<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-729/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0729</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:923">EU:C:2020:923</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑729/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Department of Justice for Northern Ireland</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201112">12. novembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑729/19</HT></P><P>TKF</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Department of Justice for Northern Ireland</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal in Northern Ireland (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus, Ühendkuningriik))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ning koostöö ülalpidamiskohustuste küsimustes</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 4/2009</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 75</KEYWORD><KEYWORD>Ajaline kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Võimalus registreerida ja täita kohtuotsuseid, mis on tehtud enne päritoluriigi ühinemist Euroopa Liiduga</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Millistel asjaoludel (kui üldse) võib nõukogu <DATE ISO="20081218">18. detsembri 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="007" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 7, lk 1</REF.DOC.OJ> ning parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="131" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 131, lk 26</REF.DOC.OJ> ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 8, lk 19</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> sätete alusel tunnustada elatise väljamõistmist käsitlevat kohtuotsust, mille liikmesriigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga? See on sisuliselt küsimus, mis on esitatud Court of Appeal in Northern Irelandi (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus, Ühendkuningriik) eelotsusetaotluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab seega selliste ülalpidamiskohustust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist Ühendkuningriigis, mis on tehtud Poolas enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> ja enne määruse nr 4/2009 kohaldamiskuupäeva, see tähendab enne <DATE ISO="20110618">18. juunit 2011</DATE>. Enne kui asuda uurima käesoleva eelotsusetaotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, on esmalt vaja esitada asjakohased õigusnormid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik kontekst</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.</P></NOTE> artiklis 66 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="066.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud pärast määruse jõustumist, ning dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud pärast määruse jõustumist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="066.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui päritoluliikmesriigis oli menetlus algatatud enne käesoleva määruse jõustumist, tunnustatakse ja täidetakse pärast seda kuupäeva tehtud otsuseid siiski III peatüki kohaselt,</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast [<DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 299, lk 32</REF.DOC.OJ>; <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Brüsseli konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>)] või Lugano konventsiooni [kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="319" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="1988">EÜT 1988, L 319, lk 9</REF.DOC.OJ>; <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Lugano konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>)] jõustumist nii päritoluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kõigil muudel juhtudel, kui kohtualluvuse aluseks olid sätted, mis olid kooskõlas kas II peatüki või otsuse teinud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 4/2009</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 põhjendustes 31, 44 ja 47 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>(31)</NO.P><TXT>Hõlbustamaks elatisnõuete piiriülest sissenõudmist, tuleks kehtestada liikmesriikide määratud keskasutuste vahelise koostöö kord. Need asutused peaksid osutama ülalpidamist saama õigustatud ja ülalpidamist andma kohustatud isikutele abi nende õiguste kaitsmisel teises liikmesriigis, esitades taotlusi juba tehtud otsuste tunnustamiseks, täidetavaks tunnistamiseks ja täitmiseks, selliste otsuste muutmiseks või otsuse tegemiseks. Lisaks peaksid nad vahetama teavet kohustatud ja õigustatud isikute asukoha ning vajaduse korral nende sissetulekute ja varade kindlakstegemiseks. Need asutused peaksid tegema omavahel koostööd, vahetades üldist teavet, ning edendama koostööd oma liikmesriigi pädevate asutuste vahel.