Artikkel 1

1)   Eesmärgid

Norra Kuningriik panustab sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja suhete tugevdamisse toetust saavate riikidega eraldi Norra finantsmehhanismi kaudu artiklis 3 nimetatud valdkondlike prioriteetide raames (1).

2)   Ühised väärtused ja põhimõtted

Norra finantsmehhanismi (2021–2028) aluseks on ühised väärtused ja põhimõtted – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste õiguste austamine.

Kõik Norra finantsmehhanismist rahastatavad programmid ja meetmed peavad olema nende väärtuste ja põhimõtetega kooskõlas ning ei tohi toetada selliseid tegevusi, mille puhul see kooskõla puudub. Nende rakendamisel järgitakse asjaomastes õigusaktides ja standardites sätestatud põhiõigusi ja -kohustusi.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud rahalise toetuse summa on 1 380 000 eurot. Lisaks tehakse 83 000 euro suurune täiendav rahaline toetus kättesaadavaks projektidele, mis on seotud Ukrainasse sissetungi tagajärjel tekkinud probleemidega. Need toetused tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 209 000 euro suuruste osadena ajavahemikus 1. maist 2021 kuni 30. aprillini 2028, viimane kaasa arvatud.

Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, koos artiklis 7 täpsustatud fondidega.

Artikkel 3

1)   Valdkondlikud prioriteedid

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmiste üldiste valdkondlike prioriteetide edendamiseks:

a)	Euroopa rohepööre;

b)	demokraatia, õigusriik ja inimõigused;

c)	sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus.

Nimetatud valdkondlike prioriteetide raames on programmitöö suunad sätestatud käesoleva lepingu lisas. Nende programmitöö suundade sisu üle otsustatakse pärast konsulteerimist toetust saavate riikidega.

2)   Toetust saavate riikide vajadused

Programmitöö suunad valitakse, neid suunatakse ja kohandatakse vastavalt iga toetust saava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust. Selleks järgitav menetlus on sätestatud artikli 9 lõikes 5.

Artikkel 4

1)   Vastastikuse mõistmise memorandumid

Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse ELi poliitikat ja riigipõhiseid soovitusi, samuti liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerluslepinguid, peavad Euroopa Komisjon ja Norra Kuningriik iga toetust saava riigiga artikli 9 lõike 5 kohaselt läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle.

2)   Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga

Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse vastastikuse mõistmise memorandumite üle peetavate läbirääkimiste käigus, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga.

Artikkel 5

1)   Kaasrahastamine

Riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, ei ületa Norra Kuningriigi toetus 85 % programmi maksumusest, kui Norra Kuningriik ei ole otsustanud teisiti.

2)   Riigiabi

Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3)   Vastutus

Norra Kuningriigi vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Seega ei võta Norra Kuningriik vastutust kolmandate isikute ees.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele toetust saavatele riikidele: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia, järgmiselt:

Toetust saav riik	Vahendid (eurodes)
Bulgaaria	127 197 491
Horvaatia	65 092 127
Küpros	8 613 472
Tšehhi Vabariik	110 034 588
Eesti	35 081 761
Ungari	124 271 436
Läti	53 529 539
Leedu	57 575 226
Malta	5 462 877
Poola	452 283 429
Rumeenia	291 616 358
Slovakkia	63 904 256
Sloveenia	24 437 440

Esitatud summad sisaldavad riigipõhiseid eraldisi, mis tehakse kättesaadavaks igale toetust saavale riigile kooskõlas artikli 9 lõikega 5, ning artiklis 7 osutatud kodanikuühiskonna fondi osa, millest saavad kasu kõik toetust saavad riigid.

Artikkel 7

Norra finantsmehhanismi raames tehakse kättesaadavaks kolm fondi. Need aitavad kaasa artiklis 1 määratletud Norra finantsmehhanismi (2021–2028) eesmärkide saavutamisele ja artiklis 3 osutatud valdkondlike prioriteetide saavutamisele. Norra üksused võivad fondides osaleda partneritena.

