|
7.5.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 175/69 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: määrus, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv“
(2021/C 175/07)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 1
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
1. veebruaril 2020 astus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) välja Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest (edaspidi „Euratom“) (kaks viimast üheskoos edaspidi „liit“) ning selle järel algas üleminekuperiood. See kindlaksmääratud kestusega periood lepiti kokku väljaastumislepingus (1) ning see lõppes 31. detsembril 2020. Üleminekuperioodil alustasid liit ja Ühendkuningriik ametlikke läbirääkimisi tulevaste suhete üle. |
1. veebruaril 2020 astus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) välja Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest (edaspidi „Euratom“) (kaks viimast üheskoos edaspidi „liit“) ning selle järel algas üleminekuperiood. See kindlaksmääratud kestusega periood lepiti kokku väljaastumislepingus (1) ning see lõppes 31. detsembril 2020. Üleminekuperioodil alustasid liit ja Ühendkuningriik ametlikke läbirääkimisi tulevaste suhete üle. |
Muudatusettepanek 2
Lisada uus põhjendus 2a
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemusel sõlmiti 24. detsembril 2020 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahel leping (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), (1) milles määratakse kindlaks poolte tulevased suhted ja mis jõustub ajutiselt 1. jaanuaril 2021. Kaubandus- ja koostöölepingu kalandust käsitleva osa rakendamisel nähakse ette viie ja poole aasta pikkune üleminekuperiood, mis lõpeb 30. juunil 2026 ja mille käigus vähendatakse järk-järguliselt püügitegevust Ühendkuningriigi vetes. See peaks kaasa tooma põhjalikud muutused kalanduse väärtusahelas tervikuna ja teatavate piirkondade rannikumajanduse struktuuris. |
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Liit on võtnud kohustuse leevendada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise majanduslikku mõju ja näidata üles solidaarsust kõigi liikmesriikidega, eelkõige nendega , keda selline erandlik olukord kõige enam mõjutab. |
Liit on võtnud kohustuse leevendada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning näidata üles solidaarsust kõigi liikmesriikide ning kõigi piirkondade ja majandusharudega , keda selline erandlik olukord mõjutab. |
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Selleks et aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, on asjakohane, et liikmesriigid keskenduksid toetusmeetmete kavandamisel eelkõige nendele piirkondadele, aladele ja kohalikele kogukondadele, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine tõenäoliselt kõige negatiivsemalt mõjutab, sealhulgas Ühendkuningriigi vetes toimuvast püügitegevusest sõltuvatele piirkondadele, valdkondadele ja kogukondadele. Liikmesriikidel võib osutuda vajalikuks võtta erimeetmeid eelkõige selleks, et toetada väljaastumisest negatiivselt mõjutatud ettevõtjaid ja majandussektoreid. Seepärast on asjakohane esitada mittetäielik loetelu sellist liiki meetmetest, mis kõige tõenäolisemalt aitavad kõnealust eesmärki saavutada. |
Selleks et aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, on asjakohane, et liikmesriigid keskenduksid toetusmeetmete kavandamisel eelkõige nendele piirkondadele, aladele ja kohalikele kogukondadele, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine tõenäoliselt kõige negatiivsemalt mõjutab, sealhulgas Ühendkuningriigi vetes toimuvast püügitegevusest sõltuvatele piirkondadele, valdkondadele ja kogukondadele , ning seejuures peab hoolitsema toetuse tasakaalustatud jaotamise eest kõigi mõjutatud piirkondade vahel . Liikmesriikidel võib osutuda vajalikuks võtta erimeetmeid eelkõige selleks, et toetada väljaastumisest negatiivselt mõjutatud ettevõtjaid ja majandussektoreid. Seepärast on asjakohane esitada mittetäielik loetelu sellist liiki meetmetest, mis kõige tõenäolisemalt aitavad kõnealust eesmärki saavutada. |
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
