|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/212 |
7.1.2025 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2025/212)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Pouilly-sur-Loire“
PDO-FR-A0825-AM03
Teate esitamise kuupäev: 8.10.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED
1. Veinide valmimine
Lisatud on, et veine laagerdatakse vähesel käärimissettel vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. jaanuarini.
Selle sätte eesmärk on tagada, et toodetavad veinid oleks üha enam kvaliteetsed (aroom, maitse tihedus suus). Samuti võimaldab pikem veinisettel kääritamine parandada veinide stabiilsust. Eesmärk on ära hoida liiga varast turustamist, mis ei tagaks nende tuntud kaitstud päritolunimetusega veinide kvaliteeti.
See säte võimaldab ühtlasi korraldada tegevust ja tavasid viinamarjaistandustes.
See mõjutab kuupäeva, mil veinid tarbija jaoks turule lastakse, ja seetõttu lisatakse toote ja selle päritolu seose alla: „Veinide laagerdumine muudab need aromaatsemaks“.
Muudetakse koonddokumendi punkte 6.8 ja 9.
2. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad
Juba praegu rakendavad tootjad toestamise ja lehestiku kõrguse muudetud eeskirju, sest nendega on tagatud toodetud viinamarjade tervise- ja kvaliteedikontroll.
Muudetakse koonddokumendi punkti 5.
3. Saagikus
Et koonddokumendi punkt 5 vastaks tootespetsifikaadile, tuleb seda muuta.
Seetõttu täpsustatakse aastast saagikust ja kogusaagikust.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Pouilly-sur-Loire
2. Geograafilise tähise tüüp:
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
LÜHIKIRJELDUS
Tegemist on vaiksete valgete veinidega, mille peamised omadused on järgmised: – minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 9,5 % – lahtiselt või pakendamata kujul müügiks valmis saadetiste puhul: fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 4 g/l. – pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 12 mahuprotsenti. – üldhappesus vastab liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.
Lahtiselt või villimise etapis turustamiseks valmis partiide lenduvate hapete sisaldus on kuni 14,5 grammi liitri kohta.
Turustamiseks valmis või pakendatud kujul veinide SO2 üldsisaldus ei ületa 150 mg liitri kohta.
Tegemist on kuivade vaiksete valgete veinidega, mille värvus varieerub kahvatukollasest kuldseni. Veinid on hõrgud, erksad ja värskendavad. Neil on sageli mineraalsed ja valgetele lilledele ja kuivatatud puuviljadele omased nüansid, millel on teatav ümarus.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1.
Veinivalmistuse eritava
Saagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud, kui sellele järgneb vedelate ja tahkete faaside kohene eraldamine. Puutükkide kasutamine on keelatud. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 12 mahuprotsenti. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.
2. Kasvatusviisid
Viljelustavad
a) Istutustihedus
Viinapuude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta. Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 1,30 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema vahemikus 0,8–1,20 meetrit.
b) Tagasilõikamise eeskirjad
Viinapuud lõigatakse enne fenoloogilist etappi, mis vastab 2–3 lehe moodustumise staadiumile, või Eichhorni ja Lorenzi skaala 9. etapile, kasutades järgmisi meetodeid: – kas üheõlalise Guyot’ vormi meetodil kuni 10 pungaga taime kohta, millest kuni kaheksa punga on tüvel ja üks või kaks võrset on kuni kahe pungaga; – või võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (Royat’ nöörpuu vorm) kuni 14 pungaga taime kohta, ühe või kahe õlaga, millel on kuni kahe pungaga võrsed. Nöörpuu vormi kasutusaeg on maksimaalselt neli aastat. Selle perioodi jooksul on lubatud kasutada ühe- või kaheõlalist Guyot’ vormi, jättes igale pikale võrsele kuni kaheksa punga. Royat’ nöörpuu vormiga viinamarjaistanduse ala noorendamise korral ei tohi aastas noorendada rohkem kui 20 % olemasolevatest viinapuudest; kasutada võib võrsete lühikeseks lõikamise meetodit (lehtri- või lehvikukujuliselt), nii et tüvele jäetakse kuni 12 punga ja võrsetele üks kuni kaks punga võrsed.
3. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad
Viljelustavad
|
— |
Toestamine toimub enne fenoloogilist etappi, mis vastab viinamarjakobara tihenemisele või 32. etapile Eichhorni ja Lorenzi skaalal. |
|
— |
Sellel on vähemalt kaks tõstvat ja üks kandev tross tavalise Guyot’ ning Royat’ nöörpuu meetodil lõigatud viinapuude puhul või kaks tõstvat trossi lehtri- või lehvikukujuliselt lõigatud viinapuude puhul. |
|
— |
Tõstvad trossid paigaldatakse viinamarjakobaratest kõrgemale. |
|
— |
Toestatud lehestiku kõrgus peab võrduma vähemalt 0,6-kordse ridadevahelise kaugusega, kusjuures toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse painutamistrossist 0,10 m allpool asuvast punktist taimestiku kõrguseni. |
5.2. Maksimaalsed saagikused
|
1. |
Kogusaagikus 75 hektoliitrit hektari kohta |
|
2. |
Saagikus 65 hektoliitrit hektari kohta |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimub Nièvre’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Garchy, Mesves-sur-Loire, Pouilly-sur-Loire, Saint-Andelain, Saint-Laurent-l’Abbaye, Saint-Martin-sur-Nohain, Tracy-sur-Loire (2020. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel koostatud nimekiri).
7. Veiniviinamarjasort (-sordid)
„Chasselas B“
8. Seos(t)e kirjeldus
|
a) |
Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus. Geograafiline piirkond asub umbes 20 kilomeetri suurusel alal piki Loire’i jõe paremat kallast ning piirneb Pariisi vesikonna kaguosaga. Geograafilise piirkonna haripunktis on kõrgust 270 meetrit, st see asub enam kui 100 meetri kõrgusel oru kohal ning seal on väga kontrastne maastik, mida iseloomustavad sügavad paralleelsed ning üldiselt kirde- ja edelasuunalised Alam-Loire’i orgu avanevad nõod. Viinamarjaistandused on koondunud seitsmesse kommuuni ümber Saint-Andelaini künka, mis on geograafilise piirkonna kõrgeim punkt. Istandused laiuvad mitmesugustel geoloogilistel aluspõhjakivimitel ning viinamarjade korjamiseks piiritletud ja valitud maatükid on osa sellest mitmekesisusest. Peamiselt on tegemist järgmisega: – geograafilise piirkonna keskosas, Pouilly-sur-Loire’i ja Saint-Andelaini kommuunides saavad kokku settelised Kimmeridge’i lubjakivimullad ehk „valged mullad“: need on kõige levinumad viinamarjakasvatusmullad; – Oxfordi lubjakivi on muutnud pinnase väga kiviseks, kohapeal on nende muldade nimi caillotes: need on geograafilise piirkonna kirdeosas väga levinud; – ränikivi – rohkem või vähem savikad jäägid, mis tekkisid kriidiajastu võimsa erosioonilise faasi tulemusena ning mida esineb peamiselt Saint-Andelaini kommuuni territooriumil; – rohkem või vähem savikad ränimullad, mida esineb peamiselt geograafilise piirkonna läänepoolses otsas Tracy-sur-Loire’i kommuuni territooriumil. Geograafilist piirkonda mõjutab vähene ookeaniline kliima. Aasta keskmine sademete hulk on 600 mm ja Loire’i jõel on juhtiv roll termoregulaatorina, kuna ta tõmbab risti asetsevate orgude külmi õhuvoogusid enda poole. |
|
b) |
Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus. Piirkonnas on märke viinamarjakasvatuse sünnist 5. sajandil: seda väidet toetab siinne galloromaani valdus Pauliacum (Pauluse valdus). 680. aastal pärandas piiskop Vigile oma Pouilly valduse ja viinamarjakasvatuse Notre-Dame-d’Auxerre’i kloostrile. Selleaegne Rooma tee läbib geograafilist piirkonda, andes samuti märku iidsest kaubandustegevusest. |
Tolleaegne viinamarjaistanduste jõuline kasv sai teoks tänu kloostrite vennaskondadele, eelkõige Charité-sur-Loire’i benediktlastele. Ühel Loire’i jõe äärsel nõlval annab selle laienemisperioodi kohta tunnistust umbes nelja hektari suurune maatükk „Loge aux Moines“ (munkade loož).
Alates 16. sajandist hõlbustasid Loire’i jõgi ja selle laevad veinide turustamist ning Loire’i ja Seine’i jõgesid ühendava Briare’i kanali avamine 1642. aastal suunas kaubavahetuse Pariisi poole. Roueni laatadelt ostetud Pouilly veinid jõudsid seejärel ka Inglismaale. 17. sajandi lõpus loodi Saint-Vincenti viinamarjakasvatajate ühendused.
Kogu 18. sajandi jooksul veeti vein „Pouilly“ Montargis’sse, Fontainebleausse, Pariisi ja Versailles’sse. 2 000 hektaril laiuvasse viinamarjaistandustesse istutati erinevaid viinamarjasorte: „Melon B“, „Meslier Saint-François B“, „Sauvignon B“, „Chasselas B“.
19. sajandi teist poolt iseloomustab suure osa veinitootmise katkemine, kuna enam hakati tootma lauaviinamarju („Chasselas B“), mida veeti raudteed pidi Pariisi kehvasti varustatud turule, tehes seda kuni 1890. aasta viinapuutäidest põhjustatud kriisini.
