<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.10-->
  <head>
    <title>2023-07-202307C113202203130-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0313-22-202305548-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="28/07/2023 17:06:15" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="ey7cdnW3+cOOr9ewZ/Rv5nguaZ/Rag5woUV/pVs/2S8C5Hxt3p3qj07rDjtfOVHxll0ka1ORhRdvObkG54WXBH0stqVg4uCZZKRQv/U12h3InzpLCfPHzaVlmoK2mvp5RhwO/NfQ1fMhUyWQBJBedc4BKbh0jpD5gszQU50/DLU=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="avl" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="09908c20-cbdd-4660-b2d5-92fcc1055a5f" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0313" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2022" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="avl" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 10/07/2023 09:37:19" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2023-07-26T13:38:32Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="d82dab3365ec48e2be592f7481ba9300" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0313" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 13.7.2023 – Kohtuasi C‑313/22</div>
      <div id="rId21" style="default">Achilleion</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      13. juuli 2023 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Struktuurifondid – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Kaasrahastamine – Määrus (EÜ) nr 1260/1999 – Artikli 30 lõige 4 ja artikli 39 lõige 1 – Investeeringutega seotud tegevuste kestvus – „Oluline muudatus“ kaasfinantseeritud investeeringuga seotud tegevuses – Abi tagasinõudmine juhul, kui selle tegevuse objektiks olev ettevõte üle antakse – Üleandmisega seotud konkreetsete asjaolude mõju
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑313/22,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Elegktiko Synedrio (Kreeka kontrollikoda) 28. jaanuari 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. mail 2022, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      Achilleion Anomymi Xenodocheiaki Etaireia
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      Elliniko Dimosio,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-9" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      koosseisus: koja president M. Safjan ning kohtunikud N. Piçarra ja M. Gavalec (ettekandja),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      kohtujurist: N. Emiliou,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kreeka valitsus, esindajad: K. Boskovits, E. Panopoulou, G. Papadaki ja E. Tsaousi,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tšehhi valitsus, esindajad: J. Očková, M. Smolek ja J. Vláčil,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eesti valitsus, esindaja: M. Kriisa,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: M. Farley, I. Georgiopoulos ja P. Rossi,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-21" title="page-1">
      otsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada erinevaid liidu õigusnorme, eelkõige nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT 1999, L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31), artiklit 30.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud Achilleion Anomymi Xenodocheiaki Etaireia ja Elliniko Dimosio (Kreeka riik) vahelises kohtuvaidluses ühe hotelli kaasajastamiseks ja kolme uue töökoha loomiseks antud rahalise abi osalise tagasinõudmise üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 1260/1999</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 põhjendustes 4, 6, 7 ja 41 oli märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-28" title="page-1">
      „(4) kontsentreerimise tõhustamiseks ja struktuurifondide tegevuse lihtsustamiseks tuleks vähendada esmatähtsate eesmärkide arvu võrreldes [nõukogu 24. juuni 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT 1988, L 185, lk 9)]; kõnesolevad eesmärgid tuleks ümber määratleda, pidades silmas arengus mahajäänud piirkondade arengu ja struktuurilise kohandamise edendamist, struktuurilisi raskusi kogevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ümberkorraldamist ning haridus‑, koolitus‑ ja tööhõivepoliitika ning ‑süsteemi kohandamist ja nüüdisajastamist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-29" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-30" title="page-1">
      (6) kultuuriline areng, loodus‑ ja kultuurkeskkond, elu kvalitatiivne ja kultuuriline mõõde ning turismi areng aitavad muuta piirkondi majanduslikult ja sotsiaalselt ligitõmbavamaks sellega, et soodustavad püsiva tööhõive tekkimist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-31" title="page-1">
      (7) arengus mahajäänud piirkondade arendamise ja struktuurilise kohandamise ning struktuurilisi raskusi kogevate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamise edendamise peamiseks toetajaks on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-32" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-1">
      (41) kui ühenduse eeskirjad puuduvad, kohaldatakse abikõlblike kulutuste suhtes vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele vastavaid siseriiklikke eeskirju, [Euroopa K]omisjon võib sätestada ühenduse eeskirjad, kui neid on vaja struktuurifondide ühtseks ja õiglaseks rakendamiseks ühenduses; tuleb määratleda kulutuste abikõlblikkuse algus‑ ja lõppkuupäev ja ette näha, et investeeringuprojektidesse ei tohi teha suuri muudatusi; fondide abi tõhususe ja kestva toime tagamiseks saab tegevus fondi osalist või täielikku abi ainult siis, kui selle olemust või rakendamistingimusi pole muudetud sel määral, et abi saanud tegevus kalduks kõrvale selle esialgsetest eesmärkidest“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artiklis 12 „Vastavus“ oli sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-1">
      „Fondide rahastatavad või [Euroopa Investeerimispangalt (EIP)] või mõnelt muult rahastamisvahendilt abi saavad tegevused vastavad asutamislepingu sätetele, selle alusel vastuvõetud rahastamisvahenditele ning ühenduse poliitikale ja meetmetele, sealhulgas konkurentsieeskirjadele ning riigihankelepingute sõlmimise, keskkonna kaitse ja parandamise ning meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamise ja nende võrdõiguslikkuse edendamise eeskirjadele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle määruse artiklis 30 „Abikõlblikkus“ oli ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-1">
      „1. Tegevustega seonduvad kulutused on kõlblikud saama fondidelt toetust ainult juhul, kui need tegevused on asjaomase abi osa.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-1">
      3. Abikõlblike kulutuste suhtes kohaldatakse vastavaid siseriiklikke eeskirju, välja arvatud juhul, kui komisjon sätestab vajaduse korral ühised eeskirjad abikõlblike kulutuste kohta vastavalt artikli 53 punktis 2 nimetatud menetlusele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-1">
      4. Liikmesriigid tagavad, et tegevus saab fondi toetust ainult juhul, kui viie aasta jooksul alates pädeva riigiasutuse või korraldusasutuse tehtud fondide osalust käsitlevast otsusest ei tehta kõnealuses tegevuses olulisi muudatusi, mis:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-41" title="page-1">
