EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.10.2025

COM(2025) 593 final

2025/0312(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 472/2013 seoses majanduse ja eelarve järelevalvega euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Eespool esitatut arvesse võttes on käesoleva ettepaneku eesmärk esiteks tagada määruse (EL) nr 472/2013 ja reformitud liidu majandusjuhtimise raamistiku kooskõla. Teiseks on ettepaneku eesmärk kajastada alates 2013. aastast toimunud institutsioonilist arengut, sealhulgas ühtse järelevalvemehhanismi loomist ja asjaolu, et EFSF ei saa enam uutes rahastamisprogrammides osaleda. Kolmandaks püütakse ettepanekuga määruse (EL) nr 472/2013 kohaldamisel saadud kogemusi arvesse võttes ka täpsustada tõhustatud järelevalve kohaldamist juhul, kui eurot rahaühikuna kasutatav liikmesriik saab ennetavat finantsabi, sidudes selle kohaldamise sõnaselgelt ennetava toetusega, milleks on vaja uusi poliitikameetmeid. Samuti püütakse ettepanekuga täpsustada programmijärgse järelevalve eesmärki ja ulatust, et suurendada selle kooskõla reformitud liidu majandusjuhtimise raamistikuga, ning saavutada sihipärane ühtlustamine, et vältida aruandlusnõuete dubleerimist.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Võttes arvesse märkimisväärseid muutusi, mis on alates määruse (EL) nr 472/2013 vastuvõtmisest 2013. aastal õigusraamistikus toimunud, on kõnealuse määruse kavandatud muudatused poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega kooskõlas. ELi majandusjuhtimise raamistikuga, mis jõustus 30. aprillil 2024, st pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 muutmist ja määruse (EL) 2024/1263 vastuvõtmist, on tehtud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisse olulisi muudatusi ning määruse (EL) nr 472/2013 kavandatud muudatustega tagatakse kooskõla nende muutustega. Täpsemalt võetakse kavandatud muudatustes arvesse keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtestamist ning koostoimet määruse (EL) 2024/1263 artiklis 32 sätestatud tõhustatud järelevalve menetlusega. Lisaks on kavandatud muudatused kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi loomisega nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 alusel.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Määruse muutmise ettepanek aitab viia ellu komisjoni lihtsustamiskava, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ning tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamine, vähendades regulatiivset koormust ja lihtsustades ELi õigusakte, millega hõlbustatakse nende rakendamist.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroala majanduslikul ja finantsstabiilsusel on liidu mõõde, sest ühe liikmesriigi makromajanduslikul tasakaalustamatusel ja finantsprobleemidel võib olla mõju kogu euroalale. Võttes arvesse Euroopa riikide majanduse omavahelist seotust, ei suudaks liikmesriigid üksi tegutsedes majanduslikust ebastabiilsusest tulenevate keerukate probleemide ja selle ülekanduva mõjuga asjakohaselt toime tulla. Lisaks ei saa muudatuste eesmärke, nimelt reformitud ELi majandusjuhtimise raamistikuga kooskõla tagamist ja selle raamistiku lihtsustamist, liikmesriikide tasandil saavutada, sest selleks on vaja muuta ELi õigusakte. Ettepanek on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

•Proportsionaalsus

Ettepanekus järgitakse ELi lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, sest selle eesmärk on tõhustatud järelevalve, makromajanduslike kohandamisprogrammide ja programmijärgse järelevalve kehtivat raamistikku ajakohastada ja täiustada, tagades samal ajal, et kavandatud meetmed piirduvad sellega, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekus esitatud poliitikavalikud, nagu programmijärgse järelevalve eesmärkide täpsustamine ja tõhustatud järelevalve muutmine riskidele reageerivamaks, on kavandatud selleks, et kõrvaldada kehtivas raamistikus tuvastatud konkreetsed puudused ja piirangud. Neid muutusi on vaja, et saavutada järgmised eesmärgid: ennetada ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust, tagada euroala finantsstabiilsus ja edendada majanduslikku lähenemist. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ELi majandusjuhtimise raamistiku kooskõla saavutamiseks ja selle raamistiku lihtsustamiseks, sest ettepanek tugineb olemasolevatele struktuuridele ja protsessidele, ning sellega nähakse ette sihipärased kohandused, et kõrvaldada konkreetsed probleemid, nagu programmijärgse järelevalve selgete eesmärkide puudumine ja diferentseerituma järelevalvekorra vajadus.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Pärast määruse (EL) nr 472/2013 vastuvõtmist avaldas Euroopa Kontrollikoda 2021. aastal eriaruande nr 18/2021, milles käsitletakse komisjoni järelevalvet makromajanduslikust kohandamisprogrammist väljuvate liikmesriikide üle. Selles aruandes soovitati programmijärgse järelevalve ulatust ja menetlust ühtlustada ja täiustada, et vältida aruandluse dubleerimist ja piirata liikmesriikide ametiasutuste halduskoormust.

