<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-515/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0515</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:922">EU:C:2020:922</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek – Kohtuasi C‑515/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Eutelsat</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201112">12. novembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑515/19</HT></P><P>Eutelsat SA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Autorité de régulation des communications électroniques et des postes,</P><P>Inmarsat Ventures SE, endine Inmarsat Ventures Ltd,</P><P>menetluses osalesid</P><P>Viasat Inc.,</P><P>Viasat UK Ltd</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Elektroonilise side võrgud ja teenused</KEYWORD><KEYWORD>Otsus 2007/98/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Raadiospektri 2 GHz sagedusala ühtlustatud kasutamine</KEYWORD><KEYWORD>Liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvad süsteemid</KEYWORD><KEYWORD>Otsus 626/2008/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Valik ja loa andmine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Liikuva kosmoseside süsteemid</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>liikuv maajaam<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>komplementaarsed maakomponendid<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt ii</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus katta vähemalt 60% liidu territooriumist</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Eiramine</KEYWORD><KEYWORD>Tagajärjed</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) esitatud eelotsusetaotlus puudutab Inmarsat Ventures SE, endine Inmarsat Ventures Ldt, (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Inmarsat<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) paigaldatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>European Aviation Network<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> süsteemi (Euroopa Lennundusvõrk; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>EAN‑süsteem<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), mis peab pakkuma internetiühendust liidu territooriumi kohal lendavatele lennukitele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus seondub Eutelsat SA esitatud tühistamiskaebusega, milles ta vaidlustab Autorité de régulation des communications électroniques et des postes (elektroonilise side ja postisektori reguleerimisasutus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>ARCEP<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) otsuse, millega anti äriühingule Inmarsat luba käitada EAN‑süsteemi raames <HT TYPE="ITALIC">komplementaarseid maakomponente</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>ARCEPi otsus on järg otsusele 2009/449/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Komisjoni <DATE ISO="20090513">13. mai 2009. aasta</DATE> otsus liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate üleeuroopaliste süsteemide operaatorite valiku kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 149, lk 65</REF.DOC.OJ>)</P></NOTE>, millega komisjon valis Inmarsati ja Solaris Mobile Limited liikuva kosmoseside operaatoriteks, kellel vastavalt otsusele 2007/98/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Komisjoni <DATE ISO="20070214">14. veebruari 2007. aasta</DATE> otsus raadiospektri 2 GHz sagedusala ühtlustatud kasutamise kohta liikuva kosmoseside süsteemide rakendamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="043" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 43, lk 32</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja otsusele nr 626/2008/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080630">30. juuni 2008. aasta</DATE> otsus liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="172" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 172, lk 15</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> on õigus kasutada 2 GHz sagedusala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sisulistelt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas Inmarsati paigaldatav EAN süsteem, ja eriti selle süsteemi maapealsed komponendid on kooskõlas otsuses nr 626/2008 sätestatud kriteeriumitega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata sellele küsimusele jaatavalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Otsus 2007/98</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Otsuse 2007/98/EÜ artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Käesoleva otsuse eesmärk on ühtlustada sagedusalade 1980–2010 MHz (kosmoseside maajaama saatesagedused) ja 2170–2200 MHz (kosmoseside maajaama vastuvõtusagedused) avamise ja tõhusa kasutamise tingimused liikuva kosmoseside süsteemide jaoks, millega pakutakse teenuseid [liidus].<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Selle otsuse artikli 2 kohaselt mõistetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>liikuva kosmoseside süsteemide<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> all süsteeme, mis suudavad pakkuda raadiosidet liikuva maajaama ja ühe või mitme satelliidi vahel, liikuvate maajaamade vahel ühe või mitme satelliidi vahendusel või liikuva maajaama ja ühe või mitme komplementaarse paikse maajaama vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Nimetatud otsuse artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid eraldavad ja avavad alates <DATE ISO="20070701">1. juulist 2007</DATE> liikuva kosmoseside süsteemidele sagedusalad 1980–2010 MHz ja 2170–2200 MHz.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Iga komplementaarne paikne maajaam on liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatu osa ning seda kontrollitakse satelliidi ressursi‑ ja võrguhaldussüsteemi abil. See kasutab asjaomaste satelliitkomponentidega sama saatesuunda ja sama sagedusala ega suurenda asjaomase liikuva kosmoseside süsteemi sagedusspektrinõuet.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Otsus nr 626/2008</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Otsuse nr 626/2008 artikli 1 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Käesoleva otsuse eesmärk on lihtsustada liikuva kosmoseside teenuste konkurentsivõimelise siseturu arengut kogu [liidus] ja tagada järkjärguline katvus kõikides liikmesriikides.</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Käesoleva otsusega luuakse ühenduse menetlus liikuva kosmoseside operaatorite ühiseks valimiseks süsteemide puhul, mis kasutavad otsuse 2007/98/EÜ kohaselt 2 GHz sagedusala, mis hõlmab raadiospektrit maajaama saatesagedustel 1980–2010 MHz ja maajaama vastuvõtusagedustel 2170–2200 MHz. Samuti sätestatakse sellega valitud operaatoritele liikuva kosmoseside süsteemide käitamiseks nimetatud sagedusala piires määratud raadiospektri kasutuslubade andmise kooskõlastatud kord liikmesriikides.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle otsuse artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>liikuva kosmoseside süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – elektroonilised sidevõrgud ja nendega seotud seadmed, millega tagatakse raadioside liikuva maajaama ja ühe või mitme kosmosejaama vahel või liikuvate maajaamade vahel ühe või mitme satelliidi vahendusel või liikuva maajaama ja ühe või mitme paikse komplementaarse maakomponendi vahel. Selline süsteem peab sisaldama vähemalt ühte satelliiti;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>liikuva kosmoseside süsteemide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>komplementaarsed maakomponendid<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> – paiksed maajaamad, mida kasutatakse liikuva kosmoseside teenuse kättesaadavuse parandamiseks geograafilistes piirkondades süsteemi satelliidi/satelliitide katteala piires, kus ei ole võimalik tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet ühe või mitme satelliidiga.