KOHTUJURISTI ETTEPANEK

RIMVYDAS NORKUS

esitatud 22. mail 2025 ( 1 )

Kohtuasi C‑117/24

JYSK Kereskedelmi Kft.

versus

Nemzeti Élelmiszerlánc‑biztonsági Hivatal

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari))

Eelotsusetaotlus – Keskkond – Puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused – Nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamine ning säilitamine ja hindamine – Ulatus – Ettevõtja juurdepääs emaettevõtja süsteemile

1.

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada määruse (EL) nr 995/2010 ( 2 ) artikli 4 lõikeid 2 ja 3 koostoimes artikli 6 lõikega 1. Käesolevas kohtuasjas peab Euroopa Kohus võtma seisukoha küsimuses, millise ulatusega on kohustused, mis on ettevõtjal, kes laseb esimest korda siseturule puitu ja puittooteid, eelkõige juhul, kui see ettevõtja kuulub äriühingute kontserni.

I. Liidu õigus

A.   Määrus (EL) nr 995/2010

2.

Määruse (EL) nr 995/2010 artiklis 1 „Sisu“ on sätestatud:

„Käesoleva määrusega sätestatakse kohustused ettevõtjatele, kes lasevad esimest korda siseturule puitu ja puittooteid, ning kohustused kauplejatele.“

3.

Määruse artiklis 2 „Mõisted“ on nähtud ette:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

b)

„turulelaskmine“ – puidu ja puittoodete mis tahes esmakordne tarnimine siseturule nende turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse käigus, olenemata kasutatavast müügiviisist, tasu eest või tasuta; […]

c)

„ettevõtja“ – mis tahes juriidiline või füüsiline isik, kes laseb puitu või puittooteid turule;

[…]“.

4.

Määruse artiklis 4 „Ettevõtjate kohustused“ on sätestatud:

„1.   Ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turule laskmine on keelatud.

2.   Puitu ja puittooteid turule lastes rakendavad ettevõtjad nõuetekohast hoolsust. Selleks kasutavad nad menetluste ja meetmete raamistikku (edaspidi „nõuetekohase hoolsuse süsteem“), mis on määratletud artiklis 6.

3.   Iga ettevõtja säilitab ja hindab korrapäraselt oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi, välja arvatud juhul, kui ettevõtja kasutab artiklis 8 osutatud, järelevalveorganisatsiooni poolt loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi. Nõuetekohase hoolsuse süsteemi alusena võib kasutada siseriiklikus õiguses olemasolevat järelevalvesüsteemi ja mis tahes vabatahtlikku järelevalveahela mehhanismi, mis vastab käesoleva määruse nõuetele.“

5.

Määruse artiklis 6 „Nõuetekohase hoolsuse süsteemid“ on nähtud ette:

„1.   Artikli 4 lõikes 2 osutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem sisaldab järgmisi elemente:

a)

meetmed ja menetlused, millega antakse juurdepääs järgmisele teabele ettevõtja poolt turule lastava puidu või puittoodete tarnete kohta:

–

kirjeldus, mis sisaldab toote liiki ja kaubanimetust ning puuliigi tavapärast ja vajaduse korral teaduslikku täisnimetust;

–

ülestöötamise riik ja vajaduse korral

i)

riigi piirkond, kus puit üles töötati, ning

ii)

ülestöötamise luba;

–

kogus (väljendatud mahuna, kaaluna või ühikute arvuna);

–

asjaomasele ettevõtjale tarnija nimi ja aadress;

–

selle kaupleja nimi ja aadress, kellele puitu ja puittooteid on tarnitud;

–

dokument või muu teave, mis näitab sellise puidu ja puittoodete vastavust kehtivatele õigusaktidele;

b)

ohuhindamismenetlused, mis võimaldavad ettevõtjal analüüsida ja hinnata ebaseaduslikult üles töötatud puidu või sellisest puidust valmistatud puittoodete liidu turule laskmise ohtu.

Selliste menetluste puhul võetakse arvesse punktis a sätestatud teavet ning asjakohaseid ohuhindamiskriteeriume, sealhulgas järgmist:

–

kohaldatavatele õigusaktidele vastavuse kinnitus, mis võib sisaldada tõendit või muid kolmandate isikute poolse kontrolli skeeme, mis hõlmavad vastavust kohaldatavatele õigusaktidele;

–

konkreetsete puuliikide ebaseadusliku ülestöötamise esinemine;

–

ebaseadusliku ülestöötamise või ebaseaduslike tavade esinemine ülestöötamise riigis ja/või riigi piirkonnas, kus puit üles töötati, arvestades seejuures ka relvakonflikti võimalusega;

–

ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtiv puidu impordi või ekspordi keeld;

–

puidu ja puittoodete tarneahela keerukus;

c)

ohuvähendamismenetlused, mis koosnevad selliste meetmete ja menetluste kogumist, mis on piisavad ja proportsionaalsed punktis b osutatud ohuhindamise käigus tuvastatud ohu tõhusaks vähendamiseks ja mis võivad sisaldada lisateabe ja ‑dokumentide või kolmanda isiku poolse kontrolli nõuet, välja arvatud juhul, kui punktis b osutatud ohuhindamise käigus tuvastatud oht ei ole märkimisväärne.

[…]“.

6.

Määruse nr 995/2010 artikli 7 „Pädevad asutused“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused.

[…]“.

7.

Määruse artiklis 8 „Järelevalveorganisatsioonid“ on sätestatud:

„1.   Järelevalveorganisatsioon

a)

säilitab ja hindab regulaarselt artiklis 6 sätestatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi ning annab ettevõtjatele õiguse seda kasutada;

b)

kontrollib oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohast kasutamist selliste ettevõtjate poolt;

c)

võtab asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja ei kasuta tema nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohaselt, sealhulgas teavitab ettevõtjapoolse olulise või korduva rikkumise korral pädevaid asutusi.

[…]“.

8.

Määruse artiklis 10 „Ettevõtjate kontrollimine“ on nähtud ette:

„1.   Pädevad asutused viivad läbi kontrolle, et teha kindlaks, kas ettevõtjad täidavad artiklites 4 ja 6 sätestatud nõudeid.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrolli teostatakse riskipõhisest lähenemisviisist lähtuva kava põhjal, mis vaadatakse korrapäraselt läbi. Kontrolli võib teostada ka juhul, kui pädeval asutusel on asjakohast teavet, sealhulgas tulenevalt kolmandate osapoolte põhjendatud murest seoses käesoleva määruse täitmisega ettevõtja poolt.

3.   Lõikes 1 osutatud kontroll võib muu hulgas hõlmata

a)

nõuetekohase hoolsuse süsteemi, sealhulgas ohuhindamist ja ohuvähendamismenetluste kontrollimist;

b)

nõuetekohase hoolsuse süsteemi ja menetluste korrakohast toimimist kajastavate dokumentide ja registrite kontrollimist;

c)

pistelist kontrolli, sealhulgas kohapealseid auditeid.

[…]“.

B.   Rakendusmäärus nr 607/2012

9.

