European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/3203

30.12.2024

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU NING TEISELT POOLT GRÖÖNIMAA VALITSUSE JA TAANI VALITSUSE VAHELISE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL (2025–2030)

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada 22. aprillil 2021 Brüsselis sõlmitud ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (1) (edaspidi „leping“) sätteid. Käesolev protokoll hõlmab lisa koos liidetega.

Artikkel 2

Soovituslikud kalapüügivõimalused ja aasta püügikoguste kindlaksmääramise kord

1.   Gröönimaa pädevad ametiasutused lubavad liidu laevadel püüda allpool loetletud liike asjaomastes majandamispiirkondades vastavalt järgmistele soovituslikele aastakogustele (tonnides):

Gröönimaa majandusvööndi sihtliigid ja vastavad majandamispiirkonnad lähtejoonest 12 meremiili kaugusel

Soovituslikud kalapüügivõimalused

Tursk ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas

2 050

Pelaagiline meriahven (REB) ICESi XII ja XIV alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F, välja arvatud juhul, kui püük toimub lisa 5. liites sätestatud pelaagilise meriahvena paindlikkuskava alusel

0 (2)

Põhjalähedane meriahven (RED) (3) ICESi II , V, XII, XIV alapiirkonnas

2 100

Süvalest NAFO alapiirkonnas 1 – lõuna pool 68o N

1 900

Süvalest ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (4)

4 775

Harilik süvameregarneel NAFO alapiirkonnas 1

2 431

Harilik süvameregarneel ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas

4 150

Moiva ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (5)

13 000

Makrell ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas

0

Pikksabalased ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (6)

100

Pikksabalased NAFO alapiirkonnas 1

100

Kaaspüük

300

2.   Käesoleva protokolli kehtimisaja jooksul määrab ühiskomitee igal aastal hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril kindlaks eespool loetletud liikide tegelikud kalapüügivõimalused, lähtudes lõikes 1 sätestatud soovituslikest kogustest ja võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, Gröönimaa valitsuse või piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, ettevaatusprintsiipi ja Gröönimaa kalatööstuse vajadusi.

3.   Kui teatavate liikide tegelikud kalapüügivõimalused on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatust väiksemad, võib ühiskomitee seda kompenseerida muude liikide kalapüügivõimaluse suurendamisega samal aastal. Kui kompenseerimist ei ole kokku lepitud, kohandab ühiskomitee artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud soovituslike kalapüügivõimalustega.

4.   Kui tegelikud kalapüügivõimalused on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatust suuremad, kohandab ühiskomitee proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

5.   Pärast käesoleva artikli lõigetes 2–4 kirjeldatud iga-aastast menetlust võib Gröönimaa pakkuda käesoleva artikli lõikes 1 loetletud liikide osas täiendavaid kalapüügivõimalusi; liit võib selle pakkumise vastu võtta täielikult või osaliselt. Sellisel juhul vaatab ühiskomitee täiendavad kalapüügivõimalused läbi ja kohandab proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Liidu pädevad ametiasutused vastavad Gröönimaa pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest.

6.   Gröönimaa majandusvööndis tegutsevad liidu laevad järgivad kehtivaid kaaspüügireegleid nii reguleeritud kui reguleerimata liikide puhul, sealhulgas tagasiheitekeeldu.

7.   Käesoleva protokolli kohaldamisel on kaaspüük sellise mereorganismi püük, mis ei ole laeva kalapüügiloale märgitud sihtliigina või ei vasta miinimumsuuruse nõuetele.

8.   Harilik süvameregarneel moodustab kaaspüügist kuni 5 % ja muud liigid kuni 10 %.

9.   Kaaspüügi kohta ei väljastata eraldi kalapüügiluba.

10.   Kogu saak, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, registreeritakse ning andmed esitatakse liikide kaupa vastavalt kohaldatavatele Gröönimaa õigusaktidele.

11.   Kaaspüügi eest täiendava kalapüügiloa tasu ei maksta, kuna sihtliikide jaoks protokolli lisas sätestatud tasude kindlaksmääramisel on võetud arvesse lubatud kaaspüügi reegleid.

12.   Lisaks sellele ja ilma et see mõjutaks kaaspüügi määra ja lõigetes 7–11 osutatud reegleid, rakendavad liidu laevad püügistrateegiat, mis aitab tagada, et süvalesta sihtpüügil ei ületaks meriahvena ja tursa kaaspüük, tursa sihtpüügil ei ületaks meriahvena ja süvalesta kaaspüük ning meriahvena sihtpüügil ei ületaks tursa ja süvalesta kaaspüük 5 % sihtliigi puhul lubatud püügimahust püügireisi kohta. Püügireis kestab Gröönimaa majandusvööndisse sisenemisest kuni sealt väljumiseni. Kui laev on täielikult lossitud Gröönimaa sadamas, käsitatakse järgnevat püüki kui uut püügireisi.

Artikkel 3

Rahaline toetus ja makseviisid

1.   Liidu makstav artikliga 8 ettenähtud rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 13 osutatud ajavahemikul on 17 296 857 eurot aastas.

2.   Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)

artikli 2 lõigete 2–5 ning artikli 7 kohaselt on iga-aastane summa juurdepääsu eest Gröönimaa majandusvööndile 14 096 857 eurot;

b)

3 200 000 euro suurune aastane eritoetus Gröönimaa kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

3.   Liidu makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

4.   Liit maksab lõike 2 punktis a sätestatud summa esimesel aastal hiljemalt 30. juunil ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. märtsil. Liit maksab lõike 2 punktis b sätestatud kindla summa esimesel aastal hiljemalt 30. juunil ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. juunil.

5.   Gröönimaa ametiasutustel on lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

6.   Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 4

Valdkondlik toetus

1.   Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud kalavarudele juurdepääsu eest tasumisega. Valdkondlik toetus määratakse kindlaks lähtudes ja sõltuvalt Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkidest, mille kehtestab ühiskomitee, ning võttes arvesse eesmärkide saavutamise ühe- ja mitmeaastaseid kavasid.

2.   Kohe kui käesolevat protokolli hakatakse kohaldama ja hiljemalt kolme kuu möödumisel kõnealusest kuupäevast lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakendamisreeglites, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osaliseks kasutamiseks iga-aastaste algatuste jaoks;

b)

ühe ja mitme aasta kohta seatud eesmärgid, et kindlustada vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumine, võttes arvesse Gröönimaa riikliku kalanduspoliitika ning muude vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumisega seotud või seda mõjutavate poliitiliste suundade prioriteete;

c)

kriteeriumid ja kord, mis võimaldavad anda hinnangu aasta jooksul saavutatud tulemustele.

3.   Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud kiidab heaks ühiskomitee.

4.   Valdkondlikuks toetuseks ettenähtud rahalise toetuse maksmisel lähtutakse valdkondliku toetuse rakendamise tulemuste analüüsi alusel kujundatud seisukohast ja vajadustest. Liit võib osaliselt või täielikult peatada kõnealuse eritoetuse maksmise,

a)

kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)

kui rahalist toetust ei kasutata vastavalt heakskiidetud kavale.

Maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet või juhul, kui lõikes 5 osutatud rahalise rakendamise tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks.

Kui käesolev protokoll peatatakse vastavalt artiklile 8, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis-põhimõttel ajavahemiku võrra, millal käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

5.   Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud.

Artikkel 5

Teaduskoostöö

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundlikku kalapüüki, sealhulgas piirkondlikul tasandil, eelkõige NEAFCi, NAFO ja muude piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Ühiskomitee võib arutada meetmete võtmist, et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega.

Artikkel 6

Katsepüük

Lepinguosalised teevad koostööd, sealhulgas artikli 4 raames, et rakendada selliste liikide ja kalavarude suhtes, mis ei kuulu artikli 2 lõike 1 alla, jätkusuutlikku katsepüüki lisa VI peatükis sätestatud korra kohaselt ja ilma, et see mõjutaks artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud liidu rahalist toetust.

Artikkel 7

Uued kalapüügivõimalused

1.   Uued kalapüügivõimalused on sellised liikide ja asjaomaste majandamispiirkondadega seotud kalapüügivõimalused, mida võetakse arvesse artikli 2 lõikes 1 ja millest lähtuvalt kohandatakse proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

2.   Kui üks lepinguosaline soovib lisada artikli 2 lõikesse 1 uusi kalapüügivõimalusi, arutab ühiskomitee seda ettepanekut, lähtudes Gröönimaa õigusnormidest, parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest, Gröönimaa kalatööstuse vajadustest ja ettevaatusprintsiibist. Seejärel menetletakse uusi kalapüügivõimalusi artikli 2 lõigetes 2–5 sätestatud korra kohaselt. Ühiskomitee määrab kindlaks ka uute liikide baashinna ja kalapüügiloa tasud, mida kohaldatakse kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Artikkel 8

Käesoleva protokolli kohaldamise peatamine ja rahalise toetuse summa korrigeerimine

1.   Käesoleva protokolli kohaldamise, sealhulgas rahalise toetuse maksmise, võib peatada või rahalise toetuse summat võib muuta emma-kumma lepinguosalise algatusel ühe või mitme järgmise asjaolu korral:

a)

olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega, väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja takistab püügitegevust Gröönimaa majandusvööndis;

b)

käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes tehakse märkimisväärseid muudatusi ja üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil;

c)

kalandussektoris on tekkinud lepinguosaliste vahel või seoses lepingu tõlgendamise või kohaldamisega tõsine lahendamata vaidlus;

d)

üks lepinguosaline tuvastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga tagatud põhiõiguste rikkumise.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui rikkumine leiab aset mis tahes vastutusalas või pädevusvaldkonnas, mille üle Gröönimaa valitsusel puudub juriidiline vastutus või kus tal puudub ametlik pädevus, kuna Gröönimaa on Taani Kuningriigi omavalitsuslik osa.

