GERARD HOGAN
esitatud 12. novembril 2020 ( 1 )
Kohtuasi C‑729/19
TKF
versus
Department of Justice for Northern Ireland
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal in Northern Ireland (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus, Ühendkuningriik))
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ning koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes – Määrus (EÜ) nr 4/2009 – Artikkel 75 – Ajaline kohaldamisala – Võimalus registreerida ja täita kohtuotsuseid, mis on tehtud enne päritoluriigi ühinemist Euroopa Liiduga
I. Sissejuhatus
|
1. |
Millistel asjaoludel (kui üldse) võib nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ( 2 ) sätete alusel tunnustada elatise väljamõistmist käsitlevat kohtuotsust, mille liikmesriigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga? See on sisuliselt küsimus, mis on esitatud Court of Appeal in Northern Irelandi (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus, Ühendkuningriik) eelotsusetaotluses. |
|
2. |
Käesolev eelotsusetaotlus puudutab seega selliste ülalpidamiskohustust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist Ühendkuningriigis, mis on tehtud Poolas enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ja enne määruse nr 4/2009 kohaldamiskuupäeva, see tähendab enne 18. juunit 2011. Enne kui asuda uurima käesoleva eelotsusetaotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, on esmalt vaja esitada asjakohased õigusnormid. |
II. Õiguslik kontekst
A. Liidu õigus
1. Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001
|
3. |
Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 3 ) artiklis 66 on sätestatud: „1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud pärast määruse jõustumist, ning dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud pärast määruse jõustumist. 2. Kui päritoluliikmesriigis oli menetlus algatatud enne käesoleva määruse jõustumist, tunnustatakse ja täidetakse pärast seda kuupäeva tehtud otsuseid siiski III peatüki kohaselt,
|
2. Määrus nr 4/2009
|
4. |
Määruse nr 4/2009 põhjendustes 31, 44 ja 47 on märgitud:
[…]
[…]
|
|
5. |
Määruse nr 4/2009 artikli 2 („Mõisted“) lõike 1 punkt 1 sätestab: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
|
6. |
Määruse nr 4/2009 IV peatükk „Kohtuotsuste tunnustamine, täidetavus ja täitmine“ koosneb kolmest jaost. Selle määruse artikli 16 kohaselt on 1. jagu, mis hõlmab määruse artikleid 17–22, kohaldatav kohtuotsustele, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes on siduv ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll (edaspidi „Haagi protokoll“); 2. jagu, mis hõlmab määruse artikleid 23–38, on kohaldatav kohtuotsustele, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes Haagi protokoll ei ole siduv, ning 3. jagu, mis hõlmab määruse artikleid 39–43, sisaldab kõikidele kohtuotsustele kohaldatavaid sätteid. |
|
7. |
Määruse nr 4/2009 VII peatükk, mis hõlmab artikleid 49–63, sisaldab keskasutuste koostööd reguleerivaid sätteid. |
|
8. |
Määruse nr 4/2009 artikkel 75 „Üleminekusätted“ näeb ette: „1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult alates selle kohaldamiskuupäevast algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti. 2. IV peatüki 2. ja 3. jagu kohaldatakse:
ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil [määruse nr 44/2001] reguleerimisalasse. [Määrus nr 44/2001] jääb kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetluste suhtes. Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. 3. Keskasutuste koostööd käsitlevat VII peatükki kohaldatakse taotluste suhtes, mis keskasutused on kätte saanud alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.“ |
|
9. |
