<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-389/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0389</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:777">EU:C:2021:777</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Szpunari ettepanek – Kohtuasi C‑389/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">TGSS (Koduabiliste töötushüvitis)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Maciej Szpunar</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210930">30. septembril 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑389/20</HT></P><P>CJ</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS)</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Vigo (Vigo halduskohus nr 2, Hispaania))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 79/7/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 4 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Igasuguse soolise diskrimineerimise keeld</KEYWORD><KEYWORD>Koduabilised</KEYWORD><KEYWORD>Töötuskindlustuse kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Väljajätmine</KEYWORD><KEYWORD>Konkreetselt naistöötajate ebasoodsam olukord</KEYWORD><KEYWORD>Õigustatud sotsiaalpoliitika‑alased eesmärgid</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba leidnud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>[õ]igus sellele, et inimest ei diskrimineerita sooliselt, on üks inimese põhiõigusi, mille järgimist peab Euroopa Kohus tagama<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="19960430">30. aprilli 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑13/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:170">EU:C:1996:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kõnesoleva eelotsusetaotlusega esitab Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Vigo (Vigo halduskohus nr 2, Hispaania) Euroopa Kohtule küsimused, mille eesmärk on eelkõige tõlgendada direktiivi 79/7/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu <DATE ISO="19781219">19. detsembri 1978. aasta</DATE> direktiiv meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="006" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="1979">EÜT 1979, L 6, lk 24</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215).</P></NOTE> artikli 4 lõiget 1 seoses liikmesriigi õigusnormiga, mille kohaselt jäetakse töötushüvitis välja riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel ühele tervele töötajate kategooriale antavatest hüvitistest. Käesolevas asjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste keskmes koduabiliste tegevusala, millel töötavad väga suures enamuses naised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas sellisel juhul on tegemist kaudse diskrimineerimisega, mis on direktiiviga 79/7 keelatud? Sellele küsimusele proovingi käesolevas ettepanekus vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 79/7</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 79/7 põhjenduses 2 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas tuleks esmalt rakendada riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides, mis pakuvad kaitset haiguse, invaliidsuse, vanaduse, tööõnnetuste, kutsehaiguste ja töötuse puhul ning sotsiaalabis, kuivõrd see on ette nähtud eespool mainitud skeemide täiendamiseks või asendamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on sotsiaalkindlustuse valdkonnas meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>võrdse kohtlemise põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) järkjärguline rakendamine artiklis 3 ettenähtud sotsiaalkindlustuse ja muu sotsiaalkaitse valdkondades.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>riiklike sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset järgmistel juhtudel:</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>töötus;</P></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga, ning eelkõige siis, kui kõne all on:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused,</P></ITEM><ITEM><P>sissemakse kohustus ja sissemaksete arvutamine,</P></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2006/54/EÜ</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/54/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060705">5. juuli 2006. aasta</DATE> direktiiv meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="204" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 204, lk 23</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine tööhõive ja elukutse küsimustes.</P><P>Selleks sisaldab käesolev direktiiv sätteid võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks järgmistes valdkondades:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>töö saamine, sealhulgas edutamine ja kutseõpe;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>töötingimused, sealhulgas töötasu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid – [direktiiviga 79/7] reguleerimata kindlustusskeemid, mille eesmärk on töötavatele isikutele, nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetes või ettevõtete ühenduses, majandustegevuse alal, kutsealases sektoris või sektorite grupis anda hüvitisi, mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavaid hüvitisi, olgu sellistes skeemides liikmeksolemine kohustuslik või vabatahtlik.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hispaania õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">LGSS</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Ley General de la Seguridad Social) konsolideeritud redaktsiooni, mis kiideti heaks kuninga <DATE ISO="20151030">30. oktoobri 2015. aasta</DATE> seadusandliku dekreediga 8/2015, millega kiidetakse heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse muudetud redaktsioon (Real Decreto Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General de la Seguridad Social)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 261, <DATE ISO="20151031">31.10.2015</DATE>, lk 103291, ja parandus <HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 36, <DATE ISO="20160211">11.2.2016</DATE>, lk 10898.</P></NOTE> (edaspidi „LGSS), artikkel 251 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Kaitsetegevus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemi alla kuuluvatel töötajatel on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi vastavalt käesolevas üldises sotsiaalkindlustusskeemis ette nähtud korrale ja tingimustele, järgmiste erisustega:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemiga antav kaitse ei hõlma töötuskindlustuse kaitset.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>LGSS artikli 264 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Kaitstud isikud<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Töötuskindlustuse kaitse alla kuuluvad juhul, kui nad selleks makseid maksavad:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>sotsiaalkindlustuse üldskeemi alla kuuluvad töötajad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>seda riski hõlmavate sotsiaalkindlustuse eriskeemide alla kuuluvad töötajad, õigusnormidega kehtestatud erisustega;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kuninga dekreet 625/1985</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kuninga <DATE ISO="19850402">2. aprilli 1985. aasta</DATE> dekreedi 625/1985, millega rakendatakse <DATE ISO="19840802">2. augusti 1984. aasta</DATE> seadust 31/1984 töötuskindlustuse kaitse kohta (Real Decreto 625/1985 por el que se desarrolla la Ley 31/1984, de 2 de agosto, de Protección por Desempleo<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 109, <DATE ISO="19850507">7.5.1985</DATE>, lk 12699, ja parandus <HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 134, <DATE ISO="19850605">5.6.1985</DATE>, lk 16992</P></NOTE>), artikli 19 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Sissemaksed<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Töötusriski jaoks tuleb sissemakseid teha kõikidel ettevõtetel ja töötajatel, kes kuuluvad sotsiaalkindlustuse üldskeemi ja eriskeemidesse, mis kaitsevad selle riski eest. Töötuse riski eest tehtavate sissemaksete arvutamise alus on sama kui tööõnnetuste ja kutsehaiguste jaoks ette nähtud arvutamise alus.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjas vaidluse aluseks olevad asjaolud, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>CJ on koduabiline ja tema tööandja on füüsiline isik. Alates 2011. aasta jaanuarist on ta kindlustatud koduabiliste suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse eriskeemi alusel (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>koduabiliste sotsiaalkindlustuse eriskeem<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>CJ esitas <DATE ISO="20191108">8. novembril 2019</DATE> Tesorería General de la Seguridad Social’ile (sotsiaalkindlustusamet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>TGSS<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) taotluse töötuskindlustuse kaitse sissemaksete tegemise kohta, et saada õigust hüvitisele. Sellele taotlusele oli lisatud tema tööandja kirjalik nõusolek tasuda taotletud sissemakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>TGSS jättis selle taotluse rahuldamata <DATE ISO="20191113">13 novembri 2019. aasta</DATE> otsusega põhjendusel, et kuna CJ on kindlustatud koduabiliste sotsiaalkindlustuse eriskeemi alusel, on võimalus teha sellesse skeemi töötuskindlustuse sissemakseid sõnaselgelt välistatud LGSS artikli 251 punktiga d. TGSS jättis selle otsuse muutmata oma <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> otsusega, mis tehti CJ esitatud vaide tulemusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>CJ esitas <DATE ISO="20200605">5. juunil 2020</DATE> TGSSi teisena tehtud otsuse peale kaebuse Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Vigo’le (Vigo halduskohus nr 2), väites sisuliselt, et see liikmesriigi õigusnormi säte (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>põhikohtuasjas käsitletav säte<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) seab koduabilised<?PAGE NO="5"?> sotsiaalselt abitusse olukorda, kui nende töösuhe lõppeb neist endist olenematutel põhjustel. See olukord väljendub asjaolus, et neil on võimatu saada mitte üksnes töötushüvitist, vaid ka teisi sotsiaaltoetusi, mis sõltuvad selle hüvitise saamise õiguse lõppemisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustaski Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Vigo’le (Vigo halduskohus nr 2) <DATE ISO="20200729">29. juuli 2020. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 14. augustil 2020, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 79/7] artikli 4 lõiget 1 võrdse kohtlemise kohta, mis takistab igasugust otsest või kaudset soolist diskrimineerimist sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuses, ning [direktiivi 2006/54] artikli 5 punkti b, milles on sätestatud samasugune otsese või kaudse soolise diskrimineerimise keeld sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise ja nendes kindlustuse saamise tingimuste ning samuti sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuse ja nende maksete suuruse arvutamise osas, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu LGSS artikli 251 punkt d, milles on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>koduabilistele ette nähtud eriskeemiga tagatud kaitse ei hõlma töötuskindlustuse kaitset<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas eespool viidatud õigusnormi tuleb käsitada vastavalt direktiivi 2006/54 artikli 9 lõike 1 punktidele e ja/või k keelatud diskrimineerimise näitena, kuna kõnealuse õigusnormi, LGSS artikli 251 punkti d adressaadid on peaaegu eranditult naised?