Teatavad majandusharud on eriti ohustatud. Osal Briti klientidest tugevalt sõltuvatel piirkondadel on oodata turismi olulist vähenemist. Kodanike elukohta käsitlevad reeglid võivad õõnestada piirkondadevahelise liikumise ja suhtluse traditsioone, aga ka teatud piirkondade demograafilist tasakaalu. Äritegevus sõltub ettevõtjate ja väärtusahelate suutlikkusest integreerida lepinguga ette nähtud uusi nõudeid. Kuigi teatavate sektorite, näiteks ülivärskete toodete sektori puhul on mõju juba tunda, varjab suurt osa Brexiti mõjust endiselt COVID-19st põhjustatud terviseolukord ning asjaolu, et kõiki sätteid ei ole veel praktikas kohaldatud. |
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Samal ajal on oluline määrata selgelt kindlaks kõik reservist antava toetuse suhtes kohaldatavad erandid. Reservist antav toetus ei peaks katma käibemaksu, kuna see kujutab endast liikmesriigi tulu, mis korvab sellega seotud kulud liikmesriigi eelarvele. Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, ei peaks reservi rakendamise eest vastutavate asutuste kasutatud tehniline abi olema reservist toetuse saamiseks kõlblik. Kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika üldise lähenemisviisiga ei tuleks toetada kulusid, mis on seotud ümberpaigutamistega või mis on vastuolus mis tahes kohaldatava liidu või riikliku õigusega. |
Samal ajal on oluline määrata selgelt kindlaks kõik reservist antava toetuse suhtes kohaldatavad erandid. Reservist antav toetus ei peaks katma käibemaksu, v.a juhul kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav, kuna käibemaks kujutab endast liikmesriigi tulu, mis korvab sellega seotud kulud liikmesriigi eelarvele. Kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika üldise lähenemisviisiga ei tuleks toetada kulusid, mis on seotud ümberpaigutamistega või mis on vastuolus mis tahes kohaldatava liidu või riikliku õigusega. |
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 14
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb reservi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kõnealune järelevalvekord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal reservi hinnatakse. |
Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb reservi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks . Kõnealune järelevalvekord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal reservi hinnatakse. |
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 15
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Selleks et tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine ja taotluste hindamise ühtlus, peaks komisjon hindama taotlusi paketina. Komisjon peaks eelkõige analüüsima deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust ja korrektsust, kulude otsest seost Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgede käsitlemiseks võetud meetmetega ning meetmeid, mida asjaomane liikmesriik on võtnud topeltrahastamise vältimiseks. Pärast reservist rahalise toetuse saamise taotluste hindamist peaks komisjon tasaarvestama tehtud eelmaksed ja nõudma kasutamata summad tagasi. Selleks et suunata toetus väljaastumisest kõige enam mõjutatud liikmesriikidele, peaks juhul, kui komisjoni poolt rahastamiskõlblikena heaks kiidetud liikmesriigi kulud ületavad eelmakse summat ja 0,06 % asjaomase liikmesriigi 2021. aasta nominaalsest kogurahvatulust, olema võimalik eraldada reservist olemasolevate rahaliste vahendite piires kõnealusele liikmesriigile täiendavaid vahendeid. Võttes arvesse eeldatava majandusšoki ulatust, tuleks ette näha võimalus kasutada eelmaksetest tagasi nõutud summasid liikmesriikide täiendavate kulude hüvitamiseks. |
Selleks et tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine ja taotluste hindamise ühtlus, peaks komisjon hindama taotlusi paketina. Komisjon peaks eelkõige analüüsima deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust ja korrektsust, kulude otsest seost Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgede käsitlemiseks võetud meetmetega ning meetmeid, mida asjaomane liikmesriik on võtnud topeltrahastamise vältimiseks. Samuti tuleks tagada kulude valdkondlik ja geograafiline jaotus NUTSi 2. tasandil, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades. Pärast reservist rahalise toetuse saamise taotluste hindamist peaks komisjon tasaarvestama tehtud eelmaksed ja nõudma kasutamata summad tagasi. Selleks et suunata toetus väljaastumisest kõige enam mõjutatud liikmesriikidele, peaks juhul, kui komisjoni poolt rahastamiskõlblikena heaks kiidetud liikmesriigi kulud ületavad eelmakse summat ja 0,06 % asjaomase liikmesriigi 2021. aasta nominaalsest kogurahvatulust, olema võimalik eraldada reservist olemasolevate rahaliste vahendite piires kõnealusele liikmesriigile täiendavaid vahendeid. Võttes arvesse eeldatava majandusšoki ulatust, tuleks ette näha võimalus kasutada eelmaksetest tagasi nõutud summasid liikmesriikide täiendavate kulude hüvitamiseks. |
