European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/1722

19.6.2024

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2024/1722,

17. juuni 2024,

milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 tõlgendamiseks seoses energiatõhususe eesmärkide ja riiklike panustega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (1) seati liidu tasandil 2030. aasta põhieesmärgiks vähemalt 32,5 % energiasääst.

(2)

13. septembril 2023 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791 (2). Sellega sõnastati uuesti direktiiv 2012/27/EL, jättes osa sätteid muutmata ning kehtestades samas ka uusi nõudeid. Eelkõige suurendati selles energiatõhususega seoses märkimisväärselt 2030. aasta ambitsioonitaset, sealhulgas liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärke ja riiklikke panuseid.

(3)

Direktiivis (EL) 2023/1791 seati liidule eesmärk tarbida 2030. aastal vähemalt 11,7 % vähem energiat võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, mille kohaselt ulatub primaarenergia tarbimine 2030. aastal 1 124 miljoni naftaekvivalenttonnini ja energia lõpptarbimine 864 miljoni naftaekvivalenttonnini. Sellest tulenevalt on liidu 2030. aasta soovituslik primaarenergia tarbimise eesmärk 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni ja siduv energia lõpptarbimise eesmärk 763 miljonit naftaekvivalenttonni.

(4)

Selleks et liit saavutaks 2030. aastaks lõppeesmärgi, peaks iga liikmesriik esitama 2024. aasta juuniks oma riiklikus energia- ja kliimakavas energia lõpptarbimise kohta 2030. aasta soovitusliku riikliku sihttaseme ja soovitusliku trajektoori selle saavutamiseks.

(5)

Direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas on esitatud valem, millega arvutatakse õiglasel ja läbipaistval viisil kõigi liikmesriikide soovituslikud riiklikud panused nii primaarenergia tarbimise kui ka energia lõpptarbimise puhul. Valemis võetakse arvesse liikmesriikide varaseid jõupingutusi, jõukust, energiamahukust ja energiasäästu potentsiaali.

(6)

Direktiivist (EL) 2023/1791 tuleneb, et liikmesriikidele on riikliku panuse arvutamisel jäetud täielik paindlikkus. Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad nad siiski tagama, et nende riiklik panus miljonites naftaekvivalenttonnides ei ületa rohkem kui 2,5 % võrra seda, mis oleks olnud I lisas esitatud valemi tulemuseks. Igal juhul peavad liikmesriigid kirjeldama, kuidas nad oma sihttaseme arvutasid ja mis andmeid selleks kasutati.

(7)

Selleks et tagada liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide täitmine, tugevdati direktiiviga (EL) 2023/1791 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (3) kehtestatud juhtimismehhanisme. Seoses energia lõpptarbimise eesmärgiga nähti direktiiviga (EL) 2023/1791 ette panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanism, mis käivitatakse juhul, kui liikmesriikide teatatud sihttasemete summa ei vasta liidu siduvale eesmärgile. Samuti kehtestati direktiiviga puudulike edusammude parandamise mehhanism, mille alusel palutakse liikmesriikidel kavandada ja teatavaks teha uued meetmed, kui nad kalduvad kõrvale oma trajektoorist, mis määrati kindlaks energia lõpptarbimises 2030. aasta sihttaseme saavutamiseks.

(8)

Direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemi kasutamine ja juhtimismehhanismid ei piira liikmesriikide paindlikkust otsustada, millised sihttasemed nad kehtestavad või kuidas nad need saavutavad. Need mehhanismid tagavad siiski, et kõik liikmesriigid annavad õiglase panuse, et saavutada energia lõpptarbimises ühine siduv liidu tasandi eesmärk ja primaarenergia tarbimises võimalikult suurel määral ühine soovituslik liidu tasandi eesmärk.

(9)

Liikmesriigid võivad oma äranägemisel valida energiateenustega seotud nõuete ülevõtmise ja rakendamise viisi, mis vastab kõige paremini nende riigi oludele. Sellega seoses oleks soovitatav tõlgendada direktiivi (EL) 2023/1791 asjakohaseid sätteid järjepidevalt, mis aitaks liikmesriikides ülevõtmismeetmete ettevalmistamisel direktiivi (EL) 2023/1791 ühtselt mõista,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel järgima käesoleva soovituse lisas esitatud tõlgendamissuuniseid.

Brüssel, 17. juuni 2024

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Kadri SIMSON


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/27/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).


LISA

1.   Sissejuhatus

Käesolevates suunistes antakse liikmesriikidele juhised selle kohta, kuidas tõlgendada direktiivi (EL) 2023/1791 artiklit 4 selle ülevõtmisel oma siseriiklikku õigusesse.

Võrreldes direktiiviga 2012/27/EL sisaldab direktiiv (EL) 2023/1791 mitut uut sätet:

—

valem (artikli 4 lõige 2), mida saab kasutada soovitusliku riikliku panuse kehtestamiseks (I lisa); riiklikud panused ei tohiks erineda selle valemi kohase arvutuse tulemusest rohkem kui 2,5 %;

—

ajakohastatud võrdlusalus (artikli 4 lõige 1), mis põhineb 2020. aasta võrdlusstsenaariumil;

—

panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanism (artikli 4 lõige 5), mida kasutatakse juhul, kui kõigi liikmesriikide riiklike panuste summa ei võrdu liidu energia lõpptarbimise eesmärgiga;

—

puudulike edusammude parandamise mehhanism (artikli 4 lõige 6), mida kohaldatakse juhul, kui energiatõhususpanuste täitmisel ei ole tehtud piisavalt edusamme;

—

energia lõpptarbimise uus määratlus (artikli 2 punkt 6), mis on viidud kooskõlla Eurostati uue metoodikaga energia lõpptarbimise arvutamiseks, kuid mis endiselt ei hõlma ümbritseva keskkonna energiat ja hõlmab rahvusvaheliste õhuvedude energiatarbimist, nagu ka varasem määratlus.

Liidu õigusaktide õiguslikult siduva tõlgendamise ainupädevus on siiski Euroopa Liidu Kohtul.

2.   Õiguslik ja poliitiline kontekst

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 4, millega on kehtestatud liidu üldine siduv energiatõhususeesmärk, on tihedalt seotud kõnealuse direktiivi muude artiklitega, mis aitavad seda eesmärki saavutada.

Lisaks tugineb direktiivi (EL) 2023/1791 artikkel 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1999 (1) seoses järgmisega:

—

lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektid;

—

lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamine;

—

lõimitud riiklikud energia- ja kliimaalased eduaruanded;

—

riiklike eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel tehtud edusammude hindamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (2) on aluseks iga-aastasele aruandlusele, mille raames liikmesriigid teatavad oma primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise.

3.   Käesolevates suunistes kasutatud põhimõisted

Artikli 4 kohaste kohustuste ulatuse tõlgendamisel on kõige asjakohasemad järgmised põhimõisted.

Primaarenergia tarbimine

„Primaarenergia tarbimine“ (PEC) – määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 5 kui kättesaadava energia brutotarbimine, välja arvatud rahvusvahelised merepunkrivarud, mitteenergeetilised lõpptarbimisalad ja ümbritseva keskkonna energia.

Energia lõpptarbimine

„Energia lõpptarbimine“ (FEC) – määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 6 kui kogu energia, mis tarnitakse tööstussektorile, transpordisektorile, sealhulgas rahvusvaheliste õhuvedude energiatarbimiseks, leibkondadele, avalike ja erateenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile ning muudele lõpptarbimissektoritele, välja arvatud rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimine, ümbritseva keskkonna energia ning tarned muundamissektorile ja energiasektorile ning edastamisel ja jaotamisel tekkinud kaod, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1099/2008 A lisas.

Ümbritseva keskkonna energia

„Ümbritseva keskkonna energia“ – määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 7 kui ümbritseva keskkonna energia, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 2.

Energiatõhusus

„Energiatõhusus“ – määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 8 kui töö, teenuse, kauba või energia väljundi ja energiasisendi vaheline suhe.

Energiasääst

„Energiasääst“ – määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 9 kui säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates või nii mõõtes kui hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise.

Energiatõhususe paranemine

„Energiatõhususe paranemine“ – määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 10 kui energiatõhususe suurenemine tehnoloogiliste, käitumuslike või majanduslike muutuste tulemusel.

4.   Artikliga 4 seotud kohustused

Artiklis 4 kirjeldatakse nende sammude järjekorda ja ajakava, mida liikmesriigid ja komisjon peavad tegema soovituslike riiklike panuste kehtestamisel. Need on kokku võetud joonisel 1.