2.   Artikli 4 lõike 4 kohaselt võib liit peatada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmise.

3.   Välja arvatud eriti pakilisel juhul peab asjaomane lepinguosaline käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks, sealhulgas rahalise toetuse maksmise peatamiseks, teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Käesoleva protokolli kohaldamist, sealhulgas rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui lõikes 1 osutatud asjaolude leevendamiseks võetud meetmete järel on olukord paranenud ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul. Rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis-põhimõttel ajavahemiku võrra, millal käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 9

Lepingu lõpetamine

Protokolli lõpetamisel lepingu artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt, vähendatakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 2 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis-põhimõttel.

Artikkel 10

Riiklikud õigusnormid

1.   Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigusnormidega, ilma et see piiraks liidu kalalaevade vastutust seoses liidu õigusega, kui lepingus, käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.   Gröönimaa teavitab liitu Gröönimaa majandusvööndis kala püüdvate välisriikide laevadega seotud muudatustest või uutest õigusaktidest aegsasti enne selliste muudatuste või uute õigusaktide jõustumist. Gröönimaa püüab võimaluse korral teatada õigusaktide muudatustest vähemalt kolm kuud enne nende rakendamist.

Artikkel 11

Andmekaitse

1.   Lepinguosalised tagavad, et pädev asutus kasutab lepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud tundlikke ja isikuandmeid, mis on saadud lepingu raames, ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitatakse konfidentsiaalsetena. Liidu laevadega ja nende lepingu kohase püügitegevusega seotud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, võib avaldada vastavalt asjaomasele riiklikule õigusele, eelkõige Inatsisartuti (Gröönimaa parlament) 23. mail 2024 välja antud kalandusseaduse nr 29 paragrahvile 52, et tagada püügitegevuse läbipaistvus. Osutatud seadust kohaldatakse mittediskrimineerival viisil kõigi Gröönimaa majandusvööndis kala püüdvate laevade suhtes.

3.   Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.   Lepingu raames vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 6. liite sätetele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

5.   Lepingu raames vahetatavaid andmeid töödeldakse vastavalt käesolevale artiklile ja käesoleva protokolli lisa 6. liitele ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

Artikkel 12

Ajutine rakendamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 13

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad üksteisele protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 15

Autentsed tekstid

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Image 1

Image 2


(1)   ELT L 175, 18.5.2021, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/793/oj.

(2)  Meriahvena püügivõimaluste jaotamine peaks olema kooskõlas NEAFC tasandil sõlmitud majandamiskokkuleppe ja tehtud otsustega.

(3)  RED on FAO kood Sebastes spp. puhul. Püügiaruannetes esitatakse koodid vastavalt liikidele (REG, REB).

(4)  Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(5)  Kui vastavalt esialgsele, vahepealsele ja lõplikule lubatud kogupüügile on püük võimalik pärast 30 000 tonni suurust Gröönimaa miinimumkvooti, pakutakse liidule kalapüügiks maksimaalselt 7,7 % kohaldatavast moiva lubatud kogupüügist püügihooaja jooksul ning kooskõlas lõigetega 2–5. Liit vastab kalapüügivõimaluste pakkumistele, mis on tehtud ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini, 14 kalendripäeva jooksul. Väljaspool seda ajavahemikku liidule pakutavate kalapüügivõimaluste puhul püüab liit vastata viie kalendripäeva jooksul ja vastab hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul.

(6)  Kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ei püüta sihtliigina, neid püütakse üksnes kaaspüügina koos teiste sihtliikidega.


LISA

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU NING TEISELT POOLT GRÖÖNIMAA VALITSUSE JA TAANI VALITSUSE VAHELISE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLLI ALUSEL LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Käesoleva lisa kohaldamisel ja kui ei ole sätestatud teisiti, on „pädev asutus“

—

liidu puhul Euroopa Komisjon,

—

Gröönimaa puhul kalandus- ja jahindusministeerium.

2.

„Kalapüügiluba“ on liidu kalalaevale väljastatud püügiluba, mis annab laevale õiguse teha Gröönimaa majanduspiirkonnas, millele on osutatud punktis 3, konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul.

3.   Püügipiirkond

3.1.

Kala püütakse majandusvööndis, mis on sätestatud 20. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005, mis käsitleb Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumist.

3.2.

Vastavalt Inatsisartuti (Gröönimaa parlament) 23. mai 2024. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 29 paragrahvi 13 lõikele 2 peab püük toimuma vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest.

3.3.

Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE

1.   Kalapüügiloa saamise tingimused

1.1.

Lepingu artiklis 2 osutatud kalapüügiloa võib anda üksnes liidu kalalaevade omanikele, kes on kantud liidu kalalaevade registrisse. Pelaagilise meriahvena püügiga seotud paindlikkuskava raames kala püüdmiseks tuleb laevadest teatada ka NEAFC-le vastavalt NEAFCi reeglitele. Lisaks ei tohi laev olla kantud ühtegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

1.2.

Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole Gröönimaa kalapüügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu. Need tingimused peavad olema täidetud enne lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kalapüügilubades nõutud teaduslikke proovivõtmisi.

2.   Kalapüügiloa taotlemine

2.1.

Kuni mõlemad lepinguosalised rakendavad ühiselt kalapüügilubade elektroonilist süsteemi, esitatakse kalapüügiloataotlus järgmisel viisil.

2.2.

Liidu pädev asutus esitab Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt (kollektiivse) kalapüügiloa taotluse või kalapüügilubade taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu alusel kala püüda. Taotlus esitatakse 1. liites esitatud vormil. Liidu laevade puhul, millel on sama omanik või esindaja, võidakse esitada kollektiivne kalapüügiloa taotlus tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all.

2.3.

Koos kalapüügiloataotlusega esitatakse tõend loatasu maksmise kohta taotletud liikide ja koguse eest vastavalt punktile 7.

2.4.

Kui Gröönimaa pädeva asutuse arvates on taotlus puudulik või ei vasta muul moel punktides 1, 2.2 ja 2.3 sätestatud tingimustele, teatab ta põhjustest liidu pädevale asutusele võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Gröönimaa kalapüügiloa taotluse kätte sai.

3.   Kalapüügiloa väljastamine

3.1.

Gröönimaa pädev asutus edastab kalapüügiloa elektrooniliselt liidu pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kõnealune elektrooniliselt edastatud kalapüügiluba on protokolli ning käesoleva lisa ja selle liidete kohaldamisel samaväärne kalapüügiloa originaaliga.

3.2.

Igale kalapüügiloale märgitakse lubatud püügikogus ning võimalikud piirangud ja täpsustused, sealhulgas liigid, geograafilised piirkonnad või sügavused. Kollektiivse taotluse alusel väljastatud kalapüügiloale märgitakse nende liikide üldkogus, mille eest on makstud kalapüügiloa tasu.

3.3.

Kalapüügiluba või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädeva asutuse nõudel.

3.4.

Kalapüügiluba antakse välja ühele kalalaevaomanikule ja selles tuleb märkida, millistel kalalaevadel on lubatud selle loa alusel kala püüda. Kalapüügiload ei ole edasiantavad.

3.5.

Laev võib püügireisil tegutseda ainult ühe kalalaevaomaniku loa või lubade kohaselt.

4.   Kalapüügiloa muutmine

4.1.

Kalapüügiloal märgitud lubatud koguse või tingimuste muutmiseks tuleb esitada uus taotlus.

4.2.

Ilma et see piiraks punkti 4.3 kohaldamist, peab laevaomanik, kui muudatus on seotud kalapüügiloaga lubatud koguste ületamisega, maksma lubatud kogust ületava koguse eest tasu, mis vastab kolmekordsele summale, mis on sätestatud punktis 7.1. Sellele laevale ei anta uut kalapüügiluba enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud.

4.3.

Erandjuhtudel, kui liidu asjaomaste liikide kalapüügivõimalused ei ole ammendatud, ja ainult selleks, et vältida protokolli alusel väljastatud kalapüügiloa kohaselt Gröönimaa majandusvööndis kala püüdvate liidu laevade püügitegevuse katkemist, peab lipuriik, kelle laev tõenäoliselt ületab lubatud püügikogust, teatama viivitamata Gröönimaa pädevale asutusele (ja saatma teate koopia liidu pädevale asutusele) kavatsusest esitada ametlik taotlus uue kalapüügiloa taotlemiseks sama liigi täiendava koguse jaoks. Laeval lubatakse jätkata kalapüüki tingimusel, et laevaomanik esitab Gröönimaa pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lipuriigi teadet tõendi asjakohase tasu maksmise kohta ja tingimusel, et uue kalapüügiloa taotlus esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast lipuriigi teadet vastavalt punktis 2 sätestatud korrale. Kõnealuste sätete täitmata jätmise korral kohaldatakse laeva suhtes punktis 4.2 sätestatud menetlust.

