Esialgne tõlge

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

22. oktoober 2026(*)

Eelotsusetaotlus – Põllumajandus ja kalandus – Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine – Määrus (EL) 2018/848 – Artikli 5 punktid d ja e – Artikli 7 punktid a – c – II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punkt i – Teatavate toodete ja ainete kasutamine mahetoiduainete töötlemisel – Sertifitseeritud mahepulber, mis on saadud vetikate Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest, mis on looduslikult suure kaltsiumkarbonaadi sisaldusega – Kvalifitseerimine – Mineraal – Mahepõllumajanduslik koostisosa – Kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainetes nende kaltsiumiga rikastamiseks – Luba

Kohtuasjas C‑295/25,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Raad van State (Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 9. aprilli 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 23. aprillil 2025, menetluses

Lima BV

versus

Vlaams Gewest,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud S. Gervasoni, A. Kumin, I. Ziemele ja M. Bošnjak (ettekandja),

kohtujurist: J. Richard de la Tour,

kohtusekretär: V. Di Bucci,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Lima BV, esindajad: avocate A. Mahy ja advocaat E. van Nuffel d’Heynsbroeck,

–        Vlaams Gewest, esindajad: advocaten E. Missault, S. Ronse ja D. Smets,

–        Itaalia valitsus, esindajad: S. Fiorentino, keda abistas avvocato dello Stato L. Vignato,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: A. Dawes ja M. ter Haar,

olles 16. aprilli 2026. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT 2018, L 150, lk 1), artikli 7 punkte b ja c ning II lisa IV osa punkte 2.2.1 ja 2.2.2.

2        Taotlus on esitatud Lima BV ja Vlaams Gewesti (Flandria piirkond, Belgia) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et Departement Landbouw en Visserij (põllumajandus- ja kalandusministeerium, Belgia) keelas Vlaamse Overheidil (Flandria ametiasutus, Belgia) kasutada mahepõllumajanduslike jookide tootmisel sertifitseeritud mahepulbrit, mis on saadud vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

 Määrus (EÜ) nr 852/2004

3        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT 2004, L 139, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 319) artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

m) „töötlemine“ – mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sealhulgas kuumutamine, suitsutamine, soolamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, ekstrudeerimine või nende protsesside kombinatsioon;

n) „töötlemata tooted“ – töötlemata toidud, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud;

o) „töödeldud tooted“ – töötlemata toodete töötlemise tulemusena saadavad toiduained. Nimetatud tooted võivad sisaldada koostisosi, mis on vajalikud nende valmistamiseks või spetsiifiliste omaduste tekitamiseks.“

 Määrus (EÜ) nr 1925/2006

4        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (ELT 2006, L 404, lk 26) artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:

„Toidule tohib lisada ainult I lisas loetletud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid II lisas loetletud ühenditena vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.“

5        Kaltsium kuulub selle määruse I lisas loetletud „mineraaltoitainete“ hulka ja kaltsiumkarbonaat on nimetatud määruse II lisas esitatud „mineraaltoitainete“ loetelus.

 Määrus (EÜ) nr 1333/2008

6        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT 2008, L 354, lk 16) artikli 3 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas määruses kasutatakse samuti järgmisi mõisteid:

a)      „toidu lisaaine“ – aine, mida olenemata selle toiteväärtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna või toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesmärgil lisamine toidule selle tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel viib või võib põhjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise või tema kõrvalsaadused muutuvad otseselt või kaudselt selliste toitude koostisosaks;

Toidu lisaainetena ei käsitata järgmisi aineid:

[…]

ii)      värviva kõrvaltoimega kuivatatud ja kontsentreeritud toidud, sealhulgas lõhna- ja maitseained, mida lisatakse liittoidu tootmisel nende lõhna- ja maitseomaduste või toiteväärtuse tõttu;

[…]

b)      „abiaine“ – mis tahes aine:

i)      mida ei tarbita iseseisva toiduna;

ii)      mida kasutatakse tahtlikult toorainete, toitude või nende koostisainete töötlemisel teatava tehnoloogilise käitlemis- või töötlemiseesmärgi saavutamiseks ja

iii)      mis ise või mille derivaatide jäägid võivad tahtmatult, kuid tehniliselt vältimatult olla lõpptootes tingimusel, et need ei tekita ohtu tervisele ja neil ei ole mingit tehnoloogilist mõju lõpptootele;

[…]“.

 Määrus (EL) nr 1169/2011

7        Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT 2011, L 304, lk 18), artikli 2 lõike 2 punktis f on sätestatud:

„Kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:

[…]

f)      „koostisosa“ – toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab; koostisosadeks ei peeta jääkaineid“.