Joonis 1

Artikli 4 rakendamise ajakava  (3)

Image 1

4.1.   Riiklike panuste kehtestamine ja nendest teatamine

4.1.1.   Eesmärkide seadmine vastavalt artiklile 4

Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikega 2 peab iga liikmesriik kehtestama ja teatama oma riikliku energia- ja kliimakava (ajakohastatud versiooni) kavandis (esitamise tähtaeg 30. juuni 2023) soovitusliku riikliku energia lõpptarbimise panuse koos soovitusliku trajektooriga selle saavutamiseks. Lisaks oleksid liikmesriigid pidanud tegema jõupingutusi selleks, et aidata saavutada liidu soovituslikku primaarenergia tarbimise eesmärki. Selleks oleksid nad pidanud teatama riikliku primaarenergia tarbimise panuse koos soovitusliku trajektooriga selle saavutamiseks (viimane võimalus nende esitamiseks oli riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis).

Direktiivi (EL) 2023/1791 artiklis 4 on loetletud tegurid ja riigisisesed asjaolud, mida liikmesriigid võivad kasutada oma panuste arvutamiseks. Artikli 4 lõike 3 punktis d loetletud tegurid on kajastatud direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemis, mida selgitatakse üksikasjalikult käesoleva lisa jaos 4.1.2.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikega 4 peab iga liikmesriik energia lõpptarbimise puhul soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse kehtestamisel tagama, et tema panus miljonites naftaekvivalenttonnides ei ületa rohkem kui 2,5 % võrra seda, mis see oleks olnud direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemi alusel arvutatuna. Näiteks kui kõnealuse direktiivi I lisas esitatud valemi alusel peaks liikmesriigi soovituslik riiklik energiatõhususpanus olema energia lõpptarbimise puhul 2030. aastal 10 miljonit naftaekvivalenttonni (energia lõpptarbimise absoluuttase 2030. aastal), peab liikmesriigi teatatud väärtus jääma alla 10,25 miljoni naftaekvivalenttonni.

Lisaks peavad liikmesriigid esitama määruses (EÜ) nr 1099/2008 kindlaks määratud energia lõpptarbimise sektorite osakaalud primaarenergia tarbimises ja energia lõpptarbimises. Eesmärk on koguda järjepidevalt iga sektori kohta 2030. aasta prognoose ja hinnata, kuidas energiatarbimine eri sektorites muutub. Need sektorid hõlmavad vähemalt tööstust, elamumajandust, teenuseid ja transporti.

Samuti peavad liikmesriigid esitama IKT sektori kogu energiatarbimise 2030. aasta prognoosid.

4.1.2.   Direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valem

Direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas on esitatud mitme teguriga valem, mis sisaldab kõiki direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 3 punktides d ja e loetletud tegureid. Valem peaks võimaldama liikmesriikidel määrata õiglane ja teostatav panus liidu eesmärgi saavutamisse.

Arvesse võetakse nelja tegurit, mis mõjutavad energiatõhususe saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi. Igal teguril on riiklike panuste arvutamisel sama kaal.

—

Varajaste meetmete tegur: mõõdab energiatarbimises ajavahemike 2007–2009 ja 2017–2019 vahel tehtud edusamme (keskmine väärtus) suhtena liidu keskmisse. Varajaste meetmete teguri saamiseks korrutatakse kaks parameetrit:

—

energiasäästu tulemus nende kahe ajavahemiku võrdluses ja

—

energiamahukuse (4) paranemine, mille iga liikmesriik on saavutanud samade ajavahemike võrdluses.

Kahte parameetrit kasutatakse sellepärast, et paremini mõõta energiasäästu, mis saavutati pigem energiaga seotud meetmete abil kui muudel põhjustel (nt majanduslangus), ning ära hoida nende liikmesriikide karistamist, kes suurendasid energiatarbimist kiire majanduskasvu tingimustes. Kuna varajaste meetmete tegur on kahe parameetri korrutis ning üks ei tohiks teist tühistada ega võimendada, siis on nende kahe parameetri piirmäärad 50 % ja 100 % liidu keskmisest. Samamoodi on direktiivi (EL) 2023/1791 I lisa kohaselt lõpliku varajaste meetmete teguri piirmäärad 50 % ja 100 % liidu keskmisest.

—

Jõukuse tegur: mõõdab iga liikmesriigi jõukust ajavahemikul 2017–2019. Liikmesriigi jõukust näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta. SKPd väljendatakse ostujõu standardites (PPS), (5) et kõrvaldada liikmesriikide hinnataseme erinevuste mõju. Liikmesriikidel, kus SKP elaniku kohta on ELi keskmisest suurem, on suhteliselt kõrgem sihttase, ja vastupidi. Teguri piirmäärad on 50 % ja 150 % ELi keskmisest tasemest.

—

Energiamahukuse tegur: mõõdab, kui energiamahukas on liikmesriigi majandus võrreldes ELi keskmisega ajavahemikul 2017–2019. Liikmesriikidel, mille majandus on ELi keskmisest energiamahukam, on suhteliselt kõrgem sihttase, ja vastupidi. Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 I lisaga on teguri piirmäärad 50 % ja 150 % ELi keskmisest tasemest.

Väärib märkimist, et see energiamahukuse tegur ei hõlma sama teavet mis varajaste meetmete teguri teine parameeter. Energiamahukuse tegur näitab majanduse keskmist energiamahukust ajavahemikul 2017–2019 ning seda käsitatakse energiatõhususe meetmete tehnilise potentsiaali asendusnäitajana. Kõnealuse teguriga ei mõõdeta energiamahukuse väärtuse lähtepunkti või trajektoori selle väärtuseni. Seevastu varajaste meetmete teguri teine parameeter näitab majanduse energiamahukuse suhtelist paranemist kogu perioodil (ajavahemikust 2007–2009 kuni ajavahemikuni 2017–2019) ning seda käsitatakse liikmesriigi poolt sel perioodil tehtud jõupingutuste asendusnäitajana.

—

Energiasäästu potentsiaali tegur: mõõdab iga liikmesriigi energiatõhususe parandamise majanduslikku potentsiaali. Selle arvutamiseks võrreldakse iga liikmesriigi puhul PRIMES MIX 55 % stsenaariumi kohast 2030. aasta prognoositud energiatarbimist (poliitikaeesmärk) (ajakohastatud) 2020. aasta võrdlusstsenaariumi kohase 2030. aasta prognoositud energiatarbimisega (võrdlusalus). Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 I lisaga on teguri piirmäärad 50 % ja 150 % ELi keskmisest tasemest.

Iga liikmesriigi summaarne tegur arvutatakse punktides 1–4 nimetatud nelja teguri keskmisena. Seejärel arvutatakse liikmesriigi sihttase protsentides, korrutades summaarse teguri direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 1 sätestatud ELi eesmärgiga, mis on vähemalt –11,7 %. Liikmesriigi sihttaseme (miljonites naftaekvivalenttonnides) arvutamiseks kohaldatakse liikmesriigi sihttaset protsentides 2020. aasta võrdlusstsenaariumi kohase 2030. aasta võrdlusaluse suhtes. Näiteks liikmesriik kasutab energia lõpptarbimise arvutamise valemit ja saab summaarseks teguriks 85,45 %. Korrutades selle –11,7 %ga saab ta sihttasemeks protsentides –10 %. Liikmesriigi energia lõpptarbimise 2030. aasta võrdlusalus on 2020. aasta võrdlusstsenaariumi kohaselt 10 miljonit naftaekvivalenttonni. Kasutades sihttaset protsentides (–10 %) arvutab liikmesriik oma sihttaseme miljonites naftaekvivalenttonnides, milleks ta saab 9 miljonit.

Viimase sammuna kohaldatakse kõigi liikmesriikide puhul parandustegurit, et kohandada kõigi riiklike panuste summa miljonites naftaekvivalenttonnides ELi 2030. aasta eesmärgile miljonites naftaekvivalenttonnides. Parandustegurit on mainitud direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas ja selle arvutamist kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva lisa jaos A.2.5. Parandustegur korrutatakse iga üksiku riikliku panusega, et saada lõplik korrigeeritud riiklik panus miljonites naftaekvivalenttonnides. Kumbki parandustegur – üks, mida kasutatakse energia lõpptarbimise, ja teine, mida kasutatakse primaarenergia tarbimise arvutuste puhul – on kõigi liikmesriikide jaoks sama.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriigile jäetud täielik paindlikkus, kuidas oma riiklikud panused arvutada (nii energia lõpptarbimise kui ka primaarenergia puhul). Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 3 on loetletud nõuded ja tegurid, mida liikmesriik peab selles arvutuses arvesse võtma. Kõnealuse lõike punktis d osutatakse direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemi teguritele, samas kui punktis e on lisatud veel asjakohaseid elemente („riigisisesed asjaolud“), mida liikmesriigid saavad kasutada, et põhjendada oma arvutusmeetodi valikut ja kasutatavaid andmeid. Tuleb märkida, et direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 3 punktis e esitatud loetelu ei ole ammendav. Direktiivi (EL) 2023/1791 artiklist 4 tuleneb, et liikmesriik, kes ei kasuta direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemit, peab oma riiklike panuste arvutamisel lähtuma direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 3 punktides a–e sätestatud nõuetest.

