EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.2.2025
COM(2025) 28 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd; viimati muudetud määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2022. aastal
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd; viimati muudetud määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2022. aastal
1.Sissejuhatus
Nõukogu määrustega, mis käsitlevad valveaega (nr 495/77) ja eriti raskeid töötingimusi (nr 858/2004), on nähtud ette, et komisjon esitab nõukogule aastaaruande asjaomastes määrustes osutatud hüvitisi saavate ametnike ja muude teenistujate arvu kohta kategooriate kaupa ning hüvitistega seotud kogukulude kohta.
Käesolev aruanne põhineb viimastel täisaasta andmetel, mis olid kättesaadavad aruande koostamise ajal, ja käsitleb 2022. aastat. Aruanne hõlmab kõiki institutsioone 1 . Aruande terviklikkuse huvides on samalaadne teave esitatud ka vahetustega töö kohta (nõukogu määrus nr 300/76).
2.Valveaja hüvitis
Selle hüvitise õiguslikud alused on personalieeskirjade artiklid 55 ja 56b ning nõukogu 8. märtsi 1977. aasta määrus nr 495/77 muudetud kujul.
Hüvitist makstakse ainult nendele ametnikele ja muudele teenistujatele,
-kelle töötasu tuleb teadusuuringute assigneeringutest ning kes
–töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) asutuses või
–osalevad kaudsetes meetmetes, või
-kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest ja kes töötavad
–tehniliste seadmete käigushoidmise või nende järelevalve alal,
–turva- ja julgeolekuosakonnas,
–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osakonnas,
–ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioone või hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korraldust toetavas osakonnas või
–liikmesriikidele hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korra alusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas abi pakkumiseks loodud osakonnas (LR 24/7) või sellistes talitustes, kus on tõendatud vajadus täita liikmesriikidele abi andmise mehhanismiga seonduvaid ülesandeid.
Valveaja hüvitist väljendatakse punktides. Iga tegelikult valves oldud tunni eest saadavate punktide arv on kindlaks määratud järgmiselt:
–valve kodus tööpäeval: 2,15 punkti;
–valve kodus nädalavahetusel ja riigipühadel: 4,3 punkti;
–valve töökohal tööpäeval: 11 punkti;
–valve töökohal nädalavahetusel ja riigipühadel: 22 punkti.
Iga punkt on võrdne 0,032 %ga esimese palgaastme esimesse järku kuuluva ametniku põhipalgast (2022. aastal 1,05 eurot).
Järgmistes tabelites on esitatud iga institutsiooni 2022. aastal makstud hüvitiste arv.
2.1. Hüvitise saajate arv (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad)
|
Institutsioon |
AD |
AST |
Lepingulised töötajad |
Kokku |
|||
|
I tegevus-üksus |
II tegevus-üksus |
III tegevus-üksus |
IV tegevus-üksus |
||||
|
Parlament |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Nõukogu |
33 |
110 |
3 |
0 |
2 |
1 |
149 |
|
Komisjon |
141 |
274 |
47 |
16 |
39 |
11 |
528 |
|
– millest JRC |
48 |
76 |
18 |
0 |
4 |
7 |
153 |
|
Euroopa Kohus |
16 |
18 |
1 |
0 |
0 |
0 |
35 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
0 |
3 |
17 |
0 |
0 |
0 |
20 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
0 |
2 |
0 |
0 |
1 |
0 |
3 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
0 |
3 |
0 |
0 |
1 |
0 |
4 |
|
Euroopa välisteenistus |
12 |
7 |
0 |
0 |
0 |
1 |
20 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
202 |
417 |
68 |
16 |
43 |
13 |
759 |
2.2.