 Määrus 2018/848

8        Määruse 2018/848 põhjenduses 51 on märgitud:

„Mahepõllumajanduslikku toitu või sööta tootvad ettevõtjad peaksid järgima asjakohaseid menetlusi, mis põhinevad kriitilise tähtsusega töötlusetappide süstemaatilisel kindlaksmääramisel, et tagada töödeldud toodete vastavus mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele. Töödeldud mahepõllumajanduslikke tooteid tuleks toota töötlemismeetoditel, mille puhul on tagatud toodete mahepõllumajanduslike tunnuste ja omaduste säilimine mahepõllumajandusliku tootmise kõigis etappides.“

9        Määruse artikli 2 „Kohaldamisala“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sh vesiviljelustoodete ja mesindussaaduste ja nendest toodetest saadud toodete suhtes, kui selliseid tooteid toodetakse, valmistatakse ette, märgistatakse, turustatakse, viiakse turule, imporditakse liitu või eksporditakse liidust või kui need on mõeldud tootmiseks, ettevalmistamiseks, märgistamiseks, turustamiseks, turule viimiseks, [Euroopa L]iitu importimiseks või liidust eksportimiseks:

a)      elusloomad või töötlemata põllumajandustooted, sh seemned ja muu taimne paljundusmaterjal;

b)      töödeldud põllumajandustooted, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks;

c)      sööt.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka muudele teatavatele käesoleva määruse I lisas loetletud põllumajandusega tihedalt seotud toodetele, kui neid toodetakse, valmistatakse ette, märgistatakse, turustatakse, viiakse turule, imporditakse liitu või eksporditakse liidust või mis on mõeldud tootmiseks, ettevalmistamiseks, märgistamiseks, turustamiseks, turule viimiseks, liitu importimiseks või liidust eksportimiseks.“

10      Määruse artikkel 3 „Mõisted“ on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

(51)      „koostisosa“ – [määruse nr 1169/2011] artikli 2 lõike 2 punktis f määratletud koostisosa või muude toodete kui toidu puhul mis tahes aine või toode, mida kasutatakse selliste toodete tootmises või ettevalmistamises, mis on lõpptootes jätkuvalt olemas, kas või muudetud kujul;

[…]

(61)      „toidu lisaaine“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määruse nr 1333/2008] artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud toidu lisaaine;

[…]

(65)      „abiaine“ – [määruse nr 1333/2008] artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud abiaine toidu puhul ning [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT 2003, L 268, lk 29)] artikli 2 lõike 2 punktis h määratletud abiaine sööda puhul;

[…]

(71)      „töötlemata tooted“ – [määruse nr 852/2004] artikli 2 lõike 1 punktis n määratletud töötlemata tooted, olenemata pakkimis- või märgistamistoimingutest;

72)      „töödeldud tooted“ – määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis o määratletud töödeldud tooted, olenemata pakkimis- või märgistamistoimingutest;

73)      „töötlemine“ – määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m määratletud töötlemine, sealhulgas käesoleva määruse artiklites 24 ja 25 osutatud ainete kasutamine, kuid mitte pakendamis- ja märgistamistoimingud;

74)      „mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodete terviklikkus“ – toote puhul ei esine rikkumisi, mis

a)      mõjutaks toote mahepõllumajanduslikke või üleminekuaja omadusi mis tahes tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetapis või

b)      oleks korduvad või tahtlikud;

[…]“.

11      Määruse 2018/848 artiklis 5 „Üldpõhimõtted“ on sätestatud:

„Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik majandamissüsteem, mille aluseks on järgmised üldpõhimõtted:

[…]

d)      toodetakse erisugust kvaliteetset toitu ja muid põllumajandus- ja vesiviljelustooteid, mis vastavad tarbijate nõudlusele kaupade järele, mille valmistamisel on kasutatud protsesse, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist, taime- ja loomatervist ning heaolu;

e)      tagatakse mahepõllumajandusliku tootmise terviklus kõikides toidu ja sööda tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides;

[…]“.

12      Määruse 2018/848 artiklis 7 „Mahepõllumajandusliku toidu töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted“ on ette nähtud:

„Töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel tuginetakse eelkõige järgmistele konkreetsetele põhimõtetele:

a)      mahepõllumajanduslikku toitu toodetakse mahepõllumajanduslikest koostisosadest;

b)      toidu lisaainete ning peamiselt tehnoloogilisi ja sensoorseid ülesandeid täitvate mittemahepõllumajanduslike koostisosade, samuti mikroelementide ja abiainete kasutamist piiratakse selliselt, et neid kasutataks minimaalselt ning ainult vältimatu tehnoloogilise vajaduse korral või teatavatel toitumisalastel eesmärkidel;

c)      välistatakse ained ja töötlemismeetodid, mis võiksid olla eksitavad toote tegeliku laadi osas;

[…]“.

13      Selle määruse artikli 15 „Vetikate ja vesiviljelusloomade tootmise nõuded“ lõikes 1 on sätestatud:

„Vetikaid ja vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad järgivad eelkõige II lisa III osas sätestatud üksikasjalikke tootmisnõudeid […]“.

14      Määruse artiklis 16 „Töödeldud toidu tootmise nõuded“ on ette nähtud:

„1.      Töödeldud toitu tootvad ettevõtjad järgivad eelkõige II lisa IV osas sätestatud üksikasjalikke tootmisnõudeid ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusakte.

[…]

3.      [Euroopa] Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse toidu töötlemisel lubatud töötlemismeetodid.

[…]“.

