|
17.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 185/24 |
KOMISJONI OTSUS,
24. märts 2009,
meetme C 52/07 (ex NN 64/07) kohta, mida Hispaania on rakendanud seoses tekstiili- ja rõivatööstuse toetuskavaga
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 2017 all)
(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/553/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
|
(1) |
Komisjon sai 5. juulil 2006 kaebuse programmi kohta, mille Hispaania oli käivitanud oma tekstiilitööstuse abistamiseks (tekstiili- ja rõivasektori abikava („Plan de apoyo al sector textil y de la confección”), edaspidi „tekstiilikava”). |
|
(2) |
Komisjon palus Hispaania ametiasutustel esitada kogu vajalik teave tekstiilikava kohta oma 1. augusti 2006. aasta kirjas, millele Hispaania ametiasutused vastasid 29. septembri 2006. aasta kirjaga, mille saabumine registreeriti 2. oktoobril 2006. |
|
(3) |
Komisjon algatas 13. novembril 2007 ametliku uurimismenetluse. Pärast menetluse avaldamist sai komisjon 22. veebruaril 2008 ja 9. aprillil 2008 kahe anonüümseks jääda soovinud huvitatud kolmanda isiku märkused. Komisjon palus oma 18. aprilli 2008. aasta kirjas selgitusi; Hispaania ametiasutused vastasid 30. mai 2008. aasta kirjaga. Komisjon edastas huvitatud kolmandate isikute märkused 6. mail 2008 Hispaania ametiasutustele, kes saatsid vastuseks 12. juuni 2008. aasta kirja. |
|
(4) |
11. septembril 2008 toimus kohtumine Hispaania ministeeriumide ja komisjoni vahel. Hispaania ametiasutused esitasid täiendavat teavet 17. septembri 2008. aasta kirjas. |
|
(5) |
Komisjon palus 3. oktoobril 2008 ja 19. veebruaril 2009 täiendavat teavet e-kirjade teel, millele Hispaania ametiasutused vastasid 21. oktoobril 2008 ja 20. veebruaril 2009. |
2. ABISAAJA JA ABIMEETMETE KIRJELDUS
2.1. Hispaania tekstiilikava eesmärgid
|
(6) |
Tekstiilikava eesmärk on aidata tekstiiliettevõtjatel kohanduda tekstiilikaubanduse täieliku liberaliseerimisega ning tõsta nende konkurentsivõimet, säilitades samal ajal asjaomases sektoris suurima võimaliku arvu ettevõtjaid ja töökohti. Kava eesmärk oli ka korvata tekstiili- ja rõivakaubanduse liberaliseerimise ebasoodne mõju töötajatele ja tervetele tegevusvaldkondadele. |
|
(7) |
Kava hõlmas otseseid ettevõtjate abistamise meetmeid (tehnilised uuringud, uuenduslikud projektid ja ekspordi edendamine). Muud meetmed oli konkreetsemalt suunatud koolitus- ja värbamisküsimustele, kuid tõid kaudselt kasu ka ettevõtjatele ning aitasid edendada tööstuse uuesti arendama hakkamist piirkondades, mis kannatasid asjaomase sektori ettevõtjate tegevuse neist piirkondadest mujale üleviimise tõttu. |
2.2. Abisaajad
|
(8) |
Tekstiilikava kohaldati kõikide tekstiili- ja rõivasektori ettevõtjate suhtes, kelle tööstustegevust mõjutasid tekstiili- ja rõivasektori üldised kollektiivlepingud või kelle tegevusala kuulus majandustegevuse riikliku klassifikatsiooni (CNAE) rubriiki 17, 18.1 või 2. Hispaania ametiasutuste esitatud teabe kohaselt oli sektoris 2001. aastal 15 438 ettevõtjat 211 831 töötajaga; 2007. aastaks oli ettevõtjaid 11 554 ja töötajaid 140 541 ning 2008. aastaks oli järel vaid 127 354 töötajat. Seega vähenes ajavahemikul 2001–2007 ettevõtjate arv sektori globaliseerumise tõttu 25 %. |
|
(9) |
Hispaania tekstiili- ja rõivasektorist 75 % moodustavad vähem kui 10 töötajaga ettevõtjad ning 35 protsendil sektori ettevõtjatest on üks või kaks töötajat. |
2.3. Meetmed
|
(10) |
Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse järgmiste meetmete kohta: |
1. Tekstiili- ja rõivasektoris tehniliste uuringute edendamise programm
|
(11) |
Kõnealuse meetme eesmärk oli edendada tööstus- ja tehnoloogilise arengu projekte, mis suurendasid ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust ning edendasid teadus- ja arenduskoostööd tekstiili- ja rõivasektori ettevõtjate ning teadusasutuste vahel ning ergutasid ka uuringutulemuste levitamist. |
|
(12) |
Meetme raames abikõlblikud projektid olid teadus- ja arendusprojektid, investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (üksnes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, et juurutada nende tootmisprotsessi täiustatud tehnoloogiaid), teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise projektid ning ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete sõlmimise ja arendamise projektid. |
|
(13) |
Hispaania ametiasutuste kinnitusel põhines programm heakskiidetud abikaval N 415/2004 (2). Programmi eesmärk oli edendada tehnilisi uuringuid tekstiili- ja rõivasektoris. Ajavahemikul 2005–2007 oli programmi eelarves 12,5 miljonit eurot ette nähtud toetusteks ja 51 miljonit eurot intressivabadeks laenudeks, mille tagasimakseperiood on 12 aastat, sealhulgas kaheaastane maksepuhkus. |
2. Tekstiilisektori struktuurimuutustest mõjutatud alade reindustrialiseerimise programm
|
(14) |
Meetme eesmärk oli abistada struktuurimuutustest mõjutatud alade reindustrialiseerimist. Abikõlblikud olid järgmised projektid:
|
|
(15) |
Ajavahemikul 2006–2008 maksti toetusi summas 11,1 miljonit eurot ning anti 15aastase tähtaja ja viieaastase maksepuhkusega intressivabasid laene summas 155,2 miljonit eurot. Hispaania ametiasutused osutasid, et meede põhines heakskiidetud abikaval N 101/2005 (3). |
