<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2011ETA.0500337501.case.xml"><NO.CASE>C-434/09</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62009CC0434</NO.CELEX><NO.SEQ>0008.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-3378</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-3392</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C-434/09</LEFT><RIGHT>MCCARTHY</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20101125">25. novembril 2010</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas isik, kellel on kahe EL liikmesriigi kodakondsus, kuid kes on kogu oma elu elanud ainult ühes neist kahest riigist, saab sellelt riigilt liidu õiguse alusel nõuda endale ja eelkõige oma abikaasale seal elamise õiguse andmist? See on sisuliselt küsimus, mida palutakse Euroopa Kohtul käesoleval juhul selgitada.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>S. McCarthy on Ühendkuningriigi ja Iirimaa kodanik, kuid on kogu oma elu elanud ainult Inglismaal<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Väljenditega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Ühendkuningriigi kodakondsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Inglismaal<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/> elamine osutan siin ja edaspidi eelotsusetaotluse samasugusele sõnastusele.</P></NOTE>. Ta ise võib loomulikult Inglismaal elada. Tema Jamaica kodanikust abikaasa aga ei või: tal ei ole Ühendkuningriigi siseriiklike sisserände-eeskirjade kohaselt Inglismaal elamisõigust. Selleks et taasühineda oma abikaasaga, proovib S. McCarthy nüüd, tuginedes oma Iirimaa kodakondsusele, liidu kodanikuna saada Inglismaal elamisõigust; kaudselt oleks see kasulik ka tema abikaasale, kellel oleks siis liidu õiguse alusel õigus nõuda sellega kaasnevat elamisõigust.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb Euroopa Kohtul selgitada, kuidas tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>soodustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/> elamisõigust reguleerivas direktiivis 2004/38/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>, parandatud <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="229" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 229, lk 35</REF.DOC.OJ>, ning <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="204" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 204, lk 28</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).</P></NOTE>. Lisaks sellele küsitakse Euroopa Kohtult, millised nõuded on esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>seaduslikule elamisele<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>, mis on selles direktiivis alalise elamisõiguse saamise peamine eeldus.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Lisaks ELTL artiklile 21 sätestab käesoleval juhul liidu õiguse raamistiku direktiiv 2004/38. Selle isikuline kohaldamisala on määratletud I peatükis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>),<?PAGE NO="I-3379"?> täpsemalt direktiivi artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Soodustatud isikud<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liidu kodanike suhtes, kes liiguvad liikmesriiki või elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, ja nende artikli 2 punktis 2 määratletud pereliikmete suhtes, kes on nendega kaasas või ühinevad nendega.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 IV peatükis on artiklis 16 sätestatud üldised reeglid alalise elamisõiguse saamiseks:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="016.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liidu kodanikud, kes on elanud vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt viis järjestikust aastat, saavad seal alalise elamisõiguse. [...]</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Lisaks artiklile 16 tuleb viidata direktiivi 2004/38 preambulis esitatud põhjendusele 17:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kui liidu kodanikud, kes on otsustanud jääda vastuvõtvasse liikmesriiki pikemaks ajaks, saaksid kasutada alalist elamisõigust, tugevdaks see liidu kodakondsuse väärtust ja oleks oluliseks teguriks sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, mis on üks liidu põhieesmärke. Seepärast tuleks alaline elamisõigus näha ette kõikidele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kes on elanud vastuvõtvas liikmesriigis kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud tingimustega viis järjestikust aastat, ilma et neid oleks välja saadetud.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 VII peatükis ette nähtud lõppsätetest tuleb lõpuks osutada selle artiklile 37 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Soodsamad siseriiklikud sätted<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>, milles on sätestatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriigi kehtestatud õigus- ja haldusnorme, mis on käesoleva direktiiviga hõlmatud isikutele soodsamad.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja menetlus põhikohtuasjas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Shirley McCarthy on sünnilt Ühendkuningriigi kodanik. Ta on kogu aeg elanud Inglismaal, kus ta on siseriikliku õiguse kohaselt kogu seal viibimise ajal elanud seaduslikult.</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>S. McCarthy saab Inglismaal riiklikke sotsiaaltoetusi. Ta ei ole väitnud, et ta on või on<?PAGE NO="I-3380"?> olnud töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või end ise ülalpidav isik liidu õiguse tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT><DATE ISO="20021115">15. novembril 2002</DATE> abiellus S. McCarthy Jamaica kodaniku George McCarthy’ga. G. McCarthy’l ei ole siseriiklike sisserände-eeskirjade kohaselt õigust Ühendkuningriigis elada, isegi mitte seal alaliselt elava isiku abikaasana.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Kohtu kohtuistungil S. McCarthy esindaja esitatud andmetel on see tingitud sellest, et G. McCarthy sisenes algselt Ühendkuningriiki kui <HT TYPE="ITALIC">visitor</HT> (külaline).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>S. McCarthy’l on lisaks Ühendkuningriigi kodakondsusele ka Iirimaa kodakondsus. Pärast abiellumist taotles ta esmakordselt Iirimaa passi. Tema taotlus rahuldati, kuna tema ema oli sündinud Iirimaal.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT><DATE ISO="20040723">23. juulil 2004</DATE> taotles S. McCarthy liidu kodanikuna Secretary of State for the Home Departmentilt<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Ühendkuningriigi siseminister.