15      Sama määruse artikkel 24 „Toodete ja ainete kasutamise lubamine mahepõllumajanduslikus tootmises“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Komisjon võib lubada mahepõllumajanduslikus tootmises järgmistel eesmärkidel kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning lisab sellised lubatud tooted ja ained piiratud kasutusega toodete ja ainete loeteludesse:

a)      taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainetena;

b)      väetiste, mullaomaduste parandajate ja toitainetena;

c)      […] mittemahepõllumajandusliku söödamaterjalina või […] söödamaterjalina;

d)      söödalisanditena ja abiainetena;

e)      tiikide, puuride, paakide, voolava veega veekogude […] puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavate vahenditena;

f)      taimekasvatuseks kasutatavate hoonete ja rajatiste[…] puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavate vahenditena;

g)      tootmis- ja laoruumide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavate vahenditena.

2.      Lisaks lõike 1 kohaselt lubatud toodetele ja ainetele võib komisjon lubada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ning toidu või söödana kasutatava pärmi tootmises järgmistel eesmärkidel kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning lisab sellised lubatud tooted ja ained piiratud kasutusega toodete ja ainete loeteludesse:

a)      toidu lisaainetena ja abiainetena;

b)      mittemahepõllumajanduslike koostisosadena kasutamiseks töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmises;

c)      töötlemise abiainetena, mida võib kasutada pärmi ja pärmitoodete tootmisel.

[…]

4.      Lõikes 2 osutatud toodete ja ainete kasutamise lubamisel töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ning toidu või söödana kasutatava pärmi tootmises lähtutakse II peatükis sätestatud põhimõtetest ning järgmistest kriteeriumidest, mida hinnatakse tervikuna:

a)      käesoleva artikli kohaselt kasutada lubatud alternatiivsed tooted või ained või käesoleva määrusega kooskõlas olevad töötlemismeetodid puuduvad;

b)      nimetatud toodete ja ainete kasutamiseta ei oleks võimalik toitu toota või säilitada või täita liidu õigusaktide alusel kehtestatud toitumisnõudeid;

c)      need esinevad looduses ja nende puhul võib olla kasutatud üksnes mehhaanilisi, füüsikalisi, bioloogilisi, ensümaatilisi või mikroobseid protsesse, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid tooteid ega aineid ei ole looduslikul kujul piisavas koguses või piisava kvaliteediga saada;

d)      mahepõllumajanduslikku koostisosa ei ole piisavas koguses saada.

[…]

9.      Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega antakse või tunnistatakse kehtetuks lõigete 1 ja 2 kohaselt lube toodetele ja ainetele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning millega kehtestatakse lubade andmisel ning kõnealuste toodete ja ainete loetelude koostamisel järgitav kord ja asjakohasel juhul nende kirjeldused, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused.

[…]“.

16      Määruse 2018/848 II lisa III osa punktis 2.2.1 on märgitud:

„Looduslikult kasvavate vetikate ja nende osade kogumist käsitatakse mahepõllumajandusliku tootmisena tingimusel, et

a)      kasvukohad on tervise seisukohast sobivad ja direktiivi 2000/60/EÜ määratluse kohaselt väga heas ökoloogilises seisundis või kvaliteediga, mis on samaväärne

–      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 854/2004 klassifitseeritud A ja B tootmisalade kvaliteediga kuni 13. detsembrini 2019 või

–      samaväärse klassiga tootmisalade kvaliteediga, mis on sätestatud rakendusaktides, mille komisjon on vastu võetud määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõike 8 kohaselt alates 14. detsembrist 2019.

b)      kogumine ei mõjuta oluliselt loodusliku ökosüsteemi stabiilsust ega liikide säilimist kogumispiirkonnas.“

17      Määruse 2018/848 II lisa IV osa punktis 2 on sätestatud:

„Töödeldud toidu tootmise üksikasjalikud nõuded

[…]

2.2.      Teatavate toodete ja ainete kasutamine toidu töötlemisel

2.2.1.      Toidu töötlemisel võib kasutada ainult artikli 24 või 25 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud toidu lisaaineid, abiaineid ja mittemahepõllumajanduslikke koostisosi ning punktis 2.2.2 osutatud aineid ja tooteid […]

2.2.2.      Toidu töötlemisel võib kasutada järgmisi tooteid ja aineid:

[…]

f)      mineraalid (sh mikroelemendid), vitamiinid, aminohapped ja mikrotoitained järgmistel tingimustel:

i)      kui nende kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud toidus on liidu õiguse kohaselt või liidu õigusega kooskõlas olevas liikmesriigi õiguses otseselt nõutav, millest tulenevalt ei ole kõnealust toitu võimalik üldse turule viia tavatarbimiseks ette nähtud toiduna, kui sellele ei ole lisatud neid mineraale, vitamiine, aminohappeid või mikrotoitaineid, või

ii)      turule viidud toidu puhul, millel on eriomadused või mõju tervisele või toitumisele või seoses konkreetsete tarbijarühmade vajadustega

–      toodetes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a ja b, kui nende kasutamine on lubatud kõnealuse määrusega ja nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 alusel asjaomaste toodete kohta vastu võetud õigusaktidega, või

–      komisjoni direktiiviga 2006/125/EÜ […] reguleeritavates toodetes, kui nende kasutamine on nimetatud direktiivi kohaselt lubatud.“