Määruse nr 4/2009 artikli 76 kohaselt kohaldatakse seda määrust, välja arvatud artikli 2 lõiget 2, artikli 47 lõiget 3 ja artikleid 71, 72 ja 73, alates 18. juunist 2011, tingimusel et liidus kohaldatakse sellel kuupäeval Haagi protokolli. |
3. Otsus 2009/451/EÜ
|
10. |
Komisjoni 8. juuni 2009. aasta otsuse 2009/451/EÜ Ühendkuningriigi kavatsuse kohta hakata kohaldama nõukogu määrust (EÜ) nr 4/2009 ( 4 ) artikli 2 kohaselt jõustus viidatud määrus Ühendkuningriigis 1. juulil 2009. |
4. Otsus 2009/941/EÜ
|
11. |
Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsuse 2009/941/EÜ, mis käsitleb [Haagi protokolli] sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt, ( 5 ) artikli 4 kohaselt on selles protokollis sisalduvaid eeskirju liidus ajutiselt kohaldatud alates 18. juunist 2011. |
B. Ühendkuningriigi õigus
|
12. |
1986. aasta magistraadikohtute (1982. aasta seadus kohtualluvuse ja kohtuotsuste kohta tsiviilasjades) määruse (Põhja-Iirimaa) (Magistrates Courts (Civil Jurisdiction and Judgments Act 1982) Rules (Northern Ireland) 1986) artikli 4 lõikes 1A on sätestatud: „Kui magistraadikohtu ametnikule esitatakse [määruse nr 4/2009] artikli 26 alusel taotlus registreerida täitmiseks elatise väljamõistmise kohtumäärus, mis on tehtud mõnes liikmesriigis, mille suhtes määrus on siduv, välja arvatud Ühendkuningriigis, on ta juhul, kui [määruse nr 4/2009] artiklist 24 ja käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, kohustatud kohtumääruse oma kohtus registreerima protokolli või memorandumiga, mille ta sisestab kohtumääruste registrisse ja allkirjastab.“ |
III. Põhikohtuasja asjaolud
|
13. |
TKF ja AKF, mõlemad Poola kodanikud, abiellusid Poolas 1991. aastal. Neil sündis kaks poega. 1. aprillil 1999 tegi Poola kohus TKFi suhtes AKFi kasuks elatise väljamõistmise otsuse. 2002. aasta detsembrist 2003. aasta veebruarini algatati Poola kohtutes edasised menetlused elatise väljamõistmiseks. Nende hilisemate menetluste tulemusena tehti 14. veebruaril 2003„ajakohastatud elatise väljamõistmise määrused“ – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on neid nimetanud –, mis olid sama kohtu „1. aprillil 1999 tehtud algsete kohtumääruste muudetud versioonid“. ( 6 ) |
|
14. |
TKF ja AKF lahutasid 2004. aastal oma abielu. Kaks aastat hiljem, 2006. aasta augustis tuli TKF Põhja-Iirimaale, kus ta on sellest ajast saadik elanud. |
|
15. |
24. oktoobri 2013. aasta ja 15. augusti 2014. aasta otsustega (edaspidi „registreerimisotsused“) registreeris Magistrates’ Court for the Petty Sessions District of Belfast and Newtownabbey (Belfasti ja Newtownabbey magistraadikohus, Ühendkuningriik) ametnik kaks elatise väljamõistmise määrust, mille oli 14. veebruaril 2003 teinud Poola kohus, ning tunnistas need täidetavaks. Registreerimisotsused tehti kooskõlas määruse nr 4/2009 artikliga 75. Neis on ühtlasi kirjas, et selliselt registreeritud kohtumäärused on täidetavad sama määruse IV peatüki 2. jao tähenduses. |
|
16. |
TFK vaidlustas registreerimisotsused High Court of Justice in Northern Ireland, Queen’s Bench Divisionis (Põhja-Iirimaa kõrge kohus, kuninglik osakond, Ühendkuningriik) põhjendusel, et kuna Poola ei olnud kõnealuste Poola kohtu otsuste tegemise ajal liikmesriik, ei olnud määruse nr 4/2009 IV peatüki 2. jagu kohaldatav. Lisaks väitis ta, et artiklid 23 ja 26 ei olnud Poola kohtu otsustele kohaldatavad ning et igal juhul ei olnud need otsused kooskõlas määruse nr 4/2009 artikliga 24, kuna puudusid tõendid selle kohta, et TFK oleks olnud kõnealusest menetlusest teadlik, selles osalenud või seal esindatud. |
|
17. |