      a) mõjutavad selle olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõttele või riigiorganile põhjendamatu eelisseisundi;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-42" title="page-1">
      b) tulenevad omandisuhete muutusest infrastruktuuri teatavas osas või tootmistegevuse lõpetamisest või selle asukoha muutmisest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-43" title="page-1">
      Liikmesriigid teatavad sellistest muudatustest komisjonile. Selliste muudatuste suhtes kohaldatakse artiklit 39.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse määruse IV jaotis „Fondide abi tõhusus“ sisaldas II peatükki „Finantskontroll“, kuhu kuulus määruse artikkel 38 „Üldsätted“. Selle artikli lõige 1 nägi ette:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-1">
      „Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa [Liidu] üldeelarve rakendamise eest, vastutavad abi finantskontrolli eest eelkõige liikmesriigid. Sel eesmärgil tuleb neil võetavate meetmete raames teha järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-1">
      e) vältida, avastada ja parandada eeskirjade eiramist […];
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-1">
      h) nõuda tagasi summad, mis on kaotatud avastatud eeskirjade eiramiste tulemusel, ja nõuda vajaduse korral viivist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti määruse nr 1260/1999 II peatükis asuva artikli 39 „Finantskorrektsioonid“ lõikes 1 oli sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-1">
      „Eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest abi laadi või selle rakendamise ja kontrollimise tingimusi puudutavate suuremate muudatuste avastamise korral ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-1">
      Liikmesriik teeb üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid sisaldavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist. Sel viisil vabanenud ühenduse vahendeid võivad liikmesriigid asjassepuutuva abi raames uuesti kasutada vastavalt artikli 53 lõikes 2 määratletud menetlusele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See määrus tunnistati alates 1. jaanuarist 2007 kehtetuks nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT 2006, L 210, lk 25). Määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõikest 1 tuleneb siiski, et see määrus ei mõjuta komisjoni poolt määruse nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnesoleva abi suhtes kehtivate õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus (EÜ) nr 1685/2000</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni 28. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega (EÜT 2000, L 193, lk 39; ELT eriväljaanne 14/01, lk 122), sisaldas lisa „Abikõlblikkuse eeskirjad“. Selle lisa komisjoni 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 448/2004 (ELT 2004, L 72, lk 66; ELT eriväljaanne 14/02, lk 3) muudetud redaktsioonis (edaspidi „määruse nr 1685/2000 lisa“) oli eeskirja 1 punkt 1.10 sõnastatud järgmiselt: „[l]iikmesriigid võivad kohaldada punktidele 1.6, 1.7 ja 1.8 vastavate abikõlblike kulutuste kindlaksmääramisel rangemaid siseriiklikke eeskirju“, mis käsitlevad kinnisvara või seadmete amortisatsioonikulusid, mitterahalisi sissemakseid ja üldkulusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus (EÜ) nr 448/2001</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 448/2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT 2001, L 64, lk 13; ELT eriväljaanne 14/01, lk 155), II peatükk „Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid“ sisaldas artiklit 2, mille lõigetes 1 ja 2 oli ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-1">
      „1. Süstemaatilise eeskirjade eiramise puhul hõlmab määruse [nr 1260/1999] artikli 39 lõike 1 alusel toimuv uurimine kõiki tegevusi, mida eiramine võis hõlmata.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-1">
      2. Kogu ühenduse toetust või osa sellest tühistades võtavad liikmesriigid arvesse eeskirjade rikkumise laadi ja tõsidust ning sellest fondidele tulenevat finantskahju.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piirkondliku riigiabi andmise juhend</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piirkondliku riigiabi andmise juhendi (EÜT 1998, C 74, lk 9; ELT eriväljaanne 08/01, lk 226) punktid 4.12 ja 4.14 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-62" title="page-1">
      „4.12. Töökohtade loomine tähendab töökohtade koguarvu suurendamist, […] võrreldes teatava ajavahemiku keskmisega konkreetses tootmisüksuses. Järelikult tuleb kõnealuse ajavahemiku jooksul loodud töökohtade arvust lahutada sama aja jooksul kaotatud töökohtade arv. […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-64" title="page-1">
      4.14. Töökohtade loomiseks ettenähtud abi eelduseks on loodud töökohtade säilitamine vähemalt viie aasta jooksul, kasutades selleks vajalikku makseviisi või selle saamisega seotud tingimusi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus (EÜ) nr 659/1999</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 14 „Abi tagastamine“ lõige 1 oli sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-1">
      „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]. Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340) artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-70" title="page-1">
      „„Eeskirjade eiramine“ tähendab ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle määruse artiklis 2 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-72" title="page-1">
      „1. Halduskontrolli, ‑meetmeid ja ‑karistusi rakendatakse niisugusel määral, mis tagab ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-73" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-74" title="page-1">
      3. Ühenduse õigus määratleb kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike haldusmeetmete ja ‑karistuste laadi ja ulatuse, võttes arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust, antud või saadud soodustust ja vastutuse astet.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-75" title="page-1">
      4. Kui kohaldatavast ühenduse õigusest ei tulene teisiti, reguleeritakse ühenduse kontrolli, meetmete ja karistuste kohaldamist liikmesriikide õigusaktidega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-77" title="page-1">
      „Tavaliselt järgneb mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kohustusena maksta või tagasi maksta maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-79" title="page-1">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 70/2001</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb [ELTL artiklite 107 ja 108] kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT 2001, L 10, lk 33; ELT eriväljaanne 08/02, lk 141), muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT 2004, L 63, lk 22; ELT eriväljaanne 08/03, lk 64), artiklis 4 „Investeerimine“ oli ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-82" title="page-1">
      „1. Abi investeerimiseks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ühenduses ja väljaspool ühendust sobib ühisturuga kokku [ELTL artikli 107] lõike 3 tähenduses ja vabastatakse [ELTL artikli 108] lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigete 2–6 tingimustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-83" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-84" title="page-1">