Komisjoni ja liikmesriikide vahel on majandus- ja rahanduskomitees ning eurorühma töörühmas toimunud määruse (EL) nr 472/2013 muudatuste põhielementide üle arutelud, kus liikmesriigid väljendasid valmisolekut vaadata läbi komisjoni esitatud lihtsustamisettepanekud. Lisaks toimus Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga arutelu, kus rõhutati lihtsustamispaketi eesmärke, milleks on tagada õigusselgus ja sihipärane lihtsustamine, ning visandati määruse (EL) nr 472/2013 muudatusettepanekute põhielemendid sarnaselt asjakohastes komiteedes liikmesriikidele esitatud teabega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Käesoleva ettepanekuga ei looda uut vahendit, vaid muudetakse kehtivat õigusakti, et tagada finantsstabiilsuse tagamisel tõsiseid raskusi kogevate või nende ohus olevate euroala liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalve kooskõla reformitud ELi majandusjuhtimise raamistiku muude elementidega. Ettepaneku eesmärk on ka lihtsustada olemasolevaid menetlusi ja vähendada liikmesriikide suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid. Kavandatud muudatused keskenduvad kehtiva määruse (EL) nr 472/2013 sihipärasele muutmisele. Nagu märgitud eespool subsidiaarsuse põhimõtte järgimist käsitlevas jaos, ei ole selle määruse ja raamistiku muude elementide vastuolude kõrvaldamiseks muid variante. Seepärast ametlikku mõjuhinnangut ei tehtud.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määruse (EL) nr 472/2013 kavandatud muudatustega püütakse ka lahendada probleemi, et tõhustatud järelevalve praegune ülesehitus võib heidutada liikmesriike taotlemast ennetavat finantsabi juhtudel, kui see on vajalik. Selleks et saavutada tulemusliku järelevalve tasakaal vajadusega mitte heidutada liikmesriike taotlemast ennetavat abi juhtudel, kui see on vajalik, on muudatuste eesmärk täpsustada asjaolusid, mille korral kohaldatakse ennetavat finantsabi saavate liikmesriikide suhtes tõhustatud järelevalvet. Täpsemalt tehakse ettepanek sätestada artiklites 2 ja 3, et tõhustatud järelevalve peaks automaatselt käivituma üksnes juhul, kui liikmesriik saab finantsabi, mis nõuab uute poliitikameetmete võtmist, olenemata sellest, kas abi annavad teised liikmesriigid, kolmandad riigid, EFSM, ESM või rahvusvahelised finantseerimisasutused, nagu IMF. See tähendab, et nende liikmesriikide suhtes, kes saavad tingimustega seotud finantsabi, nagu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artiklis 14 sätestatud ESMi täiendavate tingimustega seotud krediidiliin, tuleks kohaldada tõhustatud järelevalvet, isegi kui abi ei ole veel kasutatud. ESMi uute ennetava finantsabi vahendite puhul peaks komisjon igal üksikjuhul eraldi hindama, kas sellise abi saamise korral on tõhustatud järelevalve põhjendatud, millega tagatakse üksikasjalikum ja sihipärasem lähenemisviis järelevalvele. Säilib komisjoni täiendav võimalus kohaldada liikmesriikide suhtes tõhustatud järelevalvet vabatahtlikult, kui see on põhjendatud.

Artikli 14 kavandatud muudatustega täpsustatakse programmijärgse järelevalve ulatust ja eesmärki, nähes ette programmijärgse järelevalve keskendumise finantsabi saanud liikmesriikide tagasimaksevõime seirele ja hindamisele ning selliste asjakohaste reformide rakendamisele, mis ei ole juba hõlmatud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavaga. Järelevalve käigus tehakse kindlaks ka vajadus võtta parandusmeetmeid, et maandada tagasimaksmisega seotud riske. Programmijärgse järelevalve eesmärkide ja rõhuasetuse täpsustamisega luuakse muudetud määrusega makromajanduslikust kohandamisprogrammist väljuvate liikmesriikide järelevalve lihtsustatud ja proportsionaalne raamistik.

