1993R0259 — ET — 01.01.2002 — 007.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 259/93,

1. veebruar 1993,

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral

(EÜT L 030, 6.2.1993, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

COMMISSION DECISION of 21 October 1994 (*)

  L 288

36

9.11.1994

 M2

COMMISSION DECISION of 14 November 1996 (*)

  L 304

15

27.11.1996

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 120/97, 20. jaanuar 1997,

  L 22

14

24.1.1997

 M4

COMMISSION DECISION of 18 May 1998 (*)

  L 165

20

10.6.1998

 M5

COMMISSION REGULATION (EC) No 2408/98 of 6 November 1998 (*)

  L 298

19

7.11.1998

►M6

KOMISJONI OTSUS, 24. november 1999,

  L 316

45

10.12.1999

►M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2557/2001, 28. detsember 2001,

  L 349

1

31.12.2001



(*)

Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud.




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 259/93,

1. veebruar 1993,

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130s,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

ühendus on alla kirjutanud Baseli konventsioonile 22. märtsist 1989 ohtlike jäätmete üle piiri toimetamise ja kõrvaldamise kontrolli kohta;

sätted jäätmete kohta sisalduvad 1989. aasta 15. detsembri AKV–EMÜ konventsiooni artiklis 39;

ühendus on heaks kiitnud OECD nõukogu 1992. aasta 30. märtsi otsuse järelevalve kohta taaskasutusse minevate jäätmete üle piiri toimetamisel;

seoses eespool öelduga tuleb ohtlike jäätmete piiriüleste saadetiste järelevalvet ja kontrolli korraldav direktiiv 84/631/EMÜ ( 4 ) asendada määrusega;

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli eest liikmesriigi piires vastutab riik; jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli riiklikud süsteemid liikmesriigis peaksid siiski vastama miinimumnõuetele, mis kindlustaksid keskkonna ja inimtervise kaitse;

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontroll on tähtis korraldada viisil, mis arvestaks vajadust säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti;

nõukogu 1975. aasta 15. juuli direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta ( 5 ) sätestab oma artikli 5 lõikes 1, et ühtne ja piisav jäätmekõrvaldusrajatiste võrk, mis igal liikmesriigil tuleb kohaste meetmete abil luua, vajaduse või soovi korral koos teiste liikmesriikidega, peab võimaldama ühendusel tervikuna muutuda jäätmete kõrvaldamisel iseseisvaks ja liikmesriikidel üksikult liikuda selle eesmärgi suunas, võttes arvesse geograafilisi tingimusi ja teatavat tüüpi jäätmete jaoks vajalikke erirajatisi; nimetatud direktiivi artikkel 7 nõuab — vajaduse korral koostööna asjaomaste liikmesriikide vahel — jäätmekäitluskavade koostamist, millest teatatakse komisjonile, ja sedastab, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid takistamaks jäätmete edasitoimetamist, mis pole vastavuses nende jäätmekäitluskavadega, ning et nad peavad kõigist sellistest meetmetest teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele;

on tarvis rakendada mitmesuguseid menetlusi sõltuvalt jäätmete liigist ja nende sihtkohast, samuti sellest, kas need on määratud kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks;

jäätmesaadetistest tuleb eelnevalt teatada pädevatele ametiasutustele, et nad oleksid nõuetekohaselt informeeritud eriti jäätmete liigist, edasitoimetamisest ja kõrvaldamisest või taaskasutamisest, et neil oleks võimalus võtta kõik vajalikud meetmed inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, kaasa arvatud võimalus esitada saadetise suhtes põhjendatud vastuväiteid;

liikmesriikidel peaks olema võimalik rakendada läheduse, taaskasutuse eelistamise ja iseseisvuse põhimõtteid nii ühenduse kui ka iga riigi tasandil — vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ — kooskõlas asutamislepinguga meetmeid võttes, et täielikult või osaliselt keelata või järjekindlalt hukka mõista kõrvaldatavate jäätmete saadetised, välja arvatud lähteliikmesriigis tekkinud ohtlikud jäätmed, mida on nii vähe, et uue spetsialiseeritud kõrvaldamisrajatise ehitamine selles liikmesriigis oleks ebaökonoomne; iga sellise väikese koguse kõrvaldamine nõuab koostööd asjaomaste liikmesriikide vahel ja võimalikku ühenduse menetluse kasutamist;

kõrvaldatavate jäätmete eksport kolmandatesse riikidesse tuleb keelata, et kaitsta nende riikide keskkonda; erandi moodustab eksport EFTA riikidesse, mis on samuti liitunud Baseli konventsiooniga;

taaskasutatavate jäätmete eksport riikidesse, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, peab vastama keskkonnaohutu jäätmekäitluse tingimustele;

taaskasutatavate jäätmete ekspordi lepinguid või kokkuleppeid riikidega, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, peab komisjon korrapäraselt üle vaatama ja vajaduse korral tegema ettepaneku sellise ekspordi tingimused uuesti kaalumisele võtta; võimalik on ka keelamine;

OECD otsuse rohelises nimekirjas loetletud taaskasutatavate jäätmete saadetised jäetakse üldiselt käesolevas määruse järelevalvemenetluste alt välja, sest sellised sihtriigis korralikult ümbertöötatud jäätmed ei tohiks üldjuhul kujutada endast ohtu keskkonnale; seejuures on vastavalt ühenduse õigusaktidele ja OECD otsusele vajalikud mõned erandid; mõned erandid on vajalikud ka selleks, et hõlbustada niisuguste saadetiste jälgimist ühenduse piires ja võtta arvesse erandjuhtumeid; selliste jäätmete suhtes kohaldatakse direktiivi 75/442/EMÜ;

OECD otsuse rohelises nimekirjas loetletud taaskasutatavate jäätmete saatmisel riikidesse, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, tuleb komisjonil sihtriigiga konsulteerida; sellise konsultatsiooni tulemusena võib komisjon vajaduse korral teha nõukogule ettepanekuid;

taaskasutatavate jäätmete eksport riikidesse, mis pole liitunud Baseli konventsiooniga, peab toimuma nende riikide ja ühenduse vaheliste erikokkulepete alusel; erandjuhtudel peab liikmesriikidel olema võimalus pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid konkreetsete jäätmete impordi kohta, kuni ühendus need lepingud sõlmib, et taaskasutatavate jäätmete puhul vältida mis tahes katkestust nende käitlemises ja kõrvaldatavate jäätmete puhul siis, kui lähteriigil ei ole või ei ole võimalik hankida tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks;

tuleb ette näha, kuidas sel puhul jäätmed tagasi viia või alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil kõrvaldada või ümber töötada, kui saadetist pole võimalik kohale viia vastavalt saatekirja või lepingu tingimustele;

illegaalse saadetise korral peab isik, kelle tegevus selle saadetise põhjustas, jäätmed tagasi võtma ja/või kõrvaldama või ümber töötama alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil; kui ta seda ei tee, peavad vastavalt vajadusele sekkuma kas lähtekoha või sihtkoha pädevad ametiasutused;

tähtis on luua finantstagatiste või samaväärse kindlustuse süsteem;

liikmesriigid peavad komisjoni varustama käesolevas määruse rakendamisse puutuva teabega;

käesolevas määruses ettenähtud dokumendid tuleb koostada ja lisad vastu võtta ühenduses ettenähtud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I

JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse jäätmesaadetiste suhtes ühenduse piires, ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral.

2.  Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu:

a) laevadelt ja kaldast eemal asuvatelt platvormidelt normaalse tegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete, sealhulgas heitvee ja jääkide kaldale mahalaadimine, juhul kui sellised jäätmed on teatava kehtiva rahvusvahelise kokkuleppe objektid;

b) tsiviillennunduse jäätmete saadetised;

c) radioaktiivsete jäätmete saadetised, nagu neid määratleb 1992. aasta 3. veebruari direktiivi 92/3/Euratom (liikmesriikidevahelise ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta) ( 6 ) artikkel 2;

d) jäätmesaadetised, mida nimetatakse direktiivi 75/442/EMÜ artikli 2 punkti 1 alapunktis b, kui nende kohta kehtib juba teine asjakohane õigusakt;

e) jäätmesaadetised ühendusse, mis vastavad Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokolli nõuetele.

3.  

a) Selliste jäätmete saadetised, mis on mõeldud ainult taaskasutamiseks ja loetletud II lisas, ei kuulu samuti käesolevas määruse reguleerimisalasse, välja arvatud alapunktides b, c, d ja e, artiklis 11 ning artikli 17 lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud juhud.

b) Selliste jäätmete suhtes kohaldatakse kõiki direktiivi 75/442/EMÜ sätteid. Need on jäätmed:

— mida võib käitlemiseks saata ainult rajatistesse, mis on vastavalt direktiivi 75/442/EMÜ artiklitele 10 ja 11 saanud loa,

— mille suhtes kohaldatakse kõiki direktiivi 75/442/EMÜ artiklite 8, 12, 13 ja 14 sätteid.

c) Teatavaid II lisas loetletud jäätmeid võib siiski kontrollida nagu III või IV lisas loetletuid, kui neis lisaks muudele põhjustele ilmneb mis tahes ohtlik omadus, mis on loetletud nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ III lisas. ( 7 )

Need jäätmed ja otsus selle kohta, kumba menetlust kasutada, määratakse kindlaks direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras. Sellised jäätmed loetletakse III lisa punktis a.

d) Erandjuhtudel võivad liikmesriigid keskkonna- või tervisekaitse põhjustel kontrollida II lisas loetletud jäätmete saadetisi nii, nagu oleksid need loetletud III või IV lisas.

Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teatavad sellistest juhtumitest viivitamatult komisjonile ja vajaduse korral teistele liikmesriikidele ning põhjendavad oma otsust. Komisjon võib direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras seda meedet kinnitada, kandes need jäätmed, kui see on asjakohane, II A lisasse.

e) Kui II lisas loetletud jäätmed on saadetud vastuolus käesolevas määrusega või direktiiviga 75/442/EMÜ, võivad liikmesriigid kohaldada käesolevas määruse artiklite 25 ja 26 sätteid.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  jäätmed — nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a;

b)  pädevad ametiasutused — pädevad ametiasutused, mille on vastavalt artiklile 36 määranud kas liikmesriigid või mitteliikmesriigid;

c)  lähtekoha pädev ametiasutus — pädev ametiasutus, mille on vastavalt artiklile 36 määranud liikmesriigid piirkonnas, kust saadetis lähetatakse, või mille on määranud mitteliikmesriigid;

d)  sihtkoha pädev ametiasutus — pädev ametiasutus, mille on vastavalt artiklile 36 määranud liikmesriigid piirkonnas, kus saadetis vastu võetakse või kus jäätmed laevale lastitakse, et neid vastavaid konventsioone rikkumata merre heitmise teel kõrvaldada, või mille on määranud mitteliikmesriigid;

e)  transiidi pädev ametiasutus — kõigile ühine ametiasutus, mille liikmesriigid on vastavalt artiklile 36 määranud selles liikmesriigis, mille kaudu transiit toimub;

f)  ühendusepidaja — keskne asutus, mille määrab iga liikmesriik ja komisjon vastavalt artiklile 37;

g)  teataja — mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellele või millele on pandud kohustus teatada, seega edaspidi nimetatuna isik, kes kavatseb jäätmeid saata või saata lasta:

i) isik, kelle tegevus jäätmed tekitas (esmane tekitaja), või

ii) kui see pole võimalik, siis koguja, kellel on selleks liikmesriigi litsents, või litsentseeritud või registreeritud turustaja või vahendaja, kes korraldab jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist, või

iii) kui neid isikuid ei ole või nad on litsentseerimata, siis isik, kellele jäätmed kuuluvad või kes neid seaduslikult valdab (omanik), või

iv) juhul, kui jäätmeid imporditakse ühendusse või veetakse ühendusest läbi, lähteriigi seaduste kohaselt määratud isik, või kui sellist määramist pole toimunud, isik, kellele jäätmed kuuluvad või kes neid seaduslikult valdab (omanik);

h)  vastuvõtja — isik või ettevõte, kellele või millele jäätmed ümbertöötamiseks või kõrvaldamiseks saadetakse;

i)  kõrvaldamine — nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 lõikes e;

j)  loa saanud keskus — mis tahes asutus või ettevõte, mis on saanud loa või litsentsi vastavalt direktiivi 75/439/EMÜ ( 8 ) artiklile 6, direktiivi 75/442/EMÜ artiklitele 9, 10 ja 11 ning direktiivi 76/403/EMÜ ( 9 ) artiklile 6;

k)  taaskasutamine — nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis f;

l)  lähteriik — mis tahes riik, kust jäätmed kavatsetakse saata või saadetakse;

m)  sihtriik — mis tahes riik, kuhu jäätmed kavatsetakse saata või saadetakse kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks või laevale lastimiseks, et need vastavaid konventsioone rikkumata merre heitmise teel kõrvaldada;

n)  transiitriik — mis tahes riik peale lähte- ja sihtriigi, mille kaudu jäätmed kavatsetakse saata või saadetakse;

o)  saatekiri — standardne saatekiri, mis koostatakse vastavalt artiklile 42;

p)  Baseli konventsioon — 1989. aasta 22. märtsi Baseli konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri toimetamise ja kõrvaldamise kontrolli kohta;

q)  neljas Lomé konventsioon — 1989. aasta 15. detsembri Lomé konventsioon;

r)  OECD otsus — OECD nõukogu 1992. aasta 30. märtsi otsus taaskasutatavate jäätmete üle piiri toimetamise kontrolli kohta.



II

JAOTIS

LIIKMESRIIKIDEVAHELISED JÄÄTMESAADETISED



Peatükk A

Kõrvaldatavad jäätmed

Artikkel 3

1.  Kui teataja kavatseb saata jäätmeid kõrvaldamiseks ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja/või vedada saadetist läbi ühe või mitme liikmesriigi, teatab ta sellest sihtkoha pädevale ametiasutusele ning saadab teate koopia nii lähtekoha kui ka transiidi pädevale ametiasutusele, samuti vastuvõtjale. Öeldu ei kehti artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamisel.

2.  Ette teatada tuleb saadetise kõikidel vaheetappidel teel lähtekohast lõppsihtkohta.

3.  Teatamine toimub saatekirjaga, mille annab välja lähtekoha pädev ametiasutus.

4.  Teatamiseks täidab teataja saatekirja ning lisab, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, täiendava teabe ja dokumentatsiooni.

5.  Teataja saadab teabe saatekirjaga, pöörates erilist tähelepanu:

— kõrvaldatavate jäätmete allikale, koostisele ja kogusele, sealhulgas artikli 2 punkti g alapunktis ii nimetatud juhtudel nende tekitaja nimetamisele, ja kui jäätmed pärinevad mitmest allikast, siis jäätmete üksikasjalikule loendile ning esmaste tekitajate nimetamisele, kui need on teada,

— marsruudi ja kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju kindlustuse korraldamisele,

— meetmetele, mis tuleb võtta ohutu veo tagamiseks, eriti et vedaja täidaks asjaomastes liikmesriikides kehtestatud veotingimusi,

— jäätmete vastuvõtja nimetamisele, kõrvaldamiskeskuse asukohale ja keskuse tegevusvolituste liigile ning kestusele. Keskusel peab olema piisav tehniline võimsus kõnealuste jäätmete kõrvaldamiseks nii, et see ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale,

— kõrvaldamistoimingutele, nagu need on loetletud direktiivi 75/442/EMÜ II A lisas.

6.  Teataja peab vastuvõtjaga sõlmima jäätmete kõrvaldamise lepingu.

See leping võib sisaldada osa lõikes 5 nimetatud teabest või kogu teabe.

Leping peab sisaldama järgmisi kohustusi:

— teataja peab vastavalt artiklile 25 ja artikli 26 lõikele 2 jäätmed tagasi võtma, kui saadetist ei ole kohale viidud nii, nagu plaan ette nägi, või kui saatmine on toimunud käesolevast määrust rikkudes,

— vastuvõtja peab saatma nii ruttu kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist teatajale tõendi, et jäätmed on keskkonnaohutult kõrvaldatud.

Lepingu koopia tuleb saata pädevale ametiasutusele, kui viimane seda nõuab.

Kui jäätmeid saadetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lepingu asendada kõnealuse juriidilise isiku tõendiga, et ta kohustub jäätmed kõrvaldama.

7.  Lõigete 4–6 kohaselt antud teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.

8.  Lähtekoha pädev ametiasutus võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otsustada teataja asemel ise edastada teate sihtkoha pädevale ametiasutusele, samuti saata koopiad vastuvõtjale ja transiidi pädevale ametiasutusele.

Lähtekoha pädev ametiasutus võib otsustada teadet mitte edasi saata, kui tal endal on selle saadetise suhtes artikli 4 lõike 3 alusel otseseid vastuväiteid. Ta informeerib teatajat viivitamatult vastuväidetest.

Artikkel 4

1.  Kui sihtkoha pädev ametiasutus on teate kätte saanud, saadab ta kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning vastuvõtjale selle koopiad.

2.  

a) Sihtkoha pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 30 päeva aega otsustada, kas ta lubab või mis tingimustel lubab saadetist või keelab selle. Samuti võib ta paluda lisateavet.

Sihtkoha pädev ametiasutus annab loa ainult juhul, kui temal ega teistel pädevatel ametiasutustel pole vastuväiteid. Loa andmise korral kehtivad kõik punktis d nimetatud veotingimused.

Sihtkoha pädev ametiasutus ei võta oma otsust vastu varem kui 21 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist. Ta võib otsuse siiski varem vastu võtta, kui tal on teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste kirjalik nõusolek.

Sihtkoha pädev ametiasutus saadab oma otsuse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

b) Lähtekoha ja transiidi pädevad ametiasutused võivad 20 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist esitada vastuväiteid. Samuti võivad nad paluda lisateavet. Need vastuväited saadetakse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

c) Punktides a ja b nimetatud vastuväited ja tingimused peavad põhinema lõikel 3.

d) Lähtekoha ja transiidi pädevad ametiasutused võivad 20 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist kehtestada oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas tingimusi jäätmete veo kohta.

Need tingimused saadetakse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja kantakse saatekirja. Need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta, ja peavad igati arvestama olemasolevaid kokkuleppeid, eriti asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone.

3.  

a) 

i) Läheduse, taaskasutuse eelistamise ja iseseisvuse põhimõtete rakendamiseks nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ võivad liikmesriigid kooskõlas asutamislepinguga võtta meetmeid, et täielikult või osaliselt keelata või järjekindlalt hukka mõista jäätmete saatmine. Sellistest meetmetest tuleb viivitamatult teatada komisjonile, kes informeerib neist teisi liikmesriike.

ii) Ohtlike jäätmete (määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikes 4) suhtes, mida lähteliikmesriigis aasta jooksul tekitatakse nii väikeses koguses, et uute spetsialiseeritud kõrvaldamisrajatiste ehitamine selles riigis oleks ebaökonoomne, ei kohaldata alapunkti i.

iii) Sihtliikmesriik teeb koostööd alapunkti ii kohaldamist vajalikuks pidava lähteliikmesriigiga, pidades silmas selle küsimuse kahepoolset lahendamist. Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib kumbki liikmesriik küsimuse edastada komisjonile, kes langetab otsuse direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

b) Võttes arvesse geograafilisi tingimusi või erirajatiste vajadust teatavat liiki jäätmete järele, võivad lähte- ja sihtkoha pädevad ametiasutused esitada põhjendatud vastuväiteid kavatsetavate saadetiste kohta, kui need pole vastavuses direktiiviga 75/442/EMÜ, eriti artiklitega 5 ja 7:

i) selleks, et rakendada iseseisvuse põhimõtet ühenduse ja siseriiklikul tasandil;

ii) juhtudel, kui rajatis peab kõrvaldama lähedasest allikast tulevaid jäätmeid ja pädev ametiasutus on eelistanud neid jäätmeid;

iii) selleks, et tagada saadetiste vastavus jäätmekäitluskavadele.

c) Lisaks võivad lähte- ja sihtkoha ning transiidi pädevad ametiasutused esitada kavatsetava saadetise kohta põhjendatud vastuväiteid, kui:

— see pole vastavuses siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset, avalikku korda, julgeolekut või tervisekaitset,

— teataja või vastuvõtja on varem olnud süüdi illegaalses jäätmeveos.

