|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/3740 |
17.9.2025 |
P9_TA(2024)0313
Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded – direktiivi muutmine
Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (15396/2023 – C9-0006/2024 – 2023/0136(NLE))
(Konsulteerimine)
(C/2025/3740)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu eelnõu (15396/2023), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 kolmandat lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0006/2024), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 82, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0440/2023), |
|
1. |
kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
Muudatusettepanek 2
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (*1)
nõukogu eelnõule
---------------------------------------------------------
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõike 14 kolmandat lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Selleks et tagada, et liikmesriigid täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELi toimimise leping) tulenevaid eelarvepoliitika alaseid kohustusi ja eelkõige väldivad valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki, on nõukogu direktiivis 2011/85/EL (2) sätestatud liikmesriikide eelarveraamistiku tunnusjooni käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(2) |
Pidades silmas alates direktiivi 2011/85/EL jõustumisest majandus- ja rahaliidu rakendamise käigus saadud kogemusi, on vaja muuta direktiivi nõudeid liikmesriikide eelarveraamistiku aluseks olevate eeskirjade ja menetluste kohta. |
|
(3) |
Euroopa Kontrollikoda avaldas 2019. aastal aruande, milles analüüsitakse liidu nõudeid liikmesriikide eelarveraamistikele ja soovitatakse komisjonil need nõuded rahvusvahelisi standardeid ja parimaid tavasid arvesse võttes läbi vaadata. Kontrollikoda pakkus välja konkreetsed meetmed, mille abil parandada liikmesriikide eelarveraamistike ulatust ja tõhusust, eelkõige seoses keskpika perioodi eelarveraamistike ja sõltumatute eelarveasutustega (3). |
|
(4) |
Komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatises (4) osutati, et liikmesriikide eelarveraamistike väljatöötamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid need on olnud ebaühtlased, sest liidu õiguses on sätestatud üksnes miinimumnõuded ning riiklike sätete rakendamine ja järgimine on olnud väga varieeruv. Lisaks kaaluti teatises, mil määral toetaks raamistik majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vajadusi, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja digitaalsele Euroopa majandusele, täiendades õiguskeskkonna ja struktuurireformide võtmerolli. |
|
(5) |
Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (5) kutsuti üles kasutama ulatuslikumalt rohelise eelarvestamise vahendeid, et suunata avaliku sektori investeeringud, tarbimine ja maksustamine roheprioriteetide täitmisele ja eemale kahjulikest toetustest. Euroopa kliimamäärusega on seatud kogu liidule eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning see kohustab liidu institutsioone ja liikmesriike tegema edusamme kohanemisvõime suurendamisel. Komisjon võttis kohustuse teha liikmesriikidega koostööd rohelise eelarvestamise tavade sõelumiseks ja võrdlemiseks. Komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatises „ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (6) osutati, et kliimamuutused on makromajandusliku ja eelarvepoliitika seisukohast olulised, ning rõhutati, et liidu vastupidavust kliimamuutuste mõju suhtes tuleb suurendada. Euroopa poolaasta loob täiendava raamistiku nende jõupingutuste toetamiseks ja tehnilise toe instrumendiga antakse nende elluviimiseks praktilist abi. |
|
(6) |
Komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatises ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta (7) rõhutati vajadust suurendada võla jätkusuutlikkust ja vähendada valitsemissektori suurt võlakoormust ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu kõigis liikmesriikides. Suuniste peamine eesmärk on suurendada liikmesriikide isevastutust, lihtsustada raamistikku ja keskenduda keskpikale perioodile, millega peab kaasnema tugevam ja ühtsem eeskirjade täitmise tagamine. |
