|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2026/4086 |
24.7.2026 |
KOMISJONI ARVAMUS,
2. juunist 2026,
Rootsi poolt vastavalt määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artikli 27a lõikele 3 oma sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta
(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)
(C/2026/4086)
(1)
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikele 2 moodustab liit oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.
(2)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju) (Schengeni piirieeskirjad) (kodifitseeritud tekst) (1) artikli 25 kohaselt võivad liikmesriigid avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu korral erandkorras ja ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või teatavatel sisepiirilõikudel. Seda tuleks teha üksnes viimase abinõuna ning piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ei tohiks olla suurem ega selle kestus pikem, kui on rangelt vajalik tuvastatud tõsisele ohule reageerimiseks.
(3)
Schengeni piirieeskirjade artikli 25a lõikes 4 on sätestatud, et kui liikmesriik kavatseb eeldatava tõsise ohu kõrvaldamiseks taaskehtestada sisepiiridel piirikontrolli, teavitab ta Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi liikmesriike sellise kontrolli kavandatavast taaskehtestamisest vähemalt neli nädalat ette või võimalikult kiiresti, kui sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise tinginud asjaolud saavad liikmesriigile teatavaks vähem kui neli nädalat enne kavandatavat piirikontrolli taaskehtestamist.
(4)
Schengeni piirieeskirjade artikli 27a lõike 3 kohaselt peab komisjon pärast seda, kui ta on saanud teate sisepiiridel piirikontrolli pikendamise kohta vastavalt artikli 25a lõikele 4, esitama juhul, kui piirikontrolli pikendamisega kaasneb sisepiiridel pidev piirikontroll kestusega kokku kauem kui 12 kuud, oma arvamuse sellise piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.
(5)
Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise ja pikendamise raamistikku muudeti oluliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrusega (EL) 2024/1717, mis jõustus 10. juulil 2024 (2). Sellest tulenevalt on kõikide Schengeni piirieeskirjade III jaotise II peatükis nimetatud tähtaegade algust arvestatud alates kõnealusest kuupäevast.
(6)
Rootsi ametiasutused teatasid 7. oktoobri 2024. aasta kirjaga Schengeni piirieeskirjade artikli 25a alusel piirikontrolli taaskehtestamisest kõikidel sisepiiridel (maismaa-, mere- ja õhupiiril) kuueks kuuks – alates 12. novembrist 2024 kuni 11. maini 2025.
(7)
Rootsi ametiasutused teatasid 8. aprilli 2025. aasta kirjaga piirikontrolli taaskehtestamise pikendamisest veel kuue kuu võrra – alates 12. maist 2025 kuni 11. novembrini 2025. Rootsi ametiasutused teatasid 7. oktoobri 2025. aasta kirjaga sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise pikendamisest teist korda veel kuue kuu võrra – alates 12. novembrist 2025 kuni 11. maini 2026. Rootsi ametiasutused teatasid 30. aprilli 2026. aasta kirjaga sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise pikendamisest kolmandat korda veel kuue kuu võrra – alates 12. maist 2026 kuni 11. novembrini 2026.
(8)
Rootsi kaasati sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist käsitlevasse komisjoni struktureeritud dialoogi. Pärast Rootsilt piirikontrolli pikendamist käsitleva teate saamist on struktureeritud dialoog jätkunud Schengeni piirieeskirjade artikli 27a lõikega 4 ette nähtud konsultatsiooniprotsessi raames.
(9)
Praegust olukorda sisepiiridel kirjeldati 23. aprilli 2025. aasta aruandes Schengeni ala olukorra kohta (3) ja seda arutatakse korrapäraselt Schengeni nõukogus.
(10)
Kuna sisepiiridel taaskehtestati piirikontroll ja seda pikendati samadel alustel pidevaks perioodiks, mis kestis kokku kauem kui 12 kuud, peab komisjon esitama arvamuse sellise piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.