Igal juhul peavad liikmesriigid selgitama, kuidas riiklikud panused arvutati. Juhul kui liikmesriik kasutas üksnes direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemit ja teatas tulemusest, piisab selgitusest, et ta kasutas direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemit. Kõigil muudel juhtudel tuleb selgituses kirjeldada nii arvutusmeetodit kui ka andmeid, mida selle meetodi rakendamisel kasutati.

4.2.   Ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium

Vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikele 5 ajakohastas komisjon 2020. aasta võrdlusstsenaariumi Eurostati kõige uuemate andmete alusel. Liikmesriigid, kes soovivad ajakohastada oma riiklikke panuseid – mis tuli esitada riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis –, kasutades senise võrdlusstsenaariumi asemel ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi, peavad teatama need ajakohastatud panused hiljemalt 1. veebruariks 2024.

Ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium mõjutab riiklike panuste arvutamist kõigis eespool kirjeldatud etappides ning selle tulemusel on saadud kõigi liikmesriikide puhul nii energia lõpptarbimise kui ka primaarenergia tarbimise kohta teine valemitulemuste kogum võrreldes sellega, mis oli nende käsutuses riikliku energia- ja kliimakava (ajakohastatud versiooni) kavandi koostamisel:

a)

ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium mõjutab energiasäästu potentsiaali tegurit, kuna selle arvutamisel kasutatakse võrdlusstsenaariumi (energiasäästu potentsiaali teguri valem on esitatud jaos 3.2); ülejäänud kolm tegurit jäävad samaks, sest nende puhul kasutatakse üksnes Eurostati andmeid;

b)

sellest tulenevalt on nii nelja teguri keskmisena arvutatud summaarne tegur kui ka liikmesriigi sihttase protsentides erinev;

c)

lisaks mõjutab see liikmesriigi panust miljonites naftaekvivalenttonnides, kuna energia lõpptarbimise ja primaarenergia tarbimise 2030. aasta võrdlusalused on ajakohastatud võrdlusstsenaariumi kohaselt muutunud;

d)

komisjon on ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi raames arvutanud ümber valemitulemuste suhtes kohaldatavad parandustegurid ning selle tulemusel on saadud kõigi liikmesriikide puhul energia lõpptarbimise ja primaarenergia tarbimise kohta uued soovituslikud riiklikud panused.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikega 5 peavad liikmesriigid, kes otsustavad kasutada ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi tulemusi, taaskord tagama, et nende panus miljonites naftaekvivalenttonnides ei ületa rohkem kui 2,5 % võrra seda, mis oleks olnud direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemi tulemuseks ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi kasutamise korral.

4.3.   Panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanism: komisjoni hinnang ja ajakava

Komisjon hindas 2023. aasta detsembris kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide kavandeid ning selle raames hindas ta samuti, kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu siduva energia lõpptarbimise eesmärgiga ja kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu soovitusliku primaarenergia tarbimise eesmärgiga.

Kuna energia lõpptarbimise puhul ei olnud soovituslike riiklike panuste summa liidu siduva eesmärgini jõudmiseks piisav, esitas komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 riigipõhised soovitused, sealhulgas selle kohta, et liikmesriigi (liikmesriikide) riiklikku panust (riiklikke panuseid) tuleks suurendada.

Üks direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 uutest sätetest hõlmab liidu energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanismi kehtestamist. See mehhanism põhineb hindamisel, mille komisjon teeb selleks, et tagada, et liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu siduva energia lõpptarbimise eesmärgiga, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 1. Seega kohaldatakse panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanismi üksnes juhul, kui komisjoni hinnangust riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide kavandite kohta selgub, et liikmesriikide panused üheskoos ei vasta kõnealusele liidu eesmärgile.

Panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanismi lähtepunktiks on liikmesriikide poolt riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis teatatud riiklikud panused ja direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 1 sätestatud liidu energia lõpptarbimise eesmärk (miljonites naftaekvivalenttonnides).

Üksnes selleks, et hinnata, kas liidu eesmärgi ja riiklike panuste vahel esineb puudujääk, koostab komisjon määruse (EL) 2018/1999 artikli 31 lõike 2 kolmanda lõigu alusel nende liikmesriikide riikliku panuse kalkulatsiooni, kes ei esitanud riiklikku panust oma riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis või ei esitanud seda 1. veebruariks 2024.

Eeltoodust tulenevalt tehti liikmesriikide panused kindlaks järgmiselt:

a)

kui liikmesriik esitas energia lõpptarbimise kohta soovitusliku riikliku panuse oma riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis, lähtus komisjon ajakohastatud versiooni kavandi hindamisel sellest soovituslikust riiklikust panusest (miljonites naftaekvivalenttonnides);

b)

kui liikmesriik riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis soovituslikku riiklikku panust ei esitanud, koostas komisjon energia lõpptarbimise puhul soovitusliku riikliku panuse kalkulatsiooni liikmesriigi poolt 2020. aastal esitatud lõpliku riikliku energia- ja kliimakava põhjal (miljonites naftaekvivalenttonnides).

Komisjon võib hiljemalt 1. märtsiks 2024 esitada igale liikmesriigile ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumit arvesse võttes korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse seoses energia lõpptarbimisega, võrrelduna panusega, mille liikmesriik esitas oma riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandis, või selle puudumisel panuse kalkulatsiooniga, mille komisjon koostas 2023. aasta detsembris tehtud hindamise käigus.

Komisjon hindab kõigi liikmesriikide teatatud riiklikke panuseid, kuid kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikega 5 korrigeerib ta neid üksnes juhul, kui liikmesriikide panuste summa ei ole liidu siduva eesmärgi saavutamiseks piisav; korrigeeritud panus esitatakse üksnes neile liikmesriikidele, kelle energia lõpptarbimise panus (miljonites naftaekvivalenttonnides) on suurem kui direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas esitatud valemiga saadav panus.

Seejärel peavad liikmesriigid lisama 2024. aasta juunis esitatavasse lõplikku riiklikku energia- ja kliimakavasse oma lõpliku riikliku panuse, võttes arvesse korrigeeritud panust, kui see neile esitati.

4.4.   Korrigeeritud riikliku panuse arvutamine

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 5 kohaselt peab komisjon esitama energia lõpptarbimise puhul igale liikmesriigile korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse, lähtudes järgmisest kolmest kriteeriumist:

a)

ühise energia lõpptarbimise vähendamise puudujääk, mis tuleb kompenseerida direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi saavutamiseks;

b)

suhteline kasvuhoonegaaside heite mahukus SKP ühiku kohta 2019. aastal asjaomaste liikmesriikide puhul;

c)

kõnealuste liikmesriikide SKP 2019. aastal.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 5 nimetatud elemendid annavad mõningat teavet selle kohta, kuidas komisjon peaks panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanismi kavandama. Komisjon kasutab uut valemit, et arvutada korrigeeritud riiklikud panused energia lõpptarbimise kohta ja nende liikmesriikide jaoks, kelle suhtes kohaldatakse panuste puudujäägi kõrvaldamise mehhanismi.

4.5.   Puudulike edusammude parandamise mehhanism: edusammude jälgimine ja ebapiisavate edusammude parandamine

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 6 käsitletakse edusammude jälgimist ja lisameetmeid, mida tuleb võtta juhul, kui liikmesriikide edusamme ei peeta piisavaks.

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohaselt peab komisjon hindama 31. oktoobriks 2021 ja seejärel iga kahe aasta tagant liikmesriikide edusamme energialiidu eesmärkide ja ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamisel.

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 6 uute sätete kohaselt peab liikmesriik juhul, kui eespool nimetatud hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et asjaomane liikmesriik ei ole teinud oma energiatõhususpanuse saavutamisel piisavaid edusamme, st kui energia lõpptarbimine ületab 2030. aasta soovituslikku trajektoori, võtma uuesti järje peale saamiseks lisameetmeid. Need lisameetmed ja nendega eeldatavasti saavutatav energiasääst tuleks lisada määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohasesse lõimitud riiklikku energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse, mis esitatakse iga kahe aasta tagant (2025, 2027, 2029, ...).