|
(7) |
Selleks et parandada ELi toimimise lepingu sätete järgimist ja eelkõige ennetada ülemäärase eelarvepuudujäägi teket ELi toimimise lepingu artikli 126 tähenduses, peaks liikmesriikide õigus sisaldama konkreetseid isevastutuse suurendamise sätteid, mis on kooskõlas komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatisega ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta ja lähevad kaugemale direktiivi 2011/85/EL praegustest nõuetest. Võttes arvesse direktiivi rakendamise kohta kogutud tõendeid, peaksid muudatused hõlmama ka läbipaistvust, statistikat, prognoose ja keskpika perioodi eelarvet käsitlevaid sätteid, et kõrvaldada rakendamise käigus kindlaks tehtud puudused. |
|
(8) |
Käesolev direktiiv moodustab osa paketist, millesse kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX], (8) millega asendatakse määrus (EÜ) nr 1466/97 (9) (stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslik osa), ja nõukogu määrus [XXX], (10) millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97 (11) (stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa). Nende õigusaktidega luuakse liidu majanduse juhtimise reformitud raamistik, millega valitsustevahelise majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (12) (edaspidi „leping“) III jaotise „Fiskaalkokkulepe“ sisu inkorporeeritakse kooskõlas selle lepingu artikliga 16 liidu õigusse. Tuginedes kogemustele, mida liikmesriigid on saanud lepingu rakendamisel, säilitatakse paketis fiskaalkokkuleppe keskpika perioodi suunitlus kui vahend eelarvedistsipliini saavutamiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Paketiga pannakse endisest rohkem rõhku riigipõhisele mõõtmele, mille eesmärk on toetada liikmesriikide isevastutust, sealhulgas sõltumatute eelarveasutuste rolli säilitamise kaudu, tuginedes Euroopa Komisjoni poolt lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt välja pakutud fiskaalkokkuleppe ühispõhimõtetele (13). Määruses [XXX], millega asendatakse määrus (EÜ) nr 1466/97, on sätestatud selliste kulude analüüs, millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed ja mille alusel hinnatakse nõuete täitmist üldiselt, nagu on ette nähtud fiskaalkokkuleppega. Vastavalt määrusele [XXX], millega asendatakse määrus (EÜ) nr 1466/97, võib keskpika perioodi kavast ajutiselt kõrvale kalduda ainult erandlike asjaolude korral, nagu on sätestatud ka fiskaalkokkuleppes. Samuti tuleks keskpika perioodi kavast oluliste kõrvalekallete korral rakendada meetmeid kõrvalekallete kõrvaldamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Paketiga tugevdatakse eelarvejärelevalvet ja täitemenetlusi, et täita kohustust edendada usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga säilitatakse seega lepingus sätestatud eelarvedistsipliini ja võla jätkusuutlikkuse põhieesmärgid. |
|
(9) |
Kvaliteetse ja liikmesriigiti võrreldava statistika koostamise eeltingimus on kõikehõlmav ja usaldusväärne avaliku sektori raamatupidamistava igas valitsemissektori allsektoris. Liidu eelarvealase järelevalveraamistiku nõuetekohase toimimise tagamiseks on oluline Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil (ESA) põhineva statistika kättesaadavus ja kvaliteet. ESA 2010 põhineb tekkepõhiselt esitataval teabel. Seepärast on soovitav parandada selliste tekkepõhiste andmete ja sellise teabe kogumist, mida on vaja, et koostada kõigi valitsemissektori allsektorite kohta tekkepõhine statistika, mis oleks kõikehõlmav ja sidus. |
|
(10) |
Sagedasti mõõdetavate andmete kättesaadavus võib tuua esile põhjalikumat jälgimist nõudvad suundumused ja parandada eelarveprognooside kvaliteeti. Liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) peaksid avaldama ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklis 2 esitatud määratluste kohased kvartaalsed puudujäägi- ja võlaandmed. Otsus riiklike eelarvemääratluste kohaste eelarveandmete sagedasema avaldamise kohta tuleks teha riiklike läbipaistvusnõuete ja kasutajate vajaduste alusel, et suurendada liikmesriikide isevastutust. |