Lisaks kehtestatakse muudatustega programmijärgse järelevalve astmeline süsteem, mille puhul on kontrolli tase erinev sõltuvalt tagasimaksmisega seotud riskist ja parandusmeetmete vajadusest. See võimaldab reageerivamat ja sihipärasemat lähenemisviisi programmijärgsele järelevalvele. Kõnealuse süsteemi üks põhitunnus on, et viis aastat pärast programmijärgse järelevalve kohaldamist hindab komisjon konkreetselt liikmesriigi suutlikkust saadud finantsabi tagasi maksta. Selle hindamise käigus võetakse arvesse selliseid tegureid nagu võla jätkusuutlikkus, võla suhe SKPsse, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused, laenuvõtmise tingimused ja finantsstabiilsuse tingimused. Kui komisjon järeldab, et tagasimaksmisega seotud olulisi riske ei ole, ning pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud arvamuse, oleks teatavatel tingimustel võimalik peatada korrapärased hindamised viieks aastaks. See hõlbustab ressursside tõhusamat kasutamist eesmärgiga toetada liikmesriikide jõupingutusi makromajanduslikust kohandamisprogrammist väljumiseks ning edendada programmijärgse järelevalve tõhusamat ja sihipärasemat kohaldamist kooskõlas komisjoni üldiste lihtsustamispüüdlustega.

Uue artikliga 18a nähakse ette halduskokkulepete sõlmimine komisjoni ja asjaomaste euroala liikmesriikidele finantsabi andjate, sealhulgas ESMi vahel. Kokkulepete eesmärk on hõlbustada tihedat koostööd ja teabevahetust komisjoni ja nende finantsabi andjate vahel, tagades seeläbi kooskõlastatud ja sidusa lähenemisviisi majandusjärelevalvele ja finantsabile.

Tehakse ettepanek jätta välja määruse (EL) nr 472/2013 kohaldamine nende liikmesriikide suhtes, kellele anti finantsabi 30. mail 2013 (artikkel 16), ja üleminekusätted (artikkel 17), kuna need on aegunud.

Lõpuks viidi määruse (EL) nr 472/2013 toimimise tulevane läbivaatamine kooskõlla määruse (EL) 2024/1263 toimimise läbivaatamisega (artikkel 19).

2025/0312 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 472/2013 seoses majanduse ja eelarve järelevalvega euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 5 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 472/2013 6 on kehtestatud sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet nende liikmesriikide üle, mille rahaühik on euro, kui neil liikmesriikidel a) on või võivad tekkida finantsstabiilsuse või riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud tõsised raskused, millel võib olla negatiivne ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele, või b) nad taotlevad või saavad finantsabi.

(2)Liidu majandusjuhtimise raamistikku reformiti 2024. aastal. Reformiga püüti hõlbustada tulemuslikku majandusjärelevalvet, mis põhineb ühisel raamistikul, mis tagab võrdse kohtlemise ja mitmepoolse poliitika koordineerimise. Reformi eesmärgid olid reformide ja investeeringute kaudu veelgi edendada usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kindlat ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet, ennetada ülemäärase eelarvepuudujäägi teket ning tugevdada riikide isevastutust. Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestati reformiga uued kontseptsioonid ja muudeti liidu majandusjuhtimise raamistiku struktuuri. Reform rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263, 7 nõukogu määruse (EL) 2024/1264 8 ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1265 9 vastuvõtmisega.

(3)Komisjon esitas 11. veebruari 2025. aasta teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ 10 visiooni rakendamis- ja lihtsustamiskavast, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ning tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide täitmine, vähendades regulatiivset koormust ja lihtsustades liidu õigust, millega hõlbustatakse selle rakendamist.

(4)Seoses liidu majandusjuhtimise raamistiku 2024. aasta reformiga ning eesmärgiga õigusakte lihtsustada, konsolideerida ja kodifitseerida on vaja muuta määrust (EL) nr 472/2013, et tagada kooskõla majandusjuhtimise raamistiku muude õigusaktidega ning aidata seda raamistikku ühtlustada ja lihtsustada.