— Sel juhul võib lähtekoha pädev ametiasutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele keelata kõik saadetised, mis on seotud kõnealuse isikuga, või

— saadetis on vastuolus kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest, millele on alla kirjutanud asjaomane liikmesriik või liikmesriigid.

4.  Kui pädevad ametiasutused lõikes 2 sätestatud ajavahemike jooksul veenduvad, et nende vastuväideteks alust andnud küsimused on lahendatud ja veotingimusi täidetakse, saadavad nad teatajale viivitamatult kirjaliku teate, lisaks koopiad vastuvõtjale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

Kui pärast seda saatmistingimusi oluliselt muudetakse, tuleb saata uus teade.

5.  Sihtkoha pädev ametiasutus annab oma loa vastava templiga saatekirjal.

Artikkel 5

1.  Saatmine võib toimuda alles siis, kui teataja on saanud loa sihtkoha pädevalt ametiasutuselt.

2.  Kui teataja on loa saanud, lisab ta saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist.

3.  Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia või, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

4.  Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

5.  Kolme tööpäeva jooksul pärast kõrvaldatavate jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja teatajale ja asjaomastele pädevatele ametiasutustele täidetud saatekirja koopiad, välja arvatud lõikes 6 nimetatud tõend.

6.  Niipea kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja omal vastutusel teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele tõendi kõrvaldamise kohta. Tõend on osa saadetisega kaasas olevast saatekirjast või lisatakse sellele.



Peatükk B

Taaskasutatavad jäätmed

Artikkel 6

1.  Kui teataja kavatseb saata III lisas loetletud jäätmeid ümbertöötamiseks ühest liikmesriigist teise ja/või transiitveona läbi ühe või mitme liikmesriigi, teatab ta sellest sihtkoha pädevale ametiasutusele ning saadab teate koopiad lähtekoha ja transiidi pädevatele ametiasutustele ning vastuvõtjale. Öeldu ei kehti artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamisel.

2.  Ette teatada tuleb saadetise kõikidel vaheetappidel teel lähtekohast lõppsihtkohta.

3.  Teatamine toimub saatekirjaga, mille annab välja lähtekoha pädev ametiasutus.

4.  Teatamiseks täidab teataja saatekirja ning lisab, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, täiendava teabe ja dokumentatsiooni.

5.  Teataja saadab teabe saatekirjaga, pöörates erilist tähelepanu:

— taaskasutatavate jäätmete allikale, koostisele ja kogusele, sealhulgas tekitaja nimetamisele, ja kui jäätmed pärinevad mitmest allikast, jäätmete üksikasjalikule loendile ning esmaste tekitajate nimetamisele, kui need on teada,

— marsruudi ja kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju kindlustuse korraldamisele,

— meetmetele, mis tuleb võtta ohutu veo tagamiseks, eriti et vedaja täidaks asjaomastes liikmesriikides kehtestatud veotingimusi,

— jäätmete vastuvõtja nimetamisele, taaskasutuskeskuse asukohale ja keskuse tegevusvolituste liigile ning kestusele. Keskusel peab olema piisav tehniline võimsus kõnealuste jäätmete taaskasutamiseks nii, et see ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale,

— taaskasutamistoimingutele, nagu need on loetletud direktiivi 75/442/EMÜ II B lisas,

— jäätmejääkide kõrvaldamise kavatsetavale viisile pärast ringlussevõttu,

— ringlusse võetud materjali kogusele võrreldes jäätmejääkidega,

— ringlusse võetud materjali arvatavale väärtusele.

6.  Teataja peab vastuvõtjaga sõlmima jäätmete taaskasutamise lepingu.

See leping võib sisaldada osa lõikes 5 nimetatud teabest või kogu teabe.

Leping peab sisaldama järgmisi kohustusi:

— teataja peab vastavalt artiklile 25 ja artikli 26 lõikele 2 jäätmed tagasi võtma, kui saadetist ei ole kohale viidud nii, nagu plaan ette nägi, või kui saatmine on toimunud käesolevast määrust rikkudes,

— kui jäätmed suunatakse taaskasutamiseks edasi teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, peab vastuvõtja teatama algse lähteriigi,

— vastuvõtja peab saatma nii ruttu kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast saadetise vastuvõtmist teatajale tõendi, et jäätmed on keskkonnaohutult taaskasutatud.

Lepingu koopia tuleb saata pädevale ametiasutusele, kui viimane seda nõuab.

Kui jäätmeid saadetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lepingu asendada kõnealuse juriidilise isiku tõendiga, et ta kohustub jäätmed taaskasutama.

7.  Lõigete 4–6 kohaselt antud teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.

8.  Lähtekoha pädev ametiasutus võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otsustada teataja asemel ise edastada teate sihtkoha pädevale ametiasutusele, samuti saata koopiad vastuvõtjale ja transiidi pädevale ametiasutusele.

Artikkel 7

1.  Kui sihtkoha pädev ametiasutus on teate kätte saanud, saadab ta kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning vastuvõtjale selle koopiad.

2.  Sihtkoha, lähtekoha ja transiidi pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 30 päeva aega esitada saadetise kohta vastuväiteid. Sellised vastuväited peavad põhinema lõikel 4. Kõik vastuväited tuleb teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele saata kirjalikult nimetatud 30 päeva jooksul.

Asjaomased pädevad ametiasutused võivad otsustada anda kirjaliku nõusoleku varem kui 30 päeva pärast.

Kirjaliku nõusoleku või vastuväite võib saata postiga või faksiga, millele järgneb postiga saadetu. Selline nõusolek kaotab kehtivuse ühe aasta pärast, kui pole kindlaks määratud teisiti.

3.  Lähtekoha, sihtkoha ja transiidi pädevad ametiasutused võivad 20 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist kehtestada oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas tingimusi jäätmete veo kohta.

Need tingimused saadetakse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja kantakse saatekirja. Need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta, ja peavad igati arvestama olemasolevaid kokkuleppeid, eriti asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone.

4.  

a) Lähte- ja sihtkoha pädevad ametiasutused võivad kavatsetava saadetise kohta esitada põhjendatud vastuväiteid:

— vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ, eriti selle artiklile 7, või

— juhul, kui see pole vastavuses siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset, avalikku korda, julgeolekut või tervisekaitset, või

— juhul, kui teataja või vastuvõtja on varem olnud süüdi illegaalses jäätmeveos. Sel juhul võib lähtekoha pädev ametiasutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele keelata kõik saadetised, mis on seotud kõnealuse isikuga, või

— juhul, kui saadetis on vastuolus kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest, millele on alla kirjutanud asjaomane liikmesriik või liikmesriigid, või

— juhul, kui taaskasutamiseks sobivate ja taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete suhe, taaskasutamise tulemusel saadavate materjalide arvatav väärtus või taaskasutamise hind ja taaskasutamiseks kõlbmatu osa kõrvaldamise hind ei õigusta jäätmete taaskasutamist majanduse ega keskkonna vaatepunktist.

b) Transiidi pädevad ametiasutused võivad kavatsetava saadetise kohta esitada põhjendatud vastuväiteid punkti a teise, kolmanda ja neljanda alapunkti alusel.

5.  Kui pädevad ametiasutused lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul veenduvad, et nende vastuväideteks alust andnud küsimused on lahendatud ja veotingimusi täidetakse, saadavad nad teatajale viivitamatult kirjaliku teate, lisaks koopiad vastuvõtjale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

Kui pärast seda saatmistingimusi oluliselt muudetakse, tuleb saata uus teade.

6.  Kui pädev ametiasutus on eelnevalt juba andnud oma kirjaliku nõusoleku, kinnitab ta seda vastava templiga saatekirjal.

Artikkel 8

1.  Saatmine võib toimuda pärast 30päevase ajavahemiku möödumist, kui pole esitatud ühtki vastuväidet. Vaikiv nõusolek kaotab kehtivuse üks aasta pärast seda kuupäeva.

Kui pädevad ametiasutused otsustavad anda kirjaliku nõusoleku, võib saatmine toimuda kohe pärast kõigi vajalike nõusolekute kättesaamist.

2.  Teataja lisab saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist.

3.  Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia või, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

4.  Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

5.  Kolme tööpäeva jooksul pärast taaskasutatavate jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja teatajale ja asjaomastele pädevatele ametiasutustele täidetud saatekirja koopiad, välja arvatud lõikes 6 nimetatud tõend.

6.  Niipea kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja oma vastutusel teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele tõendi taaskasutamise kohta. Tõend on osa saadetisega kaasas olevast saatekirjast või lisatakse sellele.

Artikkel 9

1.  Pädevad ametiasutused, kelle kompetentsi konkreetsed jäätmete taaskasutusrajatised kuuluvad, võivad artiklist 7 olenemata otsustada, et nad teatavat tüüpi jäätmete saatmisele konkreetsesse taaskasutusrajatisse vastuväiteid ei esita. Sellised otsused võidakse teha kindlaks ajavahemikuks; neid võib igal ajal tühistada.

2.  Pädevad ametiasutused, kes valivad selle võimaluse, teatavad komisjonile taaskasutusrajatise nime, aadressi, kasutatavad tehnoloogiad, jäätmete liigid, mille suhtes otsust kohaldatakse, ja otsusega hõlmatud perioodi. Samuti tuleb komisjonile teatada kõigist tühistamistest.

Komisjon saadab selle teabe viivitamatult teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ühenduses ja OECD sekretariaadile.

3.  Kõigist kavatsetavaist saadetistest sellistesse rajatistesse tuleb teatada asjaomastele pädevatele ametiasutustele vastavalt artiklile 6. Selline teade peab kohale jõudma enne jäätmete väljasaatmist.

Lähte- ja transiitliikmesriikide pädevad ametiasutused võivad iga sellise saadetise kohta esitada vastuväiteid vastavalt artikli 7 lõikele 4 või kehtestada veotingimusi.

4.  Juhtudel, kui pädevad ametiasutused peavad oma siseriiklike õigusaktide kohaselt läbi vaatama artikli 6 lõikes 6 nimetatud lepingu, teatavad nad sellest komisjonile. Sellistel juhtudel peavad teade ja läbivaatamisele tulevad lepingud või nende osad kohale jõudma seitse päeva enne jäätmete väljasaatmist, et läbivaatamine saaks toimuda nõuetekohaselt.

5.  Saadetise enda kohta kehtivad artikli 8 lõiked 2–6.

Artikkel 10

Kui saadetakse taaskasutatavaid jäätmeid, mis on loetletud IV lisas või mida pole veel liigitatud II, III või IV lisasse, kohaldatakse sedasama korda, millele on osutatud artiklites 6–8, välja arvatud see, et asjaomased pädevad ametiasutused peavad enne jäätmete väljasaatmist andma oma kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 11

1.  Selleks, et aidata jälgida II lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete saadetisi, peab nendega kaasas olema järgmine valdaja poolt allkirjastatud teave:

a) valdaja nimi ja aadress;

b) jäätmete standardne kaubanduslik kirjeldus;

c) jäätmete kogus;

d) vastuvõtja nimi ja aadress;

e) taaskasutamistoimingud, nagu need on loetletud direktiivi 75/442/EMÜ II B lisas;

f) saadetise arvatav väljasaatmistähtaeg.

2.  Lõike 1 kohast teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.



Peatükk C

Liikmesriikidevahelised kõrvaldatavate või taaskasutatavate jäätmete saadetised, mis veetakse läbi kolmandate riikide

Artikkel 12

Piiramata artiklite 3-10 kohaldamist, tuleb liikmesriikidevaheliste jäätmesaadetiste transiidi puhul läbi ühe või mitme kolmanda riigi:

a) teatajal saata teate koopia kolmanda(te) riigi (riikide) pädeva(te)le ametiasutusele (ametiasutustele);

b) sihtkoha pädeval ametiasutusel küsida kolmanda(te) riigi (riikide) pädeva(te)lt ametiasutuselt (ametiasutustelt), kas see (need) soovib (soovivad) saata kavatsetava saadetise kohta kirjaliku nõusoleku:

— Baseli konventsiooniga liitunud riigi puhul 60 päeva jooksul, kui see riik pole konventsiooni tingimuste kohaselt sellest õigusest loobunud, või

— riikide puhul, mis pole liitunud Baseli konventsiooniga, pädevate ametiasutuste vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

Mõlemal juhul ootab sihtkoha pädev ametiasutus võimaluse korral enne saadetisele loa andmist nõusolekut.



III

JAOTIS

JÄÄTMESAADETISED LIIKMESRIIKIDE PIIRES

Artikkel 13

1.  II, VII ja VIII jaotist ei kohaldata ühe liikmesriigi piires toimuvate jäätmesaadetiste suhtes.

2.  Liikmesriigid kehtestavad oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas sobiva jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli süsteemi. See süsteem peaks arvestama vajadust tihedalt seostuda selle süsteemiga, mille ühenduses kehtestab käesolev määrus.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile oma jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli süsteemist. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

4.  Liikmesriigid võivad oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas kohaldada II, VII ja VIII jaotises ettenähtud süsteemi.



IV

JAOTIS

JÄÄTMETE EKSPORT



Peatükk A

Kõrvaldatavad jäätmed

Artikkel 14

1.  Igasugune kõrvaldatavate jäätmete eksport, välja arvatud Baseli konventsiooniga liitunud EFTA riikidesse, on keelatud.

2.  Piiramata artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamist, keelatakse siiski kõrvaldatavate jäätmete eksport ka EFTA riiki:

a) kui EFTA sihtriik keelab selliste jäätmete impordi või pole andnud teatavate jäätmete impordiks oma kirjalikku nõusolekut;

b) kui lähtekoha pädeval ametiasutusel ühenduses on põhjust uskuda, et jäätmeid ei käidelda asjaomases EFTA sihtriigis keskkonnaohutult.

3.  Lähtekoha pädev ametiasutus nõuab, et mis tahes kõrvaldatavaid jäätmeid, mida on lubatud eksportida EFTA riikidesse, käideldaks kogu saatmise ajal ja sihtriigis keskkonnaohutult.

Artikkel 15

1.  Teataja saadab lähtekoha pädevale ametiasutusele teate saatekirjaga vastavalt artikli 3 lõikele 5, samuti koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja vastuvõtjale. Saatekirja annab välja lähtekoha pädev ametiasutus.

Kui lähtekoha pädev ametiasutus on teate kätte saanud, saadab ta kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele selle koopia.

2.  Lähtekoha pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 70 päeva aega otsustada, kas ta lubab või mis tingimustel lubab saadetist või keelab selle. Samuti võib ta paluda lisateavet.

Lähtekoha pädev ametiasutus annab loa ainult juhul, kui tal endal või teistel pädevatel ametiasutustel pole vastuväiteid ja kui ta on saanud teatajalt lõikes 4 nimetatud koopiad. Luba peab vajaduse korral sisaldama kõiki lõikes 5 nimetatud veotingimusi.

Lähtekoha pädev ametiasutus ei võta otsust vastu varem kui 61 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist.

Ta võib siiski varem otsustada, kui tal on teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste kirjalik nõusolek.

Lähtekoha pädev ametiasutus saadab otsuse tõestatud koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele, lahkumistolliasutusele ja vastuvõtjale.

3.  Lähtekoha ja transiidi pädevad ametiasutused ühenduses võivad 60 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist esitada põhjendatud vastuväiteid artikli 4 lõike 3 alusel. Samuti võivad nad paluda lisateavet. Igasugused vastuväited tuleb teatajale saata kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

4.  Teataja saadab lähtekoha pädevale ametiasutusele koopia:

a) EFTA sihtriigi kirjalikust teatest, et ta on kavatsetava saadetisega nõus;

b) EFTA sihtriigi kinnitusest, et teataja ja vastuvõtja vahel on sõlmitud leping, mis täpsustab kõnealuste jäätmete keskkonnaohutut käitlemist; kui seda nõutakse, tuleb lisada lepingu koopia.

Samuti näeb leping ette, et vastuvõtja peab saatma:

— kolme tööpäeva jooksul pärast kõrvaldatavate jäätmete kättesaamist teatajale ja asjaomasele pädevale ametiasutusele koopiad täielikult täidetud saatekirjast, välja arvatud teises alapunktis nimetatud tõend,

— niipea kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete kättesaamist omal vastutusel teatajale ja asjaomasele pädevale ametiasutusele tõendi kõrvaldamise kohta. Tõendi vorm on osa saadetisega kaasasolevast saatekirjast.

Lisaks kinnitab leping, et kui vastuvõtja annab välja ebakorrektse tõendi, mille tagajärjel finantstagatis vabastatakse, kannab ta ise kulud, mis tulenevad kohustusest tagastada jäätmed lähtekoha pädeva ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvasse piirkonda ning kõrvaldada need alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil;

c) teise transiitriigi (riikide) kirjalikust nõusolekust kavatsetava saadetisega, välja arvatud juhul, kui see riik (need riigid) on alla kirjutanud Baseli konventsioonile ja vastavalt konventsiooni tingimustele sellest õigusest loobunud.

5.  Transiidi pädevatel ametiasutustel ühenduses on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 60 päeva aega sätestada tingimusi jäätmesaadetistele oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas.

Need tingimused, mis edastatakse teatajale ja millest saadetakse koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele, ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult kõnealuse pädeva ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta.

6.  Lähtekoha pädev ametiasutus annab oma loa vastava templiga saatekirjal.

7.  Saatmine võib toimuda alles siis, kui teataja on saanud lähtekoha pädevalt ametiasutuselt loa.

8.  Kui teataja on loa saanud, lisab ta saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist. Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia, või kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

Vedaja annab saatekirja lahkumistolliasutusse.

9.  Niipea kui jäätmed on ühendusest välja saadetud, saadab lahkumistolliasutus saatelehe koopia loa andnud pädevale ametiasutusele.

10.  Kui loa andnud pädev ametiasutus ei ole 42 päeva jooksul pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist saanud vastuvõtjalt teavet jäätmete kättesaamise kohta, teatab ta sellest viivitamatult sihtkoha pädevale ametiasutusele.

Samuti toimib loa andnud pädev ametiasutus siis, kui ta 180 päeva jooksul pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist ei ole saanud vastuvõtjalt lõikes 4 nimetatud tõendit kõrvaldamise kohta.

11.  Lähtekoha pädev ametiasutus võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otsustada teataja asemel ise edastada teate sihtkoha pädevale ametiasutusele, samuti saata koopiad vastuvõtjale ja transiidi pädevale ametiasutusele.

Lähtekoha pädev ametiasutus võib otsustada teadet mitte edasi saata, kui tal endal on selle saadetise kohta artikli 4 lõike 3 alusel otseseid vastuväiteid. Ta teatab nendest vastuväidetest viivitamatult teatajale.

12.  Lõigetes 1-4 antud teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.



Peatükk B

Taaskasutatavad jäätmed

Artikkel 16

▼M3

1.  Igasugune V lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete eksport taaskasutamiseks on keelatud, välja arvatud:

a) riikidesse, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust;

b) muudesse riikidesse:

— mis on liitunud Baseli konventsiooniga ja/või millega ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid on sõlminud kahepoolseid, mitmepoolseid või piirkondlikke lepinguid või kokkuleppeid vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 ja käesoleva artikli lõikele 2. Mis tahes selline eksport keelatakse siiski alates 1. jaanuarist 1998,

— millega üksikud liikmesriigid on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid, niivõrd kuivõrd need on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavad Baseli konventsiooni artiklile 11 ning käesoleva artikli lõikele 2. Nendest lepingutest ja kokkulepetest teatatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva või nende lepingute jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt esimesele alapunktile. Mis tahes selline eksport keelatakse siiski alates 1. jaanuarist 1998.