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(44)</NO.P><TXT>Käesoleva määrusega tuleks muuta määrust (EÜ) nr 44/2001, asendades selle määruse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavad sätted. Kui käesoleva määruse üleminekusätetest ei tulene teisiti, peaksid liikmesriigid alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast kohaldama ülalpidamiskohustuste osas määruse (EÜ) nr 44/2001 sätete asemel käesoleva määruse kohtualluvust, kohtuotsuste tunnustamist, täidetavust ja täitmist ning õigusabi käsitlevaid sätteid.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><CONSID><NP><NO.P>(47)</NO.P><TXT>Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole see määrus tema suhtes siduv ega kohaldatav. See ei piira siiski Ühendkuningriigi võimalust teatada oma kavatsusest nõustuda käesoleva määrusega pärast selle vastuvõtmist, vastavalt Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 4.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikli 2 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) lõike 1 punkt 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> – liikmesriigi kohtu ülalpidamiskohustust käsitlev otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuotsus, lahend, korraldus või täitemäärus, samuti kohtusekretäri otsus kohtukulude suuruse kohta; VII ja VIII peatüki kohaldamisel hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ka kolmandas riigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 IV peatükk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Kohtuotsuste tunnustamine, täidetavus ja täitmine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> koosneb kolmest jaost. Selle määruse artikli 16 kohaselt on 1. jagu, mis hõlmab määruse artikleid 17–22, kohaldatav kohtuotsustele, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes on siduv ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev <DATE ISO="20071123">23. novembri 2007. aasta</DATE> Haagi protokoll (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Haagi protokoll<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>); 2. jagu, mis hõlmab määruse artikleid 23–38, on kohaldatav kohtuotsustele, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes Haagi protokoll ei ole siduv, ning 3. jagu, mis hõlmab määruse artikleid 39–43, sisaldab kõikidele kohtuotsustele kohaldatavaid sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 VII peatükk, mis hõlmab artikleid 49–63, sisaldab keskasutuste koostööd reguleerivaid sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikkel 75 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Üleminekusätted<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="075.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat määrust kohaldatakse ainult alates selle kohaldamiskuupäevast algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="075.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>IV peatüki 2. ja 3. jagu kohaldatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikides tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti alates kõnealusest kuupäevast;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast tehtud kohtuotsuste suhtes, kui menetlused algatati enne kõnealust kuupäeva,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil [määruse nr 44/2001] reguleerimisalasse.</P><P>[Määrus nr 44/2001] jääb kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetluste suhtes.</P><P>Esimest ja teist lõiku kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="075.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Keskasutuste koostööd käsitlevat VII peatükki kohaldatakse taotluste suhtes, mis keskasutused on kätte saanud alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikli 76 kohaselt kohaldatakse seda määrust, välja arvatud artikli 2 lõiget 2, artikli 47 lõiget 3 ja artikleid 71, 72 ja 73, alates <DATE ISO="20110618">18. juunist 2011</DATE>, tingimusel et liidus kohaldatakse sellel kuupäeval Haagi protokolli.