(11)
Pärast teadete hindamist, mida täiendati konsulteerimisprotsessi raames esitatud teabega ja muude avalikult kättesaadavate ametlike dokumentidega, võtab komisjon vastu käesoleva arvamuse.
TEADETE HINDAMINE
I. VORMINÕUDED
|
(12) |
Schengeni piirieeskirjadega on teavitamisraamistikus kehtestatud liikmesriikidele mitu vormilist kohustust. |
|
(13) |
Komisjon märgib, et sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist ja pikendamist käsitlevad teated edastati kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikli 25a lõikes 4 sätestatud tähtaegadega, st hiljemalt neli nädalat enne sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise jõustumist. |
|
(14) |
Need teated esitati vastavalt aasta Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2025/315 (4) selleks otstarbeks kehtestatud vormile. |
|
(15) |
Teadetes viidatakse konkreetselt kontrolli taastamisele maismaa-sisepiiril Taaniga kohas, kus rongid ja mootorsõidukid Sundi sillalt lahkuvad. Teadetes märgitakse siiski, et kontrolle võib läbi viia ka Stockholmi, Göteborgi, Malmö ja Västeråsi sadamates ja lennujaamades ning muudel sisepiiridel, kui see osutub riskianalüüsi, luureandmete või muu asjakohase teabe põhjal vajalikuks. Kuna aga Schengeni piirieeskirjade artikli 25 kohaselt on liikmesriigil lubatud sisepiiridel viivitamatult piirikontroll taaskehtestada ettenägematute sündmuste korral, leiab komisjon, et artikli 27 lõike 1 kohane teade ei võimalda sellist tingimuslikku piirikontrolli taaskehtestamist. |
|
(16) |
Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid olukorras, kus piirikontrolli on rakendatud kuus kuud, esitama igas järgmises teates riskihindamise, milles kirjeldatakse tõsise ohu ulatust ja eeldatavat arengut. Kuigi tõsise ohu ulatuse ja eeldatava kestuse täpne hindamine on keerukas ning võib seetõttu olla riiklike asutuste jaoks raske, märgib komisjon, et Rootsi ametiasutuste teadetes esitatud teave ei kujuta endast Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 2 kohast üksikasjalikku riskihindamist, milles võetakse arvesse tõsise ohu suundumusi sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisele eelneval perioodil ning kasutatakse riiklikul tasandil ja asjaomaste liidu asutuste koostatud riskianalüüse. |
|
(17) |
Komisjon võtab teadmiseks asjaolu, et teates ei ole üksikasjalikku ega operatiivset teavet esitatud, kuna see on seotud riiklikku huvi pakkuvate küsimuste ja sisejulgeolekuga ning samuti käimasolevate kriminaaluurimistega. Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõige 5 võimaldab tõesti jätta liikmesriikidel avaliku julgeoleku kaalutlustel esitamata teabe, mis on seotud tõsise ohuga avalikule korrale või riigi julgeolekule, võttes arvesse käimasolevate uurimiste konfidentsiaalsust. |
|
(18) |
Komisjon märgib, et Rootsi ei esitanud aruannet vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 33 lõikele 2, mille kohaselt peab liikmesriik esitama aruande sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise ja pikendamise kohta 12 kuu möödudes, mis oleks olnud 12. november 2025. |
II. VAJALIKKUS JA PROPORTSIONAALSUS
Rootsi ametiasutuste seisukoht
|
(19) |
Rootsi ametiasutused viitavad avalikku korda ja sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule, mis on seotud terrorirünnakutega ja tuleneb raskest organiseeritud kuritegevusest. |
|
(20) |
Rootsi ametiasutused osutavad järgmisele:
|
|
(21) |
Lisaks toimus rida tõsiseid vahejuhtumeid, mille käigus kasutati sõjaväe relvastust ja lõhkeaineid ning mille sihtmärgiks olid välisriikide institutsioonid ja elanikkond. |
|
(22) |