Rakendusmääruse nr 607/2012 ( 3 ) artiklis 5 „Ettevõtja dokumenteerimiskohustused“ on nähtud ette:

„1.   [Määruse nr 995/2010] artikli 6 lõike 1 punkti a kohane teave ettevõtja tehtud tarnete kohta ja riskivähendamismenetluste kohaldamine dokumenteeritakse asjakohastes protokollides, mida säilitatakse viis aastat ning tehakse pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadavaks.

2.   Ettevõtjad peavad oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi kohaldamisel suutma tõendada, kuidas kontrolliti kogutud teabe vastavust määruse (EL) nr 995/2010 artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud ohuhindamiskriteeriumidele, kuidas valiti riskivähendamismeetodid ja kuidas määras ettevõtja kindlaks ohu suuruse.“

II. Põhikohtuasi, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus

10.

JYSK Kereskedelmi Kft (edaspidi „JYSK Ungari“) on Ungari õiguse alusel asutatud äriühing, kes turustab puitu ja puittooteid ning impordib seejuures puitu ja puittooteid kolmandatest riikidest. Ta kuulub 100% ulatuses oma emaettevõtjale LLG A/S (edaspidi „emaettevõtja“), kes on registreeritud Taanis ja tegutseb puittoodete müügi sektoris. JYSK Ungari teeb imporditehinguid emaettevõtjast sõltumatult.

11.

Nemzeti Élelmiszerlánc‑biztonsági Hivatal (Riiklik toiduahela ohutuse amet, Ungari, edaspidi „riiklik amet“), kes on määruse nr 995/2010 kohaldamiseks pädev asutus Ungaris, tegi 2023. aastal JYSK Ungaris kontrolli, mille raames kontrolliti muu hulgas, kas viimasel on nõuetekohase hoolsuse süsteem, mis on selle määrusega kooskõlas. Kontrolli käigus selgus, et JYSK Ungari kasutab nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mille oli loonud emaettevõtja ja mis tugines riskianalüüsile, mille olid koostanud nii emaettevõtja kui ka Preferred by Nature, kes on järelevalveorganisatsioon määruse artikli 8 tähenduses. Emaettevõtjal on Euroopas väidetavalt suur hulk tütarettevõtjaid, kes kasutavad sama nõuetekohase hoolsuse süsteemi.

12.

Riiklik amet tuvastas 26. mai 2023. aasta otsusega, et JYSK Ungari on rikkunud määrust nr 995/2010, määras talle trahvi ja kohustas teda looma oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi põhjendusel, et tal ei ole määrusega kooskõlas olevat nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mis oleks tema nimel ja loodud tema äritegevust silmas pidades, ning ta ei kasuta samuti seda tüüpi süsteemi, mille oleks loonud järelevalveorganisatsioon määruse artikli 8 tähenduses.

13.

JYSK Ungari on vaidlustanud selle otsuse Fővárosi Törvényszékis (Pealinna Budapesti kohus, Ungari), kes on käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohus, ja ta väidab, et nimetatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mida säilitab emaettevõtja, saab käsitada tema enda süsteemina. Määrusega nr 995/2010 on tema sõnul nimelt kehtestatud ainult kohustus kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mitte kohustus selline süsteem luua.

14.

Riiklik amet leiab seevastu, et ettevõtja määruse nr 995/2010 tähenduses on kohustatud säilitama ise nõuetekohase hoolsuse süsteemi. Et emaettevõtja annab tütarettevõtjatele sõltumatuid importimisega seotud ülesandeid, nagu see on JYSK Ungari puhul, kes tegeleb Euroopa Liitu importimisega otse, järeldub määruse asjaomastest sätetest, et tütarettevõtted ja seega JYSK Ungari peavad sellisel juhul säilitama oma nõuetekohase hoolsuse süsteeme.

15.

Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, millise ulatusega on määruses nr 995/2010 ette nähtud kohustus, mis ettevõtjal nõuetekohase hoolsuse süsteemi raames on, ja eelkõige, kas selle kohustuse täitmiseks piisab, kui ettevõtja kasutab nõuetekohase hoolsuse süsteemi selleks, et koguda andmeid, hinnata ja vähendada ohte puidu ja puittoodete alal, mida ta esimest korda siseturule laseb, või vastupidi, ettevõtjal peab olema nõuetekohase hoolsuse süsteem, mis on loodud tema enda nimel ja konkreetselt tegevuseks, millega ta tegeleb.

16.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuna JYSK Ungari tegutseb sõltumatult, kehtivad tema enda kui ettevõtja suhtes määruse nr 995/2010 tähenduses kohustused nõuetekohase hoolsuse süsteemi alal. Eelotsusetaotluse esitanud kohus nendib ka, et emaettevõtja Saksamaa tütarettevõtja kontrolli käigus leidis pädev asutus, kelle ülesanne on määruse nr 995/2010 kohaldamine Saksamaal, et see tütarettevõtja täidab kohustusi nõuetekohase hoolsuse süsteemi alal, kasutades süsteemi, mida säilitab emaettevõtja.

17.

Nendel asjaoludel otsustas Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 995/2010] artikli 4 lõikeid 2 ja 3 koostoimes artikli 6 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätetega on kooskõlas asjaolu, et ettevõtjal on juurdepääs nõuetekohase hoolsuse süsteemi [selle määruse] artikli 6 lõikes 1 osutatud elementidele, kusjuures nimetatud süsteemi säilitab ja hindab emaettevõtja või seda kasutab emaettevõtja ning süsteemi on loonud artiklis 8 osutatud järelevalveasutus?“

18.

Eelotsusetaotlus, mis kannab 1. veebruari 2024. aasta kuupäeva, saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 14. veebruaril 2024. Kirjalikke seisukohti esitasid riiklik amet, põhikohtuasja vastustaja, Ungari valitsus, Hispaania valitsus ning Euroopa Komisjon. Need asjast huvitatud isikud ning põhikohtuasja kaebaja ja vastustaja osalesid ka kohtuistungil, mis toimus 26. veebruaril 2025.

III. Õiguslik analüüs

19.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas tütarettevõtja praktika, mis seisneb selles, et tal on juurdepääs niisuguse määruse nr 995/2010 artikli 6 lõikes 1 ette nähtud nõuetekohase hoolsuse süsteemi elementidele, mida säilitab või hindab emaettevõtja või mille on loonud artiklis 8 silmas peetud järelevalveasutus ja mida kasutab see emaettevõtja, on sellest määrusest tulenevate nõuetega kooskõlas. Tal on seega küsimus, missuguse ulatusega on määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustused, mis ettevõtjatel lasuvad. Konkreetselt soovib ta teada, kas selle artikli 4 lõigetega 2 ja 3 ning sama määruse artikli 6 lõikega 1 on kehtestatud ettevõtjatele kohustus, et neil oleks nõuetekohase hoolsuse süsteem, ms on loodud nende enda nimel ja konkreetselt tegevuseks, millega nad tegelevad.

20.