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>TGSS, Hispaania valitsus ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. CJi, TGSSi, Hispaania valitsuse ja komisjoni nimel esitati suulised seisukohad <DATE ISO="20210630">30. juunil 2021</DATE> toimunud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Oma kirjalikes seisukohtades seavad TGSS ja Hispaania valitsus kahtluse alla eelotsusetaotluse ja selles sisalduvate küsimuste vastuvõetavuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kõigepealt väidab TGSS, et põhikohtuasi on kunstlik selles mõttes, et CJ pöördus eelotsusetaotluse esitanud kohtusse valede põhjenduste alusel. Nimelt ei käsitle kohtuvaidlus tema väitel mitte väidetavat sissemaksete tegemise õigust, vaid töötushüvitisi käsitleva sotsiaalkindlustuse õiguse tunnustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Seejärel väidavad TGSS ja Hispaania valitsus, et see tunnustamine kuulub sotsiaalküsimusi lahendavate kohtute alluvusse ning sellest tulenevalt ei kuulu selle kohtuvaidluse lahendamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu kui halduskohtu alluvusse. Seega ei ole kõnealuse valitsuse väitel mingit seost kõnesoleva eelotsusetaotluse ja põhikohtuasja lahendamise vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>TGSS väidab samuti, et juhul, kui põhikohtuasi puudutab tõepoolest sissemaksete tegemise õiguse tunnustamist, ei oleks direktiivi 79/7 tõlgendamine vajalik selleks, et võimaldada eelotsusetaotluse esitanud kohtul selle taotluse kohta otsus teha. Küsimus koduabiliste eriskeemi kaitse ulatuse kohta on tema sõnul nimelt eraldiseisev selle skeemi rahastamise küsimusest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Viimaseks, esitamata sõnaselgelt vastuvõetamatuse vastuväidet, väidab Hispaania valitsus, et direktiiv 79/7 ei ole põhikohtuasjas kohaldatav. Peale selle väidab ta, et eelotsuse küsimused tuleb tunnistada vastuvõetamatuks, kuivõrd need puudutavad direktiivi 2006/54. Tõstatamata formaalselt asja läbivaatamist takistavat asjaolu, märgib komisjon samuti, et viimati nimetatud direktiiv ei ole käesolevas asjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Leian, et need argumendid, välja arvatud direktiivi 2006/54 puudutav argument, tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab väidet, et põhikohtuasi on kunstlik ja eelotsuse küsimused hüpoteetilised, siis tuleb meenutada, et kehtib eeldus, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et see kohtuvaidlus käsitleb koduabiliste sotsiaalkindlustuse raames töötushüvitise saamise õiguse tunnustamist. Oma kaebuses vaidlustab CJ nimelt TGSSi otsuse jätta rahuldamata taotlus tasuda sissemakseid töötusriski kindlustamiseks mitte väidetava sissemaksete tegemise õiguse kasutamise raames, vaid <HT TYPE="ITALIC">selleks</HT>, et saada õigus töötushüvitisele. Eelotsusetaotlusest nähtub, et selle rahuldamata jätmise otsuse aluseks on seadusandliku poliitika otsus, millega ei anta koduabilistele võimalust saada sotsiaalkindlustuse raames töötushüvitist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Eelotsusetaotlusest nähtub, et TGSS järeldas oma <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> otsuses, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>sellel mees- või naistöötajate rühmal ei ole praeguse seisuga võimalust sissemakseteks sotsiaalkindlustusskeemi, <HT TYPE="ITALIC">et saada töötuskindlustuse kaitse</HT><QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuna seda otsust rakendav LGSS artikli 251 punkt d on kohaldatav koduabiliste suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse eriskeemi alla kuuluvate töötajate rühma suhtes, mis koosneb peaaegu eranditult naistest, võib see säte riikliku sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamisala osas kujutada endast kaudset soolist diskrimineerimist, mis on keelatud direktiiviga 79/7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kuivõrd eelotsusetaotluses on pikemalt täpsustatud esitatud küsimuste asjakohasust, ei saa Euroopa Kohus minu arvates jätta eelotsusetaotluse läbi vaatamata põhjendusel, et on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja asjaolude või esemega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Teiseks, väide, et selle kohtuvaidluse lahendamine ei kuulu liikmesriigi õigusnormide kohaselt eelotsusetaotluse esitanud kohtu alluvusse, kuna see käsitleb sotsiaalkindlustuse raames töötushüvitiste saamise õiguse tunnustamist ja kuulub järelikult sotsiaalküsimusi lahendavate kohtute alluvusse, ei ole piisav, et tuua kaasa eelotsusetaotluse vastuvõetamatust, kuna Euroopa Kohtu ülesanne ei ole seada kahtluse alla hinnangut, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on andnud riigisisestele kohtukorraldust ja kohtumenetlust reguleerivatele normidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <DATE ISO="20200930">30. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CPAS de Liège</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑233/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:757">EU:C:2020:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Euroopa Kohus peab nimelt lähtuma liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusest, kui seda ei ole riigisiseses õiguses sätestatud võimaliku edasikaebemenetluse käigus tühistatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200716">16. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahukohtunike staatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:572">EU:C:2020:572</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Tuletan sellega<?PAGE NO="7"?> seoses meelde, et riigisiseste õigusnormide tõlgendamise osas peab Euroopa Kohus põhimõtteliselt tuginema eelotsusetaotlusest tulenevatele hinnangutele, kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole Euroopa Kohus pädev tõlgendama liikmesriigi sisest õigust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Târşia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑69/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:662">EU:C:2015:662</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja viimaseks, mis puudutab argumenti, et eelotsuse küsimused ei ole vastuvõetavad tulenevalt väidetavast asjaolust, et direktiivid 79/7 ja 2006/54 ei ole põhikohtuasjas kohaldatavad, siis tuleb nentida, et kuivõrd see kohtuasi puudutab, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, väidetava kaudse soolise diskrimineerimise olemasolu, on direktiiv 79/7 põhikohtuasjas kohaldatav. See diskrimineerimine puudutab nimelt Hispaania riikliku sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamisala, mis tagab kaitset eelkõige töötuse riski eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Seevastu direktiiv 2006/54 ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Selle direktiivi artiklist 1 tuleneb nimelt, et selle eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine tööhõive ja elukutse küsimustes, ning see sisaldab sätteid selle põhimõtte rakendamiseks selles osas, mis puudutab eelkõige töötingimusi, sealhulgas töötasu. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Töötingimuste<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> mõistetega ei saa hõlmata sotsiaalkindlustusskeeme või sotsiaalkindlustushüvitisi (nagu töötushüvitis), mida reguleerib otse seadus ja mille puhul on välistatud ettevõtte- või kutsealasisesed kokkulepped ning mida tuleb kohaldada üldiselt määratletud töötajate kategooriatele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elbal Moreno</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑385/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:746">EU:C:2012:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Peale selle tuleneb selle direktiivi artikli 1 teise lõigu punkti c tõlgendamisest koostoimes artikli 2 lõike 1 punktiga f, et see direktiiv on kohaldatav mitte riiklike skeemide, vaid kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvestades leian, et teine eelotsuse küsimus tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Teen Euroopa Kohtule siiski ettepaneku lugeda käesolev eelotsusetaotlus vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese eelotsuse küsimuse uuesti sõnastamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku punktis 30 esitatud põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata ainult esimesele eelotsuse küsimusele, sõnastades selle ümber.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nimelt esitatakse Euroopa Kohtule küsimus eelkõige selle kohta, kas direktiivi 79/7 artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis jätab koduabilistele riikliku sotsiaalkindlustusskeemiga antavate hüvitiste hulgast välja töötushüvitise, kui on tuvastatud, et need töötajad on peaaegu eranditult naised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele tarviliku vastuse andmiseks analüüsin esiteks, kas põhikohtuasjas käsitletav säte kuulub direktiivi 79/7 kohaldamisalasse (2. jagu). Kui selgub, et töötushüvitised kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse, analüüsin teiseks seda, kas nende hüvitiste väljajätmine koduabiliste suhtes kehtiva eriskeemi alusel antavate hüvitiste hulgast, mis on ette nähtud LGSS artikli 251 punktis d, on, nagu pakub välja eelotsusetaotluse esitanud kohus, selle direktiiviga keelatud kaudne sooline diskrimineerimine (3. jagu).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas põhikohtuasjas käsitletav säte kuulub direktiivi 79/7 kohaldamisalasse?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse vastuvõetavuse analüüsi raames sõnastatud kaalutlusi arvesse võttes käsitlen seda küsimust lühidalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Esiteks märgin, et CJ vaidleb oma kaebuses vastu TGSSi otsusele jätta rahuldamata tema taotluse teha sissemakseid töötuse riski kindlustamiseks <HT TYPE="ITALIC">selleks, et saada õigus töötushüvitisele</HT>. Teiseks pean vajalikuks rõhutada, et need hüvitised kuuluvad direktiivi 79/7 esemelisse kohaldamisalasse, kuivõrd need on hõlmatud õiguskorraga, millega kehtestatakse kaitse ühe selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a loetletud riski eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vastavalt direktiivi 79/7 artiklile 2 on see kohaldatav töötava elanikkonna suhtes, järelikult kuulub CJ kui koduabiline selle direktiivi isikulise kohaldamisala alla.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seega leian, et põhikohtuasjas käsitletav säte kuulub direktiivi 79/7 esemelisse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletava sättega on ette nähtud töötushüvitise väljajätmine koduabiliste suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustuse eriskeemiga antavate hüvitiste hulgast, kujutab endast direktiivi 79/7 tähenduses kaudset soolist diskrimineerimist?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi selle kohta, kas LGSS artikli 251 punkt d on kooskõlas liidu õigusega. Koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemi alla kuuluv töötajate rühm koosneb nimelt peaaegu eranditult naistest. Seega kujutab kõnealune säte väidetavalt endast kaudset soolist diskrimineerimist, kuna sellega ei anta sellesse rühma kuuluvatele naistele võimalust saada töötushüvitist, takistades nende eest sissemaksete tegemist selle riski kindlustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja pooled ning huvitatud pooled on eriarvamusel küsimuses, kas niisugune kaudne koduabiliste diskrimineerimine esineb. Hispaania valitsus väidab, et erinev kohtlemine, mis seisneb selles, et koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemi alt jäetakse välja töötuskindlustuse kaitse, ei kujuta endast kaudset soolist diskrimineerimist. TGSS ei eita sellise diskrimineerimise olemasolu, kuid leiab, et see on põhjendatud, ja väidab, et põhikohtuasjas käsitletav liikmesriigi säte on proportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kuivõrd Hispaania valitsus väitis, et kaudset diskrimineerimist ei esine, kaitses ta seda seisukohta ebavõrdse kohtlemise põhjendatuse ja põhikohtuasjas käsitletava sätte proportsionaalsuse suhtes üksnes teise võimalusena.</P></NOTE> Komisjon omakorda väidab, et see säte kujutab ilmselgelt endast kaudset diskrimineerimist, ning väljendab kahtlust nii selle põhjenduseks esitatud teatud põhjuste suhtes kui ka proportsionaalsuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Selleks, et teha kindlaks, kas põhikohtuasjas käsitletav säte kujutab endast direktiivi 79/7 tähenduses kaudset soolist diskrimineerimist, käsitlen kõigepealt küsimust, kas see säte kehtestab faktiliselt sool põhineva erineva kohtlemise. Seejärel analüüsin, kas niisugune ebavõrdsus võib olla objektiivselt põhjendatud direktiivi 79/7 sätteid arvestades, ning vajadusel seda, kas see on proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas põhikohtuasjas käsitletav säte kehtestab ebavõrdse kohtlemise soo alusel?