3. Empresa Nacional de Innovación S.A. (ENISA) (4) antud erilaenud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate moderniseerimiseks
|
(16) |
Meetmega nähti ette kapitalisissemaksuga võrdväärsed sooduslaenud, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodete, protsesside ja juhtimise moderniseerimist ning uute tehnoloogiaga tegelevate äriühingute loomist struktuurimuutusest mõjutatud piirkondades. Abikõlblikud olid majanduslikult ja rahaliselt elujõulised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; suurettevõtjad ja raskustes olevad ettevõtjad jäeti välja. ENISA andis valitud projektidele 0,5protsendilist intressitoetust. 4–8aastase tähtajaga ja 2–6aastase maksepuhkusega laenude fikseeritud intressimäär oli 1 aasta Euribor pluss 0,25 %. Suurim võimalik toetus ettevõtja kohta oli 30 000 eurot. |
|
(17) |
Meetme eelarve ajavahemikul 2006–2008 oli 4,07 miljonit eurot. Kava kohaselt ei pidanud kõnealune abielement (intressitoetus 50 baaspunkti ulatuses) ületama vähese tähtsusega abi piirmäära, mis on 200 000 eurot (5). |
4. ICO antud soodsa intressimääraga laenud
|
(18) |
Kõnealuse meetme raames anti ettevõtjatele soodsa intressimääraga laene uuenduslikeks tootmisinvesteeringuteks. Laenud anti tööstus-, turismi- ja kaubandusministeeriumi ning alates 5. septembrist 2006 avaliku sektori rahandusasutuse Instituto de Crédito Oficial (ICO) vahelise lepingu alusel. ICO tegutses laene andvate kommertspankade vahendajana; tööstus-, turismi- ja kaubandusministeerium rahastas aga soodsaid intressimäärasid. Rahastamistingimused olid järgmised:
Abi ei antud ettevõtjatele ja kontsernidele, kelle põhitegevusala tugines turustamisele. Kõnealuse meetme kavandatud eelarve oli 450 miljonit eurot. |
5. Hispaania toodete ekspordi edendamine (ICEX)
|
(19) |
Hispaania väliskaubandusinstituut (ICEX) oli tekstiilikava raames rakendanud mitmeid abimeetmeid:
|
|
(20) |
Meetmed rakendati ühe osana mitmesugustest algatustest, näiteks ülemaailmne moekava (Plan Global de la Moda), Hispaania elupaikade kava (Plan Hábitat de España), ametlikud stendid, valdkondlikud kavad, ekspordikonsortsiumid, välismaal ettevõtete loomise kavad, Hispaania kaubamärkide edendamise kavad, väliskaubanduse edendamise tutvustuskavad (PIPE), abi messidel osalemiseks, esindajate kohtumised, kaubandusdelegatsioonid, äriinvesteeringute ja koostööfoorumid, ettevõtjate andmebaaside loomine ja ajakohastamine, teabe- ja reklaamikampaaniad. |
6. Täienduskoolitus
|
(21) |
Kõnealuse meetme eesmärk oli pakkuda koolitust Hispaania tekstiili- ja rõivasektori töötajatele, et tõsta nende kvalifikatsiooni ning sel moel suurendada ettevõtja konkurentsivõimet ja pidada sammu moderniseerimisega. |
|
(22) |
Riigi õigusaktide kohaselt (6) võisid ettevõtjad oma erikoolitusprogrammide osaliseks rahastamiseks kasutada üht osa eelmisel aastal sotsiaalkindlustuse keskkassale (Tesorería Central de la Seguridad Social) tehtud maksetest, lahutades need tavapärastest sotsiaalkindlustusmaksetest. Tekstiili- ja rõivasektori puhul kohaldati teatavaid soodusmäärasid:
|
|
(23) |
Ettevõtjatele võimaldati ka 5 % ulatuses täiendavat laenu, et korvata koolituse tõttu kaotatud tööaeg. |
|
(24) |
Kõnealuste meetmete raames abi saamiseks pidid ettevõtjad esitama Hispaania tööhõivetalitusele (Servicio Nacional de Empleo Estatal) ümberõppekava, kus on esitatud teave tootmisprotsessis tehtavate muudatuste, organisatsiooni uue struktuuri kasutuselevõtmise, uute masinate kasutamisega seotud koolituse ning koondatud töötajate ümberõppe kohta. Eraldi dokumendis tuli ettevõtjal esitada ka eesmärgiks seatud tootlikkuse ja tööhõive näitajad ning investeeringu ja omafinantseeringu summad. Nõutav oli ka sektori ühiskomitee (50 % ettevõtjate esindajad ja 50 % tekstiilisektori ametiühingud) heakskiit ümberõppekavale. |
7. Eakamate töötajate töökohtade säilitamine
|
(25) |
Kooskõlas Hispaania üldiste õigusaktidega võib ettevõtja vähendada vanema kui 60aastase töötaja sotsiaalkindlustusmakseid 50 % võrra. Tekstiilikavas alandati kõnealune vanusepiir tähtajatu töölepinguga töötajate puhul, kes olid töötanud ettevõtja juures vähemalt viis aastat, 55 eluaastani. |
8. Edasilükatud sotsiaalkindlustusmaksete tagatistest loobumine
|
(26) |
Hispaania üldiste sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide kohaselt (11. juuni 2004. aasta kuningliku dekreedi 1415/2004 artikli 33 lõige 4) võib sotsiaalkindlustusvõlad teatavatel tingimustel edasi lükata ja maksta osamaksetena; üheks tingimuseks on kõnealuste võlgnevuste katteks tagatiste seadmine. Rakendussätted (7) võimaldavad aga Hispaania ametiasutustel sotsiaalkindlustusvõlgnevuste tagatiste nõudmisest erandkorras loobuda. |
2.4. Kava õiguslik alus
|
(27) |
Meetme 1 (põhjendused 10–13) õiguslik alus on 4. veebruari 2005. aasta korraldus ITC/217/2005, (8) mis põhineb komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusel (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (9). |
|
(28) |
Meede 2 (põhjendused 14 ja 15) põhines abimeetmel N 101/2005, mis kiideti heaks komisjoni otsusega K(2005) 1523 (vt põhjendus 15), ja investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kava abimeetmel XR/70/2007 (10). |
|
(29) |
Meetme 3 (põhjendused 16 ja 17) õiguslik alus on 29. detsembri 2005. aasta seadus 30/2005 (11). |
|
(30) |