 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1165

18      Komisjoni 15. juuli 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/1165, millega lubatakse mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning koostatakse nende loetelud (ELT 2021, L 253, lk 13), artikli 7 esimeses lõigus on sätestatud:

„[Määruse 2018/848] artikli 24 lõike 2 punkti b kohaldamisel võib töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel kasutada üksnes käesoleva määruse V lisa B osas loetletud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.“

19      Selle rakendusmääruse V lisa B osa „[määruse 2018/848] artikli 24 lõike 2 punkti b kohased mittemahepõllumajanduslikud koostisosad, mida on lubatud kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel“ sisaldab tabelit, milles on muu hulgas kaks järgmist märget:

„Arame vetikas (Eisenia bicyclis), nii töötlemata kujul kui ka selle vetikaga otseselt seotud esmatöötlemissaadustena

Hijiki vetikas (Hizikia fusiforme), nii töötlemata kujul kui ka selle vetikaga otseselt seotud esmatöötlemissaadustena“.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

20      Belgia õiguse alusel asutatud äriühing Lima turustab kahte riisist ja kaerast valmistatud mahepõllumajanduslikuna märgistatud jooki, mille iseloomulik koostisosa on vetikas Lithothamnium calcareum, mis on saadud mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud looduslikult kasvavate vetikate kokkukogumisel.

21      Kui kontrolliasutus oli tuvastanud, et nende jookide märgistusel ja teabelehtedel esineb märge „kaltsiumirikas“, võttis ta 13. aprillil 2023 vastu sertifitseerimisotsuse, mis sisaldas kõnealusele äriühingule tehtud hoiatust, sest nimetatud joogid olid märgistatud ja neid turustati mahetoodetena, olgugi et tegemist oli nõuetele mittevastavate toodetega.

22      Otsuse põhjenduses märkis kontrolliasutus, et surnud vetikate kaltsiumirikaste jääkide lisamine kujutab endast mahepõllumajanduslike toodete rikastamist, mis on vastuolus määruse 2018/848 II lisa IV osa punktiga 2.2. Sellega seoses leidis ta, et eristada tuleb ühelt poolt värskeid vetikaid – põllumajandustooteid, mille koristamine ja töötlemine annab tulemuseks toote, mida võib sertifitseerida mahetootena – ja teiselt poolt surnud vetikate kaltsifitseerumisel tekkinud kaltsiumskeletti.

23      Lima esitas 26. mail 2023 selle otsuse peale Flaami omavalitsuse põllumajandus- ja kalandusministeeriumile vaide.

24      Ministeerium asus 18. detsembri 2023. aasta otsuses seisukohale, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest saadud pulber on „mineraal“ ning et seda pulbrit ei tohi kõnealuste mahetoiduainete töötlemisel kasutada, kuna selle kasutamine ei ole määruse 2018/848 II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punkti i tähenduses „õiguses otseselt nõutav“. Seetõttu jättis ministeerium Lima suhtes võetud hoiatusmeetme jõusse ja määras, et mahepõllumajanduslikele jookidele selle pulbri lisamine, olenemata asjaolust, kas see on mahepõllumajanduslikult sertifitseeritud või mitte, peab hiljemalt 1. jaanuaril 2024 lõppema.

25      Lima esitas 15. jaanuaril 2024 selle otsuse tühistamiseks kaebuse Raad van Statele (Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

26      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Euroopa Komisjoni 30. novembril 2023 avaldatud dokumendi „Frequently asked questions on organic rules“ (Korduma kippuvad küsimused mahepõllumajanduslike nõuete kohta) punkti 12 kohaselt on Lithothamnium calcareum’i kasutamise peamine funktsioon töödeldud toiduainetesse kaltsiumi lisamine ning selle peamine koostisosa on kaltsiumkarbonaat, mis on mineraal, mille kasutamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises on vastavalt määruse 2018/848 II lisa IV osa punktile 2.2.2 vaja luba.

27      Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob esile, et põhikohtuasja pooled on eriarvamusel eelkõige küsimuses, millised järeldused tuleb teha 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsusest Natumi (C‑815/19, edaspidi „kohtuotsus Natumi“, EU:C:2021:336), milles Euroopa Kohus otsustas, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest kui mittemahepõllumajandusliku päritoluga koostisosast saadud pulbrit ei tohi kasutada selliste mahetoiduainete nagu riisi- ja sojapõhiste mahepõllumajanduslike jookide töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks.

28      Sellega seoses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas soov vältida niisugustest rangetest eeskirjadest kõrvalehoidmist, mis käsitlevad teatavate toodete ja ainete, nagu mineraalid, lisamist mahetoiduainete tootmisel – mis nähtub kõnealuse otsuse punktidest 69 ja 70 –, on mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud vetika Lithothamnium calcareum’iga seoses endiselt asjakohane kaalutlus.

29      Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et osutatud kohtuotsus puudutas selliste õigusnormide tõlgendamist, mis enam ei kehti ja mis teatud osas erinesid määrusest 2018/848.