|
(11) |
Kallutatud ja ebarealistlike makromajandus- ja eelarveprognooside kasutamine aastaeelarve- ja mitmeaastase eelarve seadustes võib eelarve planeerimise tulemuslikkust märkimisväärselt kahjustada ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Lähtealuste parandamiseks peaksid liikmesriigid võrdlema oma makromajandus- ja eelarveprognoose komisjoni ja asjakohasel juhul muude sõltumatute asutuste omadega. |
|
(12) |
Valitsemissektori aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognoosidele tuleks nende kvaliteedi parandamiseks teha korrapäraseid, objektiivseid ja põhjalikke järelhindamisi, mille viib läbi sõltumatu asutus või muud asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest ja kes ei ole samad kui prognoosi koostanud asutused. Hindamiste käigus tuleks kontrollida majandusprognoose, võrrelda neid muude asutuste prognoosidega ning hinnata eelmiste prognooside paikapidavust. |
|
(13) |
Sõltumatud asutused, mille ülesanne on jälgida liikmesriikide rahandust, on eelarveraamistike oluline osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (14) kohaselt peab nende liikmesriikide makromajandusprognoosid, kelle rahaühik on euro, kinnitama või koostama sõltumatu eelarveasutus ning selle määrusega on kehtestatud eraldi kaitsemeetmed selliste asutuste sõltumatuse ja tehnilise suutlikkuse tagamiseks. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 473/2013 kohaste nõuete kohaldamist, tuleks sõltumatutele eelarveasutustele antud ülesande puhul, s.t koostada, hinnata või kinnitada makromajandusprognoose kooskõlas artikli 8 lõikega 4, võtta arvesse liikmesriikides kehtestatud menetlusi ja tavasid, sealhulgas neid, mis on seotud ülesande täitmise ajahetkega. |
|
(14) |
Selleks et suurendada eelarvepoliitika valdkonnas vastutust, peaksid sõltumatud eelarveasutused olema oma tegevuses suurel määral sõltumatud, neil peaksid olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning ulatuslik ja õigeaegne juurdepääs vajalikule teabele. Liikmesriigid võivad luua rohkem kui ühe sõltumatu eelarveasutuse ja igaüks neist võib täita üht või mitut käesolevas direktiivis sätestatud ülesannet, tingimusel et vastutus on selgelt jaotatud ja nende ülesanded ei kattu. Hoiduda tuleks järelevalveülesannete liigsest killustamisest asutuste vahel. Selliste järelevalveasutuste ülesehituse puhul tuleks võtta arvesse olemasolevat institutsioonilist raamistikku ja asjaomase liikmesriigi haldusstruktuuri. |
|
(15) |
Eelarve planeerimise parandamiseks tuleks võimaluse piires pöörata nõuetekohast tähelepanu kliimamuutustest tulenevatele makromajanduslikele eelarveriskidele, sealhulgas nende keskkonna- ja jaotuslikule mõjule. Kliimamuutustest ja nendega seotud õnnetustest tuleneva eelarveriski piiramiseks ja juhtimiseks ette nähtud riiklike strateegiate seisukohast on väga oluline mõista, millised on võimalikud kanalid, mille kaudu kliimaga seotud vapustused mõjutavad riigi rahandust. |
|
(16) |
Kuigi aastaeelarveseaduse heakskiitmine on eelarveprotsessis demokraatliku aruandekohustuse seisukohast oluline samm, annab eelarve planeerimise üheaastane perspektiiv usaldusväärsele eelarvepoliitikale piiratud aluse, kuna enamiku meetmete mõju ulatub aastasest eelarvetsüklist palju kaugemale. Keskpikka perioodi hõlmav tõhus eelarveplaneerimine suurendab eelarvepoliitika usaldusväärsust ja võtab samal ajal arvesse võla jätkusuutlikkust. See peaks tuginema valitsemissektori jaoks selgelt ja ühtselt kindlaks määratud riiklikele keskpika perioodi eelarve-eesmärkidele, mis esitatakse liikmesriigi keskpika perioodi kavades. Eelarve planeerimise mitmeaastase mõõtme tugevdamiseks tuleks aastaeelarveseaduse kavandamisel järgida riiklikke keskpika perioodi eelarve-eesmärke, millele on osutatud artikli 2 punktis e. |
|
(17) |