(5)2024. aasta reformi nurgakiviks on määrusega (EL) 2024/1263 kehtestatud riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad. Nendega asendati stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning riiklikud reformikavad, koondades seega iga liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustused ühisesse raamistikku. Määrust (EL) nr 472/2013 tuleks muuta, et võtta arvesse riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade lisamist ühisesse raamistikku. Eelkõige tuleks riiklikust keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavast tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt arvesse võtta makromajandusliku kohandamisprogrammi kavandamisel, et tagada sidus ja tulemuslik lähenemisviis liikmesriigi eelarve- ja makromajanduslike probleemide lahendamisele. Lisaks ei pea liikmesriik määruse (EL) 2024/1263 artikli 32 kohaselt esitama riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ega iga-aastast eduaruannet, kui selle liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

(6)Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) loodi 2010. aasta juunis euroala riikide ajutise kriisilahendusmehhanismina. Alates 1. juulist 2013 ei või EFSF enam osaleda uutes rahastamisprogrammides. Määrust (EL) nr 472/2013 tuleks muuta, et seda arvesse võtta.

(7)Kogemused on näidanud, et tõhustatud järelevalve praegune ülesehitus võib mõjuda ennetavat finantsabi soovivatele liikmesriikidele heidutavalt ja tuua kaasa täiendava järelevalve kohaldamise juhtudel, kui see ei ole põhjendatud. Selleks et tasakaalustada tulemusliku järelevalve vajadus vajadusega mitte heidutada liikmesriike taotlemast ennetavat abi juhtudel, kui see on vajalik, tuleks määrust (EL) nr 472/2013 muuta, et täpsustada asjaolusid, mille korral kohaldatakse tõhustatud järelevalvet, kui liikmesriik saab ennetavat finantsabi.

(8)Sellise liikmesriigi suhtes, kes saab ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), ennetavat finantsabi, mis nõuab uute poliitikameetmete võtmist, tuleks määruse (EL) nr 472/2013 alusel kohaldada tõhustatud järelevalvet, sealhulgas juhul, kui finantsabi ei ole veel kasutatud. ESMi täiendavate tingimustega seotud krediidiliin nõuab selliseid uusi poliitikameetmeid ja seega tuleks sellist ennetavat finantsabi saava liikmesriigi suhtes kohaldada tõhustatud järelevalvet. Seoses ESMi uute ennetava finantsabi vahenditega peaks komisjon igal üksikjuhul eraldi hindama, kas selliseid uusi poliitikameetmeid on ja kas seega on liikmesriigile sellise finantsabi andmise korral põhjendatud tõhustatud järelevalve kohaldamine määruse (EL) nr 472/2013 alusel.

(9)Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 11 anti Euroopa Keskpangale (EKP) eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga. Selleks et järgida kõnealuse määrusega kehtestatud ülesannete jaotust EKP ja osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tuleks määruse (EL) nr 472/2013 sätteid finantssektorit käsitleva teabe või finantssektoriga seotud järelevalvemeetmete kohta täpsustada, et need järgiksid kõnealust ülesannete jaotust.

(10)Määruses (EL) nr 472/2013 on sätestatud, et makromajanduslikust kohandamisprogrammist väljuva liikmesriigi suhtes kohaldatakse programmijärgset järelevalvet seni, kuni 75 % saadud finantsabist on tagasi makstud. Euroopa Kontrollikoda on oma eriaruandes nr 18/2021 12 tuvastanud teatavad puudused programmijärgse järelevalve tulemuslikkuses, sealhulgas selge rõhuasetuse ja eesmärkide puudumise ning kattuvused muude majandusjärelevalve protsessidega, näiteks Euroopa poolaastaga.

(11)Neid järeldusi arvesse võttes on vaja määrust (EL) nr 472/2013 muuta, et täpsustada programmijärgse järelevalve eesmärki ja ulatust, et suurendada selle kooskõla Euroopa majandusjuhtimise raamistikuga ja vältida aruandlusnõuete dubleerimist. Täpsemalt peaks programmijärgne järelevalve keskenduma asjaomase liikmesriigi tagasimaksevõime seirele ja hindamisele seoses saadud finantsabiga, võttes arvesse selle liikmesriigi majandus-, eelarve- ja finantsolukorda. Kõnealune järelevalve peaks hõlmama ka teatavate reformide rakendamist, niivõrd kui nende suhtes ei kohaldata juba riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kohast seiret. Samuti tuleks programmijärgse järelevalve käigus kindlaks teha vajadus võtta parandusmeetmeid, et maandada saadud finantsabi tagasimaksmisega seotud riske.