</P></NOTE> liidu õiguse alusel elamisõigust tõendavat dokumenti. Sellise taotluse esitas ka G. McCarthy nimetatud kodaniku abikaasana. Mõlemad taotlused jäeti <DATE ISO="20041206">6. detsembri 2004. aasta</DATE> otsusega rahuldamata. Põhjuseks toodi, et S. McCarthy ei olnud loa saamiseks kvalifitseeruv isik; sellesse isikute ringi kuuluvad sisuliselt töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad või end ise ülalpidavad isikud. Vastavalt sellele ei saa ka G. McCarthy’t käsitleda kvalifitseerunud isiku abikaasana.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20041206">6. detsembri 2004. aasta</DATE> otsuse peale, millega jäeti taotlus rahuldamata, esitas S. McCarthy <DATE ISO="20041213">13. detsembril 2004</DATE> kaebuse. <DATE ISO="20060907">7. septembril 2006</DATE> saadeti tema kaebus edasi Asylum and Immigration Tribunalile<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Asüüli- ja sisserändekohus.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kuigi G. McCarthy ei esitanud kaebust tema kohta <DATE ISO="20041206">6. detsembril 2004. aastal</DATE> tehtud otsuse peale, millega jäeti tema taotlus rahuldamata, taotles ta siiski <DATE ISO="20061016">16. oktoobril 2006</DATE> uuesti S. McCarthy abikaasana elamisluba. Ka see teine taotlus jäeti <DATE ISO="20070420">20. aprilli 2007. aasta</DATE> otsusega rahuldamata, mille peale esitas G. McCarthy <DATE ISO="20070504">4. mail 2007</DATE> kaebuse Asylum and Immigration Tribunalile.</TXT></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Asylum and Immigration Tribunal lükkas G. McCarthy kaebuse läbivaatamise kuni S. McCarthy kaebuse kohta lõpliku otsuse tegemiseni edasi.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Asylum and Immigration Tribunali kohtunik jättis <DATE ISO="20061017">17. oktoobril 2006</DATE> S. McCarthy kaebuse rahuldamata. <DATE ISO="20070213">13. veebruaril 2007</DATE> nõudis aga High Court of Justice (England and Wales), et Tribunal vaataks S. McCarthy taotluse uuesti läbi. Seepeale vaatas Tribunal<?PAGE NO="I-3381"?> selle taotluse 16. augustil 2007 uuesti läbi, kuid jättis siiski jõusse otsuse jätta kaebus rahuldamata. Ka S. McCarthy apellatsioonkaebus Court of Appeal of England and Walesile (Civil Division)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Inglismaa ja Walesi apellatsioonikohus (tsiviilasjade kolleegium).</P></NOTE> ei olnud tulemuslik; see jäeti <DATE ISO="20080611">11. juunil 2008</DATE> rahuldamata.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Nüüd on põhikohtuasi S. McCarthy kassatsioonkaebuse alusel menetluses eelotsusetaotluse esitanud kohtus Supreme Court of the United Kingdom (varem House of Lords)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Põhikohtuasjas esitatud kaebusele anti <DATE ISO="20081113">13. novembril 2008</DATE> menetlusluba veel House of Lordsis. 2005. aasta põhiseaduse muutmise seaduse (2005. aasta Constitutional Reform Act) alusel läksid kõik House of Lordsi kui kohtuinstantsi volitused 2009. aasta oktoobris üle uuele asutatud Supreme Court of the United Kingdomile (Ühendkuningriigi ülemkohus).</P></NOTE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT><DATE ISO="20091102">2. novembri 2009. aasta</DATE> kirjas, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20091105">5. novembril 2009</DATE>, esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Need küsimused otsustas esitada veel House of Lords. Need edastas aga juba Registrar of the Supreme Court of the United Kingdom (Ühendkuningriigi ülemkohtu sekretär). Ka see, et eelotsusetaotluse pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Draft Reference<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> (eelotsuse eelnõu), ei oma selle vastuvõetavuse seisukohalt mingit tähtsust. Nagu nähtub nimelt <DATE ISO="20091102">2. novembri 2009. aasta</DATE> kaaskirjast, edastas Supreme Court eelotsusetaotluse ametlikult Euroopa Kohtule.</P></NOTE>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.P><TXT>Kas isik, kellel on Iirimaa ja Ühendkuningriigi topeltkodakondsus ja kes on elanud kogu oma elu Ühendkuningriigis, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>soodustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/> direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas selline isik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>vastuvõtvas liikmesriigis elanud seaduslikult<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> direktiivi 2004/38 artikli 16 tähenduses, kui ta ei ole täitnud selle direktiivi artiklis 7 sätestatud nõudeid?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud märkused S. McCarthy, Taani Kuningriik, Iirimaa, Eesti Vabariik, Madalmaade Kuningriik ja Ühendkuningriik ning Euroopa Komisjon. Kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20101028">28. oktoobril 2010</DATE>, osalesid S. McCarthy, Taani Kuningriik ja Iirimaa ning komisjon.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Esmapilgul võib tunduda kummaline, et liidu kodanik tugineb oma päritoluliikmesriigi ametiasutuste vastu liidu õigusele selles liikmesriigis elamisõiguse saamiseks. Ei ole ju kahtlustki, et sel liidu kodanikul on juba tänu oma kodakondsusele selles riigis,<?PAGE NO="I-3382"?> mille kodanik ta on, elamisõigus, mida ei tohi kitsendada.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Euroopa Kohus on <DATE ISO="19741204">4. detsembri 1974. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="41/74" PAGE.ECR="1337" YEAR="1974">41/74: van Duyn (EKL 1974, lk 1337</REF.DOC.ECR>, punkt 22) sedastanud, et rahvusvahelise õiguse põhimõte on, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>et riik ei saa keelata oma kodanikel oma territooriumile sisenemist või seal elamist<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>; vt lisaks <DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-370/90" PAGE.ECR="I-4265" YEAR="1992">C-370/90: Singh (EKL 1992, lk I-4265</REF.DOC.ECR>, punkt 22) ja <DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-291/05" PAGE.ECR="I-10719" YEAR="2007">C-291/05: Eind (EKL 2007, lk I-10719</REF.DOC.ECR>, punkt 31) ning <DATE ISO="19630916">16. septembril 1963</DATE> Strasbourgis allkirjastatud ja <DATE ISO="19680502">2. mail 1968</DATE> kehtima hakanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikkel 3 (ETS nr 46).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Lähemal uurimisel ei ole käesoleval juhul küsitav S. McCarthy enda elamisõigus Inglismaal, vaid pigem tema vahendusel tema abikaasale, kes on kolmanda riigi kodanik, antav elamisõigus. Lõppkokkuvõttes on seega tegemist perekonna taasühinemisega, milleni tahetakse jõuda pikemat teed pidi liidu õiguse kaudu, kuna Ühendkuningriigi siseriiklik õigus seda ei luba.