Tuleb märkida, et mõistet „nõuetekohase hoolsuse süsteem“, millele on keskendatud küsimus, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on Euroopa Kohtule käesolevas kohtuasjas esitanud, ei ole liidu õiguses määratletud. Selle kohta on määruse nr 995/2010 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud, et tegemist on menetluste ja meetmete raamistikuga, mille kriteeriumid on määratletud määruse artikli 6 lõikes 1. Neid artikleid koostoimes tõlgendades võib sellest järeldada, et tegemist on mitmeetapilise meetodiga, mille abil võivad ettevõtjad tuvastada ja vähendada ebaseaduslikult üles töötatud puidu või sellest valmistatud puittoodete turulelaskmise riski. Liidu „puidumäärust“ käsitlevas komisjoni juhenddokumendis ( 4 ) on lisatud, et see mitmeetapiline meetod, mis on dokumenteeritud ja mida on testitud, hõlmab kontrolle ja selle eesmärk on anda ettevõtlusprotsessis tulemus, mis on kooskõlas soovitud eesmärkidega.

21.

Eelnevat arvestades selgitati kohtuistungil, et emaettevõtja loodud ja tütarettevõtja käsutusse antud nõuetekohase hoolsuse süsteem annab juurdepääsu kõikidele selle elementidele määruse nr 995/2010 artikli 6 lõike 1 tähenduses ning et emaettevõtja viis muu hulgas läbi riskianalüüsi ja ‑vähendamise oma tütarettevõtjale. Et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele tarvilik vastus, võtan määruse artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 6 lõike 1 kohaselt ettevõtjatel lasuvate kohustuste ulatuse hindamisel seega neid selgitusi arvesse.

22.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õigusnormi tõlgendamisel võtta arvesse mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on. ( 5 )

A.   Grammatiline tõlgendus

23.

Mis puudutab kõnesolevate sätete sõnastust, siis määruse nr 995/2010 artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et nõuetekohase hoolsuse rakendamiseks puidu ja puittoodete turulelaskmisel „kasutavad“ ettevõtjad nõuetekohase hoolsuse süsteemi. Selle artikli lõikes 3 on ette nähtud, et iga ettevõtja „säilitab ja hindab korrapäraselt oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi, välja arvatud juhul, kui ettevõtja kasutab artiklis 8 osutatud, järelevalveorganisatsiooni poolt loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi“.

24.

Kõigepealt tuleb märkida, et selle artikli 4 lõigete 2 ja 3 sõnastusest ilmneb, et ettevõtjatele, kes lasevad esimest korda turule puitu ja puittooteid, on kehtestatud kaht liiki kohustused: esiteks kohustus kasutada nõuetekohase toetuse süsteemi ja ning teiseks kohustus seda säilitada ja hinnata. ( 6 )

25.

Esimest, nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamise kohustust on täpsustatud artikli 4 lõikes 2, milles on sõnaselgelt viidatud määruse nr 995/2010 artiklile 6, milles on esitatud elemendid, mida nõuetekohase hoolsuse süsteem peab sisaldama. Nende artiklite tõlgendamisel koostoimes ilmneb, et nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamise kohustus on lahutamatu selle nõuetekohase hoolsuse süsteemi kõikidel elementidel rajanevate asjakohaste meetmete võtmisest. Need meetmed peavad: i) andma ettevõtjale juurdepääsu teabele ettevõtja poolt turule lastava puidu või puittoodete kohta; ii) võimaldama ettevõtjal analüüsida ja hinnata selle teabe põhjal ebaseaduslikult üles töötatud puidu või sellisest puidust valmistatud puittoodete turule laskmise riski ning iii) võimaldama tal võtta riskivähendamismeetmeid, kui risk on märkimisväärne. ( 7 )

26.

Lisaks puudutab kohustus kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteemi vahetult selle sisu, st konkreetseid elemente, millest see koosneb ja mis võivad olenevalt iga ettevõtja majandustegevusest loogiliselt varieeruda. Tuleb lisada, et nende määruse nr 995/2010 artikli 6 lõikes 1 esitatud elementide sõnastust arvestades peab nõuetekohase hoolsuse süsteem minu meelest olema seotud ettevõtja puidu ja puittoodete turule laskmise kui majandustegevusega. Need elemendid peavad viima eelkõige selle tegevusega kaasneva konkreetse riski hindamise ja vähendamiseni. ( 8 )

27.

Seevastu teist, nõuetekohase hoolduse süsteemi säilitamise ja hindamise kohustust kohaldatakse määruse nr 995/2010 artikli 4 lõike 3 sõnastuse kohaselt selle raamistiku enda suhtes, millesse nõuetekohase hoolsuse süsteemi elemendid asetuvad. Viimati nimetatud kohustus mõjutab seega korrapäraste hindamiste tõttu, mida on selles nõutud, määruse artikli 4 lõikes 2 silmas peetud kohustusega võrreldes üldisemalt nõuetekohase hoolsuse süsteemi kui meetodi toimimist ennast, ( 9 ) mis peab täiesti loogiliselt olema kohandatud ettevõtja majandustegevusele.

28.

Olles esitanud eelneva täpsustuse, tuleb märkida, et kõnesolevas määruses ei ole määratletud termineid „kasutama“, „säilitama“ ja „hindama“, mida on sellega ettevõtjatele kehtestatud kohustuste kirjeldamiseks kasutatud. Nende tavatähendus puidu ja puittoodete turulelaskmise kontekstis paneb siiski arvama, et need tähistavad tegevust, mis seisneb nõuetekohase hoolsuse süsteemi rakendamises, pidamises ja hindamises.

29.

Konkreetselt rõhutab komisjon erinevust, mis eristab nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitamist, mis seisneb määruse nr 995/2010 artiklis 6 ette nähtud meetmete ja menetluste kättesaadavuse tagamises – kohustus, mis on ettevõtjatel –, ning selle süsteemi loomist, mis ei ole nende pädevuses. ( 10 ) Riiklik amet omakorda eristab ühelt poolt omaenese nõuetekohase hoolsuse süsteemi loomist, rakendamist ja perioodilist järelevalvet ning teiselt poolt niisuguse nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamist, mille järelevalveorganisatsioon on konkreetselt välja töötanud asjaomaseks turutegevuseks ja mille korrakohast kasutamist see organisatsioon korrapäraselt kontrollib. Muus osas, nagu ilmneb eelotsusetaotlusest, on JYSK Ungarile ette heidetud eelkõige seda, et tal ei ole nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mis on loodud tema enda nimel ja kasutusele võetud konkreetselt tegevuseks, millega tema tegeleb. ( 11 )

30.

Sellega seoses tuleb esimesena märkida, et kohustust luua nõuetekohase hoolsuse süsteem ei ole ei ette nähtud ega määratletud määruses nr 995/2010, milles on ettevõtjate kohustusi selle süsteemi raames sõnaselgelt piiratud selle kasutamise, säilitamise ja hindamisega. ( 12 ) Terminitest „kasutamine“, „säilitamine“ ja „hindamine“ ei ilmne, et need hõlmavad ettevõtjapoolset nõuetekohase hoolsuse süsteemi loomist. Vastupidi, väljend „[nõuetekohase hoolsuse süsteem, mida] ettevõtja kasutab“ vastandina „järelevalveorganisatsiooni poolt loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemile“ määruse nr 995/2010 artikli 4 lõikes 3 toob esile erinevuse nende isikute vastavate kohustuste vahel.