Komisjon vaatab käesoleva määruse V lisa läbi ja muudab direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras niipea kui võimalik, hiljemalt 1. jaanuariks 1998, täielikult arvesse võttes neid jäätmeid, mis esinevad nõukogu 12. detsembri 1991. aasta ohtlikke jäätmeid käsitleva direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt vastuvõetud nimekirjas ( 10 ) ja teistes Baseli konventsiooni kohaldamisel ohtlikuks peetavate jäätmete nimekirjades.

V lisa vaadatakse läbi ja muudetakse edaspidi vastavalt vajadusele samas korras. Komisjon vaatab lisa läbi eeskätt selleks, et jõustada Baseli konventsiooniga liitunud riikide otsused selle kohta, milliseid jäätmeid tuleks konventsiooni kohaldamisel pidada ohtlikuks, ja et jõustada muudatusi jäätmete nimekirjas, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikega 4.

▼B

2.  Lõike 1 alapunktis b nimetatud lepingud ja kokkulepped peavad tagama jäätmete keskkonnaohutu käitlemise vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11, eriti:

a) tagama, et taaskasutamine toimub loa saanud keskuses, kus täidetakse keskkonnaohutu käitlemise nõudeid;

b) kindlaks määrama taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmeosiste käitlemise tingimused ja vajaduse korral kohustama teatajat neid tagasi võtma;

c) võimaldama asjaomaste riikide nõusolekul vajaduse korral uurida lepingutest kinnipidamist kohapeal;

d) alluma komisjoni korrapärasele läbivaatusele, esimest korda hiljemalt 31. detsembril 1996, võttes arvesse omandatud kogemusi ja asjaomaste riikide suutelisust viia taaskasutamistoimingud läbi viisil, mis tagab täiesti keskkonnaohutu käitlemise. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle läbivaatuse tulemustest. Kui selline läbivaatus viib järeldusele, et keskkonnatagatised on ebapiisavad, arutatakse komisjoni ettepaneku põhjal uuesti läbi jäätmete ekspordi jätkamine samadel tingimustel, võimalik on ka selle keelamine.

3.  Piiramata artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamist, on taaskasutatavate jäätmete eksport lõikes 1 nimetatud riikidesse keelatud, kui:

a) see riik keelab igasuguste selliste jäätmete impordi või kui see pole andnud oma nõusolekut teatavate jäätmete impordile;

b) lähtekoha pädeval ametiasutusel on põhjust uskuda, et jäätmeid ei käidelda selles riigis keskkonnaohutult.

4.  Lähtekoha pädev ametiasutus nõuab, et igasuguseid eksportida lubatud taaskasutatavaid jäätmeid käideldaks kogu saatmise ajal ja sihtriigis keskkonnaohutult.

Artikkel 17

1.  Seoses II lisas loetletud jäätmetega teatab komisjon enne käesolevas määruse jõustumist igale riigile, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, selles lisas olevate jäätmete nimekirja ja taotleb kirjalikku kinnitust, et selliseid jäätmeid sihtriigis ei kontrollita ja et sihtriik nõustub sellist liiki jäätmete saatmisega, rakendamata III ja IV lisa suhtes kohaldatavaid järelevalvemenetlusi, või teataks, kui nende jäätmete suhtes üht nimetatud menetlustest või artiklis 15 sätestatud menetlust tuleks rakendada.

Kui komisjon sellist kinnitust kuus kuud enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva ei saa, teeb ta nõukogule asjakohased ettepanekud.

2.  II lisas loetletud jäätmete eksportimise korral on need määratud taaskasutamiseks rajatises, mis tegutseb vastavalt siseriiklikule õigusele või mis on saanud importivas riigis tegutsemisloa. Lisaks tuleb luua eelneval süstemaatilisel ekspordilitsentside andmisel rajanev järelevalvesüsteem juhtudel, mis määratakse kindlaks direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

See süsteem näeb igal juhul ette ekspordilitsentsi koopia viivitamatu edastamise kõnealuse riigi ametiasutustele.

3.  Kui sellised jäätmed on sihtriigis kontrollitavad või tehakse seda selle riigi palvel vastavalt lõikele 1 või kui sihtriik on vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 3 teatanud, et peab teatavaid II lisas loetletud jäätmeid ohtlikuks, tuleb selliste jäätmete eksporti sellesse riiki kontrollida. Eksportiv liikmesriik või komisjon teatab kõigist sellistest juhtudest komiteele, mis on loodud vastavalt direktiivi 75/442/EMÜ artiklile 18; komisjon määrab sihtriigiga konsulteerides kindlaks, millist järelevalvemenetlust kasutada, kas III ja IV lisa suhtes kohaldatavat või artiklis 15 sätestatud menetlust.

4.  Kui III lisas loetletud jäätmeid eksporditakse ühendusest taaskasutamiseks neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes kehtib OECD otsus, kohaldatakse artikleid 6, 7, 8 ja artikli 9 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, lähtekoha ning transiidi pädevaid ametiasutusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ainult ühenduse pädevate ametiasutuste suhtes.

5.  Lisaks teatatakse eksportivate ja ühendusse kuuluvate transiitriikide pädevatele ametiasutusetele artiklis 9 nimetatud otsusest.

6.  Kui IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid või II, III või IV lisasse veel liigitamata taaskasutatavaid jäätmeid eksporditakse ühendusest taaskasutamiseks neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes kehtib OECD otsus, kohaldatakse analoogia alusel artiklit 10.

7.  Lisaks, kui jäätmeid eksporditakse vastavalt lõigetele 4–6:

— annab vedaja saatekirja lahkumistolliasutusse,

— saadab lahkumistolliasutus, niipea kui jäätmed on ühendusest välja viidud, saatekirja koopia eksportija pädevale ametiasutusele,

— kui eksportiva riigi pädev ametiasutus ei ole 42 päeva jooksul pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist saanud vastuvõtjalt teadet jäätmete kättesaamise kohta, teatab ta sellest viivitamatult sihtkoha pädevale ametiasutusele,

— kinnitab leping, et kui vastuvõtja annab välja ebakorrektse tõendi, mille tagajärjel finantstagatis vabastatakse, kannab ta ise kulud, mis tulenevad kohustusest tagastada jäätmed lähtekoha pädeva ametiasutuse pädevuspiirkonda ja need kõrvaldada või taaskasutada alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil.

8.  Kui III ja IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid või II, III või IV lisasse veel liigitamata taaskasutatavaid jäätmeid eksporditakse neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes ei kehti OECD otsus:

— kohaldatakse analoogia alusel artiklit 15, välja arvatud selle lõiget 3,

— võib põhjendatud vastuväiteid esitada ainult artikli 7 lõike 4 alusel,

välja arvatud juhud, kui kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, mis on sõlmitud vastavalt artikli 16 lõike 1 punktile b ja kas käesolevas artikli lõike 4 või 6 või artikli 15 järelevalvemenetluse alusel, on sätestatud teisiti.



Peatükk C

Jäätmete eksport AKV riikidesse

Artikkel 18

1.  Igasugune jäätmete eksport AKV riikidesse on keelatud.

2.  See keeld ei takista liikmesriiki, kuhu mõni AKV riik on eksportinud jäätmeid ümbertöötamiseks, tagastada ümbertöötatud jäätmeid AKV päritoluriiki.

3.  Reekspordi puhul AKV riiki on iga saadetisega kaasas saatekirja tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.



V

JAOTIS

JÄÄTMETE IMPORT ÜHENDUSSE



Peatükk A

Kõrvaldatavate jäätmete import

Artikkel 19

1.  Igasugune kõrvaldatavate jäätmete import ühendusse on keelatud, välja arvatud:

a) EFTA riikidest, mis on liitunud Baseli konventsiooniga;

b) teistest riikidest:

— mis on liitunud Baseli konventsiooniga või

— millega ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid on sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis tagavad, et kõrvaldamine toimub loa saanud keskuses, kus täidetakse keskkonnaohutu käitlemise nõudeid, või

— millega mõned liikmesriigid on enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis sisaldavad samasuguseid tagatisi nagu ülalpool nimetatud ja kinnitavad, et jäätmed pärinevad lähteriigist ja et kõrvaldamine toimub ainult lepingu või kokkuleppe sõlminud liikmesriigis. Nendest lepingutest või kokkulepetest teatatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva või kõnealuste lepingute või kokkulepete jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt teisele alapunktile, või

— millega mõned liikmesriigid pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmivad kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid lõike 2 tingimustel.

2.  Käesoleva määrusega lubab nõukogu mõnel liikmesriigil erandjuhtudel sõlmida pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid teatavate jäätmete kõrvaldamiseks, kui lähteriigis ei käidelda neid jäätmeid keskkonnaohutult. Need lepingud ja kokkulepped peavad vastama lõike 1 punkti b kolmandas alapunktis ettenähtud tingimustele ja nendest tuleb komisjonile teatada enne nende sõlmimist.

3.  Lõike 1 punkti b all osutatud riikidelt nõutakse korralikult põhjendatud taotluse eelnevat esitamist sihtliikmesriigi pädevale ametiasutusele selle alusel, et neil ei ole ega ole võimalik omandada tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks.

4.  Sihtkoha pädev ametiasutus keelab jäätmete toomise oma jurisdiktsioonile alluvasse piirkonda, kui tal on alust arvata, et jäätmeid ei käidelda selles piirkonnas keskkonnaohutult.

Artikkel 20

1.  Sihtkoha pädevale ametiasutusele teatamine toimub vastavalt artikli 3 lõikele 5 saatekirjaga, mille koopiad saadetakse jäätmete vastuvõtjale ja transiidi pädevatele ametiasutustele. Saatekirja annab välja sihtkoha pädev ametiasutus.

Teate kättesaamisel saadab sihtkoha pädev ametiasutus kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja transiidi pädevatele ametiasutustele ühenduses selle koopia.

2.  Sihtkoha pädev ametiasutus annab saadetisele loa ainult juhul, kui temal või teistel asjakohastel pädevatel ametiasutustel pole vastuväiteid. Loa andmise korral kehtivad kõik lõikes 5 nimetatud veotingimused.

3.  Sihtkoha ja transiidi pädevad ametiasutused ühenduses võivad 60 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi koopia väljasaatmist esitada vastuväiteid artikli 4 lõike 3 alusel.

Samuti võivad nad paluda lisateavet. Vastuväited saadetakse teatajale kirjalikult ja koopiad teistele ühenduse asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

4.  Sihtkoha pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 70 päeva aega otsustada, kas ta lubab või mis tingimustel lubab saadetist või keelab selle. Samuti võib ta paluda lisateavet.

Ta saadab otsuse tõestatud koopiad transiidi pädevatele ametiasutustele ühenduses, vastuvõtjale ja saabumistolliasutusele.

Sihtkoha pädev ametiasutus ei võta oma otsust vastu varem kui 61 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist. Ta võib otsuse siiski varem vastu võtta, kui tal on teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste kirjalik nõusolek.

Sihtkoha pädev ametiasutus annab oma loa vastava templiga saatekirjal.

5.  Sihtkoha ja transiidi pädevatel ametiasutustel ühenduses on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 60 päeva aega kehtestada tingimusi jäätmesaadetiste kohta oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas. Tingimused tuleb edastada teatajale ning saata koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult kõnealuse ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta.

6.  Saatmine võib toimuda alles siis, kui teataja on saanud loa sihtkoha pädevalt ametiasutuselt.

7.  Kui teataja on loa saanud, lisab ta saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist. Vedaja annab saatekirja saabumistolliasutusele.

Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia või, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

8.  Kolme tööpäeva jooksul pärast kõrvaldatavate jäätmete kättesaamist saadab vastuvõtja teatajale ja asjaomastele pädevatele ametiasutustele täidetud saatekirja koopiad, välja arvatud lõikes 9 nimetatud tõend.

9.  Niipea kui võimalik ja hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja omal vastutusel teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele tõendi kõrvaldamise kohta. Tõend on osa saadetisega kaasas olevast saatekirjast või lisatakse sellele.



Peatükk B

Taaskasutatavate jäätmete import

Artikkel 21

1.  Igasugune taaskasutatavate jäätmete import ühendusse on keelatud, välja arvatud:

a) riikidest, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust;

b) teistest riikidest:

— mis on liitunud Baseli konventsiooniga ja/või millega ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid on sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid või mitmepoolseid või piirkondlikke lepinguid või kokkuleppeid, mis tagavad taaskasutamise loa saanud keskuses, kus täidetakse keskkonnaohutu käitlemise nõudeid,

— millega mõned liikmesriigid on enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis sisaldavad samasuguseid tagatisi nagu ülalpool nimetatud. Nendest lepingutest ja kokkulepetest teatatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva või nende lepingute või kokkulepete jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt esimesele alapunktile, või

— millega mõned liikmesriigid pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmivad kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid lõike 2 tingimustel.

2.  Käesoleva määrusega lubab nõukogu mõnel liikmesriigil erandjuhtudel pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmida kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid teatavate jäätmete taaskasutamiseks, kui liikmesriik leiab, et sellised lepingud või kokkulepped on vajalikud, et vältida katkestusi jäätmekäitluses, kuni ühendus need lepingud ja kokkulepped sõlmib. Sellised lepingud ja kokkulepped peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastama Baseli konventsiooni artiklile 11; nendest teatatakse komisjonile enne nende sõlmimist ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt lõike 1 punkti b esimesele alapunktile.

Artikkel 22

1.  Kui taaskasutatavaid jäätmeid imporditakse neist riikidest ja läbi nende riikide, mille suhtes kehtib OECD otsus, kohaldatakse analoogia alusel järgmisi järelevalvemenetlusi:

a) III lisas loetletud jäätmete puhul: artiklid 6, 7, 8, artikli 9 lõiked 1, 3, 4 ja 5 ning artikli 17 lõige 5;

b) IV lisas loetletud jäätmete ja II, III või IV lisasse veel liigitamata jäätmete puhul: artikkel 10.

2.  Kui III ja IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid ja II, III või IV lisasse veel liigitamata jäätmeid imporditakse nendest riikidest või läbi nende riikide, mille suhtes ei kehti OECD otsus:

— kohaldatakse analoogia alusel artiklit 20,

— võib põhjendatud vastuväiteid esitada ainult artikli 7 lõike 4 alusel,

kui vastavalt artikli 21 lõike 1 punkti b ja kas käesolevas artikli lõike 1 või artikli 20 järelevalvemenetlust aluseks võttev kahe- või mitmepoolne leping ei sätesta teisiti.



VI

JAOTIS

VÄLJASTPOOLT ÜHENDUST PÄRIT JA VÄLJASPOOL ÜHENDUST KÕRVALDATAVATE VÕI TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE TRANSIIT LÄBI ÜHENDUSE



Peatükk A

Kõrvaldatavad ja taaskasutatavad jäätmed (välja arvatud artikliga 24 hõlmatud transiit)

Artikkel 23

1.  Kui kõrvaldatavaid ja taaskasutatavaid jäätmeid, välja arvatud artikliga 24 hõlmatud juhud, veetakse läbi liikmesriigi (liikmesriikide), toimub teatamine viimasele transiidi pädevale ametiasutusele ühenduses saatekirjaga, mille koopiad saadetakse vastuvõtjale, teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning saabumis- ja lahkumistolliasutusele.

2.  Viimane transiidi pädev ametiasutus ühenduses informeerib teatajat kohe teate kättesaamisest. Teised pädevad ametiasutused ühenduses edastavad lõike 5 alusel oma arvamused viimasele transiidi pädevale ametiasutusele ühenduses, kes seejärel vastab teatajale kirjalikult 60 päeva jooksul, nõustudes saadetisega reservatsioonidega või reservatsioonideta või kehtestades vajaduse korral teiste transiidi pädevate ametiasutuste ettenähtud tingimused või keelates saadetise. Igasugune keeldumine või tingimuste esitamine peab olema põhjendatud. Pädev ametiasutus saadab otsuse tõestatud koopia nii teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele kui ka saabumis- ja lahkumistolliasutusele.

3.  Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamist, lubatakse saadetis ühendusse ainult siis, kui teataja on saanud viimase transiidi pädeva ametiasutuse kirjaliku nõusoleku. See ametiasutus annab oma nõusoleku vastava templiga saatekirjal.

4.  Transiidi pädevatel ametiasutustel ühenduses on pärast teatamist 20 päeva aega vajaduse korral kehtestada mis tahes tingimusi, mis seostuvad jäätmete saatmisega.

Tingimused tuleb edastada teatajale ja saata koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult kõnealuse ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta.

5.  Saatekirja annab välja viimane transiidi pädev ametiasutus ühenduses.

6.  Kui teataja on loa saanud, täidab ta saatekirja ning saadab koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist.

Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

Vedaja annab saatekirja tõestatud koopia lahkumistolliasutusele.

Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

7.  Niipea kui jäätmed on ühendusest välja saadetud, saadab lahkumistolliasutus saatekirja koopia viimasele transiidi pädevale ametiasutusele ühenduses.

Lisaks teatab või kinnitab teataja hiljemalt 42 päeva pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist sellele pädevale ametiasutusele, et jäätmed on jõudnud ettenähtud sihtkohta, ja saadab koopiad teistele transiidi pädevatele ametiasutustele.



Peatükk B

Taaskasutatavate jäämete transiit sellest riigist ja sellesse riiki, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust

Artikkel 24

1.  III ja IV lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete saatmisel läbi liikmesriigi (liikmesriikide) ühest riigist teise riiki, kui mõlema suhtes kohaldatakse OECD otsust, tuleb teatada kõigile asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) pädevatele ametiasutustele.

2.  Teatamine toimub saatekirjaga.

3.  Saatekirja kättesaamisel saadab (saadavad) transiidi pädev(ad) ametiasutus(ed) teatajale ja vastuvõtjale kolme tööpäeva jooksul vastuvõtukviitungi.

4.  Transiidi pädev(ad) ametiasutus(ed) võib (võivad) esitada kavatsetava saadetise kohta põhjendatud vastuväiteid artikli 7 lõike 4 alusel. Igasugused vastuväited tuleb esitada kirjalikult teatajale ja teiste asjaomaste liikmesriikide transiidi pädevatele ametiasutustele 30 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist.

5.  Transiidi pädev ametiasutus võib anda oma kirjaliku nõusoleku enne 30 päeva möödumist.

IV lisas loetletud jäätmete ja II, III või IV lisasse veel liigitamata jäätmete puhul tuleb kirjalik nõusolek anda enne jäätmete väljasaatmist.

6.  Saatmine võib toimuda ainult siis, kui pole esitatud mingeid vastuväiteid.



VII

JAOTIS

ÜHISED SÄTTED

Artikkel 25

1.  Kui jäätmesaadetist, millega asjaomased pädevad ametiasutused on nõustunud, ei saa kohale viia vastavalt saatekirja või artiklites 3 ja 6 nimetatud lepingu tingimustele, peab lähtekoha pädev ametiasutus 90 päeva jooksul pärast sellekohase teate saamist hoolitsema selle eest, et teataja toob jäätmed tagasi oma jurisdiktsioonile alluvasse piirkonda või mujale lähteriiki, kui ta pole veendunud, et jäätmeid saab kõrvaldada või taaskasutada alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil.

2.  Lõikes 1 nimetatud juhtudel saadetakse täiendav teade. Ükski lähteliikmesriik ega transiitliikmesriik ei tohi takistada nende jäätmete tagastamist, kui sihtkoha pädev ametiasutus esitab nõuetekohaselt motiveeritud taotluse ja selgitab põhjusi.

3.  Teataja kohustus ja sellest tulenev lähteliikmesriigi kohustus jäätmed tagasi võtta lõpeb, kui vastuvõtja on välja andnud artiklites 5 ja 8 nimetatud tõendi.

Artikkel 26

1.  Igasugust jäätmete vedu, mis toimub:

a) ilma kõigile asjaomastele pädevatele ametiasutustele käesolevas määruse sätete kohaselt teatamata või

b) ilma asjaomaste pädevate ametiasutuste käesolevas määruse sätete kohase nõusolekuta või

c) asjaomastelt pädevatelt ametiasutustelt võltsingu, valeandmete või pettuse teel saadud nõusolekul või

d) kui jäätmed on saatekirjas selgelt määratlemata või

e) nii, et sellele järgnev kõrvaldamine või taaskasutamine on vastuolus ühenduse või rahvusvaheliste eeskirjadega või

f) vastuolus artiklitega 14, 16, 19 ja 21

loetakse illegaalseks.

