<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑598/14 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0598</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:915">EU:C:2016:915</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C‑598/14 P</P><P>EUIPO VS. SZAJNER</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20161201">1. detsembril 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑598/14 P</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Gilbert Szajner</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu kaubamärk</KEYWORD><KEYWORD>Sõnamärk LAGUIOLE</KEYWORD><KEYWORD>Kehtetuks tunnistamise taotlus õiguste alusel varasemale ärinimele Forge de Laguiole</KEYWORD><KEYWORD>Asjaolu, et EUIPO apellatsioonikoda tunnistas kaubamärgi osaliselt kehtetuks</KEYWORD><KEYWORD>Asjaolu, et Üldkohus tühistas osaliselt apellatsioonikoja otsuse</KEYWORD><KEYWORD>Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 4, artikli 53 lõike 1 punkt c ning artikli 65 lõiked 1 ja 2</KEYWORD><KEYWORD>Selle kindlaksmääramine, millise ulatusega on kaitse, mille kohaldatav siseriiklik õigus annab tähisele</KEYWORD><KEYWORD>Pärast EUIPO apellatsioonikoja otsust tehtud siseriiklik kohtuotsus</KEYWORD><KEYWORD>Asjaolu, et Üldkohus kontrollib apellatsioonikoja otsust</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimene lõik</KEYWORD><KEYWORD>Asjaolu, et Euroopa Kohus kontrollib Üldkohtu otsust apellatsioonimenetluses</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas apellatsioonimenetluses on sisuliselt tegemist küsimusega, mil määral saavad liidu kohtud ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaitse süsteemis kontrollida liikmesriikide õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See küsimus kerkib kohtuvaidluses, milles esineb mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Laguiole<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, mida ei seostata Prantsusmaal üksnes nugadega, vaid ka arvukate kohtuvaidlustega. Viimased puudutavad eelkõige Laguiole’i küla nime kasutamist, mis on tänapäeval sageli kasutusel kuulsate liigendnugade sünonüümina, mida seal traditsiooniliselt valmistatakse. Küsimust, mil määral võib seda nime kasutada selliste toodete turustamisel, millel ei ole mingit pistmist Laguiole’i külaga, ei ole siseriiklikus õiguses veel lõplikult lahendatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Seni viimane etapp juba üle 20 aasta kestnud vaidluses, mis puudutab nime Laguiole kasutamist, on Prantsuse Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) <DATE ISO="20161004">4. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsus; vt selle kohta ja kõnealuse vaidluse ajaloo kohta üldiselt Tymen, E., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Une nouvelle manche dans la guerre autour des couteaux Laguiole<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>, <HT TYPE="ITALIC">Le Figaro</HT>, 11.10.216, kättesaadav aadressil http://www.lefigaro.fr/conjoncture/2016/10/11/20002-20161011ARTFIG00196-une-nouvelle-manche-dans-la-guerre-autour-des-couteaux-laguiole.php.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on siiski tegemist ainult küsimusega, mis on sellest esmalt sõltumatu ja puudutab seda, millisega ulatusega on <HT TYPE="ITALIC">ärinime</HT> Forge de Laguiole kaitse määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 punkti b tähenduses koosmõjus Prantsuse intellektuaalomandi seaduse (Code de la propriété intellectuelle) artikli L. 711‑4 punktiga b.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>EUIPO<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) apellatsioonikoda oli selles suhtes arvamusel, et vastavalt Prantsuse kohtupraktikale on ärinimi põhimõtteliselt kaitstud ettevõtja põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud mis tahes tegevuse osas. Üldkohtu arvamuse kohaselt on ärinimi seevastu kaitstud ainult ettevõtja reaalse tegevuse osas. Üldkohus tugines selle seisukoha puhul Prantsuse Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas Cœur de princesse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>kohtuotsus Cœur de princesse<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Gilbert Szajner’ kostja vastuse lisa 4.</P></NOTE> mis on tehtud alles <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> apellatsioonikoja otsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>EUIPO arvates rikkus Üldkohus siinjuures õigusnormi. Seda seetõttu, et Üldkohus võib apellatsioonikoja otsuse tühistada ainult juhul, kui see rikkus otsuse tegemise ajal õigusnormi. Kohtuotsust Cœur de princesse arvesse võttes ei tuvastanud Üldkohus seega apellatsioonikoja viga, vaid asendas koja hinnangu oma hinnanguga. Vastupidi sellele piirdus vaidlusalune kohtuotsus Üldkohtu arvates sellega, et Prantsuse õiguse üle otsustati nii, nagu apellatsioonikoda oleks pidanud seda kohaldama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt Üldkohus, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141021">21.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Szajner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Forge de Laguiole (LAGUIOLE)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑453/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:901">EU:T:2014:901</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (edaspidi ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>See vastuolu näitab, et esinevad teatud pinged ELi kaubamärgi süsteemis siseriiklikule õigusele viitamise ja põhimõtete vahel, mis üldjuhul määravad kindlaks Üldkohtu kontrolli EUIPO apellatsioonikoja otsuste üle. Seda seetõttu, et sellele vastavalt peab Üldkohus põhimõtteliselt piirduma apellatsioonikoja otsuse aluseks olevate tõendite alusel otsuse leidmisega, mille apellatsioonikoda oleks pidanud tegema. Juba Euroopa Kohtu senisest praktikast tuleneb, et neid põhimõtteid ei kohaldata muutmatul kujul, kui tegemist on sellega, et Üldkohus tõlgendab siseriiklikku õigusnormi. Käesolev apellatsioonkaebus annab Euroopa Kohtule võimaluse nimetatud kohtupraktikat<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> täpsustada ja edasi arendada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu põhikiri</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimene lõik on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Euroopa Kohtusse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Apellatsioonkaebuse aluseks võib olla üksnes üldkohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või liidu õiguse rikkumine Üldkohtu poolt.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määrus nr 207/2009</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19931220">20. detsembri 1993. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="011" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 11, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.</P></NOTE> asendati nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (edaspidi „määrus nr 207/2009).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="078" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 78, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Seejuures said määruse nr 40/94 artiklitest 8, 52 ja 63 ilma oluliste muudatusteta määruse nr 207/2009 artiklid 8, 53 ja 65.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.004"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või ELi kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>annab kõnealune tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punktis c on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="053.