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Tuletan kohe meelde, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et kui liikmesriigid kasutavad pädevust oma sotsiaalkindlustussüsteeme korraldada ning määrata liidu tasandil ühtlustamise puudumisel kindlaks sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused, peavad liikmesriigid sealjuures järgima liidu õigust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Direktiivi 79/7 raames vt eelkõige <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Espadas Recio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑98/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:833">EU:C:2017:833</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 79/7 artiklile 1 on selle direktiivi eesmärk sotsiaalkindlustuse valdkonnas meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärguline rakendamine artiklis 3 ettenähtud sotsiaalkindlustuse ja muu sotsiaalkaitse valdkondades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtupraktikast tuleneb, et direktiiv 79/7 üksnes väljendab asjaomases valdkonnas võrdsuse põhimõtet, mis on üks õiguse aluspõhimõtteid. Vt analoogia alusel <DATE ISO="19960430">30. aprilli 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑13/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:170">EU:C:1996:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti Lenaerts, K., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>L’égalité de traitement en droit communautaire. Un principe unique aux apparences multiples<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers de droit européen</HT>, 1991, lk 3–41.</P></NOTE> Selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>[v]õrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, […] eelkõige siis, kui kõne all on […] skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et liikmesriigid peavad oma sotsiaalkindlustusalase ja täpsemalt töötushüvitiste alase pädevuse kasutamisel järgima direktiivi 79/7 artikli 4 lõiget 1, millega rakendatakse soolise diskrimineerimise keelu põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hispaania valitsuse argument selle kohta, et olukorrad ei ole sarnased</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Tuletan kohe meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt seisneb diskrimineerimine erinevate reeglite kohaldamises sarnastele olukordadele või samade reeglite kohaldamises erinevatele olukordadele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19950214">14. veebruari 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schumacker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑279/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:31">EU:C:1995:31</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20040330">30. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alabaster</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:192">EU:C:2004:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090716">16. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gómez-Limón Sánchez-Camacho</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑537/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:462">EU:C:2009:462</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Praxair MRC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑486/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:379">EU:C:2019:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle kohta tuleb täpsustada, et liidu sotsiaalpoliitika eesmärkide osas on kaudse diskrimineerimise mõiste eelkõige seotud sarnaste olukordade erineva kohtlemisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Tobler, C., <HT TYPE="ITALIC">Limites et potentiel du concept de discrimination indirecte</HT>, Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat (Euroopa Komisjon), 2009, lk 1–85, eriti lk 24.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus leiab kohtuotsuse MB (soovahetus ja vanaduspension)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑451/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:492">EU:C:2018:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> alusel, et koduabiliste olukord ei ole sarnane teiste üldkohaldatava skeemi alla kuuluvate töötajate olukorraga ning järelikult kaudset soolist diskrimineerimist ei esine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>See argument mind ei veena. Tuleb mitte ainult nentida seda, et kaks kõnealust olukorda on töötushüvitise saamise õiguse seisukohast sarnased, vaid ka seda, et Hispaania valitsus paistab sellele kohtuotsusele viidates ajavat segi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>otsese diskrimineerimise<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>kaudse diskrimineerimise<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> mõisted.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>otsene diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> on direktiivi 2006/54 artikli 2 lõike 1 punktis a esitatud määratluse kohaselt see, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>kui ühte isikut koheldakse soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Kohtupraktikas märkis Euroopa Kohus, et seda mõistet tuleb käsitada samamoodi direktiivi 79/7 kontekstis. Sellega seoses täpsustas see kohus, et juhul, kui niisugune ebasoodsam kohtlemine toimub soo alusel ning võib kujutada endast direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses otsest diskrimineerimist, tuleb veel kontrollida, kas need kaks analüüsitud olukorda on sarnased. Vt eelkõige <DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MB (soovahetus ja vanaduspension)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑451/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:492">EU:C:2018:492</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sellest järeldub, et kui analüüsitud olukorrad ei ole sarnased, ei kujuta erinev kohtlemine endast otsest diskrimineerimist. Peale selle tuleb mõistete <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>otsene diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>kaudne diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> vahel vahet teha põhjendatuse tasandil. Nimelt, kui esimene mõiste saab olla põhjendatud üksnes seaduses sõnaselgelt ette nähtud konkreetsete põhjustega, siis teine saab olla põhjendatud <HT TYPE="ITALIC">objektiivsete põhjustega</HT>. Seega tekib küsimus selle kohta, kas diskrimineerimine võib olla <HT TYPE="ITALIC">objektiivselt põhjendatud</HT>, üksnes kaudse diskrimineerimise analüüsimise raames.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et eelotsusetaotluses kohaselt ei kujuta põhikohtuasjas käsitletav säte endast mitte otsest diskrimineerimist, vaid kaudset soolist diskrimineerimist direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses. Erinevalt kohtuotsuse MB (soovahetus ja vanaduspension)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="20180626">26. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑451/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:492">EU:C:2018:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Seega tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud õigusnormid kohtlevad pärast abiellumist sugu vahetanud isikut <HT TYPE="ITALIC">otseselt soo tõttu</HT> ebasoodsamalt võrreldes isikuga, kes on säilitanud oma sünnijärgse soo ja on abielus, kuigi need isikud on samalaadses olukorras.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> aluseks olnud kohtuasjast tuleneb kõnesolevast eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletav säte on sõnastatud neutraalselt. See säte on nimelt kohaldatav kummastki soost koduabiliste suhtes ega kujuta seega endast otsest soolist diskrimineerimist, mille saaks kahtluse alla seada selle alusel, et koduabiliste olukord ei ole teiste töötajate olukorra sarnane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt eelkõige mees- ja naistöötajate töötasu võrdsuse raames <DATE ISO="19990511">11. mai 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Angestelltenbetriebsrat der Wiener Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑309/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:241">EU:C:1999:241</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt peab Hispaania valitsuse argumendi tagasi lükkama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ühest soost isikute konkreetne ebasoodsam olukord võrreldes teisest soost isikutega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus väidab, et välistamise sättega kehtestatud erinev kohtlemine ei tekita asjaomastele töötajatele kahju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Hispaania valitsuse sõnul tuleneb see vaatepunkt <DATE ISO="20150414">14. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cachaldora Fernández</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑527/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:215">EU:C:2015:215</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Espadas Recio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑98/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:833">EU:C:2017:833</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Tuleb siiski meenutada, et, nagu on leitud ühes osas õiguskirjandusest, ei ole kahju olemasolu kaudse diskrimineerimise olemasolu tingimus. Seega, ehkki kahju võib sageli olla diskrimineerimise tunnuseks, ei eelda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> iseenesest selle kahju olemasolu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Geulette, A., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>De la discrimination indirecte telle qu’appréhendée par la Cour de justice des communautés européennes au regard du règlement 1408/71/CEE et de la directive 79/7/CEE<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue belge de sécurité sociale</HT>, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> trimestre, 2003, lk 541–582, eriti lk 554 ja seal viidatud õiguskirjandus. Selle kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>diskrimineerimise mõiste ei eelda iseenesest otsese kahju tekitamist [ning] see mõiste eeldab ennekõike seda, et sarnaste juhtumite puhul on ette nähtud ebavõrdsed tingimused<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Kohus leidis siiski, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>ebavõrdsete tingimuste kohaldamine võib tuua kaasa kahju, mida võib siis lugeda diskrimineerimist näitavaks tagajärjeks<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Vt <DATE ISO="19600510">10. mai 1960. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Barbara jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ülemamet</NAME.CASE> (<NO.CASE>3/58–18/58, 25/58 ja 26/58</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1960:18">EU:C:1960:18</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 404).</P></NOTE> Seega on vaja teada, kas asjaomasel riiklikul meetmel võib olla <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>kahjulik või erinev mõju<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> ühte rühma kuuluvate isikute suhtes võrreldes sellega, milline on selle mõju teise rühma kuuluvate isikute suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kaudse diskrimineerimise raames <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>disparate impact’i<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> käsitleva Ameerika õigusteooria mõju kohta liidu sotsiaalõiguses vt eelkõige Tobler, C., <HT TYPE="ITALIC">Indirect Discrimination. A Case Study into the Development of the Legal Concept of Indirect Discrimination under EC Law</HT>, Intersentia, Antwerpen-Oxford, 2005, lk 91–96. Vt selle kohta <DATE ISO="19810331">31. märtsi 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jenkins</NAME.CASE> (<NO.CASE>96/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:80">EU:C:1981:80</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 925, põhjendus 13) ning kohtujurist Warneri ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jenkins</NAME.CASE> (<NO.CASE>96/80</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:21">EU:C:1981:21</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 936 ja 937).