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Otsus 2009/449</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Otsust nr 626/2008 rakendades valis komisjon otsusega 2009/449 Inmarsati ja Solaris Mobile Limitedi liikuva kosmoseside süsteemide operaatoriteks, kellel on otsuse 2007/98 kohaselt õigus kasutada 2 GHz sagedusala.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>ARCEP andis <DATE ISO="20141021">21. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsusega nr 2014‑1257 äriühingule Inmarsat loa kasutada otsuses 2009/449 nimetatud sagedusi Prantsuse emamaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> otsusega nr 2018-0001 andis ARCEP Inmarsatile loa käitada liikuva kosmoseside süsteemi komplementaarseid maakomponente.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Eutelsat palub Conseil d’État’l (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) see teine otsus tühistada. Viasat Inc ja Viasat UK Ltd (edaspidi üheskoos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Viasat<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) astusid põhikohtuasjas menetlusse kaebaja poolel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaoludest nähtub, et Inmarsat kavatseb kasutada otsusega 2009/449 antud luba, et arendada EAN‑süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>EAN‑süsteem võimaldab tagada lennukitele mõeldud liikuvat teenust satelliitedastuse teel, mida võtab vastu lennukikere kohal asuv terminal, ning liidu territooriumil kasutatavate komplementaarsete maakomponentide kaudu teostatava edastuse teel, mida võtab vastu lennukikere all asuv terminal. Kõigi nende edastuste puhul kasutatakse Inmarsatile otsusega 2009/449 eraldatud sagedusala. See süsteem kasutab 29. augustil 2017 käiku antud satelliiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud tühistamiskaebuse toetuseks on Eutelsat esitanud mitu argumenti, millega soovitakse näidata, et Inmarsati paigaldatav EAN‑süsteem ei vasta otsuse nr 626/2008 sätetele, mis toob kaasa ARCEP <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> otsuse tühisuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Leides, et need argumendid tekitavad liidu õiguse tõlgendamisel mitu probleemi, otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.P><TXT>Millised õiguslikud kriteeriumid võimaldavad tuvastada liikuvat maajaama otsuse nr 626/2008 tähenduses? Kas seda otsust tuleb mõista nii, et see nõuab, et liikuval maajaamal, millel on side komplementaarse maakomponendiga, saaks ilma eraldi seadmeteta samuti olla side satelliidiga? Kuidas peab jaatava vastuse korral hindama, kas tegemist on ühtse seadmega?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikuva kosmoseside süsteem peab peamiselt rajanema satelliitkomponentidel, või võimaldab see leida, et ei ole tähtsust, milline on vastavalt satelliit‑ ja maakomponentide roll, sealhulgas struktuuris, kus satelliitkomponent on vajalik üksnes juhul, kui sidet maakomponentidega ei ole võimalik tagada? Kas komplementaarseid maakomponente saab paigaldada nii, et need katavad kogu Euroopa Liidu territooriumi, põhjendusel, et satelliidid ei võimalda kusagil tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet selle otsuse artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui on selgunud, et vastavalt otsuse nr 626/2008 II jaole välja valitud operaator ei täitnud selle otsuse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii ette nähtud tähtpäevaks artikli 7 lõikes 2 määratletud kohustusi seoses territooriumi katvusega, peavad liikmesriikide pädevad asutused keelduma andmast komplementaarsete maakomponentide käitamise lube? Kas nad võivad juhul, kui neil sellist kohustust ei ole, keelduda nende lubade andmisest?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus, mis kannab <DATE ISO="20190628">28. juuni 2019. aasta</DATE> kuupäeva, registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis <DATE ISO="20190708">8. juulil 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Eutelsat, Inmarsat, Viasat, Prantsuse, Belgia ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid oma kirjalikud seisukohad ja vastasid kirjalikult mitmele Euroopa Kohtu poolt esitatud küsimusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud Eutelsati kaebus – mida toetab ka Viasat – on üks kaebustest, mis on esitatud Euroopa Liidu kohtutesse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Viasat esitas <DATE ISO="20170424">24. aprillil 2017</DATE> komisjoni vastu tegevusetushagi. Vt kohtuasi T‑245/17, ViaSat <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, mille menetlus on praegu Üldkohtus pooleli.</P></NOTE> ja liikmesriikide kohtutesse – sealhulgas Ühendkuningriigis, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Belgias –, millega need pooled püüavad tõkestada 2 GHz sagedusala kasutamise Inmarsat poolt komplementaarsete maakomponentide käitamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja raames palutakse Euroopa Kohtul sisuliselt hinnata Eutelsati esitatud kolme argumenti, millega ta vaidlustab ARCEP poolt Inmarsatile antud loa käitada komplementaarseid maakomponente Prantsusmaal ja mille analüüs eeldab liidu õiguse sätete tõlgendamist. Need kolm argumenti on korrelatsioonis eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolme küsimusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Esiteks väidab Eutelsat, et EAN‑süsteemis, nagu selle on kavandanud Inmarsat, ei kujuta komplementaarsete maakomponentidega side pidamiseks mõeldud lennukikere all asuv terminal endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>liikuvat maajaama<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, mistõttu ei ole need komponendid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> lahutamatuks osaks otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Teiseks kinnitab Eutelsat, et maakomponente ei saa nende ülekaalukat tähtsust arvestades pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>komplementaarseks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> sellises süsteemis nagu EAN‑süsteem, mistõttu ei ole viimase puhul tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>liikuva kosmoseside süsteemiga<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> eelviidatud sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab Eutelsat, et liikmesriigi ametiasutused ei tohi anda Inmarsatile luba käitada komplementaarseid maakomponente oma riigi territooriumil, kuna viimane ei ole täitnud kohustust seoses territooriumi katvusega otsuse nr 626/2008 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii ette nähtud tähtpäevaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Oma ettepanekus esitan põhjendused, miks ma leian, et kõik Eutelsati argumendid tuleks tagasi lükata. Teisisõnu teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esitatud küsimustele selliselt, et liidu õiguse asjakohased sätted ei sea kahtluse alla Inmarsatile antud luba käitada komplementaarseid maakomponente Prantsusmaal.