Seejärel hindab komisjon, kas ta peab neid meetmeid liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks piisavaks. Juhul kui komisjon peab neid ebapiisavaks, võib ta asjakohasel juhul panna ette meetmed ja kasutada oma volitusi liidu tasandil, et tagada 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamine.

On oluline rõhutada, et direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et lisameetmed rakendatakse ühe aasta jooksul pärast komisjoni hinnangu laekumist, et saada oma energiatõhususpanuste täitmisega tagasi järje peale.

Direktiivis (EL) 2023/1791 on loetletud neli liiki meetmeid, mida võib võtta ebapiisavate edusammude parandamiseks.

(1)

Riigisisesed meetmed täiendava energiasäästu saavutamiseks, sealhulgas tugevam projektiarendusabi energiatõhususse investeerimise meetmete rakendamiseks

Liikmesriigid võiksid hinnata juba kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid ning nende tulemuslikkust. Rakendamisega seotud takistuste korral võiks esimeseks sammuks olla nende takistuste kõrvaldamine, nii et rakendatud meetmetega kaasneks suurem energiasääst. Teise võimaliku sammuna võiks karmistada poliitikasuundade ja meetmete tingimusi (kui see on teostatav), suurendades seeläbi eeldatavat energiasäästu.

Kolmas võimalus oleks rakendada uusi poliitikasuundi ja meetmeid, mis annaksid täiendava energiasäästu. Inspiratsiooni uuteks täiendavateks poliitikasuundadeks ja meetmeteks võib saada direktiivi muudest artiklitest ja neid käsitlevatest soovitustest. Lisaks sisaldab MURE-andmebaas (6) näiteid energiatõhususega seotud poliitikasuundadest ja meetmetest, mida liikmesriigid on rakendanud.

Euroopa Keskkonnaametil on ka andmebaas (7) poliitikasuundade ja meetmete kohta, mida liikmesriigid on rakendanud, mille nad on vastu võtnud või mida nad kavandavad seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega (seotud ka energiatõhususega) ja millest nad on teada andnud määruse (EL) 2018/1999 kohaseid aruandluskohustusi täites.

(2)

Artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuse suurendamine

Energiasäästukohustust käsitlevas artiklis 8 on sätestatud iga-aastase energiasäästu eesmärk, mida on võimalik saavutada kas energiatõhususkohustuste süsteemi loomisega (artikkel 9) või alternatiivsete poliitikameetmete võtmisega (artikkel 10). Liikmesriik võib kaaluda iga-aastase energiasäästu eesmärgi suurendamist või uute meetmete rakendamist oma kohustuste süsteemi raames, et stimuleerida täiendava energiasäästu saavutamist kohustuste süsteemiga juba hõlmatud sektorites või energiasäästu uutes sektorites, mida kohustuste süsteem seni ei hõlmanud.

(3)

Avaliku sektori kohustuse kohandamine

Artiklid 5, 6 ja 7 sisaldavad avaliku sektori kohustusi. Liikmesriik võib kaaluda lisameetmeid, nagu 1,9 % eesmärgi suurendamine või avaliku sektori ulatuse laiendamine, hõlmates täiendavaid üksusi. Lisaks on artikli 29 lõikes 4 osutatud energiatõhususe lepingutele avaliku sektori asutuste hoonete renoveerimiseks ja artikli 29 lõikes 5 energiateenuste pakkumiste hankimisele avalikus sektoris. Liikmesriigid võivad selliseid meetmeid veelgi edendada, et suurendada artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt saavutatavat energiasäästu.

(4)

Vabatahtliku rahalise toetuse andmine riiklikule energiatõhususe fondile, millele on osutatud artiklis 30, või muule energiatõhususele pühendatud rahastamisvahendile, kusjuures iga-aastane rahaline toetus on võrdne soovitusliku trajektoori saavutamiseks vajalike investeeringutega

5.   Aruandlusnõuded

5.1.   Lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamine

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikega 2 peavad liikmesriigid esitama 30. juuniks 2024 oma kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid alati aasta enne kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 2 sätestatud tähtaega esitama lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandi.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikega 2 pidid liikmesriigid lisama sellesse oma soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse ning esitama selle panuse 30. juuniks 2023. Kui liikmesriigid soovivad kasutada ajakohastatud stsenaariumi, peavad nad teatama oma ajakohastatud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse, milles on arvesse võetud ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi, 1. veebruariks 2024, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõikes 5. Liikmesriigid peavad esitama riikliku energia- ja kliimakava lõpliku ajakohastatud versiooni, sealhulgas soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse, mida on vajaduse korral ajakohastatud, 30. juuniks 2024, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikes 2.

Täiendavad üksikasjad lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise kohta on esitatud käesoleva lisa 4. peatüki mitmes eri jaos.

5.2.   Energiatõhususe eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aruandmine

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt peavad liikmesriigid esitama iga kahe aasta tagant riikliku energia- ja kliimaalase eduaruande. Kõnealuse määruse artikliga 21 laiendatakse liikmesriikide aruandlusnõudeid, et hõlmata energiatõhusus. Nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 21, peavad liikmesriigid andma igal aastal aru sellest, kuidas on edenenud ajavahemikul 2021–2030 primaarenergia tarbimist ja energia lõpptarbimist kajastava soovitusliku trajektoori järgimine.

A liide

A.1.   Andmekoodid ja näitajad

I lisas esitatud valemi rakendamisel kasutatakse Eurostati andmebaasist saadud statistilisi andmeid. Selles jaos kirjeldatakse vajalikke arvutusi samm-sammult järgmiselt:

—

loetletakse Eurostati andmekogumid ja nõutavate näitajate andmekoodid;

—

analüüsitakse nelja teguri ja summaarsete tegurite arvutamise etappe;

—

valemi rakendamiseks lisatakse Eurostati sisendandmed kõigi liikmesriikide kohta.

Energianäitajate arvutamiseks on kasutatud Eurostati 2023. aasta märtsis ajakohastatud andmeid „Täielikud energiabilansid“ (Complete Energy Balances, NRG_BAL_C).

Direktiivis (EL) 2023/1791 kasutatud ENERGIA LÕPPTARBIMISE (FEC) näitaja saab arvutada järgmiste Eurostati andmete põhjal:

Formula

Formula

Formula

Lõpptarbimise võib liigendada järgmiselt: lõpptarbimine – tööstussektor – energiakasutus (FC_IND_E); lõpptarbimine – transpordisektor – energiakasutus (FC_TRA_E); lõpptarbimine – muud sektorid – energiakasutus (FC_OTH_E). Muud sektorid hõlmavad kaubandus- ja avalikke teenuseid, kodumajapidamisi, põllumajandust ja metsandust, kalandust ning mujal nimetamata sektoreid.

Direktiivis (EL) 2023/1791 kasutatud PRIMAARENERGIA TARBIMISE (PEC) näitaja saab arvutada järgmiste Eurostati andmete põhjal:

Formula

Formula

SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT ELANIKU KOHTA (SKP/elanik) arvutatakse Eurostati andmetabelitest „NAMA_10_S“ SKP kohta ostujõu standardites (PPS), mõõtühik: jooksevhinnad, miljonit ostujõu standardit (CP_MPPS_EU27_2020), ja „TPS00001“ rahvastiku kohta, demograafiline näitaja: rahvaarv 1. jaanuaril.

ENERGIAMAHUKUSE näitaja saadakse järgmise valemiga:

Formula

Formula

PRIMES MIX 55 % stsenaariumi ja 2020. aasta võrdlusstsenaariumi 2030. aasta prognooside allikas on PRIMESi mudel, mida rakendab Ateena riikliku tehnikaülikooli E3MLab.

A.2.   Valemi rakendamise etapid

A.2.1.   Varajaste meetmete tegur

VARAJASTE MEETMETE TEGUR (Fearly action) hõlmab parameetritena ajavahemike 2007–2009 ja 2017–2019 vahel saavutatud energiasäästu nii primaarenergia tarbimise kui ka energia lõpptarbimise puhul ning samade perioodide võrdluse tulemusena saadud energiamahukuse erinevust. See koosneb järgmisest kahest alamtegurist.

ENERGIASÄÄSTU ALAMTEGUR (FEC ja PEC protsentuaalne vähenemine) arvutatakse järgmiselt:

Formula

Seda tulemust kaalutakse vastava ELi väärtusega:

Formula

Tulemust tuleks piirata nii, et see jääb piirmäärade 50 % ja 100 % vahemikku. Kui arvutatud väärtus on 0 või negatiivne (see tähendab, et valitud aja jooksul energiasäästu ei ole), on piiratud lõppväärtus 100 %.

