(1)

Pärast subsiidiumivastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) ja dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu ja muutis esialgset dumpinguvastast tollimaksu nii, et uued väärtused jäävad vahemikku 0–19,9 %, ning kehtestas lisaks tasakaalustava tollimaksu, mis jääb vahemikku 4,9–10,3 %. Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed on vahemikus 4,9–30,2 %.

(2)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2017/724 (3) otsuse need rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(3)

Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2021/328 (4) otsuse need rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(4)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist tegi komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2023/1452 (5) otsuse need rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 kehtestatud meetmed säilitada.

(5)

Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed on seega vahemikus 4,9–30,2 %.

(6)

Samuti kehtivad meetmed Egiptusest pärit klaasfilamentkiu impordi suhtes, mis kehtestati pärast subsiidiumivastast uurimist komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/870 (6). Teatavate Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kehtestatud tollimaks, mis põhineb subsideerimise tasemel, on 13,1 %.

(7)

30. augustil 2024 algatas komisjon HRVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete täieliku vahepealse läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (7).

(8)

17. veebruaril 2025 algatas komisjon Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiust toodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (8).

(9)

30. augustil 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 19 alusel HRVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus kahjuga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (9) (edaspidi „algatamisteade“).

(10)

Komisjon algatas selle läbivaatamise pärast seda, kui ta oli saanud 3. juunil 2024 taotluse Euroopa klaaskiutootjate ühenduselt (Glass Fiber Europe, edaspidi „taotluse esitaja“). Läbivaatamistaotlus esitati liidu klaasfilamentkiu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 10 lõike 6 tähenduses. Taotlus sisaldas liidu klaasfilamentkiu tootmisharu struktuuris toimunud püsivate muutuste ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendeid, mida peeti piisavaks, et algatada uurimine.

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(13)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses säilitada HRVst pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kehtestatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi. Ettevõtjatelt Glass Fibre Europe ja PROXIM pärast avalikustamist saadud märkusi käsitletakse asjakohases punktis allpool.

(14)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ühtki ärakuulamist ega ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist ei taotletud.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(16)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon tootmis- ja müügimahust. Valimisse kaasati kolm liidu tootjat, kelle arvele langes rohkem kui 60 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja rohkem kui 69 % hinnangulisest kogumüügist liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei saadud. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks.

(17)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(18)

Valimi moodustamisega seotud küsimustikule ei vastanud ükski sõltumatu importija. Seega otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(19)

Komisjon avaldas veebis kasutajatele, sõltumatutele importijatele ja liidu tootjatele mõeldud küsimustikud (10).

(20)

Küsimustikule saadi vastused kõigilt kolmelt liidu tootjate valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(21)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(23)

Vaatlusalune toode on kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (v.a klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid, v.a klaasvillmatid, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7019 11 00 , ex 7019 12 00 , 7019 14 00 ja 7019 15 00 (TARICi koodid 7019 12 00 22, 7019 12 00 25, 7019 12 00 26, 7019 12 00 39) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes informatsiooniks ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda.

(24)

Vaatlusalune toode on tooraine, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadakse komposiitmaterjalid (klaasfilamentkiududega sarrustatud plastid), mida kasutatakse mitmesugustes tootmisharudes: autotööstuses, elektri-/elektroonikatööstuses, tuuleveskite labade tootmises, ehitustööstuses, mahutite/torude tootmises, tarbekaupade tootmises, lennundus-/sõjandustööstuses jne.

(25)

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist pärit uuritav toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(26)

Uurimine näitas, et samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

(27)

Komisjon otsustas esialgu käsitada neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(28)

Glass Fibre Europe esitas pärast avalikustamist märkused meetmetega hõlmatud toote määratluse kohta.

(29)

Need märkused saadi pärast lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks kehtestatud tähtaega. Lisaks jääb toote määratluse küsimus väljapoole käesolevat menetlust, mis piirdub kahju ja põhjusliku seose hindamisega.

(30)

Neil põhjustel ei võtnud komisjon esitatud märkusi arvesse ja lükkas taotluse tagasi.

(31)

Komisjon märkis algatamisteates, et kahjuga seotud püsivad muutused tulenevad olulistest muutustest liidu tootmisharu struktuuris, mida põhjustab Hiina toodete impordi ja hinnasurve tugevnemine, mis on tingitud klaasfilamentkiu liigsest tootmisvõimsusest Hiinas.

(32)

Uurimine kinnitas, et Hiina jätkuv liigne tootmisvõimsus koos agressiivse hinnakujundusega on märkimisväärselt takistanud liidu klaasfilamentkiu tootmisharu kasvu. Liidu tootjad on suutnud suurendada tootmisvõimsust vaid piiratud ulatuses, optimeerides olemasolevaid rajatisi. Pärast täiendavate kaubandusmeetmete kasutuselevõttu 2014. aastal jätkas Hiina eksport surve avaldamist liidu turule, põhjustades mitme tootja lahkumise. 2009. aastal, esialgse uurimise ajal, oli liidus 11 klaasfilamentkiu tootjat. 2021. aastaks, asjaomase perioodi alguseks, oli tootjate arv vähenenud kümnele, kuna P-D Glasseiden oli tootmise Saksamaal 2019. aastal lõpetanud. Hiljem, 2023. aasta juulis, lõpetas Krosglass klaasfilamentkiu tootmise, et keskenduda tootmisahela järgmise etapi tegevustele. Peale selle kuulutas NEG NL välja pankroti, (11) mille põhjuseks olid eelkõige kasvanud energiakulud ja kahanenud nõudlus autotööstuses, mis oli tema kiudoptiliste toodete peamine lõppturg. Selle tulemusel kahanes tootjate arv vaid kaheksale. 2025. aastal lõpetas klaasfilamentkiu tootmise ka Electric Glass Fiber UK (12). Kuna Ühendkuningriik ei ole alates 1. jaanuarist 2021 enam Euroopa Liidu osa, ei muuda see liidu tootjate arvu, kuid see vähendab kättesaadavat piirkondlikku pakkumist ja on osa liidu turgu mõjutavatest püsivatest muutustest.

(33)

Kui vaadelda tootmisvõimsuse arengut, siis kui esialgses uurimises hinnati üksnes valimisse kaasatud tootjate tootmisvõimsust, mistõttu ei saa seda kasutada võrdlusalusena, siis 2021. aastal toimunud tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamisel (13) hinnati liidu tootmisvõimsuseks 2019. aastal 770 642 tonni. Praegune uurimine on näidanud, et tootmisvõimsus vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2021. aasta 711 692 tonnilt 651 196 tonnile (–9 %), st jäi ligikaudu 10 % alla 2015. aasta taseme. Isegi kui jätta Brexiti-järgsetest näitajatest välja Ühendkuningriigi tootja, leidis kinnitust tootmisvõimsuse kahanemise suundumus.