4.4.

Piiratud arvul juhtudel ja liidu pädeva asutuse taotluse korral võib laeva kalapüügiloa asendada mõnele muule liidu laevale antava uue kalapüügiloaga. Asendamine toimub liidu pädeva asutuse kaudu esitatud taotluse alusel. Uuele kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda ja mis vastab liigi kogusele, mille eest on kalapüügiloa tasu juba makstud ja millest on maha arvatud eelmise laeva poolt juba välja püütud kogused.

4.5.

Asendatud kalapüügiluba kaotab kehtivuse päeval, mil Gröönimaa pädev asutus väljastab uue loa.

5.   Püügiloa kehtivusaeg

5.1.

Kalapüügiload kehtivad väljastamise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil need väljastati.

5.2.

Moivapüügiks antakse kalapüügiload välja kuupäevadeks, mille rannikuriigid on oma raamkokkulepetes kokku leppinud ning kooskõlas protokolli artikli 2 lõigetega 2 ja 3.

5.3.

Kui kalandusaasta alguseks ei ole vastu võetud liidu õigusakte, millega määratakse kindlaks liidu laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused püügipiirangutega vetes, võivad liidu laevad, kellel oli lubatud püüda kala eelneva kalandusaasta 31. detsembril, saada kalapüügiloa ka aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, tingimusel et kalapüük on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Eelneva aasta kalapüügiloal märgitud kvoodist lubatakse ajutiselt kasutada üht kaheteistkümnendikku kuu kohta tingimusel, et kvoodi eest tasutakse kehtiva kalapüügiloa tasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida lähtudes teaduslikest nõuannetest ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimustest.

5.4.

Hariliku süvameregarneeli ja süvalesta püügiloa kasutamata koguse võib liidu pädeva asutuse taotluse korral, mis esitatakse asjaomase aasta 31. detsembriks, üle kanda järgmisesse aastasse maksimaalselt 25 % ulatuses asjaomaseks aastaks kalapüügiloale eraldatud üldkogusest. See kogus ei hõlma eelmise aasta eest üle kantud koguseid. Pärast 31. detsembrit kantakse kasutamata ülekantud kogused tagasi eelmisele aastale kasutamata püügikogusena.

6.   Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

Gröönimaa võib käesoleva lisaga ette nähtud kalapüügiloa kehtivuse peatada, kui

a)

konkreetne laev rikub raskelt Gröönimaa õigusnorme või

b)

laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtumäärust; kui kohtumäärust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

7.   Kalapüügiloa tasu, selle maksmine ja tagasimaksmine

7.1.

Kalapüügiloa tasud liidu laevade jaoks on järgmised:

Liigid

Eurot tonni kohta ajavahemikul 2025/2026

Eurot tonni kohta ajavahemikul 2027/2028

Eurot tonni kohta ajavahemikul 2029/2030

Tursk

208

225

252

Pelaagiline meriahven

136

147

165

Põhjalähedane meriahven

136

147

165

Süvalest

321

347

389

Harilik süvameregarneel läänes

250

270

302

Harilik süvameregarneel idas

188

203

228

Moiva

23

25

28

7.2.

Enne protokolli kohaldamise algust esitab Gröönimaa pädev asutus liidule andmed valitsuse pangakontode kohta, mida laevaomanikud kasutavad kõigi maksete tegemisel protokolli kehtivusaja jooksul. Gröönimaa pädev asutus teavitab liidu pädevat asutust muudatustest vähemalt kaks kuud ette.

7.3.

Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke püügitegevusega seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandetasusid. Kui laev ei ole ülekandetasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise kalapüügiloa taotlusega ja see on uue kalapüügiloa väljaandmise eeltingimus.

7.4.

Kui lubatud kogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud kogusele vastavat tasu.

7.5.

Kui kohaldatakse protokolli artiklit 8 või 9, mistõttu laev ei saa kalendriaasta jooksul püüda mingit osa lubatud kogusest, või kui kalapüügiloataotlust ei rahuldata, maksab Gröönimaa pädev asutus kalapüügiloa tasu omanikule täielikult tagasi 60 kalendripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse esitamist.

7.6.

Kaaspüügi eest kalapüügiloa tasu ei maksta.

8.   Baashinnad

8.1.

Liikide baashinnad on järgmised:

Liigid

Hind eluskaalu tonni kohta (eurodes)

Tursk

3 000

Pelaagiline meriahven

1 900

Põhjalähedane meriahven

1 900

Süvalest

4 960

Harilik süvameregarneel

4 726

Harilik makrell

PM

Moiva

400

Pikksabalased

1 735

Kaaspüük

2 200

8.2.

Liidu iga-aastane rahaline toetus Gröönimaale seoses Gröönimaa majandusvööndile juurdepääsu eest makstava rahalise hüvitisega põhineb kvoodimaksel, mis on 17,5 % protokollis kõnealuse liigi jaoks kokkulepitud püügivõimaluste võrdlushinnast.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Gröönimaa pädev asutus teeb enne protokolli ajutist kohaldamist liidu pädevale asutusele kättesaadavaks tehnilisi kaitsemeetmeid, seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate Gröönimaa asjakohaste õigusaktide ingliskeelse versiooni.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. jagu

Registreerimine ja aruandlus

1.

Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigusnormidega, ilma et see piiraks liidu kalalaevade vastutust seoses liidu õigusega, kui lepingus, protokollis, käesolevas lisas ja selle liidetes ei ole sätestatud teisiti.

2.

Ilma et see piiraks lipuriigi kalapüügiseirekeskuse aruandlusnõudeid, teatavad liidu laevad, kellel on lubatud lepingu alusel kala püüda, Gröönimaa pädevale asutusele oma registreerimis- ja aruandluskohustusest seoses lepingu kohase püügitegevusega vastavalt Gröönimaa õigusele. Elektroonilise laevaettekannete süsteemi käivitamisel asendab see IV peatüki 1. jaos osutatud elektroonilist aruandlussüsteemi.

3.

Taotluse korral saadab Gröönimaa pädev asutus asjakohased sihtliike ja püügivahendeid käsitlevad paberil püügipäevikud laeva esindajale (agendile), kes on märgitud 1. liite kohasel kalapüügiloa taotlusel. Kõik püügipäeviku tüüpide näidised peavad olema kättesaadavad ka liidu pädevale asutusele ja asjaomaste lipuriikide kalapüügiseirekeskustele.

4.

Kuni mõlemad lepinguosalised ei ole võtnud kasutusele elektroonilist laevaettekannete süsteemi, kasutatakse püügiandmete kogumiseks ja edastamiseks olemasolevaid vahendeid. Olemasolevad paberil püügipäevikud ja teatised täidetakse kohaldatava Gröönimaa õiguse kohaselt.

Elektrooniline laevaettekannete süsteem

1.

Lepinguosalised kohustuvad kasutama ja hoidma töökorras IT-süsteeme, mida on vaja, et tagada lepingu rakendamisega seotud teabe elektrooniline vahetamine.

2.

Lepinguosalised määravad kindlaks ja kiidavad ühiskomitees heaks elektroonilise teabevahetuse üksikasjaliku korra, eelkõige püügist teatamiseks elektroonilise laevaettekannete süsteemi kaudu, ning tõrgete puhul rakendatava korra.

3.

Lepinguosalised lepivad kokku, et laeva asukohta käsitleva teabe ja elektroonilise püügipäeviku edastamiseks ning võimaluse korral ka kalapüügilubade haldamiseks kasutatakse tulevikus UN/FLUXi (ÜRO kalandusvaldkonna üldine teabevahetuskeel) standardit ja teabevahetusvõrku FLUX TL.

4.

Elektroonilist laevaettekannete süsteemi rakendatakse ühiskomitee poolt kindlaksmääratud ajakava kohaselt, lähtudes kokku lepitud tehnilistest nõuetest. Lepinguosalised teevad ühiskomiteele ettepaneku elektroonilisele laevaettekannete süsteemile üleminekuks ja kasutusele võtmiseks vajaliku ajavahemiku kohta, võttes arvesse võimalikke tehnilisi piiranguid.

5.

Mõlemad lepinguosalised määravad kindlaks katseaja, mida on vaja, et minna üle FLUXi standardi tõhusale kasutamisele. Kui katsed on edukalt lõpule viidud, määravad lepinguosalised võimalikult kiiresti kindlaks elektroonilisele laevaettekannete süsteemile ülemineku kuupäeva.

6.

Kui elektrooniline laevaettekannete süsteem on täielikult toimiv, ei lubata ilma sellise süsteemita laeval protokolli alusel kala püüda.

7.

Gröönimaa ja liit teavitavad teineteist viivitamata kõikidest IT-süsteemi riketest, mis takistavad kalapüügiseirekeskuste vahelist teabevahetust.