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>liikuva kosmoseside süsteem<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>liikuv maajaam<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses (esimene küsimus)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese küsimusega sisuliselt teada, kas otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et süsteemis nagu seda on EAN‑süsteem põhikohtuasjas, peavad komplementaarsed maakomponendid sidet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>liikuva maajaamaga<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> ning on seetõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> lahutamatuks osaks, tingimusel, et see süsteem sisaldab kahte eraldi – sidehalduri kaudu ühendatud – vastuvõtuterminali, millest esimene on paigaldatud lennukikere kohale ja peab sidet satelliidiga ning teine on paigaldatud lennukikere alla ja peab sidet komplementaarsete maakomponentidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Erinevalt Inmarsatist, Prantsuse, Belgia ja Ühendkuningriigi valitsusest ning komisjonist on Eutelsat ja Viasat teinud ettepaneku vastata sellele küsimusele eitavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamisel on lähtepunktiks otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a sõnastus. Selles sättes on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>liikuva kosmoseside süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>elektroonilised sidevõrgud ja nendega seotud seadmed<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, mis võimaldavad tagada kolme tüüpi raadiosidet:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>liikuva maajaama ja ühe või mitme kosmosejaama vahel või</P></ITEM><ITEM><P>liikuvate maajaamade vahel ühe või mitme kosmosejaama vahendusel või</P></ITEM><ITEM><P>liikuva maajaama ja ühe või mitme paikse komplementaarse maakomponendi vahel.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Teises ja kolmandas esitatud küsimuses peetakse silmas kolmandat tüüpi raadiosidet, seda mis toimub liikuva maajaama ja komplementaarsete maakomponentide vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Esmalt pean vajalikuks selgitada nende raadiosideteenuste kirjeldamisel kasutatavate terminite <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>liikuv<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>maapealne<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kosmose-<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>satelliit<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> tähendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Nagu kõik kirjalikke seisukohti esitanud menetlusosalised, nii ei näe ka mina põhjust, miks ei võiks seejuures lähtuda 1995. aasta ülemaailmsel raadioside konverentsil vastu võetud raadioside eeskirjades (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>raadioside eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) sõnastatud määratlustest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Raadioside eeskirjad võeti vastu 1995. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC‑95) ning muudeti järgnenud ülemaailmsetel raadiosidekonverentsidel: WRC‑97 (Genf, 1997), WRC‑2000 (Istanbul, 2000), WRC‑03 (Genf, 2003), WRC‑07 (Genf, 2007), WRC‑12 (Genf, 2012), WRC‑15 (Genf, 2015) ja WRC‑19 (Sharm el Sheikh, 2019), kättesaadav veebiaadressil: https://www.itu.int/pub/R-REG-RR-2020/fr.</P></NOTE>. Mis puudutab neid termineid eraldiseisvalt, siis vastuolu nende eeskirjade ja otsuse nr 626/2008 vahel ei ole.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Märgin kõigepealt, et otsuse 2007/98 ja otsuse nr 626/2008 paljud sätted kasutavad väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kosmosejaam<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>satelliit<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> peaaegu samaväärsetena või vähemasti selgitamata nende kahe mõiste seost<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt nt otsuse 2007/98 artikkel 2 ja otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkt a, kus on defineeritud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>liikuva <HT TYPE="ITALIC">satelliitside</HT> süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> koos nõudega, et see peab sisaldama vähemalt ühte <HT TYPE="ITALIC">kosmosejaama</HT>.</P></NOTE>. Kuigi see nüanss ei ole määrav põhikohtuasja lahendamisel, täpsustan, et selles regulatiivses kontekstis näib mulle mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kosmosejaam<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> nõudvat mitte üksnes satelliidi, vaid ka teatud tehniliste lisakomponentide olemasolu; teisisõnu on see mõiste kitsam kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>satelliit<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Teen selle järelduse muu hulgas otsuse nr 626/2008 lisas kirjeldatud järjestikustest etappidest, millest ilmneb, et kosmosejaam ei nõua mitte üksnes satelliidi valmistamist ja selle lansseerimist, vaid ka side‑ ja teenindusmooduli kokkupanekut. Selline tõlgendus on minu arvates kooskõlas raadioside eeskirjade punktis 1.64 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>kosmosejaama<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> mõistega, mille kohaselt on selline jaam <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>objektil, mis asub, on määratud minema või on läinud kaugemale Maa atmosfääri põhiosast<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Kunstlik, see tähendab inimese loodud satelliit võib kujutada endast sellist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>objekti<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, mis on mõeldud võtma vastu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>kosmosejaama<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.</P></NOTE>. Põhikohtuasjas ei ole vaidluse all, et EAN‑süsteemi osaks on kosmosejaam, nagu nõuab otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkt a<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Edasi, maajaam <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>asub maapinnal või Maa atmosfääri põhiosas<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt raadioside eeskirjade artikkel 1.63. Seda mõistet määratledes on vastandatud seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>kosmosejaamale<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</P></NOTE>. Jaam, mis asub lennukil, nagu see on EAN‑süsteemis, tuleb määratleda maajaamana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Ning lõpuks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>liikuv<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> maajaam eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>mõeldud kasutamiseks liikumisel või peatumiste ajal määratlemata punktides<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt raadioside eeskirjade artikkel 1.68.</P></NOTE>. Seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>liikuva maajaama<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> mõistet esimene küsimus puudutabki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Teinud need täpsustused, saan uurida nii Euroopa Kohtus kui eelotsusetaotluse esitanud kohtus Eutelsati esitatud ja Viasati poolt toetatud argumente, milles peetakse silmas raadioside <HT TYPE="ITALIC">kolmandat kategooriat</HT>, mida on kirjeldatud otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis a, ehk raadiosidet liikuva maajaama ja komplementaarsete maakomponentide vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Eutelsat ja Viasat püüavad sisuliselt näidata, et sellises süsteemis, nagu on EAN‑süsteem põhikohtuasjas, ei pea komplementaarsed maakomponendid sidet <HT TYPE="ITALIC">liikuva maajaamaga</HT>, mistõttu ei saa neid pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> lahutamatuks osaks selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle põhjendusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Eutelsati ja Viasati süllogismi võib kokku võtta järgmiselt. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/><HT TYPE="ITALIC">liikuv maajaam</HT><QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> nõuab, et selline jaam suudaks pidada sidet satelliidiga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Eutelsati sõnastust korrates <QUOT.START CODE="201C" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>liikuva maajaamana määratlemiseks peab see tingimata pidama sidet satelliidiga<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</P></NOTE> (suurem eeldus). EAN‑süsteem peab sidet komplementaarsete maakomponentidega tänu lennukikere alla paigaldatud terminalile, mis kujutab endast autonoomset jaama ning mis ei ole võimeline pidama sidet satelliidiga (väiksem eeldus). Järelikult ei pea EAN‑süsteemis komplementaarsed maakomponendid sidet <HT TYPE="ITALIC">liikuva maajaamaga</HT> ega ole seetõttu liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatuks osaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Minu arvates on sellel argumentatsioonil kaks parandamatut puudust, mis mõjutavad vastavalt selle süllogismi suuremat ja väiksemat eeldust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esiteks – vastupidi Eutelsati ja Viasati väidetele – ei nõua mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>liikuv maajaam<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> otsuse nr 626/2008 tähenduses, et selline jaam peaks olema võimeline pidama sidet satelliidiga. Sellega seoses tuleb silmas pidada, et seda mõistet ei ole liidu seadusandja sõnaselgelt defineerinud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Need menetlusosalised järeldavad sellise nõude raadioside eeskirjadest. Nende eeskirjade kontekstis võib tõesti nende artiklitest 1.63 ja 1.68 järeldada, et <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> liikuvad maajaamad peavad sidet kas kosmosejaama või teise liikuva maajaamaga kosmoseobjekti vahendusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Raadioside eeskirjade artikli 1.68 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>liikuv maajaam<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>kosmosesidet teenindav <HT TYPE="ITALIC">maajaam</HT>, mis on mõeldud kasutamiseks liikumisel või peatumiste ajal määratlemata punktides<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Samas on nende eeskirjade artiklis 1.63 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>maajaam<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>jaam, mis asub maapinnal või maa atmosfääri põhiosas, ja on <HT TYPE="ITALIC">mõeldud pidama sidet ühe või mitme kosmosejaamaga</HT>, või ühe või mitme samalaadse jaamaga <HT TYPE="ITALIC">ühe või mitme peegeldava satelliidi või muu kosmoseobjekti abil</HT><QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> (kohtujuristi rõhutused).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Siiski – nagu Inmarsat õigesti märgib – ei viita miski otsuses nr 626/2008<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Selle otsuse põhjenduse 10 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) eeskirjades […] sätestatud satelliitraadiosageduste kooskõlastamise kord, mis aitab vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi, <HT TYPE="ITALIC">kuid ei laiene valikule või lubade andmisele</HT><QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.</P></NOTE> ega ka mitte otsuses 2007/98 sellele, et raadioside eeskirjade määratlusi peaks täielikult selle otsuse konteksti üle kandma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Mis puudutab täpsemalt mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>liikuv maajaam<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, siis on minu arvates olemas põhjus, mis sellisele ülekandmisele kategooriliselt vastu räägib. Nagu rõhutas komisjon, siis otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis a määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>liikuva kosmoseside süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> ei vasta raadioside eeskirjade artiklis 1.25 toodud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>liikuva kosmoseside süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Raadioside eeskirjade artikli 1.25 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>mobiilse kosmoseside teenus<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>raadioside teenus kas liikuvate maajaamade ja ühe või mitme kosmosejaama vahel, kosmosejaamade vahel, mida see teenus kasutab, või liikuvate maajaamade vahel ühe või mitme kosmosejaama vahendusel<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Nende kahe mõiste vahelise erinevuse paremaks mõistmiseks tuleb eristada nelja sidekategooriat.</TXT><TBL NO.SEQ="0001" CLASS="GEN" COLS="2"><CORPUS><ROW><CELL COL="1"><HT TYPE="BOLD">Otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkt a</HT></CELL><CELL COL="2"><HT TYPE="BOLD">Raadioside eeskirjade artikkel 1.25</HT></CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><IE/></CELL><CELL COL="2">Kosmosejaamade vahel</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1">Liikuvate maajaamade ja kosmosejaamade vahel</CELL><CELL COL="2">Liikuvate maajaamade ja kosmosejaamade vahel</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1">Liikuvate maajaamade vahel kosmosejaamade abil</CELL><CELL COL="2">Liikuvate maajaamade vahel kosmosejaamade abil</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1">Liikuvate maajaamade ja komplementaarsete maakomponentide vahel</CELL><CELL COL="2"><IE/></CELL></ROW></CORPUS></TBL></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Eespool esitatud tabelist nähtub, et otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkt a on ühteaegu kitsam (jättes välja side kosmosejaamade vahel) ja avaram (hõlmates side liikuva maajaama ja komplementaarsete maakomponentide vahel) kui raadioside eeskirjade artikkel 1.25.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seega, kuna raadioside eeskirjad ei näe ette sidet mobiilse maajaama ja <HT TYPE="ITALIC">komplementaarsete maakomponentide vahel</HT>, millised aga just ongi kõne all käesolevas asjas, ei ole nendes eeskirjades kehtestatud määratlused selles osas ülekantavad otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a konteksti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kui jääme otsuse nr 626/2008 sätete juurde, siis on selge, et selle otsuse artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> osaks peab olema kindlasti vähemalt üks liikuv maajaam, mis on võimeline pidama sidet ühe kosmosejaamaga. See tuleneb selle sätte viimasest lausest, mille kohaselt peab selline süsteem sisaldama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>vähemalt ühte kosmosejaama<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, ning isegi süsteemi nimetus viitab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>satelliidi<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> olemasolule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Igal juhul ei välista see nõue, et see süsteem ei võiks sisaldada <HT TYPE="ITALIC">teisi</HT> liikuvaid maajaamu, mis on mõeldud side pidamiseks komplementaarsete maakomponentidega, ilma et need oleks võimelised pidama sidet satelliidiga.