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Seetõttu lükati edasi ka G. McCarthy enda elamisõiguse asjus esitatud kaebuse läbivaatamine (vt eespool, selle ettepaneku punkt 15).</P></NOTE> Sellele viidati korduvalt ka Euroopa Kohtu istungil.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Küsitav on siiski, kas käesoleva juhtumi asjaoludele tuleb kohaldada liidu õigust, kuna S. McCarthy ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda, mis tuleneb ELTL artikli 21 lõikest 1, ELTL artiklist 45, ELTL artiklist 49 ja ELTL artiklist 56<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Varem EÜ artikli 18 lõige 1, EÜ artikkel 39, EÜ artikkel 43 ja EÜ artikkel 49.</P></NOTE> ning mida kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulutati esmalt pidulikult välja <DATE ISO="20001207">7. detsembril 2000. aastal</DATE> Nice’is (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="364" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, C 364, lk 1</REF.DOC.OJ>) ja seejärel veel kord <DATE ISO="20071212">12. detsembril 2007. aastal</DATE> Strasbourgis (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 15 lõige 2 ja artikli 45 lõige 1. Ainus seos liidu õigusega tuleneb S. McCarthy kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>topeltkodakondsusega<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> isiku staatusest, kuna tal on lisaks Ühendkuningriigi kodakondsusele ka Iirimaa kodakondsus.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kuigi S. McCarthy arvab, et tema topeltkodakondsusest piisab liidu õigusele tuginemiseks, on kõik menetluses osalevad valitsused ja ka komisjon vastupidisel arvamusel.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>soodustatud isikud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/> direktiivi 2004/38 tähenduses (esimene eelotsuse küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>soodustatud isikud<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> tõlgendamiseks direktiivi 2004/38 artikli 3 tähenduses. Sisuliselt tuleb arutada, kas isik, kes on kahe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kogu oma elu elanud ainult ühes neist kahest riigist, saab selle riigi vastu tugineda direktiivile 2004/38, et nõuda endale ja kaudselt ka oma abikaasale elamisõigust selle territooriumil.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3383"?><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 artikli 3 lõike 1 sõnastuse kohaselt tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Selle kohaselt on direktiivi tähenduses soodustatud isik iga liidu kodanik, kes liigub või elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole. <HT TYPE="ITALIC">A contrario</HT> saab artikli 3 lõikest 1 järeldada, et direktiiv 2004/38 <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> ole kohaldatav liidu kodaniku ja selle liikmesriigi vahelisele suhtele, mille kodanik ta on ja kus ta on kogu oma elu elanud.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Sellist tõlgendust kinnitab direktiivi 2004/38 artikli 3 lõike 1 konteksti vaatlemine ja selle direktiivi eesmärkide arvestamine.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 eesmärk on lihtsustada liidu kodanike <HT TYPE="ITALIC">vaba liikumist</HT> liikmesriikide territooriumil. Sellekohaselt nimetatakse direktiivis sageli liikumisvabadust ja elamist koos;<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Direktiivi 2004/38 artikli 1 punkt a, artikli 3 lõige 2 ja artikli 5 lõige 4 ning preambulis esitatud põhjendused 3 ja 22.</P></NOTE> direktiivi eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>lihtsustada ja tugevdada kõikide liidu kodanike vaba liikumise ja elamise õigust<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Direktiivi 2004/38 preambulis esitatud põhjendus 3; samamoodi direktiivi 2004/38 pealkiri ning preambulis esitatud põhjendus 5, kus on kirjeldatud liidu kodaniku õigust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>. Vt ka <DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-127/08" PAGE.ECR="I-6241" YEAR="2008">C-127/08: Metock jt (EKL 2008, lk I-6241</REF.DOC.ECR>, punkt 59); <DATE ISO="20100223">23. veebruari 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-310/08" PAGE.ECR="I-1065" YEAR="2010">C-310/08: Ibrahim (EKL 2010, lk I-1065</REF.DOC.ECR>, punkt 49); <DATE ISO="20100223">23. veebruari 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-480/08" PAGE.ECR="I-1107" YEAR="2010">C-480/08: Texeira (EKL 2010, lk I-1107</REF.DOC.ECR>, punkt 60) ning <DATE ISO="20101007">7. oktoobri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-162/09" PAGE.ECR="I-9217" YEAR="2010">C-162/09: Lassal (EKL 2010, lk I-9217</REF.DOC.ECR>, punkt 30).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõike 1 konteksti osas tuleb märkida, et direktiivi 2004/38 mitme sätte sõnastusest tuleneb, et need on kohaldatavad liidu kodaniku <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>sisenemisele<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt veel direktiivi 2004/38 artikli 3 lõige 2, artikkel 5, artikli 8 lõige 2, artikli 15 lõige 2, artikli 27 lõige 3, artikli 29 lõiked 2 ja 3, artikli 31 lõige 4 ning preambulis esitatud põhjendused 6 ja 22.</P></NOTE>, elamisele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>teise liikmesriigi territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Direktiivi 2004/38 artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1; sarnaselt selle direktiivi põhjendus 11, kus räägitakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>teises liikmesriigis elamise individuaalsest põhiõigusest<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>.</P></NOTE> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>vastuvõtva liikmesriigi<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Direktiivi 2004/38 artikkel 2, artikli 3 lõige 2, artikli 5 lõige 3, artiklid 7, 8, 14–18, 22, 24, 28, 29, 31 ja 33 ning preambulis esitatud põhjendused 5, 6, 9, 10, 15, 16, 17, 18, 19, 21, 23 ja 24.</P></NOTE> suhtes. Seejuures on vastuvõttev liikmesriik direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>liikmesriik, kuhu liidu kodanik oma vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamiseks liigub<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Direktiivi 2004/38 artikli 2 punkt 3.