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nüüd, kus see täpsustus tehtud, arvan siiski, et Hispaania valitsus pidas silmas seda, et põhikohtuasjas käsitletav säte ei kehtesta koduabilistele konkreetset <HT TYPE="ITALIC">ebasoodsat olukorda</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle argumendiga. Leian vastupidi, et põhikohtuasjas käsitletav säte kehtestab koduabilistele konkreetse ebasoodsa olukorra, nagu ma näitan järgnevates kaalutlustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Esiteks olgu märgitud, et direktiivis 79/7 ei ole mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>kaudne diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Euroopa Kohus viitab esimest korda kaudsele (kodakondsuse alusel) diskrimineerimisele <DATE ISO="19740212">12. veebruari 1974. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sotgiu</NAME.CASE> (<NO.CASE>152/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:13">EU:C:1974:13</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), käsitledes nõukogu <DATE ISO="19681015">15. oktoobri 1968. aasta</DATE> määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="257" DATE.PUB="1968">EÜT 1968, L 257</REF.DOC.OJ>, <HT TYPE="ITALIC">lk</HT> 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>Võrdse kohtlemise eeskirjad […] keelavad mitte ainult ilmselge diskrimineerimise kodakondsuse alusel, vaid ka <HT TYPE="ITALIC">igasuguse varjatud diskrimineerimise</HT>, mis mõne muu tunnuse järgi vahet tehes toob faktiliselt kaasa samasuguse tagajärje<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Kohtujuristi kursiiv. Värskes kohtupraktikas töötajate vaba liikumise valdkonnas, kus Euroopa Kohus seda mõistet kasutab, vt eelkõige <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PF jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑830/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:275">EU:C:2020:275</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> määratletud. Euroopa Kohtu praktikast nähtub siiski, et seda mõistet peab kõnealuse direktiivi kontekstis mõistma samamoodi kui direktiivi 2006/54 kontekstis. Viimasena nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis b on määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kaudne sooline diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>olukord, kus väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega <HT TYPE="ITALIC">ebasoodsamasse olukorda</HT><QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv. Olgu märgitud, et selles kohtuotsuses on kõnealuse mõiste määratlust edasi arendatud, võrreldes varasema kohtupraktikaga, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>kaudse diskrimineerimisega on tegemist sellise riigisisese meetme kohaldamise puhul, mis on küll sõnastatud neutraalselt, kuid <HT TYPE="ITALIC">seab</HT> reaalselt <HT TYPE="ITALIC">ebasoodsamasse olukorda</HT> palju suuremal hulgal naisi kui mehi<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Kohtujuristi kursiiv. Vt eelkõige <DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brachner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑123/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:675">EU:C:2011:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elbal Moreno</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑385/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:746">EU:C:2012:746</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150414">14. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cachaldora Fernández</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑527/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:215">EU:C:2015:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Espadas Recio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑98/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:833">EU:C:2017:833</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nagu õiguskirjanduses on rõhutatud, on selle eesmärk analüüsida kvalitatiivsemalt, milline on meetme potentsiaalne ebasoodne mõju teatud kriteeriumi alla kuuluvatele isikutele, võrreldes teiste isikutega. See uus määratlus võimaldab käsitleda ka kaudset diskrimineerimist, mis on seotud kriteeriumidega, mille puhul kvantitatiivsed andmed puuduvad. Vt selle kohta Miné, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>Les concepts de discrimination directe et indirecte<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, <HT TYPE="ITALIC">ERA Forum</HT>, vol 4, 2003, lk 30–44, eriti lk 38 ja 39; Tridimas, T., <HT TYPE="ITALIC">The General Principles of EU Law</HT>, Oxford University Press, 2005, lk 67–72, ning Vielle, P., ja Wuiame, N., <HT TYPE="ITALIC">Évaluation de la mise en œuvre de la directive 79/7/CEE relative à l’égalité de traitement entre les hommes et les femmes en matière de sécurité sociale</HT>, 1999, lk 1–49, eriti lk 21.</P></NOTE> Euroopa Kohtu praktika kohaselt saaks sellise konkreetse ebasoodsama regulatsiooni tuvastada eelkõige juhul, kui oleks tõendatud, et sellised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, seavad ebasoodsasse olukorda palju suuremal hulgal ühest soost inimesi kui teisest soost inimesi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ja <DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Tuletan selle kohta meelde, et küsimus, kas vormiliselt neutraalse kriteeriumi kasutamine kujutab endast kaudset diskrimineerimist, sõltub kohtuasja faktilistest asjaoludest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt eelkõige Tobler, C., <HT TYPE="ITALIC">Indirect Discrimination. A Case Study into the Development of the Legal Concept of Indirect Discrimination under EC Law</HT>, <HT TYPE="ITALIC">op.cit</HT>., lk 58.</P></NOTE> Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul neid asjaolusid arvestades kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletavat sätet saab pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>kaudselt diskrimineerivaks meetmeks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Selles kontekstis mängivad tuvastamisel, kas ühest soost isikud on võrreldes teisest soost isikutega reaalselt ebasoodsamas olukorras, põhirolli statistilised andmed. Siiski on liikmesriigi kohtu ülesandeks hinnata nende andmete usaldusväärsust ja seda, kas neid saab arvesse võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Olgu märgitud, et kaudset diskrimineerimist saab tuvastada mis tahes vahenditega, mitte ainult statistikaandmete põhjal. Vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20191003">3. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schuch-Ghannadan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:828">EU:C:2019:828</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui see kohus leiab, et põhikohtuasjas käsitletavas õigusnormis ette nähtud väljajätmise säte puudutab protsentuaalselt rohkem naisi kui mehi, kujutab see endast direktiivi 79/7 artikli 4 lõikega 1 vastuolus olevat ebavõrdset kohtlemist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Teiseks paistab, et käesolevas asjas ei ilmne ei eelotsusetaotlusest ega kohtuistungil esitatud teabest, et statistilised andmed puuduvad. Kuigi põhikohtuasjas käsitletav liikmesriigi säte ei erista kahte sugupoolt, nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu toodud statistikast siiski, et koduabiliste rühmas on naised ülekaalukalt ebasoodsamas olukorras. See kohus märgib, et TGSS ei ole nendele andmetele mitte kuidagi vastu vaielnud ja põhikohtuasjas käsitletav säte seab koduabilised ebasoodsamasse olukorda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>TGSS märgib oma kirjalikes seisukohtades, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>pole mingit kahtlust, et koduabiliste eriskeemi alusel kindlustatud töötajad on enamuses naised ning nende väljajätmine töötuskindlustuse kaitse alt võib kujutada endast kaudset diskrimineerimist võrreldes meestöötajatega<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nende andmete hindamiseks tuletan meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et esiteks on liikmesriigi kohtu ülesanne võtta arvesse kõiki töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme, mis on erineva kohtlemise aluseks, käesolevas asjas LGSS artikli 251 punkti d, ning teiseks on parim võrdlusmeetod võrrelda omavahel nende töötajate vastavat arvulist suhet, keda väidetav erinev kohtlemine mõjutab ja keda mitte, asjaomaste õigusnormide kohaldamisalasse kuuluvate naissoost töötajate hulgas ning sama arvulist suhet nende õigusnormide kohaldamisalasse kuuluvate meessoost töötajate hulgas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20200924">24. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>YS (juhtivtöötajate tööandjapension)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑223/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:753">EU:C:2020:753</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kui seda meetodit rakendada käesolevas asjas, tuleb esiteks arvesse võtta mitte üksnes koduabiliste suhtes kohaldatavas sotsiaalkindlustuse eriskeemi alusel kindlustatuid, vaid ka kõiki töötajaid, sealhulgas eriskeemide alla kuuluvaid isikuid, kelle suhtes kohaldatakse Hispaania sotsiaalkindlustuse üldskeemi, millesse need kindlustatud isikud on lõimitud, kuna põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid aitavad määrata kindlaks kõigi selles üldskeemis kindlustatud isikute suhtes kohaldatavate hüvitiste, nimelt töötushüvitiste, isikulise kohaldamisala.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selle kohta nähtub LGSS artikli 264 lõikest 1, et kõikidel töötajatel, kes kuuluvad <HT TYPE="ITALIC">sotsiaalkindlustuse üldskeemi</HT> alla, on põhimõtteliselt õigus töötushüvitistele. Vastates kohtuistungil esitatud Euroopa Kohtu küsimusele, selgitas TGSS, et <DATE ISO="20210531">31. mai 2021. aasta</DATE> seisuga kuulus selle üldskeemi alla Hispaanias <FT TYPE="NUMBER">15872720</FT> töötajat. Selle rühma sees oli meeste ja naiste osakaal enam-vähem sarnane, nimelt vastavalt 51,04% ja 48,96%,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>2017. aasta esimese trimestri statistikaandmeid vt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning <FT TYPE="NUMBER">14259814</FT> töötajat tegi töötuskindlustuse sissemakseid, samas kui <FT TYPE="NUMBER">1612906</FT> töötajaid neid sissemakseid ei teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Teiseks täpsustas TGSS kohtuistungil, et <HT TYPE="ITALIC">koduabiliste suhtes kehtiva eriskeemi</HT> puhul, mille alla kuulus sama kuupäeva seisuga <FT TYPE="NUMBER">384175</FT> töötajat, on naiste ja meeste osakaal väga erinev. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib täpsemalt, et peaaegu 100% selle skeemi alla kuuluvatest töötajatest on naised. Sellega seoses märkis TGSS kohtuistungil sama kuupäeva andmete kohta samuti, et koduabiliste hulgas oli <FT TYPE="NUMBER">17171</FT> meest ja <FT TYPE="NUMBER">366991</FT> naist. Nendest andmetest nähtub, et asjaomasel kuupäeval oli selles rühmas naiste osakaal 95,53%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud statistika, mida TGSS kohtuistungil kinnitas, näitab selgelt, et põhikohtuasjas käsitletav väljajätmise säte mõjutab ebasoodsalt oluliselt suuremat osa naissoost kui meessoost koduabilisi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Seega olen arvamusel, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks eespool analüüsitud statistikaandmete ja vajadusel teiste asjakohaste tõendite põhjal jõudma järeldusele, et põhikohtuasjas käsitletav säte seab ebasoodsasse olukorda konkreetselt naissoost koduabilised, tuleb leida, et see säte on vastuolus direktiivi 79/7 artikli 4 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui seda põhjendavad objektiivsed asjaolud, millel puudub igasugune seos soolise diskrimineerimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb nüüd analüüsida küsimust, kas põhikohtuasjas käsitletava sättega naissoost koduabiliste kahjuks kehtestatud ebavõrdne kohtlemine võib olla objektiivselt põhjendatud direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas põhikohtuasjas käsitletava sättega kehtestatud ebavõrdne kohtlemine võib olla objektiivselt põhjendatud direktiivi 79/7 sätteid arvestades?