30      Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas määrus 2018/848 lubab mahetoiduainete töötlemisel kasutada vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbrit kui mahepõllumajandusliku päritoluga koostisosa või tuleb sõltumata sellest, kas see koostisosa on mahepõllumajanduslik või mitte, kohaldada asjaomase määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktis f loetletud mineraale puudutavaid rangeid loa andmise eeskirju.

31      Neil asjaoludel otsustas Raad van State (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse 2018/848] II lisa IV osa lõikeid 2.2.1 ja 2.2.2 koostoimes [määruse 2018/848] artikli 7 punktidega b ja c tuleb tõlgendada nii, et looduslikult kaltsiumkarbonaadi rikka vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulber on tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete töötlemisel hõlmatud määruse 2018/848 II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktiga i ning järelikult keelatud, kuna kaltsiumi kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud toidus ei ole õiguses otseselt nõutav?“

 Menetluse suulise osa uuendamise taotlus

32      Lima esitas 11. mail 2026 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud dokumendiga vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 83 taotluse menetluse suulise osa uuendamiseks.

33      Taotluse põhjendamiseks väitis ta sisuliselt, et ta ei nõustu kohtujuristi ettepanekus esitatud teatavate hinnangutega. Täpsemalt märkis Lima, et vetikast Lithothamnium calcareum saadud pulbrit ei saa kvalifitseerida „toidu lisaaineks“.

34      Vastavalt kodukorra artiklile 83 võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, määrusega uuendada menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, või kui pool on pärast suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendile, või kui asja lahendamisel tuleb tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud.

35      Sellega seoses tuleb ühelt poolt märkida, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ega kodukorras ei ole pooltele ette nähtud võimalust esitada kohtujuristi ettepanekule vastuseks seisukohti. Lisaks on ELTL artikli 252 teise lõigu kohaselt kohtujuristi ülesanne teha avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalust. Kohtujuristi ettepanek ega selleni jõudmiseks läbitud põhjenduskäik ei ole Euroopa Kohtule siduvad. Seetõttu ei saa asjaolu, et põhikohtuasja pool ei nõustu kohtujuristi ettepanekuga, olenemata sellest, milliseid küsimusi selles analüüsiti, iseenesest olla põhjus, mis annaks alust menetluse suulise osa uuendamiseks (vt selle kohta 12. mai 2026. aasta kohtuotsus Meta Platforms Ireland (õiglane hüvitis), C‑797/23, EU:C:2026:395, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

36      Teiselt poolt leiab Euroopa Kohus, võttes arvesse kõiki tema kasutuses olevaid asjaolusid, et tal on eelotsusetaotluse lahendamiseks igal juhul piisavalt teavet.

37      Neil asjaoludel leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et puudub vajadus menetluse suulise osa uuendamiseks.

 Eelotsuse küsimuse analüüs

38      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas määruse 2018/848 II lisa IV osa punkte 2.2.1 ja 2.2.2 koostoimes selle määruse artikli 7 punktidega b ja c tuleb tõlgendada nii, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulber kuulub selle määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktiga i hõlmatud „mineraalide“ kategooriasse.

39      Eelotsusetaotlusest nähtub, et vastasel juhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugune sertifitseeritud mahepulber on „mahepõllumajanduslik koostisosa“ määruse 2018/848 artikli 7 punkti a tähenduses, mille kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud toidu töötlemisel selle kaltsiumiga rikastamiseks ei ole keelatud.

40      Järelikult tuleb esitatud küsimus ümber sõnastada nii, et sellega soovitakse kindlaks teha, kas määruse 2018/848 II lisa IV osa punkte 2.2.1 ja 2.2.2 koostoimes nimetatud määruse artikli 7 punktidega a–c tuleb tõlgendada nii, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbrit, mida kasutatakse tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks, tuleb tõlgendada nii, et see kuulub II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktiga i hõlmatud „mineraalide“ kategooriasse või on tegemist määruse artikli 7 punkti a tähenduses „mahepõllumajandusliku koostisosaga“, mille kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks ei ole keelatud.

41      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvesse võtta selle sõnastust, konteksti ja asjaomase õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 17. novembri 1983. aasta kohtuotsus Merck, 292/82, EU:C:1983:335, punkt 12, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 91).

42      Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et nende mõistete tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel, mida liidu õigus ei määratle ja mille puhul ei ole viidatud liikmesriikide õigusele, tuleb lähtuda vastavate mõistete tavakeele tähendusest, võttes samas arvesse konteksti, milles neid kasutatakse, ja niisuguste õigusaktide eesmärke, mille osa need on (16. juuli 2026. aasta kohtuotsus Knocknamona ja Massey, C‑27/25 ja C‑356/25, EU:C:2026:596, punkt 40 ning seal viidatud kohtupraktika).

43      Tuleb meelde tuletada, et määruse 2018/848 artikli 16 kohaselt järgivad töödeldud toitu tootvad ettevõtjad eelkõige II lisa IV osas sätestatud üksikasjalikke tootmisnõudeid.

44      Täpsemalt on määruse 2018/848 II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktis i seatud mineraalide kasutamine selliste mahetoiduainete töötlemisel nagu põhikohtuasjas käsitletavad taimejoogid sõltuvusse tingimusest, et nende kasutamine on „õiguses otseselt nõutav“.