31.

Teisena tuleb märkida, et kasutamise, säilitamise ja hindamise meetmed peab määruse nr 995/2010 artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt võtma ettevõtja. Mis puudutab konkreetselt nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamise kohustust, siis artikli 4 lõikes 2 kasutatud sõnastusega on minu meelest kehtestatud kohustus ( 13 ) tingimusteta ainult ettevõtjale. Teiste sõnadega ei anna selle artikli sõnastus ettevõtjale mingit võimalust vabaneda sellest kohustusest seda teisele füüsilisele või juriidilisele isikule delegeerides. ( 14 )

32.

Samas on nii, et osas, milles seda artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada koostoimes määruse nr 995/2010 artikli 6 lõikega 1, näib see tõlgendamine koosmõjus viitavat teatavale paindlikkusele nõuetekohase hoolsuse süsteemi teatavate selles viimati nimetatud artiklis nimetatud elementide kohaldamisel. Mis puudutab esiteks nõuetekohase hoolsuse süsteemi elementi, milleks on „meetmed ja menetlused, millega antakse juurdepääs teabele ettevõtja poolt turule lastava puidu või puittoodete tarnete kohta“, siis tuleb tõdeda, et määruse nr 995/2010 artikli 6 lõike 1 punkti a sõnastus ei võimalda välistada, et teavet, millele ettevõtjal peab olema juurdepääs, peab saama koguda kolmas isik selle ettevõtja huvides.

33.

Mis teiseks puudutab nõuetekohase hoolsuse süsteemi elemente, mis käsitlevad sisuliselt „[riski]hindamismenetlusi määruse nr 995/2010 artikli 6 lõike 1 tähenduses, tuleb märkida, et selle artikli 6 lõike 1 punkti b teise lõigu esimeses taandes on ette nähtud, et üks asjakohane kriteerium riskihindamisel, st kohaldatavatele õigusaktidele vastavuse kinnitus võib sisaldada tõendit või muid kolmandate isikute poolse kontrolli skeeme. Mis puudutab „[riski]vähendamismenetlusi“ selle määruse artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses, siis selles artiklis on sätestatud, et need võivad sisaldada kolmanda isiku poolse kontrolli nõuet. Seega viib selle punkti b teise lõigu esimese taande ja selle punkti c sõnastus, milles on kasutatud konkreetselt väljendeid „võib sisaldada“ ja „võivad sisaldada […]teabe ja […] kolmanda isiku poolse kontrolli nõuet“, mõttele, et tegemist on võimalustega, mille kasutamise üle otsustavad ettevõtjad, kes võivad teha valiku, et nõuetekohase hoolsuse süsteemi teatavate elementide kohaldamisel abistavad neid kolmandad isikud. ( 15 )

34.

Tuleb märkida, et nagu selgitati kohtuistungil, viib [riski]hindamis‑ ja [riski]vähendamismenetlused oma tütarettevõtja huvides läbi emaettevõtja ja edastab talle tulemused. Asjaolu, et sõnaselgelt ei ole välistatud asjaolu, et määruse nr 995/2010 artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud teavet koguvad kolmandad isikud ettevõtja huvides ja/või nimel või abistavad teda teataval määral artikli 6 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud riskihindamises ja ‑vähendamises, ei saa selle artikli sõnastuse kohaselt koostoimes määruse artikli 4 lõikega 2 tõlgendada nii, et need võimaldavad ettevõtjatel vabaneda oma kohustusest kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteemi lihtsa juurdepääsu abil nõuetekohase hoolsuse süsteemi kõikidele elementidele, nagu see on käsitletaval juhul. Kasutamiskohustust artikli 4 lõike 2 tähenduses tuleb minu arvates tõlgendada nii, et sellega on pandud ettevõtjatele vastutus võtta asjakohased meetmed, et vältida ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turulelaskmist, mis eeldab kokkuvõttes ettevõtja proaktiivset käitumist.

35.

Nendel asjaoludel ei piisa, kui on võimaldatud pelk juurdepääs nõuetekohase hoolsuse süsteemi elementidele, võttes arvesse määruse nr 995/2010 artikli 4 lõike 2 grammatilist tõlgendust koostoimes artikli 6 lõikega 1, sest see kujutab endast ettevõtja täielikku vabastamist kasutamiskohustusest nende artiklite tähenduses.

36.

Mis puudutab teist, nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitamise ja hindamise kohustust, siis ehkki määruse nr 995/2010 artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et see kohustus on „igal ettevõtjal“, on selles ette nähtud ka erand, millest annab tunnistust väljendi „välja arvatud juhul“ kasutamine, st juhul, kui ettevõtja kasutab artiklis 8 osutatud, järelevalveorganisatsiooni poolt loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi. ( 16 ) Selle artikli 4 lõike 3 grammatiline tõlgendus viib mõttele, et see, kui nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutab tütarettevõtja, kui seda süsteemi säilitab ja hooldab sisuliselt emaettevõtja, peab olema välistatud, kusjuures ainus ette nähtud erand näib puudutavat järelevalveorganisatsioone.

37.

Pealegi mis puudutab juhtumit, mil tütarettevõtja kasutab järelevalveorganisatsiooni loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi, samas kui selle kasutamise õigus on antud emaettevõtjale, siis võib märkida, et see olukord hõlmab rohkem isikuid, kui määrusega nr 995/2010 on sõnaselgelt lubatud. Niisugust olukorda ei ole sõnaselgelt ette nähtud ka määruse nr 995/2010 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 ega artiklis 6.

38.

Järelikult ilmneb nende kohustuste ulatus, mis ettevõtjatel on ning milleks on esiteks nõuetekohase hoolduse süsteemi kasutamine selles mõttes, et ettevõtja vastutab asjakohaste meetmete võtmise eest vastavalt nõuetekohase hoolsuse süsteemile, ning teiseks selle nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitamine ja hindamine, mille täitmise võib usaldada ettevõtja asemel järelevalveorganisatsioonile, sõnaselgelt määruse nr 995/2010 artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 6 lõike 1 sõnastusest. Sellest nähtub ka, et need kasutamis‑, säilitamis‑ ja hindamismeetmed peavad olema täiesti loogiliselt seotud ettevõtja majandustegevusega.

B.   Kontekstipõhine tõlgendus

39.

Mis puudutab määruse nr 995/2010 artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 6 lõike 1 kontekstipõhist tõlgendust, siis see võimaldab minu arvates kinnitada ettevõtjate kohustuste ulatust niisugusena, nagu see tuleneb kõnesolevate sätete grammatilisest tõlgendusest.

40.