Hüvitise saajate arv valveaja liigi kohta
|
Institutsioon |
Kodus |
Kodus ja tööl |
Tööl |
Kokku |
|
Parlament |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Nõukogu |
149 |
0 |
0 |
149 |
|
Komisjon |
513 |
7 |
8 |
528 |
|
– millest JRC |
140 |
5 |
8 |
153 |
|
Euroopa Kohus |
35 |
0 |
0 |
35 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
20 |
0 |
0 |
20 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
0 |
3 |
0 |
3 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
0 |
4 |
0 |
4 |
|
Euroopa välisteenistus |
20 |
0 |
0 |
20 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
737 |
14 |
8 |
759 |
2.3.Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta
|
Institutsioon |
JRC |
Kaudsed meetmed |
Tehnilised seadmed |
Ohutus/julgeolek |
IKT |
ÜVJP/EJKP |
LR 24/7 |
Kokku |
|
Parlament |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Nõukogu |
0 |
0 |
18 |
32 |
65 |
34 |
0 |
149 |
|
Komisjon |
153 |
2 |
65 |
129 |
117 |
0 |
62 |
528 |
|
– millest JRC |
153 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
153 |
|
Euroopa Kohus |
0 |
0 |
17 |
11 |
7 |
0 |
0 |
35 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
0 |
0 |
0 |
20 |
0 |
0 |
0 |
20 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
0 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
0 |
3 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
0 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
0 |
4 |
|
Euroopa välisteenistus |
0 |
0 |
0 |
5 |
7 |
8 |
0 |
20 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitse-inspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
153 |
2 |
100 |
204 |
196 |
42 |
62 |
759 |
3.Hüvitis eriti raskete töötingimuste eest
Selle hüvitise õiguslikud alused on personalieeskirjade artikkel 56c ning nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus nr 858/2004. Hüvitist makstakse eriti raskete töötingimuste eest, mis on seotud i) üksikisiku ohutusega (eriti ebamugavate spetsiaalsete kaitserõivaste kandmine, osaline kaitse), ii) töökohaga (kinnised, mürarikkad ja ohtlikud ruumid) ning iii) töö olemusega (näiteks söövitavate ainete käitlemine, töö lõhkeainetega) 2 .
Hüvitis on väljendatud punktides, mida saadakse iga tegelikult töötatud tunni eest. Punktide arv võib olla 2 (nt kui keskmine helitugevus ületab 85 detsibelli) kuni 50 (juhul kui ametnik kannab kompaktset tulevastast kaitseülikonda). Iga punkt on võrdne 0,032 %ga esimese palgaastme esimesse järku kuuluva ametniku põhipalgast (2022. aastal 1,05 eurot).
3.1.Hüvitise saajate arv (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad)
|
Institutsioon |
AD |
AST |
Lepingulised töötajad |
Kokku |
|||
|
I tegevus-üksus |
II tegevus-üksus |
III tegevus-üksus |
IV tegevus-üksus |
||||
|
Parlament |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Nõukogu |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Komisjon |
23 |
107 |
15 |
2 |
5 |
12 |
164 |
|
– millest JRC |
23 |
106 |
7 |
1 |
5 |
12 |
154 |
|
Euroopa Kohus |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa välisteenistus |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
23 |
107 |
15 |
2 |
5 |
12 |
164 |
4.Hüvitis vahetustega töö eest
Selle hüvitise õiguslikud alused on personalieeskirjade artikkel 56a ning nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus nr 300/76 muudetud kujul.
Hüvitist makstakse ainult nendele ametnikele ja muudele teenistujatele,
-kelle töötasu tuleb teadusuuringute assigneeringutest ja kes
–töötavad JRC asutuses või
–osalevad kaudsetes meetmetes, või
-kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest ja kes töötavad
–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osakonnas,
–turva- ja julgeolekuosakonnas,
–telefonikeskjaamas/teabetalituses või valvelauas,
–ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioone või hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korraldust toetavas osakonnas,
–hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korraldust toetavas talituses või
–tehniliste seadmete käigushoidmise või nende järelevalve alal.
Järgmistes tabelites on esitatud iga institutsiooni makstud hüvitiste arv 2022. aastal.