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>ELi kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>on olemas artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 65 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="065.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kaebusi käsitlevate apellatsiooninõukogude otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="065.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Prantsuse intellektuaalomandi seadus (Code de la propriété intellectuelle, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>CPI<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) artikli L. 711‑4 punkt b ja artikkel L. 714‑3 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P>L. 711‑4</P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Kaubamärgina ei või kasutusele võtta tähist, mis rikub varasemaid õigusi, eelkõige:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ärinime, kui avalikkuse seisukohalt on olemas segiajamise tõenäosus;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></QUOT.S><P>L. 714‑3</P><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kohtuotsusega tunnistatakse kehtetuks sellise kaubamärgi registreering, mis ei vasta artiklite L. 711‑1–L. 711‑4 nõuetele.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT>Vaidluse taust ja menetluse käik EUIPOs ja Üldkohtus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Gilbert Szajner’le kuulub ELi sõnamärk LAGUIOLE, mille registreerimise taotlus esitati <DATE ISO="20011120">20. novembril 2001</DATE> ja mille EUIPO registreeris <DATE ISO="20050117">17. jaanuaril 2005</DATE> määruse nr 40/94 (asendatud määrusega nr 207/2009) alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kaubamärgi LAGUIOLE registreerimise taotlus esitati muu hulgas mitmesuguste kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad <DATE ISO="19570615">15. juuni 1957. aasta</DATE> märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 8, 14, 16, 18, 20, 21, 28, 34 ja 38. Seejuures oli tegemist erinevate kaupade ja teenuste laia paletiga, mis ulatus käsi-tööriistadest ja käsi-töövahenditest, juveelitoodetest ja ehetest, kelladest, nõudest, kirjatarvetest, nahktoodetest, kunstiesemetest ning spordi- ja suitsetamistarvetest kuni telekommunikatsiooniteenusteni,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 1 ja 2.</P></NOTE> kuid mis siiski ei sisaldanud seetõttu, et EUIPO menetluses registreerimise taotlusest osaliselt loobuti, enam nuge, kahvleid ja kääre.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punkt 2, ning EUIPO apellatsioonikoja <DATE ISO="20110601">1. juuni 2011</DATE> aasta otsus, punktid 5 ja 6 (esimeses kohtuastmes esitatud hagi lisa 1) (edaspidi ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Menetlus EUIPOs ja apellatsioonikoja otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Forge de Laguiole esitas <DATE ISO="20050722">22. juulil 2005</DATE> määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 8 lõike 4 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 4) alusel taotluse tunnistada kaubamärk LAGUIOLE osaliselt kehtetuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kehtetuks tunnistamise taotlus põhines ärinimel Forge de Laguiole, mida Forge de Laguiole kasutas tegevuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>igat liiki nugade, lõikeriistade, lauakattesse kuuluvate kinke- ja mälestusesemete tootmine ja müük<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> jaoks. Forge de Laguiole’i sõnul annab see ärinimi talle õiguse keelata vastavalt CPI artikli L. 711‑4 punktile b koostoimes artikliga L 714‑3 kaubamärgi LAGUIOLE kasutamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Tühistamisosakond lükkas kehtetuks tunnistamise taotluse <DATE ISO="20061127">27. novembri 2006. aasta</DATE> otsusega tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Forge de Laguiole esitas <DATE ISO="20070125">25. jaanuaril 2007</DATE> EUIPO‑le tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>EUIPO esimene apellatsioonikoda rahuldas <DATE ISO="20110601">1. juuni 2011. aasta</DATE> otsusega kaebuse osaliselt ning tunnistas kaubamärgi LAGUIOLE kehtetuks klassidesse 8, 14, 16, 18, 20, 21, 28 ja 34 kuuluvate kaupade osas. Kaebus lükati tagasi klassi 38 kuuluvate teenuste (telekommunikatsiooniteenused) osas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 3–8.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Apellatsioonikoda tugines oma otsuses kahele teesile, millest kumbki andis piisavalt alust järeldada, et ärinimi Forge de Laguiole on kaitstud ettevõtja põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud mis tahes tegevuse osas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 9 ja 33.</P></NOTE> Esiteks lähtus apellatsioonikoda sellest, et vastavalt CPI artikli L. 711‑4 punktile b on ärinimi Prantsuse õiguse kohaselt põhimõtteliselt kaitstud ettevõtja põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud mis tahes tegevuse osas, kui see on – nagu käesoleval juhul – piisavalt täpselt määratletud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 34 ja 41; vaidlustatud otsus, punktid 87–90 (esimeses kohtuastmes esitatud kostja vastuse lisa 1).</P></NOTE> Teiseks oli apellatsioonikoda arvamusel, et isegi juhul, kui eeldada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>lauakattesse kuuluvate igat liiki kinke- ja mälestusesemete tootmine ja müük<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> ei ole määratletud piisavalt täpselt, on Forge de Laguiole tõendanud, et ta laiendas enne vaidlusaluse ELi kaubamärgi registreerimise taotlust oma tegevust nendele tegevussektoritele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 34; vaidlustatud otsus, punktid 91‑94 (esimeses kohtuastmes esitatud kostja vastuse lisa 1).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldkohtu otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Gilbert Szajner esitas 8. augustil 2011 Üldkohtule hagi vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes. Oma hagis tugines ta sellele, et rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti c koostoimes artikli 8 lõikega 4, ja väitis esmajoones, et vastavalt CPI artiklile L. 711‑4 hõlmab ärinime kaitse vastupidi apellatsioonikoja arvamusele üksnes ettevõtja reaalset tegevust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 38.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Üldkohus tõdes oma <DATE ISO="20141021">21. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsuses kõigepealt, et apellatsioonikoda tugines Prantsuse õiguse tõlgendamisel kohtupraktikale vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeva, <DATE ISO="20110601">1. juuni 2011. aasta</DATE> seisuga. See kohtupraktika ei ole siiski olnud ühtne ja on tinginud vaidluse õigusteoreetilistes teostes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 42.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Selle vaidlusküsimuse lahendas Üldkohtu arvates Cour de cassation (Prantsuse kassatsioonikohus) kohtuotsuses Cœur de princesse selliselt, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>ärinimi on kaitstud ainult ettevõtja reaalse tegevuse osas ja mitte sellise tegevuse osas, mis on välja toodud selle ettevõtja põhikirjajärgse tegevusala raames<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 43.