töötaja koondamine kuuekuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasemel määratletud majandussektoris ja asuvad liikmesriigi ühes NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. Vaatlusperioodil koondati NUTS 2 piirkondades Lõuna-Soome (FI1C) ja Helsingi-Uusimaa (FI1B) 346 töötajat.

7.Taotluse aluseks olev kuuekuuline vaatlusperiood on ajavahemik alates 1. oktoobrist 2025 kuni 1. aprillini 2026.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 6 esimese lõigu punktile a koostoimes artikli 5 esimese lõigu punktiga c on vaatlusperioodil koondatud töötajate arv arvestatud järgmiselt:

– 253 koondatud töötajat alates kollektiivse koondamise teate kuupäevast;

– 93 koondatud töötajat alates koondamisteate kuupäevast.

Rahastamisnõuetele vastavad toetusesaajad

9.Lisaks juba osutatud töötajatele kuulub rahastamisnõuetele vastavate toetusesaajate hulka 5 koondatud töötajat, kelle tegevus lõppes enne või pärast kuue kuu pikkust vaatlusperioodi. Kõik need töötajad lõpetasid tegevuse määruse (EL) 2021/691 artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaselt kas kuue kuu jooksul enne vaatlusperioodi algust 1. oktoobril 2025 või vaatlusperioodi lõpu ja käesoleva ettepaneku vastuvõtmisele eelneva päeva vahel, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/691 artikli 6 teises lõigus. On võimalik kindlaks teha selge põhjuslik seos sündmusega, mis põhjustas koondatud töötajate tegevuse lõpetamise vaatlusperioodil, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/691 artikli 6 teises lõigus.

10.Rahastamisnõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 351.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise põhjustanud sündmuste kirjeldus

11.Lõuna-Soome allpiirkonnas Lõuna-Karjalas, mis asub Venemaa piiri ääres, on metsatööstuses esinenud märkimisväärseid geopoliitilisi ja majanduslikke probleeme, mis on toonud kaasa ulatuslikud struktuurimuutused ja töötajate arvu olulise vähendamise. Kuna metsatööstus on paberitööstusega vertikaalselt seotud, sest see on paberitööstuse jaoks peamine tooraine tarnija, on samad probleemid kandunud üle ka paberitööstusele.

12.Paberitööstus ise on viimastel aastatel seisnud silmitsi tõsiste probleemidega, mis on peamiselt tingitud väiksemast nõudlusest, kuna nõudlust trükitoodete järele asendab üha enam digitaliseerimine 5 . Tegemist on energiamahuka tööstusega ja seega tekitavad kasvavad energiakulud samuti suuri probleeme.

13.Lisaks üldistele struktuursetele probleemidele, millega paberitööstusel tuleb silmitsi seista, avaldas Venemaa piiri sulgemine 2023. aastal tugevat mõju Lõuna-Karjalas tegutsevate paberivabrikute kulustruktuurile. Piirkond on olnud eriti sõltuv piiriülestest tarneahelatest, eelkõige Venemaalt imporditud puidust. Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud geopoliitilise olukorra tõttu kehtestati Venemaalt pärit puidu impordi suhtes sanktsioonid ja import lõpetati. Kuna puitu tuli nüüd hankida kaugemalt ja kõrgema hinnaga, kasvasid järsult tselluloosi- ja paberitööstuse tootmiskulud. Lisaks põhjustas täiendavat kulusurvet energia- ja kütusehindade tõus.

14.Aastatel 2023–2024 jätkus trükipaberi nõudluse vähenemine – protsess, mis on kestnud juba pikka aega. Halvenesid ka tselluloosi- ja papitoodete turutingimused, sest Euroopa majandus aeglustus ja tarbijate ostujõud nõrgenes. Suurenenud tselluloosi pakkumine maailmaturul surus hinnad alla.

15.Paberitootjad reageerisid olukorrale, algatades nn muutuste läbirääkimised, mis on Soomes koondamisi või restruktureerimist kavandavate ettevõtete seadusjärgne kohustus. See tõi kaasa kuni 90-päevased ajutised koondamised kõigis suuremates paberivabrikutes. 2024. aasta sügisel leidis aset esimene suur koondamiste laine: Stora Enso paberivabrikus Imatra linnas kaotati 100 töökohta.