Konkreetselt ilmneb määruse nr 995/2010 põhjendusest 12 sisuliselt, et määruses ette nähtud konkreetsed meetmed mõjutavad ettevõtjate käitumist. Määruse põhjenduses 16 on märgitud, et ettevõtjad, kes impordivad puitu, peaksid süsteemselt võtma asjakohaseid meetmeid, et välistada ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete siseturule laskmine. Rakendusmääruse nr 607/2012 artikli 2 lõikes 2 on sätestatud „ettevõtjate kohustust kasutada meetmeid ja menetlusi, millega antakse juurdepääs [määruse nr 995/2010] […] artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud teabele kõigi ettevõtja poolt turule lastavate puidu‑ ja puittoodete saadetiste kohta“. ( 17 ) Lisaks on selle rakendusmääruse artikli 5 lõikes 1 kehtestatud ettevõtjatele kohustus koostada asjakohaseid protokolle ja kohaldada riskivähendamismeetmeid ning lõikes 2 ette nähtud, et nad peavad suutma sisuliselt tõendada, kuidas kontrolliti kogutud teabe vastavust, kuidas valiti riskivähendamismeetodid ja kuidas määras ettevõtja kindlaks riski suuruse.

41.

Sellest kontekstist, millega on samuti minu meelest ette nähtud ettevõtja proaktiivne käitumine, ilmneb selgelt, et määrusest nr 995/2010 tulenevate kohustuste täitmise koormus lasub ettevõtjatel seoses nende majandustegevusega, mis seisneb puidu ja puittoodete esimest korda turule laskmises. Sellest võib minu arvates seega järeldada, et oluline element on määrusega loodud kaitsesüsteemi tõhusus, mille eesmärk on ennetada ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turustamist. On loogiline, et selle tõhusust ei tagata, kui kasutatav nõuetekohase hoolsuse süsteem ei ole kohandatud ettevõtja majandustegevusele, st kui see ei rajane tema majandustegevust puudutaval teabel.

42.

Kui tuleb asuda seisukohale – aga seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et nagu JYSK Ungari kohtuistungil selgitas, on nõuetekohase hoolsuse süsteem tema majandustegevusele kohandatud selles mõttes, et teave, mida emaettevõtja oma tütarettevõtja jaoks kogub, puudutab tõesti viimase ostetavaid puittooteid ning riskihindamine tehakse ja riskivähendamismeetmed võetakse selle teabe põhjal, tuleb rõhutada, et nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutab määruse artikli 4 lõike 2 tähenduses, tõlgendatuna koostoimes selle artikli 6 lõikega 1, mitte ettevõtja määruse nr 995/2010 enda tähenduses, st tütarettevõtja, vaid tema emaettevõtja. Meetmed nõuetekohase hoolsuse süsteemi kõikide nende elementide põhjal võtab nimelt emaettevõtja, tütarettevõtjal on üksnes juurdepääs nendele elementidele.

43.

Nagu aga ilmneb käesoleva ettepaneku punktidest 40 ja 41, näib mulle, et artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 6 lõike 1 kontekst ei võimalda ettevõtjal sellest kohustusest vabaneda nii, et ta kannab selle täitmise üle täiesti teisele füüsilisele või juriidilisele isikule. Ehkki nõuetekohase hoolsuse süsteemi teatavate elementide rakendamisel valitseb teatav paindlikkus, ( 18 ) on ettevõtjal siiski selle süsteemi kasutamise kohustus niisugusena, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktides 25, 26 ja 34, mis eeldab temapoolset proaktiivset käitumist.

44.

Käsitletaval juhul ei saa tütarettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega sõltumatult, kanda otsuse tegemist ja üldisemalt niisugust proaktiivset käitumist nagu riski hindamist ja selle vähendamise meetmete võtmist viisil, mis on kooskõlas määrusega nr 995/2010 loodud süsteemiga, üle emaettevõtjale, kes tegeleb samuti sõltumatult majandustegevusega. Selle süsteemiga on ettevõtjale, käsitletaval juhul sellele tütarettevõtjale kehtestatud kohustus kohandada oma käitumist, et vältida ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete esimest korda siseturule laskmist.

45.

Sellegipoolest tuleb märkida, et määruses nr 995/2010 on ette nähtud ettevõtja võimalus vabaneda nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrapärase säilitamise ja hindamise kohustusest tingimusel, et ta kasutab nõuetekohase hoolsuse süsteemi, mille on loonud järelevalveorganisatsioon. ( 19 ) Määruse artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artikli 6 lõike 1 kontekstist ilmneb siiski selgelt, et nimetatud vabastust kohaldatakse ainult selle korrapärase säilitamise ja hindamise kohustuse suhtes. Nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamise kohustus on ettevõtjal seevastu alati. ( 20 )

46.

Määruse nr 995/2010 artikkel 8 reguleerib, nagu selle pealkirigi näitab, järelevalveorganisatsioone ning selles on ette nähtud, et nad võivad võtta ettevõtja käsutusse antud nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitamise ja hindamise enda kanda. Selle artikli lõikega 2 on kehtestatud ettevõtjale konkreetsed nõuded, mida ta peab täitma, et taotleda enda tunnustamist järelevalveorganisatsioonina. ( 21 ) See, kui nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitamise ja hindamise ülesandeid reguleerib rangelt mõni muu üksus kui ettevõtja ise, tuleneb selle ülesandega seotud vastutusest, milleks on tagada, et kohaldatav meetod takistab ebaseaduslikult üles töötatud puitu ja sellest valmistatud puittooteid esimest korda siseturule lasta. Niisugust lähenemist õigustab tähtsus, mis on omistatud kaitsele ebaseadusliku ülestöötamise vastu. Lisaks on selle artikli 8 lõikega 1 organisatsioone kohustatud kontrollima, kas ettevõtjad kasutavad oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohaselt, ja võtma meetmeid, kui seda ei kasutata korrakohaselt.

47.

Sellega seoses võib tekkida küsimus, kas käsitletaval juhul võib näha analoogiat järelevalveorganisatsiooni ja emaettevõtja vahel, kes säilitab ja hindab nõuetekohase hoolduse süsteemi, mida tema tütarettevõtja kasutab. ( 22 ) Mõistagi ei saa praktikas välistada, et iga üksus äriühingute kontsernis võib selle kontserni finantshuve arvesse võttes luua nõuetekohase hoolsuse süsteemi ja anda selle kasutamise õiguse sama kontserni mõnele teisele üksusele, võttes samas enda kanda selle säilitamise ja hindamise, nagu teeks järelevalveorganisatsioon. On siiski oluline, et nõuded, mida peab täitma esimene üksus, ei oleks leebemad kui nõuded, mis on ette nähtud määruse nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 organisatsioonide puhul, kes soovivad, et neid tunnustataks järelevalveorganisatsioonina.

48.