</P></NOTE> Vaatamata sellele, et nimetatud kohtuotsus oli tehtud pärast vaidlustatud otsust, oli Üldkohus arvamusel, et ta võib vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel seda kohtuotsust arvesse võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 45.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seega jõudis Üldkohus järeldusele, et apellatsioonikoja põhjenduse esimene tees, mis rajaneb Forge de Laguiole’i põhikirjajärgse tegevusala raames nimetatud tegevustel, ei saanud olla vaidlustatud otsuse aluseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 51 ja 52.</P></NOTE> Selle otsuse põhjenduse teise teesi põhjendatuse kontrollimisel tegi Üldkohus peale selle kindlaks, et Forge de Laguiole tõendas vastupidi apellatsioonikoja arvamusele üksnes seda, et ta tegeles nugade ja söögiriistade sektorisse kuuluvate toodete tootmise ja müügiga ning kinke- ja mälestusesemete tootmise ja müügiga niivõrd, kuivõrd on tegemist nugade ja söögiriistade sektorisse kuuluvate toodetega. Seetõttu tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse osas, milles apellatsioonikoda oli seoses muude kaupadega tuvastanud segiajamise tõenäosuse L. 711‑4 tähenduses, ning piirdus hindamisel, kas tegemist on segiajamise tõenäosusega selle sätte tähenduses, tegevusega, millega Forge de Laguiole oli tema arvates kõnealusel perioodil reaalselt tegelenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 53, 73, ja 74.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Pärast kõnealust kontrolli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punktid 161–165.</P></NOTE> jättis Üldkohus vaidlustatud otsuse muutmata ainult teatud hulga kaupade osas, mis on hõlmatud Forge de Laguiole’i reaalse tegevusega ning mille puhul oli Üldkohus tuvastanud ärinime Forge de Laguiole ja kaubamärgi LAGUIOLE segiajamise tõenäosuse. Ülejäänud osas rahuldas Üldkohus hagi ja tühistas vaidlustatud otsuse ulatuses, milles apellatsioonikoda oli tunnistanud kaubamärgi LAGUIOLE kehtetuks ka teiste kaupade osas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 166 ja kohtuotsuse resolutsioon, punkt 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonimenetlus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>EUIPO esitas <DATE ISO="20141222">22. detsembril 2014</DATE> käesoleva apellatsioonkaebuse Üldkohtu otsuse peale. <DATE ISO="20150323">23. märtsil 2015</DATE> esitas Forge de Laguiole vastuse apellatsioonkaebusele. EUIPO ja Forge de Laguiole paluvad vaidlustatud kohtuotsuse tühistada ja mõista kohtukulud välja Gilbert Szajner’lt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kättetoimetamisel esialgu esinenud probleemide tõttu sai Gilbert Szajner vastuse apellatsioonkaebusele esitada alles 2015. aasta detsembris. Ta palub tunnistada kõik EUIPO ja Forge de Laguiole’i nõuded ja väited vastuvõetamatuks ning teise võimalusena tunnistada nimetatud nõuded ja väited põhjendamatuks, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, tunnistada vaidlustatud kohtuotsuse tühistamine tarbetuks ja mõista kohtukulud välja EUIPO‑lt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus toimus apellatsioonkaebuse üle kirjalik menetlus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Gilbert Szajner vaidlustab nii EUIPO apellatsioonkaebuse vastuvõetavuse (selle kohta allpool 1. jaotis) kui ka Forge de Laguiole’i nõuete vastuvõetavuse (selle kohta allpool 2. jaotis).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>EUIPO apellatsioonkaebuse vastuvõetavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Gilbert Szajner väidab, et EUIPO ei saa esitada apellatsioonkaebust Üldkohtu otsuse peale, mille esemeks oli apellatsioonikoja otsus, kuna tal ei ole kaebuse esitamise õigust ega põhjendatud huvi. Lisaks ei ole EUIPO apellatsioonkaebuses esitatud väited vastuvõetavad, kuna need muudavad poolte vahel EUIPOs toimunud vaidluse eset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Need vastuväited ei ole põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Esmalt esitatakse vastavalt Üldkohtu <DATE ISO="20150304">4. märtsi 2015. aasta</DATE> kodukorra artiklile 172<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt varasem Üldkohtu <DATE ISO="19910502">2. mai 1991. aasta</DATE> kodukord, artikli 133 lõige 2.</P></NOTE> Üldkohtule hagi EUIPO apellatsioonikoja otsuse peale EUIPO kui kostja vastu. Lisaks võib vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teisele lõigule iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud, kaevata Üldkohtu otsused edasi Euroopa Kohtusse. Kuna käesolevas asjas jäeti EUIPO nõuded esimeses kohtuastmes osaliselt rahuldamata, siis on nii tema kaebuse esitamise õigus kui ka põhjendatud huvi apellatsioonimenetluses vaieldamatud, mida muuseas kinnitab Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160721">21.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>EUIPO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Grau Ferrer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑597/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:579">EU:C:2016:579</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141211">11.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kessel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/14 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2436">EU:C:2014:2436</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140508">8.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sanco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:315">EU:C:2014:315</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Samuti ei ole kohtu sõltumatuse, erapooletuse ja neutraalsuse ning õiguspärase ootuse ja õiglase menetluse põhimõtetega vastuolus see, kui EUIPO on liidu kohtutes kostja või apellatsioonkaebuse esitaja menetlustes, milles on tegemist tema enda apellatsioonikoja otsustega. EUIPO otsuste peale Üldkohtule hagi esitamisele eelneb tõepoolest kaebemenetlus EUIPO apellatsioonikodades. Nimetatud menetluse sarnasus kohtumenetlusega on vaieldamatu. Lisaks käsitatakse EUIPO apellatsioonikodade otsuseid teatud viisil EUIPO otsustena. Seda seetõttu, et EUIPO ei saa neid Üldkohtusse edasi kaevata ning tema õigused on võrreldes teiste kostjate või menetlusse astujatega piiratud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt eelkõige määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 4 ning kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041012">12.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Vedial <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/03 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:611">EU:C:2004:611</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj), millele Gilbert Szajner tugineb.</P></NOTE> Sellest hoolimata ei ole EUIPO vastupidi Gilbert Szajner’ arvamusele liidu kohtute menetluses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>nii kohtunik kui ka pool<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, sest selles menetluses ei otsusta apellatsioonikoja otsuste õiguspärasuse üle mitte EUIPO, vaid Euroopa Kohus. Seega ei ole vaja arutada Gilbert Szajner’ tõstatatud küsimust selle kohta, kas apellatsioonikodasid saab pidada kohtuks EIÕK artikli 6 lõike 1 või põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Samuti ei leia kinnitust oletus, et EUIPO ei olnud esimese kohtuastme menetluses tegelikult kostja, vaid menetlusse astuja, ning peab seetõttu apellatsioonimenetluses oma põhjendatud huvi tõendama. Üldkohtus toimunud menetluse ese oli tõepoolest EUIPO apellatsioonikoja otsus hilisema kaubamärgi omaniku ja varasema tähise omaniku vahelise vaidluse kohta. Siiski tuleneb eespool<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Käesolev ettepanek, punkt 32.