4.1.Hüvitise saajate arv (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad)
|
Institutsioon |
AD |
AST |
Lepingulised töötajad |
Kokku |
|||
|
I tegevus-üksus |
II tegevus-üksus |
III tegevus-üksus |
IV tegevus-üksus |
||||
|
Parlament |
2 |
87 |
589 |
9 |
21 |
1 |
709 |
|
Nõukogu |
0 |
75 |
0 |
0 |
0 |
0 |
75 |
|
Komisjon |
1 |
115 |
14 |
16 |
31 |
1 |
178 |
|
– millest JRC |
0 |
15 |
10 |
0 |
4 |
0 |
29 |
|
Euroopa Kohus |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
0 |
1 |
16 |
0 |
0 |
0 |
17 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
0 |
2 |
0 |
0 |
1 |
0 |
3 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
0 |
3 |
0 |
0 |
1 |
0 |
4 |
|
Euroopa välisteenistus |
0 |
36 |
1 |
0 |
0 |
0 |
37 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
3 |
319 |
620 |
25 |
54 |
2 |
1023 |
Ette on nähtud igakuise hüvitise neli erinevat määra (2022. aasta andmed):
–1. määr: töö kahes vahetuses, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 471,12 eurot;
–2. määr: töö kahes vahetuses, sealhulgas üks öösel, nädalavahetusel ja riigipühadel: 711,08 eurot;
–3. määr: töö 24 tundi ööpäevas, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 777,48 eurot;
–4. määr: töö 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas: 1059,95 eurot.
4.2.Hüvitise saajate arv hüvitise määra kohta
|
Institutsioon |
1. määr |
2. määr |
3. määr |
4. määr |
Kokku |
|
471,12 eurot |
711,08 eurot |
777,48 eurot |
1059,95 eurot |
||
|
Parlament |
82 |
329 |
0 |
298 |
709 |
|
Nõukogu |
33 |
0 |
0 |
42 |
75 |
|
Komisjon |
17 |
0 |
9 |
152 |
178 |
|
– millest JRC |
0 |
0 |
9 |
20 |
29 |
|
Euroopa Kohus |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
0 |
0 |
0 |
17 |
17 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
3 |
0 |
0 |
0 |
3 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
4 |
0 |
0 |
0 |
4 |
|
Euroopa välisteenistus |
27 |
0 |
0 |
10 |
37 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
166 |
329 |
9 |
519 |
1023 |
4.3. Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta
|
Institutsioon |
JRC |
Kriisi-koordinee-rimine |
IKT |
Ohutus/julgeolek |
Keskjaam/valvelaud |
ÜVJP/
|
Tehnilised seadmed |
Kaudsed meetmed |
Kokku |
|
Parlament |
0 |
0 |
0 |
644 |
34 |
0 |
31 |
0 |
709 |
|
Nõukogu |
0 |
0 |
0 |
75 |
0 |
0 |
0 |
0 |
75 |
|
Komisjon |
29 |
26 |
12 |
111 |
0 |
0 |
0 |
0 |
178 |
|
– millest JRC |
29 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
29 |
|
Euroopa Kohus |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Kontrolli-koda |
0 |
0 |
0 |
17 |
0 |
0 |
0 |
0 |
17 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee |
0 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
0 |
0 |
3 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
0 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
0 |
0 |
4 |
|
Euroopa välisteenistus |
0 |
0 |
17 |
10 |
0 |
10 |
0 |
0 |
37 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
29 |
26 |
29 |
864 |
34 |
10 |
31 |
0 |
1023 |
5.Asjaomased üksused ja põhjused
Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Kohus, kontrollikoda, kaks komiteed ja Euroopa välisteenistus kasutavad valveaega ja/või vahetustega tööd ning maksavad õigusaktidega ette nähtud hüvitisi.
Komisjon on endiselt ainus institutsioon, kes maksab hüvitist eriti raskete töötingimuste eest. Seda hüvitist makstakse isikutele, kes töötavad JRCs, infrastruktuuri- ja logistikaametis Brüsselis ning energeetika peadirektoraadis.
5.1.Valveaja põhjused
Nõukogu: nõukogu maksis valveaja eest 2022. aastal hüvitist 149 töötajale (2021. aastal 98 töötajale). Hüvitise saajate arvu ligikaudu 50 % suurenemine on seotud tehniliste seadmetega seotud valveteenuse reguleerimisega ja mitme valvemeeskonna loomisega, et olla valmis viivitamata reageerima, eelkõige väljaspool tavapärast tööaega. Seda taotles Euroopa Ülemkogu eesistuja johtuvalt alates 2022. aasta veebruarist valitsenud keerulisest poliitilisest olukorrast.