(34)

Kui võrrelda kättesaadavaid esialgse uurimise andmeid, siis liidu tootmisharu müük vähenes 737 818 tonnilt 2006. aastal 520 064 tonnile uurimisperioodil, kusjuures turuosa kahanes samal ajavahemikul 75,1 %-lt 69,5 %-le. Praegune uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu müük vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 337 898 tonnile, kusjuures turuosa kahanes sel ajavahemikul 40 %-le. Seega on liidu müük jõudnud nüüd tasemele, mis jääb tunduvalt allapoole 2000. aastate keskpaiga taset, ning – mis veelgi olulisem – asjaomane turuosa on vähenenud laias laastus 30 protsendipunkti, mis viitab liidu tootmisharu positsiooni püsivale nõrgenemisele.

(35)

Olukorda liidu turul on mõjutanud ka Hiinale kuuluvate klaasfilamentkiudu tootvate äriühingute asutamine kolmandates riikides, näiteks Egiptuses ja Bahreinis (14). Pärast nende äriühingute asutamist Egiptuses kehtestas komisjon Egiptusest pärit klaasfilamentkiu impordi suhtes tasakaalustavad tollimaksud, (15) et taastada võrdsed tingimused, pidades silmas liidu tootmisharu kahjustavat subsideeritud importi. Lisaks on Egiptuses (16) ja Bahreinis (17) toimunud klaasfilamentkiu tootmisvõimsuse täiendav suurenemine. Hoolimata HRVst pärit klaasfilamentkiu impordi suhtes võetud meetmetest oli liidu tootmisharu jätkuvalt surve all, mida põhjustas klaasfilamentkiu pidev ebaõiglane sissevool üha arvukamatest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiina kontrolli all olevatest tehastest Bahreinis ja Egiptuses, mille turuosa liidu turul suurenes märkimisväärselt. 17. veebruaril 2025 algatas komisjon Bahreinist, Egiptusest ja Taist pärit klaasfilamentkiu importi käsitleva dumpinguvastase menetluse (18).

(36)

Komisjon tegi lisaks kindlaks, et liidu energiaturgudel on aset leidnud struktuurimuutused. Kuigi energiakulud olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2022. aasta tipptasemega võrreldes vähenenud, olid need siiski suuremad kui asjaomase perioodi alguses. Komisjon leidis, et on ebatõenäoline, et gaasihinnad naasevad või jäävad kindlalt 2021. aasta keskpaigani täheldatud tasemetele. 2021. aastast alates on enamik liikmesriike, kes varem sõltusid torujuhtme kaudu Venemaalt imporditud maagaasist, seda sõltuvust järk-järgult vähendanud. Pärast Venemaa põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu tugevdasid ja kiirendasid liit ja selle liikmesriigid meetmeid, et mitmekesistada energiavarustust ja kaotada sõltuvus Venemaa gaasist. Selle raames on kavandatud või ehitamisel vähemalt 17 uut veeldatud maagaasi (LNG) terminali (19). Võttes arvesse veeldatud maagaasi taristu jaoks vajalike investeeringute mahtu ja liidu selget tahet lõpetada sõltuvus Venemaa torugaasist, (20) jõudis komisjon järeldusele, et on väga ebatõenäoline, et liit hakkab taas hankima Venemaa gaasi 2021. aasta eelsetes kogustes ja tollaste hindadega. Seega tuleb eeldada, et gaasi hinnad jäävad püsivalt kõrgemaks kui need olid enne 2021. aasta keskpaika.

(37)

Komisjon märkis, et liidu tootmisharu tegutseb kontekstis, kus keskkonna- ja energiaalased kohustused on üha rangemad. Taotluse esitaja hoiatas oma 2023. aastal esitatud kirjalikus seisukohas, et liidu klaasfilamentkiu tootjad seisavad silmitsi kasvavate tegevuskuludega, mis on seotud keskkonna- ja energianõuete täitmisega (21). Sellega seoses näitas hiljutine olelusringi hindamine, mis hõlmas ligikaudu 95 % liidu klaaskiudkanga toodangust, et ühe kilogrammi kanga tootmise keskmine keskkonnajalajälg on 2,2 kg CO2 heidet ja 39 MJ primaarenergia tarbimist (22). Aastatel 2015–2021 vähenes kogu tootmisharu energiatarbimine 8 % ja kasvuhoonegaaside heide 3 %. Need näitajad osutavad sellele, et kuigi on tehtud mõningaid edusamme, nõuab edasine vähendamine märkimisväärseid lisainvesteeringuid. Peale selle täheldas komisjon, et liidu keskkonnakaitsealased õigusaktid, näiteks tööstusheidete direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, (23) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1785 (24)), aga ka muud kliima- ja ringmajanduse meetmed, mis on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest, tekitavad eeldatavasti liidu tootjatele täiendavaid nõuete täitmisega seotud kulusid. Kokkuvõttes kinnitavad need järeldused, et liidu tootmisharu keskkonnakulud lähiaastatel eeldatavasti suurenevad. See tähendab püsivat muutust liidu tootmisharu kulustruktuuris.

(38)

Komisjon tuletab meelde, et vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt sarrusmaterjalina komposiitmaterjalide tootmisel. Sarrustamisega on seotud enam kui 95 % klaaskiu nõudlusest liidus. Viimastel aastatel on liidu komposiitmaterjalide turg paraku kahanenud. Klaaskiuga tugevdatud plasti tootmismaht vähenes Euroopas 2022. aastal 9 % ja 2023. aastal veel 8 %, (25) mille tulemusel oli kogutoodang 2024. aastal vaid 2,4 miljonit tonni – tase, mida ei ole nähtud alates 2012. aastast. Ülemaailmne komposiitmaterjalide tootmine seevastu suurenes 2023. aastal ligikaudu 6 %, mis osutab liidu turuosa kahanemisele. See kahanemine mõjutab otseselt nõudlust käesoleva läbivaatamise raames vaadeldava klaaskiu põhivormide järele. Selle põhjal järeldas komisjon, et komposiitmaterjalide nõudluse vähenemine liidus koos ülemaailmse tootmise ja kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemisega on kaasa toonud püsiva muutuse turutingimustes.

(39)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et pärast esialgset uurimist on liidu tootmisharu ja turu struktuuris toimunud püsivad muutused, mida peetakse asjaolude oluliseks muutumiseks alusmääruse artikli 19 tähenduses.