High Court of Justice in Northern Ireland, Queen’s Bench Division (Põhja-Iirimaa kõrge kohus, kuninglik osakond) jättis tema kaebuse siiski rahuldamata põhjendusel, et määrus nr 4/2009 ei sisalda ühtegi sätet, millest tulenevalt hõlmaks määruse ajaline kohaldamisala üksnes selliseid Poolas tehtud elatise väljamõistmise otsuseid, mis on tehtud pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga. Peale selle leidis kõnealune kohus, et kui määruse nr 4/2009 artikli 75 lõige 2 ei olnud kohaldatav, kuna Poola on Haagi protokolli osalisriik, siis oli määruse nr 4/2009 VII peatükk kõnealusele kohtuasjale kohaldatav artikli 75 lõike 3 alusel. Seepärast asus High Court of Justice in Northern Ireland, Queen’s Bench Division (Põhja-Iirimaa kõrge kohus, kuninglik osakond) seisukohale, et Poola kohtu määrused olid kooskõlas selle peatükiga nõuetekohaselt registreeritud ja täidetud. TFK esitas seejärel selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Court of Appeal in Northern Irelandile (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus; edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus“). |
|
18. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu lahendada olev küsimus puudutab seega määruse nr 4/2009 nõuetekohast ajalist kohaldatavust elatise väljamõistmise otsuste registreerimisel ja täidetavaks tunnistamisel ning artikli 75 lõike 2 kohaldatavust kohtuotsustele, mis on tehtud Haagi protokolli osalisriikides. Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi seoses määruse nr 4/2009 kohaldatavusega elatise väljamõistmise kohtuotsustele, mis on tehtud Poolas enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga, ning seoses sellega, kas Magistrates’ Court for the Petty Sessions District of Belfast and Newtownabbeyl (Belfasti ja Newtownabbey magistraadikohus) oli pädevus registreerida asjaomased kohtumäärused määruse nr 4/2009 artikli 75 mis tahes osa alusel. |
IV. Eelotsusetaotlus
|
19. |
Neil asjaoludel otsustas Court of Appeal in Northern Ireland (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus) oma 2. septembri 2019. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 2. oktoobril 2019, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
|
20. |
Kirjalikud seisukohad esitasid TKF ja Euroopa Komisjon. Lisaks esitasid TKF, Department of Justice for Northern Ireland, Poola valitsus ja Euroopa Komisjon suulised seisukohad 14. oktoobril 2020 peetud kohtuistungil. |
|
21. |
Nagu kohtuistungil märgiti, on kahetsusväärne, et käesolev eelotsusetaotlus võib olla viimane Põhja-Iirimaa kohtuasi, mida Euroopa Kohtul on võimalus vahetult käsitleda. Tõepoolest, Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuari 2020. aasta keskööl (Kesk-Euroopa aja järgi). Võib siiski märkida, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ( 7 ) artikli 86 lõike 2 ja artikli 89 lõike 1 kohaselt on Euroopa Kohtu otsus Ühendkuningriigi (sh Põhja-Iirimaa) jaoks ja Ühendkuningriigis (sh Põhja-Iirimaal) tervikuna siduv, olenemata Euroopa Kohtu otsuse kuulutamise kuupäevast. |
V. Analüüs
A. Esimene küsimus
|
22. |
Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2 sätestatud erandit määruse nr 4/2009 ajalisest kohaldamisest tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav üksnes „kohtuotsustele“, mille on teinud nende riikide kohtud, mis olid kohtuotsuste tegemise ajal juba Euroopa Liidu liikmed. |
|
23. |
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning eesmärke, mida taotleb õigusakt, mille osa see säte on. ( 8 ) |
|
24. |
Kohaldades neid põhimõtteid käesolevale asjale, võib kõigepealt märkida, et määruse nr 4/2009 artikli 2 lõike 1 punktis 1 esitatud määratluse kohaselt on „kohtuotsus“liikmesriigi kohtu ülalpidamiskohustust käsitlev otsus. Lähtuda tuleb seega sellest, et määruse nr 4/2009 aluseks on eeldus, et kohtuotsuse peab olema teinud liikmesriigi kohus. Poola puhul see enne 2004. aasta maid mõistagi nii ei olnud. |
|
25. |