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Otsus 2009/451/EÜ</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20090608">8. juuni 2009. aasta</DATE> otsuse 2009/451/EÜ Ühendkuningriigi kavatsuse kohta hakata kohaldama nõukogu määrust (EÜ) nr 4/2009<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="73" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 149, lk 73</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 2 kohaselt jõustus viidatud määrus Ühendkuningriigis <DATE ISO="20090701">1. juulil 2009</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Otsus 2009/941/EÜ</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> otsuse 2009/941/EÜ, mis käsitleb [Haagi protokolli] sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="331" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 331, lk 17</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 4 kohaselt on selles protokollis sisalduvaid eeskirju liidus ajutiselt kohaldatud alates <DATE ISO="20110618">18. juunist 2011</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ühendkuningriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>1986. aasta magistraadikohtute (1982. aasta seadus kohtualluvuse ja kohtuotsuste kohta tsiviilasjades) määruse (Põhja-Iirimaa) (Magistrates Courts (Civil Jurisdiction and Judgments Act 1982) Rules (Northern Ireland) 1986) artikli 4 lõikes 1A on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kui magistraadikohtu ametnikule esitatakse [määruse nr 4/2009] artikli 26 alusel taotlus registreerida täitmiseks elatise väljamõistmise kohtumäärus, mis on tehtud mõnes liikmesriigis, mille suhtes määrus on siduv, välja arvatud Ühendkuningriigis, on ta juhul, kui [määruse nr 4/2009] artiklist 24 ja käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, kohustatud kohtumääruse oma kohtus registreerima protokolli või memorandumiga, mille ta sisestab kohtumääruste registrisse ja allkirjastab.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>TKF ja AKF, mõlemad Poola kodanikud, abiellusid Poolas 1991. aastal. Neil sündis kaks poega. <DATE ISO="19990401">1. aprillil 1999</DATE> tegi Poola kohus TKFi suhtes AKFi kasuks elatise väljamõistmise otsuse. 2002. aasta detsembrist 2003. aasta veebruarini algatati Poola kohtutes edasised menetlused elatise väljamõistmiseks. Nende hilisemate menetluste tulemusena tehti <DATE ISO="20030214">14. veebruaril 2003</DATE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ajakohastatud elatise väljamõistmise määrused<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on neid nimetanud –, mis olid sama kohtu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/><DATE ISO="19990401">1. aprillil 1999</DATE> tehtud algsete kohtumääruste muudetud versioonid<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Toimikust ei selgu siiski täielikult, kas 2002.–2003. aasta menetlused olid täiesti uued või (mis võib olla tõenäolisem) tehti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>ajakohastatud<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> elatise väljamõistmise määrus 2002.–2003. aastal varasema 1999. aasta menetluse suhtes esitatud uute avalduste tulemusena. Selle peab lõpuks kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>TKF ja AKF lahutasid 2004. aastal oma abielu. Kaks aastat hiljem, 2006. aasta augustis tuli TKF Põhja-Iirimaale, kus ta on sellest ajast saadik elanud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20131024">24. oktoobri 2013. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20140815">15. augusti 2014. aasta</DATE> otsustega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>registreerimisotsused<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) registreeris Magistrates’ Court for the Petty Sessions District of Belfast and Newtownabbey (Belfasti ja Newtownabbey magistraadikohus, Ühendkuningriik) ametnik kaks elatise väljamõistmise määrust, mille oli <DATE ISO="20030214">14. veebruaril 2003</DATE> teinud Poola kohus, ning tunnistas need täidetavaks. Registreerimisotsused tehti kooskõlas määruse nr 4/2009 artikliga 75. Neis on ühtlasi kirjas, et selliselt registreeritud kohtumäärused on täidetavad sama määruse IV peatüki 2. jao tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>TFK vaidlustas registreerimisotsused High Court of Justice in Northern Ireland, Queen’s Bench Divisionis (Põhja-Iirimaa kõrge kohus, kuninglik osakond, Ühendkuningriik) põhjendusel, et kuna Poola ei olnud kõnealuste Poola kohtu otsuste tegemise ajal liikmesriik, ei olnud määruse nr 4/2009 IV peatüki 2. jagu kohaldatav. Lisaks väitis ta, et artiklid 23 ja 26 ei olnud Poola kohtu otsustele kohaldatavad ning et igal juhul ei olnud need otsused kooskõlas määruse nr 4/2009 artikliga 24, kuna puudusid tõendid selle kohta, et TFK oleks olnud kõnealusest menetlusest teadlik, selles osalenud või seal esindatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>High Court of Justice in Northern Ireland, Queen’s Bench Division (Põhja-Iirimaa kõrge kohus, kuninglik