      3. Kui investeeritakse piirkondadesse ja sektoritesse, mis on abi määramise ajal kõlblikud saama piirkondlikku abi, ei tohi abi osatähtsus ületada komisjoni poolt iga liikmesriigi jaoks kehtestatud kaardil esitatud piirkondliku investeerimisabi ülemmäära rohkem kui:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-85" title="page-1">
      a) 10 protsendipunkti bruto, [ELTL artikli 107] lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades, tingimusel et abi netoosatähtsus ei ületa ühtekokku 30%; või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-86" title="page-1">
      b) 15 protsendipunkti bruto, [ELTL artikli 107] lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkondades – tingimusel, et abi netoosatähtsus ei ületa kokku 75%.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-87" title="page-1">
      Piirkondliku abi suuremaid ülemmäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui abi antakse tingimusel, et investeering püsib saajapiirkonnas vähemalt viis aastat ja et abisaaja annab selle rahastamiseks vähemalt 25%.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-88" title="page-1">
      4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülemmäärasid kohaldatakse abi osatähtsuse suhtes, mis on arvutatud kas protsendina abikõlblikest investeerimiskuludest või protsendina investeeringuga loodud töökohtade palgakuludest (abi töökohtade loomiseks) või mõlemast koos, tingimusel et abi ei ületa emmast‑kummast arvutusest tulenevat suurimat abisummat.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-89" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-90" title="page-1">
      6. Juhul kui abi arvutatakse loodud töökohtade põhjal, väljendatakse abisumma protsendina loodud töökohtade kahe aasta palgakuludest järgmistel tingimustel:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-91" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-92" title="page-1">
      c) loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus (EÜ) nr 438/2001</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 438/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad juhtimis‑ ja kontrollisüsteemi kohta seoses struktuurifondidest antava abiga (EÜT 2001, L 63, lk 21; ELT eriväljaanne 14/01, lk 132), artiklis 4 oli sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-95" title="page-1">
      „Juhtimis‑ ja kontrollisüsteemid sisaldavad menetlust, mille kohaselt kontrollitakse kaasfinantseeritud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning deklareeritud kulude vastavust tegelikkusele ning tagatakse määruse [nr 1260/1999] artikli 28 alusel vastava komisjoni otsuse tingimuste ning kohaldatavate siseriiklike ning ühenduse normide täitmine, eelkõige kulude vastavus struktuurifondidest toetuse saamise tingimustele seoses asjaomase abiliigi ning riigihangete, riigiabi (sealhulgas abi kumuleerumist käsitlevate eeskirjade), keskkonnakaitse ja võrdsete võimalustega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-96" title="page-1">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kreeka õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku (Astikos Kodikas) (FEK A’ 164/24.10.1984) artiklis 477 on sätestatud, et „[k]ui võlausaldajaga sõlmitud lepinguga lubatakse tasuda teise isiku võlg, ei vabane võlgnik kohustuse täitmisest; lubaduse andjal tekib täiendav kohustus, kui ei ilmne selgelt vastupidist“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku artiklis 479 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-100" title="page-1">
      „Kui vara või ettevõte on lepingu alusel üle antud, vastutab omandaja võlausaldaja ees vara või ettevõttega seotud võlgade eest üleantud vara väärtuse ulatuses. Võõrandaja jääb vastutavaks. Lepingupoolte vahel võlausaldajate kahjuks sõlmitud kokkulepe, milles on kokku lepitud vastupidine, on võlausaldajate suhtes tühine.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et „ettevõte“ artikli 479 tähenduses on õigusobjekt, mis koosneb kogumist erinevatest elementidest, nagu asjad (vallas‑ ja kinnisvara), õigused, immateriaalne vara (ärinimi, kaubamärk, eristavad tähised) ning faktiline olukord ja faktilised suhted turul (kliendid, maine, ruumide asukoht, arenguväljavaated ja ‑lootused), ning see kogum moodustab organisatsiooni ja majandusüksuse, mis kuulub konkreetsele subjektile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tuleneb presidendi dekreedi 178/2002, mis käsitleb direktiivi 98/50/EÜ nõuetega vastavusse viimiseks töötajate õiguste kaitseks võetavaid meetmeid ettevõtjate, ettevõtete või ettevõtja või ettevõtte osade üleminekul (Proedrikó Diátagma 178/2002: Métra schetiká me tin prostasía ton dikaiomáton ton ergazoménon se períptosi metavívasis epicheiríseon, egkatastáseon í tmimáton egkatastáseon í epicheiríseon, se symmórfosi pros tin Odigía 98/50/EK tou Symvoulíou) (FEK A’ 162/12.7.2002), artiklitest 1–4, et ettevõtte üleminek on igasugune majandustegevuse ülevõtmine ja jätkamine kolmanda isiku poolt, tingimusel et säilitatakse asjaomase ettevõtte või tootmisüksuse identiteet. Sellisel juhul, olenemata asjaomase ülemineku õiguslikust alusest ja vormist, toob tööandja vahetus kaasa olemasolevate töösuhete automaatse ülemineku uuele tööandjale ja endise tööandja vastutusest vabastamise tööandja vahetuse järgse perioodi eest. Kuid ka pärast sellist üleminekut jääb endine tööandja solidaarselt uue tööandjaga vastutama lepingust või töösuhtest tulenevate kohustuste eest ajani, kuni õigusjärglane need üle võtab. Selline mõju avaldub töötajate nõusolekust sõltumata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Majandus‑, ja rahandusministri ning arenguministri ühise määruse 192249/EYS 4057 kolmeteistkümne (13) CCS 2000‐2006 piirkondliku arengukava raames töötlemis‑ ja turismisektoris antavat riigiabi rakendamist käsitlevate küsimuste reguleerimise kohta vastavalt seaduse 3016/2002 artiklile 35 (Koini Ypourgiki Apofasi 192249/EYS 4057, Rýthmisi themáton pou aforoún tin efarmogí dráseon ton kratikón enischýseon stous tomeís tis metapoíisis kai tou tourismoú sto plaísio ton dekatrión (13) Perifereiakón Epicheirisiakón Programmáton tou K.P.S 2000‐2006 sýmfona me to árthro 35 tou n. 3016/2002) (FEK Β’ 1079/19.08.2002; edaspidi „ministrite ühine määrus“) artikli 18 lõikes 5 on ette nähtud, et kui investeeringu tegemiseks antakse rahalist abi, on abisaaja kohustatud hoiduma abi saanud ettevõtte kinnisvara üleandmisest viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Äriühing Gousios V. ‐ Ntagkoumas G. AXE (nüüd äriühing Achilleion) esitas Lääne‑Makedoonia (Kreeka) piirkonnale 10. mail 2004 taotluse, milles ta palus, et tema investeering selle piirkonna ühes omavalitsusüksuses asuva hotelli kaasajastamiseks kaasataks abikavasse, mille eesmärk on rahaliselt toetada kõnealuse piirkonna väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid turismisektoris. Lääne‑Makedoonia piirkonna peasekretär otsustas 27. jaanuaril 2005 lisada selle investeeringu abikavasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Investeeringu eesmärk oli olemasoleva hotelli hoonete ehitamine, kaasajastamine ja renoveerimine ning hotellisisustuse ning energiat säästva süsteemi tarnimine. Projekti lõpuleviimisel oli kohustus luua kolm töökohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse investeeringu kogusumma oli 201 900 eurot ja abi kogusumma 90 000 eurot. Projektiga seotud kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäev oli 10. mai 2004 ning projekti lõpetamise tähtaeg oli 18 kuud alates kuupäevast, mil investeering asjaomasesse abikavasse kaasatakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">8. juuni 2006. aasta lõpetamise otsuses leiti, et investeering on lõpetatud abikõlblikkuse perioodil ja loodud on kolm uut töökohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Aastal 2009 tehtud kontrolli tulemusel tuvastati, et hotell anti 9. novembril 2006 üle äriühingule Gousios Vaios – Monoprosopi EPE, mistõttu ei peetud kinni ministrite ühise määruse artikli 18 lõikes 5 ette nähtud kohustusest abi saanud ettevõtja kinnisvara viie aasta jooksul investeeringu lõpetamise otsuse kuupäevast ehk praegusel juhul kuni 8. juunini 2011 mitte üle anda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tulenevalt tegi majanduse, konkurentsi ja laevanduse riigisekretär 2010. aastal otsuse, millega ta määras põhikohtuasja kaebajale finantskorrektsiooni summas 82 500 eurot, millest 75% vastab ERFi vahenditele ja 25% riigisisestele vahenditele. Otsuse eesmärk oli nõuda tagasi abi, millest on maha arvatud summa, mis vastab viiekuulisele ajavahemikule, mil põhikohtuasja kaebaja käitas hotelli kooskõlas eelmises punktis nimetatud kohustusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Elegktiko Synedrio (Kreeka kontrollikoda), kellele põhikohtuasja kaebaja esitas nimetatud otsuse peale kaebuse, jättis kojas tehtud kohtuotsusega kaebuse rahuldamata, leides, et finantskorrektsioon ja otsuse esemeks olnud abi tagasinõudmine on õiguspärased, kuna põhikohtuasja kaebaja ei ole täitnud nimetatud kohustust ning on rikkunud seega määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 ja ministrite ühise määruse artikli 18 lõiget 5.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebaja esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Elegktiko Synedriole (kontrollikoda), kes selles astmes arutab asja täiskojas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebaja väidab apellatsioonkaebuses kõigepealt, et nimetatud kohtuotsuses on ebaõigesti tõlgendatud määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4, kuivõrd leiti, et asjaomase hotelli üleandmine kujutab endast automaatset alust makstud abi tagasinõudmiseks, ilma et oleks kontrollitud, kas kõnealuse investeeringuga seotud tegevust on seoses selle rakendamistingimuste või põhjendamatu eelise saamisega tegelikult oluliselt muudetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel väidab põhikohtuasja kaebaja esiteks, et hotell anti üle äriühingule, mida kontrollib üks tema kahest aktsionärist, ning et üleandmine oli vajalik, et tagada selle ettevõtte rahaline jätkusuutlikkus. Teiseks tagab põhikohtuasja kaebaja vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 479, mille kohaselt jääb võõrandaja ettevõtte üleandmise korral ettevõtte võlgade eest vastutavaks, et omandajast äriühing täidab pikaajalisi kohustusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks väidab põhikohtuasja kaebaja eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et rikutud on tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust põhjusel, et käesoleva kohtuotsuse punktis 28 nimetatud otsusega määratud finantskorrektsiooni ei oleks tohtinud määrata, kuna kõik pikaajalised kohustused on täidetud ja antud abiga taotletud eesmärk on saavutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Elegktiko Synedrio (kontrollikoda) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-117" title="page-1">
      „1. Kas kooskõlas sätetega, mis sisalduvad i) määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõigetes 1, 3 ja 4 ning määruse nr 1685/2000 [lisa] eeskirja 1 punktis 1.10; ii) määruse nr 70/2001 artikli 4 lõikes 3 ja iii) määruse nr 1260/1999 artiklis 38 ja artikli 39 lõikes 1, määruse nr 438/2001 artiklis 4, määruse nr 448/2001 artikli 2 lõikes 2, määruse nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 ning määruse nr 659/1999 artiklis 14, kujutab abi saanud ettevõtte müük koos selle kinnisvaraga automaatselt sellesse ettevõttesse kaasrahastatava investeeringu tegemise tingimuste nii olulist muutumist, et see põhjendab iseenesest niisugust riigisisest õigusnormi nagu see, mis on sätestatud [ministrite ühise määruse] artikli 18 lõikes 5, milles on sätestatud abi saanud ettevõtte kinnisvara pikaks ajavahemikuks üleandmise absoluutne keeld, mille rikkumisel tühistatakse abi andmise otsus täielikult või osaliselt ja makstud riigiabi tuleb täielikult või osaliselt tagastada?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-118" title="page-1">
      2. Kas sätteid, mis sisalduvad i) määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikes 4; ii) määruse nr 70/2001 artikli 4 lõikes 3 ja piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktis 4.12, osas, mis on seotud abi saanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kestvuse põhimõttega; iii) määruse nr 1260/1999 artiklites 38 ja 39, määruse nr 448/2001 artikli 2 lõikes 2, määruse nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 ning artiklites 2 ja 4 ning määruse nr 659/1999 artiklis 14, tuleb tõlgendada nii, et abi saanud ettevõtte kinnisvara ja ettevõtte enda müük tema aktsionäride vahelise äriühingusisese kokkuleppe kontekstis selle ettevõtte kasumlikkuse tagamiseks ei too kaasa kaasrahastamise tehingu olulist muutust või alusetut eelist ühele poolele ega kujuta endast seega õigusnormide rikkumist või abi tagastamise alust, tingimusel et investeeringu tegemise tingimusi ei muudeta ning et üleandmisele kohaldatakse õigusraamistikku, mille alusel vastutavad võõrandaja ja omandaja solidaarselt üleandmise hetkel olemas olnud võlgade ja kohustuste eest?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-119" title="page-1">
      3. Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta [(edaspidi „harta“)] artiklid 17, 52 ja 53 ning õiguskindluse põhimõte koostoimes [20. märtsil 1952 Pariisis allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 1 (edaspidi „EIÕK lisaprotokoll nr 1“)] artikliga 1 nõuavad, et saavutataks õige tasakaal määruse nr 1260/1999 artikli 38 [lõike 1] punktis h ja artikli 39 lõikes 1, määruse nr 448/2001 artikli 2 lõikes 2, määruse nr 2988/95 artiklis 4 ja määruse nr 659/1999 artiklis 14 sätestatud finantskorrektsiooni ja abi tagasinõudmise meetmete ning abi saaja õiguse „omandi“ kaitsele vahel, tuues kaasa abi saaja osalise või täieliku vabastamise ka juhul, kui tuvastatakse finantseeritud tegevuse oluline muutus või äriühingu üleandmisest tulenev alusetu rikastumine?