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Oma kirjalikes seisukohtades väidavad TGSS ja Hispaania valitsus eelkõige, et koduabiliste erinev kohtlemine on põhjendatud selle töötajate kategooria eriomadustest ja nende tööandjate staatusest tulenevate eesmärkidega ning töötajate kaitse, selles sektoris tööhõive taseme säilitamise ja ebaseadusliku töö ning pettuste vastase võitluse eesmärkidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seega tekib küsimus, kas need põhjused on objektiivsed ja kas neil puudub igasugune seos soolise diskrimineerimisega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on see nii eelkõige juhul, kui valitud vahendid teenivad sotsiaalpoliitika õiguspärast eesmärki ja on kõnealuse õigusnormiga seatud eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka <DATE ISO="19860513">13. mai 1986. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bilka-Kaufhaus</NAME.CASE> (<NO.CASE>170/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:204">EU:C:1986:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19890713">13. juuli 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rinner-Kühn</NAME.CASE> (<NO.CASE>171/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:328">EU:C:1989:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19940224">24. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:71">EU:C:1994:71</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale selle saab neid vahendeid pidada seatud eesmärgi saavutamiseks sobivaks üksnes siis, kui need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ning kui neid rakendatakse kooskõlaliselt ja süstemaatiliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhikohtuasjas käsitletava õigusnormiga ette nähtud väljajätmise sättega taotletava sotsiaalpoliitika eesmärgi õiguspärasuse kontroll</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esiteks tuletan meelde, et Euroopa Kohus peab sotsiaalpoliitika eesmärke üldiselt õiguspärasteks üldise huvi eesmärkideks. Kaitse töötusriski eest on sotsiaalpoliitika lahutamatu osa, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Eelkõige on Euroopa Kohus elukutse ja tööhõive küsimustes võrdse kohtlemise raames juba otsustanud, et tööhõive edendamine on vaieldamatult liikmesriikide sotsiaal‑ või tööhõivepoliitika õiguspärane eesmärk.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20071016">16. oktoobri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Palacios de la Villa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:604">EU:C:2007:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comune di Gesturi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑670/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:272">EU:C:2020:272</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20030911">11. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Steinicke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:458">EU:C:2003:458</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Täpsemalt, seoses direktiivi 79/7 artikli 4 lõikega 1<?PAGE NO="14"?> luges Euroopa Kohus riikliku töötuskindlustuse skeemiga hõlmatuse võimalust arvestades objektiivseks põhjenduseks võitlust ebaseaduslike töökohtade ja kõrvalehoidumise võtete leviku vastu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt <DATE ISO="19951214">14. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Megner ja Scheffel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑444/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:442">EU:C:1995:442</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohustusliku vanadus- ja invaliidsuspensioni kindlustusega liitumise võimaluse raames vt <DATE ISO="19951214">14. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nolte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:438">EU:C:1995:438</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Lisaks leidis Euroopa Kohus asutamislepinguga tagatud põhivabaduste kontekstis, et niisugused eesmärgid nagu töötajate sotsiaalkaitse ja sellega seotud halduskontrollide lihtsustamine (<DATE ISO="20130416">16. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Las</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:239">EU:C:2013:239</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)) ning pettuste, eelkõige sotsiaalkindlustuspettuse vastane võitlus ja kuritarvitamise vältimine on eesmärgid, mis kuuluvad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>ülekaalukast üldisest huvist tulenevate põhjuste<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> hulka, mis võivad põhjendada asutamislepingus tunnustatud põhivabaduste kasutamise piirangut (<DATE ISO="20181113">13. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Čepelnik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑33/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:896">EU:C:2018:896</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). Siiski peab meenutama, et mõisted <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> põhivabaduste kontekstis ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>objektiivsed põhjendused<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> kaudse diskrimineerimise raames ei ole samaväärsed.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Selles kontekstis on Euroopa Kohus vahel lubanud, et liikmesriikidel on sotsiaalse kaitse meetmete laadi ja nende kohaldamise konkreetsete üksikasjade osas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>mõistlik kaalutlusruum<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19840702">2. juuli 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hofmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>184/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:273">EU:C:1984:273</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (sotsiaalmeetmed, mille eesmärk on naiste kaitse tagamine seoses raseduse ja sünnitusega), <DATE ISO="19910507">7. mai 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑229/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:187">EU:C:1991:187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (sotsiaalpoliitiline eesmärk tagada minimaalne asendussissetulek) ja <DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brachner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑123/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:675">EU:C:2011:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (sissetuleku tagamine elatusmiinimumi ulatuses, mis on sotsiaalpoliitika lahutamatu osa).</P></NOTE> samas kui hilisemates kohtulahendites on Euroopa Kohus märkinud, et liikmesriikidel on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>ulatuslik kaalutlusruum<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19951214">14. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nolte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:438">EU:C:1995:438</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19951214">14. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Megner ja Scheffel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑444/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:442">EU:C:1995:442</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19960201">1. veebruari 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Posthuma-van Damme ja Oztürk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑280/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:27">EU:C:1996:27</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19990209">9. veebruari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seymour-Smith ja Perez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑167/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:60">EU:C:1999:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brachner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑123/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:675">EU:C:2011:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Täpsemalt on Euroopa Kohus leidnud direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses kaudse soolise diskrimineerimise kohta, et liikmesriikidel on oma sotsiaal- ja tööhõivepoliitika eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmete valikul ulatuslik kaalutlusruum.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="20210121">21. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INSS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑843/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:55">EU:C:2021:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et seda Euroopa Kohtu praktikat on kritiseeritud õiguskirjanduses, kus on Euroopa Kohtule ette heidetud niisugust vaatepunkti muutmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Õiguskirjanduses on samuti kritiseeritud seda, et nõrgenenud on kolmeastmeline põhjendatuse kontrollimine, mis seisneb selles, et objektiivselt põhjendatuks lugemiseks peavad valitud vahendid esiteks vastama tegelikule vajadusele (tegelikkus), teiseks olema sobivad eesmärgi saavutamiseks (sobivus) ning kolmandaks olema selleks vajalikud (proportsionaalsus). Õiguskirjanduse kohaselt kohaldab Euroopa Kohus seda kontrolli rangemalt ja süstemaatilisemalt kaudse kodakondsuse alusel diskrimineerimise valdkondades kui eelkõige direktiiviga 79/7 hõlmatud valdkondades. Vt eelkõige Barnard, C. ja Hepple, B., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>Indirect Discrimination: Interpreting Seymour-Smith<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cambridge Law Journal</HT>, 58(2), 1999, lk 399–412, eriti lk 409–412: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>The real problem is that while the Court of Justice is capable of pronouncing on questions of formal equality, it lacks access to the statistical and social science advice which is needed to assess arguments about disparate impact and objective justification.<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>Tõeline probleem on see, et kuigi Euroopa Kohus on võimeline võtma seisukohta formaalse võrdsuse küsimustes, ei ole tema käsutuses statistiline ja sotsiaalteaduslik tugi, mis on vajalik erinevat mõju ja objektiivset põhjendatust käsitlevate argumentide hindamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>); Bell, M. ja Waddington, L., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>More Equal than Others: Distinguishing European Union Equality Directives<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, <HT TYPE="ITALIC">vol</HT>. 38, 2001, lk 587–611, eriti lk 593, ning Vielle, P., ja Wuiame, N., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 22. Selle kontrolli range kohaldamise tähtsuse kohta soolise diskrimineerimise raames vt Mulder, J., <HT TYPE="ITALIC">Indirect sex discrimination in employment. Theoretical analysis and reflections on the CJEU case law and national application of the concept of indirect sex discrimination</HT>, European Network of Legal experts in gender equality and non-discrimination, Commission européenne, Bruxelles, 2020, lk 130.</P></NOTE> Sellest täpsustusest hoolimata rõhutan, et olenemata sellest, kas sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmete valikul on rõhuasetus liikmesriikide kaalutlusruumi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>mõistlikkusel<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>ulatuslikkusel<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, on Euroopa Kohus ikkagi leidnud, et see kaalutlusruum ei tohi muuta sellise liidu õiguse aluspõhimõtte nagu võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist sisutühjaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="19990209">9. veebruari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seymour-Smith ja Perez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑167/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:60">EU:C:1999:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20030320">20. märtsi 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kutz-Bauer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑187/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:168">EU:C:2003:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20030911">11. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Steinicke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:458">EU:C:2003:458</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20140115">15. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association de médiation sociale</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑176/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2">EU:C:2014:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuletan meelde, et selleks, et erinev kohtlemine ei kujutaks endast kaudset diskrimineerimist, peab see olema põhjendatud asjaoludega, mis on objektiivsed <HT TYPE="ITALIC">ja</HT> millel puudub igasugune seos soolise diskrimineerimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> On küll tõsi, et, nagu ma juba märkisin,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 65.</P></NOTE> Euroopa<?PAGE NO="15"?> Kohus leiab, et see on nii <HT TYPE="ITALIC">eelkõige</HT> juhul, kui valitud vahendid teenivad selle liikmesriigi sotsiaalpoliitika õiguspärast eesmärki, kelle õigusnormidega on tegemist, ja kui need vahendid on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka <DATE ISO="19860513">13. mai 1986. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bilka-Kaufhaus</NAME.CASE> (<NO.CASE>170/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:204">EU:C:1986:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19890713">13. juuli 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rinner-Kühn</NAME.CASE> (<NO.CASE>171/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:328">EU:C:1989:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19940224">24. veebruari 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:71">EU:C:1994:71</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villar Láiz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:382">EU:C:2019:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Niisiis on esiteks liikmesriigi ülesanne tõendada, et asjaomased õigusnormid vastavad õiguspärasele eesmärgile <HT TYPE="ITALIC">ja et sellel eesmärgil ei ole mingit seost soolise diskrimineerimisega</HT>, ning teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne tuvastada, kas ja kuivõrd on asjaomane seaduse säte sellise objektiivse asjaolu tõttu põhjendatud, kusjuures Euroopa Kohus on pädev andma põhikohtuasja toimikust ning talle esitatud kirjalikest ja suulistest seisukohtadest tuletatud juhiseid, mis võimaldavad liikmesriigi kohtul asja lahendada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemiga taotletavate eesmärkide tuvastamise osas ei saa vastu vaielda asjaolule, et Hispaania valitsuse ja TGSSi esitatud põhjused, mis käsitlevad tööhõive edendamist ja tööhõive taseme säilitamist, töötajate kaitset, võitlust ebaseadusliku töö ja sotsiaalkindlustuspettuse vastu, on sotsiaalpoliitika õiguspärased eesmärgid. Tuleb siiski meenutada, et kaudse diskrimineerimise raames ei saa objektiivne põhjendamine seisneda üksnes selles, et loetakse üles rida esmapilgul õiguspäraseid sotsiaalpoliitika eesmärke: nendel eesmärkidel ei tohi olla mingit seost soolise diskrimineerimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Just seda kaudse diskrimineerimise esinemise kindlaksmääramise etappi, nimelt objektiivseid põhjendusi puudutava kontrolli etappi arvestades, ongi õigusteoorias väljendatud kahtlusi Euroopa Kohtu teostatava kontrolli suhtes. Õigusteoorias on märgitud, et see kontrollimine paistab leebe kõikidel juhtudel, kui on väidetud, et asjaomane meede on põhjendatud õiguspäraste sotsiaalpoliitika põhjendustega. Vt eelkõige Pennings, F., <HT TYPE="ITALIC">European Social Security Law</HT>, Intersentia. Antwerp, Oxford ja Portland, 2010, lk 322–327.</P></NOTE> Selle kohta on Euroopa Kohus korduvalt märkinud, et pelgalt üldistest väidetest ei piisa tõendamaks, et liikmesriigi sätte eesmärk ei ole seotud soolise diskrimineerimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C 173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Selle kohta on õigusteoorias rõhutatud, et õiguspärasele eesmärgile tuginemine ei eelda tingimata seda, et piiratakse direktiiviga 79/7 ette nähtud kaitset kaudse diskrimineerimise eest. Vt Tobler, C., <HT TYPE="ITALIC">Limites et potentiel du concept de discrimination indirecte</HT>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 39: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>[c]’est pourquoi il n’est pas surprenant que la Cour de justice soit critiquée pour avoir accepté certains objectifs comme légitimes<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>[s]eetõttu ei olegi üllatav, et Euroopa Kohut kritiseeritakse teatud eesmärkide õiguspäraseks lugemise pärast<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>).</P></NOTE> Järelikult tuleb veel kontrollida, kas Hispaania valitsuse ja TGSSi väidetud sotsiaalpoliitika‑alased põhjused ei ole objektiivselt mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kontrollimine, kas esitatud põhjused ei ole objektiivselt mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seoses põhjenduseks esitatud eesmärgiga, mis käsitleb koduabiliste tegevusharu omadusi ja tööhõive taseme säilitamist, väidab Hispaania valitsus oma kirjalikes seisukohtades esiteks, et koduabiliste tegevusharu on traditsiooniliselt tundlik koormuse suhtes, mida võivad tööandjatele (perekonnapeadele) ja töötajatele tekitada haldusalased kohustused ja töökohaga seotud sotsiaalkindlustuskulud, ning teiseks, et tegemist on sektoriga, kus on ajalooliselt olnud kõrge tööhõive tase. See põhjendab tema väitel asjaolu, et niisugune risk nagu töötuse risk on jäetud kindlustamata, arvestades, et selle mõju kõnealusele töötajate rühmale on väiksem.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>TGSS nimetab koduabiliste sotsiaalkindlustuse kaitsetoime piiramise võimaliku põhjendusena nende tööandjate erinevat staatust, sest nad ei ole mitte klassikalist tootmisüksust käitavad ettevõtjad, vaid perekonnapead.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Peale selle rõhutas TGSS, et need töötajad võivad saada töötushüvitist juhul, kui, lisaks asjaolule, et nende töö lõppemine ei toimunud omal soovil, on nad teinud sotsiaalkindlustuse üldskeemi sissemakseid kuue aasta jooksul enne nende liitumist koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemiga. Siiski paistab, et see jätab töötushüvitiste saamise võimaluse alt välja töötajad, kes on alati töötanud koduabilistena.</P></NOTE> Peale selle rõhutab TGSS oma kirjalikes seisukohtades, et kuivõrd nende töötajate tegevus nõuab vähest kvalifitseeritust ning selle eest makstakse seega üldiselt alampalka, võiks nende töötajate jaoks olla <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>mugavam<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> kasutada töötusriski kaitset kui jätkata teenuste osutamist, või vaheldada tegeliku töötamise perioode puhkuseperioodidega, saades töötuskindlustushüvitist, mis innustab pettust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Seoses põhjenduseks esitatud eesmärgiga, mis käsitleb ebaseadusliku töö ja pettuste vastast võitlust, väidab Hispaania valitsus oma kirjalikes seisukohtades, et töötuskindlustuse kaitse väljajätmine koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemi alt on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga vältida sotisaalkindlustuse alaseid kohustusi ja kulusid, mis suurendaksid ebaseadusliku töö probleemi ja seega nende töötajate kaitsetust. Peale selle tekitavad koduabiliste töösuhte eripärad tema sõnul lisaraskusi teatud tingimuste kontrollimisel, mis on vajalikud töötushüvitise saamiseks, näiteks kontrollimisel, kas töötamine lõppes sunnitult, või raskusi viia läbi normidega vastuolude või pettuste esinemise kontrolle, tulenevalt töötajate kodu – kõnealuste töötajate töökoha – puutumatusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel märgivad Hispaania valitsus ja TGSS, et töötuskindlustuse kaitse lisamine sellesse eriskeemi tooks paratamatult kaasa maksete suurenemise, mis võib põhjustada ebaseadusliku töö levimist, mille puhul puudub kindlustus ega tasuta sotsiaalkindlustusmakseid ning mille tagajärjeks oleks selle skeemi alla kuuluvate töötajate nõrgem kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 67 märkisin, on need sotsiaalpoliitika eesmärgid, mida ma analüüsin koos, põhimõtteliselt õiguspärased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Nende eesmärkide koos analüüsimine tundub mulle asjakohane, kuna need on kattuvad ja üksteisega tihedalt seotud.</P></NOTE> Tunnistan sellegipoolest, et ma kahtlen selles, et need eesmärgid ei ole diskrimineerivad, ja seda järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Esiteks piisab märkimisest, et sotsiaalkindlustusskeemid põhinevad sageli sellisel peremudelil, kus meessoost isikut, keda loetakse automaatselt perekonnapeaks, peetakse selleks pereliikmeks, kes käib tööl ja kes kannab kõik oma majapidamisega seotud kulud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt eelkõige Geulette, A., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 555.</P></NOTE> Seetõttu tuleb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>objektiivse põhjenduse<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> kontrollimisel uurida, kas teatud sotsiaalpoliitika eesmärgid, millele tuginetakse naissoost isikute erineva kohtlemise põhjendamiseks, lähtuvad stereotüüpsetest rollidest või soostereotüüpidest, mis võivad olla aluseks kaudsele või süsteemsele diskrimineerimisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt eelkõige Tobler, C., <HT TYPE="ITALIC">Indirect Discrimination. A Case Study into the Development of the Legal Concept of Indirect Discrimination under EC Law</HT>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 61 jj ning viidatud õiguskirjandus: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>The term <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>structural discrimination<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201D" ID="QE0064"/> refers to a type of discrimination with a much more complex nature. Structural discrimination arises from deeply rooted views, opinions and value judgments relied on in a given society or from societal, cultural, economic patterns and structures.<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>struktuurne diskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> viitab palju keerukamat laadi diskrimineerimisele. Struktuurne diskrimineerimine tuleneb teatud ühiskonnas sügavale juurdunud vaatepunktidest, arvamustest ja väärtushinnangutest või ühiskondlikest, kultuurilistest ja majanduslikest mustritest ja struktuuridest.<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>) Vt seoses rassilise diskrimineerimisega ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) määratlus: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>Discrimination can exist explicitly, through institutions, norms and values. […] Structural discrimination primarily relates to the ways in which common behaviour and equal legislation and norms for everybody can affect, and obscure, discriminatory intent.<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> [FR] Kättesaadav järgmisel veebilehel: https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Racism/IWG/Session8/MirjanaNajcevska.doc.</P></NOTE> See mudel, milles jätkatakse stereotüüpe mehe ja naise rolli kohta ühiskonnas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Selle külje kohta vt eelkõige komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine, COM(2017) 678 final.</P></NOTE> ei vasta enam ühiskonna tegelikule olukorrale Euroopas. Nimelt tegutsevad naised tänapäeval tööturul kõikidel<?PAGE NO="17"?