Määruse nr 4/2009 artikkel 75 on üleminekusäte, mille eesmärk on reguleerida enne selle määruse jõustumist tehtud kohtuotsuste staatust. Tuleb muidugi meenutada, et nagu ilmneb selle määruse põhjendusest 44, asendab määrus nr 4/2009 sisuliselt elatise väljamõistmise otsustega seoses kohtualluvust ja täitmist käsitlevad üldnormid, mis varasemal ajal sisaldusid määruses nr 44/2001. Teisisõnu on määrus nr 4/2009 lex specialis kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise küsimustes konkreetses ülalpidamiskohustuste valdkonnas. ( 9 ) |
|
26. |
Kuna kahe määruse vahel on sisuline järjepidevus, oli oodata, et määrus nr 4/2009 sisaldab sätteid selliste ülalpidamiskohustust käsitlevate kohtuotsuste kohta, mis on liikmesriikides tehtud enne viimati nimetatud määruse kohaldamiskuupäeva, 18. juunit 2011. ( 10 ) Nagu nüüd näeme, kajastub see määruse nr 4/2009 artiklis 75 sisalduvates üleminekusätetes. Sisuline küsimus on siiski see, kas neid sätteid saab tõlgendada nii, et need on tagasiulatuvad ja kohaldatavad kohtuotsuste suhtes, mille on liikmesriikide kohtud teinud enne nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga. Nüüd saamegi käsitleda just seda põhiküsimust. |
|
27. |
Artikli 75 lõige 1 näeb kõigepealt ette, et kui selle artikli lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda määrust ainult alates selle kohaldamiskuupäevast algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Artikli 75 lõige 3 käsitleb keskasutuste vahelise koostöö üleminekukorda ega ole esimese küsimuse puhul asjakohane, kuigi kavatsen kaaluda selle lõike võimalikku mõju teise küsimuse käsitlemisel. |
|
28. |
Määruse nr 4/2009 artikli 75 lõige 2 – eelkõige artikli 75 lõike 2 punkt a – on siiski keskse tähtsusega ja käsitleb kahte veidi erinevat olukorda. Esiteks on määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 punktis a sätestatud, et 2. jagu (mis hõlmab selle määruse artikleid 23–38 ja mida kohaldatakse kohtuotsustele, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes Haagi protokoll ei ole siduv) ja 3. jagu (mis hõlmab selle määruse artikleid 39–43 ja sisaldab kõikidele kohtuotsustele kohaldatavaid ühiseid sätteid) kohaldatakse „enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikides tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti alates kõnealusest kuupäevast“. ( 11 ) |
|
29. |
Sõna „liikmesriikides“, mida olen rõhutanud, tuleb mõistagi lugeda koostoimes määruse nr 4/2009 artikli 2 lõike 1 punktis 1 sisalduva „kohtuotsuse“ määratlusega. Kõik see on selgeks tekstiliseks tõendiks, et kõnealune kohtuotsus peab olema riigis tehtud ajal, mil see riik oli Euroopa Liidu liikmesriik. Poola puhul see enne 2004. aasta maid mõistagi nii ei olnud. |
|
30. |
Teiseks on nii määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 punktis a kui ka artikli 75 lõike 2 punktis b sätestatud, et 2. ja 3. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis on tehtud enne selle määruse kohaldamiskuupäeva või pärast seda kuupäeva, kui menetlused algatati enne seda, ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse nr 44/2001 reguleerimisalasse. Sellest sättest nähtub seega selgelt, et artikli 75 lõike 2 punkti a ja artikli 75 lõike 2 punkti b üleminekusätteid kohaldatakse vastavalt ainult määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse kuuluvatele kohtuotsustele. |
|
31. |
Seepärast on vaja analüüsida määruse nr 44/2001 artiklit 66, mis käsitleb selle määruse ajalist kohaldamist. |
|
32. |
Sellega seoses on tõsi, nagu väitis Poola valitsus oma suulistes seisukohtades 14. oktoobri 2020. aasta kohtuistungil, et määruse nr 44/2001 artikli 66 lõike 2 punktis a on sätestatud, et pärast selle määruse jõustumist tehtud kohtuotsuseid tuleb tunnustada ja täita selle määruse III peatüki kohaselt, „kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast Brüsseli [konventsiooni] või Lugano konventsiooni jõustumist nii päritoluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus“. |