Meetme 4 (põhjendus 18) õiguslik alus on eespool osutatud seaduses 30/2005 ette nähtud 21. täiendav säte – riikliku krediidiasutuse Instituto de Crédito Oficial (ICO) meede seoses tekstiili-, jalatsi-, mööbli- ja mänguasjade sektori ettevõtjatele antavate laenudega. |
|
(31) |
Meede 5 (põhjendused 19 ja 20) põhines 17. novembri 2003. aasta seaduse 38/2003 artikli 14 lõike 1 punktil d ja artikli 17 lõike 3 punktil m. |
|
(32) |
Meedet 6 (põhjendused 21–24) reguleerib 1. augusti 2003. aasta kuninglik dekreet 1046/2003 ja 13. veebruari 2004. aasta korraldus TAS/500/2004. |
|
(33) |
Meedet 7 (põhjendus 25) reguleeriv üldsäte sisaldub 9. juuni 2006. aasta kuninglikus dekreetseaduses 5/2006. |
|
(34) |
Meedet 8 (põhjendus 26) reguleerib 11. juuni 2004. aasta kuningliku dekreedi 1415/2004 artikli 33 lõige 4. |
2.5. Kava kestus
|
(35) |
Tekstiilikava allkirjastati teadaolevalt 2006. aasta juunis ja seda kohaldati kuni 31. detsembrini 2008. Hispaania ametiasutustelt 17. septembril 2008 saadud teabe kohaselt ei kavatseta kava pikendada (nagu märgitud tekstiilikava I artikli lõikes 2). Meedet 1 kohaldati aga 2005. aastast 2007. aastani. |
3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
|
(36) |
13. novembri 2007. aasta otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) väljendas komisjon kahtlust seoses meetmete kokkusobivusega ühisturuga ja viitas tekstiilikava eri meetmete võimalikule lubamatule kombineerimisele.
|
4. HISPAANIA MÄRKUSED
|
(37) |
Hispaania ametiasutused väitsid, et menetluse algatamise otsus on vastuolus kohtupraktikaga kohtuasjas Italgrani II (14). |
Meede 1
|
(38) |
Hispaania ametiasutused selgitasid, et lisaks varasemas kirjavahetuses osutatud õiguslikule alusele N 415/2004, mis oli kohaldatav suurettevõtjate suhtes ja mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2007, kohaldati ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud kava XS 50/2005, (15) mis oli juba heaks kiidetud ja mille kehtivus lõppes 30. juunil 2007. |
|
(39) |
Tegelikult maksti toetusi välja summas 14,24 miljonit eurot ning 12aastase tähtajaga intressivabu laene anti summas 36,72 miljonit eurot. Hispaania ametiasutused kinnitasid 21. oktoobril 2008 veel kord, et nad on kavaga kehtestatud tingimustest kinni pidanud, ning kinnitasid, et kava N 415/2004 ei ole kohaldatud ega hakata kohaldama pärast 31. detsembrit 2007 ning kava XS 50/2005 ei ole kohaldatud ega hakata kohaldama pärast 30. juunit 2008. |
Meede 2
|
(40) |
Hispaania ametiasutused selgitasid, et kava N 101/2005 lõppes määruse 1628/2006 (16) jõustumisega. Seejärel teatasid Hispaania ametiasutused kavast N 430/2006, mis tühistati 26. jaanuaril 2007. Hispaania ametiasutuste 30. mail 2008 antud teabe kohaselt põhinesid meetmed alates sellest ajast abimeetmel XR/70/2007 (17). Sünteeskiutööstus ei vastanud kavades N 101/2005 ja XR/70/2007 ettenähtud abikõlblikkuse tingimustele vastavalt korralduse ITC/1014/2005 punktile 4 ja korralduse ITC/3098/2006 punktile 4, mida on muudetud korralduse ITC/643/2007 punktiga 3. |
|
(41) |
Hispaania ametiasutused kinnitasid ka, et meede võis vastata alginvesteeringu tingimustele vastavalt ministri 2. oktoobri 2007. aasta korraldusele ITC/643/2007, millega muudeti korraldust ITC/3098/2006 (18). Ministri korralduse ITC/643/2007 punktis 4 esitatud abisaajate kirjeldus vastas regionaalabi suunistes (19) ja määruses nr 1628/2006 esitatud alginvesteeringu määratlusele. |
|
(42) |
Meetme raames maksti toetusi summas 10,97 miljonit eurot ja anti tagasimaksmisele kuuluvaid laene summas 150,8 miljonit eurot. |
Meede 3
|
(43) |
Hispaania ametiasutused kinnitasid, et abisaajad olid üksnes väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Abi maksimumsumma, mis hinnanguliselt oli 30 000 eurot ettevõtja kohta, arvutati maksimaalse laenusumma 1 000 000 eurot alusel. Alates 1. jaanuarist 2006 kuni 13. jaanuarini 2008 toetati kõnealuse meetme raames kümmet ettevõtjat, toetusest keelduti aga 23 ettevõtja puhul. 0,5 protsendipunktilist intressitoetust ei antud ühelegi ettevõtjale. |
|
(44) |
Hispaania ametiasutused rõhutasid 30. mail 2008 ning kohtumisel, mis toimus 11. septembril 2008, et rahastamine põhines tavapärastel turutingimustel, kuid välja jäeti suurettevõtjad ja raskustes olevad ettevõtjad. Hispaania ametiasutused kinnitasid nimetatud teavet kirjalikult oma 21. oktoobri 2008. aasta kirjas ning kohustusid meedet kuni tekstiilikava lõppemiseni mitte rakendama. |
Meede 4
|
(45) |
Meetme õiguslik alus oli vähese tähtsusega abi määrus. Maksimaalne laenusumma abisaaja kohta oli 2,3 miljonit eurot. Vähese tähtsusega abi piirmäärasid järgiti alati. Kõnealuse meetme raames makstavaid summasid ei saanud kombineerida muu abiga, kui see oleks tähendanud vähese tähtsusega abi piirmäära ületamist. Iga abisaaja pidi täitma iga-aastase deklaratsioonivormi. ICO kinnitas igal aastal meetme kohta peetud registrid ja saatis need ICOga koostööd teinud krediidiasutustele. |
|
(46) |
Meetme 450 miljoni euro suurusest eelarvest oli 2008. aasta septembriks välja makstud 54,79 miljonit eurot. Laenu maksimumsumma oli 2,3 miljonit eurot. Alates sellest, kui Euroopa viitemääraks Hispaanias sai 5,19 %, olid laenuintressid vahemikus 5,59–4,94 %. Hispaania ametiasutused kinnitasid, et nad olid alates 1. juulist 2008 kohaldanud uut teatist viitemäärade kohta (20). Hispaania ametiasutuste kinnitusel määrasid viitemäärale lisatud marginaali kindlaks meetmes osalevad finantsasutused. ICO esitas neile Hispaania keskpanga andmete alusel teabe ka Hispaanias kohaldatud keskmiste marginaalide kohta. |