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 16
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Selleks et tagada nõuetekohane eelarve jagatud täitmine, peaksid liikmesriigid looma juhtimis- ja kontrollisüsteemi, määrama reservi haldamise eest vastutavad asutused ja eraldi sõltumatu auditeerimisasutuse ning teavitama neist komisjoni. Lihtsustamise eesmärgil võivad liikmesriigid kasutada määratud asutusi ja süsteeme, mis on juba olemas ühtekuuluvuspoliitika või Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendite haldamiseks ja kontrollimiseks. Vaja on täpsustada liikmesriikide vastutus ja sätestada määratud asutustele erinõuded. |
Selleks et tagada nõuetekohane eelarve jagatud täitmine, peaksid liikmesriigid looma juhtimis- ja kontrollisüsteemi, määrama reservi haldamise eest vastutavad üleriigilised või piirkondlikud asutused ja eraldi sõltumatu auditeerimisasutuse ning teavitama neist komisjoni. Lihtsustamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kasutama määratud asutusi ja süsteeme, mis on juba olemas ühtekuuluvuspoliitika või Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendite haldamiseks ja kontrollimiseks. Vaja on täpsustada liikmesriikide vastutus ja sätestada määratud asutustele erinõuded. Liikmesriigid tagavad asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise fondi rakendamisse ja järelevalvesse, eelkõige järelevalveorganite kaudu, kui nad ei ole veel liikmed. |
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 19
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Artikkel 2
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: |
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 12
Artikkel 4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||
|
1. Reservist võivad toetust saada kõik liikmesriigid. |
1. Reservist võivad toetust saada kõik liikmesriigid. |
||||||||
|
2. Reservi vahendite kogusumma on 5 370 994 000 eurot jooksevhindades. |
2. Reservi vahendite kogusumma on 6 370 994 000 eurot jooksevhindades. |
||||||||
|
3. Lõikes 2 osutatud vahendid eraldatakse järgmiselt: |
3. Lõikes 2 osutatud vahendid eraldatakse järgmiselt: |
||||||||
|
|
||||||||
|
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud summasid käsitatakse eelmaksetena finantsmääruse artikli 115 lõike 2 punkti b alapunkti i tähenduses. |
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud summasid käsitatakse eelmaksetena finantsmääruse artikli 115 lõike 2 punkti b alapunkti i tähenduses. |
||||||||
|
|
4. Kalapüügi kriteeriumi alusel eraldatavaid vahendeid (I lisa punkt 2), mis tulevad reservi eelmaksetest, kasutatakse üksnes meetmeteks, mis on mõeldud Ühendkuningriigi majandusvööndisse kuuluvates vetes toimuvast püügitegevusest sõltuvate ettevõtjate ning kohalike ja piirkondlike kogukondade toetamiseks, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 1 punktis c. 5. Ühendkuningriigiga kauplemise kriteeriumi (I lisa punkt 2) kohaselt eraldatud vahenditest rahastatavate toetusmeetmete kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse netokaubavahetuse suhtelist tähtsust igas piirkonnas (NUTSi 2. tasand). See kaubavahetus peab igal juhul hõlmama turismiteenuseid. |
Muudatusettepanek 13
Lisada uus artikkel 4a
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
Konsulteerimisprotsess 1. Iga liikmesriik algatab kooskõlas riikliku õigusraamistikuga mitmetasandilise dialoogi, sh vähemalt kõige enam mõjutatud piirkondade kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Konsulteerimisprotsess põhineb ühtekuuluvuspoliitika partnerluse põhimõttel. See puudutab reservist toetatavate meetmete kindlaksmääramist ja rakendamist. 2. Liikmesriik esitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise ja nendega konsulteerimise korra [uues IV lisas]. |
Motivatsioon
Konsultatsiooniprotsessil peaks olema oluline osa selle üle otsustamisel, kuidas neid rahalisi vahendeid eraldatakse. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks kaasata konsulteerimisprotsessi kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika menetlustega.