1)   Kodanikuühiskonna fond

10 % kogusummast eraldatakse kodanikuühiskonna fondile. Toetust saavate riikide jaotuskvoot on sätestatud artiklis 6.

5 % fondist eraldatakse riikidevahelistele algatustele.

2)   Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega

2 % kogusummast eraldatakse fondile suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, muu hulgas Euroopa Nõukogu, OECD ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA). Fondi abil edendatakse toetust saavates riikides valdkondlikke prioriteete.

3)   Sotsiaaldialoogi ja inimväärse töö fond

1 % kogusummast eraldatakse sotsiaaldialoogi ja inimväärse töö fondile.

Artikkel 8

1)   Kooskõlastamine EMP finantsmehhanismiga

Artiklis 1 ettenähtud rahaline toetus kooskõlastatakse EMP finantsmehhanismiga ettenähtud EFTA riikide toetusega. Eelkõige tagab Norra Kuningriik, et mõlema finantsmehhanismi protseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

2)   Kooskõlastamine ELi ühtekuuluvuspoliitikaga

Mis tahes asjakohaseid muudatusi ELi ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 9

Norra finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.

1)   Koostöö

Artiklis 1 osutatud Norra finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada toetust saavate riikide ja Norra Kuningriigi vahelise tiheda koostöö raames, austades väärtusi ja põhimõtteid ning järgides artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusi ja kohustusi.

2)   Rakendamise põhimõtted

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

3)   Fondide valitsemine

Nagu on sätestatud artiklis 7, juhib kolme kõnealust fondi Norra Kuningriik, kes vastutab rakendamise, sealhulgas valitsemise ja kontrolli eest.

4)   Norra Kuningriigi juhtimisvastutus

Norra finantsmehhanismi üldise juhtimise eest vastutab Norra Kuningriik või tema määratud üksus. Täiendavad sätted Norra finantsmehhanismi rakendamiseks, sealhulgas lihtsustamismeetmed rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks, kehtestab Norra Kuningriik pärast konsulteerimist toetust saavate riikidega, keda võib abistada komisjon. Norra Kuningriik püüab esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumite allkirjastamist.

5)   Läbirääkimised vastastikuse mõistmise memorandumite üle

Norra Kuningriik peab iga toetust saava riigiga läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb asjaomast riigipõhist eraldist, välja arvatud artiklis 7 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud fondid. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatakse programmid, vahendite jaotus programmitöö suundade vahel, juhtimis- ja kontrollistruktuurid ning kohaldatavad tingimused.

6)   Rakendamine

a)

Vastastikuse mõistmise memorandumite alusel esitavad toetust saavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud Norra Kuningriigile, kes hindab ettepanekuid ja kiidab need heaks ning sõlmib toetust saavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu koos asjaomaste tingimuste, riskihindamis- ja -maandamismeetmetega.

b)	Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

c)	Norra Kuningriik võib korraldada kontrolle vastavalt oma riiklikele normidele. Toetust saavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ja andmeid.

d)	Kohustuste täitmise tagamiseks võib Norra Kuningriik pärast hindamist ja pärast toetust saava riigi ärakuulamist võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, sealhulgas peatada maksed ja nõuda vahendid tagasi.

e)

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas toetust saavate riikide ja Norra Kuningriigi kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

f)	Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib programmide raames toetust saavate riikide projekte rakendada muu hulgas toetust saavates riikides ja Norra Kuningriigis asuvate üksuste vahelises koostöös.

7)   Halduskulud

Norra Kuningriigi halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendussätetes. Artiklis 7 osutatud fondide halduskulud kaetakse fondidele eraldatud summast.

8)   Aruandlus

Norra Kuningriik esitab aruandeid oma panuse kohta Norra finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse.

Artikkel 10

1)	Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2)	Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

3)	Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva esimese kuu esimesest päevast.

Artikkel 11

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale lepinguosalisele.