(40)

Asjaomase perioodi alguses tootis liidus samasugust toodet kümme tootjat, kellest kaks lõpetasid tootmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on märgitud põhjenduses 32. Neid tootjaid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(41)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 504 019 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete alusel, mille oli esitanud Glass Fibre Europe (edaspidi „GFE“). Nagu on märgitud põhjenduses 16, kaasati valimisse liidu kolme tootja tootmisettevõtted, mille toodang moodustas 60 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(42)

Komisjon võttis liidu tarbimise kindlaksmääramisel aluseks i) liidu tootmisharu müügimahu liidu vabaturul, lähtudes GFE andmetest, ja ii) kolmandatest riikidest pärit impordi, lähtudes Eurostati (Comexti) andmetest.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(43)

Klaasfilamentkiu kogutarbimine liidus vähenes asjaomasel perioodil 6 %. 2022. aastal täheldatud kasv oli peamiselt tingitud majanduse taastumisest pärast COVID-19ga seotud meetmete tühistamist – kasutajad hakkasid taas esitama tellimusi, et taastada oma laovarud ja käivitada uuesti tootmine. 2023. aastal nõudlus klaasfilamentkiu järele liidus vähenes ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes see 2 %. Tarbimise kahanemist ja sellele järgnenud tagasihoidlikku kasvu seostati ülemääraste tellimustega eelmistel aastatel ja tarbijate suurema ettevaatlikkusega kulutuste tegemisel, mis oli tingitud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud majanduskliimast.

(44)

HRVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(45)

Ehkki olid kehtestatud meetmed, suurenes HRVst pärit impordi maht asjaomasel perioodil 51 %. Kui vaadelda tarbimise arengut, siis HRVst pärit impordi turuosa suurenes 6 %-lt 2021. aastal 10 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(46)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. HRVst liitu saabunud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad

(47)

Vaatlusaluse toote keskmine impordihind 2022. aastal kõigepealt kasvas 22 % veokulude tõttu, mis olid pärast COVID-19ga seotud meetmete kaotamist erakordselt suured. Seejärel võis täheldada keskmise impordihinna märkimisväärset langust. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liitu saabunud impordi keskmine hind 28 % madalam kui 2021. aastal.

(48)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(49)

Valimisse kaasatud eksportiva tootja Taishan Fiberglass Inc. puhul jäeti hinna allalöömise arvutustest välja müük, mis toimus liidu tootjaga European Owens Corning Fiberglas SPRL sõlmitud spetsiaalse tarnelepingu alusel, sest kõnealust toodet – leeliskindlat klaaskiudu, mida kasutatakse tsemendi tugevdamiseks – liidus ei toodetud. Seda toodet toodetakse vaid Hiinas ja Jaapanis nimetatud kahe äriühingu vahelise pikaajalise tarnelepingu alusel, kasutades European Owens Corning Fiberglas SPRLile kuuluvat omandiõigusega kaitstud tehnoloogiat ja sisendeid (nt filjeerid).

(50)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdi HRVst pärit vaatlusalust toodet liidus hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad 16,64–30,68 % alla, isegi kui võtta arvesse kohaldatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse.

(51)

Hinna allalöömise kõrval toimus märkimisväärne hinnatõusu takistamine (hinna allasurumine) alusmääruse artikli 8 lõike 2 tähenduses. Hiina eksportivate tootjate madala hinnaga subsideeritud impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindu kooskõlas tootmiskulude muutumisega ja mõistliku kasumi saamiseks tõsta, nagu on näidatud allpool tabelis 8. Märkimisväärset hinna allasurumist kinnitavad ka tabelis 3 esitatud andmed.

(52)

Uurides liidu tootmisharu majanduslikku olukorda, hinnati kõiki majanduslikke näitajaid, mis mõjutasid asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit.

(53)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(54)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid GFE esitatud andmete alusel. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad olid esitanud küsimustiku vastustes.

(55)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamise määr, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, subsideerimise suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

(56)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(57)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(58)

Võrreldes 2021. aastaga suurenes tootmismaht 2022. aastal veidi pärast COVID-19ga seotud meetmete leevendamist, mis hõlbustas stabiilsemat tootmist. Lisaks suurendasid mitu valimisse kaasatud liidu tootjat 2022. aastal tootmismahtu selleks, et koguda valmistoodete varusid, kuna kätte oli jõudmas ahjude kavandatud renoveerimine. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmismaht vähenes oluliselt, kuna liidu tootjad müüsid odavate hindadega kogunenud laovarusid ning lisaks seisis liidu tootmisharu silmitsi nõudluse vähenemisega ja HRVst pärit madala hinnaga klaasfilamentkiu impordi suurenemisega.

(59)

Tootmisvõimsus vähenes järjekindlalt kogu asjaomasel perioodil, kahanedes 9 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 32, oli tootmisvõimsuse vähenemine tingitud sellest, et mõni liidu tootja lõpetas tootmise: Krosglass S.A. peatas klaasfilamentkiu tootmise Poolas ja Electric Glass Fiber NL, B.V. suhtes algatati pankrotimenetlus. Lisaks jäi NEG UK pärast Brexitit liidu tootmisharust välja, mis samuti aitas kaasa tootmisvõimsuse ilmsele vähenemisele võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisega.

(60)

Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes asjaomasel perioodil 10 protsendipunkti, kuna tootmismaht kahanes rohkem kui tootmisvõimsus.

(61)

Liidu tootmisharu müügimaht vabaturul ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(62)

Asjaomasel perioodil kahanesid müügimaht liidu vabaturul ja liidu tootjate turuosa märkimisväärselt, kajastades nõudluse vähenemist ja HRVst pärit madala hinnaga impordi suurenemist. Kui tarbimine vabaturul vähenes 6 %, siis liidu tootmisharu müügimaht vähenes veelgi rohkem, nii et liidu tootmisharu turuosa kahanes 45 %-lt 2021. aastal 40 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(63)

Tootmisharusisene maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tootmisharusisene maht liidu turul ja turuosa

(64)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht (koosneb tootmisharusisestest siiretest ja tootmisharusisesest müügist liidu turul) vähenes asjaomasel perioodil 10 %. Kuigi müügi osas oli nii vabaturul kui ka tootmisharusisesel turul alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni täheldatav sarnane suundumus, kahanes müük tootmisharusisesel turul 7 protsendipunkti vähem kui vabaturul.