2.  Kui sellise illegaalse saadetise eest vastutab jäätmetest teataja, peab lähtekoha pädev ametiasutus tagama, et kõnealused jäätmed:

a) toimetab lähteriiki tagasi teataja, või kui see on võimatu, teeb seda vajaduse korral pädev ametiasutus ise;

b) kõrvaldatakse või taaskasutatakse muul keskkonnaohutul viisil

30 päeva jooksul pärast illegaalsest saadetisest pädevale ametiasutusele teatamist või mingi muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad ametiasutused võivad kokku leppida.

Sellisel juhul saadetakse täiendav teade. Ükski lähteliikmesriik ega transiitliikmesriik ei tohi takistada nende jäätmete tagastamist, kui sihtkoha pädev ametiasutus esitab nõuetekohaselt motiveeritud taotluse ja selgitab põhjusi.

3.  Kui illegaalse saadetise eest vastutab vastuvõtja, tagab sihtkoha pädev ametiasutus, et vastuvõtja kõrvaldab keskkonnaohutult kõnesolevad jäätmed, või kui see on võimatu, siis teeb seda pädev ametiasutus ise 30 päeva jooksul pärast illegaalsest saadetisest teadasaamist või mingi muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad ametiasutused võivad kokku leppida. Sel eesmärgil teevad nad vajaduse korral koostööd, et jäätmed keskkonnaohutult kõrvaldada või taaskasutada.

4.  Kui illegaalse saadetise eest ei saa panna vastutama teatajat ega vastuvõtjat, teevad pädevad ametiasutused koostööd, et tagada kõnealuste jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine või taaskasutamine. Juhtnöörid selliseks koostööks kehtestatakse direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

5.  Liikmesriikidel tuleb illegaalsete jäätmevedude keelamiseks ja nende eest karistamiseks võtta kohaseid õiguslikke meetmeid.

Artikkel 27

1.  Kõigil käesolevas määruse reguleerimisalasse kuuluvatel jäätmesaadetistel peab olema rahaline tagatis või samaväärne kindlustus, mis katab saatekulud, kaasa arvatud artiklites 25 ja 26 nimetatud juhud, ning kõrvaldamise või taaskasutamise kulud.

2.  Sellised tagatised vabastatakse, kui esitatakse:

— tõend kõrvaldamise või taaskasutamise kohta, mis kinnitab, et saadetis on jõudnud sihtkohta ja keskkonnaohutult kõrvaldatud või taaskasutatud,

— vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) 2823/87 ( 11 ) koostatud kontrollkoopia T5, et transiidi korral läbi ühenduse on jäätmed ühendusest välja saadetud.

3.  Iga liikmesriik teatab komisjonile kooskõlas käesolevas artikliga kehtestatud siseriiklikest õigusnormidest. Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 28

1.  Täites artiklitega 3, 6, 9, 15, 17, 20, 22, 23 ja 24 talle pandud kohustusi, võib teataja kasutada koondteadet, kui ühesuguste füüsiliste ja keemiliste omadustega kõrvaldatavaid või taaskasutatavaid jäätmeid saadetakse korrapäraselt samal marsruudil samale vastuvõtjale. Kui seda marsruuti ei saa ettenägematute asjaolude tõttu kasutada, informeerib teataja sellest asjaomaseid pädevaid ametiasutusi niipea kui võimalik või enne jäätmete väljasaatmist, kui vajadus marsruuti muuta on sel ajal juba teada.

Kui vajadus marsruuti muuta on teada enne jäätmete väljasaatmist ja see puudutab ka teisi pädevaid ametiasutusi peale nende, millele koondteate kohaselt teatatakse, siis ei kasutata seda teatamisviisi.

2.  Koondteatega teatamise puhul võib üks teade käia mitme jäätmesaadetise kohta maksimaalselt ühe aasta jooksul. Nimetatud ajavahemikku võib asjaomaste pädevate ametiasutuste vahelise kokkuleppega lühendada.

3.  Asjaomaste pädevate ametiasutuste nõusolek koondteatega sõltub lisateabe saamisest. Kui jäätmete koostis pole selline nagu teatatud või kui nende saatmisele kehtestatud tingimusi ei ole täidetud, tühistavad asjaomased pädevad ametiasutused oma nõusoleku ja saadavad teatajale ametliku teadaande. Teadaande koopiad tuleb saata teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

4.  Koondteate saatmiseks kasutatakse saatekirja.

Artikkel 29

Jäätmeid, millest on teatatud eraldi, ei tohi saatmise ajal omavahel segada.

Artikkel 30

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmeid saadetakse vastavalt käesolevas määruse sätetele. Selliste meetmete hulka võib kuuluda asutuste ja ettevõtete kontrollimine vastavalt direktiivi 75/442/EMÜ artiklile 13 ning saadetiste pisteline kontroll.

2.  Kontrollimine võib toimuda eriti:

— päritolukohas, kus kontrollitakse tekitajat, valdajat või teatajat,

— sihtpunktis, kus kontrollitakse lõplikku vastuvõtjat,

— ühenduse välispiiridel,

— saatmise ajal ühenduses.

3.  Kontrolli hulka võib kuuluda dokumentidega tutvumine, identifitseerimine ja vajaduse korral jäätmete ülevaatus.

Artikkel 31

1.  Saatekiri trükitakse ja täidetakse ning kogu artiklites 4 ja 6 nimetatud täiendav dokumentatsioon ja teave lisatakse keeles, mis on vastuvõetav:

— lähtekoha pädevale ametiasutusele, mida on nimetatud artiklites 3, 7, 15 ja 17, nii jäätmete saatmisel ühenduse piires kui ka jäätmete eksportimisel,

— sihtkoha pädevale ametiasutusele, mida on nimetatud artiklites 20 ja 22, jäätmete importimisel,

— transiidi pädevale ametiasutusele, mida on nimetatud artiklites 23 ja 24.

Teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste palvel saadab teataja neile vastuvõetavas keeles tõlke.

2.  Täiendavaid üksikasju võib kindlaks määrata direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.



VIII

JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 32

Rahvusvahelised veokonventsioonid, millega liikmesriigid on liitunud, on loetletud I lisas ja nende sätteid täidetakse niivõrd, kuivõrd need hõlmavad jäätmeid, mille kohta kehtib käesolev määrus.

Artikkel 33

1.  Teatamise- ja järelevalvemenetluse rakendamise kulud ning tavalised vajalike analüüside ja inspekteerimise kulud võib sisse nõuda teatajalt.

2.  Kulud, mis tekivad jäätmete tagastamisel, sealhulgas jäätmete saatmise, alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil kõrvaldamise või taaskasutamise puhul vastavalt artikli 25 lõikele 1 ja artikli 26 lõikele 2, nõutakse sisse teatajalt, või kui see on võimatu, siis asjaomastelt liikmesriikidelt.

3.  Kulud, mis tekivad alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil kõrvaldamise või taaskasutamise puhul vastavalt artikli 26 lõikele 3, nõutakse sisse vastuvõtjalt.

4.  Kulud, mis tekivad kõrvaldamisel või taaskasutamisel, kaasa arvatud võimalik vedu vastavalt artikli 26 lõikele 4, nõutakse sisse teatajalt ja/või vastuvõtjalt sõltuvalt sellega seotud asjaomaste pädevate ametiasutuste otsusest.

Artikkel 34

1.  Ilma et see piiraks artikli 26 sätete ning ühenduse ja siseriiklike tsiviilvastutust käsitlevate sätete kohaldamist ja vaatamata jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise asukohale astub jäätmete tekitaja kõik vajalikud sammud jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks või nende kõrvaldamise või taaskasutamise korraldamiseks, et kaitsta keskkonna kvaliteeti vastavalt direktiividele 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ.

2.  Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud, et tagada lõikes 1 ettenähtud kohustuste täitmine.

Artikkel 35

Pädevad ametiasutused, teataja ning vastuvõtja peavad kõiki pädevatele ametiasutustele või nende poolt saadetud dokumente ühenduses säilitama vähemalt kolm aastat.

Artikkel 36

Liikmesriigid määravad käesolevas määruse rakendamiseks pädeva ametiasutuse või pädevad ametiasutused. Iga liikmesriik määrab ühe transiidi pädeva ametiasutuse.

Artikkel 37

1.  Iga liikmesriik ja komisjon määrab vähemalt ühe ühendusepidaja, kes vastutab teabe või nõuannete jagamise eest küsimusi esitavatele isikutele ja ettevõtetele. Komisjoni ühendusepidaja edastab liikmesriikide ühendusepidajatele kõik talle esitatud küsimused, mis neid puudutavad, ja vastupidi.

2.  Kui liikmesriigid seda taotlevad või kui see on muul põhjusel vajalik, korraldab komisjon korrapäraselt ühendusepidajate koosolekuid, et koos nendega läbi vaadata käesolevas määruse rakendamisel tekkinud küsimused.

Artikkel 38

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt kolm kuud enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva pädevate ametiasutuste ja ühendusepidajate nime(d), aadressi(d) ning telefoni- ja faksinumbri(d), samuti saadavad pädevate ametiasutuste templijäljendi näidise.

Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal kõikidest muudatustest selles teabes.

2.  Komisjon saadab selle teabe viivitamatult teistele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile.

Lisaks saadab komisjon liikmesriikidele direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud jäätmekäitluskavad.

Artikkel 39

1.  Liikmesriigid võivad ühendusse sisseveetavate ja ühendusest väljaveetavate jäätmesaadetiste jaoks määrata ühendusse saabumistolliasutuse ja ühendusest lahkumistolliasutuse ning teatada sellest komisjonile.

Komisjon avaldab nende tolliasutuste nimekirja Euroopa Ühenduste Teatajas ning vajaduse korral ajakohastab seda nimekirja.

2.  Kui liikmesriigid otsustavad määrata lõikes 1 nimetatud tolliasutused, ei lubata jäätmesaadetisi ühendusse tuua ega ühendusest välja viia selle liikmesriigi ühegi muu piiriületuspunkti kaudu.

Artikkel 40

Liikmesriigid teevad sobivuse ja vajaduse korral ühes komisjoniga koostööd teiste Baseli konventsiooni osapooltega ja riikidevaheliste organisatsioonidega kas otseselt või Baseli konventsiooni sekretariaadi kaudu, muu hulgas teabevahetuse, keskkonnaohutu tehnoloogia edendamise ja kohaste toimimisviiside väljakujundamise alal.

Artikkel 41

1.  Enne iga kalendriaasta lõppu koostavad liikmesriigid aruande vastavalt Baseli konventsiooni artikli 13 lõikele 3 ning saadavad Baseli konventsiooni sekretariaadile ja koopia komisjonile.

2.  Komisjon koostab nende aruannete alusel iga kolme aasta järel aruande käesolevas määruse rakendamise kohta ühenduses ja selle liikmesriikides. Sel eesmärgil võib ta taotleda lisateavet vastavalt direktiivi 91/692/EMÜ ( 12 ) artiklile 6.

Artikkel 42

1.  Komisjon koostab hiljemalt kolm kuud enne käesolevas määruse kohaldamist (ja vajaduse korral täiendab seda hiljem) direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras standardse saatekirja, samuti kõrvaldamis- ja taaskasutamistõendi vormi (kas saatekirja osana või esialgu lisana olemasolevale saatekirjale direktiivi 84/631/EMÜ kohaselt), võttes eriti arvesse:

— käesolevas määruse asjakohaseid artikleid,

— asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid.

2.  Olemasoleva saatekirja vorm kehtib analoogia alusel kuni uue saatekirja koostamiseni. Olemasolevale saatekirjale lisatava kõrvaldamis- ja taaskasutamistõendi vorm koostatakse võimalikult kiiresti.

3.  Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3 punktides c ja d sätestatud II A lisa kohta käivat korda, kohandab komisjon II, III ja IV lisa direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras ainult selleks, et kajastada muudatusi, mis on juba kokku lepitud OECD järelevalvemenetluse raames.

4.  Lõikes 1 nimetatud menetlust kohaldatakse samuti keskkonnaohutu käitluse määratlemiseks, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid.

Artikkel 43

Alates käesolevas määruse kohaldamiskuupäevast tunnistatakse direktiiv 84/631/EMÜ kehtetuks. Kõigi selle artiklitele 4 ja 5 vastavate saadetistega tuleb lõpule jõuda hiljemalt kuus kuud pärast käesolevas määruse kohaldamiskuupäeva.

Artikkel 44

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama 15 kuud pärast avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

ARTIKLIS 32 NIMETATUD VEOKONVENTSIOONIDE NIMEKIRI ( 13 )

1.   ADR:

ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (1957).

2.   Cotif:

ohtlike kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev konventsioon (1985).

RID:

määrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta (1985).

3.   Solasi konventsioon:

rahvusvaheline konventsioon inimelude kaitse kohta merel (1974).

4.   IMDG koodeks: ( 14 )

rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveoeeskiri.

5.   Chicago konventsioon:

rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon (1944), mille lisa 18 käsitleb ohtlike kaupade õhuvedu (TI: ohtlike kaupade turvalise õhuveo tehnilised juhised).

6.   Marpoli konventsioon:

rahvusvaheline konventsioon laevadelt põhjustatud merereostuse vältimise kohta (1973–1978).

7.   ADNR:

määrused ohtlike ainete vedamise kohta Reinil (1970).

▼M6




II LISA



ROHELINE NIMEKIRI (1)

GA.  METALLILISED LAIALIKANDUMATUD METALLIDE JA METALLISULAMITE JÄÄTMED (2)

Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

GA 010

ex71 12 10

—  kullast

GA 020

ex71 12 20

—  plaatinast (termin “plaatina” hõlmab plaatinat, iriidiumi, osmiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi)

GA 030

ex71 12 90

—  muudest väärismetallidest, nt hõbe

NB:V.a saasteainena või amalgaami koostises esinev elavhõbe.

Värviliste metallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

GA 120

7404 00

Vasejäätmed ja -jäägid

GA 130

7503 00

Niklijäätmed ja -jäägid

GA 140

7602 00

Alumiiniumijäätmed ja -murd

GA 150

ex78 02 00

Pliijäätmed ja -jäägid

GA 160

7902 00

Tsingijäätmed ja -jäägid

GA 170

8002 10

Tinajäätmed ja -murd

GA 180

ex81 01 91

Volframijäätmed ja -jäägid

GA 190

ex81 02 91

Molübdeenijäätmed ja -jäägid

GA 200

ex81 03 10

Tantaalijäätmed ja -jäägid

GA 210

8104 20

Magneesiumijäätmed ja -jäägid (välja arvatud need, mis on loetletud AA 190 all)

GA 220

ex81 05 10

Koobaltijäätmed ja -jäägid

GA 230

ex81 06 00

Vismutijäätmed ja -jäägid

GA 240

ex81 07 10

Kaadmiumijäätmed ja -jäägid

GA 250

ex81 08 10

Titaanijäätmed ja -jäägid

GA 260

ex81 09 10

Tsirkooniumijäätmed ja -jäägid

GA 270

ex81 10 00

Antimonijäätmed ja -jäägid

GA 280

ex81 11 00

Mangaanijäätmed ja -jäägid

GA 290

ex81 12 11

Berülliumijäätmed ja -jäägid

GA 300

ex81 12 20

Kroomijäätmed ja -jäägid

GA 310

ex81 12 30

Germaaniumijäätmed ja -jäägid

GA 320

ex81 12 40

Vanaadiumijäätmed ja -jäägid

ex81 12 91

Järgmiste metallide jäätmed ja jäägid:

GA 330

 

—  hafnium

GA 340

 

—  indium

GA 350

 

—  nioobium

GA 360

 

—  reenium

GA 370

 

—  gallium

GA 400

ex28 04 90

Seleenijäätmed ja -jäägid

GA 410

ex28 04 50

Telluurijäätmed ja -jäägid

GA 420

ex28 05 30

Haruldaste muldmetallide jäätmed ja jäägid

GA 430

7204

Raua- või terasejäägid

GB.  METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED, MIS TEKIVAD METALLIDE SULATAMISEL, NENDE VÄLJASULATAMISEL JA RAFINEERIMISEL

GB 010

2620 11

Kõva tehniline tsink

GB 020

 

Tsinki sisaldav dross:

GB 021

 

—  pinnadross galvaanimisplaatidelt (> 90 % Zn)

GB 022

 

—  põhjadross galvaanimisplaatidelt (> 92 % Zn)

GB 023

 

—  tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

GB 024

 

—  dross kuumgalvaanimisplaatidelt (ühe tootmistsükli saagis; >92 % Zn)

GB 025

 

—  tsingidrossi riibed

GB 030

 

Alumiiniumdrossi riibed (v.a põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase)

GB 040

ex26 20 90

Väärismetallide ja vase töötlemisel saadud räbu, edasiseks rafineerimiseks

GB 050

 

Tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

GC.  MUUD METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

GC 010

 

Ainult metallidest või sulamitest koosnevad elektrikoostud

GC 020

 

Elektroonikajäägid (nt trükkplaadid, elektroonilised komponendid, juhtmed jne) ning väljalammutatud elektroonilised komponendid, millest saab regenereerida põhi- ja väärismetalle

GC 030

ex89 08 00

Lammutamisele määratud laevad jm ujuvkonstruktsioonid, nõuetekohaselt tühjendatud kogu lastist ja muudest laeva töös kasutatud materjalidest, mida võib liigitada ohtlikeks aineteks või jäätmeteks

GC 040

 

Mootorsõidukite rusud, vedelikest tühjendatud

Ammendunud katalüsaatorid, v.a katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud:

GC 050

 

Ammendatud vedelkrakkimise (FCC) katalüsaatorid (nt alumiiniumoksiid, tseoliidid)

GC 060

 

Ammendatud katalüsaatorid, milles on:

— väärismetallid: kuld, hõbe

— plaatinametallid: ruteenium, roodium, pallaadium, osmium, iriidium, plaatina

— siirdemetallid: skandium, vanaadium, mangaan, koobalt, vask, ütrium, nioobium, hafnium, volfram, titaan, kroom, raud, nikkel, tsink, tsirkoonium, molübdeen, tantaal, reenium

— lantanoidid (haruldased muldmetallid): lantaan, praseodüüm, samaarium, gadoliinium, düsproosium, erbium, üterbium, tseerium, neodüüm, euroopium, terbium, holmium, tuulium, luteetsium

GC 070

ex26 19 00

Malmi ja süsinikterase (sh madalsüsinikterase) tootmisel tekkiv räbu, v.a erimenetluse puhul tekkiv räbu, mis vastab nii riiklikele kui ka asjakohastele rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele (3)

GC 080

 

Valtsimistagi (raudmetall)

Järgmised metallilised laialikanduvad metalli ja metallisulamijäätmed:

GC 090

 

molübdeen

GC 100

 

volfram

GC 110

 

tantaalkondensaatorid

GC 120

 

titaan

GC 130

 

nioobium

GC 140

 

reenium

GC 150

 

kuld

GC 160

 

plaatina (termin “plaatina” hõlmab plaatinat, iriidiumi, osmiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi)

GC 170

 

muud väärismetallid, nt hõbe

NB:V.a saasteainena või amalgaami koostises esinev elavhõbe.