Muudatusettepanek 14
Artikli 5 lõige 1
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||
|
Rahastamiskõlblikkus |
Rahastamiskõlblikkus |
||||||||||||||
|
1. Reservist antava rahalise toetusega toetatakse üksnes neid avaliku sektori kulusid, mis on otseselt seotud meetmetega, mida liikmesriigid on konkreetselt võtnud artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks ning mis võivad hõlmata eelkõige järgmist: |
1. Reservist antava rahalise toetusega toetatakse üksnes neid avaliku sektori kulusid, mis on otseselt seotud meetmetega, mida liikmesriigid on konkreetselt võtnud artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks ning mis võivad hõlmata eelkõige järgmist: |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
Muudatusettepanek 15
Artikli 5 lõige 2
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
2. Kulud on rahastamiskõlblikud, kui need on kantud ja makstud vaatlusperioodi jooksul seoses asjaomases liikmesriigis või asjaomase liikmesriigi kasuks võetud meetmetega. |
2. Kulud on rahastamiskõlblikud, kui need on kantud ja makstud vaatlusperioodi jooksul seoses asjaomase liikmesriigi mõjutatud piirkondades ja sektorites võetud meetmetega. |
Muudatusettepanek 16
Artikli 5 lõige 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Toetusmeetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse Ühendkuningriigi liidust väljaastumise erinevat mõju eri piirkondadele ja kohalikele kogukondadele ning vajaduse korral suunavad reservist antava toetuse kõige enam mõjutatud piirkondadele ja kogukondadele. |
Toetusmeetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse Ühendkuningriigi liidust väljaastumise erinevat mõju eri piirkondadele ja kohalikele kogukondadele ning vajaduse korral suunavad reservist antava toetuse kõige enam mõjutatud piirkondadele ja kogukondadele ning hoolitsevad seejuures vahendite tasakaalustatud jaotamise eest, võttes aluseks majandusliku mõju igale piirkonnale . |
Motivatsioon
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et reservi vahendite jaotamisel võetakse arvesse Brexiti majanduslikku mõju igale mõjutatud piirkonnale ning sellega soovitakse kindlustada vahendite tasakaalustatud jaotus lähtuvalt tegelikust majanduslikust kahjust.
Muudatusettepanek 17
Artikli 5 lõige 4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava õigusega. |
Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava õigusega , välja arvatud artiklis [uus artikkel 6] sätestatud juhtudel . |
Muudatusettepanek 18
Artikli 5 lõige 5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. |
Lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. Korraldusasutuse või ELi vahendite vahendusasutuse ülesandeid täitvad kohalikud ja piirkondlikude omavalitsused tuleb täielikult kaasata ja nendega kooskõlastatakse tegevusi rahastamise kattumise vältimiseks. Otsus võtta reservi asemel kasutusele struktuurifondid tuleb kooskõlastada asjaomaste sidusrühmadega, võttes arvesse mõju, mida see võib avaldada muude Euroopa ja rahastamisprogrammide rakendamisele. |
Muudatusettepanek 19
Lisada uus artikkel 5a
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
Riigiabi 1. Kalandussektori ja põllumajandusliku esmatootmise puhul ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse vastavalt käesolevale määrusele ja mis jäävad aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse toetuse puhul, mida vaatlusperioodil antakse rangelt artikli 5 alusel. 2. Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse riiklik rahastamine, mis läheb kaugemale käesoleva määruse lõikes 1 osutatud makseid käsitlevatest sätetest, käsitatakse tervikuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 alusel. |
Muudatusettepanek 20
Artikkel 6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
Toetusest väljajätmine |
Toetusest väljajätmine |
||||
|
Reservist antav toetus ei kata järgmist: |
Reservist antav toetus ei kata järgmist: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 21
Artikli 7 lõige 5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Erandina finantsmääruse artiklist 12 kantakse käesoleva määruse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse ja neid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2025 . Ülekantud assigneeringud kasutatakse ära järgmisel eelarveaastal esmajärjekorras. |