ENERGIAMAHUKUSE muutuse ALAMTEGUR (FEI või PEI protsentuaalne vähenemine) arvutatakse järgmiselt:

Formula

Seda tulemust kaalutakse vastava ELi väärtusega:

Formula

Tulemust tuleks piirata nii, et see jääb piirmäärade 50 % ja 100 % vahemikku. Piirmäärade kohaldamise reeglid on samad mis energiasäästu alamteguri puhul. Varajaste meetmete tegur on energiasäästu alamteguri lõppväärtuste ja energiamahukuse alamteguri muutuse korrutis.

Formula

See peaks taas jääma piirmäärade 50 % ja 100 % vahemikku.

A.2.2   Jõukuse tegur

JÕUKUSE TEGUR (Fwealth) hõlmab peamise näitajana SKPd elaniku kohta, väljendatuna ostujõu pariteetides. Selle võib esitada järgmise valemina:

Formula

A.2.3   Energiamahukuse tegur

ENERGIAMAHUKUSE TEGUR (Fintensity) hõlmab peamise näitajana primaar- ja lõppenergiamahukust. Primaar- ja lõppenergiamahukus on võrdne PEC ja FEC suhtega SKPsse ostujõu standardites. Selle võib esitada järgmise valemina:

Formula

A.2.4.   Energiasäästu potentsiaali tegur

ENERGIASÄÄSTU POTENTSIAALI TEGUR (Fpotential) hõlmab peamise näitajana PRIMESi mudeliga arvutatud võimalikku kuluoptimaalset energiasäästu. Täpsemalt arvutatakse energiasääst 2020. aasta võrdlusstsenaariumi (8) ja PRIMES MIX 55 % stsenaariumi 2030. aasta lähteprognooside erinevuse põhjal. Tulemuseks saadud energiasääst kaalutakse ELi eesmärgiga (11,7 %). Selle teguri võib arvutada järgmise valemi abil:

Formula

Fwealth, Fintensity ja Fpotential tuleks piirata nii, et need jäävad piirmäärade 50 % ja 150 % vahemikku, et piirata väga suurte ja väga väikeste väärtuste mõju.

A.2.5.   Summaarne tegur

SUMMAARNE TEGUR (Ftotal) (I lisa punkt 9 ja punkt 2) võrdub nelja eelnevalt analüüsitud teguri (varajaste meetmete tegur, jõukuse tegur, energiamahukuse tegur ja energiasäästu potentsiaali tegur) kaalutud summaga. Kõigil teguritel on valemis sama kaal (0,25). Sellest tulenevalt võib summaarse teguri arvutada järgmise valemiga:

Formula

SIHTTASE (I lisa punkt 9) võrdub summaarse teguri ja ELi eesmärgi korrutisega. Selle võib esitada järgmise valemina:

Formula

Komisjon arvutab PARANDUSTEGURI (CEU), mis on kõigi liikmesriikide jaoks sama ja mille võib esitada järgmise valemina:

Formula

Direktiivi (EL) 2023/1791 I lisas on esitatud järgmised soovituslikud valemid, mille alusel arvutada energia lõpptarbimise ja primaarenergia tarbimise riiklikku panust liidu 2030. aasta eesmärkide saavutamisse:

Formula

Formula

FECB2030 ja PECB2030 näitajad on 2030. aasta FEC ja PEC väärtused, mis on arvutatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognooside lähteväärtustena.

A.3.   Arvutusteks kasutatavad andmed

Alljärgnevas jaos on esitatud andmetabelid, mida liikmesriigid saavad kasutada nende valemite rakendamisel sisendina, kui nad arvutavad oma riiklikke panuseid.

A.3.1.   Varajaste meetmete tegur

Tabel 1

Energia lõpptarbimine (FEC), miljonites naftaekvivalenttonnides (Mtoe)

 

2007

2008

2009

Keskmine (2007–2009)

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Vähenemine (%)

EL

1 004,3

1 013,9

965,1

994,5

968,5

971,9

967,2

969,2

–3  %

BE

33,8

35,3

34,2

34,4

34,5

34,8

34,2

34,5

0  %

BG

10,0

9,8

8,6

9,5

9,9

9,9

9,9

9,9

5  %

CZ

24,9

24,9

24,1

24,7

24,7

24,4

24,4

24,5

–1  %

DK

15,7

15,5

14,8

15,3

14,6

14,6

14,3

14,5

–6  %

DE

207,4

216,3

204,3

209,4

213,0

209,3

209,3

210,5

1  %

EE

3,1

3,1

2,8

3,0

2,9

3,0

2,9

2,9

–2  %

IE

13,2

13,2

11,8

12,7

11,8

12,4

12,4

12,2

–4  %

EL

22,1

21,4

20,6

21,4

16,4

15,9

16,2

16,2

–24  %

ES

97,4

94,0

87,5

92,9

83,7

85,7

85,6

85,0

–9  %

FR

149,6

151,8

146,6

149,3

145,5

143,6

142,4

143,8

–4  %

HR

7,3

7,4

7,2

7,3

6,9

6,9

6,9

6,9

–5  %

IT

132,4

132,4

124,9

129,9

114,4

115,5

114,6

114,8

–12  %

CY

1,9

2,0

1,9

1,9

1,9

1,9

1,9

1,9

–4  %

LV

4,4

4,2

4,0

4,2

4,0

4,2

4,1

4,1

–2  %

LT

5,2

5,1

4,6

5,0

5,3

5,6

5,6

5,5

10  %

LU

4,3

4,4

4,1

4,3

4,2

4,3

4,4

4,3

1  %

HU

17,1

17,1

16,8

17,0

18,1

18,1

18,2

18,1

7  %

MT

0,5

0,5

0,5

0,5

0,6

0,7

0,7

0,7

38  %

NL

51,5

52,5

50,6

51,6

48,3

48,8

47,8

48,3

–6  %

AT

26,0

26,0

25,2

25,7

26,9

26,5

26,8

26,8

4  %

PL

60,5

61,6

61,0

61,1

69,9

73,9

72,7

72,2

18  %

PT

19,0

18,4

18,2

18,5

16,6

16,9

17,1

16,9

–9  %

RO

23,3

24,1

21,9

23,1

23,3

23,6

23,9

23,6

2  %

SI

5,1

5,5

4,9

5,2

4,9

5,0

4,9

4,9

–5  %

SK

10,2

10,6

9,7

10,2

9,9

10,0

10,3

10,1

–1  %

FI

25,8

24,9

23,3

24,7

24,8

25,2

25,1

25,0

1  %

SE

32,5

31,9

31,0

31,8

31,5

31,3

30,9

31,2

–2  %


Tabel 2

Primaarenergia tarbimine (PEC), miljonites naftaekvivalenttonnides (Mtoe)

 

2007

2008

2009

Keskmine (2007–2009)

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Vähenemine (%)

EL

1 490,2

1 488,8

1 403,2

1 460,7

1 383,7

1 377,3

1 353,9

1 371,6

–6

BE

50,4

51,2

50,1

50,6

48,5

46,5

48,4

47,8

–5

BG

19,5

19,0

16,9

18,5

18,3

18,4

18,2

18,3

–1

CZ

43,7

42,5

40,2

42,1

40,4

40,5

39,7

40,2

–5

DK

20,4

19,8

19,1

19,8

17,4

17,4

16,8

17,2

–13

DE

315,8

320,8

299,9

312,2

298,1

292,0

285,2

291,8

–7

EE

6,2

5,4

4,3

5,3

5,8

5,7

4,8

5,4

3

IE

16,0

15,6

14,9

15,5

14,4

14,6

14,7

14,6

–6

EL

30,3

30,5

29,4

30,1

23,2

22,6

22,3

22,7

–24

ES

138,8

133,9

123,0

131,9

124,9

124,3

120,6

123,3

–7

FR

252,7

255,5

246,4

251,5

239,1

238,6

235,1

237,6

–6

HR

9,4

9,2

8,9

9,2

8,3

8,2

8,2

8,2

–10

IT

178,7

176,1

164,1

173,0

148,9

147,2

145,9

147,4

–15

CY

2,7

2,9

2,8

2,8

2,5

2,5

2,5

2,5

–9

LV

4,8

4,6

4,4

4,6

4,5

4,7

4,6

4,6

0

LT

8,1

8,3

7,8

8,1

6,2

6,4

6,3

6,3

–22

LU

4,6

4,6

4,3

4,5

4,3

4,5

4,5

4,4

–2

HU

25,4

25,2

23,9

24,8

24,5

24,5

24,6

24,5

–1

MT

0,9

1,0

0,9

0,9

0,8

0,8

0,9

0,8

–10

NL

69,4

69,9

67,6

69,0

65,1

64,4

63,6

64,4

–7

AT

32,2

32,5

30,6

31,8

32,8

31,8

32,3

32,3

2

PL

91,9

93,1

89,5

91,5

99,1

104,1

100,2

101,1

10

PT

23,9

23,6

23,6

23,7

22,8

22,7

22,1

22,5

–5

RO

37,4

37,3

32,6

35,8

32,5

32,6

32,1

32,4

–10

SI

7,3

7,7

6,8

7,3

6,7

6,7

6,5

6,6

–9

SK

16,4

17,0

15,5

16,3

16,1

15,8

16,0

16,0

–2

FI

36,0

34,5

32,3

34,3

32,2

32,8

32,1

32,4

–6

SE

47,4

47,2

43,1

45,9

46,3

47,3

45,8

46,5

1


Tabel 3

Lõppenergiamahukus (FEI), ktoe/miljonit ostujõu standardit

 