8.

Kuni lepinguosalised ei ole rakendanud elektroonilist laevaettekannete süsteemi, saadetakse püügipäeviku koopia iga püügireisi lõpus kohe pärast sadamasse saabumist kas posti või e- posti teel Gröönimaa pädevale asutusele.

Lossimine ja ümberlaadimine

Laeva kapten edastab lepinguga nõutavad lossimisandmed Gröönimaa pädevale asutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi kaudu. Andmed peavad hõlmama Gröönimaa kalapüügiloa alusel püütud saagi lossimist väljaspool Gröönimaad asuvates sadamates. Üleminekuperioodil ja kuni elektroonilise laevaettekannete süsteemi rakendamiseni edastab kapten lossimisandmeid lepinguosaliste kokkulepitud asjakohaste vahendite abil.

2. jagu

Laevaseire satelliitsüsteem

1.

Kõik protokolli kohaselt loa saanud liidu laevad peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemiga (edaspidi „laevaseiresüsteem“), mis on paigaldatud laeva pardale ja võimaldab nende asukoha pidevat automaatset edastamist maismaal asuvale lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.

Käesoleva protokolli kohaselt satelliitseire alla kuuluvate laevade laevaseiresüsteem edastab laeva asukohaandmed automaatselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, kes edastab need viivitamata Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele. Kui mõlemad lepinguosalised on selles kokku leppinud, edastatakse laeva asukoha teated liidu keskjaama kaudu, kasutades UN/FLUXi standardit ja teabevahetusvõrku FLUX TL, kui kokkulepitud katseperioodid on edukalt lõpule viidud.

3.

Lipuriik ja Gröönimaa ametiasutused määravad kumbki laevaseiresüsteemi korrespondendi, kes tegutseb kontaktpunktina.

Enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva edastavad lipuriigi ja Gröönimaa kalapüügiseirekeskused üksteisele oma laevaseiresüsteemi korrespondendi andmed (asutus, aadress, telefon, teleks, e-post). Laevaseiresüsteemi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

4.

Laevaseiresüsteemi kontaktpunktid vahetavad kogu asjakohast teavet laeva seadmete, edastusprotokollide ja muude satelliitseireks vajalike funktsioonide kohta.

5.

Laevaseiresüsteemi kasutamise kord ja protseduurid süsteemi rikke korral on sätestatud 3. liites.

3. jagu

Inspektsioon merel või sadamas

1.

Liidu laevu, millel on kalapüügiluba, inspekteerivad Gröönimaa majandusvööndis või sadamates Gröönimaa laevad ja inspektorid, kes on vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile selgelt kindlaks määratud, ning inspekteerimine toimub kooskõlas FAO ning asjakohase sadamariigi piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud meetmetega.

2.

Mõlema lepinguosalise pädev asutus võib kutsuda inspekteerimist vaatlema teise lepinguosalise esindaja.

3.

NEAFCi ja NAFO reguleeritavas piirkonnas rahvusvahelist inspekteerimist tegeva lepinguosalise pädev asutus võib kutsuda teise lepinguosalise inspektorid rahvusvahelist inspekteerimist tegeva inspekteerimislaeva pardale.

4. jagu

Vaatluskava

1.

Gröönimaa majandusvööndis toimuva püügitegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õiguses sätestatud vaatluskava. Gröönimaa majandusvööndis kalapüügiluba omavate liidu kalalaevade kaptenid teevad Gröönimaa pädevate asutustega koostööd vaatlejate pardale võtmiseks.

2.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Gröönimaa pädevad asutused.

3.

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)

käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning

c)

arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

4.

Vaatleja võetakse pardale Gröönimaa pädeva asutuse ja kapteni vahel kokkulepitud sadamas või konkreetses piirkonnas merel. Kui vaatleja ei tule pardale kolme tunni jooksul alates määratud kuupäevast ja kellaajast, vabastatakse laevaomanik automaatselt kohustusest võtta vaatleja pardale ning laeval on õigus sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

5.   Vaatleja aruanne

5.1.

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande elektroonilise koopia.

5.2.

Liidu pädeva asutuse või lipuriigi taotluse korral edastab Gröönimaa pädev asutus neile vaatleja aruande koopia kaheksa tööpäeva jooksul.

5. jagu

Rikkumised

1.   Rikkumised

Kui liidu laev ei ole täitnud protokolli, eelkõige edastanud püügiaruandeid, peetakse seda käesoleva lisa II peatüki punkti 6 alapunktis a osutatud raskeks rikkumiseks. Gröönimaa pädeval asutusel on õigus peatada kehtiv kalapüügiluba seniks, kuni püügiaruandeid käsitlevad kohustused on täidetud. Korduva rikkumise puhul võib Gröönimaa pädev asutus keelduda asjaomase laeva kalapüügiloa uuendamisest. Liidu pädevat asutust ja lipuriiki teavitatakse viivitamata igakülgselt.

2.   Rikkumiste menetlemine

2.1.

Lepingu kohast kalapüügiluba omava liidu laeva poolt Gröönimaa majandusvööndis iga toime pandud rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

2.2.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira kapteni ja laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2.3.

Iga rikkumise puhul, mille on Gröönimaa majandusvööndis pannud toime lepingu kohast kalapüügiluba omav liidu laev, saadetakse kohaldatavas Gröönimaa õiguses sätestatud korra kohaselt teave rikkumise laadi ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatava karistuse kohta otse laevaomanikule.

2.4.

Gröönimaa pädev asutus saadab inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia liidu ja lipuriigi pädevale asutusele e-posti teel nii kiiresti kui võimalik.

2.5.

Kui rikkumisega kaasneb kohtumenetlus, tuleb enne selle algatamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, püüda leida oletatava rikkumise osas rahumeelne lahendusnelja päeva jooksul pärast rikkumisteate esitamist. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

3.   Laeva kinnipidamine

3.1.

Lepingu kohast kalapüügiluba omava liidu laeva mis tahes põhjustel kinnipidamisest teatab Gröönimaa viivitamata liidu pädevale asutusele ja lipuriigile. Kõnealuses teates esitatakse kinnipidamise põhjused ning sellele lisatakse rikkumist tõendavad dokumendid.

3.2.

Enne mis tahes meetme võtmist kinni peetud liidu laeva, selle kapteni, meeskonna või lasti suhtes, välja arvatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta tõendeid, määrab Gröönimaa uurimise eest vastutava ametniku ja korraldab liidu pädeva asutuse taotluse korral teabekoosoleku ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise põhjustest teavitamist. Kõnealusel koosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

4.   Karistused rikkumiste eest

4.1.

Rikkumise puhul määratavad karistused kehtestab Gröönimaa vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele.

4.2.

Kui rikkumine lahendatakse rahumeelselt, lähtutakse rahalise karistuse määramisel Gröönimaa õigusaktidest.

5.   Kohtumenetlus ja pangatagatis

5.1.

Kui rahumeelne lahendus ei ole võimalik ja rikkumisasja kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, deponeerib rikkumisega seotud liidu laeva omanik Gröönimaa osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Gröönimaa pädev asutus, nii et see kataks liidu laeva peatamisega seotud kulu, tõenäolise trahvi ja võimalikud rahalised hüvitised. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu. Kui kohtumenetlus kestab kauem kui neli aastat, selgitab Gröönimaa pädev asutus korrapäraselt liidu pädevale asutusele ja asjaomasele lipuriigile, milliseid samme on astutud kohtuotsuseni jõudmiseks.

5.2.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)

täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)

summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

5.3.

Kohtumenetlust alustatakse niipea kui võimalik kooskõlas riikliku õigusega.

5.4.

Gröönimaa teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest 14 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

6.   Laeva ja meeskonna vabastamine

6.1.

Pärast pangatagatise esitamist, trahvisummade maksmist või rahumeelsest lahendusest tulenevate kohustuste täitmist lubatakse liidu kalalaeval sadamast lahkuda ja jätkata kalapüüki.

V PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

1. jagu

Ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete projektide hindamise meetodid ja kriteeriumid

1.

Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigusnormidega, ilma et see piiraks liidu kalalaevade vastutust seoses liidu õigusega, kui lepingus, protokollis ega selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.

Gröönimaa teavitab liidu pädevat asutust viivitamata kõigist võimalustest ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomiseks Gröönimaa ettevõtetega. Liidu pädev asutus teavitab sellest kõiki liidu liikmesriike. Ühisettevõtte puhul hinnatakse esitatud projekte vastavalt käesolevale peatükile.

3.

Lepingu artikli 12 lõike 2 punkti e kohaldamisel esitab liit Gröönimaale võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kümme tööpäeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku liidu ettevõtjaid kaasavate ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist käsitlevate projektide kohta. Projektid esitatakse liidu pädevale asutusele liidu asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaudu.

4.

Ühiskomitee esmane eesmärk on soodustada protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud liikide soovituslike kvootide täielikku kasutamist liidu laevade poolt. Kui ühiskomitee on teatava liigi suhtes leppinud ilma teadusliku põhjenduseta kokku väiksema aastase kalapüügivõimaluse, kui on sätestatud protokolli artikli 2 lõikes 1, jäetakse kõrvale projektid, milles käsitletakse ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist nende liikide püüdmiseks sama kalendriaasta jooksul.