Loodud on valvetalitused järgmiste valdkondade katmiseks: i) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), et tagada arvuti- ja sidevõrkude kaitse ning nõuetekohane toimimine, toetada Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja nende ettevalmistavate organite ettenägematut tegevust ning tegeleda Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja peasekretariaadi kiireloomuliste vajadustega, mis puudutavad ELi salastatud teabe haldamist; ii) ohutus ja julgeolek, et reageerida viivitamata igat liiki vahejuhtumitele, mis võivad mõjutada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu töötajaid ning peasekretariaadi tegevust, ning pakkuda missioonil viibivatele julgeolekuametnikele ööpäevaringset tuge; iii) kiire sekkumine, et koostada, avaldada internetis ja levitada rotatsiooni korras nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja kiireloomulisi avaldusi ÜVJP/EJKP kontekstis ning toetada (logistiliselt) Euroopa Ülemkogu eesistuja ja peasekretäri tegevust välispoliitika kontekstis; iv) tehnilised seadmed, millega tagatakse, et hoonete kasutajatel oleks võimalik töötada ohutus, meeldivas ja mugavas keskkonnas ning et ruume ja vajalikke tehnilisi seadmeid hooldatakse nõuetekohaselt.
2022. aastal oldi valves ainult kodus.
Komisjon: komisjon maksis 2022. aastal valveaja hüvitist 528 töötajale. See kujutab endast ligi 11 % kasvu võrreldes 2021. aastaga (476 töötajale). Kasv tuleneb peamiselt sellest, et personalihalduse ning Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis lisandus vastavalt 20 ja 19 hüvitise saajat. Hüvitise saajate arvu kasv personalihalduse peadirektoraadis oli tingitud sellest, et tervise- ja ohutusnõuete täitmise tagamiseks suurendati isikukaitseteenuse osutamiseks ette nähtud ametikohtade arvu ning loodi kaks uut valvetalitust. Esimene uus valvetalitus teeb tehnilist seiret, et ennetada ja avastada ohte, mis tulenevad spionaažist kõrgetasemelistel tundlikel kohtumistel, ning teine tagab side- ja infosüsteemi (SUE) käidu; selle süsteemi kaudu käideldakse Euroopa Liidu salastatud teavet ja käsitletakse süsteemiga seotud intsidente. Hüvitise saajate arvu kasv Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis oli aga tingitud hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse töökoormuse suurenemisest pärast seda, kui keskusele anti uusi ülesandeid ja kasvas tema üldine töökoormus tulenevalt hädaolukorramaastiku muutustest, mis on toonud kaasa uued riskid.
21 % hüvitise saajatest (153) töötas mõnes komisjoni JRCs. JRCs osutatakse valveteenuseid enamasti kodus, välja arvatud JRCs Ispras, kus tööülesandeid täidetakse nende eripära tõttu töökohal või kodus. OLAF on teine peadirektoraat, kus tööülesandeid täidetakse töökohal või kodus. Ülejäänud valveteenuseid komisjonis osutatakse kodus.
Mis puudutab teisi komisjoni peadirektoraate, siis hüvitise saajate arv kasvas veidi digiteenuste peadirektoraadis (+6); selle põhjuseks oli töölt lahkunud hüvitise saajate asendamine. Ülejäänud talitustes olid muutused võrreldes 2021. aastaga väikesed või puudusid üldse.
Euroopa Kohus: 2022. aastal maksis Euroopa Kohus koduse valveaja hüvitist 35 töötajale (2021. aastal 27 töötajale). Hüvitise saajate arv suurenes seetõttu, et loodi uus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda hõlmav valvetalitus, pidades silmas rahvusvahelises kontekstis ilmnenud küberrünnete suurenenud ohte, mis nõuavad eriseiret. Ülejäänud hüvitise saajad töötavad halduse peadirektoraadi hoonete ja turvalisuse direktoraadis. Üksused, kus hüvitise saajad töötavad, vastutavad Euroopa Kohtu arendusprojektide ning hoonete haldamise ja turvalisuse eest.