GD.  KAEVANDAMISTÖÖDEL TEKKIVAD LAIALIKANDUMATUD JÄÄTMED

GD 010

ex25 04 90

Loodusliku grafiidi jäätmed

GD 020

ex25 14 00

Kiltkivijäätmed, jämedalt tahutud, saetud või muul viisil lõigatud või töötlemata

GD 030

2525 30

Vilgukivijäätmed

GD 040

ex25 29 30

Leutsiidi-, nefeliini- ja nefeliinsüeniidijäätmed

GD 050

ex25 29 10

Põldpaojäätmed

GD 060

ex25 29 21

Fluoriidijäätmed

ex25 29 22

GD 070

ex28 11 22

Tahked ränidioksiidijäätmed, v.a need, mida kasutatakse valutöödel

GE.  LAIALIKANDUMATUD KLAASIJÄÄTMED

GE 010

ex70 01 00

Klaasikillud jm klaasijäätmed ja -jäägid, v.a katoodkiirtetorudest saadud jm aktiveeritud (kattekihtidega) klaas

GE 020

 

Klaaskiujäätmed

GF.  LAIALIKANDUMATUD KERAAMIKAJÄÄTMED

GF 010

 

Jäätmed, mis pärinevad vormimisjärgselt põletatud (kasutamata ja/või kasutatud) keraamikast, sh keraamilistest anumatest

GF 020

ex81 13 00

Metallkeraamika jäätmed ja jäägid (metallkeraamilised komposiidid)

GF 030

 

Keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal nimetamata

GG.  PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD MUUD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

GG 010

 

Suitsugaasi väävlitustamisel (FGD) saadud osaliselt rafineeritud kaltsiumsulfaat

GG 020

 

Ehitiste lammutamisel tekkivad kipsplaadi- või kuivkrohvplaadijäätmed

GG 030

ex26 21

Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade koldetuhk ja räbu

GG 040

ex26 21

Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk

GG 050

 

Naftakoksist ja/või bituumenist anoodijäägid

GG 060

ex28 03

Joogivee puhastamisest ning toiduaine- ja vitamiinitööstusest pärinev kasutatud aktiivsüsi

GG 080

ex26 21 00

Vase tootmisel tekkiv räbu, keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20 %), töödeldud vastavalt tehnilistele tingimustele (nt DIN 4301 ja DIN 8201), kasutatav peamiselt ehituses ja abrasiivmaterjalina

GG 090

 

Tahke väävel

GG 100

 

Kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)

GG 110

ex26 21 00

Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkivad neutraliseeritud punased setted

GG 120

 

Naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriidid

GG 130

 

Karborund (ränikarbiid)

GG 140

 

Lõhutud betoon

GG 150

ex26 20 90

Klaasijäätmeid sisaldav liitiumtantaal ja liitiumnioobium

GG 160

 

Bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed) tee-ehituselt ja -paranduselt, mis ei sisalda tõrva

GH.  TAHKED PLASTIJÄÄTMED

Sealhulgas, kuid mitte ainult:

GH 010

3915

Järgmistest polümeeridest plastide jäätmed, lõikmed ja jäägid:

GH 011

ex39 15 10

—  etüleeni polümeerid

GH 012

ex39 15 20

—  stüreeni polümeerid

GH 013

ex39 15 30

—  vinüülkloriidi polümeerid

GH 014

ex39 15 90

—  polümeerid või kopolümeerid, nt:

— polüpropüleen

— polüetüleentereftalaat

— akrülonitriili kopolümeer

— butadieeni kopolümeer

— stüreeni kopolümeer

— polüamiidid

— polübutüleentereftalaadid

— polükarbonaadid

— polüfenüleensulfiidid

— akrüülpolümeerid

— parafiinid (C10-C13) (4)

— polüuretaan (klorofluorosüsinike sisalduseta)

— polüsiloksalaanid (silikoonid)

— polümetüülmetakrülaat

— polüvinüülalkohol

— polüvinüülbutüraal

— polüvinüülatsetaat

— polümeerid fluoritud etüleenist (Teflon, PTFE)

GH 015

ex39 15 90

—  vaigud või kondensatsiooniproduktid, nt:

— karbamiidformaldehüüdvaigud

— fenoolformaldehüüdvaigud

— melamiinformaldehüüdvaigud

— epoksüvaigud

— alküüdvaigud

— polüamiidid

GI.  PABERI, KARTONGI JA PABERITOODETE JÄÄTMED

GI 010

4707

Paberi- või papijäätmed ja jäägid:

GI 011

4707 10

—  pleegitamata jõupaber või -papp, lainepaber või -papp

GI 012

4707 20

—  muu, peamiselt pleegitatud tselluloosist valmistatud paber või papp, massis värvimata

GI 013

4707 30

—  peamiselt puitmassist valmistatud paber või papp (näiteks ajalehed, ajakirjad jms trükised)

GI 014

4707 90

—  muud, sealhulgas, kuid mitte ainult:

1.  lamineeritud papp

2.  sorteerimata jäätmed ja jäägid

GJ.  TEKSTIILIJÄÄTMED

GJ 010

5003

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 011

5003 10

—  kraasimata ja kammimata

GJ 012

5003 90

—  muu

GJ 020

5103

Lambavilla või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed (sh lõngajäätmed), v.a kohestatud jäätmed

GJ 021

5103 10

—  lambavilla ja muude loomade villa kraasmed

GJ 022

5103 20

—  lambavilla ja muude loomade villa muud jäätmed

GJ 023

5103 30

—  loomakarvade jäätmed

GJ 030

5202

Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 031

5202 10

—  lõngajäätmed (k.a niidijäätmed)

GJ 032

5202 91

—  kohestatud jäätmed

GJ 033

5202 99

—  muu

GJ 040

5301 30

Linatakud ja -jäätmed

GJ 050

ex53 02 90

Hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 060

ex53 03 90

Džuudi jm niinekiu (v.a lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 070

ex53 04 90

Sisali jm agaavi perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 080

ex53 05 19

Kookoskiu takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 090

ex53 05 29

Abaka (manillakanepi ehk Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 100

ex53 05 99

Ramjee ja muude mujal nimetamata taimsete tekstiilkiudude takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 110

5505

Järgmiste tehiskiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

GJ 111

5505 10

—  sünteeskiud

GJ 112

5505 20

—  tehiskiud

GJ 120

6309 00

Kantud rõivad jm kulunud tekstiilesemed

GJ 130

ex63 10

Kasutatud kaltsud, nöörid, köied ja trossid ning kulunud esemed, mis on valmistatud nöörist või köiest

GJ 131

ex63 10 10

—  sorteeritud

GJ 132

ex63 10 90

—  muu

GJ 140

ex63 10

Tekstiilpõrandakatete, vaipade jäätmed

GK.  KUMMIJÄÄTMED

GK 010

4004 00

Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru (v.a kõvakummist), neist valmistatud graanulid

GK 020

4012 20

Kasutatud õhkrehvid

GK 030

ex40 17 00

Kõvakummijäätmed ja -jäägid (nt eboniit)

GL.  TÖÖTLEMATA KORGI JA PUIDU JÄÄTMED

GL 010

ex44 01 30

Puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata

GL 020

4501 90

Korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud

GM.  PÕLLUMAJANDUSLIKU TOIDUTÖÖSTUSE JÄÄTMED

GM 070

ex23 07

Veinisete

GM 080

ex23 08

Kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused, granuleeritud või granuleerimata, kasutatavad loomasöödaks, mujal nimetamata

GM 090

1522

Degraa; rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid

GM 100

0506 90

Kondi- ja sarvejäätmed, toormena, rasvatustatud, lihtviisil ette valmistatud (kuid mõõtu lõikamata), töödeldud happega või želatiinitustatud

GM 110

ex05 11 91

Kalajäätmed

GM 120

1802 00

Kakaoubade kestad, kelmed jm jäägid

GM 130

 

Toiduaine- ja loomasöödatööstuse jäätmed, v.a kõrvalsaadused inimeste ja loomade tarbeks, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele

GM 140

ex15 00

Loomse või taimse päritoluga toiduõlide ja -rasvade jäätmed (nt praadimisõli)

GN.  JÄÄTMED, MIS TEKIVAD NAHA PARKIMISEL, TÖÖTLEMISEL JA KASUTAMISEL

GN 010

ex05 02 00

Sea- ja metsseaharjaste, mägrakarvade ning harjamaterjalina kasutatavate muude karvade jäätmed

GN 020

ex05 03 00

Hobusejõhvijäätmed, tugimaterjalil või ilma tugimaterjalita, kihti laotatud või laotamata

GN 030

ex05 05 90

Sulgede- või udusulgedega kaetud linnunahkade jm -kehaosade, (kärbitud või kärpimata servadega) sulgede ja suleosade ning udusulgede jäätmed, puhastatud, desinfitseeritud või säilitamise eesmärgil töödeldud, muul viisil töötlemata

GN 040

ex41 10 00

Naha- või plastnahalõikmed jm -jäätmed, sobimatud nahkesemete valmistamiseks, v.a nahasetted

GO.  PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

GO 010

ex05 01 00

Juukselõikmed

GO 020

 

Õlejäätmed

GO 030

 

Inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel, kasutatav loomasöödaks

GO 040

 

Fotofilmi- ja paberi jäätmed (kaasa arvatud põhimik ja fototundlik katteaine), hõbedat sisaldav või mitte, mis ei sisalda hõbedat vabade ioonide kujul

GO 050

 

Ühekordselt kasutatavad patareidega fotoaparaadid

(1)   Võimaluse korral on kirje juures ära näidatud kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on kehtestatud Tollikoostöö Nõukogu egiidi all 14. juunil 1983. aastal sõlmitud Brüsseli konventsiooniga (harmoneeritud süsteem). See kood võib kehtida nii jäätmete kui ka toodete kohta. Käesolev määrus ei käsitle muud kui jäätmeid. See kood, mida kasutavad tolli- ja muud ametnikud oma protseduuride hõlbustamiseks, on siin esitatud selleks, et aidata loetletud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeid määratleda. Üldiste rubriikidega hõlmatud jäätmete määratlemiseks tuleks tõlgendamisjuhisena siiski kasutada vastavaid Tollikoostöö Nõukogu väljaantud ametlikke selgitavaid märkusi.

(2)   “Laialikandumatute” hulka ei arvata pulbri, setete ja tolmu kujul esinevaid jäätmeid ning tahkeid jäätmeid, mis sisaldavad ohtlikke kapseldunud vedelikke.

(3)   See kirje kehtib räbu kohta, mida kasutatakse titaandioksiidi ja vanaadiumi allikana.

(4)   Need ei polümeriseeru ja neid kasutatakse plastifikaatoritena.




III LISA



KOLLANE NIMEKIRI (1)

AA.  METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

AA 010

ex26 19 00

Dross, tagid jm raua või terase tootmisjäägid (2)

AA 020

ex26 20 19

Tsingituhk ja -jäägid (2)

AA 030

2620 20

Pliituhk ja -jäägid (2)

AA 040

ex26 20 30

Vasetuhk ja -jäägid (2)

AA 050

ex26 20 40

Alumiiniumituhk ja -jäägid (2)

AA 060

ex26 20 50

Vanaadiumituhk ja -jäägid (2)

AA 070

2620 90

Tuhk ja jäägid, (2) mis sisaldavad mujal nimetamata metalle või metalliühendeid

AA 080

ex81 12 91

Talliumi jäätmed, jäägid, käitlemisjäägid

AA 090

ex28 04 80

Arseenijäätmed ja -jäägid (2)

AA 100

ex28 05 40

Elavhõbedajäätmed ja -jäägid (2)

AA 110

 

Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud mujal nimetamata jäägid

AA 120

 

Galvaanikasetted

AA 130

 

Metallisöövitamise vedeljäägid

AA 140

 

Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, näiteks jarosiit, hematiit, götiit jne

AA 150

 

Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi

AA 160

 

Väärismetallide tuhk, setted, tolm ja muud jäägid, nt:

AA 161

 

—  trükkplaatide põletamisel tekkinud tuhk

AA 162

 

—  fotofilmi tuhk

AA 170

 

Terved või purustatud pliiakud

AA 180

 

Terved või purustatud ammendunud patareid või akud, v.a pliiakud, ning patareide ja akude tootmisel tekkivad mujal nimetamata jäätmed ja jäägid

AA 190

8104 20

Tuleohtlikud, pürofoorsed või veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase ohtlikus koguses eritavad magneesiumijäätmed ja -murd.

AB.  PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

AB 010

2621 00

Mujal nimetamata räbu, tuhk ja jäägid (2)

AB 020

 

Olme-/majapidamisjäätmete põletamisjäägid

AB 030

 

Metallide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed

AB 040

ex70 01 00

Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed

AB 050

ex25 29 21

Kaltsiumfluoriidi sete

AB 060

 

Anorgaanilised fluoriühendid vedelikena või setetena

AB 070

 

Valutöödel kasutatud liivad

AB 080

 

Rohelises nimekirjas hõlmamata ammendunud katalüsaatorid

AB 090

 

Alumiiniumhüdraatide jäätmed

AB 100

 

Alumiiniumoksiidijäätmed

AB 110

 

Aluselised lahused

AB 120

 

Mujal nimetamata anorgaanilised halogeniidiühendid

AB 130

 

Liivapritsipuru

AB 140

 

Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed

AB 150

 

Suitsugaaside väävlitustamisel tekkinud rafineerimata kaltsiumsulfit ja kaltsiumsulfaat

AC.  PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

AC 010

ex27 13 90

Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed, v.a anoodijäägid

AC 020

 

Mujal nimetamata bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed)

AC 030

 

Algotstarbeks kõlbmatu vanaõli

AC 040

 

Pliibensiini jäägid

AC 050

 

Soojusülekandevedelikud

AC 060

 

Hüdraulikavedelikud

AC 070

 

Pidurivedelikud

AC 080

 

Antifriisid

AC 090

 

Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed

AC 100

ex39 15 90

Nitrotselluloos

AC 110

 

Fenoolid ja fenooliühendid, sh klorofenool, vedelikena või setetena

AC 120

 

Polüklooritud naftaleenid

AC 130

 

Eetrid

AC 140

 

Trietüülamiinkatalüsaatorid vormisegude kõvastamiseks

AC 150

 

Klorofluorosüsivesinikud

AC 160

 

Haloonid

AC 170

 

Töödeldud korgi- ja puidujäätmed

AC 180

ex41 10 00

Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru

AC 190

 

Autode purustamisel tekkiv kergfraktsioon

AC 200

 

Orgaanilised fosforiühendid

AC 210

 

Halogeenimata lahustid

AC 220

 

Halogeenitud lahustid

AC 230

 

Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid

AC 240

 

Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed

AC 250

 

Pindaktiivsed ained (tensiit)

AC 260

 

Seavirts; sõnnik

AC 270

 

Reoveesetted

AD.  JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

AD 010

 

Farmaatsiatoodete tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed

AD 020

 

Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste toodete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed

AD 030

 

Puidukaitsekemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed

 

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

AD 040

 

—  anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi

AD 050

 

—  orgaanilised tsüaniidid

AD 060

 

Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid

AD 070

 

Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed

AD 080

 

Plahvatusohtlikud jäätmed, muu eriõigusaktiga reguleerimata

AD 090

 

Repro- ja fotokemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed, mujal nimetamata

AD 100

 

Plastide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed

AD 110

 

Happelahused

AD 120

 

Ioonivahetusvaigud

AD 130

 

Ühekordselt kasutatavad patareidega fotoaparaadid

AD 140

 

Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, mujal nimetamata

AD 150

 

Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained

AD 160

 

Olme-/majapidamisjäätmed

AD 170

ex28 03

Kasutatud aktiivsüsi, millel on ohtlikud omadused ja mis tekib selle kasutamisest anorgaanilise keemia, orgaanilise keemia ning farmaatsiatööstuses, reoveepuhastuses, heitgaaside/õhu puhastamisel või muudes samalaadsetes rakendustes.

(1)   Võimaluse korral on kirje juures ära näidatud kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on kehtestatud Tollikoostöö Nõukogu egiidi all 14. juunil 1983. aastal sõlmitud Brüsseli konventsiooniga (harmoneeritud süsteem). See kood võib kehtida nii jäätmete kui ka toodete kohta. Käesolev määrus ei käsitle muud kui jäätmeid. See kood, mida kasutavad tolli- ja muud ametnikud oma protseduuride hõlbustamiseks, on siin esitatud selleks, et aidata loetletud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeid määratleda. Üldiste rubriikidega hõlmatud jäätmete määratlemiseks tuleks tõlgendamisjuhisena siiski kasutada vastavaid Tollikoostöö Nõukogu väljaantud ametlikke selgitavaid märkusi.

(2)   Käesolevasse loetellu kuuluvad tuhk, jäägid, räbu, dross, riibed, tagi, tolm, pulber, setted ja koogid, kui neid ei ole mujal nimetatud.




IV LISA



PUNANE NIMEKIRI

RA.  PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

RA 010

Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT) ja/või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastunud

RA 020

Rafineerimisel, destilleerimisel või ükskõik millisel pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (v.a AC020 all loetletud)

RB.  PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

RB 010

Asbest (tolm ja kiud)

RB 020

Keraamilisel alusel valmistatud kiud, millel on asbestiga analoogsed füüsikalis-keemilised omadused

RC.  JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

RC 010

—  kõik polüklooritud dibensofuraanid

RC 020

—  kõik polüklooritud dibensodioksiinid

RC 030

Antidetonaatorite pliiühendite setted

RC 040

Peroksiidid, v.a vesinikperoksiid

▼M7




V LISA

Sissejuhatavad märkused

1.

V lisa kohaldamine ei piira direktiivi 75/442/EMÜ (mida on muudetud direktiividega 91/156/EMÜ ja 91/689/EMÜ) kohaldamist.

2.

Käesolev lisa koosneb kolmest osast ning 2. ja 3. osa kohaldatakse ainult siis, kui 1. osa ei saa kohaldada. Seetõttu on mingi konkreetse jäätme nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 V lisa reguleerimisalasse kuulumise kindlaksmääramiseks kõigepealt vaja kontrollida, kas kõnealune jääde esineb V lisa 1. osas, ja kui ei esine, siis kontrollida, kas see esineb 2. osas, ning kui ei esine, siis kontrollida, kas see esineb 3. osas.

1. osa on jagatud kaheks alajaoks: A-nimekirjas on loetletud jäätmed, mis on liigitatud ohtlikeks jäätmeteks Baseli konventsiooni alusel ja mille eksportimine on keelatud, ning B-nimekirjas on loetletud jäätmed, mille suhtes ekspordikeeldu ei kohaldata.

Kui jääde on esitatud 1. osas, on vaja kontrollida, kas see on loetletud A- või B-nimekirjas. Ainult sel juhul, kui jäädet ei ole nimetatud ei 1. osa A- ega B-nimekirjas, tuleb kontrollida, kas seda on nimetatud 2. või 3. osas, ning sel juhul keelustatakse kõnealuse jäätme eksport.

3.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel näha ette sätted, et määrata jäätmevaldaja asjakohasel viisil esitatud dokumentaalsete tõendite alusel kindlaks, et käesolevas lisas esitatud konkreetse jäätme suhtes ei kohaldata nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93, nagu seda on muudetud, artikli 16 lõikes 1 nimetatud ekspordikeeldu, kui sellel puuduvad direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud omadused, võttes kõnealuse lisa punktide H3–H8, H10 ja H11 puhul arvese komisjoni otsusega 2000/532/EÜ, nagu seda on muudetud, sätestatud piirnorme.

Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik kavandatud impordiriiki enne otsuse tegemist. Liikmesriigid teatavad sellistest juhtudest komisjonile enne iga kalendriaasta lõppu. Komisjon edastab teabe kõikidele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile. Komisjon esitab olemasoleva teabe põhjal oma arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt loodud komiteele, et kohandada nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 V lisa.

4.

Asjaolu, et jäädet ei käsitleta käesolevas lisas ohtlikuna või et see on loetletud 1. osa B-nimekirjas, ei välista, et erandjuhtudel iseloomustatakse seda ohtlikuna ja selle suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93, nagu seda on muudetud, artikli 16 lõikes 1 nimetatud ekspordikeeldu, kui sellel ilmnevad direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud omadused, võttes kõnealuse lisa punktide H3–H8, H10 ja H11 puhul arvesse komisjoni otsusega 2000/532/EÜ, nagu seda on muudetud, kehtestatud piirnorme, mis on ette nähtud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 teise taandega ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 II lisa sissejuhatusega.

Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik kavandatud impordiriiki enne otsuse tegemist. Liikmesriigid teatavad sellistest juhtudest komisjonile enne iga kalendriaasta lõppu. Komisjon edastab teabe kõikidele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile. Komisjon esitab olemasoleva teabe põhjal oma arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt loodud komiteele, et kohandada nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 V lisa.