|
33. |
Nagu Euroopa Kohus on siiski selgelt märkinud 21. juuni 2012. aasta kohtuotsuses Wolf Naturprodukte (C‑514/10, EU:C:2012:367, punkt 34), on selle määruse kohaldamiseks kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise suhtes vaja, et kõnealuse otsuse tegemise ajal kehtiks see määrus nii otsuse teinud liikmesriigis kui ka liikmesriigis, kus selle tunnustamist taotletakse. |
|
34. |
Teisisõnu tuleb seoses käesoleva asjaga kõigepealt märkida, et menetlus algatati ajal, mil Lugano konventsioon ei olnud Poolas kohaldatav, sest elatise väljamõistmise otsus on tehtud 1. aprillil 1999. ( 12 ) Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas algse otsuse ajakohastamise taotlused esitati tõepoolest sama menetluse raames, nagu viitab mõiste „ajakohastamine“, ei ole asjaolu, et Lugano konventsioon muutus nende taotluste esitamise ajal Poolas kohaldatavaks, igal juhul asjakohane, kuna kõige hilisemad otsused tehti 14. veebruaril 2003, seega ajal, mil Poola ei olnud veel Euroopa Liidu liikmesriik. |
|
35. |
Määruse nr 44/2001 üleminekusätete sellisest tõlgendusest tuleneb, et kui kõnealused kohtuotsused on teinud sellise riigi kohus, mis ei olnud sel ajal veel Euroopa Liidu liige, ei kuulu need kohtuotsused igal juhul määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse, kuna see ei olnud selles riigis veel kohaldatav, ega kuulu järelikult ka määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2 sisalduvate üleminekusätete kohaldamisalasse. |
|
36. |
Kolmandaks annab määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 teksti tähelepanelik lugemine selgelt alust järeldada, et n‑ö ühinemiseelsed kohtuotsused ei kuulu kõnealuste tunnustamist ja täitmist käsitlevate sätete kohaldamisalasse, ja seda järeldust rõhutab ja kinnitab määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 eesmärgipärane ehk teleoloogiline tõlgendus. Nimelt nähtub määruse nr 4/2009 põhjendusest 44, et artikliga 75 ette nähtud üleminekusätete eesmärk on tagada üleminek määrusega nr 44/2001 ette nähtud üldkorralt määruses nr 4/2009 sätestatud ülalpidamiskohustuste erikorrale, võimaldades seega esimese määruse alusel tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Kuna kohtuotsused, mis on tehtud riikides, mis ei olnud sel ajal Euroopa Liidu liikmesriigid, ei kuulu määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse, ei ole seega põhjust laiendada nimetatud üleminekusätete kohaldamist nendele kohtuotsustele. |
|
37. |
Euroopa Kohus on kogu Brüsseli konventsiooni ja määruste korra kontekstis pidevalt rõhutanud, et tunnustamise ja täitmise süsteem põhineb vastastikusel usaldusel, eelkõige kindlusel, et kõikide liikmesriikide kohtud kohaldavad Brüsseli konventsioonis ja sellele järgnenud määrustes sätestatud kohtualluvuse norme ja menetluslikke tagatisi kohusetundlikult (vajaduse korral omal algatusel), mistõttu ühinemiseelsete kohtuotsuste tunnustamine sõltub sellest, kas kohtuotsuse teinud kohus on pidanud oma pädevuse aluseks kohtualluvuse norme, mis olid kooskõlas asjakohases konventsioonis või määruses sätestatud normidega. ( 13 ) |
|
38. |
Sellest järeldub, et tunnustamise ja täitmise lihtsustatud normide – mis kaitsevad hagejat eelkõige seeläbi, et võimaldavad tal saavutada päritoluliikmesriigis tema kasuks tehtud kohtuotsuse kiire, kindla ja tõhusa täitmise – kohaldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui tunnustatav või täidetav otsus on tehtud vastavalt kohtualluvuse normidele, mis suudavad kaitsta kostja huve. Tõenäoliselt ei ole selline kaitse siiski tagatud, kui kohtuotsus on tehtud riigis, kus määrus nr 44/2001 ei olnud asjaomase kohtuotsuse aluseks olnud menetluse algatamise ajal kohaldatav, eelkõige kuna sellel kohtul ei olnud sel ajal kohustust tagada, et tema pädevust reguleerivad normid põhineksid selle määruse artiklis 3 ja II peatüki 2.–7. jaos sätestatud kohtualluvuse normidel. |
