Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta /* COM/2012/0311 final - 2012/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2012. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3],
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, pärast konsulteerimist majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1)(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni
ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia, s.o strateegia
„Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning
keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa
jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks. (2)(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja
liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21.
oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4]; mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)(3) Nõukogu võttis 12. juulil 2011 vastu soovituse Eesti 2011. aasta
riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Eesti ajakohastatud
stabiilsusprogrammi (2011–2014) kohta. (4)(4) Komisjon võttis 23. novembril 2011 vastu teise iga-aastase
majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt strateegiale „Euroopa 2020” tähistab
majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise teise Euroopa poolaasta
algust. 14. veebruaril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel
vastu häiremehhanismi aruande,[5]
milles ei nimetatud Eestit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult
analüüsida. (5)(5) Euroopa Ülemkogu kiitis 2. märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse
tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu
hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja
majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased
majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja
konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete
tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. Ta kutsus liikmesriike üles
rakendama nõukogu riigipõhiseid soovitusi 2011. aastaks ja viima neid
prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus-
või lähenemisprogrammi ja riiklikusse reformikavasse. (6)(6) Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud
liikmesriike 2. märtsil 2012 ka üles esitama õigeaegselt kohustused, mis
lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammi ja riiklikusse
reformikavasse. (7)(7) Eesti esitas 26. aprillil 2012 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks
2012–2015 ja 2012. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse
kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (8)(8) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 alusel
stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et
programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik
stsenaarium aastateks 2012–2013 on realistlik, kui SKP oodatav keskmine kasv
püsib 2,4 % ringis. Komisjoni 2012. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab SKP
2013. aastal 3,8 %. Programmis kirjeldatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada
tasakaalustatud majanduskasvu toetav jätkusuutlik fiskaalpoliitika struktuurse
ülejäägi saavutamise teel, tagades samal ajal piisavad eelarvepuhvrid ja
vähendades tööjõu maksukoormust. Samuti on strateegia eesmärk saavutada
stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmine. Programmi abil püütakse ületada
keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on saavutada struktuurne ülejääk
alates 2012. aastast. Keskpika perioodi eesmärgis on asjakohaselt arvesse
võetud stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Valitsemissektori kulutuste
kasvumäär on (ümber arvutatud) struktuurse eelarveseisundi[6] alusel ja kaalutlusõiguse
alusel võetavaid tulumeetmeid arvesse võttes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis
ettenähtud kulueesmärgiga kõigil aastatel, välja arvatud 2013. aastal (mil on
kavas saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk) ja 2014. aastal. Samal ajal
on programmis seatud eesmärk saavutada valitsemissektori eelarve ülejääk alates
2014. aastast. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on tublisti alla 60 % ning
programmi kohaselt hakkab see näitaja tõenäoliselt pärast 2013. aastat
vähenema, kahanedes 2015. aastal umbes 10 %-ni. (9)(9) Eesti saavutas 2011. aastal märkimisväärse eelarve ülejäägi.
2012. aastaks ennustatav majanduskasv on komisjoni 2012. aasta kevadprognoosi
kohaselt 2011. aasta omast tunduvalt väiksem, kahanedes 7,6 %-st
1,6 %-ni, ja seetõttu on vaja täiendavat kontrolli kulutuste tõhususe üle.
Eestil on kavas kehtestada 2012. aastal struktuurse eelarvetasakaalu nõue, et
hoida kulusid kontrolli all. Niipea kui nõuet on hakatud kohaldama, peaks seda
täiendama mitmeaastaste kulueesmärkide siduvamaks muutmisega. Seega on Eesti
osaliselt rakendanud 2011. aasta soovituse kõnealuses valdkonnas. (10)(10) Tööturu valdkonnas on võetud mitmeid tööjõumaksudega
seonduvaid meetmeid. Töötamise stimuleerimist saab siiski parandada, piirates
invaliidsustoetuste ja töövõimetuspensionide määramise kasvavat trendi ning
muutes töötegemise tasuvamaks töötus- ja vanemahüvitist saavate madala- ja
kõrgepalgaliste töötajate jaoks. Kuigi on tehtud paljulubavaid jõupingutusi
töötuse kõrge taseme vähendamiseks, on pikaajaline ja noorte töötus endiselt
suur. Selle tulemusena kasvab laste vaesusrisk tööta leibkondades ja see probleem
tuleb tõhusate sotsiaalteenuste, sealhulgas peredele suunatud teenuste abil
lahendada. Perede toetamist võiks muuta tõhusamaks eelarveneutraalsel viisil,
näiteks parandades vanema- ja perehüvitiste suunatust ning tühistades sellised
lastega seotud tulumaksuvabastused, mis ei ole otstarbekad. (11)(11) Riikliku energiatõhususe tegevuskava meetmed on endiselt
ebapiisavad, võttes arvesse praegust nihet ühistranspordilt muude
transpordiviiside kasutamise suunas. Eesti uus autopark on kõige energiamahukam
ELis. Kütuseaktsiisidest ei piisa, et muuta tarbimisharjumusi. Mitu ELi
energeetika valdkonna direktiivi ei ole veel täielikult üle võetud. Eesti peab
tegema veel jõupingutusi oma energiavarustuse mitmekesistamiseks.