1923. aasta kohtuotsusega kinnitati nimetuse „Pouilly-sur-Loire“ kasutamine viinamarjasordist „Chasselas B“ valmistatud veinide puhul. Tootjad hakkasid koostööd tegema ja rajasid 1948. aastal Pouilly veiniühistu ning seejärel veinitootjate ühingu Confrérie des Baillis, mille eesmärk oli Pouilly veinide tutvustamine. Sellest ajast alates turustatakse suur osa toodangust siseturul ja seda eksporditakse rohkem kui 90 riiki.
2009. aastal oli toodang ligikaudu 1 000 hektoliitrit 30 hektari kohta, seejuures on need viinamarjaistandused peamiselt pereettevõtted. Tegemist on kuivade vaiksete valgete veinidega, mille värvus varieerub kahvatukollasest kuldseni.
Veinid on hõrgud, erksad ja värskendavad. Neil on sageli mineraalsed ja valgetele lilledele ja kuivatatud puuviljadele omased nüansid, millel on teatav ümarus. Mõõdukalt ookeaniline kliima, kaitstus läänetuulte eest ning lähedalasuv Loire’i jõgi, millel on oluline termoregulatsiooni roll, annavad sellele geograafilisele piirkonnale suurepärased kliimatingimused sordi „Chasselas B“ kasvatamiseks.
Pehmed temperatuurid viinapuude kasvutsükli ajal tagavad viinamarjade korrapärase küpsemise, samas kui soojade päevade ja jahedate ööde vaheldumine kogu valmimisperioodi jooksul säilitab veinide värskuse ja arendab nende aroomi.
Sajandite jooksul põhjalikke muutusi üle elanud piirkond on siiski alati säilitanud oma viinamarjakasvatustraditsioonid. Nendes kõrge kvalitatiivse potentsiaaliga tingimustes, kus viinapuud on olnud viimaste aastasadade jooksul teiste põllukultuuride suhtes suuresti eelisolukorras, saab viinamarjakasvatus endiselt kogu tähelepanu.
Kasutusviisid on kinnistunud piiritletud kasvatusalal, kus asuvad vaid õhukese mullaga, pigem järskudel nõlvadel asuvad maatükid. Need asukohad nõuavad taimede ja nende tootmispotentsiaali optimaalset kasutamist, see tähendab suurt istutustihedust, täpseid viljelusmeetodeid ja hoolikat tagasilõikamist. Selline tegutsemisviis tuleneb oma viinamarjakasvatustraditsioonidele ja -maastikule pühendunud kogukonna esivanemate oskusteabest. Seda pühendumust tõendab 17. sajandil loodud viinamarjakasvatajate ühenduste püsimajäämine tänini.
Oskusteave väljendub ka tootjate oskuses kasutada ära mitme põlvkonna kogemusepagasit, et tuua esile looduskeskkonna eripära ja rikkus: hõrgud veinid nimetusega „Pouilly-sur-Loire“. Veinide laagerdumine muudab need aromaatsemaks.
Päritolunimetusega „Pouilly-sur-Loire“ hõlmatud valgete veinide maine on aina paranenud. Veinid avastasid juba 12. sajandil Charité-sur-Loire’i mungad, seejärel märkas neid 16. sajandil kolmandasse seisusesse kuulunud Guy Coquille, kes märkis, et piirkonna veinid olid kuningriigi vägevate lauas. Veinidega seotud rahvusvaheline kaubandus tõendab nende mainet veelgi.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2020. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:
|
— |
Cheri departemang: Bannay, Bué, Crézancy-en-Sancerre, Jalognes, Menetou-Râtel, Ménétréol-sous-Sancerre, Montigny, Neuvy-deux-Clochers, Saint-Satur, Sainte-Gemme-en-Sancerrois, Sancerre, Sury-en-Vaux, Thauvenay, Veaugues, Verdigny, Vinon; |
|
— |
Loiret’ departemang: Beaulieu-sur-Loire, Bonny-sur-Loire, Briare, Gien, Ousson-sur-Loire, Saint-Brisson-sur-Loire, Thou; |
|
— |
Nièvre’i departemang: Alligny-Cosne, Bulcy, Cosne-Cours-sur-Loire, La Celle-sur-Loire, Myennes, Neuvy-sur-Loire, Pougny, Saint-Loup, Saint-Père. |
Õigusraamistik:
riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
Kõik lisamärked esitatakse etiketil tähesuurusega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede vastavatest mõõtmetest.
Tähed, mida kasutatakse täiendava kohanime Val de Loire märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse nime.
Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on – kantud katastrisse; – märgitud saagideklaratsioonile.
Link tootespetsifikaadile
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/212/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)