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Teisisõnu, kuigi on selge, et liikuva kosmoseside süsteem peab sisaldama ühte liikuvat maajaama, mis on võimeline pidama sidet satelliidiga, ei ole ühtegi põhjust arvata – otsusega nr 626/2008 kehtestatud määratluste alusel –, et <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> sellesse süsteemi integreeritud liikuvad maajaamad peavad olema võimelised pidama sidet satelliidiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seega tuleb Eutelsati ja Viasati argumendid, mille kokkuvõte on esitatud käesoleva ettepaneku punktis 39, juba sellel esimesel põhjusel tagasi lükata. Vastupidi sellele, mida väitsid need menetlusosalised, võib jaama, mis peab sidet komplementaarse maakomponentidega, määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>liikuva maajaamana<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, isegi kui sellel puudub võimekus pidada sidet satelliidiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Teiseks, isegi juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>liikuvad maajaamad<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> peavad tingimata olema võimelised pidama sidet satelliidiga, on Eutelsati ja Viasati põhjendus vigane seetõttu, et põhineb EAN‑süsteemi tehniliste komponentide kunstlikul eristamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Selle põhjenduse kohaselt oleks siin tegemist esiteks lennukikere kohale paigaldatud vastuvõtuterminaliga, mis peab sidet satelliidiga, ja teiseks lennukikere alla paigutatud vastuvõtuterminaliga, mis peab sidet komplementaarsete maakomponentidega. Kuna viimasel puudub võimekus pidada sidet satelliidiga, ei saa seda pidada liikuvaks maajaamaks ning see ei vasta seega otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis a esitatud määratlusele, kui tõlgendada seda nii – minu arvates ekslikult –, et see nõuab sellise võimekuse olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selline eristamine ei paista olevat kooskõlas EAN‑süsteemi tegeliku tehnilise lahendusega. Nagu põhimõtteliselt leiavad Inmarsat ning Prantsuse, Belgia ja Ühendkuningriigi valitsus, nii tundub ka mulle funktsionaalsuse seisukohast kunstlik jagada süsteeme nagu EAN põhikohtuasjas kaheks eraldi ja iseseisvaks jaamaks. Pooled ei vaidle selle üle, et need kaks EAN‑süsteemi vastuvõtuterminali on omavahel ühenduses sidehalduri kaudu, mis määratleb vastavalt olukorrale terminali – kosmoseside või maapealse – kasutamise sissetuleva või väljuva signaali suunamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Selles kontekstis ei saa pelgalt asjaolu, et need kaks terminali on füüsiliselt eraldatud, olles paigaldatud vastavalt lennukikere kohale või selle alla, viidata sellele, et tegemist on kahe erineva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>jaamaga<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>. Mulle tundub vastupidi, et nende signaalide keskne haldamine viitab sellele, et need terminalid on osa ühest ja samast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>jaamast<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, nagu on muu hulgas rõhutanud õigesti Prantsuse valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Sellist tõlgendust toetab raadioside eeskirjade artikkel 1.61, mille kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>jaam<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>üks või mitu saatjat või vastuvõtjat või kogum saatjaid ja vastuvõtjaid, sealhulgas lisaseadmed, mis on vajalikud raadiosideteenuse tagamiseks või raadioastronoomiateenuse osutamiseks konkreetses paigas<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Asjaolu, et need <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>saatjad<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> ei ole füüsiliselt paigutatud ühte kesta, ei saa olla selles küsimuses määrav, arvestades ohtu takerduda õiguslikesse formaalsustesse, mis ei vasta tehnilisele tegelikkusele, mille kohaselt on vaja, et antennid oleks paigutatud vastavalt ülespoole suunatult (side pidamiseks satelliitidega) ja allapoole suunatult (side pidamiseks komplementaarsete maakomponentidega), nagu selgitas Inmarsat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus lisas sellega seoses, et kahe vastuvõtuterminali olemasolu on tehniliselt vajalik erinevate standardite tõttu, mida kasutatakse side pidamisel satelliitidega (standard <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>DVB-S<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>) ja komplementaarsete maakomponentidega (standard <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>LTE<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Nende kahe standardi kasutamist möönsid ka Eutelsat ja Viasat.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi valitsus illustreeris olukorda näitega, milles on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>common sense<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> (tervet mõistust). See valitsus selgitas, et mobiiltelefon sisaldab erinevaid komponente, millel on võimekus olla ühenduses 3G võrguga, 4G võrguga ja Wifi võrguga, või ka luua Bluetooth ühendus. On selge, et kõik need komponendid on ühe ja sama jaama – see tähendab mobiiltelefoni – osaks. Sellest lihtsast näitest minu arvates piisab, et Eutelsati ja Viasati argumendid tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seega, vastupidi sellele, mida väitsid need menetlusosalised, tuleb tervik, mis koosneb sidehalduri kaudu ühendatud kahest eraldi vastuvõtuterminalist, millest esimene on paigaldatud lennukikere kohale ja peab sidet satelliidiga ning teine on paigaldatud lennukikere alla ja peab sidet komplementaarsete maakomponentidega, määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>liikuva maajaamana<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Eelöeldut arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele järgmiselt. Otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellises süsteemis nagu EAN‑süsteem põhikohtuasjas peavad komplementaarsed maakomponendid sidet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>liikuva maajaamaga<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> ning on seetõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> lahutamatu osa, tingimusel, et see süsteem sisaldab kahte eraldiseisvat, kuid sidehalduri kaudu ühendatud vastuvõtuterminali, millest esimene on paigaldatud lennukikere kohale ja peab sidet satelliidiga ning teine on paigaldatud lennukikere alla ja peab sidet komplementaarsete maakomponentidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>komplementaarsed<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> maakomponendid<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 tähenduses (teine küsimus)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma teise küsimusega sisuliselt teada, kas otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et maakomponente, mida kasutatakse sellises süsteemis nagu EAN‑süsteem põhikohtuasjas, saab määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>komplementaarsena<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, hoolimata asjaolust, et need komponendid mängivad ülekaalukat rolli selle süsteemi funktsioneerimisel, et need katavad kogu Euroopa Liidu territooriumi ning et need võimaldavad parandada pakutavate sideteenuste kvaliteeti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Täpsustan, et eitava vastuse korral sellele küsimusele ei saa Inmarsati poolt paigaldatavat süsteemi määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>liikuva kosmoseside süsteemina<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> eelviidatud sätte tähenduses, kuna see määratlus eeldab maakomponentide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>komplementaarsust<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Enne esitatud küsimustele vastuse andmist on minu arvates tarvilik esitada mõned faktilised asjaolud komplementaarsete maakomponentide olemuse ja rolli kohta Inmarsati kavandatud EAN‑süsteemi toimimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Esmalt nähtub Inmarsati esitatud kirjalikest seisukohtadest – ning teised menetlusosalised ei ole sellele vastu vaielnud –, et komplementaarsed maakomponendid on võrreldavad G4 mobiilsidevõrgus kasutatavate jaamadega, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>erinevusega, et need osutavad vertikaalselt taeva poole ja mitte horisontaalselt maapinna kohal<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Sharkey raport, mille esitas Inmarsat, nr 17.4: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>The CGC [Complementary Ground Components] network consists of approximately 300 ground-based stations at fixed locations on the ground, similar to 4G base stations, with the difference that they point vertically to the sky rather than horizontally over the ground.