5.

Ühiskomitee hindab projekte, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

sihtliigid ja kalapüügipiirkonnad;

b)

varude seisund lähtuvalt parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja ettevaatusprintsiibist;

c)

kavandatavale püügitegevusele vastav tehnoloogia;

d)

ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja püügitegevuse kestus ning

e)

laevaomaniku ja laevaomaniku partnerite varasem kogemus kalandussektoris.

6.

Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 5 kohast hindamist.

7.

Protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud liikide puhul ei mõjuta liidu laevade poolt ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete raames püütud kogused kehtivaid kokkuleppeid püügikoguste jagamiseks liidu liikmesriikide vahel.

2. jagu

Ajutistele ühisettevõtetele kehtestatud kalavarudele juurdepääsu tingimused

1.   Kalapüügiload

1.1.

Kui ajutise ühisettevõtte projekt on saanud ühiskomiteelt positiivse hinnangu, esitavad asjaomased liidu laevad kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatükile. Taotluses tuleb selgelt märkida, et tegemist on ajutise ühisettevõttega.

1.2.

Kalapüügiluba väljastatakse ajutise ühisettevõtte kestuse ajaks, kuid mingil juhul ei kehti luba kauem kui ühe kalendriaasta.

1.3.

Kalapüügiloale peab olema selgelt märgitud, et püük toimub Gröönimaa ametiasutuste eraldatud kalapüügivõimaluste raames, võttes arvesse Gröönimaa lubatud kogupüüki, kuid väljaspool protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud kalapüügivõimalusi.

2.   Laevade asendamine

Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva liidu laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega liidu laevaga ainult igakülgselt põhjendatud juhtudel ja lepinguosaliste nõusolekul.

3. jagu

Hariliku süvameregarneeli kvoodi ühelt loaomanikult teisele ülekandmise kord

1.   Ülekandmise kord

1.1.

Gröönimaa ja liidu laevaomanikud võivad kehtestada hariliku süvameregarneeli püügivõimaluste ühelt ettevõtjalt teisele ülekandmise korra, mille puhul vahetatakse püügivõimalus ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas püügivõimaluse vastu NAFO alapiirkonnas 1.

1.2.

Pärast liidu päedvalt asutuselt asjaomase liidu liikmesriigi nimel esitatud taotluse saamist kohustuvad Gröönimaa ametiasutused hõlbustama sellise korra rakendamist.

1.3.

Võttes arvesse teaduslikke nõuandeid, peaks maksimaalne aastane ülekantav kogus olema 2 000 tonni.

1.4.

Liidu laevad kalastavad samadel tingimustel, mis on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele II peatüki kohaselt väljaantud kalapüügilubades.

VI PEATÜKK

KATSEPÜÜK

1.

Lepingu artikli 11 ja artikli 12 lõike 2 punkti f kohaldamisel, kui liidu pädev asutus on Gröönimaad teavitanud huvist osaleda protokolli artikli 2 lõikes 1 loetlemata liikide ja kalavarude katsepüügil,

1.1.

esitab liidu pädev asutus Gröönimaale hiljemalt 15 päeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku, milles täpsustatakse järgmist:

a)

sihtliigid;

b)

katsepüügiga seotud tehnilised näitajad (katsepüügil kasutatav tehnoloogia, katsepüügi kestus, kalapüügipiirkonnad jne);

c)

liidu katsepüügil osalemisest tulenev eeldatav kasu kalandussektori teadus- ja arendustegevusele ning

d)

hinnang laevade kavandatud püügitegevuse võimalikule mõjule, näidates, et selline tegevus ei avalda tõenäoliselt märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

1.2.

Gröönimaa esitab ühiskomiteele

a)

kohalike ja kolmandate riikide laevade asjakohaste katsepüügikampaaniate üksikasjad ja tingimused;

b)

sama liigiga seotud varasemate katsepüügikampaaniate tulemused ning

c)

olemasoleva teadusliku ja muu teabe.

2.

Ühiskomitee hindab tehnilisi toimikuid, võttes igakülgselt arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiipi.

3.

Pärast ühiskomitee positiivset otsust liidu osalemise, selle ulatuse ja katsepüügikampaania tehniliste parameetrite kohta esitavad liidu laevad kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Kalapüügiluba ei kehti kauem kui kalendriaasta lõpuni.

4.

Kõiki IV peatüki sätteid kohaldatakse katsepüügiga tegelevate liidu laevade suhtes.

5.

Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, peavad katsepüügikampaania ajal merel viibivad asjaomased liidu laevad

a)

teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania algusest ja deklareerima enne katsepüügi algust kogu pardal oleva saagi;

b)

esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa pädevale asutusele ja Euroopa Komisjonile igal nädalal aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused);

c)

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa pädeva asutuse valitud vaatleja; vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal; otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega, ning

d)

teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania lõppemisest ja esitama Gröönimaa pädeva asutuse taotluse korral laeva inspekteerimiseks enne Gröönimaa majandusvööndist lahkumist.

6.

Katsepüügikampaania ajal püütud saak, mis on kampaaniaga kooskõlas, jääb laevaomaniku omandisse.

7.

Gröönimaa pädev asutus nimetab kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüüki takistada.

8.

Toetudes asjaomaste teaduslike nõuandeasutuste soovitustele, võib Gröönimaa rakendada katsepüügi suhtes kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sulgeda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks.

9.

Asjaomased liidu laevad esitavad mõlemale lepinguosalisele hiljemalt 30 päeva jooksul katsepüügi lõpetamisest hindamisaruande, milles käsitletakse vähemalt järgmist:

a)

kas püük toimus kavandatud tehniliste parameetrite kohaselt ning

b)

kas tehnilistes toimikutes seatud oodatav eesmärk seoses kalandussektori teadusuuringute ja arenguga on saavutatud ja kui ei ole, siis miks;

c)

kas esines ettenägematuid probleeme, sealhulgas kaaspüük;

d)

kas laev täitis punkti 5 ja kui ei, siis tuleb seda igati põhjendada.

10.

Kui lepinguosalised jõuavad järeldusele, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, ja kui ühiskomitee on kooskõlas protokolli artikli 2 lõigetega 2 ja 4 ning artikliga 7 kehtestanud uued kalapüügivõimalused, võivad Gröönimaa ametiasutused pakkuda kalapüügivõimalusi, mis on proportsionaalsed eelneval viiel aastal katsepüügis osalenud liidu laevade suhtelise kvooditäitmisega. Liidule eraldatud kogus ei tohi ületada 50 %, välja arvatud juhul, kui Gröönimaa otsustab pakkuda rohkem. Käesolevat sätet kohaldatakse kuni protokolli kehtivusaja lõpuni.

KÄESOLEVA LISA LIITED

1. liide. Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide. Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

3. liide. Satelliitseire rakendamine (laevaseiresüsteem)

4. liide. Laevaseiresüsteemi andmete vorming

5. liide. Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

6. liide. Isikuandmete töötlemine

1. liide

KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

Kalapüügiloa taotlusvorm Gröönimaa majandusvööndi jaoks ja Gröönimaa kvoodi kasutamiseks väljaspool Gröönimaa majandusvööndit

 

(kohustuslik/ valikuline/ tingimuslik)

 

Kalapüügiloa jaoks esitatav teave

1

Kalapüügiloa liik, mille kohta taotlus esitatakse (sihtliik ja piirkond)

kohustuslik

 

2

Taotletav kogus

kohustuslik

 

3

Kalapüügiloa kestus

kohustuslik

 

4

Aadress, kuhu kalapüügiloa taotlus tuleb saata

 

European Commission, Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries, Rue de la Loi 200, B-1049 Brussels, fax: + 32 2 2962338, e-mail: Mare-licences@ec.europa.eu

Teave laeva kohta

5

Lipuriik

kohustuslik

 

6

Laeva nimi

kohustuslik

 

7

Pardatähis

kohustuslik

 

8

Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)

kohustuslik

 

9

IMO number

tingimuslik

Kui laevale on antud IMO number

10

Lipuriigi registrinumber

valikuline

 

11

Ehitamise aasta

kohustuslik

 

12

Registreerimissadam

kohustuslik

 

13

Laevatüüp (FAO kood)

kohustuslik

 

14

Püügivahendite esmane tüüp (FAO kood)

kohustuslik

 

15

Laeva eelmine nimi (eelmised nimed) (lipuriik, nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ja muutmise kuupäev)

tingimuslik

Kui teave varasema kohta on olemas

16

Inmarsati number / Iridiumi number (telefoninumber, e-post)

tingimuslik

Telefoninumbri ja e-posti aadressi esitamine ei ole kohustuslik

17

Omanikud, füüsilise või juriidilise isiku aadress, telefon, faks, e-post

tingimuslik

Faksinumbri esitamine ei ole kohustuslik

18

Laeva esindaja (agendi) nimi ja aadress

kohustuslik

 

19

Mootori võimsus (kilovatt)

kohustuslik

 

20

Laeva pikkus (kogupikkus)

kohustuslik

 

21

Tonnaaž brutoregistertonnides (GT)

kohustuslik

 

22

Külmutusvõimsus (tonni päevas)

kohustuslik

 

23

Külmutatud merevee või jahutatud merevee mahutite maht kuupmeetrites

kohustuslik

 

24

Asjakohase resolutsiooniga (kuni 0,5  MB) digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis

kohustuslik

 

2. liide

GRÖÖNIMAA PÄDEVATE ASUTUSTE KONTAKTANDMED

Aruannete ja teadete esitamine

Vastavalt lisa IV peatüki 1. jaole esitatakse aruanded ja teated grööni, taani või inglise keeles.