2007

2008

2009

Keskmine (2007–2009)

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Vähenemine (%)

EL

93,5

91,5

91,2

92,0

74,1

71,8

69,0

71,6

–22

BE

109,6

112,1

111,2

111,0

87,5

85,5

80,8

84,6

–24

BG

130,7

117,6

107,8

118,7

94,8

90,5

85,0

90,1

–24

CZ

116,7

110,6

110,1

112,5

87,3

82,4

78,5

82,7

–26

DK

93,5

88,3

88,0

89,9

66,5

64,5

62,3

64,4

–28

DE

88,0

89,8

89,8

89,2

70,7

67,5

66,5

68,2

–24

EE

131,2

129,2

133,8

131,4

93,7

90,6

84,8

89,7

–32

IE

81,3

85,9

83,0

83,4

46,0

44,3

42,4

44,2

–47

EL

86,4

80,8

80,9

82,7

77,6

73,8

73,4

74,9

–9

ES

84,0

79,2

77,8

80,3

66,1

66,4

63,8

65,4

–19

FR

86,7

86,6

86,6

86,6

71,0

67,8

63,4

67,4

–22

HR

109,7

105,6

109,2

108,1

89,9

85,5

81,6

85,6

–21

IT

84,1

81,6

80,9

82,2

66,2

65,5

63,5

65,1

–21

CY

96,8

92,9

93,9

94,5

82,2

77,4

73,6

77,7

–18

LV

137,4

125,6

146,7

136,6

104,9

103,5

98,1

102,2

–25

LT

107,0

99,8

107,3

104,7

81,5

80,6

75,4

79,2

–24

LU

134,6

127,1

124,9

128,9

88,8

90,6

89,8

89,7

–30

HU

113,0

106,2

107,1

108,8

91,2

85,7

81,6

86,2

–21

MT

59,7

59,5

54,6

57,9

44,5

44,1

42,6

43,8

–24

NL

90,7

88,6

91,0

90,1

74,5

72,2

69,4

72,0

–20

AT

100,5

97,4

97,6

98,5

82,3

77,8

76,7

78,9

–20

PL

119,7

113,8

110,1

114,6

89,5

89,6

83,0

87,3

–24

PT

88,5

84,4

86,4

86,4

70,8

69,2

67,7

69,3

–20

RO

103,1

90,0

85,7

93,0

64,3

60,4

56,5

60,4

–35

SI

117,1

118,5

114,7

116,8

95,5

90,3

83,6

89,8

–23

SK

113,6

107,0

103,3

108,0

88,3

86,0

85,2

86,5

–20

FI

163,4

150,7

152,2

155,5

137,9

136,1

132,8

135,6

–13

SE

109,9

105,8

109,6

108,4

87,7

84,8

80,7

84,4

–22


Tabel 4

Primaarenergiamahukus (PEI), ktoe/miljonit ostujõu standardit

 

2007

2008

2009

Keskmine (2007–2009)

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Vähenemine (%)

EL

138,8

134,3

132,5

135,2

105,8

101,8

96,6

101,4

–25

BE

163,2

162,6

162,8

162,9

123,0

114,2

114,4

117,2

–28

BG

255,5

228,0

212,2

231,9

175,6

167,5

157,2

166,8

–28

CZ

204,3

188,6

183,4

192,1

142,8

136,5

127,7

135,7

–29

DK

121,1

112,8

113,3

115,7

79,4

76,9

73,0

76,5

–34

DE

134,0

133,2

131,7

133,0

98,9

94,1

90,6

94,6

–29

EE

261,8

227,3

209,7

233,0

188,7

174,6

140,4

167,9

–28

IE

98,4

101,7

104,9

101,7

55,8

52,3

50,3

52,8

–48

EL

118,5

114,9

115,6

116,3

110,0

104,9

101,1

105,3

–9

ES

119,8

112,9

109,5

114,1

98,7

96,2

90,0

95,0

–17

FR

146,5

145,7

145,4

145,9

116,7

112,6

104,7

111,3

–24

HR

142,0

131,1

136,1

136,4

108,1

102,0

96,9

102,3

–25

IT

113,4

108,6

106,3

109,4

86,2

83,5

80,8

83,5

–24

CY

135,8

134,2

134,0

134,6

111,7

106,1

98,9

105,6

–22

LV

150,6

138,4

161,1

150,0

116,7

116,3

109,6

114,2

–24

LT

166,3

160,7

180,7

169,2

93,9

92,2

85,2

90,4

–47

LU

142,9

133,8

132,9

136,5

91,2

92,9

92,1

92,1

–33

HU

167,3

155,9

152,7

158,6

123,4

115,7

110,0

116,4

–27

MT

117,9

113,7

106,5

112,7

57,6

55,1

53,3

55,3

–51

NL

122,1

118,0

121,6

120,6

100,4

95,3

92,3

96,0

–20

AT

124,6

121,7

118,9

121,7

100,3

93,2

92,3

95,3

–22

PL

181,7

171,9

161,5

171,7

126,8

126,2

114,4

122,4

–29

PT

111,4

108,0

111,9

110,5

97,6

93,1

87,2

92,6

–16

RO

165,7

139,6

127,6

144,3

89,5

83,4

75,9

82,9

–43

SI

165,8

166,4

160,9

164,4

129,9

121,3

112,5

121,2

–26

SK

182,4

171,5

165,4

173,1

143,4

136,3

132,8

137,5

–21

FI

228,1

208,9

211,3

216,1

178,8

177,0

169,9

175,2

–19

SE

160,5

156,7

152,3

156,5

129,2

128,0

119,7

125,6

–20


Tabel 5

Varajaste meetmete tegur

(%)

 

Energiasäästu alamtegur piirmäärade vahemikus

Energiamahukuse alamtegur piirmäärade vahemikus

Varajaste meetmete tegur

 

PEC

FEC

PEI

FEI

PEC

FEC

BE

100

100

89

93

89

93

BG

100

100

89

92

89

92

CZ

100

100

85

84

85

84

DK

50

50

74

78

50

50

DE

93

100

87

94

81

94

EE

100

100

90

70

90

70

IE

100

61

52

50

52

50

EL

50

50

100

100

50

50

ES

93

50

100

100

93

50

FR

100

69

100

100

100

69

HR

59

50

100

100

59

50

IT

50

50

100

100

50

50

CY

71

63

100

100

71

63

LV

100

100

100

88

100

88

LT

50

100

54

91

50

91

LU

100

100

77

73

77

73

HU

100

100

94

100

94

100

MT

59

100

50

91

50

91

NL

91

50

100

100

91

50

AT

100

100

100

100

100

100

PL

100

100

87

93

87

93

PT

100

50

100

100

100

50

RO

64

100

59

63

50

63

SI

69

52

95

96

66

50

SK

100

100

100

100

100

100

FI

100

100

100

100

100

100

SE

100

100

100

100

100

100

A.3.2.   Jõukuse tegur

Tabel 6

Sisemajanduse koguprodukt/rahvaarv (SKP/elanik), ostujõu standardit inimese kohta, tuhandetes

 

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Jõukuse tegur (%)

EL

29,3

30,3

31,4

30,4

 

