<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑174/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CJ0174</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:733">EU:C:2015:733</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20151029">29.10.2015</DATE> – KOHTUASI C‑174/14</P><P>SAUDAÇOR</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsu</HT>S (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20151029">29. oktoober 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: portugali.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/112/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 13 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Maksukohustuse kohaldamata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>avalik-õiguslik organisatsioon<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Aktsiaselts, kelle ülesanne on osutada teenuseid Assooride autonoomse piirkonna tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal</KEYWORD><KEYWORD>Nende teenuste osutamise üksikasjade, muu hulgas tasustamise kindlaks määramine äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutega</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑174/14,</P><P>mille ese on Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20140312">12. märtsi 2014. aasta</DATE> otsusega ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20140409">9. aprillil 2014</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Saudaçor – Sociedade Gestora de Recursos e Equipamentos da Saúde dos Açores SA</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Fazenda Pública,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: kolmanda koja president L. Bay Larsen neljanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud J. Malenovský, M. Safjan, A. Prechal (ettekandja) ja K. Jürimäe,</P><P>kohtujurist: N. Jääskinen,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20150319">19. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Saudaçor – Sociedade Gestora de Recursos e Equipamentos da Saúde dos Açores SA, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advogado</HT> G. Leite de Campos, <HT TYPE="ITALIC">advogado</HT> M. Clemente ja <HT TYPE="ITALIC">advogado</HT> J. Batista Pereira,</P></ITEM><ITEM><P>Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes ja R. Campos Laires,</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: L. Christie, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> P. Mantle,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: P. Guerra e Andrade ja L. Lozano Palacios,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20150625">25. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 1 lõike 9 ning nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 13 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Saudaçor – Sociedade Gestora de Recursos e Equipamentos da Saúde dos Açores SA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Saudaçor<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) ja Fazenda Pública (riigikassa) vahelises kohtuvaidluses selle äriühingu kohustuse üle tasuda käibemaksu seoses tema tegevusega Assooride autonoomse piirkonna tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiiviga 2006/112 on alates <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE> kehtetuks tunnistatud ja asendatud ühenduse senine käibemaksu käsitlev regulatsioon, st nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">EÜT L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>kuues direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 põhjenduste 1 ja 3 kohaselt oli kuuenda direktiivi uuesti sõnastamine vajalik selleks, et esitada kohaldatavad sätted selgelt ja otstarbekalt, uuesti struktureeritult ja sõnastatult, ilma et see tooks põhimõtteliselt kaasa sisulisi muutusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkt c on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käibemaksuga maksustatakse järgmisi tehinguid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>teenuste osutamine tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 9 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Maksukohustuslane<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.</ALINEA><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Majandustegevus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/> on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikkel 13 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="013.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Riike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone ei käsitata maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, isegi kui nad koguvad seoses nimetatud tegevuse või tehingutega makse, lõive, liikmemakse või tasusid.</ALINEA><ALINEA>Kui nad sellist tegevust või selliseid tehinguid teostavad, käsitatakse neid siiski maksukohustuslasena seoses tegevuse või tehingutega, mille puhul maksukohustuse kohaldamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.</ALINEA><ALINEA>Igal juhul käsitatakse avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena seoses I lisas nimetatud tegevusaladega, välja arvatud juhul, kui nende tegevuste maht on tühine.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad lugeda ametivõimude tegevuseks avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse, mis on artikli[…] 132 […] alusel maksust vabastatud<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõige 9 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Ostja – riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.