Selleks et eelarveraamistikega oleks võimalik eelarvedistsipliini ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust tõhusalt parandada, peaksid need hõlmama kogu riigi rahandust. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata selliste valitsemissektori asutuste ja fondide toimingutele, mis ei ole osa korralisest eelarvest, vaid on osa valitsemissektorist, sealhulgas allsektorid, ning mille mõju liikmesriikide eelarveseisundile avaldub kohe või keskpika perioodi jooksul. Liikmesriigid avaldavad ka andmed nende asutuste ja fondide koondmõju kohta valitsemissektori eelarvetasakaalule ja võlale. Avaldada tuleks üksikasjalik teave selle kohta, kuidas maksukulud mõjutavad tulusid. |
|
(19) |
Rohelise eelarvestamise vahendid võivad aidata suunata avaliku sektori tulusid ja kulusid roheprioriteetide täitmisele. Sellega seoses tõhustab asjakohase teabe korrapärane esitamine eelarvearutelusid. Liikmesriigid võivad avaldada teabe selle kohta, kuidas nende asjakohased eelarveartiklid aitavad kaasa riiklike ja rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnakohustuste täitmisele ning millist metoodikat on kasutatud. Liikmesriigid peaksid avaldama eraldi kulu-, maksukulu- ja tuluartiklite andmed ja kirjeldused. Liikmesriigid võivad avaldada teabe oma eelarvepoliitika jaotusliku mõju kohta ning võtta rohelise eelarvestamise väljatöötamisel arvesse tööhõive-, sotsiaal- ja jaotusküsimusi (15). |
|
(20) |
Nõuetekohast tähelepanu tuleks osutada tingimuslike kohustuste olemasolule. Täpsemalt öeldes hõlmavad tingimuslikud kohustused võimalikke kohustusi, mis sõltuvad teatavate ebakindlate tulevikusündmuste toimumisest, või kujutavad endast kohustusi, mille puhul makse tegemine ei ole tõenäoline või ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata tõenäoliselt makstava summa suurust. Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks riigi tagatised, viivislaenud, avaliku sektori ettevõtete tegevusest tulenevad kohustused ning võimaluse piires õnnetuste ja kliimaga seotud tingimuslikud kohustused. |
|
(21) |
Loodusõnnetused ja äärmuslikud ilmastikunähtused on tabanud enamikke liikmesriike ning eeldatakse, et kliimamuutused suurendavad selliste sündmuste sagedust ja mõju. Riigid investeerivad kliimamuutustega kohanemise meetmetesse ning sekkuvad, et katta õnnetustega seotud hädaabi-, taaste- ja ülesehituskulusid ning toimida mõnel juhul viimase instantsi kindlustajana. Pidades silmas praeguseid ja tulevasi riikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid, tuleks loodusõnnetustest ja kliimaga seotud vapustustest tulenevatele riikide kohustustele ja riikide rahandusele kaasnevatele riskidele pöörata eritähelepanu, alustades võimaluse piires sellise teabe kogumisest ja avaldamisest, mis käsitleb varasemate sündmuste eelarvekulu. |
|
(21a) |
Kliimamuutustest tulenevate makromajanduslike eelarveriskide, kliimamuutustega seotud tingimuslike kohustuste ja õnnetustega seotud eelarvekulude aruandlus paraneb, kuid on siiski algetapis ning sellise aruandluse metoodikat ja näitajaid alles töötatakse välja. Kõnealuse aruandlusega kohandumine nõuab haldusasutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Neid väljakutseid arvesse võttes ja võimaluse piires peaks kõnealustes valdkondades aruandlus toimuma ja seda tuleks arendada paralleelselt asjaomaste edusammudega metoodika alal. |
|
(22) |
Komisjon peaks jätkama direktiivi 2011/85/EL rakendamise korrapärast kontrollimist. Direktiivi sätete rakendamisega seotud parimad tavad tuleks kindlaks teha ja neid jagada. |
|
(23) |
Seepärast tuleks direktiivi 2011/85/EL vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Direktiivi 2011/85/EL muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „1. Seoses avaliku sektori raamatupidamisarvestuse riiklike süsteemidega kasutavad liikmesriigid avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteeme, mis hõlmavad põhjalikult ja ühetaoliselt kõiki valitsemissektori allsektoreid ning sisaldavad tekkepõhiste andmete koostamiseks vajalikku teavet eesmärgiga valmistada ette Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil põhinevad andmed. Kõnealuste valitsemissektori kasutatavate avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteemide suhtes kohaldatakse sisekontrolli ja sõltumatut auditeerimist. 