</P></NOTE>. Nagu kõikidest nendest sätetest nähtub, sätestab direktiiv 2004/38 liidu kodaniku õigusliku olukorra liikmesriigis, kus ta <HT TYPE="ITALIC">kasutab oma õigust vabalt liikuda</HT> – teatud juhul juba oma sünnist saadik<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt direktiivi 2004/38 artikli 3 lõige 1 ja preambulis esitatud põhjendus 24; samas tähenduses <DATE ISO="20041019">19. oktoobri 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-200/02" PAGE.ECR="I-9925" YEAR="2004">C-200/02: Zhu ja Chen (EKL 2004, lk I-9925</REF.DOC.ECR>, punkt 19) ja eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Teixeira, punkt</P></NOTE> – ja mille kodakondsus tal puudub.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kindlasti ei välista see, et direktiivi 2004/38 võidakse ükskord kohaldada ka liidu kodaniku kodumaa suhtes, kui on olemas seos liidu õigusega. Nii tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu kodanik, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja soovib oma päritoluliikmesriiki tagasi pöörduda,<?PAGE NO="I-3384"?> võib selle liikmesriigi vastu tugineda liidu õigusele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Eespool 10. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsused Singh, punktid 19–23, ja Eind, punktid 32–36; sarnaselt <DATE ISO="20020711">11. juuli 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-60/00" PAGE.ECR="I-6279" YEAR="2002">C-60/00: Carpenter (EKL 2002, lk I-6279</REF.DOC.ECR>, eelkõige punkt 46).</P></NOTE> Sama kehtib ka siis, kui liidu kodanik soovib oma päritoluliikmesriigist lahkuda, et liidu õigusest tulenevate liikumisvabaduste alusel minna teise liikmesriiki.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20080710">10. juuli 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-33/07" PAGE.ECR="I-5157" YEAR="2008">C-33/07: Jipa (EKL 2008, lk I-5157</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 17 ja 18).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Liidu kodanik, nagu S. McCarthy, kes on kogu oma elu elanud ühes liikmesriigis, mille kodanik ta on, ja kes ei ole kunagi kasutanud ka liidu õigusega tagatud liikumisvabadust, ei jää siiski ei artikli 3 lõike 1 sõnastuse ega eesmärgi ja konteksti kohaselt direktiivi 2004/38 kohaldamisalasse. Sama kehtib S. McCarthy pereliikmete kohta,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Selle kohta juba <DATE ISO="19821027">27. oktoobri 1982. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="35/82+36/82" PAGE.ECR="3723" YEAR="1982">35/82 ja 36/82: Morson ja Jhanjan (EKL 1982, lk 3723</REF.DOC.ECR>, punktid 11–18).</P></NOTE> kuna nende õigus siseneda ja elada – nagu perekonna taasühinemise võimalus üldse – ei põhine algupärasel liikumisvabadusel, vaid on tuletatud liidu kodaniku liikumisvabadusest ja mida viiakse selle kaudu ellu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Selle kohta eespool 10. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Eind, punkt 23.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Esmases õiguses sätestatud liidu kodaniku liikumisvabadusest (ELTL artikli 21 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 45 lõige 1) ei järeldu minu arvates midagi muud. On küll õige, et teisese õiguse sätteid tuleb tõlgendada ja kohaldada kooskõlas esmase õigusega, näiteks asutamislepingutest tulenevate põhivabadustega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt nt <DATE ISO="20070626">26. juuni 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-305/05" PAGE.ECR="I-5305" YEAR="2007">C-305/05: Ordre des barreaux francophones et germanophone jt (EKL 2007, lk I-5305</REF.DOC.ECR>, punkt 28) ja <DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-402/07+C-432/07" PAGE.ECR="I-10923" YEAR="2009">C-402/07 ja C-432/07: Sturgeon jt (EKL 2009, lk I-10923</REF.DOC.ECR>, punkt 48).</P></NOTE> Direktiiv 2004/38 on aga minu arvates kooskõlas esmase õiguse nõuetega. Eelkõige olen ma arvamusel, et liidu kodanikud ei saa liikmesriigi vastu, mille kodanikud nad on, tugineda ELTL artikli 21 lõikes 1 sätestatud elamisõigusele siis, kui – nagu S. McCarthy puhul – puudub piiriülene element.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vastupidisel arvamusel on kohtujurist Sharpston oma <DATE ISO="20100930">30. septembri 2010. aasta</DATE> ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-34/09" PAGE.ECR="I-1177" YEAR="2010">C-34/09: Ruiz Zambrano (EKL 2011, lk I-1177</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 91–97 ja punkti 122 esimene lause).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Veel tuleb kontrollida, kas seni tehtud järeldust muudab asjaolu, et S. McCarthy’l on kahe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus – Ühendkuningriigi ja Iirimaa.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb esmalt nentida, et S. McCarthy’ga sarnases olukorras oleval liidu kodanikul ei saa keelata tuginemist oma teisele kodakondsusele – antud juhul Iirimaa kodakondsusele – automaatselt, üksnes viidates<?PAGE NO="I-3385"?> näiteks asjaolule, et ta ei ole seda kodakondsust kasutanud. Käesoleval juhul osutab küll kõik sellele, et S. McCarthy on kasutanud enamasti oma Ühendkuningriigi kodakondsust, kuna ta on kogu elu elanud Inglismaal ja Iirimaa passi taotles ta alles enne liidu õiguse alusel elamisloa taotlemist. Nagu Euroopa Kohus on juba rõhutanud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>liikmesriik ei või Euroopa Liidu sees piirata teise liikmesriigi kodakondsuse andmise tagajärgi, kehtestades lisatingimusi kodakondsuse tunnustamisele asutamislepinguga ette nähtud põhivabaduste kasutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-369/90" PAGE.ECR="I-4239" YEAR="1992">C-369/90: Micheletti jt (EKL 1992, lk I-4239</REF.DOC.ECR>, punkt 10); <DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-148/02" PAGE.ECR="I-11613" YEAR="2003">C-148/02: Garcia Avello (EKL 2003, lk I-11613</REF.DOC.ECR>, punkt 28) ja eespool 20. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Zhu ja Chen, punkt 39.</P></NOTE>. Kohtupraktika kohaselt võib topeltkodakondsus seetõttu põhimõtteliselt omada tähtsust liidu kodanike õigusliku olukorra hindamisel nende päritoluliikmesriigi suhtes.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Garcia Avello, eelkõige punktid 32–37. Eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuses Micheletti jt selgitatakse samuti topeltkodakondsuse olulisust liidu õiguse seisukohalt, kuid liikmesriigi suhtes, mille kodakondsust asjaomane liidu kodanik <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> oma.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Nii võib topeltkodakondsuse tõttu osutuda vajalikuks liidu kodaniku nime määramisel kõrvale kalduda ühe tema päritoluliikmesriigi siseriiklikust nimeõigusest.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Garcia Avello, eelkõige punktid 36, 37 ja 45.