|
39. |
Euroopa Kohus märkis seda viimati oma 21. juuni 2012. aasta otsuses Wolf Naturprodukte (C‑514/10, EU:C:2012:367), milles ta leidis, et 2003. aastal Austrias tehtud kohtuotsust ei saanud 2007. aastal Tšehhis määruse nr 44/2001 sätete alusel täita, kuna see määrus ei olnud kuupäeval, mil Austria kohtud kohtuotsuse tegid, Tšehhis jõustunud. ( 14 ) |
|
40. |
Neid kaalutlusi silmas pidades olen seega seisukohal, et määruse nr 4/2009 ajalisest kohaldamisest tehtud erandit, mis on sätestatud selle määruse artikli 75 lõikes 2, tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ainult kohtuotsustele, mille on teinud selliste riikide kohtud, mis olid nende otsuste tegemise ajal juba Euroopa Liidu liikmed. |
|
41. |
See tõlgendus on kooskõlas määruse nr 4/2009 artikli 75 sõnastuse, konteksti ja eesmärgiga. Lisaks on see kooskõlas ka põhimõttega, et erandeid tuleb tõlgendada kitsalt, sest vastasel korral kaotaksid üldreeglid igasuguse sisu. ( 15 ) |
B. Teine küsimus
|
42. |
Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 4/2009 mis tahes osa alusel on teises liikmesriigis võimalik tunnustada ja täita kohtuotsust, mille riigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga. |
|
43. |
Alustuseks võib meenutada, et määruse nr 4/2009 artikli 76 kohaselt kohaldatakse kõnealust määrust – välja arvatud artikli 2 lõikes 2, artikli 47 lõikes 3 ning artiklites 71, 72 ja 73 sisalduvad erandid – alates 18. juunist 2011. Lisaks on liidu seadusandja selle reegli ainsad erandid sõnaselgelt sätestanud määruse nr 4/2009 artikli 75 lõigetes 2 ja 3. Neil asjaoludel on teisele eelotsuse küsimusele vastamisel minu arvates asjakohased ainult need sätted. |
|
44. |
Minu vastusest eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele tuleneb siiski, et määruse nr 4/2009 artikli 75 lõiget 2 ei saa kohaldada kohtuotsustele, mis on tehtud riikides, mis ei olnud nende otsuste tegemise ajal veel Euroopa Liidu liikmed. Kui määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 selline tõlgendus on õige, võiks pidada mõneti ebatõenäoliseks, et määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 3 lisasätete kaudne mõju on hõlbustada riigi kohtu poolt enne selle riigi Euroopa Liiduga ühinemist tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist. Olen jõudnud järeldusele, et ka seda sätet ei saa nii tõlgendada. Asun sellele seisukohale järgmistel põhjustel. |
|
45. |
Esiteks tuleneb määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 3 sõnastusest, et selle määruse VII peatüki sätteid, mis käsitlevad keskasutuste vahelist koostööd, kohaldatakse nende taotluste suhtes, mille keskasutused on kätte saanud alates määruse nr 4/2009 kohaldamise kuupäevast, ilma et kehtiks muid piiranguid. Määruse nr 4/2009 artikli 2 lõike 1 punktis 1 esitatud määratluse kohaselt hõlmab mõiste „kohtuotsus“ VII peatüki raames siiski ka kolmandas riigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevaid kohtuotsuseid. |
|
46. |
Viidatud sätete põhjal ei saa siiski tegelikult järeldada, et kolmandas riigis enne Euroopa Liiduga ühinemist tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse liikmesriigis määruse nr 4/2009 lihtsustatud normide alusel üksnes seetõttu, et õigustatud isik võib pöörduda keskasutuse poole. |
|
47. |