16.2025. aastal halvenes olukord veelgi. Ameerika Ühendriikide kehtestatud imporditollimaksud mitte ainult ei vähendanud konkurentsivõimet, vaid kujundasid ümber ka ülemaailmsed väärtusahelad.

17.2025. aastal jätkusid paberitootmisettevõtetes muutuste läbirääkimised, mille tulemuseks ei olnud mitte ainult ajutised koondamised, vaid ka töötajate arvu oluline vähendamine. Kevadel koondas UPM oma Kaukase linnas asuvas tehases 25 töötajat. Paberitootmise seiskumine suvel tõi kaasa veel 220 töötaja koondamise. Sügisel kaotas Stora Enso 37 ja Metsä Group ligikaudu 70 töökohta. Kokku läks piirkonna paberitööstuses lühikese aja jooksul kaduma ligikaudu 350 töökohta.

18.2025. aasta lõpus otsustas Helsingi-Uusimaa piirkonnas Lohja linnas asuva Sappi Kirkniemi tehase juhtkond lõplikult seisata ühe oma kolmest paberitootmismasinast. Seiskamise olulisim põhjus oli digitaliseerimisest tingitud pikaajaline paberinõudluse vähenemine. Paberitootmismasina seiskamine tõi kaasa 93 töökoha jäädava kaotamise.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

19.Lõuna-Karjala on tugevalt tööstusele suunatud ekspordipiirkond. Tööstustooted moodustavad 99 % piirkonna ekspordist (riigi keskmine on 78 %) 6 . Metsatööstuse osakaal selle piirkonna toodangus, lisandväärtuses, tööhõives ja investeeringutes on mitu korda suurem kui Soome piirkondades keskmiselt.

20.Metsatööstuses kasutatavad teenused tellitakse enamasti kohalikelt ettevõtjatelt – see suurendab piirkonna tundlikkust tootmises aset leidvate muutuste suhtes. Tehase sulgemine kajastub kiiresti alltöövõtus ja teenuseahelates: selle tulemusel väheneb oluliselt nõudlus transpordi-, hooldus-, logistika-, puhastus-, turva-, energia- ja tehniliste teenuste järele. Mitmekordistav mõju iga metsatööstuse töökoha kohta jääb hinnanguliselt vahemikku 1–2,5 töökohta. Leibkondade ostujõu vähenemise tõttu väheneb ka nõudlus selliste teenuste järele, mis ei ole metsatööstusega otseselt seotud.

21.Riikliku statistika kohaselt on piirkonna töötuse määr – 2025. aastal 14,4 % – püsinud pikka aega kõrgem kui riigi keskmine (12,6 %) 7 . See on eriti märgatav Imatras, kus töötuse määr oli 2026. aasta jaanuaris 16,7 % ja tõusis kevadel veelgi.

22.Töökohtade kadumine vabrikutes suurendab struktuurse ja pikaajalise töötuse ohtu. Töökohtade pakkumine on selles piirkonnas piiratud ja tsentraliseeritud ning see raskendab töötutel tööd leida, eriti kui nende oskused ei vasta tööandjate vajadustele. Uued investeeringud keskenduvad üha enam kõrgema taseme oskusi nõudvatele ülesannetele, mistõttu on tootmissektori taustaga inimestel keerulisem tööd saada.

23.93 töökoha jäädav kaotamine Lohja piirkonnas on kohaliku majanduse jaoks suur probleem. Metsa- ja paberitööstuses on tööturule naasmise võimalused piiratud ja sihtrühm vajab seega ümberõpet, et leida tööd mõnes muus sektoris.

24.Võttes arvesse, et oskuste mittevastavus tööturu vajadustele aina suureneb, on töötajatel selleks, et nad saaksid edukalt uuele töökohale üle minna, tarvis märkimisväärset kohandatud tuge ja ümberõpet. See tugevdab veelgi vajadust kiirendada oskuste arendamise meetmeid.

25.Need probleemid toovad esile vajaduse ajakohastada omavahel seotud metsa- ja paberitööstust ning kiirendada investeerimist uutesse, eelkõige keskkonnasäästlikesse tööstussektoritesse.

26.Piirkondliku ebavõrdsuse suurenemise tõttu on vaja kiiresti tegutseda. Paberi- ja metsatööstuse probleemide mõju on eriti tuntav Kagu- ja Ida-Soomes, kuna sealne töökohtade kaotus nõrgendab majandustegevust, kohalike omavalitsuste maksubaasi ja investeerimisvõimalusi.

Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku kohaldamine

27.Soome on selgitanud, kuidas on arvesse võetud muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlevas ELi kvaliteediraamistikus esitatud soovitusi. EGFi toetus on kavandatud nii, et see oleks kooskõlas ELi kvaliteediraamistikuga: tugevdatakse varajast sekkumist, aktiivseid tööturumeetmeid ja kooskõlastatud toetuspakette. Meetmete seirekomisjon, mis koosneb ministeeriumide, piirkondade ja sotsiaalpartnerite esindajatest, jälgib rakendamist, tulemuslikkust ja strateegiliste eesmärkidega vastavusse viimist ning tagab seeläbi, et ELi vahendeid ja riigi vahendeid kasutatakse vastastikku täiendaval ja koordineeritud viisil.

28.Koondatud töötajate abistamiseks võetud meetmete kohta on Soome märkinud, et kohe pärast koondamistest teatamist 2025. aasta sügisel korraldasid Lõuna-Karjala ja Lohja tööturuasutused teabeüritusi ja aktiveerisid sihtrühma kuuluvate töötajate jaoks individuaalsed teenused, nagu individuaalsete vajaduste hindamine, tööotsingute toetamine ja tööotsijatele kättesaadavate eri teenuste alane nõustamine.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

29.Soome on kinnitanud, et allpool kirjeldatud meetmed, mis saavad rahalist toetust EGFist, ei saa toetust liidu muudest rahastamisvahenditest.

30.Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest riiklikest või ELi fondidest rahastatavaid meetmeid.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

31.Soome on kinnitanud, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud ekspertide ja sotsiaalpartneritega vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõikele 4. EGFi toetust on alates 2025. aasta novembrist arutatud piirkondlikus ootamatute struktuurimuutuste rakendamise järelevalve rühmas, millesse kuuluvad piirkondlikud sidusrühmad ning majandus- ja tööhõiveministeerium. Lõplikku meetmepaketti arutati ja selles lepiti kokku 27. märtsil 2026 toimunud kohtumisel avalike tööturuasutuste ning mõjutatud ettevõtete töötajate ja tööandjate esindajatega.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

32.Eeldatavalt osalevad kõik 351 koondatud töötajat kõnealuste meetmetega pakutavas tegevuses. Vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõike 7 punktile f on nende töötajate jaotus soo, vanuserühma ja haridustaseme järgi järgmine:

Kategooria

Eeldatavate toetusesaajate arv

Sugu:

mehed:

303

(86,3 %)

naised:

48

(13,7 %)

mittebinaarsed isikud:

0

(0,0 %)

Vanuserühm:

alla 30-aastased:

58

(16,5 %)

30–54-aastased:

127

(36,2 %)

üle 54-aastased:

166

(47,3 %)

Haridustase:

põhiharidus või sellest madalam haridus 8  

27

(7,7 %)

keskharidus 9 või keskharidusjärgne haridus 10

294

(83,8 %)

kolmanda taseme haridus 11

30

(8,5 %)

Kavandatud meetmed

33.Vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõike 7 punktile h koosneb koondatud töötajatele pakutav individuaalne kooskõlastatud pakett allpool loetletud meetmetest.

–Tööotsimiskoolitus ja karjäärinõustamine. Osalejad saavad teavet tööotsijatele pakutavate tugiteenuste kohta ja koolitust, mis aitab neil paremini tööturule naasta. Nende oskusi hindavad eksperdid, kes pööravad erilist tähelepanu digioskustele. Uute töövõimaluste leidmiseks pakutakse tööotsimis- ja töönõustamismeetmeid. Seda teenust osutavad nii avalikud tööturuasutused kui ka välised eksperdid ning see hõlmab nii individuaalset kui ka rühmapõhist tegevust.

–Kutseõpe. Kutseõpe on rühmapõhine või individuaalne ning lähtub osaleja vajadustest ja piirkondlikust tööturust. Igale osalejale koostatakse isiklik pädevuse arendamise kava, et kohandada õpet vastavalt seni omandatud oskustele ja individuaalsetele eesmärkidele. Samuti on osalejal võimalik omandada mitmesuguseid sertifikaate ja litsentse, nagu tööohutuskaart, tuletöökaart jne.