<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/></P></NOTE>. On arusaadav, et selline vertikaalne suunatus on seletatav vajadusega edastada vastavat signaali õhus olevate lennukitele, kus asuvad EAN‑süsteemi vastuvõtuterminalid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Edasi on Inmarsat ise möönnud, et ühendusel komplementaarsete maakomponentidega on palju tehnoloogilisi eeliseid võrreldes ühendusel satelliidiga. Esiteks on ühendus maakomponentidega parema kvaliteediga lühema vahemaa tõttu, mille signaal peab läbima (<FT TYPE="NUMBER">36000</FT> km satelliidi puhul, vähem kui 100 km maakomponendi puhul). Teiseks saab ühendust maaga, erinevalt ühendusest satelliidiga, ülekoormuse korral lihtsamini parandada, lisades komponente maal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Sharkey raport, mille esitas Inmarsat, nr 23: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>In general, while the satellite provides efficient and continuous coverage performance and resilience, terrestrial systems inherently provide very efficient throughput performance, since: a) there is only one satellite, in space located 36,000 km from the earth with a given power, forming a limited number of beams that may have a diameter of several hundreds of kilometers; and b) CGC [Complementary Ground Components] terrestrial systems consisting of a large number of towers, with higher power, can be installed within relatively short distances of each other and within a limited distance of the users i.e. &lt; 100 km, and can be supplemented by additional towers when congestion occurs.<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Lõpuks ei vaidle pooled selle üle, et komplementaarsed maakomponendid mängivad oma tehniliste eeliste tõttu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Inmarsat täpsustas sellega seoses, et komplementaarsed maakomponendid pakuvad võimekust, mida ükski satelliit, olgu see nii võimas kui tahes, ei suudaks otsusega 2009/449 talle eraldatud sagedusressursi piiratud mahtude (kaks korda 15 MHz) juures pakkuda.</P></NOTE> ülekaalukat rolli EAN‑süsteemi toimimisel. Seega, vastavalt põhikohtuasja kohtujuristi suurepärastele järeldustele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>ei ole vaidluse all, et liikuva kosmoseside süsteem põhineb tegelikkuses peamiselt mitte satelliitsidel, vaid sidel komplementaarsete maakomponentidega, mis võimaldavad palju kiiremat andmesidet, ja mille kohta Briti kohtud ja Saksa seadusandja on märkinud, et need kindlustaksid 99% teenusest, kuna satelliidi kasutamine oleks vajalik üksnes piirkondades, mis ei ole komplementaarsete maakomponentidega kaetud (see tähendab merealal)<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Conseil d’État, kohtuasi nr 420128 <HT TYPE="ITALIC">Eutelsat</HT>, avaliku ettekandja Guillaume Odinet ettepanek, <DATE ISO="20190628">28. juuni 2019</DATE>, punkt 2, kättesaadav veebiaadressil: http://www.conseil-etat.fr/fr/arianeweb/CRP/conclusion/2019-06-28/420128.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Just selle ülekaaluka rolli tõttu, mida maakomponendid EAN‑süsteemi toimimisel mängivad, ei saa Eutelsati ja Viasati väitel pidada neid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>komplementaarseks<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> ja seetõttu ei saa süsteemi määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>liikuva kosmoseside süsteemina<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 tähenduses. Sisuliselt väidavad need menetlusosalised, et EAN‑süsteem ei ole maakomponentidega täiendatud kosmoseside süsteem, vaid pigem satelliitkomponentidega täiendatud maaside süsteem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Ma ei ole selle argumendiga nõus. Teisisõnu, nagu Inmarsat, Prantsuse, Belgia ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon, leian, et neid maakomponente võib määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>komplementaarsena<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> vaatamata nende ülekaalukale rollile EAN‑süsteemi toimimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Minu arvates võib otsusest nr 626/2008 järeldada kahte nõuet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> satelliitkomponendi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Esiteks peab selline süsteem sisaldama satelliiti. Lisaks selle enda nimetusele (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>liikuva <HT TYPE="ITALIC">kosmoseside</HT> süsteem<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> (prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>système mobile <HT TYPE="ITALIC">par satelliite</HT><QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>) järeldub see nõue otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a viimasest lausest (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>Selline süsteem peab sisaldama vähemalt ühte satelliiti<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>satelliit<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>kosmosejaam<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> seose kohta vt käesoleva ettepaneku punkt 33.</P></NOTE>) ning lisaks selle otsuse lisast, millest tuleneb, et satelliidi valmistamine ja lansseerimine on operaatori valiku menetluses vältimatud etapid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Teiseks ei pea satelliit olema mitte lihtsalt <HT TYPE="ITALIC">olemas</HT>, vaid ka <HT TYPE="ITALIC">kasutuses</HT>, nagu märgib Ühendkuningriigi valitsus. See nõue järeldub kaudselt otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõike 3 punktist c, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>komplementaarse maakomponendi sõltumatu kasutamine sellega seotud liikuva kosmoseside süsteemi rikke korral <HT TYPE="ITALIC">ei tohi ületada 18 kuud</HT><QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Teisisõnu on põhimõtteks maakomponendi ja kosmosekomponendi <HT TYPE="ITALIC">ühine</HT> toimimine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja puhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et satelliitkomponenti kasutatakse tõhusalt siis, kui EAN‑süsteemiga varustatud lennukid lendavad mere kohal või Serbia territooriumi kohal, või ka olukorras, kui esineb probleeme maakomponendi toimimisega. Inmarsat täpsustas, et satelliidisignaali usaldusväärsuse ja stabiilsuse tõttu tagab satelliitkomponent sideteenuse pidevuse. Mõistagi on satelliitkomponendi tegeliku kasutamise kontrollimine liikmesriigi kohtu pädevuses, kes ainsana saab kontrollida asjaolusid eelotsusetaotluse menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Arvestades neid täpsustusi ei ole minu arvates võimalik järeldada sellest otsusest täiendavat nõuet, mis puudutaks vastavalt sellise süsteemi satelliit‑ ja maakomponendi rollide suhtelist tähtsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Alustuseks, omadussõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>komplementaarne<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> ei tundu mulle välistavat maakomponentide ülekaalukat rolli võrreldes satelliitkomponendiga, erinevalt sellest, mida väidavad Eutelsat ja Viasat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu kohaselt tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>komplementaarne<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>complémentaire<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>seda, mis täiendab<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>, st <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>muudab täielikuks<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>, nagu märgib Prantsuse valitsus. Inglise keeles määratleb Oxfordi sõnaraamat sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>complementary<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/> järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>combining in such a way as to form a complete whole or enhance each other<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>Kombineerides nii, et moodustub täielik tervik või täiendades üksteist<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>.</P></NOTE>. Saksakeelses verisoonis kasutatakse sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>ergänzende<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>, mille tähendus on sarnane<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Dudeni sõnaraamat defineerib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>ergänzen<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>durch Schließen entstandener Lücken wieder vollständig machen; durch Hinzufügen von etwas vervollständigen, bereichern<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>muutma täielikuks, täites tekkinud lüngad; täiendama, rikastama midagi lisades<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Nendest määratlustest ilmneb, et sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>komplementaarne<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> vaikib küsimuses, mis puudutab vastavate komponentide <HT TYPE="ITALIC">suhtelist tähtsust</HT>. Seega ei välista see sõna seda, et liikuva kosmoseside süsteemis on maakomponentidel võrreldes satelliitkomponendiga ülekaalukas roll. Need komponendid võivad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>täiendada<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> sellist süsteemi ja mängida seal ülekaalukat rolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Oma kirjalikes märkustes täpsustas komisjon, et sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>komplementaarne<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/> rõhutab maakomponendi <HT TYPE="ITALIC">fakultatiivset</HT> olemust, vastukaaluks satelliitkomponendi olemasolu kohustuslikkusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Otsuse nr 626/2008 vaikimine maa- ja satelliitkomponendi suhtelise tähtsuse küsimuses näib mulle olevat samuti tähenduslik. Liidu seadusandjal oli võimalus täpsustada, et maakomponentide tähtsus peab jääma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>teisejärguliseks<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>kõrvaliseks<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> või ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>subsidiaarseks<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> võrreldes satelliitkomponendiga, nagu märkisid Belgia ja Prantsuse valitsus, või isegi määrata maksimaalne side osakaal, mida võib tagada maakomponentidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kuid selles otsuses ei sisaldu selliseid täpsustusi. Selle artikli 2 lõike 2 punktis b sisalduva määratluse kohaselt kasutatakse paikseid komplementaarseid maakomponente liikuva kosmoseside teenuse kättesaadavuse parandamiseks geograafilistes piirkondades, kus nõuetekohase kvaliteediga sidet ei ole võimalik satelliidiga tagada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei keela see määratlus täie vajaliku selgusega seda, et maakomponendid mängivad kõnealuses süsteemis ülekaalukat rolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Tunnistan meeleldi, et teatud keelelisi elemente (eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>paiksed<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/>) võib tõlgendada – kui nendega kaasneks sellekohased sõnaselged sätted –, nagu nõuaks need satelliitkomponendi ülekaalukat rolli. Niimoodi toimides jättis liidu seadusandja üles kahtlused mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>komplementaarsed maakomponendid<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> ulatuse osas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Siiski keelab õiguskindluse põhimõte lahendada arutelu selle mõiste ulatuse üle otsuse nr 626/2008 rakendamisel välja valitud operaatorite huve kahjustavalt, nagu väidab Inmarsat. Teisisõnu, olen arvamusel, et sellises olukorras peab kahtlused tõlgendama komisjoni poolt 10 aastat tagasi valitud operaatorite kasuks, kes on oma majanduslikud valikud ellu viinud ja nõustunud tegema olulisi investeeringuid, tuginedes selle otsuse tingimustega kooskõlalisele tõlgendusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Ainus piirang sellega seoses seisneb just selle kontrollimises, et selle operaatori paigaldatav süsteem vastab otsuse nr 626/2008 tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Selgitasin juba eespool käesoleva ettepaneku punktides 75–78 põhjusi, miks ma arvan, et sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>komplementaarsed<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/> ei välista maakomponentide ülekaalukat rolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Osutan nüüd, et otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis b esitatud määratlus ei kehtesta suurimat võimalikku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>paikade<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> arvu, kus maakomponente võib kasutada, nagu märkis ära komisjon. Järelikult võib välja valitud operaator neid paigaldada kogu liidu territooriumile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Lisaks tundub käesoleva ettepaneku punktides 64–67 kokkuvõtvalt esitatud faktilisi asjaolusid arvestades keeruline vastu vaielda sellele, et maakomponendid parandavad samal ajal nii pakutava sideteenuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>kättesaadavust<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/> kui ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>kvaliteeti<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/> eelpool viidatud sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Eelkõige ei näe ma mingit vastuvõetavat põhjust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>piirata<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> meelevaldselt sideteenuste kvaliteeti maksimaalse kvaliteediga, mida võib pakkuda satelliitkomponendiga, nagu on soovitanud Eutelsat, Viasat ja komisjon, kuid mis läheks vastuollu tarbijate huvidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu komisjoni argumendiga, mille kohaselt tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>tagada, et juriidilistest nõuetest ei hoitaks