</P></NOTE> Nimi on isiku identiteedi oluline osa. Seetõttu peab igal liidu kodanikul olema kindlus, et tema ühes liikmesriigis seaduslikult kasutatav nimi on tunnustatud kõikides teistes liikmesriikides.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Selle kohta <DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-353/06" PAGE.ECR="I-7639" YEAR="2008">C-353/06: Grunkin ja Paul (EKL 2008, lk I-7639</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 23 ja 31).</P></NOTE> Kui liidu kodaniku identiteedis tekiks kahtlusi, kuna tema nimi on liikmesriikides erinev või seda kirjutatakse erinevalt, võib asjaomasel isikul tekkida eraelus või tööalaselt tõsiseid ebamugavusi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Garcia Avello, punkt 36, ja eespool 30. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Grunkin-Paul, punktid 23–28 ja 32; sarnaselt juba varem <DATE ISO="19930330">30. märtsi 1993. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-168/91" PAGE.ECR="I-1191" YEAR="1993">C-168/91: Konstantinidis (EKL 1993, lk I-1191</REF.DOC.ECR>, punkt 16).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Nimeõiguse osas kehtivat ei saa aga ilmtingimata üle kanda käesoleval juhul käsitletavale elamisõigusele ja sellega seotud perekonna taasühinemise võimalusele. Pigem seisneb küsimus selles, kas liidu kodaniku olukord erineb ka selles kontekstis, arvestades tema topeltkodakondsust, õiguslikult teiste liidu kodanike olukorrast, kes on üksnes vastuvõtva liikmesriigi kodanikud.</TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Olukordi iseloomustavad asjaolud ning nende olukordade sarnasus tuleb kindlaks teha ning neile tuleb anda hinnang, arvestades eeskätt selle sätte eset ja eesmärki, mis<?PAGE NO="I-3386"?> kõnealuse vahetegemise sätestab. Lisaks tuleb arvestada selle valdkonna põhimõtteid ja eesmärke, kuhu vastav akt kuulub.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-127/07" PAGE.ECR="I-9895" YEAR="2008">C-127/07: Arcelor Atlantique et Lorraine jt (EKL 2008, lk I-9895</REF.DOC.ECR>, punkt 26).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul vaidlusaluse liidu kodaniku ja tema perekonnaliikmete elamisõiguse eesmärk on lihtsustada liidu kodanike liikumisvabadust liikmesriikide territooriumil.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Metock jt, punkt 82; vt ka eespool selle ettepaneku punkt 27.</P></NOTE> Sellega seoses ei tulene taolises olukorras olevale liidu kodanikule nagu S. McCarthy topeltkodakondsusest mingeid erisusi. Elamisõiguse osas on ta samasuguses olukorras nagu kõik teised Ühendkuningriigi kodanikud, kes on kogu oma elu Inglismaal elanud ja ei ole oma päritoluriigist kunagi lahkunud: ta ei ole kasutanud oma liikumisvabadust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Selle poolest erineb käesolev kohtuasi kohtuasjast Zhu ja Chen (viidatud eespool 20. joonealuses märkuses), kus asjaomasel liidu kodanikul Catherine Zhul <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> olnud vastuvõtva liikmesriigi kodakondsust, vaid oli ainult teise liikmesriigi kodakondsus, nii et ta elas oma sünnist saadik vastuvõtvas liikmesriigis, <HT TYPE="ITALIC">kasutades õigust liikumisvabadusele</HT> ELTL artikli 21 lõike 1 (varem EÜ artikli 18 lõike 1) alusel. Samamoodi erineb käesolev kohtuasi kohtuasjast Eind (viidatud eespool 10. joonealuses märkuses), milles omas asjaomane liidu kodanik küll vastuvõtva liikmesriigi (Madalmaad) kodakondust, kuid pöördus sinna <HT TYPE="ITALIC">pärast liikumisvabaduse kasutamist</HT> tagasi.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Sellisel liidu kodanikul nagu S. McCarthy ei takistata vabalt liikuda,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Nagu Iirimaa õigesti rõhutab, ei ole S. McCarthy’l kuidagi takistatud kasutada oma õigust vabalt elama asuda mõnda teise liikmesriiki, nt Iirimaale, koos oma abikaasa kui perekonnaliikmega.</P></NOTE> samuti ei diskrimineerita teda võrreldes teiste Ühendkuningriigi kodanikega, kes on samalaadses olukorras. Ainuüksi asjaolu, et ta omab lisaks Ühendkuningriigi kodakondsusele ka Iirimaa kodakondsust, ei keela tema ja tema pereliikmete suhtes liidu õigusest tulenevate sisenemis- ja elamisõiguse sätete kohaldamist.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Tuleb tunnistada, et sel viisil võib juhtuda, et liidu kodanik, kes on kasutanud oma õigust vabale liikumisele, võib tugineda oma kolmandast riigist pärit perekonnaliikmete puhul soodsamatele liidu õigusest tulenevatele sisenemis- ja elamisõiguse sätetele kui vastuvõtva liikmesriigi kodanik, kes on kogu elu elanud selle riigi territooriumil.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt selle kohta eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Metock jt, punktid 76–78.</P></NOTE> Üldiselt tähistatakse seda probleemi terminiga <HT TYPE="ITALIC">oma kodanike diskrimineerimine</HT> või nimetatakse <HT TYPE="ITALIC">vastupidiseks diskrimineerimiseks</HT>.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei paku liidu õigus siiski selle probleemi lahendamiseks mingeid vahendeid. Sest asjaolu, et liidu kodanikke võidakse kohelda erinevalt võrreldes nendega, kes on kasutanud oma liikumisvabadust, seoses oma kolmandatest riikidest pärit pereliikmete sisenemise ja elamisega, ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Metock jt, punktid 77 ja 78; samas tähenduses väljakujunenud kohtupraktika asutamislepingutest tulenevate põhivabaduste kohta, vt nt <DATE ISO="20080401">1. aprilli 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-212/06" PAGE.ECR="I-1683" YEAR="2008">C-212/06: Gouvernement de la Communauté française ja Gouvernement wallon (EKL 2008, lk I-1683</REF.DOC.ECR>, punkt 33).</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-3387"?><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Õiguskirjanduses on küll mõnikord kaalutud liidu kodakondsusest oma kodanike diskrimineerimise keelu tuletamist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Borchardt, K.-D., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Der sozialrechtliche Gehalt der Unionsbürgerschaft<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>, <HT TYPE="ITALIC">Neue Juristische Wochenschrift,</HT> 2000, lk 2057 (2059); Edward, D., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Unionsbürgerschaft – Mythos, Hoffnung oder Realität?<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>, <HT TYPE="ITALIC">Grundrechte in Europa Münsterische Juristische Vorträge</HT>, Münster, 2002, lk 35 (41); Edward, D., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>European Citizenship – Myth, Hope or Reality?