Põhjendatult võib tekkida küsimus, kas äriühingute kontsernis teatab üksus, kellel on tema pädevust ja võimekust arvestades lubatud säilitada ja hinnata nõuetekohase hoolsuse süsteemi, nagu teeb järelevalveorganisatsioon, tõesti pädevatele asutustele igast olulisest või korduvast rikkumisest, mille panevad toime kontserni üksused, kellele ta on andnud nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamise õiguse. ( 23 ) See on seda ebatõenäolisem, et need üksused kuuluvad tihedate sidemete tõttu kontsernis samasse majandusüksusesse. Niisugune teatamine pädevatele asutustele võib kokkuvõttes kaasa tuua sanktsiooni, mis võib mõjutada selle üksuse finantshuve tervikuna. Niisugustel asjaoludel võib sellega nõustumine käsitletaval juhul, et emaettevõtja võib säilitada ja hinnata oma tütarettevõtja nõuetekohase hoolsuse süsteemi, viia kasumi maksimeerimise kaubanduslikust loogikast lähtudes määrusega nr 995/2010 loodud süsteemist kõrvalehoidmiseni.

49.

Juhtude kohta, mil tütarettevõtja kasutab järelevalveorganisatsiooni loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi, ehkki selle kasutamise õigus on antud emaettevõtjale, tuleb täiendavalt rõhutada, et see olukord on problemaatiline. Kui järelevalveorganisatsioon lubab ettevõtjal kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteemi, võtab ta seega enda kanda konkreetsed kohustused, mis niisuguse kokkuleppe puudumise korral, ja üldisemalt niisuguse kasutuse kohta teabe puudumise korral, temal ei lasu. Niisugune olukord on seega määrusega nr 995/2010 loodud süsteemiga vastuolus.

C.   Teleoloogiline tõlgendus

50.

Teleoloogilise tõlgenduse kohta tuleb tõdeda, et määruse nr 995/2010 eesmärk on võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. ( 24 ) Kuivõrd tegemist on keskkonnakaitse valdkonda asetuva õigusaktiga, taotletakse selle määrusega seega üldisemalt teistsuguseid eesmärke kui need, mida taotlevad äriühingud.

51.

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi äritegevuses on oluline, et oleks võimalik tegelda piiriülese tegevusega, kohaneda turutingimustega ja leida turustamisvõimalusi –, kust ka huvi äriühingute kontserni loomise vastu, mis võib niisugust piiriülest tegevust majanduslikust vaatevinklist soodustada –, puutuvad sellised kaalutlused keskkonnakaitse valdkonnas, millega meil on käsitletaval juhul tegemist, minu arvates ainult vähe asjasse.

52.

Mõistagi tuleb keskkonnakaitse ja äriühingute arendamise omavahelist suhet käsitada nii, et ei takistaks tarbetult äriühingute kasvu siseturul. Näiteks tuleb ära hoida põhjendamatu halduskoormuse panemist ettevõtjatele ja seega ei tuleks uute süsteemide kasutuselevõtmist nõuda ettevõtjatelt, kes juba kasutavad süsteeme või menetlusi, mis vastavad määruse nr 995/2010 nõuetele. ( 25 ) Väga oluline on pakkuda ka tehnilist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning hõlbustada teabevahetust, et parandada nende võimet täita keskkonnaalaseid kohustusi, mis neil selle määruse kohaselt on. ( 26 ) Kaalutlused, mis puudutavad äriühingute huve, eelkõige rahalisi kasumeid, mida nad selle nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamisest saavad, ei tohiks siiski ühelgi juhul kaaluda üles keskkonnakaitsekaalutlusi ega vabastada ettevõtjaid kohustusest näidata üles hoolsust kooskõlas selles määruses sätestatud nõuetega.

53.

Määrusega nr 995/2010 kehtestatud meetmete eesmärk on saavutada tulemus, mis on kooskõlas selle määruse eesmärkidega. Nimelt, ettevõtjad „peaksid süsteemselt võtma asjakohaseid meetmeid, et välistada ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete siseturule laskmine[, rakendades] meetmete ja menetluste süsteemi kaudu nõuetekohast hoolsust, et võimalikult vähendada ohtu, et nad lasevad siseturule ebaseaduslikult üles töötatud puitu või sellest valmistatud puittooteid“. ( 27 ) Teiste sõnadega on ettevõtjad kohustatud oma kaubandustegevuse raames saavutama konkreetse tulemuse vähendada ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turulelaskmise riski nii palju, et see risk ei oleks väike. Kohustus rakendada kooskõlas määruse nr 995/2010 artikli 4 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 6 lõikega 1 hoolsust on niisiis lähedane kohutusele saavutada teatav tulemus.

54.

Esiteks tuleb nõuetekohase hoolsuse süsteemi kasutamise kohustust pidada täidetuks, kui ettevõtja on suuteline tõendama, et see kasutamine võimaldas tal saavutada soovitud tulemuse, näidates, kuidas kontrolliti kogutud teabe vastavust määruse nr 995/2010 artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud riskihindamiskriteeriumidele, kuidas valiti riskivähendamismeetodid ja kuidas määras ettevõtja kindlaks riski suuruse. ( 28 )

55.

Teiseks võib kohustust säilitada ja hinnata korrapäraselt nõuetekohase hoolsuse süsteemi, et saavutada soovitud tulemused, pidada täidetuks siis, kui vastavate dokumentide abil on tõendatud, et kas ettevõtja ise või järelevalveorganisatsioon tegi korrapäraseid kontrollimisi, ( 29 ) et veenduda nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohases toimimises kooskõlas määrusega nr 995/2010.

56.

Seda järeldust kinnitab asjaolu, et ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete siseturule laskmise keelu rikkumise eest kuuluvad kohaldamisele karistused, mille on ette näinud liikmesriigid. ( 30 ) Karistused puudutavad aga ettevõtjaid määruse nr 995/2010 tähenduses, sest selle määrusega kehtestatud kohustused lasuvad neil.

57.

Komisjon selgitab siiski, et määruse nr 995/2010 tekkelugu annab tunnistust soovist jätta ettevõtjatele nõuetekohase hoolsuse süsteemi valikul teatav paindlikkus. Selle määruse ettepanekust ilmneb nimelt, et kuigi liidu seadusandja soovis esialgu kehtestada ettevõtjatele rangemat kohustust, st kohustust luua nõuetekohase hoolduse süsteem, ( 31 ) loobuti sellest soovist õigusloomaprotsessi käigus, jättes ettevõtjatele võimaluse valida omaenese süsteemi, järelevalveorganisatsiooni pakutava nõuetekohase hoolsuse süsteemi ja kolmandate isikute pakutava süsteemi vahel. ( 32 )

58.