BE

34,7

35,7

36,9

35,8

118

BG

14,7

15,6

16,5

15,6

51

CZ

26,7

28,0

29,2

28,0

92

DK

38,1

39,1

39,6

38,9

128

DE

36,5

37,5

37,9

37,3

123

EE

23,3

24,7

25,8

24,6

81

IE

53,8

57,9

59,6

57,1

150

EL

19,6

20,1

20,6

20,1

66

ES

27,2

27,7

28,6

27,8

92

FR

30,7

31,6

33,4

31,9

105

HR

18,6

19,5

20,8

19,6

65

IT

28,5

29,2

30,2

29,3

96

CY

26,5

27,8

29,3

27,9

92

LV

19,6

20,9

21,7

20,7

68

LT

23,0

24,6

26,4

24,7

81

LU

79,7

79,8

79,7

79,7

150

HU

20,2

21,6

22,9

21,6

71

MT

30,4

31,5

33,2

31,7

104

NL

37,9

39,3

39,9

39,0

129

AT

37,3

38,7

39,5

38,5

127

PL

20,6

21,7

23,1

21,8

72

PT

22,7

23,7

24,6

23,7

78

RO

18,5

20,0

21,8

20,1

66

SI

25,1

26,5

27,9

26,5

87

SK

20,7

21,3

22,1

21,4

70

FI

32,7

33,6

34,2

33,5

110

SE

35,9

36,5

37,4

36,6

121

A.3.3.   Energiamahukuse tegur

Tabel 7

Lõppenergiamahukus (FEI), ktoe/miljonit ostujõu standardit

 

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Lõppenergia-mahukuse tegur (%)

EL

74,1

71,8

69,0

71,6

 

BE

87,5

85,5

80,8

84,6

118

BG

94,8

90,5

85,0

90,1

126

CZ

87,3

82,4

78,5

82,7

115

DK

66,5

64,5

62,3

64,4

90

DE

70,7

67,5

66,5

68,2

95

EE

93,7

90,6

84,8

89,7

125

IE

46,0

44,3

42,4

44,2

62

EL

77,6

73,8

73,4

74,9

105

ES

66,1

66,4

63,8

65,4

91

FR

71,0

67,8

63,4

67,4

94

HR

89,9

85,5

81,6

85,6

120

IT

66,2

65,5

63,5

65,1

91

CY

82,2

77,4

73,6

77,7

109

LV

104,9

103,5

98,1

102,2

143

LT

81,5

80,6

75,4

79,2

111

LU

88,8

90,6

89,8

89,7

125

HU

91,2

85,7

81,6

86,2

120

MT

44,5

44,1

42,6

43,8

61

NL

74,5

72,2

69,4

72,0

101

AT

82,3

77,8

76,7

78,9

110

PL

89,5

89,6

83,0

87,3

122

PT

70,8

69,2

67,7

69,3

97

RO

64,3

60,4

56,5

60,4

84

SI

95,5

90,3

83,6

89,8

125

SK

88,3

86,0

85,2

86,5

121

FI

137,9

136,1

132,8

135,6

150

SE

87,7

84,8

80,7

84,4

118


Tabel 8

Primaarenergiamahukus (PEI), ktoe/miljonit ostujõu standardit

 

2017

2018

2019

Keskmine (2017–2019)

Primaarenergiamahukuse tegur (%)

EL

105,8

101,8

96,6

101,4

 

BE

123,0

114,2

114,4

117,2

116

BG

175,6

167,5

157,2

166,8

150

CZ

142,8

136,5

127,7

135,7

134

DK

79,4

76,9

73,0

76,5

75

DE

98,9

94,1

90,6

94,6

93

EE

188,7

174,6

140,4

167,9

150

IE

55,8

52,3

50,3

52,8

52

EL

110,0

104,9

101,1

105,3

104

ES

98,7

96,2

90,0

95,0

94

FR

116,7

112,6

104,7

111,3

110

HR

108,1

102,0

96,9

102,3

101

IT

86,2

83,5

80,8

83,5

82

CY

111,7

106,1

98,9

105,6

104

LV

116,7

116,3

109,6

114,2

113

LT

93,9

92,2

85,2

90,4

89

LU

91,2

92,9

92,1

92,1

91

HU

123,4

115,7

110,0

116,4

115

MT

57,6

55,1

53,3

55,3

55

NL

100,4

95,3

92,3

96,0

95

AT

100,3

93,2

92,3

95,3

94

PL

126,8

126,2

114,4

122,4

121

PT

97,6

93,1

87,2

92,6

91

RO

89,5

83,4

75,9

82,9

82

SI

129,9

121,3

112,5

121,2

120

SK

143,4

136,3

132,8

137,5

136

FI

178,8

177,0

169,9

175,2

150

SE

129,2

128,0

119,7

125,6

124

A.3.4.   Energiasäästu potentsiaali tegur

Tabel 9

PRIMES MIX 55 % ja PRIMESi ELi 2020. aasta võrdlusstsenaarium, miljonites naftaekvivalenttonnides (Mtoe)

 

MIX 55 (PEC)

PEC 2030 võrdlusalus

Energiasäästu potentsiaal (%)

MIX 55 (FEC)

FEC 2030 võrdlusalus

Energiasäästu potentsiaal (%)

BE

36,0

38,3

–6,0

30,5

33,1

–7,8

BG

14,0

15,6

–10,5

9,2

10,0

–8,0

CZ

30,1

32,8

–8,0

21,2

22,9

–7,5

DK

16,4

17,2

–4,6

14,7

15,4

–4,3

DE

198,3

221,4

–10,4

162,8

178,7

–8,9

EE

4,0

4,5

–12,7

2,7

2,9

–4,3

IE

11,4

12,6

–8,9

10,1

11,1

–9,2

EL

18,0

18,8

–4,4

15,0

16,2

–7,8

ES

86,0

91,5

–6,0

68,6

72,4

–5,3

FR

164,8

179,2

–8,0

105,5

118,1

–10,7

HR

6,7

7,6

–11,5

5,7

6,6

–13,4

IT

110,9

125,4

–11,6

94,5

102,8

–8,1

CY

2,1

2,3

–10,2

1,8

2,0

–9,4

LV

4,0

4,2

–5,0

3,6

3,7

–3,9

LT

5,3

5,7

–6,3

4,4

4,8

–7,6

LU

3,0

3,2

–7,6

2,9

3,1

–7,7

HU

24,6

26,1

–5,5

16,9

18,4

–7,8

MT

0,9

0,9

–4,6

0,7

0,8

–5,8

NL

49,8

52,3

–4,7

40,9

43,2

–5,2

AT

26,0

28,4

–8,7

22,8

24,6

–7,4

PL

73,8

89,1

–17,2

58,7

66,0

–11,1

PT

15,9

16,9

–6,0

13,9

14,8

–6,7

RO

30,0

33,2

–9,7

23,0

25,3

–8,9

SI

6,1

6,5

–6,5

4,5

4,8

–6,0

SK

14,6

15,4

–5,3

8,8

9,6

–8,3

FI

32,0

34,3

–6,9

21,5

24,1

–10,6

SE

37,2

40,8

–8,8

26,4

29,0

–9,0


Tabel 10

PRIMES MIX 55 % ja PRIMESi ELi ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium, miljonites naftaekvivalenttonnides (Mtoe)

 

MIX 55 (PEC)

PEC 2030 võrdlusalus

Energiasäästu potentsiaal (%)

MIX 55 (FEC)

FEC 2030 võrdlusalus

Energiasäästu potentsiaal (%)

BE

36,0

40,2

–10,5

30,5

33,1

–7,8

BG

14,0

16,5

–15,6

9,2

9,2

–0,7

CZ

30,1

33,8

–10,8

21,2

23,1

–8,4

DK

16,4

16,4

0,0

14,7

14,2

3,6

DE

198,3

219,4

–9,6

162,8

176,7

–7,8

EE

4,0

3,6

10,1

2,7

2,8

–3,4

IE

11,4

12,8

–10,8

10,1

12,0

–15,8

EL

18,0

19,6

–8,2

15,0

16,3

–8,0

ES

86,0

93,3

–7,8

68,6

71,8

–4,6

FR

164,8

183,6

–10,2

105,5

122,3

–13,8

HR

6,7

7,5

–9,9

5,7

6,5

–12,1

IT

110,9

125,6

–11,7

94,5

103,8

–9,0

CY

2,1

2,2

–4,4

1,8

1,9

–3,4

LV

4,0

4,3

–6,8

3,6

3,9

–9,4

LT

5,3

6,2

–13,8

4,4

5,0

–11,3

LU

3,0

3,3

–9,7

2,9

3,2

–8,6

HU

24,6

26,5

–6,8

16,9

18,2

–7,1

MT

0,9

0,8

2,9

0,7

0,7

–1,2

NL

49,8

51,8

–3,7

40,9

42,8

–4,4

AT

26,0

27,5

–5,5

22,8

23,1

–1,6

PL

73,8

93,3

–21,0

58,7

67,2

–12,6

PT

15,9

19,4

–18,2

13,9

16,3

–14,7

RO

30,0

31,8

–5,5

23,0

23,8

–3,1

SI

6,1

6,4

–5,4

4,5

4,9

–7,2

SK

14,6

16,0

–9,3

8,8

9,8

–10,1

FI

32,0

34,7

–7,8

21,5

23,8

–9,4

SE

37,2

42,0

–11,4

26,4

28,3

–6,8

A.3.5.   Summaarne tegur

Tabel 11

Summaarse teguri arvutamine (ELi 2020. aasta võrdlusstsenaarium)