<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/>, <HT TYPE="ITALIC">Problèmes d’interprétation – à la mémoire de Constantinos N. Kakouris</HT>, <HT TYPE="ITALIC">Gedenkschrift</HT>, Ateena/Brüssel, 2004, lk 123 (131–133); Spaventa, E., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Seeing the Wood despite the Trees? On the Scope of Union Citizenship and its Constitutional Effects<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, 45, (2008), lk 13 (eelkõige 30–39).</P></NOTE> Ka kohtujurist Sharpston asus viimati taolisele seisukohale.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Eespool 26. joonealuses märkuses viidatud ettepanek kohtuasjas Ruiz Zambrano, eelkõige punktid 139–150.</P></NOTE> Kuid nagu Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, ei ole liidu kodakondsuse eesmärk laiendada liidu õiguse esemelist kohaldamisala riigisisestele asjaoludele, millel puudub seos liidu õigusega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="19970605">5. juuni 1997. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-64/96+C-65/96" PAGE.ECR="I-3171" YEAR="1997">C-64/96 ja C-65/96: Uecker ja Jacquet (EKL 1997, lk I-3171</REF.DOC.ECR>, punkt 23); eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Garcia Avello, punkt 26; <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-403/03" PAGE.ECR="I-6421" YEAR="2005">C-403/03: Schempp (EKL 2005, lk I-6421</REF.DOC.ECR>, punkt 20); eespool 37. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Gouvernement de la Communauté française ja Gouvernement wallon, punkt 39, ja <DATE ISO="20080522">22. mai 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-499/06" PAGE.ECR="I-3993" YEAR="2008">C-499/06: Nerkowska (EKL 2008, lk I-3993</REF.DOC.ECR>, punkt 25).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Muidugi ei saa välistada, et Euroopa Kohus muudab vajadusel oma kohtupraktikat ja peab tulevikus vajalikuks liidu kodakondsusest oma kodanike diskrimineerimise keelu tuletamist. Liikmesriikide kodanike põhistaatus on ikkagi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>olla liidu kodakondne, mis tähendab, et samas olukorras olevad isikud on seaduse ees võrdsed, sõltumata nende kodakondsusest ja ilma et see piiraks sõnaselgelt ette nähtud erandite kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20010920">20. septembri 2001. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-184/99" PAGE.ECR="I-6193" YEAR="2001">C-184/99: Grzelczyk (EKL 2001, lk I-6193</REF.DOC.ECR>, punkt 31) ja <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-524/06" PAGE.ECR="I-9705" YEAR="2008">C-524/06: Huber (EKL 2008, lk I-9705</REF.DOC.ECR>, punkt 69); sarnaselt <DATE ISO="20060912">12. septembri 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-300/04" PAGE.ECR="I-8055" YEAR="2006">C-300/04: Eman ja Sevinger (EKL 2006, lk I-8055</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 57, 58 ja 61). Liidu kodakondsuse kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>põhistaatuse<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/> kohta vt lisaks <DATE ISO="20020917">17. septembri 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-413/99" PAGE.ECR="I-7091" YEAR="2002">C-413/99: Baumbast ja R (EKL 2002, lk I-7091</REF.DOC.ECR>, punkt 82); eespool 27. joonealuses märkuses viidatud otsus kohtuasjas Garcia Avello, punkt 22, ja <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-135/08" PAGE.ECR="I-1449" YEAR="2010">C-135/08: Rottmann (EKL 2010, lk I-1449</REF.DOC.ECR>, punkt 43).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi ei näi aga pakkuvat sobivat raamistikku oma kodanike diskrimineerimise problemaatika sügavamaks uurimiseks. Sellist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>paikset<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/> liidu kodanikku nagu S. McCarthy ei diskrimineerita üldsegi võrreldes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>mobiilsete<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/> liidu kodanikega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Selle kohta ka eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtujurist Sharpstoni ettepanek kohtuasjas Ruiz Zambrano, punkt 146, mille kohaselt peab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>paiksete<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>mobiilsete<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> liidu kodanike olukord olema sarnane.</P></NOTE>. Kui isegi tähelepanuta jätta, et S. McCarthy ei ole kasutanud oma õigust vabale liikumisele, ja tal lubataks põhimõtteliselt tugineda direktiivi 2004/38 sätetele, ei täidaks ta samas liidu kodanikule kehtivaid tingimusi pikaajalise elamisõiguse saamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>S. McCarthy ei tööta, samuti puuduvad tal ka enda ja oma pere jaoks piisavad vahendid; ta ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>majanduslikult sõltumatu<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>, vaid saab Ühendkuningriigis riiklikke<?PAGE NO="I-3388"?> sotsiaaltoetusi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt eespool selle ettepaneku punkt 9.</P></NOTE> Seega ei täida ta sisulisi nõudeid, mida liidu õigus esitab liidu kodanikele, kes soovivad rohkem kui kolm kuud elada vastuvõtvas liikmesriigis.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 1.</P></NOTE> Ei ole ka mingeid tõendeid selle kohta, et S. McCarthy oleks varemalt pidevalt viis järjestikust aastat Ühendkuningriigis töötanud või oleks omanud piisavaid vahendeid enda ja oma pere jaoks, mis on peamine tingimus alalise elamisõiguse saamiseks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Direktiivi 2004/38 artikli 16 lõige 1; vt selle kohta minu selgitused teise eelotsuse küsimuse kohta, selle ettepaneku punktid 47–57.</P></NOTE> Järelikult ei oleks S. McCarthy’l isegi liidu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>mobiilse<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> kodanikuna liidu õiguse alusel elamisõigust.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes jään ma eelnimetatud asjaoludel arvamusele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Sellele tuleb vastata nii, et liidu kodanik, kes on Euroopa Liidu kahe liikmesriigi kodanik, kuid elanud kogu oma elu ainult ühes neist riikidest, ei saa selles riigis taotleda direktiivi 2004/38 alusel elamisõigust.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus peaks sellegipoolest käesoleval juhul kaaluma liidu kodaniku staatuse edasiarendamist,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Selle kohta 26. joonealuses märkuses viidatud kohtujurist Sharpstoni ettepanek kohtuasjas Ruiz Zambrano.