kõrvale, see tähendab et satelliit ei mängiks marginaalset rolli<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>. Esiteks tuleneb käesoleva ettepaneku punktidest 77–87, et ühtegi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>juriidilist nõuet<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>, mis määraks satelliit‑ ja maakomponendi vastava rolli, ei saa otsusest nr 626/2008 järeldada. Teiseks oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega see, kui otsust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>täiendataks<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>, lisades pakutavate teenuste kvaliteedi ülempiiri, samas kui liidu seadusandja sellist ülempiiri ette näinud ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Nagu väitsid Inmarsat ning Prantsuse, Belgia ja Ühendkuningriigi valitsus, on kvaliteedi kriteerium otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis b määratletud avaralt, mistõttu iga operaator võib vabalt määrata nende teenuste kvaliteedi, mida ta soovib pakkuda. Mis tahes muu tõlgendus viiks pakutavate sideteenuste kunstliku raamistamiseni liidu eeskirjadega, mis ei vastaks nende teenuste tehnoloogilisele ja majanduslikule tegelikkusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Vastupidi, valitud operaatorite vabadus kasutada maakomponente, kuna need on tõhusamad kui satelliitkomponendid, lubab kasutada 2 GHz sagedusala võimalikult efektiivselt, mis on eriti tähtis, kui arvestada, et vaba sagedusala on napp ressurss<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kordan meeldetuletuseks, et raadiospektri sagedused on saadaval piiratud arvul, mis seletab vajaduse nende kasutust reguleerida. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020307">7. märtsi 2002. aasta</DATE> otsuse 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) põhjendus 8: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>Raadiospektripoliitika ei või rajaneda ainult tehnilistel parameetritel, vaid see peab võtma arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja tervishoiuga seotud kaalutlusi. Kui nõudmine kasutatava raadiospektri piiratud mahu järele üha kasvab, kaasneb sellega vastuoluline surve tulla vastu raadiospektri eri kasutajaskondadele sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, ringhääling, transport, õiguskaitse ning sõjaline ja teadustegevus. Seepärast tuleks raadiospektripoliitikas võtta arvesse kõiki sektoreid ja tasakaalustada nende vajadusi.<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/></P></NOTE>. Selline tõlgendus on kooskõlas konkurentsi ja innovatsiooni edendamisega, samuti tarbijate huvidega, mis on otsusega nr 626/2008 taotletavad eesmärgid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eelkõige otsuse nr 626/2008 põhjendused 1 ja 5 ja artikli 6 lõike 1 punkt a.</P></NOTE>, nagu õigesti rõhutasid Inmarsat ning Prantsuse ja Ühendkuningriigi valitsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Täielikkuse huvides rõhutan veel kord, et otsuse nr 626/2008 põhjendus 18, mis olemuselt ei ole siduv, ei sisalda samuti ühtegi elementi, mis seaks minu pakutud tõlgenduse kahtluse alla<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Täpsemalt ei välista selles põhjenduses kasutatud sõnastus ühtegi tõlgendust. See kehtib eriti lauseosa kohta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>[neid komponente] kasutatakse <HT TYPE="ITALIC">tavapäraselt</HT> selleks, et parandada kosmoseside kaudu pakutavaid teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/> selles sisalduva väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>tavapäraselt<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/> tõttu (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele järgmiselt. Otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii et maakomponente, mida kasutatakse sellises süsteemis, nagu on EAN‑süsteem põhikohtuasjas, saab määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/>komplementaarsena<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/> hoolimata asjaolust, et need komponendid mängivad ülekaalukat rolli selle süsteemi funktsioneerimisel, et need katavad kogu Euroopa Liidu territooriumi ning et need võimaldavad parandada pakutavate sideteenuste kvaliteeti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Territooriumi katvusega seotud kohustuste otsuse nr 626/2008 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii ette nähtud tähtpäevaks täitmata jätmise tagajärjed (kolmas küsimus)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Mis puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmandat küsimust, siis märgin, et Euroopa Kohtul oli otsuses Viasat UK ja Viasat<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20200305">5. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑100/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:174">EU:C:2020:174</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> võimalus vastata eitavalt sarnasele, peaaegu identselt sõnastatud küsimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Seega piisab, kui viitan selles osas Euroopa Kohtu antud vastusele selles kohtuasjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Conseil d’État’ (Prantsusmaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080630">30. juuni 2008. aasta</DATE> otsuse nr 626/2008/EÜ liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta artikli 2 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellises süsteemis, nagu on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/>European Aviation Network<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/> põhikohtuasjas, peavad komplementaarsed maakomponendid sidet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>liikuva maajaamaga<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/> ning on seetõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>liikuva kosmoseside süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/> lahutamatu osa, tingimusel, et see süsteem sisaldab kahte eraldiseisvat, kuid sidehalduri kaudu ühendatud vastuvõtuterminali, millest esimene on paigaldatud lennukikere kohale ja peab sidet satelliidiga ning teine on paigaldatud lennukikere alla ja peab sidet komplementaarsete maakomponentidega.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et maakomponente, mida kasutatakse sellises süsteemis, nagu on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>European Aviation Network<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/> põhikohtuasjas, saab määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>komplementaarsena<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/> hoolimata asjaolust, et need komponendid mängivad ülekaalukat rolli selle süsteemi funktsioneerimisel, et need katavad kogu Euroopa Liidu territooriumi ning et need võimaldavad parandada pakutavate sideteenuste kvaliteeti.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõiget 1 koostoimes selle otsuse artikli 7 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui on ilmnenud, et selle otsuse II jao kohaselt valitud operaator, kellel on sama otsuse artikli 7 kohaselt luba kasutada teatavat raadiospektri sagedusala, ei ole liikuva kosmoseside süsteemi kaudu pakkunud liikuva kosmoseside teenuseid otsuse nr 626/2008 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud tähtpäevaks, ei saa liikmesriikide pädevad asutused keelduda kõnealusele operaatorile loa andmisest komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks põhjendusega, et see operaator ei ole täitnud oma taotluses võetud kohustust.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>