45      Siinkohal tuleb märkida, et ei selles sättes ega määruses 2018/848 tervikuna ei ole mõistet „mineraalid“ määratletud. Siiski viitab see mõiste tavatähenduses keemilistele elementidele või ühenditele, mis ei ole orgaanilised.

46      Käesoleval juhul näib – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu läbiviidavast kontrollist ei ilmne vastupidist –, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulber, mis on looduslikult kaltsiumkarbonaadi rikas, kujutab endast orgaanilist komponenti. Seega ei ole tegemist mineraaliga.

47      Järelikult tuleb määruse 2018/848 II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktis i nimetatud „mineraalide“ kategooriat mõista nii, et see ei hõlma vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbrit.

48      See järeldus on kooskõlas kohtuotsusega Natumi, mille punktis 47 asus Euroopa Kohus nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2007, L 189, lk 1) ja komisjoni 5. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmisega, kehtivuse ajal, märgistus ja kontroll (ELT 2008, L 250, lk 1), alusel seisukohale, et vetikat Lithothamnium calcareum ei saa esmapilgul pidada mineraaliks.

49      Veel tuleb kindlaks teha, kas määruse 2018/848 artikli 7 punktis a kasutatud mõistet „mahepõllumajanduslik koostisosa“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbrit.

50      Määruse 2018/848 artikli 7 punktis a on ette nähtud, et töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel tuginetakse eelkõige põhimõtetele, et mahepõllumajanduslikku toitu toodetakse mahepõllumajanduslikest koostisosadest.

51      Tuleb märkida, et ei selles sättes ega määruses 2018/848 tervikuna ei ole mõistet „mahepõllumajanduslik koostisosa“ määratletud.

52      Siiski tuleb esimesena tõdeda, et kõnealuse määruse artikli 3 punktis 51 on muude toodete kui toiduaine puhul määratletud mõiste „koostisosa“ kui „mis tahes aine või toode, mida kasutatakse selliste toodete tootmises või ettevalmistamises, mis on lõpptootes jätkuvalt olemas, kas või muudetud kujul“. Toiduainete osas viitab see säte mõiste „koostisosa“ määratlusele määruse nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis f, mille sõnastus on sarnane, kuid milles on lisaks täpsustatud esiteks, et mis tahes aine või toote hulka kuuluvad lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning teiseks, et koostisosadeks ei peeta jääkaineid.

53      Need sätted ei tee vahet selle alusel, mis on asjaomase toote olemuslikud omadused, nagu selle keemiline koostis, kasutusotstarve – näiteks toiteväärtuse tagamine – või kasutamise aeg, näiteks toiduaine töötlemise etapp.

54      Seega ei ole selles osas asjakohane eelotsusetaotluse esitanud kohtu osutatud asjaolu, et vetikas Lithothamnium calcareum on looduslikult rikas kaltsiumkarbonaadi poolest ning et viimane on mineraalsool, mis on kantud määruse nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta I lisas loetletud mineraalainete loetellu.

55      Järelikult tuleb mõistet „koostisosa“ määruse 2018/848 tähenduses tõlgendada nii, et see võib hõlmata vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbrit.

56      Teisena tuleb märkida, et vastavalt määruse 2018/848 artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse seda määrust järgmiste asjaomase määruse I lisas loetletud toodete suhtes: elusloomad või töötlemata põllumajandustooted, töödeldud põllumajandustooted, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks, ja sööt.

57      Eelkõige reguleerib vetikate tootmist määruse 2018/848 artikkel 15, mille kohaselt järgivad vetikaid ja vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad eelkõige II lisa III osas sätestatud üksikasjalikke tootmisnõudeid.

58      II lisa III osa punktis 2.2.1 on sõnaselgelt mainitud „looduslikult kasvavate vetikate ja nende osade kogumist“. Seega ei saa looduslikult kasvava vetika Lithothamnium calcareum skeletti määruse 2018/848 raames sellest vetikast eristada.

59      Olenevalt sellest, kas asjaomasest skeletist koosnevate setete kuivatamine on setteid „oluliselt muutev“ määruse nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punkti m tähenduses, millele on viidatud määruse 2018/848 artikli 3 punktis 73, tuleb nende setete puhastamisel, jahvatamisel ja kuivatamisel saadud sertifitseeritud mahepulbrit pidada kas määruse 2018/848 artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud „elusloomaks või töötlemata põllumajandustooteks“ või selle määruse artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud „töödeldud põllumajandustooteks, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks“.

60      Lisaks tuleb märkida, et ühelt poolt kuuluvad vetikad rakendusmääruse 2021/1165 V lisa B osas loetletud määruse 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti b kohaste „mittemahepõllumajanduslike koostisosade“ hulka, mida on lubatud kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel. Teiselt poolt otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse Natumi punktis 42, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest saadud pulbrit tuleb pidada „põllumajanduslikuks koostisosaks“, mis käesoleval juhul ei ole mahepõllumajanduslik.

61      Eeltoodut arvestades tuleb määruse 2018/848 artikli 7 punktis a kasutatud mõistet „mahepõllumajanduslik koostisosa“ tõlgendada nii, et see hõlmab vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbrit.