1.   OSA

A-nimekiri (Baseli konventsiooni VIII lisa)



A1

Metallijäätmed ja jäätmed, mis koosnevad järgmiste metallide sulamitest:

A1010

Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed

— antimon

— arseen

— berüllium

— kaadmium

— plii

— elavhõbe

— seleen

— telluur

— tallium

v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A1020

Jäätmed, mis sisaldavad koostisosadena või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest, v.a tükkjäätmed:

— antimon; antimoniühendid

— berüllium; berülliumiühendid

— kaadmium; kaadmiumiühendid

— plii; pliiühendid

— seleen; seleeniühendid

— telluur; telluuriühendid

A1030

Jäätmed, mis sisaldavad koostisosadena või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest:

— arseen; arseeniühendid

— elavhõbe; elavhõbedaühendid

— tallium; talliumiühendid

A1040

Jäätmed, mille koostisosadeks on:

— metallkarbonüülid

— kuuevalentse kroomi ühendid

A1050

Galvaanikasetted

A1060

Metallisöövitamise vedeljäägid

A1070

Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, näiteks jarosiit, hematiit jne

A1080

Tsingijäägid, mida pole loetletud B-nimekirjas ning mis sisaldavad pliid ja kaadmiumi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks

A1090

Isoleeritud vasktraadi põletamise tuhk

A1100

Vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolm ja jäägid

A1110

Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide ammendunud elektrolüütilised lahused

A1120

Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide elektrolüüdi puhastussüsteemide jääksetted, v.a anoodjäägid

A1130

Lahustunud vaske sisaldavad ammendunud söövituslahused

A1140

Vask(II)kloriid- ja vasktsüaniidkatalüsaatorite jäätmed

A1150

Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetallide tuhk, mida pole nimetatud B-nimekirjas (1)

A1160

Tervete või purustatud pliiakude jäätmed

A1170

Sorteerimata patareide jäätmed, v.a ainult B-nimekirjas loetletud patareide segajäätmed. B-nimekirjas loetlemata patareide jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, mis lubab neid pidada ohtlikeks jäätmeteks

A1180

Elektri- ja elektroonikaseadiste jäätmed või murd, (2) mille koostisosadeks on näiteks A-nimekirjas loetletud akud ja muud patareid, elavhõbelülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas ning PCB-kondensaatorid, või mis on saastunud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmiumi, elavhõbeda, plii, polükloorbifenüüliga) sel määral, et ilmneb mõni III lisas nimetatud ohtlik omadus (vt B-nimekirja kirjet B1110) (3)

A2

Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid

A2010

Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed

A2020

Anorgaaniliste fluoriidiühendite jäätmed vedelike või setetena, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A2030

Katalüsaatorite jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A2040

Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2080)

A2050

Asbestijäätmed (tolm ja kiud)

A2060

Kivisöejõujaamade lendtuhk, mis sisaldab I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2050)

A3

Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid

A3010

Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed

A3020

Mineraalõlijäätmed, algotstarbeks kõlbmatud

A3030

Jäätmed, mis sisaldavad antidetonaatorite pliiühendite setteid, koosnevad neist või on nendega saastunud

A3040

Soojusülekandevedelike jäätmed

A3050

Jäätmed, mis tekivad vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4020)

A3060

Nitrotselluloosijäätmed

A3070

Fenoolide ja fenooliühendite, sh klorofenooli jäätmed vedelikena või setetena

A3080

Eetrijäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A3090

Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3100)

A3100

Nahalaastude ja muud naha või komposiitnaha jäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3090)

A3110

Nahatöötlusjäätmed, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt B-nimekirja kirjet B3110)

A3120

Esemete purustamisel tekkiv kergfraktsioon

A3130

Orgaaniliste fosforiühendite jäätmed

A3140

Halogeenimata orgaaniliste lahustite jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A3150

Halogeenitud orgaaniliste lahustite jäätmed

A3160

Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid

A3170

Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed

A3180

Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT), polüklooritud naftaleeni (PCN) või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastunud (4)

A3190

Rafineerimisel, destilleerimisel või ükskõik millisel pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (välja arvatud asfalttsement)

A4

Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi

A4010

Farmaatsiatoodete tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A4020

Tervishoiujäätmed jm analoogsed jäätmed, st jäätmed, mis tekivad arstipraksise, õendusabi, hambaravi, veterinaariaalase vms tegevuse käigus, ja jäätmed, mis tekivad haiglates või teistes asutustes patsientide uurimise, ravimise või uurimistöö käigus

A4030

Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, k.a praak-, aegunud (5) või algotstarbeks kõlbmatute pestitsiidide ja herbitsiidide jäätmed

A4040

Puidukaitsekemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed (6)

A4050

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

— anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi

— orgaanilised tsüaniidid

A4060

Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid

A4070

Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4010)

A4080

Plahvatusohtlikud jäätmed (v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed)

A4090

Happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2120)

A4100

Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed

A4110

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

— kõik polüklooritud dibensofuraanid

— kõik polüklooritud dibensodioksiinid

A4120

Jäätmed, mis sisaldavad peroksiide, koosnevad nendest või on nendega saastunud

A4130

Pakendite ja konteinerite jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks

A4140

Jäätmed, mis koosnevad praak- või aegunud (7)kemikaalidest või sisaldavad neid ning mis vastavad I lisas loetletud kategooriatele ja millel on III lisas nimetatud ohtlikud omadused

A4150

Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale on tundmatu

A4160

Ammendatud aktiivsüsi, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2060)

(1)   B-nimekirja kirjes B1160 ei ole esitatud erandeid.

(2)   Käesolev kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste jäätmeid.

(3)   PCB-de kontsentratsioonitase on vähemalt 50 mg/kg.

(4)   Kontsentratsioonitaset 50 mg/kg loetakse rahvusvaheliselt kasutuskõlblikuks kõikide jäätmete puhul. Paljud riigid on kehtestanud teatavate jäätmete kohta siiski ametlikult madalama piirnormi (nt 20 mg/kg).

(5)   Mõiste “aegunud” tähendab seda, et ainet ei ole kasutatud tootja poolt soovitatud ajavahemiku jooksul.

(6)   Käesolev kirje ei hõlma puidukaitsekemikaalidega töödeldud puitu.

(7)   Mõiste “aegunud” tähendab seda, et ainet ei ole kasutatud tootja poolt soovitatud ajavahemiku jooksul.

B-nimekiri (Baseli konventsiooni IX lisa)



B1

Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed

B1010

Metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed:

— väärismetallid (kuld, hõbe, plaatinagrupi metallid, v.a elavhõbe)

— raua- ja terasemurd

— vasemurd

— niklimurd

— alumiiniumimurd

— tsingimurd

— tinamurd

— volframimurd

— molübdeenimurd

— tantaalimurd

— magneesiumimurd

— koobaltimurd

— vismutimurd

— titaanimurd

— tsirkoonimurd

— mangaanimurd

— germaaniumimurd

— vanaadiumimurd

— hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

— tooriumimurd

— haruldaste muldmetallide murd

B1020

Puhas, saastumata metallimurd, sh sulamid tükkidena, viimistletud kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne):

— antimonimurd

— berülliumimurd

— kaadmiumimurd

— pliimurd (v.a pliiakud)

— seleenimurd

— telluurimurd

B1030

Jääke sisaldavad rasksulavad metallid

B1040

Elektrienergia tootmise seadiste jäätmed, mis pole saastunud määrdeõlide, PCB-de ega PCT-dega sel määral, mis muudaks need ohtlikuks

B1050

Mitmesuguste mitteraudmetallide segu, raskfraktsiooni murd, mis ei sisalda I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (1)

B1060

Seleeni- ja telluurijäätmed metallilisel kujul, k.a pulbrina

B1070

Vase ja vasesulamite jäätmed laialikanduval kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi sel määral, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks

B1080

Tsingituhk ja -jäägid, k.a tsingisulamite jäägid laialikandumatul kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks või punktis H 4.3 märgitud ohtlikuks omaduseks (2)

B1090

Spetsifikaadile vastavad akujäätmed, v.a need, mille valmistamisel on kasutatud pliid, kaadmiumi või elavhõbedat

B1100

Metalle sisaldavad jäätmed, mis tekivad metallide sulatamisel, nende väljasulatamisel ja rafineerimisel:

— kõva tehniline tsink

— tsinki sisaldav dross:

— 

— galvaanikaplaatide pinnadross (> 90 % Zn)

— galvaanikaplaatide põhjadross (> 92 % Zn)

— tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

— dross kuumgalvaanimisplaatidelt (vann) (> 92 % Zn)

— tsingidrossi riibed

— alumiiniumiriibed, v.a -soolaräbu

— vase töötlemisel tekkiv räbu edasiseks töötlemiseks või rafineerimiseks, kusjuures arseeni, plii või kaadmiumi kontsentratsioon ei ulatu määrani, et ilmneksid III lisas nimetatud ohtlikud omadused

— vase sulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sh tiiglite jäätmed

— väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

— tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1110

Elektri- ja elektronseadised:

— ainult metallidest või sulamitest koosnevad elektronseadised

— elektri- ja elektronseadiste jäätmed või murd (3)(k.a trükkplaadid), mis ei sisalda komponentidena A-nimekirjas nimetatud akusid või muid patareisid, elavhõbelüliteid, elektronkiiretoruklaasi ja muud aktiveeritud klaasi ning PCB- kondensaatoreid ega ole saastunud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmiumi, elavhõbeda, plii, polükloor-bifenüüliga) või millest on nimetatud ained eraldatud sel määral, et neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud ohtlikku omadust (vt A-nimekirja kirjet A1180)

— elektri- ja elektronseadised (k.a trükkplaadid, elektronosad ja juhtmed), mis on määratud otseseks korduvkasutamiseks, (4)mitte ringlussevõtuks ega lõplikuks kõrvaldamiseks (5)

B1120

Ammendunud katalüsaatorid, v.a katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud, mis sisaldavad mõnda järgmistest ainetest:



— siirdemetallid, v.a A-nimekirjas loetletud katalüsaatorite jäätmed (ammendunud katalüsaatorid, kasutatud vedelad katalüsaatorid või muud katalüsaatorid)

skandium

vanaadium

mangaan

koobalt

vask

ütrium

nioobium

hafnium

volfram

titaan

kroom

raud

nikkel

tsink

tsirkoon

molübdeen

tantaal

reenium

— lantanoidid (haruldased muldmetallid):

lantaan

praseodüüm

samaarium

gadoliinium

düsproosium

erbium

üterbium

tseerium

neodüüm

euroopium

terbium

holmium

tuulium

luteetsium

B1130

Väärismetalle sisaldavad puhastatud ammendunud katalüsaatorid

B1140

Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi

B1150

Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed (kuld, hõbe, plaatinagrupi metallid, v.a elavhõbe) laialikandumatul tahkel kujul, nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud

B1160

Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk (vt A-nimekirja kirjet A1150)

B1170

Fotofilmi põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk

B1180

Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotofilmijäätmed

B1190

Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotopaberijäätmed

B1200

Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk

B1210

Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk, k.a šlakk, millest saadakse TiO2 ja vanaadiumi

B1220

Tsingi tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud šlakk, mis on kõrge rauasisaldusega (üle 20 %) ja mida on töödeldud enamasti ehituses kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301)

B1230

Raua ja terase tootmisel tekkiv valtsimistagi

B1240

Vaskosiidi valtsimistagi

B2

Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid

B2010

Kaevandamistöödel tekkivad laialikandumatud jäätmed:

— loodusliku grafiidi jäätmed

— tahvelkildajäätmed, jämedalt tahutud, saetud või muul viisil lõigatud või töötlemata

— vilgukivijäätmed

— leotsiidi-, nefeliini- ja nefeliinsüeniidijäätmed

— päevakivijäätmed

— fluoriidijäätmed

— tahked ränidioksiidijäätmed, v.a valutöödel kasutatavad

B2020

Laialikandumatud klaasijäätmed:

— klaasipuru ja muud klaasijäätmed ja -murd, v.a elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas

B2030

Laialikandumatud keraamikajäätmed:

— metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)

— keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal määratlemata või nimetamata

B2040

Muud, peamiselt anorgaanilistest koostisosadest jäätmed:

— osaliselt puhastatud kaltsiumsulfaat, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD)

— ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaadijäätmed

— vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

— tahke väävel

— kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)

— naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriid

— karborund (ränikarbiid)

— purustatud betoon

— klaasijäätmeid sisaldav liitiumtantaal ja liitiumnioobium

B2050

Kivisöejõujaamade lendtuhk, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2060)

B2060

Ammendunud aktiivsüsi, mis tekib joogivee töötlemisel, toiduainetööstuses ja vitamiinide valmistamisel (vt A-nimekirja kirjet A4160)

B2070

Kaltsiumfluoriidi sete

B2080

Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2040)

B2090

Terase või alumiiniumi tootmisel tekkivad anoodiotsad, mis on valmistatud naftakoksist või bituumenist ja puhastatud tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (v.a arvatud kloorleeliselektrolüüsil ja metallurgiatööstuses tekkivad anoodiotsad)

B2100

Alumiiniumhüdraatide ja alumiiniumoksiidi jäätmed ning alumiiniumoksiidi tootmise jäägid, v.a gaasipuhastusel, flokuleerimisel või filtreerimisel kasutatavad ained

B2110

Boksiidijääk (“punane muda”) (keskmine pH on alla 11,5)

B2120

Happeliste või aluseliste lahuste jäätmed, mille pH on üle 2 ja alla 11,5 ning mis ei ole korrosiivsed ega muul viisil ohtlikud (vt A-nimekirja kirjet A4090)

B3

Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid

B3010

Tahked plastijäätmed:

Järgmised plastid või plastisegud tingimusel, et neid pole segatud teiste jäätmetega ja need on ette valmistatud täpseks määratlemiseks:

— plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest, mis sisaldab järgmisi aineid, kuid ei piirdu nendega: (6)

— 

— etüleen

— stüreen

— polüpropüleen

— polüetüleentereftalaat

— akrüülnitriil

— butadieen

— polüatsetaalid

— polüamiidid

— polübutüleentereftalaat

— polükarbonaadid

— polüeetrid

— polüfenüleensulfiidid

— akrüülpolümeerid

— alkaanid C10–C13 (plastifikaatorid)

— polüuretaan (ei sisalda CFC-sid)

— polüsiloksaanid

— polümetüülmetakrülaat

— polüvinüülalkohol

— polüvinüülbutüraal

— polüvinüülatsetaat

— kõvastatud vaigujäätmed või kondensatsioonisaadused, mis sisaldavad järgmisi aineid:

— 

— karbamiidformaldehüüdvaigud

— fenoolformaldehüüdvaigud

— melamiinformaldehüüdvaigud

— epoksüvaigud

— alküüdvaigud

— polüamiidid

— järgmised fluoritud polümeerijäätmed: (7)

— 

— perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

— perfluoroalkoksüalkaan (PFA)

— perfluoroalkoksüalkaan (MFA)

— polüvinüülfluoriid (PVF)

— polüvinüülideenfluoriid (PVDF)

B3020

Paberi, kartongi ja paberitoodete jäätmed

Järgmised materjalid tingimusel, et neid pole segatud ohtlike jäätmetega:

paberi- või kartongijäätmed ja -murd:

— pleegitamata paberist või kartongist või lainepaberist või -papist

— muust paberist või kartongist, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata tselluloosist

— peamiselt puitmassist valmistatud paberist või kartongist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted)

— muust, sealhulgas, kuid mitte ainult:

— 

1)  lamineeritud papist;

2)  sorteerimata murrust

B3030

Tekstiilijäätmed

Järgmised materjalid tingimusel, et neid pole segatud teiste jäätmetega ja neid on võimalik täpselt määratleda:

— siidijäägid (sh haspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

— 

— kraasimata ja kammimata

— muud

— lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed (sh lõngajäätmed), v.a kohestatud jäägid:

— 

— lamba- vm loomade villa kraasmed

— muud lamba- vm loomade villa jäätmed

— loomakarvade jäätmed

— puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— 

— lõngajäätmed (sh niidijäätmed)

— kohestatud jäägid

— muud

— linatakud ja -jäätmed

— hariliku kanepi (Cannabis sativa L) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— džuudi jm niinekiu (v.a lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— sisali jm perekonna Agave taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— kookosetakud, -kraasmed ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— manillakanepi (abaka ehk Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— ramjee ja muude mujal määratlemata või nimetamata taimsete tekstiilkiudude takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— järgmiste keemiliste kiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

— 

— sünteeskiud

— tehiskiud

— kantud rõivad jm kasutatud tekstiiltooted

— kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted:

— 

— sorteeritud

— muud

B3040

Kummijäätmed

Järgmised materjalid tingimusel, et neid pole segatud teiste jäätmetega:

— kõvakummijäätmed ja -puru (nt eboniit)

— muud kummijäätmed (v.a mujal loetletud jäätmed)

B3050

Töötlemata korgi ja puidu jäätmed:

— puidujäätmed ja -jäägid, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata

— korgijäätmed: purustatud, granuleeritud või jahvatatud

B3060

Põllumajandusliku toidutööstuse jäätmed tingimusel, et need pole nakkusohtlikud:

— käärimissete

— mujal nimetamata kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused granuleeritult või granuleerimata, kasutatavad loomasöödaks

— degraa: rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid

— loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või želatiinitustatud

— kalajäätmed

— kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid

— muud põllumajandusliku toidutööstuse jäätmed, v.a inimeste ja loomade tarbeks mõeldud kõrvalsaadused, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele

B3070

Järgmised jäätmed:

— juukselõikmed

— õlejäätmed

— inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel ja kasutatakse loomasöödaks

B3080

Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru

B3090

Nahalaastud ja muud naha- või plastnahajäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud (v.a nahasetted), mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3100)

B3100

Nahatolm, -tuhk, -setted või -puru, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3090)

B3110

Nahatöötlusjäätmed, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide ega nakkusttekitavaid aineid (vt A-nimekirja kirjet A3110)

B3120

Jäätmed, mis koosnevad toiduvärvidest

B3130

Polümeersete eetrite jäätmed ja ohutute monomeersete eetrite jäätmed, mis ei ole võimelised moodustama peroksiide

B 3140

Õhkrehvijäätmed, v.a need, mis on määratud IV lisa A osas loetletud toiminguteks

B4

Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi

B4010

Jäätmed, mis sisaldavad peamiselt vesiemulsioon/lateksvärve, trükivärve ja tahkestunud värnitsat, kuid ei sisalda orgaanilisi lahusteid, raskmetalle või biotsiide määral, mis lubaks pidada neid ohtlikeks jäätmeteks (vt A-nimekirja kirjet A4070)

B4020

Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas ja mis ei sisalda lahusteid ega teisi saasteaineid niisugusel määral, et neil ilmneksid III lisas nimetatud omadused, nt kui need on vesialusel, või liimid, mis põhinevad kaseiinil, tärklisel, dekstriinil, tsellulooseetritel, polüvinüülalkoholidel (vt A-nimekirja kirjet A3050)

B4030

Kasutatud ühekordselt kasutatavad fotoaparaadid koos patareidega, mis ei kuulu A-nimekirja

(1)   On oluline silmas pidada, et isegi sel juhul, kui I lisas nimetatud materjalidega saastatuse tase on algselt madal, võivad edasiste protsesside, sh ringlusse võtmise tagajärjel tekkida fraktsioonid, milles on kõnealuses I lisas nimetatud materjalide kontsentratsioon märgatavalt suurem.

(2)   Praegu vaadatakse läbi tsingituhaga seonduv ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverents on soovitanud itte käsitleda tsinki ohtliku ainena.

(3)   Käesolev kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste jäätmeid.

(4)   Korduvkasutamine hõlmab remonti, taasvarustamist ja ajakohastamist, kuid mitte olulist ümberkomplekteerimist.

(5)   Mõnedes riikides ei loeta selliseid otse korduvkasutamiseks mõeldud materjale jäätmeteks.

(6)   Selline puru peab olema täielikult polümeerunud.

(7)   

— Käesolev kirje ei hõlma lõpptarbija tekitatud jäätmeid

— Jäätmed ei tohi olla segatud

— Tuleb silmas pidada lahtise põletamisega kaasnevaid probleeme.