osakond) jättis tema kaebuse siiski rahuldamata põhjendusel, et määrus nr 4/2009 ei sisalda ühtegi sätet, millest tulenevalt hõlmaks määruse ajaline kohaldamisala üksnes selliseid Poolas tehtud elatise väljamõistmise otsuseid, mis on tehtud pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga. Peale selle leidis kõnealune kohus, et kui määruse nr 4/2009 artikli 75 lõige 2 ei olnud kohaldatav, kuna Poola on Haagi protokolli osalisriik, siis oli määruse nr 4/2009 VII peatükk kõnealusele kohtuasjale kohaldatav artikli 75 lõike 3 alusel. Seepärast asus High Court of Justice in Northern Ireland, Queen’s Bench Division (Põhja-Iirimaa kõrge kohus, kuninglik osakond) seisukohale, et Poola kohtu määrused olid kooskõlas selle peatükiga nõuetekohaselt registreeritud ja täidetud. TFK esitas seejärel selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Court of Appeal in Northern Irelandile (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>eelotsusetaotluse esitanud kohus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu lahendada olev küsimus puudutab seega määruse nr 4/2009 nõuetekohast ajalist kohaldatavust elatise väljamõistmise otsuste registreerimisel ja täidetavaks tunnistamisel ning artikli 75 lõike 2 kohaldatavust kohtuotsustele, mis on tehtud Haagi protokolli osalisriikides. Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi seoses määruse nr 4/2009 kohaldatavusega elatise väljamõistmise kohtuotsustele, mis on tehtud Poolas enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga, ning seoses sellega, kas Magistrates’ Court for the Petty Sessions District of Belfast and Newtownabbeyl (Belfasti ja Newtownabbey magistraadikohus) oli pädevus registreerida asjaomased kohtumäärused määruse nr 4/2009 artikli 75 mis tahes osa alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Court of Appeal in Northern Ireland (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus) oma <DATE ISO="20190902">2. septembri 2019. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20191002">2. oktoobril 2019</DATE>, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>1.</NO.P><TXT>Kas [määruse nr 4/2009] artikli 75 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see kohaldub üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kohtuotsustele<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, mis tehti riikides, mis olid nende kohtuotsuste tegemise ajal Euroopa Liidu liikmesriigid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Arvestades, et Poola on nüüd Euroopa Liidu liikmesriik, kelle suhtes Haagi protokoll on siduv, siis kas Poola kohtus aastatel 1999 ja 2003 (teisisõnu enne seda, kui Poolast sai Euroopa Liidu liikmesriik) tehtud elatise väljamõistmise otsuseid saab nüüd registreerida ja täita mõnes muus ELi liikmesriigis [määruse nr 4/2009] ükskõik millise sätte alusel, eelkõige:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>[määruse nr 4/2009] artikli 75 lõike 3 ja artikli 56 alusel;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>[määruse nr 4/2009] artikli 75 lõike 2 ja IV peatüki 2. jao alusel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>[määruse nr 4/2009] artikli 75 lõike 2 punkti a ja IV peatüki 3. jao alusel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>[määruse nr 4/2009] mõne muu artikli alusel?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid TKF ja Euroopa Komisjon. Lisaks esitasid TKF, Department of Justice for Northern Ireland, Poola valitsus ja Euroopa Komisjon suulised seisukohad <DATE ISO="20201014">14. oktoobril 2020</DATE> peetud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Nagu kohtuistungil märgiti, on kahetsusväärne, et käesolev eelotsusetaotlus võib olla viimane Põhja-Iirimaa kohtuasi, mida Euroopa Kohtul on võimalus vahetult käsitleda. Tõepoolest, Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust <DATE ISO="20200131">31. jaanuari 2020. aasta</DATE> keskööl (Kesk-Euroopa aja järgi). Võib siiski märkida, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="029" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2020">ELT 2020, L 29, lk 7</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 86 lõike 2 ja artikli 89 lõike 1 kohaselt on Euroopa Kohtu otsus Ühendkuningriigi (sh Põhja-Iirimaa) jaoks ja Ühendkuningriigis (sh Põhja-Iirimaal) tervikuna siduv, olenemata Euroopa Kohtu otsuse kuulutamise kuupäevast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2 sätestatud erandit määruse nr 4/2009 ajalisest kohaldamisest tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kohtuotsustele<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, mille on teinud nende riikide kohtud, mis olid kohtuotsuste tegemise ajal juba Euroopa Liidu liikmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning eesmärke, mida taotleb õigusakt, mille osa see säte on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20141112">12. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>L</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑656/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2364">EU:C:2014:2364</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kohaldades neid põhimõtteid käesolevale asjale, võib kõigepealt märkida, et määruse nr 4/2009 artikli 2 lõike 1 punktis 1 esitatud määratluse kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> <HT TYPE="ITALIC">liikmesriigi</HT> kohtu ülalpidamiskohustust käsitlev otsus. Lähtuda tuleb seega sellest, et määruse nr 4/2009 aluseks on eeldus, et kohtuotsuse peab olema teinud liikmesriigi kohus. Poola puhul see enne 2004. aasta maid mõistagi nii ei olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikkel 75 on üleminekusäte, mille eesmärk on reguleerida enne selle määruse jõustumist tehtud kohtuotsuste staatust. Tuleb muidugi meenutada, et nagu ilmneb selle määruse põhjendusest 44, asendab määrus nr 4/2009 sisuliselt elatise väljamõistmise otsustega seoses kohtualluvust ja täitmist käsitlevad üldnormid, mis varasemal ajal sisaldusid määruses nr 44/2001. Teisisõnu on määrus nr 4/2009 <HT TYPE="ITALIC">lex specialis</HT> kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise küsimustes konkreetses ülalpidamiskohustuste valdkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200604">4. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FX (vastuväide elatisnõude täitmisele)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑41/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:425">EU:C:2020:425</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kuna kahe määruse vahel on sisuline järjepidevus, oli oodata, et määrus nr 4/2009 sisaldab sätteid selliste ülalpidamiskohustust käsitlevate kohtuotsuste kohta, mis on liikmesriikides tehtud enne viimati nimetatud määruse kohaldamiskuupäeva, <DATE ISO="20110618">18. juunit 2011</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Mis on sätestatud määruse nr 4/2009 artiklis 76.</P></NOTE> Nagu nüüd näeme, kajastub see määruse nr 4/2009 artiklis 75 sisalduvates üleminekusätetes. Sisuline küsimus on siiski see, kas neid sätteid saab tõlgendada nii, et need on tagasiulatuvad ja kohaldatavad kohtuotsuste suhtes, mille on liikmesriikide kohtud teinud enne nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga. Nüüd saamegi käsitleda just seda põhiküsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Artikli 75 lõige 1 näeb kõigepealt ette, et kui selle artikli lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda määrust ainult alates selle kohaldamiskuupäevast algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Artikli 75 lõige 3 käsitleb keskasutuste vahelise koostöö üleminekukorda ega ole esimese küsimuse puhul asjakohane, kuigi kavatsen kaaluda selle lõike võimalikku mõju teise küsimuse käsitlemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikli 75 lõige 2 – eelkõige artikli 75 lõike 2 punkt a – on siiski keskse tähtsusega ja käsitleb kahte veidi erinevat olukorda. Esiteks on määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 punktis a sätestatud, et 2. jagu (mis hõlmab selle määruse artikleid 23–38 ja mida kohaldatakse kohtuotsustele, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes Haagi protokoll ei ole siduv) ja 3. jagu (mis hõlmab selle määruse artikleid 39–43 ja sisaldab kõikidele kohtuotsustele kohaldatavaid ühiseid sätteid) kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva <HT TYPE="ITALIC">liikmesriikides</HT> tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti alates kõnealusest kuupäevast<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>liikmesriikides<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, mida olen rõhutanud, tuleb mõistagi lugeda koostoimes määruse nr 4/2009 artikli 2 lõike 1 punktis 1 sisalduva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kohtuotsuse<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> määratlusega. Kõik see on selgeks tekstiliseks tõendiks, et kõnealune kohtuotsus peab olema riigis tehtud ajal, mil see riik oli Euroopa Liidu liikmesriik. Poola puhul see enne 2004. aasta maid mõistagi nii ei olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Teiseks on nii määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 punktis a kui ka artikli 75 lõike 2 punktis b sätestatud, et 2. ja 3. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis on tehtud enne selle määruse kohaldamiskuupäeva või pärast seda kuupäeva, kui menetlused algatati enne seda, <HT TYPE="ITALIC">ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse nr 44/2001 reguleerimisalasse</HT>. Sellest sättest nähtub seega selgelt, et artikli 75 lõike 2 punkti a ja artikli 75 lõike 2 punkti b üleminekusätteid kohaldatakse vastavalt ainult määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse kuuluvatele kohtuotsustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seepärast on vaja analüüsida määruse nr 44/2001 artiklit 66, mis käsitleb selle määruse ajalist kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Sellega seoses on tõsi, nagu väitis Poola valitsus oma suulistes seisukohtades <DATE ISO="20201014">14. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil, et määruse nr 44/2001 artikli 66 lõike 2 punktis a on sätestatud, et pärast selle määruse jõustumist tehtud kohtuotsuseid tuleb tunnustada ja täita selle määruse III peatüki kohaselt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast Brüsseli [konventsiooni] või Lugano konventsiooni jõustumist nii päritoluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on siiski selgelt märkinud <DATE ISO="20120621">21. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wolf Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑514/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:367">EU:C:2012:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), on selle määruse kohaldamiseks kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise suhtes vaja, et <HT TYPE="ITALIC">kõnealuse otsuse tegemise ajal</HT> kehtiks see määrus <HT TYPE="ITALIC">nii</HT> otsuse teinud liikmesriigis <HT TYPE="ITALIC">kui ka</HT> liikmesriigis, kus selle tunnustamist taotletakse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Teisisõnu tuleb seoses käesoleva asjaga kõigepealt märkida, et menetlus algatati ajal, mil Lugano konventsioon ei olnud Poolas kohaldatav, sest elatise väljamõistmise otsus on tehtud <DATE ISO="19990401">1. aprillil 1999</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Lugano konventsioon jõustus Poolas <DATE ISO="20000201">1. veebruaril 2000</DATE>.</P></NOTE> Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kindlaks teha, kas algse otsuse ajakohastamise taotlused esitati tõepoolest sama menetluse raames, nagu viitab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>ajakohastamine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, ei ole asjaolu, et Lugano konventsioon muutus nende taotluste esitamise ajal Poolas kohaldatavaks, igal juhul asjakohane, kuna kõige hilisemad otsused tehti <DATE ISO="20030214">14. veebruaril 2003</DATE>, seega ajal, mil Poola ei olnud veel Euroopa Liidu liikmesriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 üleminekusätete sellisest tõlgendusest tuleneb, et kui kõnealused kohtuotsused on teinud sellise riigi kohus, mis ei olnud sel ajal veel Euroopa Liidu liige, ei kuulu need kohtuotsused igal juhul määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse, kuna see ei olnud selles riigis veel kohaldatav, ega kuulu järelikult ka määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2 sisalduvate üleminekusätete kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kolmandaks annab määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 teksti tähelepanelik lugemine selgelt alust järeldada, et n‑ö ühinemiseelsed kohtuotsused ei kuulu kõnealuste tunnustamist ja täitmist käsitlevate sätete kohaldamisalasse, ja seda järeldust rõhutab ja kinnitab määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 eesmärgipärane ehk teleoloogiline tõlgendus. Nimelt nähtub määruse nr 4/2009 põhjendusest 44, et artikliga 75 ette nähtud üleminekusätete eesmärk on tagada üleminek määrusega nr 44/2001 ette nähtud üldkorralt määruses nr 4/2009 sätestatud ülalpidamiskohustuste erikorrale, võimaldades seega esimese määruse alusel tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Kuna kohtuotsused, mis on tehtud riikides, mis ei olnud sel ajal Euroopa Liidu liikmesriigid, ei kuulu määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse, ei ole seega põhjust laiendada nimetatud üleminekusätete kohaldamist nendele kohtuotsustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on kogu Brüsseli konventsiooni ja määruste korra kontekstis pidevalt rõhutanud, et tunnustamise ja täitmise süsteem põhineb vastastikusel usaldusel, eelkõige kindlusel, et kõikide liikmesriikide kohtud kohaldavad Brüsseli konventsioonis ja sellele