Seetõttu on sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine ainus sobiv vahend suurte reisijavoogude kontrollimiseks näiteks Taani ja Rootsi vahelise Sundi silla maismaapiiripunktis. Piirikontrolli taaskehtestamine võimaldab Rootsi politseiametil teha kohapealseid kontrolle ja koguda luureandmeid, säilitades samal ajal politsei aktiivse kohaloleku. |
|
(23) |
Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisega on saavutatud väärtuslikke tulemusi, mida muul juhul ei oleks saavutatud. |
|
(24) |
Sisepiiridel toimub piirikontroll luureandmete ja riskianalüüsi alusel mittesüstemaatiliste pisteliste kontrollide vormis. Rootsi politseiamet vastutab strateegilise analüüsi eest ning teeb operatiivseid otsuseid kontrollide ulatuse, sageduse ja asukoha kohta. |
Komisjoni tähelepanekud
|
(25) |
Rootsi ametiasutused on esitanud teabe sisejulgeolekut ja avalikku korda ähvardavate tuvastatud tõsiste ohtude eri aspektide kohta ning argumendid taaskehtestatud piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhjendamiseks. |
|
(26) |
Komisjon nendib, et Rootsi julgeolekuolukord on keeruline. |
|
(27) |
Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine võib üldiselt aidata kõrvaldada sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu, eelkõige seoses kuritegelike organisatsioonide piiriülese tegevusega. |
|
(28) |
Komisjon tunnistab õigust keelduda teabe avaldamisest avaliku julgeolekuga seotud põhjustel. Komisjon leiab siiski, et esitatud ei ole piisavalt teavet, näiteks üldist statistikat piiriülese kuritegevuse kohta, üldist terrorismiohu hinnangut ega lisateavet selle kohta, kuidas tänu piirikontrollile sisepiiridel on suudetud reageerida tõsisele ohule, mis on kindlaks tehtud piirikontrolli taaskehtestamise esimese 12 kuu jooksul. |
|
(29) |
Teadetes ei ole esitatud konkreetseid põhjendusi sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise geograafilise ja ajalise kohaldamisala valiku kohta. Ei ole selgitatud, miks just kuuekuuline (mitte lühem) periood tundub kõige sobivam, ega seda, miks just Rootsi ja Taani vahelist maismaapiiri mõjutab kõige enam sisepiiridel piirikontrolli taastamise aluseks olev tõsine oht, mis õigustab seda, et praktikas taastatakse kontroll ainult sellel konkreetsel piiril. |
|
(30) |
Ei ole selgitatud, miks tuvastatud tõsiste ohtudega tegelemiseks ei ole piisavad alternatiivsed meetmed, nagu politseikontroll piirialadel ja piiriülene politseikoostöö. |
|
(31) |
Taani on tänu Rootsiga tehtavale edukale politseikoostööle piirikontrolli Rootsi-Taani sisepiiril juba kaotanud. |
III. ALTERNATIIVSED MEETMED
Rootsi ametiasutuste seisukoht
|
(32) |
Rootsi ametiasutuste väitel täiendavad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist tervikliku lähenemisviisi raames võetavad alternatiivsed meetmed, nagu politseikontroll piirialadel ja piiriülene koostöö naaberliikmesriikidega. |
|
(33) |
1. augustil 2023 jõustus Rootsis uus õigusakt, mis võimaldab teha piirialadel politseikontrolli. Rootsi politseiamet on teinud tööd selle õigusakti rakendamiseks, töötades välja meetodid ja strateegiad. |
|
(34) |
Rootsi ametiasutused jätkavad kõigi naaberriikidega piirialadel tihedat politseikoostööd ajakohastatud koostöölepingute raames ja ühistes politseijaoskondades. Kõik Põhjamaad osalevad Põhjamaade politseikoostöös, mille raames Põhjamaade olukorrapildi allrühm toetab korrapärast luureandmete jagamist ja operatiivteabe vahetamist. Koostöö on eriti tihe piirialadel. |
|
(35) |
1. veebruaril 2025 jõustus Soome ja Rootsi vaheline leping politseikoostöö kohta piirialal. |
|
(36) |
2025. aasta septembris avati Norra-Rootsi piiril Magnormoenis uus ühine politseijaoskond. |