(65)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(66)

Asjaomasel perioodil liidu tootmisharu töötajate arv alguses kasvas ja seejärel kahanes. Kasv 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga oli kooskõlas tootmise ja müügi suurenemisega pärast COVID-19ga seotud piirangute leevendamist. Seejärel tuli liidu tootmisharul töötajate arvu vähendada, et kohaneda keeruliste turutingimustega ja säilitada tegevuse tõhusus, ning mõni liidu tootja lõpetas klaasfilamentkiu tootmise täielikult, nagu on selgitatud põhjenduses 32.

(67)

Tootlikkus vähenes 2021.–2023. aastal 190 tonnilt töötaja kohta 166 tonnile töötaja kohta, enne kui see suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 187 tonninile töötaja kohta pärast töötajate arvu märkimisväärset vähenemist. Tõhusus suurenes ka pärast mitme liidu klaasfilamentkiu tootja investeerimist ahjudesse.

(68)

HRVst pärit impordi mahtu ja hindu arvestades oli tegeliku subsideerimise suurusjärgu mõju liidu tootmisharule suur.

(69)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 6 %. Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes veelgi rohkem, kahanedes 16 %. Liidu tootmisharu kaotas seega turuosa, erinevalt asjaomastest riikidest pärit impordist, mille turuosa asjaomasel perioodil suurenes.

(70)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

(71)

Keskmised müügihinnad 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes tõusid, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad said tänu nõudluse suurenemisele kanda inflatsioonist tingitud kulude kasvu üle klientidele. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmised müügihinnad langesid, kuna ülemaailmne turunõudlus vähenes ja HRVst pärit impordi avaldatav hinnasurve suurenes.

(72)

Ühiku tootmiskulu suurenes aastatel 2021–2023 tööjõu- ja toorainekulude suurenemise tõttu 26 %. Lisaks on olnud muutlikud energiakulud, mõjutades märkimisväärselt tööstusharusid, mis sõltuvad suurel määral energiast. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühiku tootmiskulu tänu energiahindade langusele, paremale energiatõhususele ja edukatele kuluhaldusstrateegiatele vähenes, kuid jäi 2021. aasta tasemest märksa kõrgemale.

(73)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(74)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes järjekindlalt, kasvades asjaomasel perioodil kokku 11 %. Kasv oli tingitud eeskätt survest tööturul – ettevõtjad tõstsid palku, et hoida ja meelitada ligi töötajaid COVID-19 pandeemia järgsel pingelisel tööturul, mida iseloomustas kõrge inflatsioon.

(75)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(76)

Laovarude suurenemine 2022. aastal oli tingitud strateegilisest varude loomisest enne ahjude kavandatud renoveerimist. See oli kooskõlas ühe varasema COVID-19 pandeemia aegse perioodiga, mil nõudlus kasvas märkimisväärselt ja tarneahelaga seotud probleemid sundisid liidu tootjaid tellima tootmisvajaduste rahuldamiseks ülemäära tooraineid. Pärast ahjude renoveerimist laovarud vähenesid, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid olemasolevad laovarud 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maha.

(77)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(78)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kui 2021. aastal kandis liidu tootmisharu kahjumit, siis 2022. aastal kasumlikkus suurenes, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad said tänu soodsatele turutingimustele, mis olid seotud suure nõudluse ja suurte veokuludega, kanda ühiku tootmiskulude suurenemise üle klientidele. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikkus vähenes suurenenud kulude tõttu, mida ei olnud võimalik müügihindu tõstes kompenseerida, kuna HRVst pärit impordi mahu kasv lõi liidu tootmisharu hinnad alla.

(79)

Investeeringud asjaomasel perioodil suurenesid. Investeeringud olid peamiselt seotud valimisse kaasatud liidu tootjate ahjude renoveerimisega, mille eesmärk oli tagada seadmete pikaealisus. Need pikalt ette kavandatud investeeringud tehti 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud ebasoodsate turutingimuste taustal.

(80)

Rahavoogudes esines alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini märkimisväärseid kõikumisi, mis olid tingitud muutlikest turutingimustest ja mõne tehase tegevuspiirangutest seoses ahjude renoveerimise edasilükkamisega. Asjaomasel perioodil oli 2022. aasta ainus aasta, mil kõik valimisse kaasatud liidu tootjad teenisid märkimisväärset kasumit (mis osaliselt kahanes laovarude kogumisel enne ahjude kavandatud renoveerimist), mis tõi kaasa positiivse rahavoo. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäid rahavood hoolimata suurest kahjumist positiivseks. Seda näiliselt vastuolulist olukorda, mis on eriti ilmne läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võib suuresti seostada märkimisväärse positiivse mõjuga, mida avaldas rahavoogudele 2022. aastal kogunenud laovarude vähendamine.

(81)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus muutus sarnaselt kasumlikkusega. Kõigepealt see suurenes 2022. aastal, enne kui see 2023. aastal ja veelgi enam läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes, mis raskendas liidu tootmisharu jaoks kapitali kaasamist ja kasvu.

(82)

Asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlik vaid 2022. aastal, pärast mida jätkus kahjumi teenimine. Liidu tootmisharu kahjumlikkus 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes kokku HRVst pärit impordi suurenemisega hindadega, mis olid madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad ja tootmiskulud.

(83)

2022. aastal õnnestus liidu tootmisharul tõsta oma hinnataset, et saavutada kasumlikkus. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindade ja HRVst pärit impordi hindade vahe suurenes. Liidu hinnad tõusid asjaomasel perioodil 10 % ja HRVst pärit impordi hinnad langesid samal ajavahemikul 28 %. Seega arenesid HRVst imporditud vaatlusaluse toote hinnad vastupidises suunas kui liidu tootmisharu hinnad. Selle tulemusena kaotas liidu tootmisharu, kes oli küll sunnitud kahjumiga müüma, 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal turuosa HRVst pärit impordile.

(84)

Peaaegu kõigi kahjunäitajate üldine suundumus oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne. Toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, kasumlikkus ja investeeringutasuvus vähenesid, mis on kooskõlas müügimahu ja turuosa kahanemisega. 2022. aastal suutis liidu tootmisharu teataval määral taastuda, kuna pärast COVID-19ga seotud meetmete kaotamist suurenes nõudlus klaasfilamentkiu järele. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil halvenes aga liidu tootmisharu olukord langevate hindadega impordi mahu suurenemise tõttu veelgi, nagu on näha suurenenud kahjumist.

(85)

Nagu eespool märgitud, olid muud majandusnäitajad, nagu investeeringutasuvus, asjaomasel perioodil (v.a 2022. aastal) negatiivsed. See mõjutas liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada ja kaasata kapitali, takistades seega tootmisharu kasvu ja isegi ohustades selle püsimajäämist keskpikas ja pikas perspektiivis.