Teated edastatakse rannalähedase raadioside või e-posti teel järgmistele asutustele: Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFLK) ja Arktisk Kommando (AKO):

GFLK, telefon: + 299 34 50 00,

e-post: GFLK@NANOQ.GL

AKO, telefon: + 299 36 40 00,

e-post: FKO-KTP-A-FIO@FIIN.DK

Püügipäevikud tuleb saata järgmisel aadressil:

Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFKL)

P.O. Box 501, 3900 Nuuk, Greenland

Kalapüügiloa ja muude lubade taotlus tuleb esitada järgmisele asutusele:

kalandus- ja jahindusministeerium

e-post: APN@NANOQ.GL

3. liide

SATELLIITSEIRE RAKENDAMINE (LAEVASEIRESÜSTEEM)

1.   Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

1.1.

Liidu laevad, kes püüavad kala lepingu kohase kalapüügiloa alusel Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi vetes (nagu on esitatud 5. liites), peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitseireseadmega (laevaseiresüsteem), mis on paigaldatud pardale ja tagab kalapüügipiirkannas viibimise ajal laeva asukohaandmete pideva automaatse edastamise maismaal asuvale laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskusele mitte harvem kui üks kord tunnis.

1.2.

Kui lepingu alusel kala püüdev kalalaev, mida protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb kalapüügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata nii lipuriigi kui ka Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele. Kui mõlemad lepinguosalised on selles kokku leppinud, edastatakse kõik asukohateated liidu keskjaama kaudu. Kui mõlemad pooled on üle läinud UN/FLUXi vormingule, edastatakse laevaseiresüsteemi asukohateated läbi lipuriikide ja Euroopa Komisjoni hallatava teabevahetusvõrgu FLUX TL kaudu. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

a)

elektrooniliselt, kasutades turvalist andmevahetusprotokolli,

b)

kalapüügipiirkonda sisenemisel ja sealt lahkumisel,

c)

4. liites osutatud vormingus.

1.3.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)

laeva tunnusandmed;

b)

laeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)

asukohateate registreerimise UTC kuupäev ja kellaaeg;

d)

laeva kiirus ja kurss asukoha registreerimise ajal.

1.4.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja nende elektroonilise edastuse. Asukohateated salvestatakse turvaliselt ning andmeid säilitatakse jooksva ja eelmise aasta kohta. Tehniliste piirangute korral võib seda ajavahemikku ühise otsusega vähendada.

1.5.

Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvarakomponendid peavad olema võltsimisekindlad, st valeandmete sisestamine või väljastamine peab olema võimatu ning seadmeid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja kogu aeg töökorras, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada.

1.6.

Seire ja kontrolli eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad vajaduse ja taotluse korral teavet kasutatavate seadmete kohta.

2.   Kalalaeva pardal asuva seireseadme tehniline tõrge või rike

2.1.

Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama Gröönimaa ja liidu ametiasutusi.

2.2.

Rikkis seade tuleb asendada või parandada esimeses külastatavas sadamas, kus teenus on kättesaadav, ja vähemalt 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui lipuriik on Gröönimaa kalapüügiseirekeskust rikkest teavitanud. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune kalalaev olema sõitnud Gröönimaa ametiasutuste määratud sadamasse regulatiivsete järelmeetmete võtmiseks ja rikke kõrvaldamiseks või lahkuma püügipiirkonnast eeldusel, et lipuriik esitab Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele kontrolliaruande rikkis seadme ja rikke põhjuste kohta.

2.3.

Kuni seade parandatakse või asendatakse, edastab kalalaeva kapten lipuriigi kalapüügiseirekeskusele üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektrooniliselt, raadio teel või faksiga, lisades kalalaeva kapteni poolt vastavalt punktis 1.2 esitatud tingimustele registreeritud asukohateated.

2.4.

Käesoleva liite punktis 23 osutatud käsitsi edastatud teated registreeritakse viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskuse andmebaasis, millele on osutatud käesoleva liite punktis 1.4, ning lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab need viivitamata Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele kasutades 4. liites esitatud protokolli ja vormingut.

2.5.

Pärast punktis 2.2 osutatud ajavahemikku ei lubata laeval enam Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kala püüda.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine kalapüügiseirekeskuste vahel

3.1.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

3.2.

Mõlema lepinguosalise kalapüügiseirekeskused vahetavad omavahel kontaktandmeid, nt e-posti aadresse, faksi, teleksi ja telefoni numbreid, ning hoiavad üksteist vahetult kursis nende kontaktandmete muutumisega.

3.3.

Ilma et see piiraks edasiste täiustuste rakendamist, edastatakse asukohateateid asjaomaste kalapüügiseirekeskuste ja lipuriikide vahel elektrooniliselt, kasutades HTTPS-protokolli. Gröönimaa ametiasutused ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel sertifikaate.

3.4.

Laevaseiresüsteemi andmeid kasutatakse vastavalt protokolli artiklile 11.

4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1.

Gröönimaa pädev asutus ja liidu lipuriigi kalapüügiseirekeskused tagavad, et nende elektroonilised seadmed ühilduvad ning teavitavad üksteist viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel, et leida võimalikult kiire tehniline lahendus.

4.2.

Kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

4.3.

Kõik rikke ajal edastamata jäänud teated saadetakse niipea, kui taastatakse side asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel.

5.   Kalapüügiseirekeskuse hooldus

5.1.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne hooldustööde algust, märkides võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

5.2.

Hoolduse kestel võib laevaseiresüsteemi andmete edastamise katkestada kuni süsteemi taas töökorda seadmiseni. Asjaomased laevaseiresüsteemi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

5.3.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse laevaseiresüsteemi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks vastastikku kokku lepitud alternatiivset elektroonilist viisi.

5.4.

Gröönimaa teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalvetalitusi, et liidu laevad ei edasta laevaseiresüsteemi andmeid Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

6.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

6.1.

Kui rikkumist on võimalik põhjendatud andmetel tõestada, võib Gröönimaa taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Gröönimaa peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Gröönimaale viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

6.2.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Gröönimaa lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu võimalikust edaspidisest seirest.

4. liide

1. JAGU – LAEVASEIRESÜSTEEMI ANDMETE NAF-VORMING (*)

Laevaseiresüsteemi andmete vorming

Laevaseiresüsteemi teadete edastamise vorm teise lepinguosalise kalapüügiseirekeskusele

1)   Sisenemisteade „ENTRY“

Andmeelement

Väljakood

Kohustuslik/valikuline

Märkused:

Teate algus

SR

kohustuslik

Süsteemne osa, märgib teate algust

Aadress

AD

kohustuslik

Sõnumi osa, saaja riigi ISO kolmekohaline Alfa-3 kood

Saatja

FR

kohustuslik

Sõnumi osa, teate edastajariigi ISO kolmekohaline Alfa-3 kood

Teate number

RN

valikuline

Sõnumi osa, teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev

RD

valikuline

Sõnumi osa, teate kuupäev

Teate kellaaeg

RT

valikuline

Sõnumi osa, teate kellaaeg

Teate liik

TM

kohustuslik

Sõnumi osa, teate liik „ENT“

Raadiokutsung

RC

kohustuslik

Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Registri sisenumber

IR

kohustuslik

Laevaga seotud andmed, lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alfa-3 koodina, millele järgneb number

Pardatähis

XR

valikuline

Laevaga seotud andmed, laeva küljele kantud number

Laiuskraad

LT

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99,999 (WGS-84)

Pikkuskraad

LG

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoht ± 999,999 (WGS-84)

Kiirus

SP

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss

CO

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, laeva sõidusuund 360o skaalal

Kuupäev

DA

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

kohustuslik

Süsteemne osa; märgib teate lõppu

2)   Asukohateade „POSITION“

Andmeelement

Väljakood

Kohustuslik/valikuline

Märkused:

Teate algus

SR

kohustuslik

Süsteemne osa, märgib teate algust

Aadress

AD

kohustuslik

Sõnumi osa, saaja riigi ISO kolmekohaline Alfa-3 kood

Saatja

FR

kohustuslik

Sõnumi osa, teate edastajariigi ISO kolmekohaline Alfa-3 kood

Teate number

RN

valikuline

Sõnumi osa, teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev

RD

valikuline

Sõnumi osa, teate kuupäev

Teate kellaaeg

RT

valikuline

Sõnumi osa, teate kellaaeg

Teate liik

TM

kohustuslik

Sõnumi osa, teate liik „POS“ (1)

Raadiokutsung

RC

kohustuslik

Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Registri sisenumber

IR

kohustuslik

Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alfa-3 koodina, millele järgneb number