|
(47) |
Hispaania ametiasutused esitasid 21. oktoobril 2008 ülevaate 2006., 2007. ja 2008. aastal antud vähese tähtsusega abist koos asjaomaste deklaratsioonidega. Hispaania ametiasutused kohustusid tulevikus vähese tähtsusega abi määrust järgima. |
Meede 5
|
(48) |
Kõnealuste meetmete näol oli tegemist kõikidele sektoritele avatud üldmeetmetega. Toetatud tegevused sarnanesid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitleva määruse artiklis 5 osutatud meetmetega. Abi summat oli väga raske hinnata, sest kava kohaldati katkendlikult, kaudselt ja ebatäpselt. |
|
(49) |
Ajavahemikul 2006–2008 maksti välja kokku 7,5 miljonit eurot. Hispaania ametiasutused osutasid, et meede, mida kohaldati ka suurettevõtjate suhtes, oli hõlmatud vähese tähtsusega abi määrusega. |
|
(50) |
Seoses vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisega selgitasid Hispaania ametiasutused, et ICEX nõudis igalt abisaajalt saadud abi kohta deklaratsiooni, lähtudes abikõlblikest kuludest vastavalt 17. novembri 2003. aasta seaduse 38/2003 artikli 14 lõike 1 punktile d. Abisaajatelt nõuti ICEXi teavitamist edasistest toetustest. Kooskõlas artikli 17 lõike 3 punktiga m peab ICEX kontrollima kokkusobivust muu abiga, mida anti samade abikõlblike kulude alusel. Hispaania ametiasutused esitasid tabeli, mis näitas, et ICO ja ICEXi poolt 2006.–2008. aastal tekstiili- ja rõivasektorile antud vähese tähtsusega abi ei ületanud piirmäära 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme eelarveaasta jooksul. |
Meede 6
|
(51) |
Tegemist oli üldmeetmega, ehkki see oli peamiselt suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Seetõttu said eelmisel aastal sotsiaalkindlustuse keskkassale makstud summast suuremat abi üksnes vähem kui viie töötajaga ettevõtjad. Teised abisaajad said jooksval majandusaastal erikoolituse eesmärgil tagasi üksnes protsentuaalse osa makstud sotsiaalkindlustusmaksetest. Hispaania ametiasutuste kinnitusel oli abi osatähtsus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul ligikaudu 11,3 % ja suurettevõtjate puhul 20 %. Kavandatud eelarve oli 50 000 eurot aastas. |
|
(52) |
Seisuga 13. jaanuar 2008 oli meetme raames välja valitud ainult üks ettevõtja. Hispaania ametiasutused kinnitasid, et vastavalt äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistele (21) jäeti kavast välja raskustes olevad ettevõtjad. |
Meede 7
|
(53) |
Hispaania ametiasutused rõhutasid, et ettevõtjad olid abikõlblikud üksnes juhul, kui nende vanemad kui 55aastased töötajad olid ettevõtja juures töötanud vähemalt viis aastat, mis vähendas abikõlblikkust ligikaudu 50 %. Enamik abisaajaid (53 %) olid naised; 76 % abisaajate oskused ja väljaõpe olid väga madalal tasemel, mistõttu neil oli raskusi uue töökoha leidmisega. |
|
(54) |
Hispaania ametiasutused rõhutasid, et EÜ asutamislepingu artikli 137 lõikega 1 ja artikliga 4 anti liikmesriikidele sotsiaalkindlustuse valdkonnas autonoomia. |
|
(55) |
Kava raames oli 1. jaanuariks 2008 toetatud 2 015 ettevõtja 6 313 töötajat, s.o 16,6 % sektori ettevõtjatest ja 4,5 % sektori töötajatest. Abi saanud ettevõtjatest 56 % said abi ainult ühele töötajale, 30 % kahele, kolmele või neljale töötajale ning 13 % 5–30 töötajale; vaid 1 % abisaajatest sai abi rohkem kui 30 töötajale. 1 428 ettevõtjat sai toetust väiksemas summas kui 500 eurot. Meetme eelarve oli 15 miljonit eurot aastas. Keskmiselt maksti 55–58 aasta vanuse töötaja kohta toetust 151 eurot kuus, mis vastab abi osatähtsusele 8,3 % tööjõukuludest. 59aastastele töötajatele maksti toetust 44 eurot kuus, s.o 2,6 % tööjõukuludest. Kõnealuse meetme raames olid abikõlblikud vaid 5,2 % sektori töötajatest. Abi keskmine mõju ettevõtjale oli 0,3 % ettevõtja tööjõukuludest. |
|
(56) |
Vaatamata meetme nimetusele ei olnud tegemist tööhõive säilitamisele suunatud meetmega, vaid ennetähtaegselt pensionile jäämise alternatiiviga. Hispaania ametiasutused väitsid ka, et 151 eurot kuus on piisav summa, et motiveerida inimest tööle jätma selle asemel, et sama inimene tööle võtta ja teda mitte deklareerida. |
|
(57) |
Meedet sai kohaldada sünteeskiutööstuses, kui ettevõtja põhitegevusala oli tekstiilisektoris ning ettevõtja osales tekstiili- ja rõivasektori, mitte keemiatööstuse kollektiivläbirääkimistes. Seega oli vaid väga väike võimalus, et sünteeskiutootjad võisid meetme raames abi saada. |
Meede 8
|
(58) |
Hispaania ametiasutused kinnitasid 17. septembri 2008. aasta kirjas, et tegemist oli üldmeetmega ning tekstiilikava alusel ei võimaldatud tekstiilisektori ettevõtjatele maksude edasilükkamist. |
|
(59) |
Hispaania ametiasutused lubasid 21. oktoobril 2008, et kui ka mõni tekstiili- või rõivasektori ettevõtja taotleb maksude edasilükkamise tagatisest vabastamist, mis on ebatõenäoline, käsitletaks tema taotlust üldistest õigusaktidest ja mitte tekstiilikavast lähtudes. |
|
(60) |
Hispaania ametiasutused kohustusid ka järgima ühenduse õigusakte, mis käsitlevad vähese tähtsusega abimeetmete kombineerimist. |