> tasanditel, ema ja isa koht kaldub olema lapsevanemaks olemise ja laste kasvatamise osas sarnane,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Nagu meenutas kohtujurist Bobek oma ettepanekutes kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Syndicat CFTC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:550">EU:C:2020:550</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Instituto Nacional de la Seguridad Social (emade pensionilisa)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑450/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:696">EU:C:2019:696</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), eelkõige viidates <DATE ISO="19881025">25. oktoobri 1988. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>312/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:485">EU:C:1988:485</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20011129">29. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Griesmar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑366/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:648">EU:C:2001:648</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090326">26. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑559/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:198">EU:C:2009:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maïstrellis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:473">EU:C:2015:473</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või on olemas uued perestruktuurid, eelkõige üksikvanemaga perekonnad, mis ei vasta enam klassikalisele peremudelile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Teiseks, nagu õiguskirjanduses on märgitud, toob niisuguse käsitus kahest soost isikute võrdsuse kohta, mis tugevdab traditsioonilist mudelit, kus on olemas spetsiaalsed rollid meestele ja naistele, kaasa esmalt selle, et eiratakse naissoost isikute tööalast segregatsiooni ja ebasoodsat olukorda tööturul, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>lubades ebavõrdsuse säilimist sotsiaalkindlustusskeemides tüüpiliste ja ebatüüpiliste töötajate vahel<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vielle, P., ja Wuiame, N., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 24. Vt selle kohta Vogel-Polsky, E., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>Genre et droit: les enjeux de la parité<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cahiers du GEDISST (Groupe d’étude sur la division sociale et sexuelle du travail)</HT>, nr 17, 1996, <HT TYPE="ITALIC">Principes et enjeux de la parité</HT>, lk 11–31: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>La ségrégation professionnelle […] des femmes dans l’économie et le monde du travail trouve ses origines dans la totalité des rapports sociaux de sexe [ou] dans l’imprégnation des stéréotypes véhiculés par la culture, l’éducation, le système scolaire, la famille, les médias […]<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>Naiste ametialase segregatsiooni tekkepõhjuseks […] majanduses ja töökeskkonnas on kõik ühiskondlikud sugudevahelised suhted [või] kultuuri, kasvatuse, koolisüsteemi, perekonna ja meedia kaudu levivate stereotüüpide sissejuurdumine<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>).</P></NOTE> Teisalt, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>isikuid, kes ei võta üle traditsioonilise tööalase tegevuse mudelit, ja eelkõige „ebatüüpilisi<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> töötajaid, peetakse seejärel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>tüüpilisest<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> töötajast majanduslikult sõltuvateks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vielle, P. ja Wuiame,N., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 24.</P></NOTE> Niisugune arusaam võrdsusest õigustab mitmesuguste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>õiguste perekonnaga sidumise<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> vormide säilimist ja arengut.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., lk 24. Ammendavat analüüsi selle kohta, kuidas Euroopa Liidu seadusandja arendab järk-järgult nais- ja meestöötajate kui lapsevanemate võrdõiguslikkust, vt kohtujurist Bobeki ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Syndicat CFTC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:550">EU:C:2020:550</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kas neil asjaoludel saab nentida, et analüüsitud eesmärgid ei ole mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Ma leian, et mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Esiteks tundub, et põhjused, mis rajanevad koduabilistele iseloomulikel tunnustel (vähekvalifitseeritud töötajad, kellele makstakse alampalka) või nende tööandjate tunnustel (perekonnapea), lähtuvad pigem soolistest stereotüüpidest ning seega on neid raske käsitada nii, et need ei ole mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Selles osas nähtub komisjoni seisukohtadest, et selleks, et seletada eri liiki töötajate ja iseäranis koduabiliste kaitse puhul kehtivaid erinevusi, on Hispaania õiguskirjanduses viidatud eelkõige asjaolule, et see rühm koosneb peamiselt naistest ning naistel on traditsiooniliselt olemas sotsiaalkindlustus tänu oma peresidemetele. Vt eelkõige Otxoa Crespo, I., <HT TYPE="ITALIC">La Seguridad Social del empleo doméstico</HT>: <HT TYPE="ITALIC">evolución y perspectivas</HT>, Universidad del País Vasco – Euskal Herriko Unibertsitatea, 2012, lk 304 ja 305. Kättesaadav järgmisel veebilehel: https://addi.ehu.es/bitstream/handle/10810/11601/9082-090-2-OtxoaTH.pdf?sequence=6&amp;isAllowed=y.</P></NOTE> TGSS väidab, et kui koduabilised oleks kaitstud töötusriski eest, oleks nende töötajate jaoks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>mugavam<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>vaheldada tegeliku töötamise perioode puhkuseperioodidega, saades töötuskindlustushüvitist, mis innustab pettust<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>. Kui see mõju oleks neid tunnuseid silmas pidades tõestatud, peaks loogiliselt kõik tööturu teistesse sektoritesse kuuluvad vähekvalifitseeritud ja alampalka saavad töötajad jääma samuti töötushüvitise saamise võimalusest ilma. See aga nii ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Hispaania valitsus märkis kohtuistungil esitatud Euroopa Kohtu küsimusele vastates, et erajuhid kuuluvad üldise sotsiaalkindlustusskeemi alla ja teevad töötuskindlustushüvitiseks sissemakseid.</P></NOTE> Järelikult ei ole minu arvates seost TGSSi esitatud põhjenduste ja põhikohtuasjas käsitletava sättega koduabiliste töötushüvitise saamise võimalusest ilma jätmise vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Teiseks põhjendab Hispaania valitsus seda väljajätmist tööhõive taseme säilitamisega koduabiliste tegevusala kategoorias, viidates ühelt poolt sellele, et kõnealust töötajate rühma, mis koosneb enamuses naistest, mõjutab töötus väidetavalt vähem, ning teiselt poolt asjaolule, et selle<?PAGE NO="18"?> valitsuse hinnangul toob töötuskindlustuse kaitse lisamine koduabiliste suhtes kohaldatavasse eriskeemi paratamatult kaasa maksete suurenemise ning seega ebaseadusliku töötamise levimise. Mina leian aga, et see väljajätmine tugevdab traditsioonilist sotsiaalset arusaama rollidest, võimaldades peale selle mitte üksnes kasutada ära koduabiliste sektoriga liitujate struktuuriliselt nõrgemat seisundit, vaid ka alahinnata selle sektori töötajate töö väärtust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P><HT TYPE="ITALIC">Travail décent pour les travailleurs domestiques</HT>, Rapport IV(1), Conférence internationale du Travail, Genève, 99e Session, 2010, lk 1–134. Ametialase segregatsiooni kohta vt Rodríguez Escanciano, S., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>Condiciones de trabajo y discriminación salarial por razón de sexo<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, <HT TYPE="ITALIC">Derecho Social de la Unión Europea. Aplicación por el Tribunal de Justicia</HT>, Casas Baamonde; M. E. ja Gil Alburquerque, R. (dir.), Francis Lefebvre, 2019, lk 269–307, eriti lk 280 jj.</P></NOTE> mida peaks ühiskonnas vastupidi tunnustama ja väärtustama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvestades leian, et Hispaania valitsuse ja TGSSi esitatud eesmärke koduabiliste sektoris tööhõive taseme säilitamise ja selle sektori omaduste kohta või ebaseadusliku töö vastase võitluse kohta ei saa käsitada nii, et need ei ole mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega, ning järelikult ei saa nendega põhjendada naissoost isikute diskrimineerimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Juhuks, kui Euroopa Kohus siiski leiab, et põhikohtuasjas käsitletavas õigusnormis ette nähtud välistamise säte vastab eesmärkidele, mis on õiguspärased <HT TYPE="ITALIC">ja</HT> mis ei ole mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega, analüüsin järgnevalt küsimust, kas see tingimus on põhikohtuasjas käsitletava sättega seatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas põhikohtuasjas käsitletav säte on proportsionaalne?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sobivus ja vajalikkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on märkinud, ei ole ebamõistlik, kui liikmesriigi asutused leiavad, et mõni konkreetne meede võib olla asjakohane ja vajalik selleks, et saavutada töötajate sotsiaalkaitse alal välja toodud eesmärgid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20071016">16. oktoobri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Palacios de la Villa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:604">EU:C:2007:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuid kas niisugust meedet nagu põhikohtuasjas käsitletavat meedet, millega välistatakse ühe töötajate kategooria, käesoleval juhul koduabiliste puhul, töötushüvitise saamise võimalus, võib pidada sobivaks ja vajalikuks?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Olgu meelde tuletatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et pelgalt üldistest väidetest, et teatud meede on sobiv tööhõive säilitamiseks ja ebaseadusliku töö vastu võitlemiseks, ei piisa tõendamaks, et põhikohtuasjas kõne all oleva riigisisese sätte eesmärk ei ole mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega, ning selliste väidete alusel ei ole võimalik mõistlikult järeldada, et valitud vahendid on selle eesmärgi saavutamiseks sobivad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19990209">9. veebruari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seymour-Smith ja Perez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑167/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:60">EU:C:1999:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20030320">20. märtsi 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kutz-Bauer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑187/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:168">EU:C:2003:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20030911">11. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Steinicke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:458">EU:C:2003:458</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090305">5. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Age Concern England</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑388/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:128">EU:C:2009:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Seega kerkib küsimus, kas põhikohtuasjas käsitletavat väljajätmise sätet võib pidada nende sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks sobivaks meetmeks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktis 65 meenutatud kohtupraktika.