järgnenud määrustes sätestatud kohtualluvuse norme ja menetluslikke tagatisi kohusetundlikult (vajaduse korral omal algatusel), mistõttu ühinemiseelsete kohtuotsuste tunnustamine sõltub sellest, kas kohtuotsuse teinud kohus on pidanud oma pädevuse aluseks kohtualluvuse norme, mis olid kooskõlas asjakohases konventsioonis või määruses sätestatud normidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt nt <DATE ISO="19971009">9. oktoobri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>von Horn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:472">EU:C:1997:472</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et tunnustamise ja täitmise lihtsustatud normide – mis kaitsevad hagejat eelkõige seeläbi, et võimaldavad tal saavutada päritoluliikmesriigis tema kasuks tehtud kohtuotsuse kiire, kindla ja tõhusa täitmise – kohaldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui tunnustatav või täidetav otsus on tehtud vastavalt kohtualluvuse normidele, mis suudavad kaitsta kostja huve. Tõenäoliselt ei ole selline kaitse siiski tagatud, kui kohtuotsus on tehtud riigis, kus määrus nr 44/2001 ei olnud asjaomase kohtuotsuse aluseks olnud menetluse algatamise ajal kohaldatav, eelkõige kuna sellel kohtul ei olnud sel ajal kohustust tagada, et tema pädevust reguleerivad normid põhineksid selle määruse artiklis 3 ja II peatüki 2.–7. jaos sätestatud kohtualluvuse normidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis seda viimati oma <DATE ISO="20120621">21. juuni 2012. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wolf Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑514/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:367">EU:C:2012:367</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles ta leidis, et 2003. aastal Austrias tehtud kohtuotsust ei saanud 2007. aastal Tšehhis määruse nr 44/2001 sätete alusel täita, kuna see määrus ei olnud kuupäeval, mil Austria kohtud kohtuotsuse tegid, Tšehhis jõustunud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt punktid 28–30.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi silmas pidades olen seega seisukohal, et määruse nr 4/2009 ajalisest kohaldamisest tehtud erandit, mis on sätestatud selle määruse artikli 75 lõikes 2, tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ainult kohtuotsustele, mille on teinud selliste riikide kohtud, mis olid nende otsuste tegemise ajal juba Euroopa Liidu liikmed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>See tõlgendus on kooskõlas määruse nr 4/2009 artikli 75 sõnastuse, konteksti ja eesmärgiga. Lisaks on see kooskõlas ka põhimõttega, et erandeid tuleb tõlgendada kitsalt, sest vastasel korral kaotaksid üldreeglid igasuguse sisu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wucher Helicopter ja Euro-Aviation Versicherung</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:122">EU:C:2015:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria (tsiviilinsenerid, patendivolinikud ja veterinaararstid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑209/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:632">EU:C:2019:632</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 4/2009 mis tahes osa alusel on teises liikmesriigis võimalik tunnustada ja täita kohtuotsust, mille riigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Alustuseks võib meenutada, et määruse nr 4/2009 artikli 76 kohaselt kohaldatakse kõnealust määrust – välja arvatud artikli 2 lõikes 2, artikli 47 lõikes 3 ning artiklites 71, 72 ja 73 sisalduvad erandid – alates <DATE ISO="20110618">18. juunist 2011</DATE>. Lisaks on liidu seadusandja selle reegli ainsad erandid sõnaselgelt sätestanud määruse nr 4/2009 artikli 75 lõigetes 2 ja 3. Neil asjaoludel on teisele eelotsuse küsimusele vastamisel minu arvates asjakohased ainult need sätted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Minu vastusest eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele tuleneb siiski, et määruse nr 4/2009 artikli 75 lõiget 2 ei saa kohaldada kohtuotsustele, mis on tehtud riikides, mis ei olnud nende otsuste tegemise ajal veel Euroopa Liidu liikmed. Kui määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 2 selline tõlgendus on õige, võiks pidada mõneti ebatõenäoliseks, et määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 3 lisasätete kaudne mõju on hõlbustada riigi kohtu poolt enne selle riigi Euroopa Liiduga ühinemist tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist. Olen jõudnud järeldusele, et ka seda sätet ei saa nii tõlgendada. Asun sellele seisukohale järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Esiteks