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi ükski käesolevas kohtuasjas kirjalikke seisukohti esitanud huvitatud isikutest ei ole eelotsusetaotluse vastuvõetavust vaidlustanud, tuleb meenutada, et 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsuse Epitropos tou Elegktikou Synedriou (C‑363/11, EU:C:2012:825) aluseks olnud kohtuasjas märkis Euroopa Kohus kõigepealt, et selle menetluse eesmärk, mille raames Elegktiko Synedrio (kontrollikoda) eelotsusetaotluse esitas, ei olnud teha kohtuotsuse jõudu omav lahend, vaid teha eelkontrolli riigi kulude üle, ning otsustas seejärel, et sellises kontekstis ei ole Elegktiko Synedrio (kontrollikoda) kohus ELTL artikli 267 tähenduses ja seetõttu tuleb eelotsusetaotlus tunnistada vastuvõetamatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub käesolevast eelotsusetaotlusest ja selles viidatud Kreeka õigusnormidest, täidab Elegktiko Synedrio (kontrollikoda) eelotsusetaotluseni viinud kontekstis aga õigusemõistmise ülesannet ja on seega kohus ELTL artikli 267 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel on käesolev eelotsusetaotlus vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene ja teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et esimese ja teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul muu hulgas tõlgendada määruse nr 448/2001 artikli 2 lõiget 2, määruse nr 2988/95 artikli 1 lõiget 2 ning artikleid 2 ja 4, määruse nr 659/1999 artiklit 14 ning piirkondliku riigiabi andmise juhendi punkti 4.12, ent vastupidi Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punktis c sätestatule ei ole ta piisavalt selgelt põhjendanud, miks ta tõstatas nende sätete tõlgendamise küsimuse ning millist seost ta viimati nimetatud sätete ja põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel näeb, mistõttu ei ole neid sätteid vaja tõlgendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nende küsimustega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et esiteks kujutab liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine endast „olulist muudatust“ selle sätte tähenduses ning teiseks on selle sättega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad abisaajat, kellele on makstud investeeringuga seotud tegevuseks toetust, selle tegevuse esemeks olevat ettevõtet viie aasta jooksul alates kõnealuse investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest ilma ühegi erandita mitte üle andma, vastasel juhul kohaldatakse finantskorrektsiooni, millega kaasneb toetuse täielik või osaline tagasinõudmine. See kohus soovib samuti teada, kas määruse nr 1260/1999 artikkel 38 ja artikli 39 lõige 1, määruse nr 1685/2000 lisa eeskirja 1 punkt 1.10, määruse nr 70/2001 artikli 4 lõige 3 ja määruse nr 438/2001 artikkel 4 võivad mõjutada nendele küsimustele antavat vastust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 kohaldatavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimene lõik väljendas niinimetatud kestvuse põhimõtet, mille kohaselt saab tegevus struktuurifondist toetust ainult juhul, kui kõnealuses tegevuses ei tehta „olulisi muudatusi“ viie aasta jooksul alates pädeva riigiasutuse või korraldusasutuse tehtud fondide osalust käsitlevast otsusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtus on pooled eriarvamusel eelkõige küsimuses, kas ERFist kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine kujutab endast „olulist muudatust“ selle sätte tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu ülesanne ei ole konkreetselt kvalifitseerida põhikohtuasjas kõne all olev muudatus, mis sellest üleandmisest tuleneb. Niisugune hindamine on üksnes liikmesriigi kohtu pädevuses ning Euroopa Kohtu ülesanne on vaid anda liikmesriigi kohtule selline liidu õiguse tõlgendus, mis on talle lahendamiseks esitatud vaidluses otsuse tegemisel tarvilik. Samas võib Euroopa Kohus määratleda need asjakohased tegurid, millest juhindudes võib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma hinnangu anda (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks, et pidada muudatust määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvaks, tuleb kõigepealt veenduda, et konkreetne tegevus, milles see muudatus tehakse, kuulub kõnealuse artikli kohaldamisalasse, ja kui see on nii, siis tuleb järgnevalt kontrollida, kas see muudatus vastab artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud tingimustele (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punkt 20).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende tingimuste hindamise käigus tuleb esimesena teha kindlaks, kas vaidlusalune muudatus vastab määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tingimusele, mis nõuab, et muudatus tuleneks omandisuhete muutusest infrastruktuuri teatavas osas või tootmistegevuse lõpetamisest või selle asukoha muutmisest. Nimelt tuleb selle tingimuse kontrollimisel hinnata tegureid, mis on vaidlusaluse muudatuse aluseks ja kujutavad seega endast muudatuse põhjuseid (14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punkt 21).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleb analüüsida, kas muudatus kuulub mõne juhtumi alla, mis on loetletud kõnealuse määruse artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis a, ehk kas see mõjutab tegevuse olemust või rakendamistingimusi või annab mõnele ettevõtjale või avalik‑õiguslikule organile põhjendamatu eelise, sest need juhtumid puudutavad kõnealuse muudatuse mõju (14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punkt 22).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana, kui määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b märgitud tingimused on analüüsitud, tuleb kindlaks teha, kas vaidlusalune muudatus on oluline (14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punkt 23).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et kaasrahastatav investeeringuga seotud tegevus, mis on põhikohtuasjas kõne all, kuulub määruse nr 1260/1999 artikli 30 kohaldamisalasse, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks kontrollima, kas asjaomane muudatus vastab artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis b sätestatud tingimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlusest ei nähtu, et tootmistegevus oleks lõpetatud või selle asukoht oleks muutunud. Vastupidi, eelotsusetaotlusest ilmneb, et pärast üleandmist kasutati kõnealuse investeeringu objektiks olevat hotelli jätkuvalt samaks tegevuseks, mis oli ette nähtud toetustaotluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab küsimust, kas infrastruktuuri teatavas osas on omandisuhetes toimunud muutus, siis tuleb märkida, et kõnealuse toetuse saaja andis hotelli – kui infrastruktuuriüksuse määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punkti b tähenduses – omandiõiguse üle äriühingule, mis kuulub ühele tema aktsionärile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses asjaolu, et sellise infrastruktuuriüksuse omandiõigus on muutunud, ei tähenda, et automaatselt võiks asuda seisukohale, et see muutus mõjutab infrastruktuuriüksuse omandiõiguse olemust ennast. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne üksikasjaliku analüüsi põhjal kontrollida, kas vaatamata omandiõiguse üleminekule on omandiõiguse olemus muutunud või mitte. Nimelt ei pruugi see teise eelotsuse küsimuse sõnastust arvestades nii olla äriühingusisese üleandmise lepingu puhul, mille raames vastutavad võõrandaja ja omandaja solidaarselt üleandmise hetkel olemas olnud võlgade ja kohustuste eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis b sätestatud tingimus on põhikohtuasjas täidetud, peab ta teiseks analüüsima selle muudatuse mõju, kui ta kontrollib, kas asjaomane muudatus kuulub mõne selle määruse artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis a nimetatud olukorra alla osas, milles see mõjutab kõnealuse investeeringuga seotud tegevuse olemust või rakendamistingimusi või milles see annab mõnele ettevõtjale või avalik‑õiguslikule organile põhjendamatu eelise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab ühelt poolt kõnealuse investeeringuga seotud tegevuse olemust või rakendamistingimusi käsitlevat tingimust, siis tuleb arvesse võtta selle meetme eesmärki, mille raames asjakohast tegevust rahastati (8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 54), nimelt toetada rahaliselt Lääne‑Makedoonia piirkonna väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid turismisektoris. See eesmärk on struktuurifondide üks esmatähtsatest ja üldisematest eesmärkidest ning ERFi üks erieesmärkidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 põhjenduse 4 kohaselt vastab struktuurifondide abi esmatähtsatele eesmärkidele, milleks on arengus mahajäänud piirkondade arengu ja struktuurilise kohandamise edendamine, struktuurilisi raskusi kogevate piirkondade majanduslik ja sotsiaalne ümberkorraldamine ning haridus‑, koolitus‑ ja tööhõivepoliitika ning ‑süsteemi kohandamine ja nüüdisajastamine. Lisaks on määruse põhjenduses 6 märgitud, et „turismi areng aita[b] muuta piirkondi majanduslikult ja sotsiaalselt ligitõmbavamaks sellega, et soodusta[b] püsiva tööhõive tekkimist“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse põhjenduses 7 on täpsemalt öeldud, et arengus mahajäänud piirkondade arendamise ja struktuurilise kohandamise ning struktuurilisi raskusi kogevate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamise edendamise peamiseks toetajaks on ERF.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui Lääne‑Makedoonia piirkonda saab lugeda arengus mahajäänud piirkonnaks või struktuurilisi raskusi kogevaks piirkonnaks – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, siis kuivõrd põhikohtuasjas kõne all olevat toetust anti eesmärgiga arendada Lääne‑Makedoonia piirkonda, toetada rahaliselt selle piirkonna väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja arendada turismisektorit, ei tähenda pelgalt asjaolu, et projekti teostanud isik ehk põhikohtuasja kaebaja asendati omandajast äriühinguga ehk Gousios Vaios – Monoprosopi EPE‑ga, iseenesest seda, et asjasse puutuvat eesmärki ei saavutatud, ega seda, et järelikult leidis aset muudatus kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse, mis on põhikohtuasjas kõne all, olemuses või rakendamistingimustes (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 56).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii ei saa ainult asjaolust, et selle tegevuse objektiks olev ettevõte anti üle, järeldada, et esineb muudatus kõnealuse tegevuse olemuses või rakendamistingimustes määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punkti a tähenduses (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 57).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev üleandmine tõi kaasa muudatuse ERFist kaasrahastatava tegevuse olemuses või rakendamistingimustes, võttes arvesse toetusega taotletavat eesmärki, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 52.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab teiselt poolt määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis a alternatiivina ette nähtud teist tingimust, siis tuleb märkida, et see tingimus tähendab, et tuleb kontrollida, kas muudatus asjaomases tegevuses annab mõnele ettevõtjale või avalik‑õiguslikule organile põhjendamatu eelise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleneb sellest tingimusest, et kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse kestvus eeldab, et ei võõrandajale ega omandajale ei oleks antud põhjendamatut eelist. Nimelt on sellise eelise andmine asjaomase ettevõtte üle andnud omanikule või omandajast äriühingule käsitatav muudatusena kõnealuses tegevuses selle sätte tähenduses (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuid isegi juhul, kui esineb asjaolusid, millest esmapilgul nähtub põhjendamatu eelise esinemine, peab abisaajal olema võimalus tõendada, et kõnealuse toetusaluse tegevuse objektiks olnud ettevõtte üleandmine ei andnud talle ega nimetatud äriühingule niisugust eelist (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 60).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on leidnud, et kui liikmesriigi pädeval asutusel tuleb uurida, kas mõnele ettevõtjale või avalik‑õiguslikule organile anti põhjendamatu eelis, tuleb tal tingimata kindlaks teha, milles täpselt see eelis seisnes (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 66).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus vajaduse korral arvesse võtma üleandmise konkreetseid ja tegelikke tagajärgi, üleandmise mõju kõnealusele toetusele, hotelli üleandmise eest kindlaks määratud tasu olemasolu ja laadi ning kõiki asjakohaseid tegureid, mis võimaldavad hinnata, kas üleandmine andis võõrandajale ja/või omandajale eelise. Sellega seoses võib arvesse võtta asjaolu, et võõrandaja ja omandaja vastutavad Kreeka õiguse kohaselt solidaarselt võlgade ja kohustuste eest, mis olid olemas üleandmise hetkel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb lisada, et mis puudutab toetuse saajat, siis tuleb niisuguse eelise esinemist ja suurust hinnata nende rahalises või muus vormis antud eeliste võimaliku erinevuse seisukohast, mida toetuse saaja pidi saama esialgselt kavandatud tegevusest ja mida ta sai pärast tegevuse objektiks olnud ettevõtte üleandmist (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Omandajast äriühingu kohta tuleb märkida, et üleandmine annab talle põhjendamatu eelise, kui ta saab – ilma et seda saaks objektiivselt selgitada konkreetse juhtumi asjaoludega – tulu, mis on suurem kui see, mida sai toetuse saaja kuni üleandmise kuupäevani. Lisaks on põhjendamatu eelise andmine tuvastatav ka juhul, kui tasu, mille omandajast äriühing maksis üleandmise eest, ei määratud kindlaks turutingimustel (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 62).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab järeldusele, et käesoleva kohtuotsuse punktis 43 nimetatud kaks kumulatiivset tingimust on täidetud, peab ta kontrollima, kas vaidlusalune muudatus on „oluline“ määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu tähenduses, st kas ta on küllaltki märkimisväärne (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punkt 35).