</P></NOTE> viidatud Üldkohtu kodukorrast selgelt, et EUIPO‑l on sellises menetluses sellest hoolimata kostja roll.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041012">12.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Vedial <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/03 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:611">EU:C:2004:611</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lõpuks väidab Gilbert Szajner, et EUIPO väited apellatsioonimenetluses seoses kohtuotsusega Cœur de princesse on vastuvõetamatud. Selles osas muutis EUIPO Üldkohtus vaidluse eset, mis tulenes poolte argumentidest EUIPOs toimunud menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Ka see vastuväide on siiski põhjendamatu. Seda seetõttu, et nagu EUIPO õigesti väidab, oli Prantsuse õiguse tõlgendamine juba apellatsioonikoja menetluses pooltevahelise vaidluse ese. Seejuures oli eelkõige tegemist ärinime kaitse ulatusega, mille kohta toodi Üldkohtus – muu hulgas Gilbert Szajner’ enda poolt – näiteks kohtuotsus Cœur de princesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punkt 25.</P></NOTE> Seega ei kujutanud EUIPO argumendid, mis käsitlesid selle kohtuotsuse vastuvõetavust esimeses kohtuastmes, endast mingil juhul EUIPOs toimunud menetluse poolte vahelise vaidluse eseme laiendamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Forge de Laguiole’i nõuete vastuvõetavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Peale selle vaidlustab Gilbert Szajner Forge de Laguiole’i nõuete vastuvõetavuse. Olgugi et Forge de Laguiole ei ole apellant, esitab ta nimelt nõude vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 174 kohaselt peavad tema nõuded aga olema suunatud EUIPO apellatsioonkaebuse täielikule või osalisele rahuldamisele või rahuldamata jätmisele. Seetõttu on tema dokumendi puhul tegelikult tegemist vastuapellatsioonkaebusega, mis oleks tulnud vastavalt kodukorra artiklile 176 esitada eraldi dokumendiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>See puhtformalistlik argument tuleb tagasi lükata. Forge de Laguiole ei nõua tõepoolest oma selgituste lõpuosas esitatud nõuetes tegelikult mitte EUIPO apellatsioonkaebuse rahuldamist, vaid vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist. Siiski tuleneb kogu tema vastusest apellatsioonkaebusele selgelt, et Forge de Laguiole toetab täies mahus EUIPO argumente ja väiteid. Seega on selge, et ta nõuab apellatsioonkaebuse rahuldamist. Lisaks ei esita ta oma väiteid ega argumente, mis oleksid kodukorra artikli 178 lõike 3 kohaselt vastuapellatsioonkaebuse puhul vajalikud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seega on nii EUIPO apellatsioonkaebus kui ka Forge de Laguiole’i nõuded vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhjendatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nagu eespool juba mainitud, tugines apellatsioonikoda ärinime Forge de Laguiole kaitse ulatuse põhjendamisel nii asjaomase ettevõtja põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud tegevusele kui ka reaalsele tegevusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt käesolev ettepanek, punkt 20.</P></NOTE> Vaidlustatud kohtuotsuses pidas Üldkohus esimest põhjendust täielikult vääraks, kuna Prantsuse õiguses on ärinimi kaitstud üksnes reaalse tegevuse osas. Teist põhjendust pidas Üldkohus osaliselt vääraks, sest ainult osa Forge de Laguiole’i põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud tegevuste puhul oli tõendatud, et nendega tegelikult tegeleti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt käesolev ettepanek, punkt 24.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuses vaidleb EUIPO vastu Üldkohtu järeldustele nii seoses Forge de Laguiole’i põhikirjajärgse tegevusala raames nimetatud tegevuse kaitsega (selle kohta allpool 1. jaotis) kui ka seoses tema reaalse tegevusega (selle kohta allpool 2. jaotis).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Forge de Laguiole’i põhikirjajärgse tegevusala raames nimetatud tegevuse kaitse (esimene väide ja teise väite esimene osa)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>EUIPO väidab, et Üldkohus ei oleks tohtinud pärast apellatsioonikoja otsust tehtud kohtuotsust Cœur de princesse arvesse võtta (esimene väide, selle kohta allpool punkt a). Peale selle on Üldkohus seda kohtuotsust moonutanud (teise väite esimene osa, selle kohta punkt b).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Asjaolu, et Üldkohus võttis arvesse kohtuotsust Cœur de princesse</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>EUIPO sõnul on kontroll, mida Üldkohus teostab siseriikliku õiguse kohaldamise üle apellatsioonikoja poolt, <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> piiratud. Nii võib Üldkohus kooskõlas kohtuotsusega Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tõepoolest tugineda siseriiklikele kohtuotsustele, mis olid apellatsioonikoja otsuse tegemise kuupäeval juba tehtud, kuid mida apellatsioonikoda ei võtnud arvesse. Selle võimaluse laiendamine <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> apellatsioonikoja otsust tehtud siseriiklikele kohtuotsustele ületab seevastu Üldkohtu kontrollipädevuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Määrus nr 207/2009 sisaldab arvukaid viiteid siseriiklikule õigusele. See puudutab esmajoones olukordi, kus samamoodi nagu käesoleval juhul satuvad varasemad õigused vastuollu ELi kaubamärgiga. Siinjuures seatakse kaitse, mida ELi kaubamärgile võidakse taotleda, sõltuvusse liikmesriigi õigusest. Asjaomane siseriiklik õigus muutub seeläbi õigusnormiks, mida kohaldatakse määruse nr 207/2009 rakendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 65 lõiget 2, mille kohaselt võib EUIPO apellatsioonikoja otsuste peale Üldkohtule esitatava hagi aluseks olla esmajoones <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[<HT TYPE="ITALIC">käesoleva määruse] […] rakendusnormide</HT> rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtujuristi kursiiv ainult siin.</P></NOTE> tuleb mõista nii, et kui on rikutud siseriiklikku õigusnormi, mida kohaldatakse määruses nr 207/2009 esineva viite alusel, saab selle peale esitada hagi Üldkohtule.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt selle kohta minu ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:30">EU:C:2011:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba tõdenud, on Üldkohtu sellise kontrolli puhul tegemist õiguspärasuse täieliku kontrolliga. Seega ei pea Üldkohus piirduma asjaoludega, mida pooled on esitanud, ega nendega, mida apellatsioonikoda on arvesse võtnud. Vastupidi, Üldkohtul on õigus omal algatusel kontrollida nende siseriiklike õigusnormide sisu, kohaldamise tingimusi ja ulatust, millele tuginetakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE> <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Vastupidi EUIPO väitele ei piirdu Üldkohtu kontrollipädevus seetõttu kontrollimisega, kas apellatsioonikoda on siseriiklikku õigust korrektselt kohaldanud. Pigem on Üldkohtu ülesanne kontrollida, kas ja mil määral annab siseriiklik õigusnorm, millele tuginetakse, varasema märgi omanikule õiguse keelata ELi kaubamärgi kasutamine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et Üldkohus peab selleks, et hinnata kaitset, mida siseriiklik õigus annab, kohaldama siseriiklikku õigusnormi nii, nagu seda tõlgendavad otsuse tegemise ajal siseriiklikud kohtud. Seega peab Üldkohtul olema võimalik arvesse võtta ka pärast apellatsioonikoja otsust tehtud siseriiklikku kohtuotsust, pärast seda kui pooltel on olnud – nagu käesoleval juhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punkt 25.