See oleks esiteks vastuolus määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2 sätestatud erandi kitsendava tõlgenduse aluseks oleva sooviga tagada tasakaal hagejate ja kostjate vahel. ( 16 ) Teiseks tehtaks sellega vahet neil õigustatud isikutel, kes pöörduvad keskasutuse poole, ja neil, kes tegutsevad üksi, kuigi Euroopa Kohus on sõnaselgelt tunnustanud, et määruse nr 4/2009 VII peatüki sätete kohaselt on keskasutusele abistamise taotluse esitamine isiku õigus, mitte kohustus. ( 17 ) Vaevalt et ühinemiseelse kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine saab seega sõltuda sellest, kas elatise väljamõistmise otsuse alusel õigustatud isik VII peatükiga pakutavaid võimalusi tegelikult kasutas. Nagu märkis TKFi esindaja kohtuistungil, ei viita miski ka sellele, et VII peatüki sätete mis tahes osa eesmärk on – erinevalt IV peatüki sätetest – kohtualluvuse kindlaksmääramine. |
|
48. |
Selleks et mitte muuta määruse nr 4/2009 artikli 75 lõiget 3 sisutühjaks, tuleb täpsustada, et pakutud kitsendav tõlgendus ei ole kohaldatav määruse nr 4/2009 artiklites 51 ja 56 osutatud taotlustele, mis ei puuduta otseselt riigi kohtu poolt enne selle riigi ühinemist tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Näiteks on täiesti võimalik, et niisugune kohtuotsuse alusel õigustatud isik taotleb keskasutuse abi kohustatud isiku asukoha kindlakstegemiseks ( 18 ) või hõlbustamaks asjakohase teabe otsimist tema sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta ( 19 ) või isegi kohtuotsuse tegemist, kui muus riigis kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ei ole võimalik. ( 20 ) |
|
49. |
Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades olen seega arvamusel, et määruse nr 4/2009 artikli 75 ega selle määruse mis tahes muu sätte alusel ei ole võimalik saavutada määruses nr 4/2009 sätestatud normide kohaselt sellise kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist, mille riigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Sellest järeldub, et Poola kohtute poolt enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga tehtud kohtuotsuseid ei saa selle määruse alusel tunnustada ega täita. |
VI. Ettepanek
|
50. |
Eeltoodud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Court of Appeal in Northern Irelandi (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus, Ühendkuningriik) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
|
( 1 ) Algkeel: inglise.
( 2 ) ELT 2009, L 7, lk 1 ning parandused ELT 2011, L 131, lk 26 ja ELT 2013, L 8, lk 19.
( 3 ) EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.
( 4 ) ELT 2009, L 149, lk 73.
( 5 ) ELT 2009, L 331, lk 17.
( 6 ) Toimikust ei selgu siiski täielikult, kas 2002.–2003. aasta menetlused olid täiesti uued või (mis võib olla tõenäolisem) tehti „ajakohastatud“ elatise väljamõistmise määrus 2002.–2003. aastal varasema 1999. aasta menetluse suhtes esitatud uute avalduste tulemusena. Selle peab lõpuks kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.
( 7 ) ELT 2020, L 29, lk 7.
( 8 ) Vt selle kohta 12. novembri 2014. aasta kohtuotsus L (C‑656/13, EU:C:2014:2364, punkt 38).
( 9 ) Vt selle kohta 4. juuni 2020. aasta kohtuotsus FX (vastuväide elatisnõude täitmisele) (C‑41/19, EU:C:2020:425, punkt 33).
( 10 ) Mis on sätestatud määruse nr 4/2009 artiklis 76.
( 11 ) Kohtujuristi kursiiv.
( 12 ) Lugano konventsioon jõustus Poolas 1. veebruaril 2000.
( 13 ) Vt nt 9. oktoobri 1997. aasta kohtuotsus von Horn (C‑163/95, EU:C:1997:472, punktid 18–20).
( 14 ) Vt punktid 28–30.
( 15 ) Vt selle kohta 26. veebruari 2015. aasta kohtuotsus Wucher Helicopter ja Euro-Aviation Versicherung (C‑6/14, EU:C:2015:122, punkt 24). Vt ka 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (tsiviilinsenerid, patendivolinikud ja veterinaararstid) (C‑209/18, EU:C:2019:632, punkt 35).
( 16 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 38.
( 17 ) Vt selle kohta 9. veebruari 2017. aasta kohtuotsus S. (C‑283/16, EU:C:2017:104, punkt 40).
( 18 ) Määruse nr 4/2009 artikli 51 lõike 2 punkt b.
( 19 ) Määruse nr 4/2009 artikli 51 lõike 2 punkt c.
( 20 ) Määruse nr 4/2009 artikli 56 lõike 1 punkt d.