Erandina finantsmääruse artiklist 12 kantakse käesoleva määruse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse ja neid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2026 . Ülekantud assigneeringud kasutatakse ära järgmisel eelarveaastal esmajärjekorras. |
Muudatusettepanek 22
Artikli 8 lõige 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Komisjon teeb eelmaksed 60 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäevast. Need tasaarvestatakse kooskõlas artikliga 11. |
Komisjon teeb eelmaksed 45 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäevast. Need tasaarvestatakse kooskõlas artikliga 11. |
Muudatusettepanek 23
Artikli 10 lõige 1
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Taotlus koostatakse II lisas esitatud vormi kohaselt. Taotlus sisaldab teavet avaliku sektori kogukulude kohta, mida liikmesriigid on kandnud ja maksnud, ning toetatud meetmete väljundnäitajate väärtusi. Taotlusele lisatakse finantsmääruse artikli 63 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud dokumendid ning rakendusaruanne. |
Taotlus koostatakse II lisas esitatud vormi kohaselt. Taotlus sisaldab teavet avaliku sektori kogukulude kohta, mida liikmesriigid on kandnud ja maksnud, k.a kulude piirkondlik jaotus NUTSi 2. tasandil, ning toetatud meetmete väljundnäitajate väärtusi. Taotlusele lisatakse finantsmääruse artikli 63 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud dokumendid ning rakendusaruanne. |
Muudatusettepanek 24
Artikli 10 lõige 2
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
2. Reservi rakendamise aruanne sisaldab järgmist: |
2. Reservi rakendamise aruanne sisaldab järgmist: |
||||
|
|
||||
|
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 25
Artikli 13 lõige 1
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
Juhtimine ja kontroll |
Juhtimine ja kontroll |
||||
|
1. Reservi rakendamisega seotud ülesandeid täites võtavad liikmesriigid kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sealhulgas seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, eelkõige: |
1. Reservi rakendamisega seotud ülesandeid täites võtavad liikmesriigid kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sealhulgas seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, eelkõige: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
[…] |
[…] |
Muudatusettepanek 26
Artikli 13 lõige 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
Reservist antava rahalise toetuse haldamise eest vastutav asutus |
Reservist antava rahalise toetuse haldamise eest vastutav asutus või vastutavad asutused |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 27
Artikli 16 lõige 2
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
2. Komisjon esitab 30. juuniks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande reservi rakendamise kohta. |
2. Komisjon esitab 30. juuniks 2027 Euroopa Parlamendile, nõukogule , Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande reservi rakendamise kohta. |
Muudatusettepanek 28
I lisa punkt 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
Muudatusettepanek 29
Lisatakse uus IIIa lisa
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||
|
|
|||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
||||||||||||
|
|
|
II. POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
|
1. |
väljendab heameelt Brexitiga kohanemise reservi loomise üle, et leevendada Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise mõju piirkondadele. Brexitiga kohanemise reserv on liidusisese solidaarsuse konkreetne väljendus ning selle eesmärk on aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, nagu näitab komisjoni ettepaneku õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 175); |
|
2. |