</P></NOTE> siis pean ma vajalikuks suulise menetluse uuendamist. Käesolevas menetluses osalejatel on seni olnud võimalus esitada sellel teemal oma argumente üksnes menetluse lõpus – kohtuistungi lõpus. Minu arvates peaksid nad saama võimaluse intensiivsemalt selle üle arutada. Ka oleks siis üsna tõenäoline, et veel enam liikmesriike peaksid käesolevas asjas vajalikuks esitada Euroopa Kohtule suulisi märkusi.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>seaduslik elamine<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/> direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 1 tähenduses (teine eelotsuse küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>seaduslik elamine<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> tõlgendamiseks direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 1 tähenduses.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Direktiivi 2004/38 artikli 16 tõlgendamise ja eelkõige mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>seaduslik elamine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/> kohta on tõstatatud erinevaid küsimusi ka pooleliolevates kohtuasjades C-325/09: Dias, C-424/10: Ziolkowski ja C-425/10: Szeja. Niivõrd kuivõrd nähtav, ei käsitle need siiski juhtumit, kus liidu kodanik on vastuvõtva liikmesriigi kodanik.</P></NOTE> Sisuliselt tuleb selgitada, kas selle tähendus hõlmab ka liidu kodaniku elamist, kes on kogu oma elu elanud ainult vastuvõtvas liikmesriigis, kusjuures tema elamisõigus kogu tema<?PAGE NO="I-3389"?> seal elamise ajal tulenes üksnes asjaolust, et tal on selle riigi kodakondsus.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>See küsimus tuleneb loogiliselt esimesest küsimusest. Kui juba esimesele küsimusele, nagu ma tegin ettepaneku, vastatakse eitavalt,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt eespool, eelkõige selle ettepaneku punktid 25 ja 45.</P></NOTE> siis ei jää liidu kodanik üldsegi direktiivi 2004/38 kohaldamisalasse, ja teisele küsimusele ei pea vastama. Seetõttu selgitan järgnevalt teist küsimust üksnes alternatiivse võimalusena.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>seaduslik elamine<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/>, mis on artikli 16 lõikes 1 alalise elamisõiguse saamise eeldus, ei ole direktiivis 2004/38 täpsemalt määratletud.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Ka viimati tehtud otsuses Lassal ei ole Euroopa Kohus minu arvates seda probleemi lõplikult lahendanud, vaid üksnes selgitanud, et elamisperioode, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>mis on kooskõlas [varem] kehtinud liidu õigusnormidega, tuleb arvesse võtta<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Lassal, punkt 40.</P></NOTE>. See ei välista kuidagi, et arvesse võetakse ka teisi elamisperioode, mis on kooskõlas üksnes siseriiklike, välismaalasi käsitlevate õigusnormidega.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 preambul viitab küll sellele, et seadusliku elamisega on eelkõige mõeldud elamist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/>, seega elamist, milleks on asjaomasel isikul õigus liidu õiguse alusel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Direktiivi 2004/38 preambulis esitatud põhjendus 17.</P></NOTE> Direktiivi 2004/38 sätteid, arvestades selle konteksti ja eesmärke, ei tule aga kitsalt tõlgendada.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsused Metock, punktid 84 ja 93, ning Lassal, punkt 31.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 artiklis 16 sätestatud alalise elamisõiguse puhul oli liidu seadusandja eesmärk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, mis on üks liidu põhieesmärke<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Direktiivi 2004/38 preambulis esitatud põhjendus 17.</P></NOTE> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>aidata kaasa integreerumisele vastuvõtva liikmesriigi ühiskonda<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Direktiivi 2004/38 preambulis esitatud põhjendus 18; vt lisaks eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Lassal, punkt 32; integratsiooni idee kohta vt ka punkt 37.</P></NOTE>. Sellele eesmärgile vastab isikute ringi – kellel on õigus alalisele elamisõigusele – laiendamine ka sellistele liidu kodanikele, kelle elamisõigus vastuvõtvas liikmesriigis tuleneb üksnes vastava riigi siseriiklikest välismaalasi käsitlevatest õigusnormidest;<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt selle kohta 15. joonealuses märkuses viidatud minu juba <DATE ISO="20091020">20. oktoobri 2009. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas Teixeira, punkt 119; nähtavasti kaldub kohtujurist Trstenjak teistsuguse arvamuse poole (eespool 15. joonealuses märkuses viidatud <DATE ISO="20100511">11. mai 2010. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas Lassal, punkti 88 viimane lause).</P></NOTE> kuna vastuvõtvas liikmesriigis liidu kodaniku integreerumistaseme hindamisel on teisejärguline, millest tema elamisõigus tuleneb.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3390"?><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>See, et võib esineda juhtumeid, kus elamisõigus tuleneb üksnes siseriiklikest välismaalasi käsitlevatest õigusnormidest, nähtub direktiivi 2004/38 artiklist 37, mille kohaselt direktiiv sõnaselgelt ei mõjuta liikmesriikide soodsamaid õigus- ja haldusnorme. Ka kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus liidu kodanike elamine vastuvõtvas liikmesriigis ei tuginenud mitte liidu õigusele, vaid üksnes siseriiklikele välismaalasi käsitlevatele õigusnormidele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20040907">7. septembri 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-456/02" PAGE.ECR="I-7573" YEAR="2004">C-456/02: Trojani (EKL 2004, lk I-7573</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 36 ja 37); sarnaselt <DATE ISO="19980512">12. mai 1998. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-85/96" PAGE.ECR="I-2691" YEAR="1998">C-85/96: Martínez Sala (EKL 1998, lk I-2691</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 14 ja 15 ning punktid 60 ja 61), kuigi viimasena viidatud kohtuasja puhul näib tegemist olevat pigem liidu kodaniku elamise faktilise aktsepteerimisega.</P></NOTE> Taolist elamist ei ole Euroopa Kohus mingil juhul tähtsusetuks pidanud, vaid vastupidi, on sellega sidunud liidu õiguse alusel tehtavaid järeldusi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Eespool 55. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsused Martínez Sala, punktid 64 ja 65, ning Trojani, punkt 39.