2. Liikmesriigid tagavad, et valitsemissektori iga allsektori eelarve andmed tehakse üldsusele õigel ajal ja korrapäraselt kättesaadavaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (*3). Eelkõige avaldavad liikmesriigid keskvalitsuse, osariigi/liidumaa valitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide kohta kvartaalse võla, ning kui neil ei ole kasutusele võetud integreeritud, põhjalikke ja riiklikult ühtlustatud tekkepõhise finantsarvestuse süsteeme, puudujäägi andmed eraldi enne järgmise kvartali lõppu või pärast seda, kui komisjon (Eurostat) on asjaomased andmed avaldanud. 3. Komisjon (Eurostat) avaldab iga kolme kuu tagant määruse (EL) nr 549/2013 B lisa tabelite 25, 27 ja 28 kohaselt valitsemissektori finantsstatistika kvartaliandmed. |
|
3) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Iga liikmesriik kehtestab arvudes väljendatud spetsiifilised eelarve-eeskirjad, et kogu valitsemissektoris mitmeaastase perioodi kestel tõhusalt edendada eelarvepoliitika valdkonnas ELi toimimise lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kõnealuste eeskirjadega edendatakse eelkõige järgmist:
(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu [lisada kuupäev] määrus (EL) [lisada täielik pealkiri] (ELT L...).“ " |
|
5) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Liikmesriikide aastaeelarveseadused peavad olema kooskõlas kehtivate riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjadega.“ |
|
7) |
V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „SÕLTUMATUD EELARVEASUTUSED“. |
|
8) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 1. Liikmesriigid tagavad, et nende seaduste, määruste või õiguslikult siduvate haldusnormidega luuakse sõltumatud eelarveasutused, st struktuurselt sõltumatud asutused või oma tööülesannete täitmisel liikmesriikide eelarveasutustest sõltumatud asutused. 1a. Liikmesriigid võivad luua rohkem kui ühe sõltumatu eelarveasutuse. 2. Lõikes 1 osutatud asutused koosnevad liikmetest, kes on ametisse nimetatud või määratud läbipaistvate menetluste alusel vastavalt nende kogemusele ja pädevusele riigi rahanduses, makromajanduses ja eelarve haldamises. 3. Lõikes 1 osutatud asutused vastavad järgmistele nõuetele:
4. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 473/2013 kohaselt nendele liikmesriikidele antud ülesandeid ja funktsioone, kelle rahaühik on euro, tagavad kõik liikmesriigid, et üks lõikes 1 osutatud asutustest täidab järgmisi ülesandeid:
5. Asutused esitavad lõike 4 punktides a, d, e ja f osutatud ülesannete raames hinnanguid, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 473/2013 kohaselt antud ülesandeid ja funktsioone. Liikmesriigid järgivad neid hinnanguid või vastasel juhul selgitavad, miks nad neid ei järgi. Selgitus on avalik ja see esitatakse kaks kuud pärast kõnealuste hinnangute esitamist. (*5) Nõukogu [lisada kuupäev] määrus (EL) [lisada täielik pealkiri] (ELT L...).“ " |
|
9) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
|
10) |
Artiklid 10 ja 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Aastaeelarveseadus peab olema kooskõlas artikli 2 punktis e osutatud riiklike keskpika perioodi eelarve-eesmärkidega. Kõiki kõrvalekaldeid selgitatakse nõuetekohaselt. Artikkel 11 Käesolev direktiiv ei takista kuidagi liikmesriigi uuel valitsusel keskpika perioodi eelarvekava ajakohastamist, et see kajastaks uusi poliitika prioriteete. Sel juhul toob uus valitsus välja eelmise ja uue keskpika perioodi eelarvekava erinevused.“ |
|
11) |
VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „RIIGI RAHANDUSE LÄBIPAISTVUS“. |
|
12) |
Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Liikmesriigid tagavad, et kõiki II, III ja IV peatüki sätete järgimiseks võetud meetmeid kohaldatakse kõigis valitsemissektori allsektorites ühetaoliselt ning et need hõlmavad täielikult kõiki kõnealuseid sektoreid. Selleks nõuavad liikmesriigid eelkõige ühetaoliste raamatupidamiseeskirjade ja -menetluste kohaldamist valitsemissektoris, samuti nende aluseks olevate andmete kogumise ja töötlemise süsteemi terviklikkust.“ |