–Stardiraha. See on ette nähtud ettevõtluse alustamise ja varase etapi arenduskulude katmiseks ning seda antakse töötajatele, kes asutavad ettevõtte või hakkavad tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana. Seda makstakse tegelike kulude alusel ja seda ei saa anda isiku palgakuludeks ega elatusvahenditeks. Kõnealust meedet kohaldatakse ainult Lõuna-Karjalas.

–Uuring ja tehisintellektilahendus värbamisvajaduste ja oskuste vajaduste rahuldamiseks. Lõuna-Karjala tööhõivepiirkond korraldab tehisintellektil põhineva katseprojekti, et teha kindlaks värbamisvajadused ja oskuste vajadused piirkondlikul tööturul. See võimaldab viia sihtrühma kõnealuste vajadustega vastavusse ning teha kindlaks oskused, millest on puudu ja mida saab koolituse abil täiendada.

–Palgatoetus. Palgatoetused aitavad vähendada uue tööandja palgakulusid ja alandada seega värbamiskünnist. Eesmärk on aidata tööotsijatel leida tööd avatud tööturul ja parandada nende kutseoskusi. Palgatoetuse summa moodustab üldjuhul 50 % palgakuludest. Subsideeritava perioodi pikkus sõltub töölepingust ja eelmise töötusperioodi kestusest.

–Liikuvustoetus. Toetuse eesmärk on soodustada tööleasumist elukohast kaugemal. Selleks hüvitatakse töötaja pendelrände- ja kolimiskulud.

–Ettevõtlusega alustamise toetus. Töötajatele ettevõtte asutamise ajal elatusvahendite tagamiseks makstakse neile kuni 12 kuu jooksul päevaraha 37,21 eurot viie päeva kohta nädalas. Seda meedet kohaldatakse ainult Lohjas.

34.Toetusesaajate digioskuste taseme algsel hindamisel põhinevad eri tasemel IKT-koolitused ja täiendav tugi ning teenuste kättesaadavus aitavad arendada digiajastul ja ressursitõhusas majanduses vajalikke oskusi, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõikes 2.

35.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EL) 2021/691 artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitse meetmeid.

36.Soome on esitanud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt. Soome on vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 9 lõikele 1 kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda selliseid meetmeid.

Hinnanguline eelarve

37.Hinnanguline kogukulu on 1 837 600 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust summas 1 769 600 eurot ning ettevalmistuste, juhtimise, teabe ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 68 000 eurot.

38.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 102 560 eurot (60 % kogukuludest).

39.Soome on määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõike 7 punkti m kohaselt täpsustanud, et riikliku eel- ja kaasrahastamisega tegelevad Lõuna-Karjala ja Lohja-Karkkila tööhõivepiirkonnad.

Meetmed

Osalejate hinnanguline arv

Hinnanguline kulu osaleja kohta 
(eurodes) 12

Hinnangulised kogukulud

(eurodes) 13  

Individuaalsed teenused (määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõike 2 teise lõigu punkti a kohased meetmed)

Tööotsimiskoolitus ja karjäärinõustamine

351

1 231

432 040

Kutseõpe

101

4733

478 000

Stardiraha

17

12 353

210 000

Uuring ja tehisintellektilahendus värbamisvajaduste ja oskuste vajaduste rahuldamiseks

258

233

60 000

Vahesumma (a):

Protsent individuaalsete teenuste paketist:

–

1 180 040

(66,68 %)

Toetused ja stiimulid (määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõike 2 teise lõigu punkti b kohased meetmed)

Palgatoetus

59

9 518

561 560

Liikuvustoetus

20

150

3 000

Ettevõtlusega alustamise toetus

5

5 000

25 000

Vahesumma (b):

Protsent individuaalsete teenuste paketist:

–

589 560

(33,32 %)

Määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõike 5 kohased tegevused

1. Ettevalmistus

–

0 14

2. Haldamine

–

47 500

3. Teavitamine ja reklaam

–

11 500

4. Kontroll ja aruandlus

–

9 000

Vahesumma (c):

Protsent kogukuludest:

–

68 000

(3,70 %)

Kogukulud (a + b + c):

–

1 837 600

EGFi toetus (60 % kogukuludest)

–

1 102 560

40.Nende meetmete kulud, mis on tabelis esitatud kui määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõike 2 teise lõigu punkti b kohased meetmed, ei ületa 35 % individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest. Soome kinnitas, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

41.Soome ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. jaanuaril 2026. Seega võib kõnealuste meetmetega seotud kulude katteks saada EGFist rahalist toetust alates 1. jaanuarist 2026 kuni 24 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast.