Pardatähis

XR

valikuline

Laevaga seotud andmed, laeva küljele kantud number

Laiuskraad

LT

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoht ± 99,999 (WGS-84)

Pikkuskraad

LG

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoht ± 999,999 (WGS-84)

Tegevus

AC

valikuline (2)

Asukohaga seotud andmed, „ANC“ märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi

Kiirus

SP

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss

CO

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, laeva sõidusuund 360o skaalal

Kuupäev

DA

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

kohustuslik

Süsteemne osa, märgib teate lõppu

3)   Väljumisteade „EXIT“

Andmeelement

Väljakood

Kohustuslik/valikuline

Märkused:

Teate algus

SR

kohustuslik

Süsteemne osa, märgib teate algust

Aadress

AD

kohustuslik

Sõnumi osa, saaja riigi ISO kolmekohaline Alfa-3 kood

Saatja

FR

kohustuslik

Sõnumi osa, teate edastajariigi ISO kolmekohaline Alfa-3 kood

Teate number

RN

valikuline

Sõnumi osa, teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev

RD

valikuline

Sõnumi osa, teate kuupäev

Teate kellaaeg

RT

valikuline

Sõnumi osa, teate kellaaeg

Teate liik

TM

kohustuslik

Sõnumi osa, teate liik „EXI“

Raadiokutsung

RC

kohustuslik

Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Registri sisenumber

IR

kohustuslik

Laevaga seotud andmed, lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise Alfa-3 koodina, millele järgneb number

Pardatähis

XR

valikuline

Laevaga seotud andmed, laeva küljele kantud number

Kuupäev

DA

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

kohustuslik

Asukohaga seotud andmed, asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

ER

kohustuslik

Süsteemne osa, märgib teate lõppu

4)   Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—

topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR“ märgivad teate algust;

—

topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust;

—

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

—

andmepaare eraldab tühik;

—

tähed ER ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

Kõik käesolevas lisas esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) kontrolli- ja rakendussüsteemis.

2. JAGU – LAEVASEIRESÜSTEEMI UN/FLUXi VORMING

UN/FLUXi vorming: asukohateadetes edastatavad kohustuslikud andmed

Andmed

Kohustuslik/valikuline

Märkused

Saaja

kohustuslik

Sõnumiga seotud andmed — Saaja riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Märkus: osa FLUX TLi ümbrikust

Saatja

kohustuslik

Sõnumiga seotud andmed — Saatja riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi kordumatu tunnus

kohustuslik

UUID vastavalt IETF määratletud RFC 4122-le

Andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg

kohustuslik

Teate koostamise kuupäev ja kellaaeg UTC vormingus vastavalt ISO standardile 8601 ning vormingus AAAA.KK.PP – hh:mm:ss [.000000]Z (1)

Lipuriik

kohustuslik

Sõnumi andmed – lipuriigi lipp, kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik

kohustuslik

Sõnumi andmed – sõnumi liik

Tuleb kasutada järgmisi koode:

ENTRY: esimene registreeritud asukoht pärast kalapüügipiirkonda sisenemist

EXIT: esimene sõnum, mis registreeritakse pärast kalapüügipiirkonnast lahkumist

POS: kalapüügipiirkonnas edastatud asukohad

MANUAL: käsitsi edastatavad asukohad

Raadiokutsung

kohustuslik

Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber

valikuline

Laeva andmed – lepinguosalise laeva kordumatu tunnus

Kordumatu laevatunnus

valikuline

Laeva andmed – IMO number

Pardatähis

valikuline

Laeva andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859,1)

Laiuskraad

kohustuslik

Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides DD.ddd (WGS-84)

Väärtus on positiivne ekvaatorist põhja pool olevate asukohtade puhul; väärtus on negatiivne ekvaatorist lõuna pool olevate asukohtade puhul.

Pikkuskraad

kohustuslik

Laeva asukoha andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides DD.ddd (WGS-84)

Väärtus on positiivne Greenwichi meridiaanist ida pool olevate asukohtade puhul; väärtus on negatiivne Greenwichi meridiaanist lääne pool olevate asukohtade puhul.

Kurss

kohustuslik

Laeva sõidusuund 360o skaalal

Kiirus

kohustuslik

Laeva kiirus sõlmedes

Kuupäev ja kellaaeg

kohustuslik

Laeva asukoha teave – asukoha registreerimise kuupäev ja kellaaeg (UTC) ISO 8601 vormingus AAAA-KK-PPThh:mm:ss [.000000] Z (2)

UN/FLUXi vormingus andmete edastamine tuleb struktureerida viisil, mis on esitatud eraldi tehnilise rakendamise dokumendis, mille lepinguosalised peavad välja töötama ja heaks kiitma enne üleminekut UN/FLUXi vormingule.


(*)  Nagu on märgitud lisa IV peatüki 1. jaos, on UN/FLUXi (ÜRO kalandusvaldkonna üldine teabevahetuskeel) standard ja teabevahetusvõrk FLUX TL ette nähtud laeva asukohta käsitleva teabe vahetamiseks pärast seda, kui kokkulepitud katseperioodid on edukalt lõpule viidud ja mõlemad pooled on selleks valmis. Seega, kui UN/FLUXi vorming on kasutusele võetud, asendatakse eespool nimetatud NAF-vorminguga seotud spetsifikatsioonid laevaseiresüsteemi kaudu esitatavate asukohateadete vahetamiseks käesoleva liite 2. jaos esitatud laevaseiresüsteemi UN/FLUXi vorminguga.

(1)  Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate liik „MAN“.

(2)  Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab asukohateateid „POS“ väiksema sagedusega.

(1)  AAAA = aasta; KK = kuu (kahe numbriga); PP = kuupäev (kahe numbriga); T = kellaaeg; H24 = tunnid (kahe numbriga, kasutades 24 tunni süsteemi); MI = minutid (kahe numbriga); SS = sekundid (kahe numbriga); [.000000] = soovi korral võib lisada sekundite murdosad, (ilma sulgudeta); Z = ajavöönd (UTC).

(2)  AAAA = aasta; KK = kuu (kahe numbriga); PP = kuupäev (kahe numbriga); T = kellaaeg; H24 = tunnid (kahe numbriga, kasutades 24 tunni süsteemi); MI = minutid (kahe numbriga); SS = sekundid (kahe numbriga); [.000000] = soovi korral võib lisada sekundite murdosad, (ilma sulgudeta); Z = ajavöönd (UTC).

5. liide

GRÖÖNIMAA VETE JA NEAFCI REGULEERITAVATE VETE VAHEL TOIMUVA PELAAGILISE MERIAHVENA PÜÜGI PUHUL KOHALDATAV PAINDLIKKUSKAVA

1.   

Pelaagilise meriahvena püüdmisel paindlikkuskava raames Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel, peab liidu laeval olema Gröönimaa poolt protokolli lisa II peatüki kohaselt välja antud kalapüügiluba. Kalapüügiloa taotlusel ning kalapüügiloal on selgelt märgitud, et püügitegevus toimub väljaspool Gröönimaa majandusvööndit.

2.   

Järgida tuleb kõiki NEAFCi vastu võetud meetmeid, mis on seotud kalapüügiga NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

3.   

Liidu laev võib oma Gröönimaa meriahvena kvoodi alusel kala püüda üksnes siis, kui ta on ammendanud oma osa NEAFCi meriahvena liidu kvoodist, mille on eraldanud tema lipuriik.

4.   

Kui punktist 5 ei tulene teisiti, võib laev oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda samas NEAFCi piirkonnas, kus ta on püüdnud oma NEAFCi kvoodi alusel.

5.   

Liidu laev võib oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda meriahvena kaitsealas tingimustel, mis on esitatud NEAFC soovituses, mis käsitleb meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, kuid mitte Islandi kalapüügipiirkonna alla kuuluval territooriumil.

6.   

NEAFCi reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelev liidu laev edastab oma lipuriigi kalapüügiseirekeskuse kaudu NEAFC-le laevaseiresüsteemi asukohateate kooskõlas õiguslike nõuetega. Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi meriahvena kaitsealas kala püüdes peab lipuriigi kalapüügiseirekeskus eelkõige tagama, et kord tunnis laekuvad laeva laevaseiresüsteemi asukohateated edastatakse Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele peaaegu reaalajas.

7.   

Laeva kapten tagab, et NEAFC-le ja Gröönimaa ametiasutustele esitatud aruannetes on NEAFCi reguleerimispiirkonnas Gröönimaa paindlikkuskava kohaselt püütud meriahvena saak selgelt tähistatud kui saak, mis on püütud paindlikkuskava raames väljastatud Gröönimaa kalapüügiloa alusel.

Enne püügitegevuse alustamist Gröönimaa kalapüügiloa alusel, edastab laev teate PÜÜGI ALUSTAMISE kohta.

Kalastades Gröönimaa kalapüügiloa alusel edastatakse PÄEVANE PÜÜGIARUANNE iga päev hiljemalt 23:59 UTC.

Gröönimaa kvoodi alusel toimuva püügitegevuse lõpetamisel, edastab laev teate PÜÜGI LÕPETAMISE kohta.