tuleneb määruse nr 4/2009 artikli 75 lõike 3 sõnastusest, et selle määruse VII peatüki sätteid, mis käsitlevad keskasutuste vahelist koostööd, kohaldatakse nende taotluste suhtes, mille keskasutused on kätte saanud alates määruse nr 4/2009 kohaldamise kuupäevast, ilma et kehtiks muid piiranguid. Määruse nr 4/2009 artikli 2 lõike 1 punktis 1 esitatud määratluse kohaselt hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> VII peatüki raames siiski ka <HT TYPE="ITALIC">kolmandas riigis</HT> tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevaid kohtuotsuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Viidatud sätete põhjal ei saa siiski tegelikult järeldada, et kolmandas riigis enne Euroopa Liiduga ühinemist tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse liikmesriigis määruse nr 4/2009 lihtsustatud normide alusel üksnes seetõttu, et õigustatud isik võib pöörduda keskasutuse poole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>See oleks esiteks vastuolus määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2 sätestatud erandi kitsendava tõlgenduse aluseks oleva sooviga tagada tasakaal hagejate ja kostjate vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 38.</P></NOTE> Teiseks tehtaks sellega vahet neil õigustatud isikutel, kes pöörduvad keskasutuse poole, ja neil, kes tegutsevad üksi, kuigi Euroopa Kohus on sõnaselgelt tunnustanud, et määruse nr 4/2009 VII peatüki sätete kohaselt on keskasutusele abistamise taotluse esitamine isiku <HT TYPE="ITALIC">õigus</HT>, <HT TYPE="ITALIC">mitte kohustus</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20170209">9. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:104">EU:C:2017:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vaevalt et ühinemiseelse kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine saab seega sõltuda sellest, kas elatise väljamõistmise otsuse alusel õigustatud isik VII peatükiga pakutavaid võimalusi tegelikult kasutas. Nagu märkis TKFi esindaja kohtuistungil, ei viita miski ka sellele, et VII peatüki sätete mis tahes osa eesmärk on – erinevalt IV peatüki sätetest – kohtualluvuse kindlaksmääramine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Selleks et mitte muuta määruse nr 4/2009 artikli 75 lõiget 3 sisutühjaks, tuleb täpsustada, et pakutud kitsendav tõlgendus ei ole kohaldatav määruse nr 4/2009 artiklites 51 ja 56 osutatud taotlustele, mis ei puuduta otseselt riigi kohtu poolt enne selle riigi ühinemist tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Näiteks on täiesti võimalik, et niisugune kohtuotsuse alusel õigustatud isik taotleb keskasutuse abi kohustatud isiku asukoha kindlakstegemiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Määruse nr 4/2009 artikli 51 lõike 2 punkt b.</P></NOTE> või hõlbustamaks asjakohase teabe otsimist tema sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Määruse nr 4/2009 artikli 51 lõike 2 punkt c.</P></NOTE> või isegi kohtuotsuse tegemist, kui muus riigis kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ei ole võimalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Määruse nr 4/2009 artikli 56 lõike 1 punkt d.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades olen seega arvamusel, et määruse nr 4/2009 artikli 75 ega selle määruse mis tahes muu sätte alusel ei ole võimalik saavutada määruses nr 4/2009 sätestatud normide kohaselt sellise kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist, mille riigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Sellest järeldub, et Poola kohtute poolt enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga tehtud kohtuotsuseid ei saa selle määruse alusel tunnustada ega täita.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Court of Appeal in Northern Irelandi (Põhja-Iirimaa apellatsioonikohus, Ühendkuningriik) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20081218">18. detsembri 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ajalisest kohaldamisest tehtud erandit, mis on sätestatud määruse nr 4/2009 artikli 75 lõikes 2, tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav ainult kohtuotsustele, mille on teinud selliste riikide kohtud, kes olid nende otsuste tegemise ajal juba Euroopa Liidu liikmed.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikli 75 ega selle määruse mis tahes muu sätte alusel ei ole võimalik saavutada määruses nr 4/2009 sätestatud normide kohaselt sellise kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist, mille riigi kohus on teinud enne selle riigi ühinemist Euroopa Liiduga.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>