(12)Määrust (EL) nr 472/2013 on vaja muuta ka selleks, et muuta programmijärgne järelevalve riskidega proportsionaalsemaks, kehtestades astmelise järelevalvesüsteemi, mille puhul on kontrolli tase erinev sõltuvalt saadud finantsabi tagasimaksmisega seotud riskist ja parandusmeetmete vajadusest. Eelkõige peaks komisjonil olema lubatud viis aastat pärast programmijärgse järelevalve kohaldamist konkreetselt hinnata liikmesriigi suutlikkust saadud finantsabi tagasi maksta. Kui komisjon järeldab, et keskpikas perspektiivis puuduvad olulised riskid liikmesriigi suutlikkusele finantsabi tagasi maksta, peaks olema võimalik korrapärased hindamised viieks aastaks peatada, tingimusel et asjaolud oluliselt ei muutu. Enne hindamise lõpuleviimist peaks komisjon küsima majandus- ja rahanduskomitee arvamust.

(13)Selleks et tagada määruse (EL) nr 472/2013 rakendamisel tihe koostöö ESMi ja muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, peaks komisjon jätkuvalt püüdma sõlmida vajalikud halduskokkulepped. Sellised kokkulepped aitavad tagada, et finantsabi andmisega seotud eri institutsioonide ja asutuste tegevus on kooskõlastatud ja vastastikku tugevdav.

(14)Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 472/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 472/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: 

„b) mis taotlevad või saavad finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).“

(2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon teostab tõhustatud järelevalvet liikmesriigi üle, kui see saab ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, EFSMilt, ESMilt või mõnelt muult asjakohaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu IMF, ennetavat finantsabi, mis nõuab uute poliitikameetmete võtmist.“;

(b)lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

(3)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik võtab raskuste põhjuste või võimalike põhjustega tegelemiseks meetmeid, konsulteerides ja tehes koostööd komisjoniga, kes tegutseb, suheldes EKP, Euroopa järelevalveasutuste, ESRB ja asjakohasel juhul IMFiga. Seejuures võtab liikmesriik arvesse kõiki soovitusi, mida talle on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263,* nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97** või määruse (EL) nr 1176/2011 alusel.

______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj ).

** Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/oj ).“;

(b)lõige 2 jäetakse välja;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet, teeb komisjoni taotluse korral järgmist:

(a)edastab komisjonile, EKP-le ja kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 35 asjakohasel juhul Euroopa järelevalveasutustele ette nähtud sagedusega liigendatud andmed oma finantssüsteemi kohta, sealhulgas käesoleva lõike punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemused;

(b)teeb EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all stressitestid või tundlikkusanalüüsid, kui see on vajalik, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, suheldes asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja ESRBga;

(c)peab laskma korrapäraselt hinnata oma finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;

(d)edastab komisjonile mis tahes teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011;

(e)edastab komisjonile mis tahes teabe, mis on vajalik eelarvejärelevalveks.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel võetakse arvesse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013* artikliga 6 kehtestatud ülesannete jaotust.

Asjakohasel juhul koostavad EKP kui määruse (EL) nr 1024/2013 kohane järelevalveasutus ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused, suheldes ESBRga, hinnangu finantssüsteemi võimalike nõrkade külgede kohta ning esitavad kõnealuse hinnangu komisjonile tema määratud sagedusega ja EKP-le.

Komisjon, EKP ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused käsitavad neile edastatud liigendatud andmeid konfidentsiaalsena.

______________

* Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj).“;

(d)lõige 4 jäetakse välja;

(e)lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

(a)„Üldjuhul edastab komisjon oma hinnangu kord kvartalis Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele. Kõnealuses hinnangus selgitab ta eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.“

(4)Artikli 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik, kes kavatseb taotleda finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, ESMilt või mõnelt muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu IMF, teavitab oma kavatsusest viivitamata eurorühma töörühma esimeest, majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutavat volinikku ning EKP presidenti.“

(5)Artikli 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriik taotleb finantsabi EFSMilt või ESMilt, hindab komisjon, suheldes EKP ja võimaluse korral IMFiga, kõnealuse liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning tegelikke ja võimalikke rahastamisvajadusi. Komisjon esitab kõnealuse hinnangu eurorühma töörühmale, kui finantsabi antakse ESMi raames, ning majandus- ja rahanduskomiteele, kui finantsabi antakse EFSMi raames.

Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse kõige tõenäolisemast makromajanduslikust stsenaariumist või sellest ettevaatlikumast stsenaariumist ja eelarveprognoosidest, kasutades kõige ajakohasemat teavet ning võttes arvesse artikli 3 lõikes 3 osutatud aruande tulemusi. Komisjon hindab samuti makromajanduslike ja finantsvapustuste mõju ning valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse seisukohast kahjulikke suundumusi.“

(6)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriik taotleb finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, EFSMilt, ESMilt või IMFilt, koostab liikmesriik kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb, suheldes EKP ja vajaduse korral IMFiga, makromajandusliku kohandamisprogrammi projekti, mis sisaldab iga-aastaseid eelarve-eesmärke. Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 32 lõikega 2 võetakse juhul, kui liikmesriigil on kehtiv riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning selle liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, seda riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava makromajandusliku kohandamisprogrammi kavandamisel arvesse.“;

ii) neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Makromajandusliku kohandamisprogrammi projektis võetakse arvesse palgakujunduse tavasid ja pooli.“;

(b)lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon tagab, et vastastikuse mõistmise memorandum, mille komisjon ESMi nimel allkirjastab, oleks täielikult kooskõlas nõukogu poolt heaks kiidetud makromajandusliku kohandamisprogrammiga.“;

(c)lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga kolme kuu järel teavitab komisjon selle tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoni ja EKPga täielikult koostööd. Eelkõige esitab ta komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamise jälgimiseks vajalikuks kooskõlas artikli 3 lõikega 3.“;

(d)lõike 12 kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Seoses selliste instrumentidega kiidab nõukogu, tegutsedes komisjoni soovituse alusel, asjaomasele liikmesriigile suunatud otsusega heaks peamised poliitilised nõuded, mis ESM kavatseb finantsabi tingimuseks seada, kui nende meetmete sisu kuulub liidu pädevusse, nagu on sätestatud aluslepingutes.

Komisjon tagab, et vastastikuse mõistmise memorandum, mille komisjon ESMi nimel allkirjastab, oleks täielikult kooskõlas nõukogu kõnealuse otsusega.“

(7)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 jäetakse välja;

(b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) on ta asjakohasel juhul vabastatud nõudest esitada määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 5 ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded;“;

ii) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) seoses käesoleva määruse artikli 7 lõikega 4 ette nähtud jälgimisega on ta vabastatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohasest jälgimisest ja järelevalvest, millele tuginevad kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 2 kohased otsused.“

(8)Artikkel 12 jäetakse välja.

(9)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt liikmesriigilt, EFSMilt, ESMilt või EFSFilt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pikendada programmijärgse järelevalve kestust, juhul kui esineb püsiv oht asjaomase liikmesriigi suutlikkusele saadud finantsabi tagasi maksta. Komisjoni ettepanek loetakse nõukogus vastuvõetuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjonis.“;

(b)lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Kui liikmesriik on lõikes 1 osutatud programmijärgse järelevalve all, jälgib ja hindab komisjon kõiki järgmisi elemente:

(a)asjaomase liikmesriigi suutlikkus saadud finantsabi tagasi maksta, võttes arvesse tema majanduslikku, eelarve- ja finantsolukorda;

(b)makromajanduslikus kohandamisprogrammis sisalduvate reformide või käesoleva määruse artikli 7 lõikes 12 osutatud nõukogu otsuse rakendamine, ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/1263 artikli 22 kohaldamist;

(c)vajadus võtta parandusmeetmeid, et maandada asjaomase liikmesriigi riske seoses saadud finantsabi tagasimaksmisega.