(86)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(87)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 5 uuriti, kas HRVst pärit subsideeritud import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(88)

Alusmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit subsideeritud import, ei omistataks subsideeritud impordile. Komisjon võttis arvesse selliseid tegureid nagu import muudest kolmandatest riikidest kui HRV, liidu tootmisharu eksporditegevus, toorainekulude suurenemine, liidu tootmisharu energiakulud ja nõudluse vähenemine.

(89)

Komisjon uuris asjaomasest riigist pärit impordi mahu muutumist ja selle mõju liidu tootmisharule, nagu on nõutud alusmääruse artikli 8 lõikes 5.

(90)

Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest ning kahanevast tarbimisest suurenes liidu tootmisharu hindu alla lööva HRVst pärit subsideeritud impordi maht asjaomasel perioodil nii absoluut- kui ka suhtelises arvestuses. Võrreldes 2021. aastaga kasvas HRVst pärit impordi maht 51 % ja impordi turuosa suurenes 6 %-lt 2021. aastal 10 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(91)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomasel perioodil viis protsendipunkti.

(92)

Subsideeritud impordi keskmised ühikuhinnad langesid 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 28 % ning olid madalamad liidu tootmisharu hindadest samal ajavahemikul.

(93)

Liidu tootmisharu oli 2022. aastal kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks, mis langes kokku HRVst pärit impordi hindade märkimisväärse langusega. Isegi pärast müügihinna alandamist 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada. Müügihinda alandati kasumlikkuse arvelt nii, et tulemuseks oli kahjumlik olukord.

(94)

Eelöeldu põhjal järeldati, et HRVst pärit subsideeritud impordi hinnatase avaldas märkimisväärset kahjulikku mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale ja etendas seega otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud olulises kahjus.

(95)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku HRVst pärit subsideeritud impordi suurenemisega. Olukorras, kus turg kahanes, avaldas HRVst pärit impordi turuosa kasv koos selle impordi madalate keskmiste müügihindadega kahjulikku mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale. Kuigi liidu tootmisharu suutis 2022. aastal taastuda, ei saanud ta HRVst pärit klaasfilamentkiu subsideeritud impordi suurenemise tõttu tõsta piisavalt oma müügihindu, et täielikult katta kasvanud tootmiskulud. Seega järeldas komisjon, et HRVst pärit madalamate hindadega impordi suurenemine langes kokku 2023. aastal toimunud liidu tootmisharu olukorra märkimisväärse halvenemisega, mis jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(96)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et HRVst pärit subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(97)

Lisaks HRV-le imporditi klaasfilamentkiudu peamiselt sellistest kolmandatest riikidest nagu Egiptus, Malaisia ja Ühendkuningriik.

(98)

Muudest kolmandatest riikidest liitu saabunud klaasfilamentkiu impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(99)

Malaisiast pärit import liitu vähenes ajavahemikus 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini märkimisväärselt nii mahu kui ka turuosa poolest, millele lisandusid hinnakõikumised. Impordi maht kahanes järsult 136 086 tonnilt 2021. aastal 76 909 tonnile 2023. aastal, enne väikest kasvu 84 827 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks. Vastavalt sellele vähenes Malaisiast pärit impordi turuosa 15 %-lt 9 %-le, enne kui see veidi suurenes (10 %-le). Ehkki keskmine hind tonni kohta alguses tõusis, kasvades 2022. aastal 32 %, langes see 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt.

(100)

Egiptusest pärit klaasfilamentkiu impordi maht ja turuosa püsisid kesk märkimisväärseid hinnakõikumisi stabiilsena, eriti võrreldes liidu keskmiste hindadega. Egiptusest pärit impordi maht veidi suurenes 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes, kasvades ligikaudu 5 %, vähenes 2023. aastal ligikaudu 10 % ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks peaaegu algsele tasemele, säilitades pidevalt 12 % suuruse turuosa, mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi suurenes, kasvades 13 %ni. Egiptuse hinnad püsisid madalamad nii liidu tootmisharu keskmistest hindadest kui ka Hiinast pärit impordi hindadest.

(101)

Ühendkuningriigist pärit klaasfilamentkiu import liitu suurenes 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel mahu poolest ja selle turuosa oli suhteliselt stabiilne. 2022. aastal selle impordi maht kasvas võrreldes 2021. aastaga, seejärel kahanes 2023. aastal ligikaudu 12 % ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks veel 5 %. Turuosa suurenes 2022. aastal 4 %-lt 6 %-le ja jäi sellele tasemele kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Ühendkuningriigist pärit impordi keskmine hind tonni kohta oli sarnane või kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind ja ületas HRVst pärit impordi hinda. Ühendkuningriigist pärit impordi hind tõusis 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes 31 % ja seejärel tõusis 2023. aastal 1 397 eurole, enne kui see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi langes, kahanedes 1 273 eurole.

(102)

Muudest kui eespool nimetatud kolmandatest riikidest pärit klaasfilamentkiu import liitu kahanes asjaomasel perioodil mahu poolest. Selle turuosa püsis hoolimata 6 % suurusest kahanemisest suhteliselt stabiilne, jäädes 20 % tasemele. Lisaks olid neist riikidest pärit impordi keskmised hinnad kõrgemad kui HRVst pärit impordi hind.

(103)

Muudest kolmandatest riikidest pärit klaasfilamentkiu impordiandmete analüüs annab vastuolulise pildi. Import Malaisiast vähenes asjaomasel perioodil absoluut- ja suhtarvudes märkimisväärselt, ehkki selle hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad. Import Egiptusest püsis stabiilsena ja selle hinnad jäid samuti allapoole liidu tootmisharu keskmiseid hindu. Import Ühendkuningriigist suurenes, ehkki see sisenes 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu kõrgemate hindadega. Eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes asjaomasel perioodil absoluut- ja suhtarvudes märkimisväärselt. Selle impordi hinnatase oli 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu omast kõrgem. Kokkuvõttes puudus märkimisväärne import kolmandatest riikidest, mille turuosa oleks asjaomasel perioodil ja/või läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenenud ja mille hinnad oleksid olnud liidu tootmisharu hindadest madalamad.

(104)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja HRVst pärit subsideeritud impordi vahel.

(105)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootjate eksporditegevus

(106)

Alates 2021. aastast liidu tootmisharu eksport järk-järgult suurenes, kuid jäi kogumüügiga võrreldes siiski väikeseks. Eksporditi peamiselt keerukama tehnilise kirjeldusega tooteid, mis olid kaitstud otsese hinnakonkurentsi eest. Sellest tulenevalt sai liit küsida rahvusvahelistel turgudel klaasfilamentkiust toodete eest kõrgemat hinda kui liidu turul. See tähendas strateegilist keskendumist välismaistele nišiturgudele.