Euroopa Kontrollikoda: 2022. aastal hõlmas turva- ja julgeolekuteenistuse igakuine kava kodust valveaega 20 töötaja puhul (2021. aastal 19 töötaja puhul). Need töötajad tagavad hoonete ja nende kasutajate turvalisuse katkematult ja aasta ringi.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee turvateenistuse raames on loodud ühine valvetalitus, mis tagab igal ajal turvatöötajate kättesaadavuse ja reageerimisvalmiduse juhtumitele, mis vajavad sekkumist ajal, kui institutsioon on suletud. 2022. aastal osutasid valveteenust (kodus ja töökohal) kolm Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajat (2021. aastal kaks) ja neli Euroopa Regioonide Komitee töötajat (nagu ka 2021. aastal).
Euroopa välisteenistus: 2022. aastal maksis Euroopa välisteenistus valveaja hüvitist 20 töötajale (2021. aastal 22 töötajale).
Euroopa välisteenistuses hõlmab valveaeg kolme töövaldkonda: i) turvateenused, et tagada Brüsselis asuva Euroopa välisteenistuse töötajate, külastajate, ruumide ja vara ning peakorteris asuva salastatud teabe ööpäevaringne kaitse; ii) ÜVJP/ÜJKP toetamine, jälgides ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas kogu maailma sündmusi, et reageerida kriisidele, õnnetustele, kriitilistele sündmustele, eriolukordadele või kiireloomulist sekkumist nõudvatele olukordadele, toetada kõrget esindajat ja teisi Euroopa Liidu osapooli, hõlbustada Euroopa välisteenistuse kriisikoosolekute pidamist väljaspool tavapärast tööaega ning toetada personaliüksust ja peasekretäri nende operatiivülesannete täitmisel, kaitstes liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut ja olulisi huve Galileo süsteemi ähvardava ohu korral või selle süsteemi kaudu; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused kommunikatsioonikeskuse (COMCEN) vahendusel, kes pakub salastatud teabe edastamise teenust kõigile Euroopa välisteenistuse töötajatele ning osutab samal ajal teenuseid nõukogu peasekretariaadile Cortesy kesksüsteemi ja Cortesy võrgupunktide operatiivjuhtimisel, ning ELi salastatud teabe keskregistri vahendusel, tagades C-UE/EU-C või S-UE/EU märkega dokumentide registreerimise.
5.2.Eriti raskete töötingimuste eest hüvitise maksmise põhjused
Komisjon: nagu 2021. aastal, oli komisjon ka 2022. aastal ainus institutsioon, kes seda võimalust kasutas. Hüvitist maksti isikutele, kes töötasid Brüsselis asuva infrastruktuuri- ja logistikaameti reprodutseerimistalituses, energeetika peadirektoraadis (tuumarajatiste kontrollimine) ja JRCs. 2022. aastal oli kokku 164 hüvitise saajat (2021. aastal 165). Seega jäi hüvitiste saajate arv suhteliselt stabiilseks.
2022. aastal jagunesid eriti rasketes tingimustes töötatud tunnid järgmiselt:
Øüksikisiku kaitse (nt ebamugavate spetsiaalsete kaitserõivaste kandmine): 32 752,00 tundi (2021. aastal 23 565,25 tundi);
Øtöökoht (nt kõrge müratase, ohtlikud paigad): 61 073,75 tundi (2021. aastal 39 351,35 tundi);
Øtöö olemus (nt söövitavate ainete käitlemine): 5 522,13 tundi (2021. aastal 4 819,58 tundi);
Øüksikisiku kaitse ja töökoht: 0 tundi (2021. aastal 148,25 tundi).
Tundide arv suurenes võrreldes 2021. aastaga, sest JRC laborid avati pärast COVID-19 tervisekriisi uuesti. Kuid sealne tegevus ei ole veel jõudnud COVID-19 tervisekriisi eelse tasemeni.