</P><P>Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>mis on juriidiline isik ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Teise lõigu punktides a, b ja c nimetatud kriteeriumidele vastavate avalik-õiguslike isikute ja nende isikute kategooriate mittetäielikud nimekirjad on esitatud III lisas. […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Portugali õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Käibemaksualased õigusnormid</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Käibemaksuseadustiku (Código do IVA) artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et riik ja teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud ei ole käibemaksukohustuslased seoses tehingutega, mida nad teevad avaliku võimu ülesandeid täites, isegi kui nad koguvad seoses nimetatud tehingutega makse, lõive või mis tahes tasusid, kui neile maksukohustuse kohaldamata jätmine ei põhjusta konkurentsimoonutusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Seadustiku artikli 2 lõikes 3 on ette nähtud, et riik ja teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud on igal juhul käibemaksukohustuslased, kui nad tegelevad teatud tegevusega ja sooritavad sellest tulenevaid maksustatavaid tehinguid, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende tegevuste maht on tühine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Saudaçori õiguslik seisund</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Saudaçor on asutatud Assooride autonoomse piirkonna <DATE ISO="20031017">17. oktoobri 2003. aasta</DATE> seadusandliku dekreediga nr 41/2003/A, mis käsitleb Assooride autonoomse piirkonna tervishoiu rahastamise haldamise keskuse ümberkujundamist 100% avalik-õigusliku osalusega aktsiaseltsiks SAUDAÇOR – Sociedade Gestora de Recursos e Equipamentos da Saúde dos Açores, S.A., ja millega muudetakse 31. juuli piirkondlikku seadusandlikku dekreeti nr 28/99/A (Decreto Legislativo Regional n.° 41/2003/A, Transforma o Instituto de Gestão Financeira da Saúde da Região Autónoma dos Açores em sociedade anónima de capitais exclusivamente públicos, passando a designar-se SAUDAÇOR – Sociedade Gestora de Recursos e Equipamentos da Saúde dos Açores, S.A., e altera o Decreto Legislativo Regional n.° 28/99/A, de 31 de Julho; <HT TYPE="ITALIC">Diário da República</HT> I, A‑seeria, nr 257, <DATE ISO="20031106">6.11.2003</DATE>, lk 7430), ning tema 100% osalus kuulus sellele autonoomsele piirkonnale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Nimetatud seadusandliku dekreedi artikli 2 lõike 1 kohaselt on Saudaçori ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid tervishoiu valdkonnas. Ülesande eesmärk on piirkondliku tervishoiusüsteemi ning teabesüsteemide, infrastruktuuri ja sellega seotud seadmete kavandamine ja haldamine, samuti tervishoiuüksuste ja -teenistuste ehitustööde, konserveerimise, remontimise ja rekonstrueerimise teostamine iseäranis looduskatastroofide piirkondades ning ohupiirkondadeks peetavates piirkondades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artikli 3 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande täitmisel lasuvad Saudaçoril järgmised kohustused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tsentraliseeritult varustada piirkondlikku tervishoiusektorit;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tarnida kaupu ja osutada teenuseid piirkondlikku tervishoiusüsteemi kuuluvatele üksustele;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>määrata tervishoiuüksustele rahalisi toetusi kooskõlas nende raviteenuste eesmärkidega, mille osutamise on iga üksus lepingu allkirjastamisega enda kohustuseks võtnud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>määratleda eeskirjad ja juhtpõhimõtted tervishoiuüksuste eelarve haldamise kohta ja kontrollida eelarve haldamist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>hinnata majandus-finantsjuhtimist institutsioonide puhul ja piirkondlikku tervishoiusüsteemi integreeritud või viimase rahastatavate teenuste osas, samuti koostada perioodilised aruanded selle finantsolukorra ning inim- ja materiaalsete ressursside haldamise kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>edendada andmesüsteemide arendamist nende institutsioonide jaoks, kes sõltuvad piirkondlikust tervishoiusüsteemist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>teha piirkondliku tervishoiusüsteemiga seotud töid, mille täideviimine on avalikes huvides otstarbekas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>osutada tugiteenuseid ja toetada piirkondliku tervishoiusüsteemi rahastamist valdkondades, kus see osutub vajalikuks.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Sama piirkondliku seadusandliku dekreedi artikli 4 lõige 1 sätestab, et Saudaçor juhindub nimetatud õigusakti sätetest, lisas avaldatud põhikirjast, <DATE ISO="19991217">17. detsembri 1999. aasta</DATE> dekreetseadusega nr 558/99 (Decreto-Lei n.° 558/99; <HT TYPE="ITALIC">Diário da República</HT> I, A‑seeria, nr 292, <DATE ISO="19991217">17.12.1999</DATE>, lk 9012) kehtestatud avalik-õiguslike äriühingute õiguslikust regulatsioonist ja eraõigusest. Piirkondliku seadusandliku dekreedi artikli 4 lõike 2 kohaselt järgib Saudaçor Assooride autonoomse piirkonna piirkondliku tervishoiuteenistuse korraldamist ja toimimist reguleerivaid norme.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artiklis 10 on ette nähtud, et oma ülesannete täitmisel on Saudaçoril samad õigused avaliku võimu teostamiseks nagu Assooride autonoomsel piirkonnal, ning seejärel on esitatud näidisloetelu tema teatud õigustest, mille hulka kuulub ka sundvõõrandamise korraldamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Muudetud sõnastuses dekreetseaduse nr 558/99 artikli 7 lõike 3 alusel kogutakse avalik-õiguslikelt äriühingutelt otseseid ja kaudseid makse kooskõlas ühise maksusüsteemiga. Samasuguses sõnastuses norm leidub <DATE ISO="20080305">5. märtsi 2008. aasta</DATE> piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 7/2008/A, mis reguleerib Assooride autonoomse piirkonna osalusega avaliku sektori äriühingute õiguslikku olukorda (Decreto Legislativo Regional n.