(107)

Seetõttu ei nõrgendanud eksportmüügi suurenemine põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Vastupidi, eksportmüük võimaldas liidu tootmisharul parandada oma üldist finantsolukorda tänu suurenenud müügimahule ja saavutatud hinnatasemele, mis oli kõrgem kui liidu turul.

(108)

Liidu tootmisharu tarbitud energia keskmine hind muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Energia- ja toorainehinnad liidus

(109)

Energiahinnad liidus kõikusid asjaomasel perioodil märkimisväärselt ja lõpuks stabiliseerusid. Järsku hinnatõusu 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga võimendasid energiavarustust mõjutanud geopoliitiliste pingete tagajärjed, mis tulenesid ennekõike Venemaa põhjendamatust ja provotseerimata agressioonisõjast Ukraina vastu. Energiahindade järsk tõus mõjutas märkimisväärselt valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulusid. 2023. aastaks energiahinnad langesid.

(110)

Uurimine näitas, et peamiste toorainetega seotud kulud suurenesid 2022. aastal tublisti, mis aitas kaasa ühiku müügihinna märkimisväärsele tõusule, kuna liidu tootmisharu sai kanda need kulud üle klientidele. 2023. aastal toorainekulude kasv jätkus, kuid ühiku müügihind langes, kuna liidu tootmisharul ei olnud võimalik neid lisakulusid klientidele üle kanda. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toorainekulud 2023. ja 2022. aastal täheldatud kuludega võrreldes küll vähenesid, kuid veelgi enam langesid liidu turuhinnad, sest liidu tootmisharu ei suutnud Hiinast pärit subsideeritud impordi hinnasurve tõttu oma hindu säilitada ega tõsta.

(111)

Selle põhjal järeldas komisjon, et energiahindade ja toorainekulude muutumine ei nõrgendanud põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel.

(112)

Nagu on märgitud põhjendustes 62 ja 64, näitas nii vabaturu kui ka tootmisharusisese turu müük sarnast suundumust, kuid tootmisharusisene müük kahanes aeglasemalt, täpsemalt 7 protsendipunkti vähem. Seetõttu ei saanud tootmisharusisest müüki pidada teguriks, mis lükkab ümber põhjusliku seose subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule avaldatud mõju vahel.

(113)

Kuigi nõudlus mõnevõrra vähenes, nagu on selgitatud põhjenduses 43, suurenes Hiinast pärit impordi turuosa 6 %-lt 2021. aastal 10 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenesid. Lisaks jõuti uurimise käigus järeldusele, et Hiinast pärit import oli löönud ja surunud hinnad alla.

(114)

Selle põhjal järeldas komisjon, et nõudluse vähenemine ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel.

(115)

2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leidis aset liidu tootmisharu finantsolukorra üldine halvenemine. See langes ajaliselt kokku HRVst pärit klaasfilamentkiu impordi turuosa suurenemisega. Kõnealune import toimus hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla, hoolimata dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude olemasolust.

(116)

Analüüsiti ka muid tegureid, mis võisid liidu tootmisharule kahju tekitada. Leiti, et import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, energiahindade tõus, tootmisharusisese turu areng ja nõudluse vähenemine ei nõrgendanud põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(117)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et HRVst pärit subsideeritud import oli põhjustanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule olulist kahju. Nagu on selgitatud põhjenduses 32, lõpetasid kaks liidu tootjat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebasoodsate turutingimuste tõttu täielikult klaasfilamentkiu tootmise.

(118)

Meetmete muutmine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada/taastada oma turuosa, suurendada tootmist ja tootmisvõimsuse rakendamist, tõsta tootmiskulude katmiseks hindu ja saavutada selline kasumlikkus, mida võiks eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes. Muudetud meetmete toel peab liidu tootmisharu taastama oma kestlikkuse, mis võimaldab tal teha tulevikus investeeringuid.

(119)

Meetmete säilitamine samal tasemel tooks tõenäoliselt kaasa turuosa edasise kahanemise ja vähendaks kasumlikkust, mis muutus 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks. See võib põhjustada täiendavaid tootmisrajatiste sulgemisi ja koondamisi, seades seega ohtu liidu tootmisharu elujõulisuse.

(120)

Seetõttu järeldas komisjon, et HRVst pärit klaasfilamentkiu impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete muutmine oleks liidu tootmisharu huvides.

(121)

Ükski sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei vastanud küsimustikule.

(122)

Uurimise käigus andsid endast teada ainult kaks kasutajat – Amiblu Holding GmbH ja F. S. Fehrer Automotive GmbH –, kes esitasid küsimustikule väga puudulikud vastused. Komisjon palus asjaomastel isikutel esitada puuduv teave; paraku seda palvet ettenähtud aja jooksul ei täidetud.

(123)

Uurimise algatamisel esitas üks teine kasutaja, PROXIM, vastuväiteid meetmete võimaliku muutmise suhtes. PROXIM väitis, et paljud kasutajad ei olnud uurimisest teadlikud, mistõttu nad ei saanud küsimustikule ettenähtud aja jooksul vastata.

(124)

Komisjon oli siiski võtnud kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi taotluses nimetatud teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijate nõuetekohane teavitamine. Lisaks avaldati Euroopa Liidu Teatajas algatamisteade, millega teavitati uurimisest kõiki huvitatud isikuid. Kasutajatele ja importijatele mõeldud küsimustikud avaldati ka juhtumi veebisaidil (26).

(125)

Kasutajad Tolnatext Fonalfeldolgozo es Müszakiszovet-gyàrto Bt. (edaspidi „Tolnatext“) ja Dr. Günther Kast GmbH & Co., kes kuuluvad kontserni KAST Group, väitsid, et täiendavate kaubandusmeetmete rakendamine kahjustaks tõhusat tarneahelat. Tolnatexti sõnul ei ole liidu tootjad vaatamata sellele, et olemasolevad meetmed neid kaitsevad, suurendanud oma suutlikkust tarnida liidu turule klaasfilamentkiudu, et rahuldada piisavalt kasutajate nõudlust. Peale selle märkisid nimetatud kasutajad, et liidus ei toodeta teatavaid heideid, näiteks peenekiulist heiet, ning mõne heide puhul ei järgi liidu tootjad tehnilisi kirjeldusi, millele vastavust kasutajad vajavad, mistõttu on kasutajad väga sõltuvad alternatiivsetest allikatest pärit toodete kättesaadavusest. Lisaks mõjutasid liidu kasutajaid negatiivselt HRV ekspordimaksuvähenduse vähenemine ja üksikute liidu tootjate üha enam kontsentreeritud oligopol.