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kõigepealt küsimust, kas infrastruktuuri teatavas osas on omandisuhetes toimunud muutus määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punkti b tähenduses nii märkimisväärne, siis tuleb tõdeda, et sellise üleandmise korral, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei saa olla tegemist olulise muudatusega, kui omandaja kui asjaomase infrastruktuuriüksuse uus omanik on üleandmise lepingu sätete või kohaldatavate õigusnormide alusel kohustatud jätkama infrastruktuuriüksuse käitamist ühelt poolt vastavalt kõnealuse toetuse andmisega seotud tingimustele ja teiselt poolt vastavalt toetuse andmise ajal taotletud eesmärgile ning kui lisaks selgub üksikasjalikust analüüsist, et infrastruktuuri teatavas osas omandisuhetes toimunud muutust ei kasutatud objektiivselt selleks, et fondide osalust käsitlevatest eeskirjadest kõrvale hoida, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Edasi küsimuse kohta, kas muudatus, mis mõjutab asjaomase tegevuse olemust või rakendamistingimusi määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punkti a tähenduses, on oluline, tuleb märkida, et selle määruse põhjenduse 41 kohaselt saab tegevus mõnest struktuurifondist osalist või täielikku abi ainult siis, kui selle olemust või rakendamistingimusi pole muudetud sel määral, et abi saanud tegevus kalduks kõrvale selle esialgsetest eesmärkidest. Järelikult, kui muudatus vastab määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktis a sätestatud tingimusele, st mõjutab tegevuse olemust või rakendamistingimusi, saab sellise muudatuse lugeda „oluliseks muudatuseks“ artikli 30 lõike 4 tähenduses üksnes siis, kui see vähendab märkimisväärselt kõnealuse tegevuse suutlikkust saavutada talle pandud eesmärki (14. novembri 2013. aasta kohtuotsus Comune di Ancona, C‑388/12, EU:C:2013:734, punktid 36 ja 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb liikmesriigi kohtu sellega seoses tehtava analüüsi raames kontrollida, kas omandajast äriühingut saab lugeda väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks. Kuigi kohtutoimikus olevad dokumendid, eelkõige asjaolu, et tegemist on ühe osanikuga osaühinguga, sisaldavad selle kohta kaudseid tõendeid, peab olema tagatud, et asjaomane toetus aitab muu hulgas kaasa väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate rahalise toetamise eesmärgi saavutamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui kontrolli tulemusena selgub, et äriühingut ei saa lugeda väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks ja et asjaomase tegevuse suutlikkus seda eesmärki saavutada on vähenenud või puudub üldse, võib eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastada olulise muudatuse, mis mõjutab selle tegevuse olemust või rakendamistingimusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab lõpuks küsimust, kas muudatus, millega antakse mõnele ettevõtjale või avalik‑õiguslikule organile põhjendamatu eelis määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punkti a tähenduses, on oluline, siis tuleb täpsustada, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 65, et määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 kohaldamisalasse kuulumiseks peab kõnealust põhjendamatut eelist andev muudatus olema küllaltki märkimisväärne, mis välistab põhjendamatud eelised, mis on tähtsuse või suuruse poolest väikesed või ebaolulised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja käesoleva kohtuotsuse punktides 47–70 esitatud teavet arvestades hinnata, kas kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse, mis on põhikohtuasjas kõne all, objektiks oleva ettevõtte üleandmine kujutab endast „olulist muudatust“ määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikes 4 sätestatud kestvuse põhimõttest tulenevad nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 3 kohaselt kohaldatakse abikõlblike kulutuste suhtes vastavaid riigisiseseid eeskirju, välja arvatud juhul, kui komisjon vajaduse korral sätestab artikli 30 rakendamiseks tema poolt vastu võetud üksikasjalike eeskirjade raames ühised eeskirjad abikõlblike kulutuste kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks peavad määruse nr 1260/1999 artikli 12 kohaselt struktuurifondidest rahastatavad tegevused vastama EL toimimise lepingu sätetele ja selle alusel vastu võetud õigusaktidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna kaasrahastatavate tegevuste kestvuse tingimused määrati ainsana kindlaks määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikes 4, jättis mainitud määrus selle küsimuse riigisisesest õigusest selgelt välja (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 79).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul on ministrite ühise määruse artikli 18 lõikes 5 sätestatud, et kui investeeringu tegemiseks antakse rahalist abi, on abisaaja kohustatud hoiduma abi saanud ettevõtte kinnisvara üleandmisest viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest. Sellest tuleneb, et kui abisaaja annab kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse esemeks oleva ettevõtte üle viie aasta jooksul pärast investeeringu lõpetamise otsuse tegemist, tehakse finantskorrektsioon süstemaatiliselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb tõdeda, et sellised riigisisesed õigusnormid on vastuolus määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikega 4, nagu sedaon tõlgendanud Euroopa Kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi käesoleva kohtuotsuse punktis 60 märgitule ei võimalda need riigisisesed õigusnormid toetuse saajal kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmise korral tõendada, et emb-kumb artikli 30 lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud kahest tingimusest või kumbki tingimus ei ole täidetud, ega seda, et muudatus kõnealuses tegevuses ei ole nii märkimisväärne, et seda saaks lugeda „oluliseks“ selle sätte tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab lisaks ajavahemikku, mille jooksul sellises olukorras nagu põhikohtuasjas tegevuse kestvust nõutakse, siis tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule saab tegevus struktuurifondi toetust ainult juhul, kui viie aasta jooksul alates pädeva riigiasutuse või korraldusasutuse tehtud fondide osalust käsitlevast otsusest ei tehta kõnealuses tegevuses olulisi muudatusi. Tavaliselt on see tähtaeg aga lühem kui see, mis on ette nähtud riigisiseste õigusnormidega, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud hoiduma toetust saanud ettevõtte kinnisvara üleandmisest viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest (vt analoogia alusel 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Järvelaev, C‑580/17, EU:C:2019:391, punkt 81).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikega 4 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad abisaajat, kellele on makstud liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuseks toetust, selle tegevuse esemeks olevat ettevõtet viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest ilma ühegi erandita mitte üle andma, vastasel juhul kohaldatakse finantskorrektsiooni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda järeldust ei lükka ümber määruse nr 1260/1999 artikkel 38 ja artikli 39 lõige 1, määruse nr 1685/2000 lisa eeskirja 1 punkt 1.10, määruse nr 70/2001 artikli 4 lõige 3 ega määruse nr 438/2001 artikkel 4.