</P></NOTE> – võimalus selle kohtuotsuse kohta arvamust avaldada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle vajalikkuse kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Sellist arusaama Üldkohtu kontrollipädevusest kinnitab see, et määruse nr 207/2009 kasuliku mõju tagamisega oleks vastuolus, kui Üldkohus peaks piirduma sellega, et ta kohaldab siseriiklikku õigust nii, nagu seda tõlgendasid siseriiklikud kohtud apellatsioonikoja otsuse tegemise kuupäeval.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt sellega seoses kohtujuristi ettepanek, Bot, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:782">EU:C:2013:782</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda seetõttu, et see võiks viia ELi kaubamärgi registreerimisest keeldumiseni või selle kehtetuks tunnistamiseni, olgugi et asjakohane siseriiklik õigusnorm ei anna selleks (enam) alust. Selline olukord ei oleks vastuolus mitte ainult tõhusa õiguskaitse nõudega, vaid see tuleks ka menetlusökonoomia seisukohalt tagasi lükata. See võiks ELi kaubamärgi taotlejat või omanikku nimelt sundida alustama EUIPOs uut registreerimismenetlust, et nõuda oma õigusi asjaomasele ELi kaubamärgile, mille andmisest on õigusvastaselt keeldutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb käesolevat olukorda eristada olukorrast, kus siseriiklikku õigusnormi, mis kuulub tulenevalt määruses nr 207/2009 sisalduvast viitest kohaldamisele, on muudetud pärast apellatsioonikoja otsust. Sellise viite näol, nagu sisaldub määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 4, on vastava piirangu puudumise korral tegemist dünaamilise viitega, mis puudutab siseriiklikku õigust selle igakordses kehtivas redaktsioonis. Sellise siseriikliku õiguse muutmine, millele tuginetakse määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 alusel, tekitaks siiski uue olukorra ega oleks enam ELi kaubamärgi kehtivuse üle juba toimuva õigusvaidluse esemeks. Seetõttu tuleks sel juhul algatada uus menetlus asjaomase ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Muutmata siseriikliku õigusnormi – nagu on kõne all käesolevas asjas – kohaldamine selliselt, nagu seda tõlgendavad siseriiklikud kohtud Üldkohtu otsuse tegemise ajal, on pealegi kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt on õigusnormi tõlgendamine kohtu poolt põhimõtteliselt – st juhul, kui sellest erandjuhul selgelt kõrvale ei kalduta, – tagasiulatuvalt kohaldatav. Tõlgendamine piirdub nimelt selgitamisega, kuidas sellist õigusnormi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>alates selle jõustumise hetkest peab või oleks pidanud mõistma ja kohaldama.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Selline on Euroopa Kohtu seisukoht liidu õiguse tõlgendamise tagasiulatuva kehtivuse kohta eelotsusemenetluses (vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160922">22.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Microsoft Mobile Sales International jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:717">EU:C:2016:717</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selles kontekstis ka vaidlustatud kohtuotsus, punkt 48.</P></NOTE> Küsimust, mis puudutab selle õiguspõhimõtte üldist kehtivust, millele EUIPO vastu vaidleb, ei ole vaja käesolevas asjas täpsemalt selgitada. Seda seetõttu, et puuduvad pidepunktid selle kohta, et seda põhimõtet käesoleval juhul asjakohases Prantsuse õiguses ei kohaldata. Vastupidi, Gilbert Szajner’ esitatud teave annab selle kohaldatavusest tunnistust just nimelt Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) praktikat arvestades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt Gilbert Szajner’ kostja vastus, punktid 25 ja 27 ning lisad 5 (lk 1), 5bis (lk 2) ja 7 (lk 1).</P></NOTE> Nagu Üldkohus õigesti tõdes, ei sisalda kohtuotsus Cœur de princesse muu hulgas mingit viidet sellele, et Cour de cassation (kassatsioonikohus) tahtis piirata selles kohtuotsuses antud tõlgenduse ajalist kohaldamisala.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 48.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu täielikkuse huvides märgitud, et siseriikliku kohtuotsuse sisuline hindamine ning eelkõige küsimus, kas tegemist on senise kohtupraktika muutmise või kinnitamisega, ei saa olla määrava tähtsusega sellest seisukohast, kas Üldkohus võib kohtuotsust, mis on tehtud pärast apellatsioonikoja otsust, arvesse võtta või mitte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Seega ei leia kinnitust argumendid, mis Üldkohus esitas – siiski ainult teise võimalusena – vaidlustatud kohtuotsuse punktis 46.</P></NOTE> Küsimuse, kas kohtuotsusega Cœur de princesse muudeti või kinnitati Prantsuse senist kohtupraktikat, võib seega kõrvale jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>On selge, et pärast apellatsioonikoja otsust tehtud siseriikliku kohtuotsuse arvestamine võib viia tagajärjeni, et Üldkohus hindab siseriiklikku õigusnormi ainuüksi selle kohtuotsuse põhjal teisiti kui apellatsioonikoda. Seega ei ole välistatud, et Üldkohus, nagu väidab EUIPO, tühistab või muudab apellatsioonikoja otsuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>mittesüülise eksimuse<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> tõttu. Siiski ei ole apellatsioonikoja poolt siseriikliku õiguse hindamise kohtuliku kontrolli puhul just nimelt Üldkohtu kontrollipädevuse alusel tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>süülisusega<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, vaid õiguspärasuse ulatusliku kontrolliga. Kui alles hiljem tuleb ilmsiks, et apellatsioonikoja otsus rajaneb siseriikliku õiguse ebaõigel tõlgendamisel, ei saa see takistada selle vea kõrvaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellega ei ole vastuolus ka see, et Üldkohus peab, nagu märgib EUIPO, põhimõtteliselt piirduma apellatsioonikoja otsuse aluseks olevate andmete alusel otsuse leidmisega, mille apellatsioonikoda oleks pidanud tegema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt eelkõige EUIPO poolt argumendina esitatud kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktid 71 ja 72 ning seal viidatud kohtupraktika; vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161026">26.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Westermann Lernspielverlage <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:805">EU:C:2016:805</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Seda seetõttu, et kõnealune põhimõte kehtib faktiliste asjaolude suhtes, mis on apellatsioonikoja otsuse tegemise aluseks, ja vaidluse eseme suhtes, nagu see on EUIPO menetluses määratletud. Esiteks ei muuda õigusvaidluse eset see, kui tõlgendatakse siseriiklikku õigusnormi, mida käsitleti juba apellatsioonikojas. Teiseks ei ole siseriiklik õigus, mida tuleb määruse nr 207/2009 rakendamisel kohaldada, nimelt käsitatav puhtfaktilise asjaoluna,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> vaid see on sama määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt allutatud täielikule õiguspärasuse kontrollile, mida teostab Üldkohus. Seetõttu on Üldkohtul ka võimalus vastupidi muidu kaubamärgist tulenevate õiguste kontrolli süsteemis kohaldatavatele põhimõtetele vajaduse korral omal algatusel analüüsida siseriikliku õiguse sisu ja kohaldamise tingimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt käesolev ettepanek, punkt 46.