5. HUVITATUD KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED
|
(61) |
Komisjonile laekusid kahe isiku märkused, kes soovisid jääda anonüümseks. |
|
(62) |
Esimestes märkustes olid huvitatud kolmandad isikud tekstiilitööstusele antava valdkondliku riigiabi vastu, sest see moonutab konkurentsi. Märkuste autorid toetasid komisjoni otsust algatada menetlus ja rõhutasid, et tekstiilikava ei sea piire toetusele, mida iga ettevõtja võib saada. Hispaania ametiasutuste õigustused olid ebapiisavad. Teadus- ja arendustegevuseks antav abi oli kasulik, kuigi see pidi piirduma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega. Märkuste esitajad arvasid, et immateriaalse põhivara soetamiseks ei tohiks riigiabi anda, sest seda kiputakse väärkasutama. Peale selle, kuigi tekstiilitööstusest koondatud töötajate koolitusmeetmed olid kasulikud, tõi sotsiaalkindlustusmaksete 80 % vähendamine töötajatele vaid kaudset kasu ega olnud vastuvõetav. Kui tekstiilitööstuse ettevõtjatel oli teiste sektoritega võrreldes rohkem eeliseid sotsiaalkindlustusvõlgnevuste tasumisel osamaksetena, siis oli tegemist ebaseadusliku riigiabiga. |
|
(63) |
Teise huvitatud isiku märkused viitasid Geotexani äärmiselt madalatele hindadele Hispaania turul, mis võis tuleneda Hispaania tekstiilikava rakendamisest. |
6. HISPAANIA VASTUS HUVITATUD KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSTELE
|
(64) |
Hispaania ametiasutused väitsid, et menetluse algatamise otsuses ei käsitle komisjon meetmeid riigiabina, vaid üksnes viitab sellisele võimalusele. Hispaania vastas ka, et 50–249 töötajaga ettevõtjatele antav koolitustoetus kujutab endast 20 %, mitte 80 % suurust soodustust. Abi osatähtsus vastas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes) (22) artiklis 4 esitatud piirmääradele. Peale selle oli koolitusmeetme abisaaja töötaja, kes võis jääda endisele töökohale või saada täienduskoolitust uue töö leidmiseks. |
|
(65) |
Seoses teise märkusega teatasid Hispaania ametiasutused, et väited esitati hilinenult ja olid tõendamata. Tekstiilikava eesmärk oli kohandada sektori ettevõtjaid turu liberaliseerimisega, mitte tugevdada ühegi konkreetse ettevõtja positsiooni. Otseselt märgitud äriühing Geotexan asutati 2004. aastal. Abikõlblikkuse kriteeriumide kohaselt pidid eakamad töötajad olema töötanud ettevõtja juures kauem kui viis aastat, mis kõnealusel juhul ei olnud võimalik. Ei ole dokumentaalselt tõendatud, et Geotexan oleks koolitusabi meetmetest abi saanud. Igal juhul oleks ta saanud toetuse summas 970 eurot aastas, mis ei oleks agressiivse hinnapoliitika kujundamise juures otsustav tegur. |
|
(66) |
Lühidalt öeldes ei sisaldanud märkused ühtki uut asjaolu ega õiguslikku põhjendust ning need esitati üldsõnaliselt ja ilma tõenditeta. Seega ei tuleks neid arvesse võtta. |
7. HINDAMINE
7.1. Meetmete käsitletavus riigiabina
|
(67) |
Nagu sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. |
|
(68) |
Hispaania ametiasutuste kinnitusel meedet 3 ei kohaldatud: 0,5 % intressitoetust ei antud ning rahastamine põhines tavapärastel turutingimustel. Komisjon küsis Hispaania ametiasutustelt teavet kümnele abisaajale tegelikult võimaldatud intressimäärade kohta. Hispaania ametiasutused vastasid 13. märtsil 2009. Intressimäär oli aasta madalaimast viitemäärast madalam vaid kahel juhul (2007. aastal antud laenud summas 300 000 eurot ja 100 000 eurot intressimääraga 4,114 %, kui madalaim viitemäär oli 4,62 %). Arvestades väikest erinevust kahe intressimäära vahel, peab komisjon järeldama, et riigiabi olnuks nii väike, et jääks vähese tähtsusega abi piirmäärast allapoole. Hispaania ametiasutused kohustusid kõnealust meedet kuni kava kehtivuse lõppemiseni mitte kohaldama. Nendel asjaoludel peab komisjon järeldama, et abisumma oli vähese tähtsusega abi piirmäärast väiksem ja tegemist ei olnud riigiabiga. |
|
(69) |
Meetmete 4 ja 5 kohta ütlesid Hispaania ametiasutused, et nende suhtes kohaldati komisjoni määrust, mis käsitleb vähese tähtsusega abi, ning seega ei olnud tegemist riigiabiga. Komisjon peab seega veel uurima, kas vähese tähtsusega abi määruse tingimused olid täidetud. |
|
(70) |
Meetme 4 puhul tõendasid Hispaania ametiasutused, et vähese tähtsusega abi määrust on seni järgitud, ning kohustusid seda järgima ka tulevikus. Nad kinnitasid ka, et olid alates 1. juulist 2008 järginud uut teatist viitemäärade kohta. |
|
(71) |
Seoses meetmega 5 välistab vähese tähtsusega abi määrus ekspordi edendamiseks antava abi. Üldiselt määratletakse ekspordiabi artikli 1 punktis d abina, „mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega”. Vähese tähtsusega abi määruse põhjenduses 6 selgitatakse täiendavalt, et „ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud”. Seega hõlmab vähese tähtsusega abi määrus abi, mis antakse rühmaviisiliseks osalemiseks messidel (23). Hispaania ametiasutused kinnitasid 30. mai 2008. aasta kirjas, et meetme eesmärk oli ergutada rahvusvahelistel messidel osalema ettevõtjaid, kes ei olnud seni ekspordiga tegelnud. Seega vastas abi nimetatud tingimusele. Abi internetiportaalide kaudu infoinfrastruktuuri loomiseks ei ole ekspordiabi ja jääb seega vähese tähtsusega abi reguleerimisalasse. Ka nõustamisteenuste osutamine ettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamiseks on hõlmatud vähese tähtsusega abi määrusega ning jääb seega ekspordiabi määratlusest välja. |