Teated PÜÜGI ALUSTAMISE ja PÜÜGI LÕPETAMISE kohta ning PÄEVANE PÜÜGIARUANNE edastatakse vastavalt lisa IV peatüki 2. jaole.

8.   

Vastsete koorumispiirkondade kaitse tõhustamiseks ei tohi püügitegevust alustada enne kuupäeva, mis on kehtestatud NEAFCi soovituses, milles käsitletakse meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes.

9.   

Lipuriik teatab liidu ametiasutustele Gröönimaa kvoodi alusel Gröönimaa vetes ja NEAFCi reguleerimispiirkonnas püütud saagi. See hõlmab kogu paindlikkuskava alusel püütud saaki, märkides selgelt ära saagi ning vastava kalapüügiloa.

10.   

Püügihooaja lõpus edastab iga lipuriigi kalapüügiseirekeskus Gröönimaa ametiasutustele kõnealuse paindlikkuskava alusel püütud pelaagilise meriahvena saagi statistilised andmed.

6. liide

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

1.   Mõisted ja kohaldamisala

1.1.   Mõisted

Käesolevas liites kasutatakse lepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid ja järgmisi mõisteid:

a)

„isikuandmed“ – igasugune teave, mis käib tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otse või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

b)

„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

c)

„edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab;

d)

„vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab;

e)

„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

f)

„andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud (edaspidi „kolmas isik“);

g)

„järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva liite kohaldamise seire eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

1.2.   Kohaldamisala

Protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on kalalaeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad protokolli alusel tegutsevate kalalaevade pardal.

Seoses protokolli rakendamisega, eelkõige seoses püügiloa taotluste, püügitegevuse seire ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, võib vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

—

laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid;

—

andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuse kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;

—

laevaomanike või nende esindaja andmed, näiteks nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number,;

—

kohaliku töötaja andmed, näiteks nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed;

—

andmed laevakapteni ja laevapere liikmete kohta, näiteks nimi, kodakondsus, amet ja kapteni puhul kontaktandmed;

—

pardale võetud kaluritega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus ja tervisetõend.

1.3.   Vastutavad ametiasutused

Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi ametiasutus ning Gröönimaa ametiasutus.

2.   Isikuandmete kaitse meetmed

2.1.   Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Protokolli alusel taotletud ja edastatud isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mida on vaja protokolli rakendamiseks, st kalapüügilubade töötlemiseks ning liidu laevade tegevuse kontrollimiseks ja seireks. Lepinguosalised vahetavad protokolli alusel isikuandmeid üksnes protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

Saadud andmeid ei töödelda muul kui esimeses lõigus nimetatud eesmärgil või need anonüümitakse.

Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud andmete kasutamisest.

2.2.   Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et protokolli alusel edastatavad isikuandmed on õiged ja ajakohased ning vajaduse korral on edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastanud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebaõiged, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb vajalikud parandused ja ajakohastab andmed.

2.3.   Andmete säilitamise piirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati. Need andmed kustutatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel protokolli kehtivusaja lõpust, välja arvatud juhul, kui neid on vaja Gröönimaa kalapüügiseaduse (23. mai 2024. aasta kalandusseadus nr 29) 12. peatükist tulenevate kohustuste täitmiseks või rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib andmeid säilitada nii kaua, kui on vaja rikkumise või kontrolli järelmeetmete võtmiseks või kuni kohtu- või haldusmenetluse lõpliku lõpetamiseni. Gröönimaa kalapüügiseaduse (23. mai 2024. aasta kalandusseadus nr 29) 12. peatükist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud isikuandmed kustutatakse hiljemalt viis aastat pärast andmete saamist protokolli alusel.

Kui isikuandmeid säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse need anonüümseks.

2.4.   Turvalisus ja konfidentsiaalsus

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teeb õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma riiklikule õigusraamistikule.

Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemise vastavus protokollile.

2.5.   Parandamine või kustutamine

Mõlemad lepinguosalised tagavad, et andmeid edastavad ja vastuvõtvad asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta protokollile, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega õiged või on ülemäärased.

Lepinguosalised teatavad teineteisele igast parandamisest või kustutamisest.

2.6.   Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel lepingu avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mida nad saavad oma õiguste teostamiseks ja õiguskaitse saamiseks kasutada, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.

2.7.   Andmete edasisaatmine

Vastuvõttev asutus edastab protokolli alusel saadud isikuandmed kolmandale isikule, kes asub muus riigis kui lipuliikmesriik, vaid siis, kui see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga, mida tunnustatakse ka edastava asutuse suhtes kohaldatavates õigusaktides, ning kui muud käesoleva liite nõuded (eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega) on täidetud, ja

a)

kui riigis, milles kolmas isik asub, või milles kohaldatakse rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (1) artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsusest, mis hõlmab andmete edasisaatmist, või

b)

erijuhul, kui edasisaatmine on vajalik selleks, et edastav asutus saaks täita oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees, või

c)

erandina ja kui seda peetakse vajalikuks, kohustub kolmas isik töötlema andmeid üksnes konkreetsetel eesmärkidel, milleks neid edasi saadetakse, ja kustutama need kohe, kui töötlemine ei ole enam selleks vajalik.

3.   Andmesubjekti õigused

3.1.   Juurdepääs isikuandmetele

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

a)

andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;

b)

andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;

c)

esitama koopia isikuandmetest;

d)

esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.

3.2.   Isikuandmete muutmine

Andmesubjekti taotlusel parandab vastuvõttev asutus tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebaõiged või aegunud.

3.3.   Isikuandmete kustutamine

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

a)

kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega;

b)

kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi;

c)

lõpetama isikuandmete töötlemise, kui andmesubjekt esitab vastuväite oma konkreetse olukorraga seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui töötlemiseks on mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.

3.4.   Tingimused

Andmesubjekti taotlusele, mis käsitleb juurdepääsu tema isikuandmetele, nende parandamist ja kustutamist, vastab vastuvõttev asutus kiiresti mõistliku aja jooksul ja igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Vastuvõttev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.

Kui andmesubjekti taotlusele vastatakse eitavalt, peab vastuvõttev asutus teavitama andmesubjekti keeldumise põhjustest.

3.5.   Piirangud

Käesolevas liites nimetatud õigusi võib piirata, kui selline piirang on seadusega ette nähtud ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Neid õigusi võib piirata ka selleks, et tagada seire, kontroll või regulatiivne funktsioon, mis on kas või aeg-ajalt seotud avaliku võimu teostamisega.

Samadel tingimustel võib neid õigusi piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

4.   Kaebeõigus ja sõltumatu järelevalve

4.1.   Sõltumatu järelevalve

Isikuandmete töötlemise vastavust protokollile kontrollib sõltumatult väline või sisemine organ, mis teeb sõltumatut järelevalvet ning kellel on uurimis- ja õiguskaitsevolitused.

4.2.   Järelevalveasutused

Liidu puhul teeb sellist järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse, või riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse.

Gröönimaa puhul on pädev asutus Taani andmekaitseamet (Datatilsynet).

Eespool nimetatud asutused menetlevad tulemuslikult ja aegsasti andmesubjektide kaebusi, mis käsitlevad nende isikuandmete töötlemist protokolli alusel.

4.3.   Kaebeõigus

Mõlemad lepinguosalised tagavad, et andmesubjekt, kes leiab, et asutus ei ole järginud protokolli artiklis 11 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid, või kes leiab, et tema isikuandmeid on rikutud, võib taotleda kohtus või samaväärses organis selle asutuse vastu õiguskaitset õiguskorras kohaldatavate õigusnormidega lubatud ulatuses.

Eelkõige võib ükskõik kumma asutuse vastu esitatud kaebuse esitada Euroopa Komisjoni puhul Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Gröönimaa puhul Taani andmekaitseametile. Lisaks võib ühe või teise asutuse vastu esitada teatavad kaebused, pöördudes Euroopa Komisjoni puhul Euroopa Liidu Kohtusse ning Gröönimaa puhul viimase kohtusse.

Vaidluse korral või kui andmesubjekt esitab tema isikuandmete töötlemist puudutava kaebuse edastava asutuse, vastuvõtva asutuse või mõlema vastu, teavitavad asutused teineteist sellistest vaidlustest või kaebustest ning teevad kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus või kaebus põhjendamatu viivituseta rahumeelselt.

4.4.   Teabevahetus

Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses protokolli alusel isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.

5.   Läbivaatamine

Vajaduse korral võivad lepinguosalised kokku leppida isikuandmete töötlemise põhimõtete ja menetluste läbivaatamise, et kontrollida ja kinnitada, et protokolli artiklis 11 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid rakendatakse ühiskomitees tulemuslikult.

6.   Edastamise peatamine

Edastav lepinguosaline võib isikuandmete edastamise peatada või lõpetada, kui lepinguosalised ei suuda lahendada käesoleva liite kohaselt isikuandmete töötlemisega seotud vaidlusi rahumeelselt, kuni vastuvõttev lepinguosaline on küsimuse rahuldavalt lahendanud. Juba edastatud andmete töötlemist jätkatakse kooskõlas käesoleva liitega.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2024/3203/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)