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ettenägelikult tuleb selle kohta märkida, et omal algatusel analüüsimise võimaluse tõttu lasub Üldkohtul teatav surve hankida teavet siseriikliku õiguse ja selle arengusuundade kohta. Siinjuures tuleb siiski arvestada, et siseriikliku õiguse tõlgendamine on liidu kohtute ja siseriiklike kohtute ülesannete jaotuse alusel viimati nimetatute ülesanne ja liidu kohtutel ei ole seejuures eriinstrumenti siseriikliku õiguse tõlgendamise küsimuse selgitamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selle kohta põhjalikult minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:30">EU:C:2011:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> Seetõttu ei vabasta Üldkohtu võimalus hankida omal algatusel teavet siseriikliku õiguse kohta isikut, kes sellele siseriiklikule õigusele tugineb, mingil juhul kohustusest esitada tõendeid, millest tuleneb tõlgendus, millele ta tugineb.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ei saa Üldkohtule apellatsioonimenetluses ette heita, et ta ei võtnud arvesse siseriikliku õiguse uut elementi, millest isik, kes sellele tugineb, oleks pidanud Üldkohut teavitama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kooskõlas eespool toodud kaalutlustega tuleb lõpuks tõdeda, et asjaolu, et Üldkohus arvestas kohtuotsust Cœur de princesse, ei kujuta endast määruse nr 207/2009 artikli 65 lõike 2 rikkumist. Esimene väide tuleb seetõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kohtuotsuse Cœur de princesse ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Oma teise väite esimeses osas leiab EUIPO, et Üldkohus moonutas kohtuotsust Cœur de princesse ja rikkus sellega määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 4. Enne seda väidet käsitlema asumist puudutan ma lühidalt küsimust, millise ulatusega on siseriikliku õiguse kontroll, mida Euroopa Kohus teostab apellatsioonimenetluses.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Üldkohtu poolt siseriiklike õigusnormide kohta tehtud järelduste kontrollimine apellatsioonimenetluses</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Üldised sissejuhatavad märkused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nagu eespool märgitud, teostab Üldkohus selle üle, kuidas EUIPO apellatsioonikoda kohaldab siseriiklikku õigust määruse nr 207/2009 kontekstis, äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Vastupidi sellele on kontroll, mida teostab Euroopa Kohus järgnevas apellatsioonimenetluses selle üle, kuidas Üldkohus kohaldab siseriiklikku õigust, oluliselt piiratum.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Vastupidi määruse nr 207/2009 artikli 65 lõikele 2, mis lubab esitada esimeses kohtuastmes kaebuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[käesoleva määruse] […] rakendusnormide rikkumise<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> tõttu, on vastavalt [Euroopa Kohtu] põhikirja artiklile 58 Euroopa Kohtu kontrollipädevus apellatsioonimenetluses piiratud nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>liidu õiguse rikkumisega Üldkohtu poolt<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Nii annab viide siseriiklikule õigusele määruses nr 207/2009 sellele õigusele tõepoolest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>õigusliku olemuse<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtujuristi ettepanek, Bot, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:782">EU:C:2013:782</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellest tuleneb siiski üksnes see, et siseriiklik õigus allub <HT TYPE="ITALIC">Üldkohtus</HT> täielikule õiguspärasuse kontrollile. Mingil juhul ei muutu see seeläbi aga <HT TYPE="ITALIC">liidu</HT> õiguseks, mille rikkumist saab apellatsioonimenetluses ette heita.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta põhjalikult minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:30">EU:C:2011:30</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); siseriikliku õiguse erineva staatuse kohta liidu menetlusõiguse kontekstis vt ka Kokott, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Le droit de l’Union et son champ d’application<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, <HT TYPE="ITALIC">La Cour de justice de l’Union européenne sous la présidence de Vassilios Skouris, Bruylant</HT>, Brüssel, 2015, lk 349–366 (lk 350 jj.).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sellega kooskõlas leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet, et tema õigus kontrollida, kuidas on Üldkohus kohaldanud siseriiklikku õigust määruse nr 207/2009 kontekstis, piirdub kontrolliga, kas Üldkohus on moonutanud asjaomaste siseriiklike õigusnormide või nendega seotud kohtupraktika või õiguskirjanduse sõnastust. Peale selle kontrollib Euroopa Kohus üksnes seda, kas Üldkohus on teinud järeldusi, mis on ilmselgelt nende dokumentide sisuga vastuolus, ja kas Üldkohus on ilmselgelt valesti hinnanud erinevate tõendite tähendust nende tõendite vahelises suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt samuti kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111129">29.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>Tresplain Investments <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑76/11 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:790">EU:C:2011:790</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Seega ei piirdu Euroopa Kohtu roll nii, nagu see on puhtfaktiliste asjaolude puhul, Üldkohtule esitatud tõendite moonutamise kontrollimisega, vaid hõlmab ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>ilmse hindamisvea<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> kontrolli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtujuristi ettepanek, Bot, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:782">EU:C:2013:782</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siiski piirdub see kontroll sellega, et kontrollitakse, kas Üldkohus hindas <HT TYPE="ITALIC">temale teadaolevaid</HT> tõendeid <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt</HT> valesti. Vastupidi Üldkohtule ei teosta Euroopa Kohus seega enam siseriikliku õiguse ulatuslikku hindamist, vaid piirdub sellega, et ta kontrollib Üldkohtu antud hinnangut nende asjaolude ja ilmsete vigade alusel, mida pooled on väitnud. Seetõttu ei ole Euroopa Kohtul ka mingil juhul ülesannet selgitada omal algatusel välja siseriikliku õiguse sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Seda piirangut õigustab nii Euroopa Kohtu roll apellatsioonikohtuna kui ka siseriikliku õiguse staatus määruse nr 207/2009 kontekstis. Seda seetõttu, et siseriiklik õigus ei ole ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>puhtfaktilised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ning Üldkohus teostab selle üle ulatuslikku kontrolli. Siiski jääb siseriiklik õigus osaks vaidluse asjaoludest – olgugi et õiguslikest. EUIPO ja Üldkohus peavad need asjaolud välja selgitama<?PAGE NO="12"?