|
(72) |
Komisjon kahtles siiski jätkuvalt, kas Hispaania ametiasutused olid minevikus vähese tähtsusega abi määrust järginud. Seetõttu palus komisjon Hispaania ametiasutustel vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõike 3 alusel tõendada, et meetmete 4 ja 5 puhul oli määrust varem järgitud. Komisjon kutsus Hispaania ametiasutusi üles kohustuma määrust ka tulevikus vastavalt artikli 3 lõikele 1 järgima. See tähendas, et ülemmäära 200 000 eurot ettevõtja kohta oli järgitud kõigil kolmel eelarveaastal, eelkõige seoses võimaliku kombineerimisega tekstiiliabi kava teiste meetmetega samade abikõlblike kulude alusel. Nagu juba osutatud põhjenduses 47, esitasid Hispaania ametiasutused tõendid selle kohta, et vähese tähtsusega abi määrust oli minevikus järgitud, ning kohustusid määrust ka tulevikus järgima. Seega ei ole meetmete 4 ja 5 puhul tegemist riigiabiga. |
|
(73) |
Meede 8 on Hispaania seadusega ettenähtud üldmeede, mida Hispaania ametiasutuste kinnitusel ei oldud mitte kunagi tekstiilikava raames kohaldatud. Hispaania ametiasutused lubasid, et kui mõni ettevõtja tulevikus maksude edasilükkamist taotleb, kohaldatakse üldisi eeskirju ja mitte kõnealust meedet. Et meedet 8 ei oldud rakendatud, ei olnud tegemist riigiabiga. |
|
(74) |
Meetmeid 1, 2, 6 ja 7 rahastati riigi vahenditest. Kõnealused meetmed näivad pakkuvat tekstiili- ja rõivasektori ettevõtjatele paremat valikulist eelist kui üldiste õigusaktide alusel kohaldatavad tingimused ning seega ka soosivat nimetatud ettevõtjaid. Tekstiili- ja rõivasektoris toimub ulatuslik kaubandustegevus ning seetõttu võivad kõnealused meetmed mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on kõnealuste meetmete puhul tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. |
7.2. Kokkusobivus ühisturuga
Meetmed 1 ja 2
|
(75) |
Meetme 1 kohta järeldas komisjon, et heakskiidetud abikava N 415/2004 kohaldatakse üksnes suurettevõtjate ning abikõlbliku teadus- ja arendustegevuse (personalikulud, asjaomased vahendid ja seadmed, välise nõustamise kulud, tegevuskulud ja täiendavad üldkulud, mis tulenevad uurimistegevusest) suhtes. Toetuste eelarve oli 16 miljonit eurot ja subsideeritud laenude eelarve 74,45 miljonit eurot. |
|
(76) |
Tekstiilikava kohaselt olid suurettevõtjate abikõlblikud projektid määratletud järgmiselt: teadus- ja arendusprojektid, teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise projektid ning ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete sõlmimise ja arendamise projektid. Toetuste eelarve oli 12,5 miljonit eurot ja subsideeritud laenude eelarve 51 miljonit eurot. |
|
(77) |
Hispaania ametiasutused kordasid 13. jaanuaril 2008, et nad järgivad kavaga kehtestatud tingimusi. Selle põhjal peab komisjon järeldama, et suurettevõtjatele suunatuna vastab meede 1 kavas sätestatud kriteeriumidele. |
|
(78) |
Seoses meetme 1 kohaldamisega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes tekstiilikava kohaselt on meetme 1 peamine sihtrühm, selgitasid Hispaania ametiasutused, et meede oli hõlmatud abikavaga XS 50/2005. Kava XS 50/2005 eesmärk oli edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uurimisprojekte, edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning teadusasutuste vahelist koostööd ning levitada uuringutulemusi. Nagu varasem kava, hõlmab ka kõnealune kava personalikulusid, asjaomaseid vahendeid ja seadmeid, välise nõustamise kulusid, tegevuskulusid ja täiendavaid üldkulusid, mis tulenevad uurimistegevusest, samuti investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning nõustamisteenuseid. Toetuste ja subsideeritud laenude aastaeelarve oli 22 miljonit eurot. |
|
(79) |
Tekstiilikava raames abikõlblikud projektid olid teadus- ja arendusprojektid, investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse eesmärgiga juurutada tootmisprotsessidesse täiustatud tehnoloogiaid, teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamise projektid ning ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete sõlmimise ja arendamise projektid. |
|
(80) |
Komisjon on seisukohal, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatuna vastab meede 1 juba heakskiidetud abikavas N 415/2004, samuti abikavas XS 50/2005 sätestatud kriteeriumidele. |
|
(81) |
Meede 2 põhines heakskiidetud abikaval N 101/2005, mis kestis 2006. aasta juunist 1. novembrini. Kava eesmärk oli ergutada taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkujundamist toetatavates piirkondades. Kava oli avatud kõikidele tööstusettevõtjatele, kes investeerisid toetatavatesse piirkondadesse, välja arvatud söe-, terase- ja sünteeskiusektorile. Abi tuli välja maksta intressivabade laenudena maksimaalse tagasimaksetähtajaga kümme aastat, mis hõlmas viieaastast maksepuhkust. Kavandatud eelarve oli 400 miljonit eurot. |
|
(82) |
Tekstiilikava vastab kõikidele põhikriteeriumidele peale intressivabade laenude kriteeriumi. Erinevalt kava punktis 11 osutatud kümneaastasest tähtajast oli kõnealuste laenude maksimaalne tähtaeg 15 aastat, hõlmates viieaastast maksepuhkust. Pärast kõnealuse punkti uurimist peab komisjon seda aktsepteerima, sest korralduse ITC/3098/2006 I peatüki punkti 7.2 kohaselt on maksimaalne tähtaeg 10 aastat, millele lisandub viieaastane maksepuhkus. Seega peab komisjon järeldama, et meede 2 vastab kavas sätestatud kriteeriumidele. |