(126)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et need väited ei ole põhjendatud. Nagu on rõhutatud varasemates põhjendustes, on liidu tootmisharu teinud vaatamata keerulistele turutingimustele märkimisväärseid investeeringuid. Selleks et tootmisvõimsust veelgi suurendada, on paraku vaja pikaajalisi kapitalikohustusi, milleks tuleb säilitada võrdsed tingimused, mis võimaldavad konkurentsivõimelistel tootjatel prognoosida õiglast investeeringutasuvust. Liidu tootmisharu seisis silmitsi ka ebaõiglase impordiga muudest riikidest, nagu Egiptus, ja keeruliste turutingimustega, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõjuga.

(127)

Klaasfilamentkiud on suuresti standarditud toode. Hoolimata mitmesugustest erinevustest välimuses ja võimalikest erinevustest lõppkasutuses, on eri liiki klaasfilamentkiul samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt samadel eesmärkidel. Seega saavad klaasfilamentkiu kasutajad vahetada tarneallikaid, kuna väljaspool HRVd, sealhulgas Malaisias, Egiptuses, Ühendkuningriigis ja mujal, on kättesaadavad alternatiivsed tarneallikad. Lisaks on liidu tootmisharul olemas tootmisvõimsus, võimekus ja tehnoloogia mitme vajaminevat liiki klaasfilamentkiu, näiteks peenekiulise heide tootmiseks. Liidu tootmisharu on investeerinud innovatsiooni ning teinud teadus- ja arendustegevuse vallas pidevalt koostööd järgtööstusega, et tooteid tõhusalt kohandada.

(128)

Isegi pärast seda, kui HRV ekspordimaksuvähendus 2024. aasta novembris vähenes, jätkus suurte impordikoguste sisenemine liidu turule. See osutab sellele, et muudatus maksuvähenduses üksi ei mõjutanud märkimisväärselt turudünaamikat. Analüüsiti ka muret turu kontsentratsiooni pärast. Sellega seoses märkis komisjon, et üldjuhul kontrollivad reguleerivad asutused hoolikalt ühinemisi ja ülevõtmisi, et vältida konkurentsivastast käitumist. Paraku ei kuulu sellised küsimused käesoleva kaubandusalase uurimise kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(129)

Kasutaja OPTIPLAN GmbH esitas oma märkused; paraku laekusid need pärast algatamisteates kindlaks määratud tähtaega – algatamisteate kohaselt peavad kõik huvitatud isikud esitama oma seisukohad, teabe ja kinnitavad tõendid 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist.

(130)

Pärast algatamist väitis PROXIM, et komisjon ei olnud võtnud nõuetekohaselt arvesse liidu klaasfilamentkiu kasutajate olukorda ja väiteid. Ettevõtja väitis, et liidu kasutajad (eriti need, kes on vertikaalselt integreeritud) on märksa keerulisemas konkurentsiolukorras kui liidu tootjad. Lisaks väitis PROXIM, et komisjon ei olnud kasutajaid piisavalt abistanud, et hõlbustada nende tõhusat osalemist uurimises, mille tulemuseks on see, et järeldustes ei ole asjakohaselt arvestatud kasutajate väljendatud muret.

(131)

Komisjon tuletas meelde, et kõiki taotluses nimetatud teadaolevaid kasutajaid ja sõltumatuid importijaid oli läbivaatamise algatamisest nõuetekohaselt teavitatud. Euroopa Liidu Teatajas avaldati algatamisteade, veebis tehti kättesaadavaks kasutajatele ja importijatele mõeldud küsimustikud ning kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi ja taotlema ärakuulamist. Tegelikult esitas märkusi mitu kasutajat, sealhulgas PROXIM, ja huvitatud isikud, kes olid taotlenud ärakuulamist, said selleks võimaluse. Seepärast järeldas komisjon, et kasutajatele anti kõik võimalused osaleda ja nende arvamusi võeti kooskõlas menetlusnõuetega arvesse.

(132)

PROXIM väitis ka seda, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt alandas Hiina Rahvavabariigi valitsus 2024. aasta lõpus teatavate mittemetalsetest mineraalidest toodete kategooriate (sh klaasfilamentkiust toodete jaoks potentsiaalselt oluliste tariifiridade) puhul ekspordimaksuvähendust 13 %-lt 9 %-le. Ettevõtja meelest alandas see samm HRV poolse subsideerimise taset ja seda oleks tulnud tasakaalustavate meetmete taseme kindlaks määramisel arvesse võtta.

(133)

Seoses viitega HRV ekspordimaksuvähenduse taseme alandamisele 2024. aasta lõpus märkis komisjon, et isegi pärast seda saabus liidu turule suurtes kogustes HRVst pärit subsideeritud importi. Nagu uurimise käigus kindlaks tehti, ei muutnud ekspordimaksuvähenduse muutmine oluliselt turudünaamikat, mida jäi iseloomustama Hiina impordi põhjustatud märkimisväärne hinna allalöömine ja allasurumine. Pealegi muudeti ekspordimaksuvähendust pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja seepärast ei saanud seda arvesse võtta subsideerimise taseme kindlaks määramisel käesoleva menetluse raames.

(134)

Veel väitis PROXIM, et praegune meetmete tase ähvardab kahjustada järgmise etapi tööstusharusid liidus, suurendades nende kulusid võrreldes konkurentidega väljaspool liitu. Konkreetsemalt nimetas ettevõtja liidu kasutajate konkurentsivõime vähenemise riski ja tootmisahela järgmise etapi tegevuste võimalikku ümberpaigutamist väljapoole liitu. Seepärast palus PROXIM komisjonil tagada parem tasakaal liidu tootjate kaitsmise ja liidu kasutajate huvide kaitsmise vahel, et vältida ebaproportsionaalset kahju viimati nimetatutele.