> ja neid hindama, kuid apellatsioonimenetluses kontrollib Euroopa Kohus neid üksnes ilmselgete vigade suhtes. Seda seetõttu, et Euroopa Kohus tegutseb apellatsioonikohtuna mitte eesmärgil tagada siseriikliku õiguse ühetaoline kohaldamine, milleks on pädevad liikmesriikide kõrgeimad kohtud, vaid Euroopa Kohtu ülesanne on hoolitseda liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>See, et apellatsioonimenetluses on siseriikliku õiguse kontrollimine, mida teostab Euroopa Kohus, piiratud, on teatavas pingelises suhtes Üldkohtu sellekohase kontrollipädevuse mõttega. Seda seetõttu, et nimetatud pädevus seisneb tagamises, et küsimusele, kas ja mil määral annab siseriiklik õigusnorm kaubamärgi omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine, vastataks <HT TYPE="ITALIC">Üldkohtu otsuse tegemise ajal</HT>. Seda pingelist suhet ei ole siiski võimalik vältida Üldkohtu ja Euroopa Kohtu ülesannete erinevuse tõttu ning arvestades Euroopa Kohtu rolli apellatsioonimenetluses. Seega ei saa välistada, et Euroopa Kohus kiidab heaks Üldkohtu poolt siseriiklikule õigusele antud hinnangu, mis ei vasta vahepeal siseriiklikus kohtupraktikas antud tõlgenduse kohaselt enam siseriiklikule õiguslikule tegelikkusele. Kui sellest peaks tulenema siseriikliku kaubamärgi kaitset puudutav põhjalik uuendus, millel on tagajärjed ELi kaubamärgi kehtivusele, tuleks vajaduse korral algatada teistmismenetlus Üldkohtus või uus kehtetuks tunnistamise menetlus EUIPOs.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kohaldamine käesolevas asjas</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb seoses andmetega Prantsuse õiguse kohta, mida Üldkohus arvesse võttis, tõdeda, et Üldkohus tugines kohtuotsuse Cœur de princesse hindamisel üksnes selle kohtuotsuse sõnastusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 44.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Üldkohus tõdes muu hulgas, et Prantsuse alama astme kohtute – olgugi et ebajärjekindel – varasem kohtupraktika võimaldas juba enne kohtuotsust Cœur de princesse järeldada, et ärinime kaitse on piiratud asjaomase äriühingu reaalse tegevusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 46.</P></NOTE> Siiski ei tuginenud Üldkohus oma hinnangus kohtuotsuse Cœur de princesse ulatuse kohta sellele tõdemusele, mis esitati ainult teise võimalusena. Seega võib jätta kindlaks tegemata, kas Üldkohus täitis oma põhjendamiskohustust, kui ta tugines <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Prantsuse kohtute arvukatele varasematele kohtuotsustele, mille menetlusosalised esitasid nii EUIPO‑le kui ka Üldkohtule<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, ilma et Üldkohus oleks neid kohtuotsuseid konkreetselt nimetanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Käesoleva apellatsioonkaebuse raames piirdub Euroopa Kohtu kontroll seega küsimusega, kas Üldkohus on moonutanud kohtuotsuse Cœur de princesse sõnastust ja teinud järeldusi, mis on ilmselgelt vastuolus selles kohtuotsuses sisalduvate tõenditega. Seda seetõttu, et kuna Üldkohus ei tuginenud muudele andmetele siseriikliku õiguse kohta, ei saa talle ka ette heita selliste andmete moonutamist või ilmselgelt valesti hindamist. Siiski saab Euroopa Kohtu kontrollipädevust mõista nii, et tuleb kontrollida, kas kohtuotsus Cœur de princesse koosmõjus CPI artikli L.711‑4 sõnastusega toetab Üldkohtu hinnangut või kas selleks oleks olnud ilmselgelt vajalik veel täiendav teave Prantsuse õiguse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seevastu saab Prantsuse õiguskirjanduse seisukohti, mida Gilbert Szajner esitab tõlgenduse kasuks, mille Üldkohus andis kohtuotsusele Cœur de princesse, kasutada äärmisel juhul toetavana. Kuna ei ole tõendatud, kas need andmed olid Üldkohtu käsutuses või kas ta neid arvestas, siis võib selle kõrvale jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Kohtuotsuse Cœur de princesse väidetav moonutamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>EUIPO ja Forge de Laguiole väidavad, et Üldkohus on moonutanud kohtuotsust Cœur de princesse, kuna ta leidis, et selles kohtuotsuses esitatud seisukoht ärinime kaitse ulatuse kohta ei ole mingil juhul mitmetähenduslik ja seda saab üldiselt kohaldada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Cœur de princesse ei olnud nimelt tegemist sellega, et määratleda ärinime kaitse ulatust võrreldes kaubamärgiga, mille registreerimist taotles kolmas isik. Pigem oli kõnealuse kohtuotsuse esemeks nõue tuvastada, et ärinime omaniku esitatud taotlus kaubamärgi registreerimiseks on seotud pettusega. Nii taotles kõnealuses kohtuasjas ettevõtja Cœur de princesse samanimelise kaubamärgi registreerimist ainult selleks, et kahjustada kolmandat isikut. Pealegi taotleti registreerimist tegevuste jaoks, millega ettevõtja Cœur de princesse ei tegelenud ja mida ei hõlmanud ka esialgsed põhikirjajärgsed tegevusalad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>See on õige ja seda mõistis ka Üldkohus. Nii tõdes Üldkohus esmajoones, et kohtuotsuse Cœur de princesse aluseks ei olnud CPI artikli L. 711‑4 alusel esitatud hagi, vaid hagi kaubamärgi tühistamiseks seetõttu, et selle registreerimise taotlus oli seotud pettusega, ning nõue, mis kuulub kõlvatu konkurentsi valdkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nagu Üldkohus samuti õigesti tõdes, ei leidu kohtuotsuses Cœur de princesse siiski mingeid pidepunkte selle kohta, et Cour de cassation (kassatsioonikohus) tahtis oma seisukoha kehtivust ärinime kaitse ulatuse kohta piirata eriliste asjaoludega, mis olid selle kohtuotsuse aluseks. Vastupidi sellele esitas Cour de cassation (kassatsioonikohus) kõnealuse seisukoha siis, kui ta lükkas tagasi esimese väite, mis põhines eelkõige CPI artikli L.711‑4 punkti b väidetaval rikkumisel. Seetõttu ei ole veenev EUIPO argument, mille kohaselt ei ole Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) seisukoht CPI artikli L.711‑4 punkti b kontekstis asjakohane. Just nimelt seda sätet arvestades näib muu hulgas loogiline tugineda kaubamärgi omaniku reaalsele tegevusele. Seda seetõttu, et CPI artikli L.711‑4 punkt b seab võimaluse tugineda varasemale kaubamärgile hilisema kaubamärgi vastu sõltuvusse sellest, et avalikkuse jaoks esineb segiajamise tõenäosus. Võib oletada, et sellist segiajamise tõenäosust on tegevuse puhul, mida ei toimu, raske tõendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Ka Forge de Laguiole’i esitatud põhjendamata vastuväide selle kohta, et kuna kohtuotsusega Cœur de princesse jäeti eelmise kohtuastme otsus muutmata, ei saa olla tegemist pretsedendiga, ei ole sellega vastuolus. Seda seetõttu, et käesolevas asjas ei tule välja selgitada, kas kohtuotsus Cœur de princesse kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>pretsedenti<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Piisab sellest, kui tõdeda, et esimesele väitele antud vastuse struktuurist ning ärinime kaitse ulatuse kohta esitatud seisukohast tuleneb selgelt, et siinjuures on tegemist üldise ja põhimõttelise järeldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Lõpuks väidab EUIPO, et Cour de cassation (kassatsioonikohus) tugines ärinime omaniku reaalsele tegevusele, et kontrollida teist väidet, mis talle samuti esitati. Siinjuures oli nimelt tegemist kõlvatu konkurentsi valdkonnaga, mis seab tingimuseks reaalse konkurentsiolukorra asjaomaste ettevõtjate vahel. Need argumendid on siiski tulemusetud. Seda seetõttu, et seisukohta, millega on käesoleval juhul tegemist, ei esitatud Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) vastuse raames teisele väitele, mis puudutas kõlvatut konkurentsi. Seega ei ole vaja poolte vahel toimuvat vaidlust, mis puudutab reaalse konkurentsiolukorra vajadust, kõlvatu konkurentsi valdkonnas käesoleval juhul käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvesse võttes ei selgu, et Üldkohus oleks kohtuotsust Cœur de princesse moonutanud või ilmselgelt vajanud selle kohtuotsuse järelduste kinnituseks täiendavaid andmeid siseriikliku õiguse kohta. Muu hulgas kinnitavad Prantsuse õiguskirjanduses esitatud seisukohad, millele viitas Gilbert Szajner, kohtuotsusele Cœur de princesse Üldkohtu poolt antud tõlgendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt eelkõige Gilbert Szajner’ kostja vastus, lisa 16.