|
(83) |
Hispaania ametiasutused teatasid kavast uuesti 3. juulil 2006, et viia kava vastavusse uute regionaalabi suunistega, (24) (N 430/2007) ning 26. jaanuaril 2007 võtsid nad kava tagasi, et asendada kava alus komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (25). Kava XR/70/2007 võeti vastu 20. märtsil 2007. |
|
(84) |
Vastavalt korraldustele ITC/3098/2006 ja ITC/643/2007 olid abikõlblikud projektid muu hulgas: tehniline infrastruktuur, tehnoloogiaparkide loomine, erialase oskusteabe siire, kohaliku majanduse tugevdamine ja mitmekesistamine, uute tööstusharude loomine, väljakujunenud sektorite arendamine ning uute sektorite loomine ja laiendamine. Sünteeskiutööstus ei kuulunud abisaajate hulka ning meede vastas alginvesteeringu tingimustele. |
|
(85) |
Seetõttu on komisjon seisukohal, et meede 2 vastab heakskiidetud abikavade N 101/2005 ja XR/70/2007 kriteeriumidele. |
|
(86) |
Hispaania ametiasutused kohustusid mitte kohaldama kõnealuseid meetmeid pärast nende aluseks oleva kava kehtivuse lõppemist. Seetõttu arvab komisjon, et meetmed 1 ja 2 on osutatud kavadega hõlmatud ning seega peaks tegemist olema ühisturuga kokkusobiva abiga. |
Meede 6
|
(87) |
Komisjon on seisukohal, et erikoolituse meetme suhtes ei ole kohaldatav ei komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (26) ega ka varasem koolitusabi määrus, sest meede ei ole seotud „uute töökohtadega” ja sellest saavad kasu ka suurettevõtjad. |
|
(88) |
Seetõttu peab komisjon hindama meedet otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Vastavalt sellele võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. |
|
(89) |
Komisjon hindab meetme 6 ühisturuga kokkusobivust 2006. aastast 1. augustini 2008 analoogia põhjal (27) koolitusabi määrusega ja 29. augustist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 analoogia põhjal üldise grupierandi määrusega. |
|
(90) |
Erikoolitusabi osatähtsus oli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 19,96 % ning suurettevõtjate puhul 20 %. Abi osatähtsus on oluliselt madalam 35 % piirmäärast, mille koolitusabi määrus kehtestab koolitusabi kohaldamisele, samuti 25 % piirmäärast, mis on kehtestatud üldise grupierandi määruse artiklis 39. |
|
(91) |
Peale selle erinevad summad üldeeskirjadest väga vähe. Soodustus oleneb töötajate arvust ning eelmisel aastal tasutud sotsiaalkindlustusmaksest. Meetme raames abi saamise tingimused olid väga piiravad, sest ettevõtjad pidid koostama kava, mille pidi heaks kiitma ühiskomitee (vt põhjendus 24). |
|
(92) |
Hispaania ametiasutused kinnitasid 20. veebruaril 2009, et täiendavat ergutavat mõju suurettevõtjatele vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 3 oli juba tekstiilikava I peatüki punkti 1.A alapunktis c arvesse võetud. Vastavalt sellele pidid abi taotlevad ettevõtjad esitama riigi tööhõivetalitusele ümberõppekava, milles täpsustati tööhõivega seotud eesmärke ja konkreetseid meetmeid. Riigi tööhõivetalitus kontrollis, et üldise grupierandi määruse eespool osutatud artikli üks või mitu nõuet oleksid täidetud. Ümberõppekava sisaldas dokumenti, milles esitati tootlikkuse ja töökohtade säilitamise eesmärgid ning kõnealuse investeeringu suurus. Ühiskomitee koostas ka aruande iga ettevõtja või kontserni esitatud ümberõppekava kohta. Kavas esitatud teabe ja tööstuse seireüksuste aruande põhjal kontrollisid liikmesriigid, et suurettevõtjatele avalduva ergutava mõju kriteeriumid oleksid täidetud. |
|
(93) |
Komisjon peab järeldama, et abi mõju konkurentsile ja kaubandusele on väga piiratud. Seetõttu on komisjon seisukohal, et meede ei avalda kaubandustingimustele ebasoodsat mõju määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seega peab komisjon kõnealust meedet asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga kokkusobivaks. |
Meede 7
|
(94) |
Ka meedet 7 rahastatakse riigi vahenditest ning meede avaldab sektorile ilmselt soodsat mõju. Seoses ühisturuga kokkusobivusega näib, et meede ei ole täielikult hõlmatud kehtiva komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (üldine grupierandi määrus) artikliga 15 ega komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, (28) arvestades, et sektoris 2007. aastal tegutsenud 11 544 ettevõtjast 37 on suurettevõtted ning meede ei ole seotud uute töökohtadega. Seetõttu hinnatakse kõnealust meedet artikli 87 lõike 3 punkti c alusel (29). |
|
(95) |
Palgatoetuste vormis antav abi, mille eesmärk on suurendada nõudlust ebasoodsas olukorras olevate töötajate järele, „võib anda ettevõtjatele täiendava ajendi võtta tööle rohkem seda liiki töötajaid.” Asjaomased töötajad kuuluvad ebasoodsas olukorras olevate töötajate hulka, sest nad on vanemad kui 50aastased. 55–59aastastest töötajatest 76 protsendil oli vähene väljaõpe ja vähesed oskused, mis takistab koondamise korral nende siirdumist teistesse sektoritesse. Aastal 2008 olid kõnealuse sektori 123 574 töötajast 55–59aastased vaid 10 215 ning ainult 6 700 neist töötas tähtajatu töölepingu alusel ning oli töötanud ettevõtja juures kauem kui viis aastat. Kõnealune näitaja vastab 5,2 protsendile sektori kõikidest töötajatest ning meetme osatähtsus ettevõtja kohta oli hinnanguliselt 0,3 % ettevõtja tööjõukuludest, mis on oluliselt vähem kui üldise grupierandi määruse artiklis 40 sätestatud piirmäär 50 % abikõlblikest kuludest. Ka meetme mõju oli väike, sest peamiselt (74 %) oli meede seotud mikroettevõtjatega ning abi summa oli minimaalne (0,3 % tööjõukuludest). Kuigi finantsmõju ettevõtjale oli minimaalne, ergutas see Hispaania ametiasutuste sõnul ettevõtjaid säilitama kõnealuste töötajate töökohti mõni aasta kauem selle asemel, et töösuhe lõpetada või nad ilma deklareerimata tööle võtta. Seetõttu näis, et abi oli vajalik, proportsionaalne ning hästi suunatud ebasoodsas olukorras olevate töötajate vanuserühmale. |