42.Soome hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. jaanuaril 2026. Seega on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

43.Taotlus sisaldab määruse (EL) 2021/691 artiklis 23 nõutud haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Soome on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad majandus- ja tööhõiveministeerium ning samad üksused, kes tegutsevad Soomes ESF+ korraldus- ja sertifitseerimisasutusena. EGFi auditeerimisasutuseks on majandus- ja tööhõiveministeeriumi alalise sekretäri alluvuses olev sõltumatu siseauditi osakond.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

44.Soome ametiasutused on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud oma juriidilised kohustused ning on oma töötajate eest hoolt kandnud;

–topeltrahastamist välditakse;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarveettepanek

45.EGF ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades), nagu on ette nähtud nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) 15 artikliga 8.

46.Olles hinnanud taotlust määruse (EL) 2021/691 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid summas 1 102 560 eurot, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

47.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/691 artikli 15 lõike 1 esimese lõigu teises lauses ning 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava) 16 punktis 9.

Seotud õigusaktid

48.EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 102 560 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

49.Samal ajal kui komisjon võttis vastu käesoleva ettepaneku EGFi kasutuselevõtmise otsuse kohta, võttis ta vastu ka otsuse rahalise toetuse kohta, mis on rahastamisotsus määruse (EL, Euratom) 2024/2509 17 artikli 110 tähenduses. Rahastamisotsus jõustub kuupäeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite ümberpaigutamise heakskiitmisest vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 15 lõike 2 esimesele lõigule.

2026/0254 (BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2026/004 FI/Etelä-Suomi and Helsinki-Uusimaa paper)


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013, 18 eriti selle artikli 15 lõike 1 esimest lõiku,

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, 19 eriti selle punkti 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on näidata üles solidaarsust ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, toetades suurettevõtete restruktureerimise käigus koondatud töötajaid ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid ning aidates neil võimalikult kiiresti saada uuesti inimväärset ja kestlikku tööd.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 20 artikli 8 ja määruse (EL) 2021/691 artikli 16 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

(3)Soome esitas 19. mail 2026 vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõikele 1 taotluse, et saada EGFilt rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) 21 Revision 2 osa 17 (paberi ja pabertoodete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Soomes ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 22 2. tasandi piirkondades Lõuna-Soome (FI1C) ja Helsingi-Uusimaa (FI1B). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõikele 5. Leitakse, et kõnealune taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/691 artiklis 13, tuginedes komisjoni hinnangule, mis on esitatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta 23 .

(4)Seepärast tuleks võtta kasutusele EGF, et anda Soomele taotluse alusel rahalist toetust summas 1 102 560 eurot.

(5)Selleks et EGFi saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2026. aasta üldeelarvest võetakse koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 102 560 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev] 24*.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1)    ELT L 153, 3.5.2021, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/691/oj.
(2)    Komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1755, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1–56).
(3)    ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.
(4)    Vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõikele 5.
(5)    Samasugused struktuursed probleemid viisid paberitööstuse töötajate toetuseks EGFi kasutuselevõtmise juhtumini ka Belgias – EGF/2024/002 BE/Limburg machinery and paper.
(6)    Soome toll: tavaroiden ulkomaankauppa maakunnittain .
(7)     Soome statistikaamet : Työssäkäyntitilasto .
(8)    ISCED 0–2.
(9)    ISCED 3.
(10)    ISCED 4.
(11)    ISCED 5–8.
(12)    Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust, mis jääb selliseks nagu Soome esitatud taotluses.
(13)    Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.
(14)    Ettevalmistavate meetmetega seotud kulud kaetakse üksnes riiklikest vahenditest.
(15)    ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj.
(16)    ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: https://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj.
(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj.
(18)    ELT L 153, 3.5.2021, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/691/oj.
(19)    ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: https://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj.
(20)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj).
(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(22)    Komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1755, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1–56).
(23)    COM(2026) 555 final.
(24) *    Kuupäeva lisab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.