<HT TYPE="SUP">o</HT> 7/2008/A, Regime do sector público empresarial da Região Autónoma dos Açores; <HT TYPE="ITALIC">Diário da República</HT> I, A‑seeria, nr 58, <DATE ISO="20080324">24.3.2008</DATE>, lk 1649), artikli 9 lõikes 2, mis puudutab piirkondlikke avalik-õiguslikke äriühinguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Saudaçor tegutseb programmlepingute alusel, mille ta on Assooride autonoomse piirkonna valitsusega sõlminud vastavalt oma põhikirja artikli 21 lõikele 1 ning milles on muu hulgas määratletud teenused, mida ta osutab piirkondliku tervishoiusüsteemi planeerimise ja korraldamise valdkonnas, samuti hüvitis, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>rahaliseks panuseks<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>, mida see piirkond nende teenuste eest maksab ja mis peab katma Saudaçori tegevuskulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Nii sõlmiti <DATE ISO="20040723">23. juulil 2004</DATE> esimene programmleping, mis hõlmas ajavahemikku 2004–2008 ja milles nähti ette hüvitis kogusummas <FT TYPE="NUMBER">15905000</FT> eurot, sellest <FT TYPE="NUMBER">3990000</FT> eurot oli ette nähtud 2007. aasta eest ja <FT TYPE="NUMBER">4050000</FT> eurot 2008. aasta eest. Lepingu punktis 5 oli sätestatud, et kogusumma võidakse rahanduse ja tervishoiu eest vastutavate valitsuse liikmete ühismäärusega uuesti üle vaadata, kui see asjaolude muutumise tõttu osutub lepingu täitmiseks ilmselgelt ebapiisavaks. Teine programmleping sõlmiti <DATE ISO="20090101">1. jaanuaril 2009</DATE> ajavahemikuks 2009–2012 ning selles oli ette nähtud iga-aastane hüvitis <FT TYPE="NUMBER">8500000</FT> eurot ja selle uuesti ülevaatamise klausel, mis sarnaneb eelmises lepingus sätestatuga. Assooride autonoomse piirkonna rahanduse ja tervishoiu eest vastutavate valitsuse liikmete <DATE ISO="20100308">8. märtsi 2010. aasta</DATE> ühismäärusega vähendati seda summat 2009. aasta osas <FT TYPE="NUMBER">6599147</FT> eurole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Riigikassa koostas <DATE ISO="20110302">2. märtsil 2011</DATE> revisjoniakti projekti, milles ta tegi ettepaneku korrigeerida käibemaksu, mille Saudaçor pidi tasuma aastate 2007–2010 eest ja mille kogusumma oli <FT TYPE="DECIMAL">4750586,24</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Revisjoniakt kinnitati <DATE ISO="20110406">6. aprillil 2011</DATE> pärast Saudaçori ärakuulamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Riigikassa leidis selles revisjoniaktis, et Saudaçori õiguslikku seisundit arvestades ei saanud ta tugineda avalik-õiguslike organisatsioonide suhtes käibemaksukohustuse kohaldamata jätmisele, mis on sätestatud käibemaksuseadustiku artikli 2 lõikes 2, millega on üle võetud kuuenda direktiivi artikli 4 lõike 5 esimene lõik, mille sisu vastab direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 esimesele lõigule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Selle asutuse sõnul puudutavad teenused, mida Saudaçor programmlepingute alusel piirkondliku tervishoiusüsteemi planeerimise ja korraldamise valdkonnas osutab, eraalgatusel põhinevaid tegevusalasid, mis tähendab seda, et käibemaksukohustuse kohaldamata jätmine võib põhjustada konkurentsimoonutusi. See on nii näiteks piirkondliku tervishoiuinfosüsteemi haldamise ja hooldamise alal. See on tegelikult majandustegevus, mistõttu programmlepingutes sätestatud hüvitised, mille piirkondlikud ametiasutused teenuste eest on üle kandnud, kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Pealegi on Saudaçor ennast ise käsitanud käibemaksukohustuslasena, kuna ta taotleb kokku <FT TYPE="DECIMAL">2300273,17</FT> euro suuruse käibemaksu mahaarvamist oma ostetud kaupadelt ja teenustelt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Saudaçor esitas Tribunal Administrativo e Fiscal de Ponta Delgadale (Ponta Delgada haldus‑ ja maksukohus) kaebuse 2007.–2010. majandusaastate käibemaksu ja tasandusintressi sissenõudmise otsuste peale, mille eest nõutakse temalt kokku <FT TYPE="DECIMAL">5157249,72</FT> euro tasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Nimetatud kohus jättis kaebuse oma otsusega rahuldamata põhjendusel, et direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud avalik-õiguslikele organisatsioonidele käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõude rakendamisel ei saa viidata direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 9 määratletud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>, kuna sellel on lai tähendus, samas kui mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>avalik-õiguslik organisatsioon<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/> direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses tuleb käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise raames tõlgendada kitsamalt, kuna tegemist on erandiga üldreeglist, mille kohaselt igasugune majandustegevus on maksustatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Sama kohtu sõnul ei hõlma käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõue sellist üksust nagu Saudaçor, mille on küll asutanud Assooride autonoomne piirkond, kuid mis on piirkonnast eraldiseisev aktsiaselts, mille suhtes kehtivad eraõiguse normid, ning kes teostab oma pädevust ja täidab oma eesmärke iseseisvalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Tribunal Administrativo e Fiscal de Ponta Delgada (Ponta Delgada haldus‑ ja maksukohus) leiab ühtlasi, et teenused, mida Saudaçor programmlepingute alusel osutab, kuuluvad oma olemuselt majandustegevuse hulka, kuna neid osutatakse tasu eest. Assooride autonoomse piirkonna poolt makstav