62      Seda tõlgendust toetab asjaomaste sätete kontekst.

63      Siinkohal on oluline meelde tuletada, et mahepõllumajandusliku toidu töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted on ette nähtud määruse 2018/848 artiklis 7. Artikli 7 punktis a on sätestatud põhimõte, et mahepõllumajanduslikku toitu toodetakse mahepõllumajanduslikest koostisosadest, ning artikli 7 punktides b ja c on märgitud, et ühelt poolt tuleb toodete ja ainete kasutamist piirata selliselt, et neid kasutataks minimaalselt ning ainult vältimatu tehnoloogilise vajaduse korral või teatavatel toitumisalastel eesmärkidel, ning teiselt poolt tuleb välistada ained ja töötlemismeetodid, mis võiksid toote tegeliku olemuse osas olla eksitavad.

64      Tuleb tõdeda, et niisuguse mahepõllumajandusliku koostisosa nagu vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbri kasutamine mahetoiduainete töötlemisel, et seda rikastada kaltsiumiga, ei ole määruse 2018/848 artikli 7 punktides b ja c sätestatud põhimõtetega vastuolus.

65      Esimesena puudutab määruse 2018/848 artikli 7 punkt b, milles on loetletud tooted ja ained, mille kasutamist mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel tuleb piirata, üksnes toidu lisaaineid, mittemahepõllumajanduslikke koostisosi, mis täidavad peamiselt tehnoloogilisi ja sensoorseid ülesandeid, ning mikroelemente ja abiaineid.

66      Sellega seoses tuleb märkida, et määruses 2018/848 ei ole mõistet „mikroelemendid“ määratletud. Siiski on selle määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktis f nimetatud mikroelemente mineraalainetest eraldi kategooriana. Seega ei kujuta vetika Lithothamnium calcareum sertifitseeritud mahepulber, mida kasutatakse mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks, endast määruse 2018/848 artikli 7 punkti b tähenduses „mikroelementi“.

67      Lisaks on määruse 2018/848 artikli 3 punktides 61 ja 65 mõistete „toidu lisaained“ ja „abiaine“ määratlemiseks viidatud vastavalt määruse nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktidele a ja b. Viimati nimetatud sätetes on nimetatud mõistetele vastamise tingimuste hulgas mainitud nende tahtlikku kasutamist tehnoloogilisel eesmärgil.

68      Nimelt on määruse nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii ette nähtud, et toidu lisaainetena ei käsitata värviva kõrvaltoimega toitu, mida lisatakse toiteväärtuse tõttu. Samuti nähtub selle määruse artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktist ii, et abiainet kasutatakse teatava tehnoloogilise käitlemis- või töötlemiseesmärgi saavutamiseks.

69      Sellest tuleneb, et koostisosa ei saa pidada „toidu lisaaineks“ või „abiaineks“, kui seda kasutatakse üksnes toitainelisel eesmärgil.

70      Käesoleval juhul ei nähtu eelotsusetaotlusest esiteks, et põhikohtuasjas kõne all olevat sertifitseeritud mahepulbrit kasutataks muul kui toitainelisel eesmärgil, nimelt kaltsiumi rikastamiseks, ning teiseks, nagu märkis komisjon oma kirjalikes seisukohtades, on vetikast Lithothamnium calcareum saadud pulbri ainus teadaolev kasutusviis toidutööstuses kaltsiumi ja magneesiumi allikana kasutamine toidu koostisosana või toidulisandina.

71      Sellest järeldub, et määruse 2018/848 artikli 7 punktis b kasutatud mõisteid „lisaaine“ ja „abiaine“ tuleb tõlgendada nii, et need ei hõlma vetika Lithothamnium calcareum sertifitseeritud mahepulbrit, mida kasutatakse tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete toitumisalasel eesmärgil töötlemisel selleks, et neid kaltsiumiga rikastada.

72      Järelikult ei kohaldata määruse 2018/848 artikli 7 punktist b tulenevaid piiranguid sellise mahepõllumajandusliku koostisosa nagu vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbri suhtes, mida kasutatakse mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks.

73      Lisaks ei kuulu põhikohtuasjas kõne all olev sertifitseeritud mahepulber määruse 2018/848 II lisa IV osa punkti 2.2.1 kohaldamisalasse, millele on osutanud eelotsusetaotluse esitanud kohus ning mis käsitleb toidu lisaaineid, abiaineid ja mittemahepõllumajanduslikke koostisosi, mille kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on selle määruse artikli 24 alusel lubatud.

74      Teisena ei ole sellise mahepõllumajandusliku koostisosa nagu vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbri kasutamine mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks vastuolus ka määruse 2018/848 artikli 7 punktis c sätestatud põhimõttega, nimelt selliste ainete ja töötlemismeetodite välistamisega, mis võiksid olla toote tegeliku olemuse osas eksitavad.

75      Tõepoolest, mittemahepõllumajanduslike koostisosade kui mineraalainete allika kasutamine mahepõllumajanduslikuna märgistatud ja turule viidud toote tootmisel võib sarnaselt mineraalsoolade lisamisega tarbijat eksitada selle toote koostisosade olemuse osas, jättes viimasele mulje, et need kõik on saadud mahepõllumajandusest, või ka selles tootes sisalduvate mineraalide päritolu osas, jättes tarbijale mulje, et need pärinevad mahepõllumajanduslikest koostisosadest.