2.   OSA

Komisjoni otsuse 2000/532/EÜ, sellisena nagu seda on muudetud, lisas loetletud jäätmed. Tärniga märgitud jäätmed loetakse ohtlikuks vastavalt direktiivile 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. ( 15 )



01

MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

01 01

Maavarade kaevandamisjäätmed

01 01 01

Maakide kaevandamisjäätmed

01 01 02

Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

01 03

Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed

01 03 04*

Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid (“sabad”)

01 03 05*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid

01 03 06

Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05

01 03 07*

Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

01 03 08

Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07

01 03 09

Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud “punane hiib”, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07

01 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

01 04

Mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed

01 04 07*

Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

01 04 08

Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07

01 04 09

Liiva- ja savijäätmed

01 04 10

Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07

01 04 11

Potase ja kivisoola töötlemisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07

01 04 12

Töötlemisjäägid (“sabad”) ja muud mineraalide pesemisel ja puhastamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07 ja 01 04 11

01 04 13

Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07

01 04 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

01 05

Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed

01 05 04

Mageveepuurimishiivad ja -jäätmed

01 05 05*

Õli sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed

01 05 06*

Ohtlikke aineid sisaldavad puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed

01 05 07

Barüüti sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06

01 05 08

Kloriide sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06

01 05 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02

PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

02 01

Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed

02 01 01

Pesemis- ja puhastamissetted

02 01 02

Loomsete kudede jäätmed

02 01 03

Taimsete kudede jäätmed

02 01 04

Plastijäätmed (v.a pakendid)

02 01 06

Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed

02 01 07

Metsamajandusjäätmed

02 01 08*

Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalijäätmed

02 01 09

Põllumajanduskemikaalijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08

02 01 10

Metallijäätmed

02 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 02

Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed

02 02 01

Pesemis- ja puhastamissetted

02 02 02

Loomsete kudede jäätmed

02 02 03

Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 02 04

Reovee kohtpuhastussetted

02 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 03

Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed

02 03 01

Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted

02 03 02

Konservandijäätmed

02 03 03

Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed

02 03 04

Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 03 05

Reovee kohtpuhastussetted

02 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 04

Suhkrutootmisjäätmed

02 04 01

Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld

02 04 02

Kaltsiumkarbonaadisete

02 04 03

Reovee kohtpuhastussetted

02 04 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 05

Piimatööstusjäätmed

02 05 01

Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 05 02

Reovee kohtpuhastussetted

02 05 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 06

Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed

02 06 01

Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 06 02

Konservandijäätmed

02 06 03

Reovee kohtpuhastussetted

02 06 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

02 07

Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (v.a kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed

02 07 01

Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed

02 07 02

Piirituse destilleerimisjäägid

02 07 03

Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed

02 07 04

Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

02 07 05

Reovee kohtpuhastussetted

02 07 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

03

PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

03 01

Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed

03 01 01

Puukoore- ja korgijäätmed

03 01 04*

Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer

03 01 05

Saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04

03 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

03 02

Puidukaitseainejäätmed

03 02 01*

Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitseained

03 02 02*

Kloororgaanilised puidukaitseained

03 02 03*

Metallorgaanilised puidukaitseained

03 02 04*

Anorgaanilised puidukaitseained

03 02 05*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitseained

03 02 99

Nimistus mujal nimetamata puidukaitseained

03 03

Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed

03 03 01

Puukoore- ja puidujäätmed

03 03 02

Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keeduvedeliku taaskasutamisel

03 03 05

Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted

03 03 07

Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid

03 03 08

Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed

03 03 09

Lubisete (“meesa”)

03 03 10

Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted

03 03 11

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10

03 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

04

NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED

04 01

Naha- ja karusnahatööstusjäätmed

04 01 01

Kõlu- ja laustajäätmed

04 01 02

Painimisjäätmed

04 01 03*

Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita)

04 01 04

Kroomi sisaldavad parklahused

04 01 05

Kroomivabad parklahused

04 01 06

Kroomi sisaldavad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted

04 01 07

Kroomivabad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted

04 01 08

Kroomi sisaldavad parknahajäätmed (kroomnaharibad, -laastud, -lõiked, lihvimistolm)

04 01 09

Apreteerimis- ja viimistlusjäätmed

04 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

04 02

Tekstiilitööstusjäätmed

04 02 09

Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed

04 02 10

Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (nt rasv, vaha)

04 02 14*

Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed

04 02 15

Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14

04 02 16*

Ohtlikke aineid sisaldavad värvained ja pigmendid

04 02 17

Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16

04 02 19*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

04 02 20

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19

04 02 21

Töötlemata tekstiilkiudude jäätmed

04 02 22

Töödeldud tekstiilkiudude jäätmed

04 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

05

NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

05 01

Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed

05 01 02*

Soolaärastussetted

05 01 03*

Mahutite põhjasetted

05 01 04*

Alküülhappesetted

05 01 05*

Lekkinud õli

05 01 06*

Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

05 01 07*

Happetõrvad (gudroonid)

05 01 08*

Muud tõrvad

05 01 09*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

05 01 10

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 05 01 09

05 01 11*

Kütuse leelispuhastusjäätmed

05 01 12*

Õli sisaldavad happed

05 01 13

Katlatoitevee setted

05 01 14

Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed

05 01 15*

Kasutatud filtersavi

05 01 16

Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed

05 01 17

Bituumen

05 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

05 06

Kivisöe utmisjäätmed

05 06 01*

Happetõrvad (gudroonid)

05 06 03*

Muud tõrvad

05 06 04

Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed

05 06 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

05 07

Maagaasi puhastus- ja transportimisjäätmed

05 07 01*

Elavhõbedat sisaldavad jäätmed

05 07 02

Väävlit sisaldavad jäätmed

05 07 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06

ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

06 01

Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

06 01 01*

Väävelhape ja väävlishape

06 01 02*

Vesinikkloriidhape

06 01 03*

Vesinikfluoriidhape

06 01 04*

Fosforhape ja fosforishape

06 01 05*

Lämmastikhape ja lämmastikushape

06 01 06*

Muud happed

06 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 02

Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

06 02 01*

Kaltsiumhüdroksiid

06 02 03*

Ammooniumhüdroksiid

06 02 04*

Naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid

06 02 05*

Muud alused

06 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 03

Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

06 03 11*

Tsüaniide sisaldavad tahked soolad ja lahused

06 03 13*

Raskmetalle sisaldavad tahked soolad ja lahused

06 03 14

Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11 ja 06 03 13

06 03 15*

Raskmetalle sisaldavad metallioksiidid

06 03 16

Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 03 15

06 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 04

Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud alajaotises 06 03

06 04 03*

Arseeni sisaldavad jäätmed

06 04 04*

Elavhõbedat sisaldavad jäätmed

06 04 05*

Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed

06 04 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 05

Reovee kohtpuhastussetted

06 05 02*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

06 05 03

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 05 02

06 06

Väävliühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel, keemilisel töötlemisel ja väävlitustamisel tekkinud jäätmed

06 06 02*

Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed

06 06 03

Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 06 02

06 06 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 07

Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed

06 07 01*

Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed

06 07 02*

Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi

06 07 03*

Elavhõbedat sisaldav baariumsulfaadisete

06 07 04*

Lahused ja happed, nt kontakthape

06 07 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 08

Räni ja räniderivaatide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

06 08 02*

Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed

06 08 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 09

Fosforiühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed

06 09 02

Fosforiräbu

06 09 03*

Ohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed

06 09 04

Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 09 03

06 09 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 10

Lämmastikuühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel ning väetisetootmisel tekkinud jäätmed

06 10 02*

Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

06 10 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 11

Anorgaaniliste pigmentide ja valgussummutite valmistamisel tekkinud jäätmed

06 11 01

Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed

06 11 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

06 13

Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed

06 13 01*

Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitseained ja muud biotsiidid

06 13 02*

Kasutatud aktiivsüsi (v.a 06 07 02)

06 13 03

Süsiniktahm

06 13 04*

Asbestitöötlemisjäätmed

06 13 05*

Nõgi

06 13 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07

ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

07 01

Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 01 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 01 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 01 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 01 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 01 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 01 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 01 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 01 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 01 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 01 11

07 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 02

Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 02 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 02 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 02 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 02 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 02 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 02 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 02 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 02 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 02 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11

07 02 13

Plastijäätmed

07 02 14*

Ohtlikke aineid sisaldavad lisandijäätmed

07 02 15

Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14

07 02 16*

Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed

07 02 17

Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16

07 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 03

Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (v.a alajaotises 06 11 nimetatud jäätmed)

07 03 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 03 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 03 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 03 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 03 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 03 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 03 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 03 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 03 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 03 11

07 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 04

Orgaaniliste taimekaitsevahendite (v.a koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud jäätmed), puidukaitseainete (v.a alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 04 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 04 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 04 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 04 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 04 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 04 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 04 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 04 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 04 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 04 11

07 04 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed

07 04 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 05

Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 05 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 05 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 05 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 05 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 05 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 05 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 05 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 05 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 05 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 11

07 05 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed

07 05 14

Tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 13

07 05 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 06

Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 06 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 06 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 06 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 06 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 06 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 06 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 06 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 06 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 06 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 06 11

07 06 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

07 07

Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

07 07 01*

Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused

07 07 03*

Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 07 04*

Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused

07 07 07*

Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 07 08*

Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid

07 07 09*

Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 07 10*

Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid

07 07 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

07 07 12

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 07 11

07 07 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08

PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

08 01

Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning ärastamisel tekkinud jäätmed

08 01 11*

Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed

08 01 12

Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11

08 01 13*

Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakisetted

08 01 14

Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 13

08 01 15*

Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 01 16

Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 15

08 01 17*

Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 01 18

Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 17

08 01 19*

Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 01 20

Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19

08 01 21*

Värvi- või lakiärastijäätmed

08 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 02

Muude pinnakatete (sh keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 02 01

Pulberpinnakatete jäätmed

08 02 02

Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted

08 02 03

Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid

08 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 03

Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 03 07

Trükivärvi sisaldavad vesisetted

08 03 08

Trükivärvi sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed

08 03 12*

Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed

08 03 13

Trükivärvijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 12

08 03 14*

Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted

08 03 15

Trükivärvisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 14

08 03 16*

Söövituslahusejäätmed

08 03 17*

Ohtlikke aineid sisaldavad trükipulbrijäätmed

08 03 18

Trükipulbrijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 17

08 03 19*

Dispersne õli

08 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 04

Liimide ja hermeetikute (sh veekindlust tõstvate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

08 04 09*

Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed

08 04 10

Liimi- ja hermeetikujäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 09

08 04 11*

Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikusetted

08 04 12

Liimi- ja hermeetikusetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 11

08 04 13*

Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 04 14

Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 13

08 04 15*

Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid

08 04 16

Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 15

08 04 17*

Kampoliõli

08 04 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

08 05

Jaotises 08 mujal nimetamata jäätmed

08 05 01*

Isotsüanaadijäätmed

09

FOTOGRAAFIAJÄÄTMED

09 01

Fotograafiajäätmed

09 01 01*

Vesialusilmuti- ja -aktivaatorilahused

09 01 02*

Ofsetplaatide vesialusilmutilahused

09 01 03*

Lahustitel põhinevate ilmutite lahused

09 01 04*

Kinnistilahused

09 01 05*

Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused

09 01 06*

Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud, hõbedat sisaldavad jäätmed

09 01 07

Hõbedat või hõbedaühendeid sisaldav fotofilm ja -paber

09 01 08

Hõbeda- või hõbedaühenditevaba fotofilm ja -paber

09 01 10

Patareideta ühekorrafotoaparaadid

09 01 11*

Ühekorrafotoaparaadid, mis sisaldavad koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareisid

09 01 12

Patareidega ühekorrafotoaparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 11

09 01 13*

Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 06

09 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10

TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

10 01

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 01

Koldetuhk, räbu ja katlatolm (v.a koodinumbriga 10 01 04 nimetatud katlatolm)

10 01 02

Kivisöelendtuhk

10 01 03

Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk

10 01 04*

Õlilendtuhk ja -katlatolm

10 01 05

Suitsugaasi väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed

10 01 07

Suitsugaasi väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed

10 01 09*

Väävelhape

10 01 13*

Kütusena kasutatavate emulgeeritud süsivesinike põletamisel tekkinud lendtuhk

10 01 14*

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatolm

10 01 15

Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14

10 01 16*

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

10 01 17

Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16

10 01 18*

Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed

10 01 19

Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18

10 01 20*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

10 01 21

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20

10 01 22*

Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused katlapuhastussetted

10 01 23

Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22

10 01 24

Keevkihikatelde liiv

10 01 25

Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed

10 01 26

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed

10 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 02

Raua- ja terasetootmisjäätmed

10 02 01

Räbutöötlemisjäätmed

10 02 02

Töötlemata räbu

10 02 07*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 02 08

Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07

10 02 10

Valtsimistagi

10 02 11*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 02 12

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11

10 02 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 02 14

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13

10 02 15

Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 03

Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 03 02

Anoodimurd

10 03 04*

Primaarsulatusräbu

10 03 05

Alumiiniumoksiidijäätmed

10 03 08*

Soolaräbu sekundaarsulatusest

10 03 09*

Mustdross sekundaarsulatusest

10 03 15*

Põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase

10 03 16

Ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 15

10 03 17*

Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed

10 03 18

Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 17

10 03 19*

Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm

10 03 20

Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 19

10 03 21*

Ohtlikke aineid sisaldavad muud kübemed ja tolm (sh kuulveskitolm)

10 03 22

Muud kübemed ja tolm (sh kuulveskitolm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 21

10 03 23*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 03 24

Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 23

10 03 25*

Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 03 26

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 25

10 03 27*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 03 28

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 27

10 03 29*

Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu ja mustdrossi käitlusjäätmed

10 03 30

Soolaräbu ja mustdrossi käitlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 29

10 03 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 04

Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 04 01*

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 04 02*

Primaar- ja sekundaarsulatusdross ja -riibed

10 04 03*

Kaltsiumarsenaat

10 04 04*

Suitsugaasitolm

10 04 05*

Muud kübemed ja tolm

10 04 06*

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 04 07*

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 04 09*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 04 10

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 04 09

10 04 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 05

Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 05 01

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 05 03*

Suitsugaasitolm

10 05 04

Muud kübemed ja tolm

10 05 05*

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 05 06*

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 05 08*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 05 09

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 08

10 05 10*

Põlev dross ja riibed või dross ja riibed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase

10 05 11

Dross ja riibed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 10

10 05 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 06

Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 06 01

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 06 02

Primaar- ja sekundaarsulatusdross ja -riibed

10 06 03*

Suitsugaasitolm

10 06 04

Muud kübemed ja tolm

10 06 06*

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 06 07*

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 06 09*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 06 10

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 06 09

10 06 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 07

Hõbeda, kulla ja plaatina termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 07 01

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 07 02

Primaar- ja sekundaarsulatusdross ja -riibed

10 07 03

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 07 04

Muud kübemed ja tolm

10 07 05

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 07 07*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 07 08

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 07 07

10 07 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 08

Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 08 04

Kübemed ja tolm

10 08 08*

Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest

10 08 09

Muu räbu

10 08 10*

Põlev dross ja riibed või dross ja riibed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase

10 08 11

Dross ja riibed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 10

10 08 12*

Anoodivalmistamisel tekkinud tõrvasisaldavad jäätmed

10 08 13

Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 12

10 08 14

Anoodimurd

10 08 15*

Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm

10 08 16

Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 15

10 08 17*

Ohtlikke aineid sisaldavad suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 08 18

Suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 17

10 08 19*

Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed

10 08 20

Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 19

10 08 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 09

Mustmetallide valujäätmed

10 09 03

Ahjuräbu

10 09 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid

10 09 06

Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05

10 09 07*

Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid

10 09 08

Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07

10 09 09*

Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm

10 09 10

Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09

10 09 11*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad kübemed

10 09 12

Muud kübemed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11

10 09 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad sideainejäätmed

10 09 14

Sideainejäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13

10 09 15*

Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed

10 09 16

Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15

10 09 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 10

Värviliste metallide valujäätmed

10 10 03

Ahjuräbu

10 10 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid

10 10 06

Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 05

10 10 07*

Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid

10 10 08

Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 07

10 10 09*

Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm

10 10 10

Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 09

10 10 11*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad kübemed

10 10 12

Muud kübemed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 11

10 10 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed

10 10 14

Sideainetejäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 13

10 10 15*

Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed

10 10 16

Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 15

10 10 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 11

Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed

10 11 03

Klaaskiudmaterjalijäätmed

10 11 05

Kübemed ja tolm

10 11 09*

Ohtlikke aineid sisaldavad valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist

10 11 10

Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09

10 11 11*

Raskmetalle sisaldav klaasipuru ja -pulber (nt elektronkiiretorujäätmed)

10 11 12

Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11

10 11 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted

10 11 14

Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13

10 11 15*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked suitsugaasipuhastusjäätmed

10 11 16

Tahked suitsugaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15

10 11 17*

Ohtlikke aineid sisaldavad suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 11 18

Suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17

10 11 19*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked reovee kohtpuhastussetted

10 11 20

Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19

10 11 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 12

Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed

10 12 01

Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist

10 12 03

Kübemed ja tolm

10 12 05

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 12 06

Kasutuskõlbmatud vormid

10 12 08

Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist)

10 12 09*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 12 10

Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09

10 12 11*

Raskmetalle sisaldavad glasuurimisjäätmed

10 12 12

Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11

10 12 13

Reovee kohtpuhastussetted

10 12 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 13

Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed

10 13 01

Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist

10 13 04

Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed

10 13 06

Kübemed ja tolm (v.a 10 13 12 ja 10 13 13)

10 13 07

Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid

10 13 09*

Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad jäätmed

10 13 10

Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09

10 13 11

Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09 ja 10 13 10

10 13 12*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 13 13

Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12

10 13 14

Betoonijäätmed ja betoonisete

10 13 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

10 14

Krematooriumijäätmed

10 14 01*

Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed

11

METALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL NING VÄRVILISTE METALLIDE HÜDROMETALLURGIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

11 01

Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel (nt galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed

11 01 05*

Peitsimishapped

11 01 06*

Nimistus mujal nimetamata happed

11 01 07*

Peitsimisalused

11 01 08*

Fosfaatimissetted

11 01 09*

Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid

11 01 10

Setted ja filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 09

11 01 11*

Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi

11 01 12

Loputusvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 11

11 01 13*

Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed

11 01 14

Rasvaärastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 13

11 01 15*

Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted

11 01 16*

Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

11 01 98*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

11 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

11 02

Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

11 02 02*

Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted (sh jarosiit, götiit)

11 02 03

Vesielektrolüüsianoodide tootmisel tekkinud jäätmed

11 02 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

11 02 06

Vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 02 05

11 02 07*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

11 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

11 03

Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed

11 03 01*

Tsüaniide sisaldavad jäätmed

11 03 02*

Muud jäätmed

11 05

Kuumgalvaanimisjäätmed

11 05 01

Kõvatsink

11 05 02

Tsingituhk

11 05 03*

Tahked gaasipuhastusjäätmed

11 05 04*

Kasutatud räbusti

11 05 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

12

METALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

12 01

Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed

12 01 01

Mustmetalliviilmed ja treilaastud

12 01 02

Mustmetallitolm ja -kübemed

12 01 03

Värvilise metalli viilmed ja treilaastud

12 01 04

Värvilise metalli tolm ja kübemed

12 01 05

Plasti höövli- ja treilaastud

12 01 06*

Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised masinaõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused)

12 01 07*

Halogeenivabad mineraalõlipõhised masinaõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused)

12 01 08*

Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed

12 01 09*

Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed

12 01 10*

Sünteetilised metallitöötlusõlid

12 01 12*

Heitvaha ja -rasv

12 01 13

Keevitusjäätmed

12 01 14*

Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted

12 01 15

Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14

12 01 16*

Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed

12 01 17

Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16

12 01 18*

Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis- ja soveldamissetted)

12 01 19*

Täielikult biolagundatav masinaõli

12 01 20*

Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja -materjalid

12 01 21

Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20

12 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

12 03

Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (v.a jaotises 11 nimetatud jäätmed)

12 03 01*

Vesipõhised pesuvedelikud

12 03 02*

Rasva aurärastusjäätmed

13

ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (V. A TOIDUÕLID NING JAOTISTES 05, 12 JA 19 NIMETATUD JÄÄTMED)