hüvitis on tegelikult vastutasu Saudaçori osutatud teenuste eest ja seda ei saa pidada avalik-õiguslike üksuste vaheliseks ülekandeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele esitati selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus, leiab, et põhikohtuasja keskmes on küsimus, kas niisugune üksus nagu Saudaçor võib tugineda avalik-õiguslikele organisatsioonidele käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõudele, mis on ette nähtud käibemaksuseadustiku artikli 2 lõikes 2, mille sisu vastab direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikele 1, ning kas käibemaksu sissenõudmise esemeks olevate summade näol on tegemist eelarvevahendite ülekandmisega avalik-õiguslike üksuste vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Ta leiab, et kuigi Euroopa Kohtu praktika näitab selgelt, et käibemaksuga maksustamine on välistatud ainult avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse puhul, kui viimased tegutsevad ametivõimudena, ei võimalda kohtupraktika kindlaks teha, kas niisugune üksus nagu Saudaçor, arvestades tema õiguslikku seisundit riigiasutuse ümberkujundamise tulemusel asutatud aktsiaseltsina, on hõlmatud avalik-õigusliku organisatsiooni mõistega. Nimelt on tekkinud küsimus, kas selle mõiste ulatus kattub avalik-õigusliku isiku mõistega, mis on ette nähtud direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 9 erineva kategooria <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ostjate<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/> määratlemise raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Supremo Tribunal Administrativo (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.P><TXT>Kas […] avalik-õigusliku organisatsiooni mõistet […] direktiivi 2006/112[…] artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses tuleb tõlgendada lähtuvalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>avalik-õigusliku isiku<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> mõistest, mis on [määratletud] […] direktiivi 2004/18[…] artikli 1 lõikes 9?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas üksus, mis on asutatud kohaliku omavalitsusüksuse osalusega aktsiaseltsina, mille aktsiakapital kuulub 100% Assooride autonoomsele piirkonnale ja mille tegevusala on piirkondliku tervishoiusüsteemi valdkonnas nõustamis‑ ja haldustegevus selle süsteemi rakendamiseks ja ratsionaliseerimiseks, mis toimub programmlepingute alusel, mis on sõlmitud selle piirkonnaga, kes on talle delegeerinud oma avaliku võimu teostamise pädevuse tervishoiu valdkonnas ja kelle algne ülesanne on pakkuda avalikku tervishoiuteenust, kuulub ametivõimuna tegutseva avalik-õigusliku organisatsiooni mõiste alla direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas direktiivi sätteid arvestades võib järeldada, et asjaomase äriühingu saadavat vastutasu, mis seisneb programmlepingute täitmiseks vajalike finantsvahendite ülekandmises, võib käibemaksuga maksustamise seisukohast käsitada tasuna osutatud teenuste eest?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav, siis kas see äriühing vastab vajalikele tingimustele, et tema suhtes võiks kohaldada käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõuet, mis on ette nähtud direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikes 1?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida esmajärjekorras, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2006/112 artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selline tegevus, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et äriühing osutab piirkonnale teenuseid piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal vastavalt äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutele, kujutab endast majandustegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba selgitanud, et nimetatud direktiivi ülesehitusest ja eesmärkidest, samuti selle direktiivi artikli 13 asetusest kuuenda direktiiviga kehtestatud ühises käibemaksusüsteemis nähtub, et põhimõtteliselt maksustatakse käibemaksuga igasugune majanduslikku laadi tegevus. Üldreeglina ja kooskõlas direktiivi 2006/112 artikli 2 lõikega 1 maksustatakse käibemaksuga teenuste osutamine tasu eest, kaasa arvatud avalik-õiguslike organisatsioonide osutatavad teenused. Selle direktiivi artiklid 9 ja 13 annavad seega käibemaksule väga laiaulatusliku kohaldamisala (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑79/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:171">EU:C:2010:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Võimalus liigitada teenus tasuliseks tehinguks eeldab üksnes seda, et teenuse osutamise ja maksukohustuslase poolt tegelikult saadud tasu vahel oleks otsene seos. Selline otsene seos on tuvastatud juhul, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused, ja teenuse osutaja saadav vastutasu vastab väärtuselt teenuse saajale osutatavale teenusele (vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Serebryannay vek</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑283/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:599">EU:C:2013:599</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Tehtava analüüsi olemust arvesse võttes, nagu Euroopa Kohus on juba selgitanud, on liikmesriigi kohtu ülesanne liigitada põhikohtuasjas arutusel olev tegevus Euroopa Kohtu antud kriteeriumi alusel (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fazenda Pública</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑446/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:691">EU:C:2000:691</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtumäärus Gmina Wrocław</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑72/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:197">EU:C:2014:197</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas kohtutoimiku dokumentidest ning eriti Saudaçori ja Assooride autonoomse piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutest ilmneb, et äriühingu tegevus on tasuline ja on seega majandustegevus. Siiski võib Euroopa Kohus anda sellele kohtule eelotsusetaotluses esitatud andmetest lähtuvalt tõlgendamisjuhiseid, mis võivad aidata tal asja lahendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selles osas nähtub eelotsusetaotlusest, et juba nende lepingute sõnastuse põhjal on Assooride autonoomne piirkond kohustatud Saudaçorile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>vastutasuna<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> teenuste eest, mida äriühing peab osutama piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal, üle kandma hüvitise, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>rahaliseks panuseks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/> ja mille summa suurus on täpsustatud neis lepingutes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Arvestades seda, et Saudaçor osutab planeerimise ja korraldamise teenuseid alaliselt ja pidevalt, ei saa asjaolu, et hüvitis ei ole kindlaks määratud üksikute teenuste lõikes, vaid on määratud kindlas summas ja aastapõhiselt eesmärgiga katta äriühingu tegevuskulud, mõjutada otsest seost osutatud teenuste ja nende eest saadava tasu vahel, mille suurus on määratud kindlaks eelnevalt ja vastavalt kokkulepitud kriteeriumidele (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Le Rayon d’Or</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑151/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:185">EU:C:2014:185</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Ka ei ilmne, et sellise otsese seose olemasolu saaks seada kahtluse alla asjaolu tõttu, et Saudaçori ja Assooride autonoomse piirkonna vahel sõlmitud programmlepingud sisaldavad teatavaid klausleid, mis näevad ette, et Saudaçorile tasumisele kuuluva hüvitise summat võidakse kohandada, kui see asjaolude muutumise tõttu osutub lepingute täitmiseks ilmselgelt ebapiisavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Nimelt, kuna nende klauslite eesmärk on määrata hüvitise suurus eelnevalt kindlaks vastavalt kokkulepitud kriteeriumidele, mis tagavad Saudaçori tegevuskulude katmiseks piisava taseme, siis võib asuda seisukohale, et nende eesmärk on kohandada kindlasummalise vastutasu suurust vastavalt teenustele, mida äriühing pidevalt ja alaliselt osutab. Lisaks, nagu nähtub eelotsusetaotlusest, kui Assooride autonoomne piirkond 2009. aasta eest algselt ette nähtud hüvitist vähendas, siis selgitas Portugali valitsus kohtuistungil, ilma et Saudaçor oleks sellele vastu vaielnud, et vähendamise ainus eesmärk oli parandada ilmselge arvutusviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Samuti ei saa osutatud teenuste ja nende eest saadava tasu vahel esinevat otsest seost kahtluse alla seada asjaolu tõttu, nagu väidab Saudaçor, et tema tegevuse eesmärk on täita põhiseaduslikku kohustust, mis Portugali põhiseaduse alusel lasub eranditult ja otseselt riigil, nimelt kohustust osutada universaalset ja võimalusel tasuta riiklikku tervishoiuteenust, mida tuleb rahastada peamiselt avaliku sektori vahenditest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Nimelt peetakse direktiivi 2006/112 artikli 9 lõike 1 kohaselt maksukohustuslaseks iga isikut, kes teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata selle tegevuse eesmärgist või tulemustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi eesmärki osutada universaalset ja võimalusel tasuta riiklikku tervishoiuteenust, mida tuleb rahastada peamiselt avaliku sektori vahenditest, on ühise käibemaksusüsteemi raames arvestatud sellega, et nimetatud direktiivi artikli 132 lõike 1 alusel peab teatavate tervishoiuteenuste osutamine, mida tagab nimelt avalik-õiguslik organisatsioon, olema käibemaksust vabastatud, on selge, et piirkondliku tervishoiuteenuse planeerimise ja korraldamise tegevus, mis on arutusel põhikohtuasjas, ei kuulu ühegi seal sätestatud maksuvabastuse alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2006/112 artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selline tegevus, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et äriühing osutab piirkonnale teenuseid piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal vastavalt äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutele, kujutab endast majandustegevust selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene, teine ja neljas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Esimese, teise ja neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos ja teises järjekorras, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2006/112 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõue hõlmab sellist tegevust, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et äriühing osutab piirkonnale teenuseid piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal vastavalt äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutele, juhul kui see tegevus on majandustegevus selle direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>teised avalik-õiguslikud organisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>, mis on sätestatud nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 1, tuleb tõlgendada nii, et see viitab direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 9 sätestatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 sellise tõlgendamisega ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Nimelt, kui mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>avalik-õiguslik organisatsioon<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> ja sellest tulenevalt ka direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 9 sätestatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>ostja<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/> määratleda laiemas tähenduses, saab selle direktiivi kohaldamisala piiritleda piisavalt ulatuslikuna, et tagada, et seda valdkonda reguleerivad nõuded, muu hulgas läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld, mis kehtivad riigihankelepingute sõlmimisel, on kohaldatavad kõigi riiklike üksuste suhtes, kes ei osale küll avalikus halduses, kuid kes on siiski riigi kontrolli all eelkõige nende rahastamise või juhtimise kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Ent kontekst, kuhu kuulub direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikes 1 sisalduv mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>teised avalik-õiguslikud organisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>, on põhimõtteliselt teistsugune.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Selle mõiste eesmärk ei ole nimelt käibemaksu kohaldamisala piiritlemine, vaid sellega tehakse hoopis erand üldreeglist, millel põhineb ühine käibemaksusüsteem ja mille kohaselt maksu kohaldamisala on määratletud väga laiaulatuslikuna, nii et see katab kõik tasu eest osutatavad teenused, kaasa arvatud need, mida osutavad avalik-õiguslikud organisatsioonid (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑79/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:171">EU:C:2010:171</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna direktiivi 2006/112 artikli 13 lõige 1 kujutab endast erandit üldreeglist, mille kohaselt igasugune majanduslikku laadi tegevus maksustatakse käibemaksuga, siis tuleb seda tõlgendada kitsamalt (vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isle of Wight Council jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:505">EU:C:2008:505</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gmina Wrocław</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑72/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:197">EU:C:2014:197</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Siit järeldub, et kuna direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikes 1 puudub selle kohta igasugune märge, siis tuleb arvesse võtta selle direktiivi ülesehitust ja eesmärki, samuti selle sätte asetust direktiiviga kehtestatud ühises käibemaksusüsteemis (vt analoogia alusel kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isle of Wight Council jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:505">EU:C:2008:505</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Nagu nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, näitab direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 analüüs nimetatud direktiivi eesmärkide taustal selgelt, et maksukohustuse kohaldamata jätmiseks peavad olema kumulatiivselt täidetud kaks tingimust, nimelt tegevust peab läbi viima avalik-õiguslik organisatsioon ning tegevus tuleb läbi viia ametivõimuna (vt selle kohta eelkõige kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mihal</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑456/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:293">EU:C:2008:293</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑79/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:171">EU:C:2010:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvatest nõuetest, et sellise liidu õigusnormi mõisteid, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ning ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning selline tõlgendus tuleb leida, arvestades sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki (vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fish Legal ja Shirley</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:853">EU:C:2013:853</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Tulebki tõdeda, et direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikes 1 ei ole ühtki viidet liikmesriikide õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et nimetatud sättes esinevaid mõisteid, nende hulgas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>teised avalik-õiguslikud organisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>, tuleb kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Peale selle, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, arvestades, et direktiivi 2006/112 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada kitsamalt, kuna tegemist on erandiga, tuleb asuda seisukohale, et selles sättes esitatud loetelu on ammendav ja mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>teised avalik-õiguslikud organisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> on kategooria, mis hõlmab ülejäänud organisatsioone, mis ei kuulu selles sättes konkreetselt nimetatud ametivõimude alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Täpsemalt on Euroopa Kohus, käsitledes esimest direktiivi artikli 13 lõikega 1 seatud kahest tingimusest, st avalik-õigusliku organisatsiooni staatust, juba selgitanud, et isikut, kes teostab iseseisvalt avalikku võimu, kuulumata avaliku halduse süsteemi, ei saa pidada avalik-õiguslikuks organisatsiooniks selle sätte tähenduses (vt selle kohta eelkõige kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mihal</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑456/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:293">EU:C:2008:293</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on ühtlasi täpsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>avalik-õigusliku organisatsiooni<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/> staatus ei saa tuleneda ainuüksi asjaolust, et asjaomane tegevus seisneb avaliku võimu teostamises (vt selle kohta eelkõige kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mihal</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑456/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:293">EU:C:2008:293</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kuigi liigitamisel ei ole määrava tähtsusega see, et kõnealusel organisatsioonil on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel õigus teostada avalikku võimu, annab see iga avaliku võimu olulise tunnusena siiski teatava aluse tuvastamaks, et organisatsiooni tuleb pidada avalik-õiguslikuks organisatsiooniks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artiklis 10 on ette nähtud, et oma ülesannete täitmisel on Saudaçoril samad õigused avaliku võimu teostamiseks nagu Assooride autonoomsel piirkonnal, ning seejärel on esitatud näidisloetelu tema teatud õigustest, mille hulka kuulub ka sundvõõrandamise korraldamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Peale selle, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 56 osundatud Euroopa Kohtu praktikat ja asjassepuutuvat siseriiklikku õigust, ei ilmne – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimise tulemusena ei selgu, et see on teisiti –, et saab välistada, et Saudaçori tuleb pidada kuuluvaks Assooride autonoomse piirkonna avaliku halduse süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Selles osas nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et kuna Saudaçori on asutanud riik aktsiaseltsi vormis, tehes ümberkorraldusi senise riigiorgani funktsionaalse detsentraliseerimise teel, siis läheneb ta teatud mõttes eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tal on suhetes riigiga teatav iseseisvus oma tegevuses ja igapäevases juhtimises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Sellegipoolest, kui jällegi eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimise tulemusena ei selgu, et see on teisiti, räägivad Saudaçori teatavad tunnusjooned selle poolt, et lugeda ta avalik-õiguslikuks organisatsiooniks direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Saudaçori tegelik iseseisvus tundub nimelt olevat piiratud, kuna tema aktsiakapital, milles eraõiguslikud isikud ei saa osalust omandada, kuulub 100% Assooride autonoomsele piirkonnale, kes pealegi on tema ainus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>klient<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/>, arvestamata kolmandatele isikutele osutatud teenuseid niinimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kõrvaltegevuse<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> raames, mille puhul on selge, et nende maht on ebaoluline. Need asjaolud võivad osutada sellele, et Assooride autonoomne piirkond suudab Saudaçori tegevust otsustavalt mõjutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Seda kinnitab ka asjaolu, et vastavalt Saudaçori ja Assooride autonoomse piirkonna vahel sõlmitud esimese programmlepingu punkti 3 alapunktile a ja teise programmlepingu punkti 3 lõike 1 alapunktile a täidab äriühing oma ülesandeid kooskõlas Assooride autonoomse piirkonna antud suunistega ning et esimese lepingu punkti 3 alapunkti h ja teise lepingu punkti 3 lõike 1 alapunkti g alusel allub äriühing Assooride autonoomse piirkonna kontrollile.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Pealegi sätestab piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artikli 4 lõige 1, et Saudaçor juhindub nimetatud õigusakti sätetest, lisas avaldatud põhikirjast, dekreetseadusega nr 558/99 kehtestatud avalik-õiguslike äriühingute õiguslikust regulatsioonist ja eraõigusest. Selliselt määratletud raamistikus ilmneb, et eraõigus on teisene võrreldes normistikuga, mis reguleerib Saudaçori kui avalik-õigusliku äriühingu õiguslikku seisundit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal teenuste osutamise kord peab olema reguleeritud programmlepingutega, eriti mis puudutab tasu maksmist nende teenuste eest, mis võib viidata sellele, et Saudaçor tegutseb asjaomasel turul teiste eraõiguslike ettevõtjatega konkureerides, osutab neid teenuseid Assooride autonoomses piirkonnas ikkagi ainult Saudaçor vastavalt oma ülesandele, mis on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artikli 2 lõikes 1, ja neid ei usaldata eraõiguslikele ettevõtjatele näiteks hankemenetluse teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Ühtlasi on märgatav Saudaçori ja Assooride autonoomse piirkonna omavaheline organisatsiooniline seos kas või asjaolu tõttu, et äriühing on asutatud seadusandliku aktiga, mille on vastu võtnud piirkonna seadusandja, eesmärgiga teha talle ülesandeks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid tervishoiu valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>, nagu nähtub piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artikli 2 lõikest 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimise tulemusena ei selgu, et see on teisiti, siis ei saa seega välistada, et andes hinnangu kõiki Saudaçori suhtes kohaldatavaid sätteid arvestades, jõuab see kohus järeldusele, et teda võib pidada avalik-õiguslikuks organisatsiooniks direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Sellegipoolest, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 51, peab selles sättes ette nähtud käibemaksukohustuse kohaldamata jätmiseks olema täidetud veel teinegi tingimus, nimelt vabastatakse käibemaksust ainult see tegevus, mille avalik-õiguslik organisatsioon viib läbi ametivõimuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on selliseks tegevuseks nende organisatsioonide tegevus neile omase erilise õiguskorra raames, välja arvatud tegevus, mida nad teostavad võrdsetel tingimustel eraõiguslike ettevõtjatega. Ühtlasi on Euroopa Kohus täpsustanud, et tegevuse eesmärgil ei ole selles suhtes tähtsust ning asjaolu, et selles tegevuses kasutatakse