on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimine on läbirääkimistega saavutatud positiivne tulemus. Kuid Ühendkuningriigiga kujunevate suhete uuel raamistikul on märkimisväärne territoriaalne mõju. Kuna kaubandus- ja koostööleping ei vasta täielikult vabakaubanduslepingu stsenaariumile, jäävad paljud Euroopa piirkonnad Brexiti majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede suhtes endiselt väga haavatavateks. See mõju on eriti suur piirkondades, mis asuvad geograafiliselt Ühendkuningriigi lähiümbruses, või piirkondades, millel on väga tihedad suhted Ühendkuningriigi partneritega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, majandustegevuses (nt turismis) osalejad, haridus- ja teadussektor, aga ka kodanikud ja kodanikuühiskond seisavad silmitsi tagajärgedega, mis tulenevad uute piiride loomisest, uutest haldusmenetlustest, uutest ja keerukamatest väärtusahelatest ning koostööprogrammide seiskamisest; |
|
3. |
juhib tähelepanu kaubandus- ja koostöölepingu geopoliitilistele tagajärgedele, mis puudutavad konkreetselt paljusid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes asuvad nüüd Euroopa Liidu uuel välispiiril. Seetõttu on väga tervitatav, et kontrollide ladusat kulgu ning kaupade ja inimeste liikumist parandavad meetmed on rahastamiskõlblikud. Komitee rõhutab, et uutel piirialadel aitavad kontrolliga seotud kohalikud ja piirkondlikud investeeringud kaitsta kõiki Euroopa kodanikke Euroopa Liidu uutes piirides. Komitee kutsub nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu üles määrama neis piirkondades minimaalse õiglase hüvitamismäära; |
|
4. |
nõuab, et vastavalt artiklile 11 suurendataks teises etapis kättesaadavaks tehtavaid täiendavaid summasid ühe miljardi euro võrra, et kooskõlas komitee taotlusega pikendada Brexitiga kohanemise reservist rahastamise perioodi, vastamaks paremini vajadustele keskpikas perspektiivis; |
|
5. |
rõhutab, kuivõrd mõjutatud on kalandus- ja mereandide sektor, mille suhtes kohaldatakse viie ja poole aasta pikkust üleminekuperioodi. Lisaks kõigi Euroopa sektorite jaoks ühistele uutele piirangutele seisab kalandussektor silmitsi otsese ohuga oma tegevuse tervele osale. Selline olukord nõuab mõju hindamist piirkondlikule tegelikkusele võimalikult lähedal ja ilma riikliku indekseerimiseta. Vaja on saavutada õiglasem rahaliste vahendite jaotus Euroopa mõjutatud piirkondade vahel, olenemata liikmesriigi suurusest; |
|
6. |
soovib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seadmist selle uue rahastamisvahendi loomise keskmesse. Komitee kutsub üles kehtestama kriteeriumid, milles võetakse arvesse mõju tugevust piirkonnas ning hoolitsema vahendite õiglase jaotuse eest lähtuvalt majandusliku mõju ulatusest igale piirkonnale. Nagu selgus komitee uuringutest Brexiti tagajärgede kohta, ei kajasta riiklikul tasandil arvesse võetud mõju väga tugevat kohaliku iseloomuga mõju. Kohalikud omavalitsused tuleb kaasata mõju hindamisse ja meetmete väljatöötamisse. See on seda olulisem, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad oma pädevuse tõttu ise teatavaid meetmeid eelrahastama, töötama välja piirkondlikke strateegiad Brexiti mõju leevendamiseks ja mobiliseerima osa omavalitsuste endi hallatavatest ELi vahenditest. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine aitab vajadusi paremini välja selgitada ja Brexitiga kohanemise reservi tõhusalt rakendada; |
|
7. |
rõhutab samuti mõju piirkondadele, mis tuleneb kaubandusvõimaluste kadumisest Ühendkuningriigiga, ning asjaolu, et kaubandus- ja koostööleping ei vasta täielikult vabakaubanduslepingu stsenaariumile. See mõjutab paljusid sektoreid kogu väärtusahelas, nt turismi, majutuse ja põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas, millega kaasneb töökohtade kadumine kohapeal. Komitee kinnitab, et mõjul on tõenäoliselt pikaajalised sotsiaalmajanduslikud tagajärjed kogukondadele eri piirkondades ning seetõttu tuleb sellega viivitamata tegeleda. Samuti toonitab komitee, et Brexitiga kohanemise reserv on ainus ELi rahastamisvahend, mis on suunatud Brexiti kahjulike tagajärgede all kannatavatele liikmesriikidele, piirkondadele ja sektoritele; |
|
8. |
nõuab rahastamiskõlblikkuse perioodi pikendamist 2026. aasta juunini, leides, et Euroopa solidaarsus ei tohiks piirduda 2021. ja 2022. aastaga, ning märkides, et ei ole ette nähtud vahendeid Brexiti tagajärgede leevendamiseks alates 2023. aastast.