|
13) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 1. Liikmesriigid avalikustavad aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve menetluste raames teabe valitsemissektori, sealhulgas selle allsektorite asutuste ja fondide kohta, mis ei ole osa korralisest eelarvest. Liikmesriigid avaldavad ka andmed nende asutuste ja fondide koondmõju kohta valitsemissektori eelarvetasakaalule ja võlale. 2. Liikmesriigid avaldavad üksikasjaliku teabe selle kohta, kuidas maksukulud mõjutavad tulusid. 3. Liikmesriigid avaldavad valitsemissektori iga allsektori puhul asjakohase teabe selliste tingimuslike kohustuste kohta, millel võib tõenäoliselt olla eelarvele suur mõju, sealhulgas riigi tagatised, viivislaenud ja avaliku sektori ettevõtete tegevusest tulenevad kohustused ning nende ulatus. Samuti avaldavad liikmesriigid võimaluse piires teabe õnnetuste ja kliimaga seotud tingimuslike kohustuste kohta. Avaldatud teabes võetakse võimaluse piires arvesse teavet õnnetuste ja kliimaga seotud vapustuste tõttu tekkinud eelarvekulude kohta. Liikmesriigid avaldavad teabe valitsemissektori osaluse kohta avaliku ja erasektori ettevõtete kapitalis, kui tegemist on majanduse seisukohast oluliste summadega.“ |
|
14) |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2025. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Nõukogu julgustab liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks. 2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Komisjon koostab liikmesriikide asjakohase teabe põhjal käesoleva direktiivi põhiliste sätete rakendamise vahearuande, mille ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2025. 4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.“ |
|
15) |
Artikkel 16 jäetakse välja. |
|
16) |
Lisatakse artikkel 16a: „Artikkel 16a 1. Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant aruande selle kohta, milline on seis seoses järgmisega:
2. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant ülevaate käesoleva direktiivi sätete tulemuslikkusest. “ |
…,
Nõukogu nimel
eesistuja
(*1) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas , välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(1) ELT C 290, 18.8.2023, lk 17.
(2) Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41).
(3) Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta eriaruanne „Liikmesriikide eelarveraamistikega seotud ELi nõudeid tuleb veelgi tugevdada ning nende rakendamist paremini jälgida“.
(4) Komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatis „Majanduse juhtimise paketi hindamine. Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise ning nõukogu direktiivi 2011/85/EL sobivuse kohta“ (COM(2020)0055).
(5) Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640).
(6) Komisjoni teatis „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021)0082).
(7) Komisjoni teatis ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta (COM(2022)0583).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu [lisada kuupäev] määrus (EL) [lisada täielik pealkiri] (ELT L...).
(9) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).
(10) Nõukogu [lisada kuupäev] määrus (EL) [lisada täielik pealkiri] (ELT L...).
(11) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).
(12) 2. märtsi 2012. aasta majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping.
(13) Komisjoni 20. juuni 2012. aasta teatis „Riikide eelarve korrigeerimise mehhanismide ühispõhimõtted“ (COM(2012)0342).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11).
(15) Komisjoni 28. septembri 2022. aasta teatis „Liikmesriikide poliitikameetmete jaotusliku mõju parem hindamine“ (COM(2022)0494) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 473/2013 (euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11)) artikli 6 lõike 3 punkt d.
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3740/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)