Elektrienergia infrastruktuuri taset võiks tõsta, et kaasata üha rohkem
tuuleenergiat. (12)(12) Kutsehariduse kvaliteet ja kättesaadavus on oluliselt
paranenud ning 2012.–2013. aastaks on kavandatud veel täiendavaid
moderniseerimismeetmeid. Üleminekut üldhariduselt kutseharidusele tuleb siiski
parandada ning tuleks kaaluda ulatuslikumat väljaõpet töökohal sisaldavate
kavade kohaldamist. Elukestvas õppes osalemine suureneb, kuid madala
kvalifikatsiooniga töötajatele ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Haridusväljundite tööturu vajadustega vastavusse viimisel esineb ikka veel
probleeme. Samuti on vaja kiiresti reformida keskharidust ja veelgi parandada
haridusteenuste osutamist kohalike ametiasutuste poolt. Samuti teevad
ettevõtlussektor ja kõrgharidusasutused ikka veel liiga vähe koostööd ning
erasektori teadmistemahukat osa tuleks edasi arendada. (13)(13) Selleks et vastata rahvastiku vähenemise suundumusele
ning tagada tasakaalustatud ja konkurentsivõimeline regionaalareng, on
pikaajalisem vajadus tagada kohalike omavalitsuste rahanduslik jätkusuutlikkus
ning avalike teenuste parem osutamine kohalikul tasandil ja optimeerida
suhteliselt hajutatud ressursside kasutamist. Enamikul kohalikel omavalitsustel
on nende väiksuse tõttu raskusi vajalike sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu-,
transpordi- ja haridusteenuste osutamisega. (14)(14) Eesti on
võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Kõnealused kohustused
ja 2011. aastal võetud kohustuste täitmine on seotud tööhõive edendamise,
konkurentsivõime parandamise ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamisega.
Komisjon on hinnanud laiendatud euroala pakti raames võetud kohustuste
täitmist. Soovitustes on arvesse võetud kõnealuse hindamise tulemusi. (15)(15) Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult
Eesti majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava.
Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Eesti fiskaal-
ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende
vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi
üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil
tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni
soovitused kajastuvad allpool 1.–5. soovituses. (16)(16) Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi
vaadanud Eesti stabiilsusprogrammi ja tema arvamus[7] selle kohta on väljendatud
eeskätt 1. soovituses, SOOVITAB Eestil võtta ajavahemikus
2012–2013 järgmisi meetmeid: 1. Säilitada usaldusväärne
eelarveseisund, rakendades väljatöötatud eelarvekavasid, tagades keskpika
perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise hiljemalt 2013. aastaks ja kindlustades
kulueesmärgist kinnipidamise. Täiendada kavandatud tasakaalus eelarve nõuet
rohkem siduvate mitmeaastaste kulueesmärkidega keskpika perioodi
eelarveraamistiku raames, jätkata avaliku sektori kulutuste tõhususe
suurendamist ja tugevdada võitlust varimajandusega. 2. Parandada tööstiimuleid,
ühtlustades sotsiaaltoetuste süsteemi ning suurendades invaliidsus-, töötus- ja
vanemahüvitiste määramise paindlikkust, tagades samal ajal piisava
sotsiaalkaitse. Parandada sotsiaalteenuste osutamist, suunates samal ajal
paremini pere- ja vanemahüvitisi ning tühistades sellised lastega seotud
tulumaksuvabastused, mis ei ole otstarbekad. Suurendada noorte ja pikaajaliste
töötute osalust tööturul. 3. Siduda haridus ja koolitus
tõhusamalt tööturu vajadustega ning edendada ettevõtete ja haridusasutuste
koostööd. Suurendada madala kvalifikatsiooniga töötajate võimalusi saada parem
juurdepääs elukestvale õppele. Edendada teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide
eelistamist ja rahvusvahelistamist. 4. Parandada energiatõhusust,
eelkõige hoonetes ja transpordisektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid
seoses sõidukite ja jäätmetega, kaaludes ka selliseid stiimuleid nagu sõidukite
maksustamine. Edendada taastuvenergia kasutamist, sealhulgas ajakohastades
infrastruktuuri ja õigusakte. Jätkata piiriüleste ühenduste
väljatöötamist, et kaotada turu suhteline isoleeritus. 5. Suurendada
kohalike omavalitsuste rahanduslikku jätkusuutlikkust, parandades samal ajal
nende tõhusust ning tagades teenuste tõhusa osutamise, eeskätt neile tugevamate
ühinemis- või koostööstiimulite pakkumise kaudu. Ettepanekud asjakohasteks
reformideks tuleks teha mõistliku aja jooksul. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2012)311 final. [3] P7_TA(2012)0048 ja P7_TA(2012)0047. [4] Nõukogu otsus 2012/238/EL,
26. aprill 2012. [5] COM(2012)68 final. [6] Tsükliliselt kohandatud
eelarveseisund pärast ühekordsete ja ajutiste meetmete arvessevõtmist,
arvutatuna komisjoni talituste poolt ümber programmis esitatud teabe alusel ja
ühiselt kokkulepitud metoodikat kasutades. [7] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5
lõikele 2.