Minu arvates ei saa see võimalus valida niisuguse kolmanda isiku pakutava järelevalvesüsteemi kasutamine, kes ei ole järelevalveorganisatsioon – käsitletaval juhul on tegemist ühe teise üksusega äriühingute kontsernis –, siiski vabastada ettevõtjat tema kohustusest säilitada ja hinnata seda nõuetekohase hoolsuse süsteemi – vastupidi sellele, mida arvab komisjon. Nagu eespool selgitatud, ( 33 ) oleks niisugune tõlgendus vastuolus nii kõnesolevate sätete sõnastuse kui ka kontekstiga, sest nende sätete kohaselt võivad need kohustused enda kanda võtta ainult järelevalveorganisatsioonid, keda komisjon on tunnustanud ja keda liikmesriikide asutused korrapäraselt kontrollivad. Sellest tuleneb, et seadusandja valik vabastada ettevõtjad nende kasutatava nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitamisest ja hindamisest, ei peegelda tema eesmärki mitte kohustada ettevõtjaid looma nõuetekohase hoolsuse süsteemi. Minu arvates tuleb selle eesmärgi saavutamist mõista kui võimalust kasutada niisuguseid määruses nr 995/2010 ette nähtud nõuetekohase hoolsuse süsteeme nagu riigisiseses õiguses olemasolevad järelevalvesüsteemid ja mis tahes vabatahtlikku järelevalveahela mehhanismid, tingimusel et need süsteemid vastavad selle määruse nõuetele, ( 34 ) st nõuetekohase hoolsuse süsteeme, mida juba loomuldasa ei ole loonud ettevõtjad, kes neid kasutavad.

59.

Seda võimalust ei saa määruse nr 995/2010 eesmärke arvestades mõista nii, et sellega tehakse võimalikuks lihtsalt juurdepääs niisuguse kolmanda isiku, sh samasse äriühingute kontserni kuuluva kolmanda isiku pakutavale nõuetekohase hoolsuse süsteemile, kes seda nõuetekohase hoolsuse süsteemi säilitab ja hindab. Lisaks tuleb järeldus, et määruse eesmärke arvestades ei saa tütarettevõtjale anda juurdepääsu niisuguse nõuetekohase hoolduse süsteemi elementidele, mille on loonud järelevalveorganisatsioon, kuid mille kasutamise õigus kuulub emaettevõtjale, teha ka eespool esitatud põhjustel. ( 35 )

60.

Täiendavalt märgin veel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldab küll olukorda, mis hõlmab ühelt poolt emaettevõtjat ja teiselt poolt tema tütarettevõtjat. Mulle näib siiski oluline – nagu ma eelnevas arutluskäigus juba mitu korda märkisin –, et juhised, mida käesolev kohtuasi peab andma, ei oleks piiratud üksnes neid kahte üksust ühendava majandusliku sidemega. Neid juhiseid tuleb üldisemalt kohaldada kõikide sidemete ja skeemide suhtes, mis äriühingute kontsernides eksisteerivad. Määruses nr 995/2010 ei ole nimelt määratletud mõistet „emaettevõtja“ (ega ka mõistet „tütarettevõtja“), vaid mõiste „ettevõtja“, lähtudes majandustegevusest, millega ta tegeleb, mitte majanduslikest sidemetest, mis tal on teiste üksustega. Õiguslikult näib mulle seega enam õigustatud valida kõnesoleva olukorra käsitlemisel lähenemine, mis ei ole piiratud rangelt „emaettevõtja-tütarettevõtja“ sidemega, ning seda eelkõige korrakohase õigusemõistmisega seotud põhjustel. ( 36 )

61.

Lõpuks näib mulle, et eespool esitatust piisab, et vastata küsimusele, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on Euroopa Kohtule esitanud. Ei ole seega vaja analüüsida menetlusosaliste argumente küsimuses, kas riigisisesed õigusnormid nõuetekohase hoolsuse alal on rangemad kaitsemeetmed ELTL artikli 193 tähenduses. See analüüs näib mulle seda tarbetum, et – nagu riiklik amet kohtuistungil kinnitas – ta heidab JYSK Ungarile ette seda, et viimane on rikkunud kohustust, mis temal kui ettevõtjal on määruse nr 995/2010 artikli 4 lõike 2 kohaselt, tõlgendatuna koostoimes artikli 6 lõikega 1.

62.

Eelneva põhjal leian, et määruse nr 995/2010 artikli 4 lõikeid 2 ja 3 tuleb koostoimes artikli 6 lõikega 1 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus asjaolu, et ettevõtjal, kes kuulub äriühingute kontserni, on juurdepääs nõuetekohase hoolsuse süsteemi määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud elementidele, kusjuures nimetatud süsteemi säilitab ja hindab sama kontserni teine äriühing või selle on loonud viidatud määruse artiklis 8 silmas peetud järelevalveorganisatsioon ja seda kasutab see teine äriühing. Kuigi kolmanda isiku poolse teatava abi võimalus nõuetekohase hoolsuse süsteemi elementide rakendamisel artikli 6 lõike 1 tähenduses ei ole välistatud, peab ettevõtja käitumine selle nõuetekohase hoolsuse süsteemi kohaste meetmete võtmisel olema proaktiivne. Pelk juurdepääs nõuetekohase hoolsuse süsteemi elementidele ei ole aga sellest määrusest tulenevate nõuetega kooskõlas.

IV. Ettepanek

63.

Eelneva põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Fővárosi Törvényszéki (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 6 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus asjaolu, et ettevõtjal, kes on äriühingute kontserni kuuluv äriühing, on juurdepääs nõuetekohase hoolsuse süsteemi määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud elementidele, kusjuures nimetatud süsteemi säilitab ja hindab sama kontserni teine äriühing või selle on loonud nimetatud määruse artiklis 8 silmas peetud järelevalveorganisatsioon ja seda kasutab see teine äriühing.


( 1 ) Algkeel: prantsuse.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT 2010, L 295, lk 23).

( 3 ) Komisjoni 6. juuli 2012. aasta rakendusmäärus, milles käsitletakse üksikasjalikke eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ettenähtud nõuetekohase hoolsuse süsteemi ning järelevalveorganisatsioonide suhtes tehtavate kontrollide sageduse ja laadi kohta (ELT 2012, L 177, lk 16) (edaspidi „rakendusmäärus“).

( 4 ) Komisjoni 12. veebruari 2016. aasta teatis „ELi puidumäärust käsitlev juhenddokument“, C(2016) 755 final. See dokument, mille võib kvalifitseerida soft law’ks ehk õigusnormideks, mis ei ole õiguslikult siduvad, kujutab endast siiski kasulikku viidet määruse nr 995/2010 elluviimisel ja kohaldamisel.

( 5 ) 5. septembri 2024. aasta kohtuotsus W. GmbH (C‑67/23, EU:C:2024:680, punkt 70).

( 6 ) Nii tuleb neid mõista esiteks selle artikli ülesehituse tõttu, milles on eristatud kohustusi lõigetes 2 ja 3, ning teiseks nende kohustuste kirjeldamiseks kasutatud erineva sõnastusse tõttu, nagu on esitatud ettepaneku käesolevas punktis.

( 7 ) Määruse nr 995/2010 artikli 6 lõige 1. Selles küsimuses näib mulle oluline rõhutada, et selle artikli 6 lõike 1 punktides b ja c, tõlgendatuna koostoimes artikli 4 lõikega 2, on viidatud ohu hindamisele ja vähendamisele vastupidi artikli 4 lõikes 3 silmas peetud nõuekohase hoolduse süsteemi hindamisele.