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Forge de Laguiole’i reaalne tegevus (teise väite teine osa)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Teise väite teises osas heidab EUIPO, keda toetab Forge de Laguiole, Üldkohtule ette, et ta ei ole korrektselt määratlenud Forge de Laguiole’i reaalset tegevust. Üldkohus on õigesti märkinud, et ärinime Forge de Laguiole kaitse ulatus oleneb üksnes Prantsuse õigusest. Forge de Laguiole’i reaalse tegevuse kontrollimisel tugines Üldkohus aga ainult asjaomaste kaupade laadile, mitte aga, nagu nõuab Prantsuse kohtupraktika, ka nende kaupade määratlusele ja kasutusotstarbele. Seejuures tugines Üldkohus pealegi omaenda kohtupraktikale, mis käsitleb ELi kaubamärgi tegelikku kasutamist, olgugi et Euroopa Kohus on välistanud selle kohtupraktika analoogia põhjal kohaldamise määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>See argumentatsioon tuleb ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, ilma et käesoleval juhul oleks vaja täiendavalt selgitada määruse nr 207/2009 artikli 42 lõikeid 2 ja 3 käsitleva kohtupraktika analoogia alusel kohaldamist selle määruse artikli 8 lõike 4 reguleerimisalas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt selle kohta EUIPO poolt argumendina esitatud kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110329">29.3.2011</DATE>, <NAME.CASE>Anheuser‑Busch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Budějovický Budvar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑96/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:189">EU:C:2011:189</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0142">142</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0146">146</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtujuristi ettepanek, Cruz Villalón, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Anheuser‑Busch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Budějovický Budvar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑96/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:518">EU:C:2010:518</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb nimelt nentida, et Üldkohus ei kohaldanud Forge de Laguiole’i tegevuse kontrollimisel mingil juhul analoogia alusel üldiselt oma kohtupraktikat, mis käsitleb ELi kaubamärgi tegelikku kasutamist. Nii viitas Üldkohus üksnes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63 oma kohtupraktikale, mis käsitleb kaupade kategooriatesse või alamkategooriatesse liigitamist. See toimus eesmärgiga selgitada järeldust, mille kohaselt ei võimalda kahvlite turustamine tuvastada tegevust kogu lauakatteesemete sektoris, vaid ainult tegevuse söögiriistade valdkonnas. EUIPO ja Forge de Laguiole’i kriitilised märkused selle järelduse kohta ei ole tulemuslikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Lisaks on EUIPO ja Forge de Laguiole’i kriitika ilmselgelt põhjendamatu selles mõttes, et see rajaneb vaidlustatud kohtuotsuse vääritimõistmisel. Forge de Laguiole’i reaalse tegevuse kontrollimisel ei toonud Üldkohus tõepoolest kõigepealt sõnaselgelt esile kriteeriume, mille alusel tuleb kõnealust tegevust määratleda. Nii tsiteeris Üldkohus üksnes segiajamise tõenäosuse kontrollimisel Prantsuse kohtupraktikat, millele pooled käesolevas asjas viitavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punkt 81.</P></NOTE> Sellest ei piisa siiski selleks, et tuvastada vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste puudulikkus. Sellest nähtub nimelt ilmselgelt, et Üldkohus kasutas kõnealuses kohtupraktikas seatud kriteeriume, mida pooled üksmeelselt pidasid asjakohaseks, ka Forge de Laguiole’i reaalse tegevuse kindlakstegemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Selle tegevuse kontrollimisel ei tuginenud Üldkohus nimelt sõnaselgelt mitte ainult asjaomaste kaupade laadile, vaid ka nende määratlusele, kasutusotstarbele, klientuurile ja turustuskanalitele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsus, punktid 61, 62 ja 67–69 seoses Forge de Laguiole’i reaalse tegevusega. Segiajamise tõenäosuse hindamise kontekstis vt vaidlustatud kohtuotsus, punktid 85, 99, 101, 104, 106 ja 110.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui Üldkohus oli neid erinevaid tegureid piisavalt arvesse võtnud, kuulub tema hinnang faktiliste asjaolude hindamise valdkonda. See ei kuulu Euroopa Kohtu kontrolli alla, välja arvatud juhul, kui tegemist on moonutamisega, mille esinemist käesolevas asjas ei väideta ja mis ei ole ka ilmselge.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt analoogilised kohtumäärused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140130">30.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>Industrias Alen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. The Clorox Company</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑422/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:57">EU:C:2014:57</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150120">20.1.2015</DATE>, <NAME.CASE>Longevity Health Products <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑311/14 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:23">EU:C:2015:23</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> EUIPO ja Forge de Laguiole võivad taunida tegelikke järeldusi, mida Üldkohus tegi asjaomaste kaupade laadi, määratluse ja kasutusotstarbe kohta seoses Forge de Laguiole’i reaalse tegevusega. See ei ole siiski piisav tõendamiseks, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi rikkunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Järelikult ei saa ka teise väite teise osaga nõustuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kuna ühegi EUIPO apellatsioonkaebuses esitatud väitega ei saa nõustuda, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 sätestab, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt koosmõjus artikli 184 lõikega 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Gabriel Szajner esitas vastava nõude ja EUIPO on vaidluse kaotanud, hüvitab kohtukulud viimati nimetatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 184 lõikest 4 tuleneb lisaks, et kui esimeses astmes menetlusse astuja ei ole ise apellatsioonkaebust esitanud, saab tema apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta tema enda kanda, kui ta on osalenud Euroopa Kohtu menetluse kirjalikus või suulises osas. Sellele vastavalt kannab Forge de Laguiole SARL, kes osales käesoleval juhul kirjalikus menetluses, ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Järeldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Gilbert Szajner’ kohtukulud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Jätta Forge de Laguiole SARLi kohtukulud tema enda kanda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>