(135)

Seoses väitega, et meetmed suurendavad kasutajate kulusid ja vähendavad nende konkurentsivõimet võrreldes ettevõtjatega väljaspool liitu, leidis komisjon, et mis tahes mõju kuludele on eeldatavasti piiratud, võttes arvesse klaasfilamentkiu mõõdukat osakaalu tootmise kogukuludes ja alternatiivseete tarneallikate olemasolu. Komisjon järeldas, et meetmed ei mõjuta oluliselt liidu kasutajate konkurentsivõimet ega too kaasa tootmisahela järgmise etapi tegevuste ümberpaigutamist. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(136)

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal ning kasutajate ja importijate sisuliste vastuste puudumise tõttu ei olnud ühtki tõendit, mis oleks vastuolus järeldusega, et meetmete negatiivne mõju sõltumatutele importijatele ja kasutajatele on eeldatavasti piiratud ega kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

(137)

Liidu tootmisharule epoksüvaiku tarnivad äriühingud Olin Epoxy & Chemicals International (Ameerika Ühendriigid), Westlake Epoxy BV (Madalmaad) ja Spolek pro chemickou a hutní výrobu, akciová společnost (Tšehhi) väljendasid oma toetust meetmete rakendamisele. Nad rõhutasid, kui oluline on, et kõik kõnealuse väärtusahela põhikomponendid ja -materjalid asuksid liidus, et tagada vastupanuvõime strateegilistes sektorites. Lisaks kinnitasid nad, et nende olemasolu säilitamine tugevdab tarneahelat ning suurendab liidu suutlikkust viia ellu innovatsiooni ja tõhusalt reageerida turunõudlusele.

(138)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad argumendid selle kohta, et HRVst pärit klaasfilamentkiu impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete muutmine ei ole liidu huvides.

(139)

Nagu on järeldatud põhjenduses 86, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seega ei ole meetmete praegune tase enam piisav, et korvata kahju põhjustavat subsideerimist.

(140)

Komisjoni poolt kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal tuleks tasakaalustusmeetmed säilitada ja neid tuleks muuta, et subsideeritud import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(141)

Nagu on märgitud algatamisteates, on läbivaatamise eesmärk teha kindlaks kahju suurus. Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 12 lõigete 1a ja 1b tähenduses.

(142)

Kooskõlas alusmääruse artikli 12 lõikega 1a võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uurimisalusest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(143)

Mis puudutab kasumlikkuse taset enne HRVst pärit impordi suurenemist, siis komisjon vaatles valimisse kaasatud liidu tootjate kasumit kümne aasta jooksul. Täheldati, et Hiinast pärit import oli liidu turul kõigi nende kümne aasta jooksul, ja seetõttu ei olnud võimalik kasumimarginaali kindlaks määrata ühegi HRVst pärit impordi suurenemisele eelnenud aasta põhjal. Samuti leiti, et 2022. aastat mõjutas tugevalt COVID-19 pandeemia järgne majanduse taastumine, mistõttu ei tundunud see aasta asjakohane taotletava kasumi kindlaksmääramiseks. Seetõttu peeti asjakohaseks aastat 2016, kuna see oli viimane aasta, mil liidu tootmisharu tegutses tavapärastes turutingimustes pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist 2014. aastal. 2016. aastal oli liidu tootmisharu kasum 12,28 % ja HRVst pärit import moodustas liidu tarbimisest 8 % (27).

(144)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks olnud asjaomasel perioodil tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet kontrollkäikude ajal, kontrollides äriühingute sisedokumente investeerimiskavade, juhtkonna otsuste ja finantsaruannete kohta. Leiti, et liidu tootmisharu väited on põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja erinevuse investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludest tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. Võttes aluseks kontrollitud teabe investeeringute kohta, mida ei olnud võimalik asjaomasel perioodil teha, suurendati taotletavaid kasumimarginaale olenevalt valimisse kaasatud tootjast 0,26–1,99 %.

(145)

Seega jäi käesolevas uurimises ja kooskõlas alusmääruse artikli 12 lõikega 1a kindlaks määratud taotletav kasum vahemikku 12,54–14,27 % sõltuvalt iga valimisse kaasatud äriühingu olukorrast.

(146)

Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kantud tootmiskulude suhtes vastavaid taotletavaid kasumimarginaale.

(147)

Kooskõlas alusmääruse artikli 12 lõikega 1b hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil. Tuginedes esitatud teabele, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõnealuste lepingute nõuete täitmisega seotud lisakulusid ei olnud.

(148)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd teinud asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda (ilma dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudeta) valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(149)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt koostöövalmidust dumpinguvastaste meetmete täielikul vahepealsel läbivaatamisel, seati kõigi muude äriühingute puhul kahju kõrvaldamist võimaldav tollimaks valimisse kaasatud või koostööd teinud äriühingutele määratud kõrgeima tollimaksu tasemele. Kõigi muude äriühingute puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(150)

Ainus eksportiv tootja, kes andis endast valimi moodustamise ajal teada ja keda valimisse ei kaasatud, oli Chongqing Polycomp International Corporation. Selle äriühingu puhul seatakse kahju kõrvaldamist võimaldav tollimaks valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud tollimaksude kaalutud keskmise tasemele.

(151)

Pärast avalikustamist juhtis Glass Fibre Europe tähelepanu teatavatele tehnilistele vigadele kahjumarginaali arvutustes. Olles need märkused läbi vaadanud, tegi komisjon need vead kindlaks ja parandas ära, mille tulemusel korrigeeriti kahjumarginaali, millest oli teatatud koostööd teinud Hiina eksportivatele tootjatele.

(152)

Esialgses uurimises oli äriühingu Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (edaspidi „Jiangsu“) puhul kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldav tase madalam kui tema subsiidiumimarginaal ning ärihingu tasakaalustav tollimaks kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel. Käesolevas uurimises kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed on kõigi äriühingute, sealhulgas Jiangsu puhul kõrgemad kui esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud subsiidiumimarginaalid. Selle kajastamiseks tuleks Jiangsu puhul muuta tasakaalustava tollimaksu taset nii, et see vastaks esialgses uurimises kindlaks määratud subsiidiumimarginaali tasemele.

(153)

Käesolev subsiidiumivastase tollimaksu läbivaatamise uurimine, mis piirdub kahjuga, toimus samal ajal kui dumpinguvastaste meetmete täielik vahepealne läbivaatamine (vt põhjendus 7). Kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõikega 2 ja selleks, et vältida topeltarvestust, kehtestab komisjon kõigepealt lõpliku tasakaalustava tollimaksu esialgses uurimises kindlaks tehtud lõpliku subsiidiumisumma tasemel ja seejärel kehtestab ülejäänud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis vastab asjaomasele dumpingumarginaalile, mida on vähendatud tasakaalustava tollimaksu summa võrra.

(154)

Kuna komisjon lahutab kindlakstehtud dumpingumarginaalist HRVs kehtestatud subsiidiumide kogusumma, topeltarvestuse probleemi alusmääruse artikli 24 lõike 1 tähenduses ei esine.

(155)

Eelneva põhjal peaksid lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(156)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et rakendusmäärusega (EL) 2021/328 kehtestatud tasakaalustavate tollimaksude taset tuleb muuta.

(157)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,