5.3.Vahetustega töö põhjused
Euroopa Parlament: 2022. aastal maksis parlament hüvitist vahetustega töö eest, mis hõlmas i) ohutuse ja julgeolekuga seotud teenuseid kolmes töökohas: (Brüssel, Strasbourg ja Luxembourg); ii) teenuseid, mis on seotud külastajate vastuvõtu, turvalisuse ja kontrolliga (Parlamentarium, Euroopa Ajaloo Maja ja Jean Monnet’ maja, spordikeskus), ning mitmekeelse keskjaama kaudu pakutavaid kommunikatsiooniteenuseid, nagu sissetulevate ja väljuvate kõnede ümbersuunamine ning kontaktandmete (telefoni- ja faksinumbrid, e-posti ja büroo aadressid) ning koosolekuid ja parlamendi hooneid puudutava teabe jagamine; iii) tehniliste seadmetega seotud teenuseid, et jälgida ja koordineerida väliste hooldusteenuse osutajate tegevust, eelkõige väljaspool tavapärast tööaega, ning osaleda teatud liiki tundliku teabe, näiteks parlamendi kavade korrastamises.
Teenused hõlmavad tööd kahes vahetuses (1. määr), tööd kahes vahetuses, sealhulgas öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel (2. määr), ning 24 tundi ööpäevas osutatavat katkematut teenust (4. määr). Hüvitise saajate arv suurenes 2022. aastal märkimisväärselt (709 võrreldes 627ga 2021. aastal). 13 % suurune kasv on tingitud sellest, et Luxembourgis muudeti turvateenus asutusesiseseks teenuseks.
Nõukogu: nõukogus on vahetustega töö süsteem sisse seatud selleks, et tagada selliste talituste pidev toimimine, kes vastutavad hoonete ja hoonetes töötavate inimeste ohutuse ja turvalisuse eest. 2021. aastaga võrreldes oli hüvitise saajate arvus väike muutus (–4) (75 võrreldes 79ga 2021. aastal). Peale selle langetati 30. mail 2022 pärast ümberkorraldamist kaheksa hüvitise saaja vahetustega töö eest makstava hüvitise määra 4. määralt 1. määrale. Need hüvitise saajad on juba arvestatud 1. määra alla kuuluvate hüvitise saajate hulka (33).
Komisjon: komisjoni talitustest kasutasid vahetustega töö süsteemi peamiselt personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat (turva- ja julgeolekuosakond), JRC (oma tegevuse olemuse tõttu) ning Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise toetamine) (vastavalt 103, 29 ja 26 hüvitise saajat 2022. aastal). 2021. aastaga võrreldes suurenes hüvitise saajate arv kõigis neis kolmes talituses. JRCs lisandus kaks hüvitise saajat. Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis kasvas hüvitise saajate arv 4 inimese võrra; see oli tingitud hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse töökoormuse suurenemisest pärast seda, kui keskusele anti uusi ülesandeid ja kasvas tema üldine töökoormus tulenevalt hädaolukordade muutustest, mis on toonud kaasa uued riskid. Personalihalduse peadirektoraadis kasvas aga hüvitise saajate arv 21 inimese võrra; see oli tingitud sellest, et tervise- ja ohutusnõuete täitmise tagamiseks suurendati isikukaitseteenuse osutamiseks ette nähtud ametikohtade arvu ning loodi uus vahetustega töö talitus, et tagada majasisene relvastatud turvaametnike kohalolu.
Nagu 2021. aastal, kasutati 2022. aastal vahetustega tööd ka teistes peadirektoraatides järgmistes valdkondades:
–julgeolek ja ennetamine: 8 (infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis);
–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: 12 (teabevahetuse peadirektoraat; 2021. aastal 14).
Komisjon kohaldab 1., 3. ja 4. määra, kusjuures 4. määra (katkematu teenus) kasutatakse eelkõige turvateenuste, JRC ning hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise puhul.
Euroopa Kontrollikoda: 2022. aastal oli ainus kontrollikoja teatatud katkematu teenus seotud personali-, finants- ja üldteenuste osakonnas loodud teenusega, mille eesmärk on tagada hoonete ja nende kasutajate turvalisus. Seda 24 tundi ööpäevas osutatavat katkematut teenust (4. määr) osutasid 17 hüvitise saajat (nagu ka 2021. aastal).