|
|
9. |
leiab, et reservil on keskne roll ka ELi ja Ühendkuningriigi suhteid reguleeriva uue õigusraamistiku rakendamisele kaasa aitamisel, sest lepingu tagajärgi ei ole võimalik täielikult kindlaks teha tingituna mõjude põimumisest COVID-19 pandeemiaga. See puudutab ka konkreetseid küsimusi, mille üle tuleb veel läbirääkimisi pidada, nagu finantsteenused või Ühendkuningriigi osalemine programmis „Euroopa horisont“. Arvesse tuleb ühtviisi võtta nii ebasoodsaid kui ka soodsaid arenguid; |
|
10. |
väljendab kahtlust, kui suurt kasu toob hea valitsemistava seisukohast see, et Euroopa Komisjon algatas 24. veebruaril 2021 kaheksaks nädalaks avaliku konsultatsiooni Brexitiga kohanemise reservi kohta, (1) samal ajal kui seadusandlik ettepanek esitati kaks kuud varem ja institutsioonidevahelised läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks 2021. aasta esimesel poolel on juba väga kaugele jõudnud; |
|
11. |
leiab, et Brexit on sui generis olukord ja paralleelide tõmbamine olemasolevate vahenditega, nagu Euroopa Liidu Solidaarsusfond, on võimalik vaid piiratud määral. Komitee avaldab kahetsust, et komisjoni ettepanek ei kajasta ühtekuuluvuspoliitikas kohaldatavat partnerluse põhimõtet, kuna puuduvad garantiid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollist valitsemises. Meetmete kavandamise ja haldamise viisid peaksid paremini kajastama piirkondlikule mõjule keskendumise loogikat; |
|
12. |
on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda juhtimissüsteemide määratlemisel teatav paindlikkus, näiteks korraldusasutuste arv ja tasandid (üleriigiline, piirkondlik või piirkondadevaheline). Vastutasuks peavad liikmesriigid põhjendama oma valikut subsidiaarsuse seisukohast ja eelkõige seoses suutlikkusega rahuldada vajadusi, mis on koondunud teatavatesse suurema surve all olevatesse piirkondadesse või majandussektoritesse. Igal juhul tuleb tagada piirkondliku tasandi osalemine juhtimisprotsessis; |
|
13. |
leiab, et Brexitil on suur mõju muu hulgas sellistes erinevates valdkondades nagu kalandus ja meresaadused, kodanike liikuvus, koolitus, teadus-, arendus- ja innovatsioonialased koostööprojektid, teadmussiire, võitlus kliimamuutustega, ökosüsteemide säilitamine ning avaliku ja erasektori partnerlus. Sõltuvalt liikmesriikide erinevast detsentraliseerituse astmest võib eri haldustasandite vahelist koostööd pidada kas vajalikuks või positiivseks teguriks, mis aitab eri piirkondadel üle saada Brexiti negatiivsetest välismõjudest. Komitee nõuab partnerluspõhimõtte elluviimist ja Brexitiga kohanemise reservi haldamist vastavalt komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste koostöös toimuva eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide üldkriteeriumidele; |
|
14. |
teeb liikmesriikidele ettepaneku julgustada piirkondlike strateegiate koostamist, et keskpikas perspektiivis prognoosida meetmete rakendamise ajakava ja muudatusi. Seda tuleks teha kooskõlas kohalike ja piirkondlike poliitikameetmetega tervikuna. Eelmakse tegemisel peaksid liikmesriigid teavitama Euroopa Komisjoni sellest, kuidas nad partnerluskohustuse raames tagavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise ja nendega konsulteerimise; |
|
15. |