</P></NOTE> Selleks peab see säte tõepoolest vastama huvile saavutada see eesmärk ning seda tuleb rakendada kooskõlaliselt ja süstemaatiliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Esimesena on mul kahtlusi selle kohta, kas asjaomase sättega on võimalik saavutada nimetatud õiguspäraseid eesmärke, ning seda käesoleva ettepaneku punktides 77–82 esitatud põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Teisena leian seoses selle sätte kooskõlalise ja süstemaatilise rakendamise nõudega, et eelotsusetaotluse esitanud kohus võiks kontrollida järgmisi punkte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida, et CJ suulistest seisukohtadest nähtub, et ainus töötuskindlustuse kaitse alt välja jäetud töötajate kategooria on koduabilised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Selle kohta märkis TGSS kohtuistungil, et töötuskindlustuse kaitse alt on välja jäetud ka teiste tegevusalade alla kuuluvad isikud, kus kummastki soost isikute osakaal on sarnane, nagu koolitusprogrammides osalejad ja parlamendisaadikud. Ta rõhutas samuti, et teatud rühmadesse kuuluvad isikud ei tee töötuskindlustuse sissemakseid, nimelt äriühingute, ettevõtete või nendega võrdsustatud ühingute juhid ja/või haldajad ning vaimulikud, kes on enamuses meesterahvad. Need näited ei ole ilmselgetel põhjustel asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 81.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Teiseks ilmneb Hispaania valitsuse seisukohtadest, et koduabiliste suhtes kohaldatav eriskeem hõlmab tööõnnetustega ja kutsehaigustega seotud kutsealaseid riske. Seega tuleb kontrollida, kas pettuserisk on tõepoolest suurem või kontrollide läbiviimine tõepoolest raskem töötuskindlustushüvitiste puhul, millest koduabilised on ilma jäetud, kui teiste hüvitiste puhul, millele on nendel töötajatel õigus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Hispaania valitsuse suulistest seisukohtadest ilmneb, et see skeem hõlmab ka raseduse, imetamise, sünnituse ja isadusega seotud riske ning surma ja toitjakaotuse riske.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Kolmandaks jagan komisjoni arvamust, et kontrollida tuleb ebaseadusliku töö ja pettuse vastu võitlemiseks valitud meetme rangust. Olen nimelt seisukohal, et see, et üks töötajate kategooria, nagu koduabilised, jäetakse täielikult töötuskindlustuse kaitse alt välja, ei tundu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>sotsiaalkaitse<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> meetmena nendele töötajatele kasulik. Seega on mul raske ette kujutada, kuidas niisugust väljajätmise sätet nagu põhikohtuasjas käsitletavat sätet, mille eesmärk on väidetavalt võidelda ebaseadusliku töö vastu, kuid mis tundub suurendavat selle töötajate kategooria sotsiaalselt abitut olukorda, võiks pidada kooskõlaliseks. Asi oleks teisiti niisuguse ebaseadusliku töö vastu võitlemise meetme puhul, mille eesmärk on kontrollida töötushüvitiste pettuse teel saamist – see oleks kooskõlas koduabiliste sotsiaalkaitse eesmärgiga ega seaks neid ebasoodsasse olukorda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Komisjon toob näiteks Prantsusmaal ja Belgias kasutusel oleva teenuste maksetšeki, teatud tööandjate täieliku või osalise maksuvabastuse või maksude vähendamise ning maksuvabastused ja –soodustused.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Neljandaks, selles osas, mis puudutab konkreetselt TGSSi väidetud seost maksete suurenemise ja ebaseadusliku töö vahel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 75.</P></NOTE> siis tema kirjalikest seisukohtadest ilmneb, et koduabiliste suhtes kohaldatava eriskeemi loomine, mis lõimiti 2012. aastal üldskeemi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Kuninga <DATE ISO="20111114">14. novembri 2011. aasta</DATE> dekreet 1620/2011 koduteenuste erilaadse töösuhte reguleerimise kohta (Real Decreto 1620/2011 por el que se regula la relación laboral de carácter especial del servicio del hogar familiar) (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 277, <DATE ISO="20111117">17.11.2011</DATE>, lk 119046).</P></NOTE> tõi vastupidi kaasa nende töötajate kindlustusega liitumise märkimisväärse kasvu,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Selle kohta märkis CJ kohtuistungil, et 2012. aastal kasvas nende töötajate sotsiaalkindlustusega liitumise arv <FT TYPE="NUMBER">296949</FT> töötajalt <FT TYPE="NUMBER">414453</FT> töötajani.</P></NOTE> tuues nõnda päevavalgele varasema ebaseadusliku töö.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Oma kirjalikes seisukohtades märkis TGSS siiski, et kindlustatute arv vähenes seejärel aastatel 2012–2019.</P></NOTE> Seega ei saa tuvastada põhjuslikku seost maksete suurenemise ja ebaseadusliku töö vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Viiendaks tekib küsimus, kas asjaolu, et töökohaks on tööandja elukoht, põhjendab asjaomase väljajätmismeetme valikut. Seega oleks asjakohane kontrollida, kui suur on töökoha mõju sellele valikule. Kuidas nimelt asjaolu, et teenuste osutamine toimub tööandja elukohas, võib tuua kaasa selle, et koduabilistele antavate hüvitiste hulgast jäetakse välja töötushüvitis, kuid ei jäeta välja muid sotsiaaltoetusi, mida neil töötajatel on õigus saada, nagu tööõnnetuse puhul saadavat hüvitist või haigushüvitist?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Sama teemat jätkates võiks eelotsusetaotluse esitanud kohus süstemaatilisuse aspekti osas samuti kontrollida, kas töötushüvitise puhul mõjutab töökoht teiste töötajate olukorda, kelle töökohaks on samuti tööandja elukoht (aednikud, eraautojuhid jne) või nende endi elukoht (füüsilisest isikust ettevõtjad), samamoodi kui koduabiliste olukorda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Nagu ma tõin välja käesoleva ettepaneku 63. joonealuses märkuses, märkis Hispaania valitsus kohtuistungil esitatud Euroopa Kohtu küsimusele, et eraautojuhid teevad töötuskindlustusmakseid.</P></NOTE> Sellega seoses tekib ka küsimus, millised on elukohas ja ettevõttes läbiviidava kontrolli suhtes kehtivad nõuded.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Komisjon viitab oma kirjalikes märkustes komisjonile esitatud parlamendi küsimusele (P‑128/2020), mille esitasid Euroopa Parlamendi hispaanlastest saadikud ja milles märgiti, et selles osas, mis puudutab võimalust kontrollida pettuste tuvastamiseks elukohti, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>on Tribunal Supremo [Hispaania kõrgeim kohus] seadnud samad tingimused (pettusele viitavad asjaolud, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtted) nii ettevõtte kui ka elukoha kontrollimiseks<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>. Kättesaadav veebilehel aadressil: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/P-9-2020-000128_EN.html.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Viimasena, kuuendaks, oleks asjakohane teada, kas koduabilistele on antud õigus saada muid sotsiaaltoetusi, mis võiksid kompenseerida töötuskindlustuse kaitse puudumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Selle kohta selgitas TGSS kohtuistungil, et ajutise töövõimetuse hüvitis on soodsam, kuna seda makstakse mitte alates 15. päevast, vaid alates 9. päevast.</P></NOTE> CJ väitis selle kohta kohtuistungil vastuseks Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, et mitte üksnes ei ole olemas muid hüvitisi, mis võiksid kompenseerida selle riski eest kaitse puudumist, vaid lisaks toob selle kaitse alt välja jätmine kaasa selle, et koduabilised jäävad ilma õigusest muudele hüvitistele, nagu püsiva töövõimetuse hüvitisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kui koduabiliste töö lõppeb nendest mitteolenevatel põhjustel, tuleneb võimatusest saada töötushüvitist ka võimatus saada muid sotsiaaltoetusi, mis on seotud selle hüvitise saamise õiguse lõppemisega. Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Selle kohta väidavad Hispaania valitsus ja TGSS, et hiljuti kehtestati koduabiliste suhtes kohaldatava erikorra alla kuuluvatele kindlustatutele erakorraline tegevuse puudumise toetus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Kuninga <DATE ISO="20200331">31. märtsi 2020. aasta</DATE> dekreetseadus 11/2020 täiendavate kiireloomuliste meetmete vastuvõtmise kohta sotsiaal- ja majandusvaldkonnas COVID‑19‑ga toimetulemiseks (Real Decreto-ley 11/2020 por el que se adoptan medidas urgentes complementarias en el ámbito social y económico para hacer frente al COVID-19 (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 91, <DATE ISO="20200401">1.4.2020</DATE>), artikkel 30.</P></NOTE> nendele kindlustatutele, kelle tegevuse maht vähenes või kes lõpetasid tegevuse Covid‑19 pandeemia põhjustatud tervisekriisi tõttu. Tuleb aga märkida, et see erakorraline toetus on ajutine. Oma kirjalikes seisukohtades märgib TGSS ise, et see toetus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>jääb kehtima <HT TYPE="ITALIC">ühe kuu</HT> jooksul (alates õiguse tekkimise kuupäevast) ning seda aega võib pikendada ühe kuu kaupa kuninga dekreetseaduse vastuvõtmise teel<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlusi arvestades olen seisukohal, et põhikohtuasjas käsitletav säte ei paista olevat sobiv ebaseadusliku töö ja pettuse vastase võitluse ning tööhõive taseme säilitamise eesmärkide saavutamiseks, kuna see säte ei vasta tõeliselt huvile saavutada see eesmärk ning seda ei rakendata kooskõlaliselt ja süstemaatiliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leone</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2090">EU:C:2014:2090</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt leian, et kuna põhikohtuasjas käsitletavas õigusnormis ette nähtud väljajätmise säte keelab täielikult kõikidele koduabilistele võimaluse saada töötushüvitist, läheb see kaugemale sellest, mis on seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="21"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et põhikohtuasjas käsitletav säte sisaldab direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses kaudset diskrimineerimist, kuna see ei ole põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mis ei ole mitte kuidagi seotud soolise diskrimineerimisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lisamärkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Oma analüüsi lõpetuseks soovin välja tuua kaks järgmist asjaolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Esiteks tuleneb komisjoni kirjalikest ning CJ suulistest seisukohtadest, et kuninga <DATE ISO="20111114">14. novembri 2011. aasta</DATE> dekreet 1620/2011 sätestab teises lisasättes, et tööministeerium moodustab ekspertgrupi, et koostada enne <DATE ISO="20121231">31. detsembrit 2012</DATE> aruanne, mis käsitleb eelkõige seda, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>on võimalik kestvalt luua niisugune töötuskaitse skeem, mis on kohandatud koduabiteenuste eripäradega ning mis tagab sissemaksete tegemise, solidaarsuse ja rahalise jätkusuutlikkuse põhimõtete täitmise<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>. Nii komisjon kui ka CJ rõhutasid, et seni ei paista seda sätet olevat rakendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Teiseks näeb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni <DATE ISO="20110616">16. juunil 2011</DATE> heaks kiidetud koduabilisi käsitleva konventsiooni nr 189 artikkel 14 ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>[k]õik liikmed peavad vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja koduabitöö eripärasid asjakohaselt arvestades võtma sobivad meetmed tagamaks, et koduabiliste suhtes kehtiksid sotsiaalkindlustuse valdkonnas […] tingimused, mis ei oleks ebasoodsamad kui need, mis kehtivad kõikide töötajate suhtes<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>. Komisjon märgib, et kuigi Hispaania Kuningriik ei ole seda konventsiooni veel ratifitseerinud, on ta siiski Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Hispaania valitsus märkis selle kohta kohtuistungil, et nimetatud konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikke toiminguid on alustatud ning nende tulemusena võidakse tunnustada koduabiliste õigust töötuskaitsele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Vigo (Vigo halduskohus nr 2, Hispaania) esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="19781219">19. detsembri 1978. aasta</DATE> direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene säte, millega jäetakse riikliku sotsiaalkindlustusskeemiga koduabilistele antavate hüvitiste hulgast välja töötushüvitis, kui on tuvastatud, et need töötajad on peaaegu eranditult naised.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>