|
(37) |
Rootsi ametiasutused väidavad siiski, et pärast hoolikat kaalumist ja politseiametiga peetud dialoogi leiavad nad, et piirialadel toimuv politseikontroll ei ole sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise alternatiivina praktiliste ja õiguslike piirangute tõttu piisav. |
Komisjoni tähelepanekud
|
(38) |
Komisjon võtab teadmiseks, et Rootsi on aktiivselt kohaldanud sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisega kaasnevaid alternatiivseid meetmeid. |
|
(39) |
Komisjon märgib, et naaberriikidega on sõlmitud koostöölepingud ja loodud ühised politseijaoskonnad. |
|
(40) |
Rootsi ametiasutused ei ole siiski esitanud piisavalt teavet selle kohta, miks ei saa piirialadel tehtav politseikontroll asendada sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist, pidades eelkõige silmas alates 1. augustist 2023 kehtivat uut õigusakti, mis võimaldab teha piirialadel politseikontrolli. |
|
(41) |
Komisjon tuletab meelde, et kui Rootsi asendab sisepiiridel piirikontrolli politseikontrolliga, võimaldab Schengeni piirieeskirjade artikkel 25 Rootsi ametiasutustel alati sisepiiridel piirikontrolli viivitamata taaskehtestada, kui see on vajalik, et reageerida ootamatult ettenägematute sündmuste tõttu tekkinud tõsisele ohule, mis mõjutab avalikku korda ja riigi julgeolekut. |
IV. LEEVENDUSMEETMED
Rootsi ametiasutuste seisukoht
|
(42) |
Rootsi ametiasutuste väitel pööratakse suurt tähelepanu sellele, et taaskehtestatud kontrolli mõju oleks minimaalne ning et prioriteediks jääks sisepiiridel taaskehtestatud piirikontrolli mõju leevendamine. |
|
(43) |
Sisepiiridel toimub piirikontroll mittesüstemaatiliste pisteliste kontrollidena, mis põhinevad luureandmetel ja riskianalüüsil. Läbiviidavad pistelised kontrollid toimuvad võimalikult kiiresti ja isikuid võimalikult vähe häirides. |
|
(44) |
Rootsi ametiasutuste sõnul on taaskehtestatud kontrolli mõju isikute piiriülesele liikumisele endiselt minimaalne. Kontrolli mõju piirdub rongide sõiduplaanide kohandamisega ja reisijate kontrollimisega esimeses sõiduplaanijärgses peatuses Rootsi territooriumil. Kuna rongiliikluse viivitused on endiselt piiratud, ei ole jõustatud Rootsi ja Taani vahelist kokkulepet, mis võimaldab teha kontrolli Sundi silda ületavates rongides. |
|
(45) |
Rootsi ametiasutused märgivad, et pendelrändajate ja mõjutatud piirkondade teiste elanike jaoks praktiliste lahenduste leidmiseks on tõhustatud transpordisektori sidusrühmade ja politseiametiga peetavat dialoogi. |
Komisjoni tähelepanekud
|
(46) |
Rootsi ametiasutuste esitatud teated näitavad, et nad on võtnud kohustuse leevendada sisepiiridel tehtava piirikontrolli mõju, nagu on nõutud Schengeni piirieeskirjade artikli 26 lõikes 3. |
|
(47) |
Komisjon märgib, et piiriülesele reisimisele avalduva mõju piiramiseks toimub piirikontroll sihipäraselt ja riskipõhiselt. |
|
(48) |
Komisjon võtab arvesse tõhustatud dialoogi transpordisektori sidusrühmade ja politseiametiga. Samas ei mainita ei dialoogi vormi ega ka seda, millised konkreetsed probleemid on pendelrändajatel ja teistel inimestel ning milliseid meetmeid on võetud nende probleemide lahendamiseks. |
|
(49) |
Rootsi on vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 42b teatanud oma piirialadest. |
|
(50) |
Puudub konkreetne teave selle kohta, millist mõju (isegi kui see mõju on piiratud) avaldab sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine piirialale, mida sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine kõige rohkem puudutab, nimelt Malmö omavalitsusüksusele. |
V. SOOVITUSED
|
(51) |