teeb ettepaneku, et kõik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist käsitlevad sätted oleksid tagatud Euroopa Komisjoni teavitamiseks mõeldud mehhanismi abil. Komitee soovitab konkreetsemalt, et liikmesriigid peaksid kulutuste suurenemise korral koostama ja esitama Euroopa Komisjonile uue lisa, milles tuuakse kulude valdkondlik ja geograafiline jaotus NUTSi 2. tasandi piirkondades, lisades ka nende panuse kliimaeesmärkide saavutamisse. Selline kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave aitab kaasa Brexitiga kohanemise reservi hindamisele ning võimaldab enne vastavalt artiklile 11 teises etapis kättesaadavaks tehtavate täiendavate summade väljamaksmist hinnata Brexitiga kohanemise reservi kasutuselevõtmise kohta igas liikmesriigis ja tagada, et soovitatud partnerlusel põhinevat lähenemisviisi tõepoolest rakendatakse; |
|
16. |
soovitab kaasata korraldusasutuse või Euroopa vahendite vahendusasutuse ülesandeid täitvad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et vältida rahastamise kattumist. Seevastu otsus võtta Brexitiga kohanemise reservi asemel kasutusele struktuurifondid tuleb kooskõlastada asjaomaste sidusrühmadega, võttes arvesse võimalikke tagajärgi muude Euroopa eesmärkide rakendamisele; |
|
17. |
nõuab, et nähtaks ette teatav osa vahenditest, mis pärast jaotamise ja eelmaksete kriteeriumi heakskiitmist kantakse üle liikmesriikidele ja vajaduse korral piirkondadele, et oleks võimalik rahastada asjakohaseid toetusmeetmeid, ilma et oleks vajadust eelnevalt omavahendeid koondada; |
|
18. |
nõuab riigiabi valdkonnas paindlikkust, et tagada meetmete kiire rakendamine ja suutlikkus sekkuda kõige enam mõjutatud majandussektorite toetamiseks. COVID-19 kriisi tingitud ajutist korda tuleks laiendada Brexiti otsesele mõjule kogu Brexitiga kohanemise reservi kulude rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul. Kalandus- ja põllumajandussektoris tuleks Brexitiga kohanemise reservile kohaldada Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi suhtes kohaldatavaid sätteid; |
|
19. |
rõhutab asjaolu, et Ühendkuningriigiga kauplevad VKEd on nende käibega võrreldes ebaproportsionaalsel määral mõjutatud Ühendkuningriiki eksportimisega seotud uute haldusmenetluste kuludest. Seetõttu tuleks Brexitiga kohanemise reservi vahendite jaotamisel arvestada ettevõtjate suhtelisi kulusid; |
|
20. |
nõuab, et tagastamatu käibemaks oleks rahastamiskõlblik sarnaselt Euroopa Liidu Solidaarsusfondis sätestatuga. Rahastamiskõlblikkuseta ei saaks paljud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastatavad meetmed Euroopa solidaarsusest 100 % kasu; |
|
21. |
nõuab, et täiendavate hüvitiste maksmine 2023. aastal oleks osaliselt seotud Brexiti tegeliku mõju hindamisega Euroopas aastatel 2021–2022, et parandada keskendumist kõige enam mõjutatud piirkondadele ja valdkondadele, aga teha kindlaks ka need, kes osutusid vastupidavamaks või said muutustest kasu; |
|
22. |
kordab, et tegutseb jätkuvalt koostöö edendamise nimel Ühendkuningriigi ja Euroopa osalejate vahel, ning nõuab, et Brexitiga kohanemise reservist toetataks Euroopa partnereid dialoogi jätkamisel, et vältida kaubandus- ja koostöölepingu rakendamisest tulenevaid vaidlusi ning arendada tulevast koostööd. |
Brüssel, 19. märts 2021
Euroopa Regioonide Komitee president
Apostolos TZITZIKOSTAS
(1) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (edaspidi „väljaastumisleping“) (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).
(1) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (edaspidi „väljaastumisleping“) (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).
(1) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 444, 31.12.2020, lk 14).
(1) https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12917-Proposal-for-a-Regulation-Regional-and-urban-Policy