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Igatahes saab direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 1 tähenduses olla seadusliku elamisega mõeldud üksnes elamist <HT TYPE="ITALIC">välismaalasi käsitlevate õigusnormide</HT> alusel, seevastu mitte elamist, mille seaduslikkus järeldub pelgalt asjaolust, et asjaomane isik on vastuvõtva liikmesriigi kodanik. Nagu juba märgitud,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt minu selgitused esimese eelotsuse küsimuse kohta, eelkõige selle ettepaneku punktid 27 ja 28.</P></NOTE> on direktiivi 2004/38 eesmärk liidu kodanike liikumisvabaduse soodustamine ja lihtsustamine. Selle eesmärk ei ole näiteks toetada selliste vastuvõtva liikmesriigi kodanike integreerumist selle riigi ühiskonda, kes kunagi ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Välismaalasi käsitlevatest õigusnormidest tuleneva elamisõiguse ja asjaomasele isikule vastuvõtva liikmesriigi kodakondsusest tuleneva elamisõiguse vahel on fundamentaalsed kvalitatiivsed erinevused. Liikmesriikidel on õigus lubada ainult teatud kindlatel tingimustel välisriigi kodanikel elada oma territooriumil, samas kui nad ei või rahvusvahelise õiguse põhimõtete alusel piirata oma kodanike elamisõigust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt eespool selle ettepaneku punkt 20 ja 10. joonealune märkus.</P></NOTE> Sama kehtib ka teistest liikmesriikidest pärit liidu kodanike elamise kohta, seejuures tuleb muidugi arvestada liidu õigusega seatud piire.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt eelkõige direktiivi 2004/38 artiklid 7, 8 ja 27–33.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kui lubada sellises olukorras oleval liidu kodanikul nagu S. McCarthy, kes kunagi ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, tugineda direktiivile 2004/38, siis on selle lõpptulemuseks valikulisus (<HT TYPE="ITALIC">cherry-picking</HT>)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Sellele osutavad Euroopa Kohtu istungil Iirimaa kasutatud väljendid <HT TYPE="ITALIC">à la carte approach</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">the best of both worlds</HT>.</P></NOTE>: nii saab liidu kodanik kasutada direktiivi 2004/38<?PAGE NO="I-3391"?> eeliseid taasühinemiseks oma abikaasaga, täitmata direktiivi eesmärke – liikumisvabaduse soodustamine ja lihtsustamine – ning vastamata ühelegi direktiivis sätestatud tingimusele, näiteks direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud majandusliku sõltumatuse nõudele. Nagu mitmed menetluses osalenud valitsused on õigesti osutanud, ei ole see kooskõlas liidu õiguse vaba liikumise ja elamisõigust käsitlevate sätete mõtte ja eesmärgiga.</TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele tuleb seega vastata järgmiselt:</TXT><P>Elamise seaduslikkus, mis on direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 1 kohaselt alalise elamisõiguse saamise eeldus, võib tuleneda liidu õigusest või vastuvõtva liikmesriigi siseriiklikest välismaalasi käsitlevatest õigusnormidest.</P><P>Kuid kui liidu kodanik on vastuvõtva liikmesriigi kodanik ja kui ta on seal kogu oma elu üksnes oma kodakondsuse alusel elanud, kasutamata oma õigust vabalt liikuda, siis ei ole tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>seadusliku elamisega<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/> direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 1 tähenduses.</P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lõppmärkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Minu ettepanekus esitatud lahenduse kohaselt ei saa sellises olukorras olev liidu kodanik nagu S. McCarthy tugineda liidu õigusele, et saada endale ja oma perekonnaliikmetele elamisõigust liikmesriigis, kus ta on kogu oma elu elanud ja mille kodanik ta on.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on aga juba kohtuasjas Metock<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus, punkt 79.</P></NOTE> sedastanud, on kõik liikmesriigid EIÕK<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allakirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ETS nr 5).</P></NOTE> lepinguosalised. Isegi kui EIÕK ei taga välismaalasele õigust kui sellist teatud riiki siseneda või seal elada, võib olla tegemist EIÕK artikli 8 lõikest 1 tuleneva õiguse perekonnaelu austamisele rikkumisega, kui isikul keelatakse sisenemine või elamine mõnes riigis, kus elavad tema lähisugulased.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt. selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="19910218">18. veebruari 1991. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Moustaquim <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia (A-seeria, nr 193, lk 18, punkt 36); <DATE ISO="20010802">2. augusti 2001. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Boultif <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (<HT TYPE="ITALIC">Recueil des arrêts et décisions</HT> 2001-IX, punkt 39) ja <DATE ISO="20040422">22. aprilli 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Radovanovic <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria (kaebus nr 42703/98, punkt 30). Euroopa Ühenduste Kohus on omal ajal Euroopa Liidus kinnitanud, et õigusega elada koos oma lähisugulastega kaasneb liikmesriikidele kohustusi; seejuures võib olla tegemist negatiivsete kohustustega, nt ei või liikmesriik isikut välja saata, või positiivsetega, kui tal tuleb lubada isikule oma territooriumile sisenemist ja seal elamist (<DATE ISO="20060627">27. juuni 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-540/03" PAGE.ECR="I-5769" YEAR="2006">C-540/03: parlament <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> nõukogu, nn perekonna taasühinemise juhtum, EKL 2006, lk I-5769</REF.DOC.ECR>, punkt 52).</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-3392"?><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa täielikult välistada, et Ühendkuningriik võib EIÕK lepinguosalisena olla kohustatud tagama G. McCarthy’le kui Inglismaal elava Ühendkuningriigi kodaniku abikaasale elamisõiguse. See küsimus ei puutu aga liidu õigusesse, vaid on üksnes EIÕK-st Ühendkuningriigile tulenevate kohustuste siduvuse küsimus, mille hindamispädevus kuulub siseriiklikele kohtutele ja vajadusel Euroopa Inimõiguste Kohtule.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Liidu kodanik, kes on Euroopa Liidu kahe liikmesriigi kodanik, kuid on kogu oma elu elanud ainult ühes neist kahest riigist, ei saa selles riigis direktiivi 2004/38/EÜ alusel nõuda elamisõigust.</P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>