13 01

Hüdraulikaõlijäätmed

13 01 01*

PCBsid sisaldavad hüdraulikaõlid (1)

13 01 04*

Klooritud emulsioonid

13 01 05*

Kloorimata emulsioonid

13 01 09*

Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid

13 01 10*

Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid

13 01 11*

Sünteetilised hüdraulikaõlid

13 01 12*

Täielikult biolagundatavad hüdraulikaõlid

13 01 13*

Muud hüdraulikaõlid

13 02

Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed

13 02 04*

Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 05*

Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 06*

Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 07*

Täielikult biolagundatavad mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 08*

Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 03

Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlid

13 03 01*

PCBsid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 06*

Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01

13 03 07*

Mineraalõlipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 08*

Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 09*

Täielikult biolagundatavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 10*

Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 04

Pilsivesi

13 04 01*

Siseveesõidukite pilsivesi

13 04 02*

Sadamates laevadelt vastuvõetud pilsivesi

13 04 03*

Muude veesõidukite pilsivesi

13 05

Õlipüünisejäätmed

13 05 01*

Tahked liiva- ja õlipüünisejäätmed

13 05 02*

Õlipüünisesetted

13 05 03*

Õlikogurisetted

13 05 06*

Õlipüünistes lahutatud õli

13 05 07*

Õlipüünistes lahutatud õline vesi

13 05 08*

Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest

13 07

Vedelkütusejäätmed

13 07 01*

Kütteõli ja diislikütus

13 07 02*

Bensiin

13 07 03*

Muud kütused (sh kütusesegud)

13 08

Nimistus mujal nimetamata õlijäätmed

13 08 01*

Soolaärastussetted või -emulsioonid

13 08 02*

Muud emulsioonid

13 08 99*

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

14

ORGAANILISTE LAHUSTITE, KÜLMUTUSAGENSI- JA VAHU- VÕI AEROSOOLIKANDEGAASIJÄÄTMED (V. A JAOTISTES 07 JA 08 NIMETATUD JÄÄTMED)

14 06

Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- ja vahu- või aerosoolikandegaasijäätmed

14 06 01*

Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained

14 06 02*

Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud

14 06 03*

Muud lahustid ja lahustisegud

14 06 04*

Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed

14 06 05*

Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed

15

PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS

15 01

Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed)

15 01 01

Paber- ja kartongpakendid

15 01 02

Plastpakendid

15 01 03

Puitpakendid

15 01 04

Metallpakendid

15 01 05

Komposiitpakendid

15 01 06

Segapakendid

15 01 07

Klaaspakendid

15 01 09

Tekstiilpakendid

15 01 10*

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid

15 01 11*

Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sh tühjad survemahutid

15 02

Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus

15 02 02*

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus

15 02 03

Absorbendid, puhastuskaltsud, filtrimaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02

16

NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 01

Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sh liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (v.a jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed)

16 01 03

Vanarehvid

16 01 04*

Romusõidukid

16 01 06

Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi

16 01 07*

Õlifiltrid

16 01 08*

Elavhõbedat sisaldavad osad

16 01 09*

PCBsid sisaldavad osad

16 01 10*

Lõhkemisohtlikud osad (nt turvapadjad)

16 01 11*

Asbesti sisaldavad piduriklotsid

16 01 12

Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11

16 01 13*

Pidurivedelikud

16 01 14*

Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid

16 01 15

Antifriisid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 14

16 01 16

Vedelgaasimahutid

16 01 17

Mustmetallid

16 01 18

Värvilised metallid

16 01 19

Plast

16 01 20

Klaas

16 01 21*

Ohtlikud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 01 07 — 16 01 11, 16 01 13 ja 16 01 14

16 01 22

Nimistus mujal nimetamata osad

16 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

16 02

Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed

16 02 09*

PCBsid sisaldavad trafod ja kondensaatorid

16 02 10*

PCBsid sisaldavad või nendega saastunud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09

16 02 11*

Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed

16 02 12*

Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed

16 02 13*

Ohtlikke osi (2) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 — 16 02 12

16 02 14

Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 — 16 02 13

16 02 15*

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad

16 02 16

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15

16 03

Praaktootepartiid ja kasutamata tooted

16 03 03*

Ohtlikke aineid sisaldavad anorgaanilised jäätmed

16 03 04

Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03

16 03 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed

16 03 06

Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05

16 04

Lõhkeainejäägid

16 04 01*

Laskemoonajäägid

16 04 02*

Pürotehnikamaterjalijäägid

16 04 03*

Muud lõhkeainejäägid

16 05

Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid

16 05 04*

Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh haloonid) survemahutis

16 05 05

Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 04

16 05 06*

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud

16 05 07*

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid

16 05 08*

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid

16 05 09

Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 06, 16 05 07 või 16 05 08

16 06

Patareid ja akud

16 06 01*

Pliiakud

16 06 02*

Ni-Cd-akud

16 06 03*

Elavhõbedat sisaldavad patareid

16 06 04

Leelispatareid (v.a koodinumbriga 16 06 03 nimetatud patareid)

16 06 05

Muud patareid ja akud

16 06 06*

Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt

16 07

Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (v.a jaotistes 05 ja 13 nimetatud jäätmed)

16 07 08*

Õli sisaldavad jäätmed

16 07 09*

Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

16 07 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

16 08

Kasutatud katalüsaatorid

16 08 01

Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid)

16 08 02*

Ohtlikke siirdemetalle (3) või siirdemetallide ohtlikke ühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

16 08 03

Nimistus mujal nimetamata siirdemetalle või siirdemetalliühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

16 08 04

Katalüütilise krakkimise juures kasutatud vedelkatalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid)

16 08 05*

Fosforhapet sisaldavad kasutatud katalüsaatorid

16 08 06*

Katalüsaatoritena kasutatud vedelikud

16 08 07*

Ohtlike ainetega saastunud kasutatud katalüsaatorid

16 09

Oksüdeerivad ained

16 09 01*

Permanganaadid, nt kaaliumpermanganaat

16 09 02*

Kromaadid, nt kaaliumkromaat, kaalium- või naatriumdikromaat

16 09 03*

Peroksiidid, nt vesinikperoksiid

16 09 04*

Nimistus mujal nimetamata oksüdeerivad ained

16 10

Väljaspool ettevõtet töödeldavad vesipõhised vedeljäätmed

16 10 01*

Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed

16 10 02

Vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 01

16 10 03*

Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised kontsentraadid

16 10 04

Vesipõhised kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 03

16 11

Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed

16 11 01*

Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 02

Metallurgiaprotsessides tekkinud süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 01

16 11 03*

Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 04

Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 03

16 11 05*

Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 06

Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05

17

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 01

Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted

17 01 01

Betoon

17 01 02

Tellised

17 01 03

Plaadid ja keraamikatooted

17 01 06*

Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid

17 01 07

Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06

17 02

Puit, klaas ja plast

17 02 01

Puit

17 02 02

Klaas

17 02 03

Plast

17 02 04*

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud klaas, plast ja puit

17 03

Bituumenitaolised segud ning kivisöetõrv ja tõrvasaadused

17 03 01*

Kivisöetõrva sisaldavad bituumenitaolised segud

17 03 02

Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01

17 03 03*

Kivisöetõrv ja -tõrvasaadused

17 04

Metallid (sh nende sulamid)

17 04 01

Vask, pronks, valgevask

17 04 02

Alumiinium

17 04 03

Plii

17 04 04

Tsink

17 04 05

Raud ja teras

17 04 06

Tina

17 04 07

Metallisegud

17 04 09*

Ohtlike ainetega saastunud metallijäätmed

17 04 10*

Õli, kivisöetõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid

17 04 11

Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10

17 05

Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05 03*

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas

17 05 04

Pinnas ja kivid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03

17 05 05*

Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas

17 05 06

Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05

17 05 07*

Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal

17 05 08

Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07

17 06

Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

17 06 01*

Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid

17 06 03*

Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid

17 06 04

Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03

17 06 05*

Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

17 08

Kipsipõhised ehitusmaterjalid

17 08 01*

Ohtlike ainetega saastunud kipsipõhised ehitusmaterjalid

17 08 02

Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01

17 09

Muu ehitus- ja lammutuspraht

17 09 01*

Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht

17 09 02*

PCB-d sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (nt PCBsid sisaldavad hermeetikud, PCBsid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCBsid sisaldav glasuurisolatsioon, PCBsid sisaldavad kondensaatorid)

17 09 03*

Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht)

17 09 04

Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03

18

INIMESTE JA LOOMADE TERVISHOIUL JA/VÕI SELLEGA SEONDUVATEL UURINGUTEL TEKKINUD JÄÄTMED (V. A KÖÖGI- JA SÖÖKLAJÄÄTMED, MIS EI OLE TERVISHOIUGA OTSESELT SEOTUD)

18 01

Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed

18 01 01

Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed)

18 01 02

Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid ja konservveri (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed)

18 01 03*

Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt

18 01 04

Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed)

18 01 06*

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid

18 01 07

Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06

18 01 08*

Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid

18 01 09

Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 08

18 01 10*

Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed

18 02

Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed

18 02 01

Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed)

18 02 02*

Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt

18 02 03

Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt

18 02 05*

Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid

18 02 06

Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05

18 02 07*

Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid

18 02 08

Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 07

19

JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED

19 01

Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01 02

Koldetuhast eraldatud mustmetallid

19 01 05*

Gaasipuhastusel tekkinud filtrikook

19 01 06*

Gaasipuhastusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja muud vesipõhised vedeljäätmed

19 01 07*

Gaasipuhastusel tekkinud tahked jäätmed

19 01 10*

Kasutatud aktiivsüsi suitsugaasipuhastusest

19 01 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu

19 01 12

Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11

19 01 13*

Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

19 01 14

Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13

19 01 15*

Ohtlikke aineid sisaldav katlatolm

19 01 16

Katlatolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15

19 01 17*

Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed

19 01 18

Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17

19 01 19

Keevkihiliiv

19 01 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 02

Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (nt kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed

19 02 03

Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed

19 02 04*

Vähemalt üht liiki ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed

19 02 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted

19 02 06

Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 02 05

19 02 07*

Separeerimisel tekkinud õlid ja kontsentraadid

19 02 08*

Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed

19 02 09*

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked põlevjäätmed

19 02 10

Põlevjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 19 02 08 ja 19 02 09

19 02 11*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

19 02 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 03

Stabiliseeritud/tahkestatud jäätmed (4)

19 03 04*

Osaliselt stabiliseeritud ohtlikena määratletud jäätmed (5)

19 03 05

Stabiliseeritud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 04

19 03 06*

Ohtlikena määratletud tahkestatud jäätmed

19 03 07

Tahkestatud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 06

19 04

Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed

19 04 01

Klaasistatud jäätmed

19 04 02*

Lendtuhk ja muud suitsugaasipuhastusjäätmed

19 04 03*

Klaasistumata tahke faas

19 04 04

Klaasistatud jäätmete karastamisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed

19 05

Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed

19 05 01

Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon

19 05 02

Loomsete ja taimsete jäätmete komposteerumata fraktsioon

19 05 03

Praakkompost

19 05 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 06

Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed

19 06 03

Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik

19 06 04

Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

19 06 05

Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik

19 06 06

Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete

19 06 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 07

Prügilanõrgvesi

19 07 02*

Ohtlikke aineid sisaldav prügilanõrgvesi

19 07 03

prügilanõrgvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 07 02

19 08

Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed

19 08 01

Võrepraht

19 08 02

Liivapüünisesete

19 08 05

Olmereovee puhastussetted

19 08 06*

Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

19 08 07*

Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted

19 08 08*

Raskmetalle sisaldavad membraanpuhastusjäätmed

19 08 09

Toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu

19 08 10*

Õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 09

19 08 11*

Ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee biopuhastussetted

19 08 12

Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11

19 08 13*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted

19 08 14

Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13

19 08 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 09

Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed

19 09 01

Vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht

19 09 02

Veeselitussetted

19 09 03

Veepehmendussetted

19 09 04

Kasutatud aktiivsüsi

19 09 05

Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

19 09 06

Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted

19 09 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 10

Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed

19 10 01

Raua- ja terasejäätmed

19 10 02

Värviliste metallide jäätmed

19 10 03*

Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm

19 10 04

Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03

19 10 05*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid

19 10 06

Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05

19 11

Õli regenereerimisjäätmed

19 11 01*

Kasutatud filtrisavi

19 11 02*

Happetõrvad (gudroonid)

19 11 03*

Vesipõhised vedeljäätmed

19 11 04*

Kütuse leelispuhastusjäätmed

19 11 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted

19 11 06

Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 11 05

19 11 07*

Suitsugaasipuhastusjäätmed

19 11 99

Nimistus mujal nimetamata jäätmed

19 12

Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed (nt sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed), nimistus mujal nimetamata

19 12 01

Paber ja kartong

19 12 02

Mustmetall

19 12 03

Värviline metall

19 12 04

Plast ja kumm

19 12 05

Klaas

19 12 06*

Ohtlikke aineid sisaldav puit

19 12 07

Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06

19 12 08

Tekstiil

19 12 09

Mineraalijäätmed (nt liiv, kivid)

19 12 10

Põlevjäätmed (prügikütus)

19 12 11*

Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)

19 12 12

Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11

19 13

Pinnase ja põhjavee tervendustöödel tekkinud jäätmed

19 13 01*

Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed

19 13 02

Pinnase tervendustöödel tekkinud tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 01

19 13 03*

Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted

19 13 04

Pinnase tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 03

19 13 05*

Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted

19 13 06

Põhjavee tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 05

19 13 07*

Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid

19 13 08

Põhjavee tervendustöödel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 07

20

OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SH LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED

20 01

liigiti kogutud jäätmed (v.a alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)

20 01 01

Paber ja kartong

20 01 02

Klaas

20 01 08

Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed

20 01 10

Rõivad

20 01 11

Tekstiil

20 01 13*

Lahustid

20 01 14*

Happed

20 01 15*

Leelised

20 01 17*

Fotokemikaalid

20 01 19*

Pestitsiidid

20 01 21*

Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed

20 01 23*

Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed

20 01 25

Toiduõli ja -rasv

20 01 26*

Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25

20 01 27*

Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud

20 01 28

Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27

20 01 29*

Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained

20 01 30

Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 29

20 01 31*

Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid

20 01 32

Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 31

20 01 33*

Koodinumbriga 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid

20 01 34

Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33

20 01 35*

Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 (6)

20 01 36

Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35

20 01 37*

Ohtlikke aineid sisaldav puit

20 01 38

Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37

20 01 39

Plastid

20 01 40

Metallid

20 01 41

Korstnapühkimisjäätmed

20 01 99

Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed

20 02

Aia- ja haljastujäätmed (sh kalmistujäätmed)

20 02 01

Biolagundatavad jäätmed

20 02 02

Pinnas ja kivid

20 02 03

Muud bioloogiliselt mittelagundatavad jäätmed

20 03

Muud olmejäätmed

20 03 01

Segaolmejäätmed

20 03 02

Turgudel tekkinud jäätmed

20 03 03

Tänavapühkmed

20 03 04

Septikusetted

20 03 06

Kanalisatsioonipuhastusjäätmed

20 03 07

Suurjäätmed

20 03 99

Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed

(1)   Käesolevas jäätmenimekirjas määratletakse PCB-d analoogselt direktiiviga 96/59/EÜ.

(2)   Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda alajaotises 16 06 nimetatud ning ohtlikuks liigitatud akud ja patareid, elavhõbelülitid, elektronkiiretorude ja muu aktiveeritud klaas jms.

(3)   Käesolevas kirjes on siirdemetallid järgmised: skandium, vanaadium, mangaan, koobalt, vask, ütrium, nioobium, hafnium, volfram, titaan, kroom, raud, nikkel, tsink, tsirkoonium, molübdeen ja tantaal. Need metallid või nende ühendid on ohtlikud, kui need on liigitatud ohtlikeks aineteks. Ohtlike ainete liigitamisel on vaja kindlaks määrata, millised siirdemetallid ja nende ühendid on ohtlikud.

(4)   Stabiliseerimine muudab jäätmeosiste ohtlikkust ja muudab ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks. Tahkestamisel kasutatavad lisandid muudavad ainult jäätmete füüsikalist olekut (nt vedel tahkeks) ega muuda nende keemilisi omadusi.

(5)   Jäätmed loetakse ainult osaliselt stabiliseerituks, kui ohtlikud koostisosad, mis ei ole muutunud täielikult ohutuks, võivad pääseda keskkonda pärast stabiliseerimist lühema, keskmise või pikema aja jooksul.

(6)   Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda alajaotises 16 06 nimetatud ning ohtlikuks liigitatud akud ja patareid, elavhõbelülitid, elektronkiiretorude ja muu aktiveeritud klaas jms.

3.   OSA

Jäätmed, mis on loetletud OECD nõukogu otsuse C(2001) 107, millega nähakse ette taaskasutamisele määratud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli käsitleva otsuse C(92) 39 lõppredaktsiooni läbivaatamine, 4. liite II osas. Nimekirjast on välja jäetud punktide AB 130, AC 250, AC 260 ja AC 270 all loetletud jäätmed, sest direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt loetakse need ohutuks ning nende suhtes ei kohaldata artikli 16 lõikega 1 ettenähtud ekspordikeeldu.



METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

AA 010

2619 00

Dross, tagid jm raua või terase tootmisjäägid (1)

AA 060

2620 50

Vanaadiumituhk ja -jäägid

AA 190

8104 20

ex81 04 30

Tuleohtlikud, pürofoorsed või veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase ohtlikus koguses eritavad magneesiumijäätmed ja -murd

(1)Käesolevasse loetellu kuuluvad tuhk, jäägid, räbu, dross, riibed, tagi, tolm, pulber, setted ja koogid, kui neid ei ole mujal nimeliselt loetletud.

(1)   Määramaks kindlaks, missuguse koodinumbriga jäätmeid tähistada, lähtutakse komisjoni otsuse 2000/532/EMÜ, nagu sedaon muudetud, lisa sissejuhatusest.



PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

AB 030

 

Metallide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed

AB 070

 

Valutöödel kasutatud liivad

AB 120

ex28 12 90

ex38 24

Mujal määratlemata või nimetamata anorgaanilised halogeniidiühendid

AB 150

ex38 24 90

Suitsugaaside väävlitustamisel tekkinud rafineerimata kaltsiumsulfit ja kaltsiumsulfaat



PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

AC 020

 

Mujal määratlemata või nimetamata bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed)

AC 060

ex38 19 00

Hüdraulikavedelikud

AC 070

ex38 19 00

Pidurivedelikud

AC 080

ex38 20 00

Antifriisid

AC 150

 

Klorofluorosüsivesinikud

AC 160

 

Haloonid

AC 170

ex44 03 10

Töödeldud korgi- ja puidujäätmed



JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

AD 090

ex38 24 90

Repro- ja fotokemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole mujal määratletud ega nimetatud

AD 100

 

Plastide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed

AD 120

ex39 14 00

ex39 15

Ioonivahetusvaigud

AD 150

 

Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained



PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

RB 020

ex68 15

Keraamilisel alusel valmistatud kiud, millel on asbestiga analoogsed füüsikalis-keemilised omadused



( 1 ) EÜT C 115, 6.5.1992, lk 4.

( 2 ) EÜT C 94, 13.4.1992, lk 276 ja 20. jaanuaril 1993 esitatud arvamust (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT C 269, 14.10.1991, lk 10.

( 4 ) EÜT L 326, 13.12.1984, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

( 5 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, 26.3.1991. lk 32).

( 6 ) EÜT L 35, 12.2.1992, lk 24.

( 7 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.

( 8 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

( 9 ) EÜT L 108, 26.4.1971, lk 41.

( 10 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

( 11 ) EÜT L 270, 23.9.1987, lk 1.

( 12 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

( 13 ) Nimekiri sisaldab konventsioone, mis kehtivad käes-oleva määruse vastuvõtmise ajal.

( 14 ) Alates 1. jaanuarist 1985 kuulub IMDG koodeks Solasi konventsiooni koosseisu.

( 15 ) Määramaks kindlaks, missuguse koodinumbriga jäätmeid tähistada, lähtutakse komisjoni otsuse 2000/532/EMÜ, nagu seda on muudetud, lisa sissejuhatusest.