|
(96) |
Seoses abi negatiivse mõjuga tuleks märkida, et meede on suunatud üksnes tekstiili- ja rõivasektorile – taandarenevale tööstusharule, kus alates 2001. aastast on töökohtade arv vähenenud 40 % võrra. |
|
(97) |
Pärast positiivse ja negatiivse mõju kaalumist järeldati, et abi mõju oli positiivne, sest see ergutas ettevõtjaid – peamiselt mikroettevõtjaid – säilitama vanemate kui 55aastaste töötajate töökohad (selle asemel, et nad deklareerimata tööle võtta) kuni nende 60aastaseks saamiseni; samal ajal oli konkurentsimoonutus abi väga väikese summa tõttu tõenäoliselt piiratud. |
|
(98) |
Seetõttu sobib meede 7 kokku ühisturuga ja vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c. |
8. JÄRELDUS
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Hispaania poolt meetmete 1 ja 2 raames antud abi, mida on käsitletud põhjendustes 11–15 ning mis on seotud tehniliste uuringute edendamise programmiga ning tekstiili- ja rõivasektori reindustrialiseerimise programmiga, oli hõlmatud heakskiidetud kavadega N 415/2004 ja N 101/2005 ning kavadega XS 50/2005 ja XS 70/2007 ega ole seega riigiabi.
2. Põhjendustes 16–20 käsitletud meetmed 3, 4 ja 5, s.o ENISA soodsa intressimääraga laenud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate moderniseerimiseks, ICO sooduslaenud ning ICEXi-poolne ekspordi edendamine jäävad allapoole vähese tähtsusega abi määruses sätestatud piirmäära ega ole seega riigiabi.
3. Hispaania poolt meetmete 6 ja 7 raames antud abi, mida on käsitletud põhjendustes 21–25 ning millega pakuti tekstiili- ja rõivasektori töötajatele täienduskoolitust ning säilitati eakamate töötajate töökohad, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.
Brüssel, 24. märts 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) ELT C 239, 11.10.2007, lk 12.
(2) Komisjoni otsus K(2004) 4709, 1. detsember 2004, meetme N 415/2004 kohta, mis käsitleb tehniliste uuringute edendamist tekstiilisektoris (2005–2007) (ELT C 72, 24.3.2006, lk 2).
(3) Komisjoni otsus K(2005) 1532, 18. mai 2005, investeeringutoetus taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamiseks toetatavates piirkondades (ELT C 235, 23.9.2005, lk 3).
(4) ENISA on avalik-õiguslik äriühing, mis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poliitika peadirektoraadi kaudu on seotud tööstus-, turismi- ja kaubandusministeeriumiga.
(5) Vastavalt komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5).
(6) Kuninglik dekreet 395/2007, 23.3.2007, korraldus TAS 2307/2007, 27.7.2007, ja seadus 51/2007, 26.12.2007.
(7) Kuningliku dekreedi 1415/2004, 11. juuni 2004, artikli 33 lõike 4 punkt d.
(8) Riigi ametlik väljaanne (B.O.E.), 9. veebruar 2005.
(9) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.
(10) ELT L 169, 21.7.2007, lk 18.
(11) Riigi üldeelarve seadus, 27. täiendav säte.
(12) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.
(13) Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, 12. jaanuar 2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).
(14) Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-47/91, Itaalia vs. komisjon (Italgrani II) (EKL 1992, lk I-4635).
(15) XS 50/2005 Abikava tekstiilil ja rõivaalal tehnilise uurimistegevuse edendamiseks (ELT C 19, 26.1.2006, lk 3).
(16) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006, 24. oktoober 2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 1.11.2006, lk 29).
(17) ELT C 169, 21.7.2007, lk 18.
(18) Riigi ametlik väljaanne (BOE), 10.10.2006.
(19) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).
(20) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.
(21) Komisjoni teatis „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).
(22) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.
(23) Vt ka komisjoni 24. septembri 2002. aasta otsus C 89/01, mis käsitleb Saksamaa planeeritud abikava „Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat abi käsitlevad suunised – Ettevõtjate tõhususe suurendamine Saksimaal” (ELT L 91, 8.4.2003, lk 13), ja eriti põhjendus 72 („ekspordiabi ei ole üldjuhul abi,... millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud”).
(24) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).
(25) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.
(26) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.
(27) Vt komisjoni 2. juuni 2004. aasta otsus juhtumis N 443/03, teine veeringlus, Belgia (K(2004) 1356 lõplik).
(28) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.
(29) Vt meetme A2 põhjendust komisjoni otsuses N 244/2008 Hispaania jalatsi-, parkimis- ja nahatootmissektori programmi kohta (ELT C 52, 5.3.2009, lk 1).