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Euroopa Regioonide Komiteel on ühine vahetustega tööd hõlmav teenistus, tagamaks, et turvateenistuses oleks pidevalt keegi kohal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee maksis hüvitist kolmele töötajale (1. määr; 2021. aastal kaks) ning Euroopa Regioonide Komitee neljale töötajale (1. määr; nagu ka 2021. aastal).
Euroopa välisteenistus: Euroopa välisteenistus maksis 2022. aastal vahetustega töö eest hüvitist 37 töötajale (2021. aastal 32 töötajale), et kindlustada ööpäevaringne kaitse Euroopa välisteenistuse töötajatele, külastajatele, ruumidele ja materiaalsele varale Brüsselis, tagada ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas poliitiliselt oluliste sündmuste ja olukordade seire, hindamine ja nendele tähelepanu juhtimine ning pakkuda salastatud teabe edastamise teenust kõigile Euroopa välisteenistuse töötajatele, sealhulgas delegatsioonidele ja nõukogu peasekretariaadile. Erinevus tuleneb sellest, et poliitiliselt oluliste sündmuste igapäevast seiret ja hindamist tagavas talituses on nüüd üks hüvitise saaja vähem; salastatud teabe edastamise teenistusse on aga võetud kuus uut hüvitise saajat, kes täidavad ametikohad, mis olid suurema osa 2021. aastast täitmata, ning kellele on alates 2022. aastast pandud lisakohustused. Euroopa välisteenistuses kohaldatakse nii 1. kui ka 4. määra.
6. Eelarvelised kulud institutsioonide ja hüvitise liikide kaupa (eurodes)
|
Institutsioon |
Valveaeg |
Eriti rasked töötingimused |
Vahetustega töö |
Kokku |
|
Parlament |
0 |
0 |
6 373 552,80 |
6 373 552,80 |
|
Nõukogu |
434 822 |
0 |
692 588 |
1 127 410,00 |
|
Komisjon |
1 768 721,89 |
456 738,14 |
1 794 552,57 |
4 020 012,60 |
|
– millest JRC |
702 747,57 |
430 712,21 |
251 958,66 |
1 385 418,44 |
|
Euroopa Kohus |
60 751,56 |
0 |
0 |
60 751,56 |
|
Euroopa Kontrollikoda |
31 454,18 |
0 |
198 869,01 |
230 323,19 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
8 504,49 |
0 |
9 650,04 |
18 154,53 |
|
Euroopa Regioonide Komitee |
11 077,98 |
0 |
20 242,32 |
31 320,30 |
|
Euroopa välisteenistus |
79 127,44 |
0 |
246 219,52 |
325 346,96 |
|
Euroopa Ombudsman |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
2 394 459,54 |
456 738,14 |
9 335 674,26 |
12 186 871,94 |
Kõigis Euroopa Liidu institutsioonides kõigi kolme hüvitise maksmiseks kulutatud summa oli 2022. aastal 12 186 871,94 eurot (2021. aastal 10 683 129,74 eurot).
Kogukulu suurenemine võrreldes 2021. aastaga on peamiselt tingitud vahetustega töö eest makstavate hüvitiste kulude kasvust (8 223 692,75 eurot 2021. aastal), mille taga on vahetustega töö eest makstava hüvitise saajate arvu suurenemine Euroopa Parlamendis (627-lt 709-le) ja komisjonis (153-lt 178-le).
Ka valveaja hüvitiste kulud suurenesid veidi (2 197 325,09 eurot 2021. aastal), peamiselt selle hüvitise saajate arvu suurenemise tõttu nõukogus (98-lt 149-le) ja komisjonis (476-lt 528-le).
COVID-19 tervishoiukriisi ajal suletud olnud JRC laborid avati uuesti, mistõttu suurenes eriti rasketes töötingimustes töötatud tundide arv. Seetõttu kasvasid selle hüvitisega seotud kulud võrreldes 2021. aastaga peaaegu 75 % (262 111,90 eurot 2021. aastal).