( 8 ) Seda tuleb järeldada, võttes arvesse selle artikli sõnastust, milles on nimetatud „teavet ettevõtja poolt turule lastava puidu või puittoodete tarnete kohta“, „ohuhindamismenetlusi, mis võimaldavad ettevõtjal analüüsida ja hinnata ebaseaduslikult üles töötatud puidu või sellisest puidust valmistatud puittoodete liidu turule laskmise ohtu“, st selle ettevõtja majandustegevuse, st selle puidu või nende puittoodete turule laskmisega seotud meetmeid.

( 9 ) Nii nagu mina aru saan, on artikli 4 lõikes 2 sätestatud kohustuse eesmärk vältida ükskõik missugust konkreetset ohtu, et turule lastakse esimest korda ebaseaduslikult üles töötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud puittooteid. Seevastu artikli 4 lõikes 3 ette nähtud kohustuse eesmärk on veenduda üldisemalt, kas see nõuetekohase tõhususe süsteem, mida ettevõtja kohaldab kogu oma majandustegevuse suhtes, on meetodina sobiv, et hoida ära niisuguste ohtude tekkimine ja eelkõige tuvastada puudused sellises ennetamises. Kui kõnelda lihtsamalt, siis leian, et artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kohustuse võib kvalifitseerida konkreetseks meetmeks, mida rakendatakse ettevõtja majandustegevuse raames iga toote suhtes ja mis ajaliselt sõltub nende toodete turulelaskmisest. See on seega üksikjuhtumitel esinev kohustus, sest see tuleb täita igal turulelaskmisel. Artikli 4 lõike 3 eesmärk on seevastu üldise ulatusega meede, mida ei kohaldata toote, vaid meetodi enda suhtes. See on seega perioodiline.

( 10 ) Selle vahetegemise õiguslik ulatus paneb arvama, et võib juhtuda, et ettevõtja täidab määrusest nr 995/2010 tulenevaid kohustusi, kui ta kasutab, säilitab ja hindab nõuetekohase hoolsuse süsteemi, ehkki selle on loonud kolmas isik. Küll aga ei täida ta neid kohustusi siis, kui nõuetekohase hoolsuse süsteemi on loonud ettevõtja ise, kasutamata, säilitamata või hindamata seda kooskõlas määruses sätestatud nõuetega.

( 11 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 12.

( 12 ) Käesoleva kohtuasja kontekstis ja eelkõige põhikohtuasja faktilisi asjaolusid arvestades saan nõuetekohase hoolsuse süsteemi loomisest aru nii, et selle töötab välja ettevõtja ise (välistamata siiski, et selle töötab välja kolmas isik, kes on selle välja arendanud selle ettevõtja nimel ja/või huvides).

( 13 ) Selles mõttes, et see kohustus on seotud meetmete võtmisega nõuetekohase hoolsuse süsteemi kõikide elementide põhjal.

( 14 ) Tuleb märkida, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et JYSK Ungari on ettevõtja eespool viidatud määruse tähenduses, mistõttu on ta selle artikli kohaselt kohustatud järgima selles ette nähtud kohustusi.

( 15 ) Millel on suur praktiline mõju eelkõige juriidilisest isikust ettevõtjatele ja seda enam äriühingute kontsernidele, millega on tegemist käsitletaval juhul.

( 16 ) Niisugune isikut puudutav erinevus, mis rajaneb selle kohustuse täitmise koormusel, on minu arvates õigustatud, võttes arvesse asjaolu, et järelevalveorganisatsioon, kes on ettevõtja majandustegevuse suhtes kolmas isik, tegeleb ainult „raamistikuga“, millesse need elemendid asetuvad (vt käesoleva ettepaneku punkt 27), samas kui nende elementide põhjal peab meetmeid nende sätete sõnastuse kohaselt võtma alati ettevõtja (vt käesoleva ettepaneku punkt 31).

( 17 ) Kohtujuristi kursiiv.

( 18 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 32 ja 33.

( 19 ) Määruse nr 995/2010 artikli 4 lõige 3.

( 20 ) Nagu on sätestatud sama määruse artikli 8 lõike 1 punktis a, „säilitab ja hindab [järelevalveorganisatsioon] regulaarselt artiklis 6 sätestatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi ning annab ettevõtjatele õiguse seda kasutada“.

( 21 ) Tegemist on sisuliselt tingimustega, mis on seotud õigusvõime ja seaduslikult liidus asumisega, konkreetsete ülesannete täitmise pädevuse ja võime ning ükskõik missuguse huvide konflikti puudumisega nende ülesannete täitmisel.

( 22 ) Tingimusel, et niisugune kasutamine käesoleva ettepaneku punktides 25, 26 ja 34 kirjeldatud tähenduses on tuvastatud.

( 23 ) Kooskõlas kohustustega, mis järelevalveorganisatsioonidel määruse nr 995/2010 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt on.

( 24 ) Määruse nr 995/2010 põhjendus 31.

( 25 ) Määruse nr 995/2010 põhjendus 18.

( 26 ) Määruse nr 995/2010 põhjendus 25.

( 27 ) Määruse nr 995/2010 põhjendus 16.

( 28 ) Rakendusmääruse nr 607/2012 artikli 5 lõige 2.

( 29 ) Järelevalveorganisatsiooni kohta tuleb märkida, et ka teda kontrollivad omakorda korrapäraste vaheaegadega pädevad asutused määruse nr 995/2010 artikli 8 lõike 4 kohaselt.

( 30 ) Määruse nr 995/2010 põhjendus 27, artikli 4 lõige 1 ja artikkel 19.

( 31 ) Vt 17. oktoobri 2008. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused (KOM(2008) 644 (lõplik)), artikli 3 lõige 2.

( 32 ) Nõukogu teise lugemise seisukoha seletuskiri, institutsioonidevaheline dokument: 2008/0198 (COD), 5885/4/10 REV 4 ADD 1.

( 33 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 24–38 ja 40–49.

( 34 ) Määruse nr 995/2010 artikli 4 lõike 3 teine lause.

( 35 ) Nõuetekohase hoolsusega seotud kohustusi tugevdati veelgi, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT 2023, L 150, lk 206), mille artiklis 12 on nüüd ette nähtud hoolsuskohustuse täitmise süsteemide ettevõtjatepoolse „kehtestamise“ kohustus. Nagu komisjon kohtuistungil kinnitas, on ettevõtjatel uue määruse kohaselt rangemad hoolsuskohustused. Niisuguse muutuse tingis sisuliselt selle tuvastamine, et määruses nr 995/2010 sätestatud õigusnormid on vähetõhusad ja seda nii ettevõtjate kui ka järelevalveorganisatsioonide seisukohast.

( 36 ) Niisugune lähenemine ei lähe vastuollu ütlusega one case at a time, vaid selle eesmärk on lihtsalt piiritleda elemendid, millel on tõesti õiguslik ulatus, vastamisel eelotsus küsimusele, mis on Euroopa Kohtule käesolevas kohtuasjas esitatud.