(%)

 

Varajaste meetmete tegur

Jõukuse tegur

Energiamahukuse tegur

Energiasäästu potentsiaali tegur

Summaarne tegur

 

PEC

FEC

 

PEC

FEC

PEC

FEC

PEC

FEC

BE

89

93

118

116

118

52

67

94

99

BG

89

92

51

150

126

89

68

95

84

CZ

85

84

92

134

115

69

65

95

89

DK

50

50

128

75

90

50

50

76

80

DE

81

94

123

93

95

89

76

96

97

EE

90

70

81

150

125

109

50

107

82

IE

52

50

150

52

62

76

78

83

85

EL

50

50

66

104

105

50

66

68

72

ES

93

50

92

94

91

51

50

82

71

FR

100

69

105

110

94

69

91

96

90

HR

59

50

65

101

120

98

115

81

87

IT

50

50

96

82

91

99

69

82

77

CY

71

63

92

104

109

87

81

89

86

LV

100

88

68

113

143

50

50

83

87

LT

50

91

81

89

111

53

65

68

87

LU

77

73

150

91

125

65

66

96

104

HU

94

100

71

115

120

50

66

82

89

MT

50

91

104

55

61

50

50

65

77

NL

91

50

129

95

101

50

50

91

82

AT

100

100

127

94

110

74

63

99

100

PL

87

93

72

121

122

147

95

107

96

PT

100

50

78

91

97

52

57

80

70

RO

50

63

66

82

84

83

76

70

72

SI

66

50

87

120

125

55

51

82

79

SK

100

100

70

136

121

50

71

89

91

FI

100

100

110

150

150

59

91

105

113

SE

100

100

121

124

118

75

77

105

104


Tabel 12

Summaarse teguri arvutamine (ELi ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium)

(%)

 

Varajaste meetmete tegur

Jõukuse tegur

Energiamahukuse tegur

Energiasäästu potentsiaali tegur

Summaarne tegur

 

PEC

FEC

 

PEC

FEC

PEC

FEC

PEC

FEC

BE

89

93

118

116

118

90

67

103

99

BG

89

92

51

150

126

133

50

106

80

CZ

85

84

92

134

115

92

71

101

91

DK

50

50

128

75

90

50

50

76

80

DE

81

94

123

93

95

82

67

95

95

EE

90

70

81

150

125

50

50

93

82

IE

52

50

150

52

62

92

135

87

99

EL

50

50

66

104

105

70

69

72

72

ES

93

50

92

94

91

67

50

86

71

FR

100

69

105

110

94

88

118

101

97

HR

59

50

65

101

120

85

104

77

84

IT

50

50

96

82

91

100

77

82

78

CY

71

63

92

104

109

50

50

79

78

LV

100

88

68

113

143

58

80

85

95

LT

50

91

81

89

111

118

97

85

95

LU

77

73

150

91

125

83

73

100

105

HU

94

100

71

115

120

58

60

85

88

MT

50

91

104

55

61

50

50

65

77

NL

91

50

129

95

101

50

50

91

82

AT

100

100

127

94

110

50

50

93

97

PL

87

93

72

121

122

150

108

107

99

PT

100

50

78

91

97

150

126

105

88

RO

50

63

66

82

84

50

50

62

66

SI

66

50

87

120

125

50

62

81

81

SK

100

100

70

136

121

79

86

96

94

FI

100

100

110

150

150

67

80

107

110

SE

100

100

121

124

118

97

58

110

99


Tabel 13

I lisa valemi tulemused (ELi 2020. aasta võrdlusstsenaarium ja ELi ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium), miljonites naftaekvivalenttonnides (Mtoe)

 

ELi 2020. aasta võrdlusstsenaarium

ELi ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium

 

Valemi tulemused

Valemi tulemused pärast parandusteguri kohaldamist

Valemi tulemused

Valemi tulemused pärast parandusteguri kohaldamist

 

PEC

FEC

PEC

FEC

PEC

FEC

PEC

FEC

BE

34,14

29,24

33,77

28,78

35,39

29,24

34,66

28,82

BG

13,86

8,99

13,71

8,85

14,49

8,38

14,20

8,25

CZ

29,13

20,53

28,81

20,21

29,79

20,66

29,18

20,36

DK

15,70

13,95

15,52

13,73

14,98

12,88

14,67

12,69

DE

196,38

158,42

194,23

155,95

195,05

157,05

191,06

154,75

EE

3,97

2,60

3,93

2,56

3,21

2,57

3,14

2,53

IE

11,35

10,01

11,23

9,86

11,53

10,61

11,29

10,45

EL

17,32

14,87

17,13

14,64

17,91

14,90

17,55

14,68

ES

82,69

66,41

81,78

65,38

83,90

65,90

82,19

64,94

FR

159,09

105,65

157,34

104,01

161,97

108,52

158,67

106,93

HR

6,91

5,96

6,83

5,87

6,81

5,89

6,67

5,81

IT

113,40

93,57

112,16

92,12

113,50

94,27

111,18

92,89

CY

2,06

1,84

2,04

1,81

1,96

1,74

1,92

1,71

LV

3,77

3,34

3,73

3,28

3,83

3,50

3,75

3,45

LT

5,21

4,32

5,16

4,25

5,55

4,45

5,44

4,38

LU

2,85

2,75

2,82

2,71

2,90

2,77

2,84

2,73

HU

23,57

16,45

23,31

16,19

23,84

16,36

23,35

16,12

MT

0,84

0,70

0,83

0,69

0,78

0,67

0,76

0,66

NL

46,72

39,03

46,21

38,42

46,25

38,70

45,30

38,13

AT

25,15

21,69

24,88

21,35

24,50

20,49

24,00

20,19

PL

78,01

58,64

77,16

57,73

81,60

59,40

79,93

58,53

PT

15,33

13,62

15,16

13,41

17,06

14,58

16,71

14,37

RO

30,49

23,12

30,16

22,76

29,46

21,92

28,86

21,60

SI

5,85

4,35

5,79

4,29

5,79

4,40

5,68

4,33

SK

13,77

8,59

13,62

8,46

14,23

8,72

13,94

8,59

FI

30,11

20,92

29,78

20,60

30,33

20,71

29,71

20,41

SE

35,82

25,50

35,42

25,10

36,59

25,05

35,84

24,69

B liide

Energiabilanss

NRG_BAL

Energia lõpptarbimine

FEC

Energia lõpptarbimine, PRIMESi 2030. aasta prognoos 2020. aasta võrdlusstsenaariumi kohaselt

FECB2030

Lõppenergiamahukus

FEI

Sisemaine energia kogutarbimine

GIC

Miljonit naftaekvivalenttonni

Mtoe

Primaarenergia tarbimine

PEC

Primaarenergia tarbimine, PRIMESi 2030. aasta prognoos 2020. aasta võrdlusstsenaariumi kohaselt

PECB2030

Primaarenergiamahukus

PEI

Standardne rahvusvaheline energiatoodete liigitus

SIEC

Tuhat naftaekvivalenttonni

ktoe


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1099/oj).

(3)  Kõik ajakavas loetletud sammud tähtajaga kuni 2024. aasta märts on tehtud.

(4)  Energiamahukuse andmeid kasutatakse nii varajaste meetmete teguri kui ka energiamahukuse teguri arvutamiseks. Esimesel juhul kohaldatakse varasemate perioodide energiamahukuse paranemist, st arvutatakse kahe ajavahemiku (2007–2009 ja 2017–2019) vaheline keskmine väärtus. Energiamahukuse teguri puhul arvestatakse ainult viimase ajavahemiku (2017–2019) keskmist.

(5)  Kasutatakse Eurostati mõõtühikut „Jooksevhinnad, miljonit ostujõu standardit“ (Current prices, million purchasing power standards, CP_MPPS_EU27_2020) elaniku kohta.

(6)   https://www.measures.odyssee-mure.eu/.

(7)   http://pam.apps.eea.europa.eu/.

(8)  Need väärtused võivad muutuda vastavalt 2020. aasta võrdlusstsenaariumi ajakohastatud versioonidele. Vt jagu 2.3.


ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2024/1722/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)