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks peab asjaomane liikmesriik vastavalt määruse nr 1260/1999 artikli 38 lõike 1 punktidele e ja h kontrollima, ega muudatus, mis ei kuulu selle määruse artikli 30 lõike 4 kohaldamisalasse ja mida seetõttu ei tule hinnata viimati nimetatud sätte alusel, ei kujuta endast eeskirjade eiramist nimetatud määruse artiklite 38 ja 39 tähenduses, mille puhul tuleb järelikult teha vajalikud finantskorrektsioonid (vt selle kohta 3. septembri 2014. aasta kohtuotsus Baltlanta, C‑410/13, EU:C:2014:2134, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega ei ole artiklid 38 ja 39 põhimõtteliselt kohaldatavad artikli 30 lõike 4 esimese lõigu kohaldamisalasse kuuluva olukorra suhtes, mida iseloomustab „olulise muudatuse“ puudumine asjaomases tegevuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks oli määruse nr 1685/2000 lisa eeskirja 1 punktis 1.10 liikmesriikidel üksnes lubatud kohaldada abikõlblike kulutuste kindlaksmääramisel rangemaid riigisiseseid eeskirju, andmata neile siiski õigust kalduda kõrvale määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikes 4 ette nähtud kestvuse nõuetest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks peab määruse nr 70/2001 artikli 4 lõike 3 kohaselt investeering püsima saajapiirkonnas vähemalt viis aastat, et saaks kohaldada piirkondliku abi suuremaid ülemmäärasid ja olla jätkuvalt vabastatud teatamiskohustusest. Tuleb aga tõdeda, et seda sätet ei saa põhikohtuasjas kohaldada ja igal juhul ei takista see toetust saanud ettevõtja kinnisvara üleandmist teisele ettevõtjale, tingimusel et asjaomane investeering püsib kõnealuse toetuse saaja piirkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks tuleb märkida, et määruse nr 438/2001 artikkel 4, mille kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada menetlusi, et muu hulgas kontrollida, kas struktuurifondidest saadud toetusega seoses deklareeritud kulud vastavad tegelikkusele, ei luba liikmesriikidel kehtestada uusi tingimusi tegevuste kestvust käsitlevate reeglite kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades võttes tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine võib kujutada endast selle sätte tähenduses „olulist muudatust“ nimetatud tegevuses; kas see on nii, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, arvestades selles sättes sätestatud tingimusi;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad abisaajat, kellele on makstud liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuseks toetust, selle tegevuse esemeks olevat ettevõtet viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest ilma ühegi erandita mitte üle andma, vastasel juhul kohaldatakse finantskorrektsiooni, millega kaasneb toetuse täielik või osaline tagasinõudmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul muu hulgas tõlgendada määruse nr 1260/1999 artikli 38 lõike 1 punkti h, määruse nr 448/2001 artikli 2 lõiget 2, määruse nr 2988/95 artiklit 4, määruse nr 659/1999 artiklit 14 ja õiguskindluse põhimõtet, ent vastupidi kodukorra artikli 94 punktis c sätestatule ei ole ta piisavalt selgelt põhjendanud, miks ta tõstatas nende sätete ja selle põhimõtte tõlgendamise küsimuse ning millist seost ta viimatinimetatute ja põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel näeb, mistõttu ei ole neid sätteid ja seda põhimõtet vaja tõlgendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et selle küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 ja artikli 39 lõiget 1 koostoimes harta artikliga 17 ja artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et artikli 39 lõikes 1 ette nähtud finantskorrektsioonid tuleb tegemata jätta, kui liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine kujutab endast artikli 30 lõike 4 tähenduses olulist muudatust selles tegevuses. Samuti soovib see kohus teada, millise kaitsetaseme tagab omandiõigus, mida on tunnustatud harta artiklis 17 koostoimes harta artikli 52 lõigetega 2 ja 3, artikliga 53 ning EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikliga 1.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 teise lõigu kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile kaasrahastatava tegevuse igast olulisest muudatusest artikli 30 lõike 4 esimese lõigu tähenduses, kuna sellise muudatuse suhtes kohaldatakse artiklit 39.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt selle artikli 39 lõikele 1 koostoimes artikli 30 lõike 4 teise lõiguga vastutavad liikmesriigid eeskirjade eiramise uurimise eest ja meetmete võtmise eest oluliste muudatuste avastamise korral ning artikli 39 lõikes 1 ette nähtud vajalike finantskorrektsioonide tegemise eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kui liikmesriigid tuvastavad, et kaasrahastatavas tegevuses on määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõike 4 esimeses lõigus ette nähtud tähtaja jooksul tehtud oluline muudatus selle sätte tähenduses, on nad selle määruse artikli 39 lõike 1 alusel kohustatud finantskorrektsiooniga ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistama ja seega vajaduse korral antud toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõudma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puutub abisaajasse, siis tema kohustust see toetus tagasi maksta ei saa samastada harta artiklis 17 tunnustatud omandiõiguse riivega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleneb määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõikest 4 ja artikli 39 lõikest 1 ühemõtteliselt, et tagasimaksmine leiab aset juhul, kui toetusaluses tegevuses on oluline muudatus, mis on tingitud tegevuse kestvuse nõude – mis on selle tegevuse abikõlblikkuse üks tingimustest – täitmata jätmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei saa abisaaja, kes on kohustatud talle antud toetuse tagasi maksma pelgalt seetõttu, et ta ei ole täitnud kõnealuse toetusaluse tegevuse abikõlblikkuse tingimusi, tugineda harta artikliga 17 antud kaitsele (vt analoogia alusel 26. mai 2016. aasta kohtuotsus Ezernieki, C‑273/15, EU:C:2016:364, punkt 49).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna käesoleval juhul ei ole küsimus harta artiklis 17 tunnustatud omandiõiguse teostamise piiramises, ei ole seda kohustust ega selle ulatust vaja harta artiklitest 52 ja 53 ning EIÕK lisaprotokolli nr 1 artiklist 1 lähtudes analüüsida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 ja artikli 39 lõiget 1 koostoimes harta artikliga 17 tuleb tõlgendada nii, et artikli 39 lõikes 1 ette nähtud finantskorrektsioonid tuleb teha, kui liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine kujutab endast artikli 30 lõike 4 tähenduses olulist muudatust selles tegevuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-191" title="page-1">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, artikli 30 lõiget 4</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-193" title="page-1">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine võib kujutada endast selle sätte tähenduses „olulist muudatust“ nimetatud tegevuses; kas see on nii, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, arvestades selles sättes sätestatud tingimusi;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad abisaajat, kellele on makstud liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuseks toetust, selle tegevuse esemeks olevat ettevõtet viie aasta jooksul alates investeeringu lõpetamise otsuse tegemisest ilma ühegi erandita mitte üle andma, vastasel juhul kohaldatakse finantskorrektsiooni, millega kaasneb toetuse täielik või osaline tagasinõudmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1260/1999 artikli 30 lõiget 4 ja artikli 39 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 17</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-197" title="page-1">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-198" title="page-1">
      artikli 39 lõikes 1 ette nähtud finantskorrektsioonid tuleb teha, kui Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine kujutab endast artikli 30 lõike 4 tähenduses olulist muudatust selles tegevuses.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-199" title="page-1">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: kreeka.</p>
</body>
</html>