õigust teostada avalikku võimu, võimaldab tuvastada, et tegevuse suhtes kehtib avalik-õiguslik regulatsioon (vt selle kohta eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fazenda Pública</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑446/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:691">EU:C:2000:691</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Selles kontekstis on Euroopa Kohus märkinud, et direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud maksuvabastus puudutab peamiselt tegevust, mida viivad läbi avalik-õiguslikud organisatsioonid, kes tegutsevad ametivõimudena, ja kuigi tegevus on majanduslikku laadi, on see tihedalt seotud õigusega teostada avalikku võimu (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isle of Wight Council jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑288/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:505">EU:C:2008:505</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Ent see teine tingimus, mis on seatud nimetatud direktiivi artikli 13 lõike 1 esimese lõiguga, ei ole täidetud – nagu väidab Portugali valitsus ja kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimise tulemusena ei selgu, et see on teisiti –, kui õigus teostada avalikku võimu, mis on Saudaçorile antud piirkondliku seadusandliku dekreedi nr 41/2003/A artikliga 10, ei ole selline vahend, mida ta võiks kasutada põhikohtuasjas arutusel oleva tegevuse, st piirkondliku tervishoiuteenuse planeerimise ja korraldamise tegevuse läbiviimiseks, mille maksustamine käibemaksuga on vaidlustatud, kuna see teenib muu tegevuse läbiviimise eesmärki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Peale selle, isegi kui eeldada, et tuleb järeldada, et Saudaçor on avalik-õiguslik organisatsioon, ja leitakse, et ta viib põhikohtuasjas arutusel olevat tegevust läbi ametivõimuna, tuleneb direktiivi 2006/112 artikli 13 lõike 1 teisest lõigust, et selline üksus nagu Saudaçor ei ole ikkagi käibemaksust vabastatud, kui peaks tuvastatama, et tema suhtes maksukohustuse kohaldamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selles osas on Euroopa Kohus täpsustanud, et olulist konkurentsi moonutamist, mille võib kaasa tuua maksukohustuse kohaldamata jätmine avalik-õiguslikele organisatsioonidele, kes tegutsevad ametivõimudena, tuleb hinnata asjassepuutuva tegevuse kui sellise põhjal, ilma et hinnang puudutaks konkreetset turgu, ning et võetakse arvesse mitte üksnes tegelikku, vaid ka potentsiaalset konkurentsi, kui eraettevõtja võimalus siseneda asjaomasele turule on reaalne ja mitte puhtalt hüpoteetiline (kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑79/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:171">EU:C:2010:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esimesele, teisele ja neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2006/112 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõue hõlmab sellist tegevust, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et äriühing osutab piirkonnale teenuseid piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal vastavalt äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutele, juhul kui see tegevus on majandustegevus selle direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, siis kui võib järeldada, et nimetatud äriühingut tuleb pidada avalik-õiguslikuks organisatsiooniks, kes viis selle tegevuse läbi ametivõimuna – asjaolu, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne –, ja kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et selle tegevuse maksust vabastamine ei põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.</TXT><P>Selles kontekstis ei tule mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>teised avalik-õiguslikud organisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> nimetatud direktiivi artikli 13 lõike 1 tähenduses tõlgendada nii, et see viitab direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 9 sätestatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/>.</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selline tegevus, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et äriühing osutab piirkonnale teenuseid piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal vastavalt äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutele, kujutab endast majandustegevust selle sätte tähenduses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2006/112 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud käibemaksukohustuse kohaldamata jätmise nõue hõlmab sellist tegevust, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et äriühing osutab piirkonnale teenuseid piirkondlike tervishoiuteenuste planeerimise ja korraldamise alal vastavalt äriühingu ja piirkonna vahel sõlmitud programmlepingutele, juhul kui see tegevus on majandustegevus selle direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, siis kui võib järeldada, et nimetatud äriühingut tuleb pidada avalik-õiguslikuks organisatsiooniks, kes viis selle tegevuse läbi ametivõimuna – asjaolu, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne –, ja kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et selle tegevuse maksust vabastamine ei põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.</HT></TXT><P><HT TYPE="BOLD">Selles kontekstis ei tule mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>teised avalik-õiguslikud organisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> nimetatud direktiivi artikli 13 lõike 1 tähenduses tõlgendada nii, et see viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 1 lõikes 9 sätestatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/>.</HT></P></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><?PAGE NO="13"?><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>