1b. Üldjuhul edastab komisjon, suheldes EKPga, lõikes 1a osutatud hinnangu iga kuue kuu järel Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele ning asjaomase liikmesriigi parlamendile.“;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjoni taotlusel täidab programmijärgse järelevalve all olev liikmesriik artikli 3 lõike 3 nõudeid.“;

(d)lisatakse lõiked 2a ja 2b:

„2a. Viis aastat pärast programmijärgse järelevalve kohaldamist võib komisjon koostada konkreetse hinnangu asjaomase liikmesriigi suutlikkuse kohta saadud finantsabi tagasi maksta. Selle hinnangu koostamisel võtab komisjon lisaks majandusliku, eelarve- ja finantsolukorra, sealhulgas riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava rakendamise analüüsile arvesse kõiki järgmisi asjaolusid: 

(a)kas valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on üle 90 %; 

(b)kas nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 alusel otsustanud, et eelarvepuudujääk on ülemäärane;  

(c)komisjoni analüüs asjaomase liikmesriigi võla jätkusuutlikkuse kohta;

(d)asjaomase liikmesriigi laenuvõtmise tingimused;

(e)asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsuse tingimused.

Komisjon edastab oma konkreetse hinnangu majandus- ja rahanduskomiteele. Pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse saamist võib komisjon peatada lõikes 1a osutatud hindamised viieks aastaks, kui ta järeldab, et keskpikas perspektiivis puuduvad olulised riskid asjaomase liikmesriigi suutlikkusele saadud finantsabi tagasi maksta.  

Komisjon edastab oma järeldused lõikes 1a osutatud hindamiste peatamise kohta Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele ning asjaomase liikmesriigi parlamendile. 

2b. Pärast lõikes 2a sätestatud menetluse lõpuleviimist koostab komisjon uue kõnealuse lõike kohase hinnangu järgmistel juhtudel:

(a)peatamise lõppemisel;

(b)kui mõni lõike 2a punktis a või b osutatud asjaolu muutub;

(c)kui mõni lõike 2a punktis c, d või e osutatud olukord halveneb oluliselt.“;

(e)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon teeb, suheldes EKPga, programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki kontrollkäike, nagu on lõigete 1a, 2a ja 2b kohaldamisel põhjendatud.“;

(f)lisatakse lõige 3a:

„3a. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses programmijärgse järelevalve raames tehtud edusammude kohta.“

(10)Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.

(11)Lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18a 

Halduskokkulepped ESMi ja muude asjaomaste finantseerimisasutustega

 

Komisjon püüab sõlmida ESMi ja muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega vajalikud halduskokkulepped, et tagada tihe koostöö käesoleva määrusega ettenähtud tegevuste teostamisel.“

(12)Artikli 19 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c) seda, kuidas käesolev määrus aitab saavutada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 13  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 14

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 15	EFTA riigid 16	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 17	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

DG: <…….>						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused		(1a)										0,000
		Maksed		(2a)										0,000
Eelarverida		Kulukohustused		(1b)										0,000
		Maksed		(2b)										0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 18
Eelarverida				(3)										0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused		= 1a + 1b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		= 2a + 2b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
					Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 19

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 20 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 21

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida  [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad			ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 22
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Kavandatud muudatustega ei kehtestata uusi diginõudeid. Kavandatud muudatustega ei kehtestata täiendavaid kohustusi ega sätteid, mis oleksid seotud andmete kogumise, töötlemise, koostamise, vahetamise või jagamise, sidusrühmade protsesside automatiseerimise või digitaliseerimise, uute või olemasolevate digilahenduste kasutamise või digitaalsete avalike teenustega. Seepärast ei sisalda käesolev ettepanek täiendavaid diginõudeid.

4.2.Andmed

ei kohaldata

4.3.Digilahendused

ei kohaldata

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

ei kohaldata

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

ei kohaldata

(1)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2021 „Komisjoni järelevalve liikmesriikide üle, mis väljuvad makromajanduslikust kohandamisprogrammist: sobiv vahend, mis vajab ühtlustamist“.

(2)    Komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatis „Majanduse juhtimise paketi hindamine. Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise ning nõukogu direktiivi 2011/85/EL sobivuse kohta“ (COM(2020) 55 final).

(3)    Teatis ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta (COM(2022) 583 final).

(4)    SWD(2020) 210 final.

(5)    ELT C , , lk .

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/472/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj ).

(8)    Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L, 2024/1264, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1264/oj ).

(9)    Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L, 2024/1265, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1265/oj ).

(10)    Komisjoni 11. veebruari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ (COM(2025) 47 final).

(11)    Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj ).

(12)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2021 „Komisjoni järelevalve liikmesriikide üle, mis väljuvad makromajanduslikust kohandamisprogrammist: sobiv vahend, mis vajab ühtlustamist“.

(13)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(14)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(15)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(16)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(18)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(19)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(20)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(21)    Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie netovajadused.

(22)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.