Komisjon rõhutab, et komisjoni soovituses (EL) 2024/268 (5) sätestatud olemasolevate alternatiivsete meetmete ning muudetud Schengeni piirieeskirjade kohaste ning olemasolevaid meetmeid tugevdavate ja täiendavate võimaluste täielik ärakasutamine võib olla tõhusam ja tulemuslikum vahend julgeoleku kõrge taseme tagamiseks, ilma et oleks vaja sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada. |
|
(52) |
Rootsi sõnul on julgeolekuprobleemid peamine põhjus, mis õigustab sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist. Liidu õigusega on juba ette nähtud mitmesugused vahendid, mis aitavad neid probleeme lahendada. Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama julgeolekut ja koostööd tugevdavaid olemasolevaid mehhanisme. Need on Prüm II määrus, uus Schengeni infosüsteem ning uued õigusaktid reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo kohta (6). Välispiire kindlustab veelgi EESi ja ETIASe kasutuselevõtt (7). |
|
(53) |
Komisjon väidab, et Schengeni piirieeskirjade artikli 23 alusel on endiselt võimalik viia kontrolle piiril läbi viisil, nagu neid praegu tehakse, nimelt riskipõhiste pisteliste kontrollide vormis, ilma et oleks vaja piirikontrolli sisepiiridel ametlikult taaskehtestada või teha julgeolekualaseid kompromisse, tingimusel et nendel kontrollidel ei ole samaväärset toimet kontrollidega piiril, mistõttu peavad nende sagedus, intensiivsus ja kestus jääma piiratuks (8). |
|
(54) |
Komisjon soovitab Rootsil täielikult ära kasutada 1. augustil 2023 jõustunud Rootsi õigusakti, mis võimaldab teha piirialadel politseikontrolli. |
|
(55) |
Rootsi ametiasutuste kehtestatud alternatiivsete meetmete ulatust ja laadi arvesse võttes peaks Rootsi töötama selle nimel, et kaotada järk-järgult kontroll Rootsi sisepiiridel. Komisjon hoiab selle eesmärgi saavutamiseks tihedat sidet kõigi asjaomaste liikmesriikidega. |
Brüssel, 2. juuni 2026
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Magnus BRUNNER
(1) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1717, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L, 2024/1717, 20.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1717/oj).
(3) COM(2025) 185 final.
(4) Komisjoni 14. veebruari 2025. aasta rakendusotsus (EL) 2025/315, millega kehtestatakse sisepiiridel piirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest või pikendamisest teatamise vorm (ELT L, 2025/315, 17.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2025/315/oj).
(5) Komisjoni 23. novembri 2023. aasta soovitus (EL) 2024/268, mis käsitleb liikmesriikidevahelist koostööd seoses tõsiste sisejulgeolekut ja avalikku korda ähvardavate ohtudega sisepiirikontrollita alas (ELT L, 2024/268,, 17.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2024/268/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982, 5.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/982/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1862/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/13, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/818 (ELT L, 2025/13, 8.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/13/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/681/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011) parandused (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2226/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1240/oj).
(8) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. juuni 2017, kriminaalasi, milles süüdistatav on A, C-9/16 (ELT C 277, 21.8.2017, lk 10).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/4086/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)