76      Sama ei kehti siiski looduslikult mineraalaineterikka, käesoleval juhul kaltsiumirikka mahepõllumajandusliku koostisosa kasutamise kohta, mis ei tekita ebaselgust asjaomase toote koostisosade olemuse ega selles sisalduvate mineraalide päritolu suhtes.

77      Lisaks tuleb rõhutada, et kohtuotsuse Natumi punktides 69 ja 70 leidis Euroopa Kohus sisuliselt, et kohaldatavaid õigusnorme ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks sisutühjaks asjaomaste õigusaktidega kehtestatud ranged õigusnormid, mis käsitlevad niisuguste toodete ja ainete lisamist mahepõllundusliku toidu tootmisel nagu mineraalained.

78      Samas tuleb märkida, et ühelt poolt puudutab käesolev eelotsusetaotlus erinevalt sellest, mis oli osutatud kohtuotsuse aluseks, sertifitseeritud mahepulbrit, ning teiselt poolt ei lange määrusega 2018/848 loodud süsteem kokku määruses nr 834/2007 ja määruses nr 889/2008 kehtestatud süsteemiga, mida nimetatud kohtuotsuses analüüsiti. Nimelt, nagu Euroopa Kohus kohtuotsuse Natumi punktis 71 sisuliselt tõdes, on määrus 2018/848 osa mahepõllumajandusliku toidu alal toimunud arengust, millega on soovitud nii palju kui võimalik piirata mittemahepõllumajanduslike koostisosade lisamist toiduainetesse.

79      Mis puudutab käesolevas kohtuasjas kõne all olevate õigusnormidega taotletavaid eesmärke, siis tuleb meelde tuletada, et määruse 2018/848 põhjenduse 51 kohaselt tuleks töödeldud mahepõllumajanduslikke tooteid toota töötlemismeetoditel, mille puhul on tagatud toodete mahepõllumajanduslike tunnuste ja omaduste säilimine.

80      Lisaks on mahepõllumajandussüsteem säästlik majandamissüsteem, mille eesmärk on vastavalt määruse 2018/848 artikli 5 punktile d toota erisugust kvaliteetset toitu ja muid põllumajandus- ja vesiviljelustooteid, mis vastavad tarbijate nõudlusele kaupade järele, mille valmistamisel on kasutatud protsesse, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist, taime- ja loomatervist ning heaolu, ning vastavalt selle määruse artikli 5 punktile e tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklus kõikides toidu ja sööda tootmis-, töötlus- ja turustusetappides.

81      Mahetoiduainete töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted, mis on sätestatud määruse 2018/848 artikli 7 punktides b ja c, aitavad saavutada selle määruse artikli 5 punktides d ja e sätestatud eesmärki toota erisugust kvaliteetset toitu ja muid põllumajandus- ja vesiviljelustooteid, ning selle määruse artikli 5 punktides d ja e sätestatud eesmärki tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklus.

82      Sellega seoses nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 64, et nende põhimõtetega ei ole vastuolus sellise mahepõllumajandusliku koostisosa nagu vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, jahvatatud ja kuivatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulbri kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete töötlemisel, et neid rikastada kaltsiumiga. Selline kasutamine ei ole seega määruse 2018/848 eesmärkidega vastuolus.

83      Lisaks tuleb märkida, et kui kaltsiumirikkaid taimseid jooke ei saa mingil juhul märgistada ega turule viia mahepõllumajanduslike toodetena, julgustataks nende jookide tootjaid kasutama mittemahepõllumajanduslikke koostisosi või isegi mittepõllumajanduslikke koostisosi, mis oleks vastuolus eesmärgiga toota erisugust kvaliteetset toitu ja muid põllumajandus- ja vesiviljelustooteid ning tagada mahepõllumajandusliku tootmise terviklus.

84      Kõike eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse 2018/848 II lisa IV osa punkte 2.2.1 ja 2.2.2 koostoimes selle määruse artikli 7 punktidega a–c tuleb tõlgendada nii, et vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulber ei kuulu nimetatud määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktiga i hõlmatud „mineraalide“ kategooriasse, vaid tegemist on selle määruse artikli 7 punkti a tähenduses „mahepõllumajandusliku koostisosaga“, mille kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks ei ole keelatud.

 Kohtukulud

85      Kuna põhikohtuasjade poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, II lisa IV osa punkte 2.2.1 ja 2.2.2 koostoimes määruse 2018/848 artikli 7 punktidega a–c

tuleb tõlgendada nii, et

vetika Lithothamnium calcareum puhastatud, kuivatatud ja jahvatatud setetest saadud sertifitseeritud mahepulber ei kuulu nimetatud määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f punktiga i hõlmatud „mineraalide“ kategooriasse, vaid tegemist on selle määruse artikli 7 punkti a tähenduses „mahepõllumajandusliku koostisosaga“, mille kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud mahetoiduainete töötlemisel nende kaltsiumiga rikastamiseks ei ole keelatud.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: hollandi.