<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-575/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0575</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:650">EU:C:2018:650</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Wathelet’ ettepanek – Kohtuasi C‑575/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Sofina jt</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Melchior Wathelet</HT></P><P>esitatud 7. augustil 2018<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑575/17</HT></P><P>Sofina SA,</P><P>Rebelco SA,</P><P>Sidro SA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Ministre de l’Action et des Comptes publics</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Kapitali vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Mitteresidendist äriühingutele riigisiseselt makstavate dividendide brutosummalt maksu kinnipidamine</KEYWORD><KEYWORD>Residendist äriühingutele makstavate dividendide erinev maksustamine, mis põhineb netotulemil</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kõnesolev eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artiklite 63 ja 65 tõlgendamist, arvestades Prantsuse õigusnorme, mis näevad ette brutosummalt arvutatava maksu kinnipidamise dividendidelt, mida residendist äriühing maksab mitteresidendist kahjumlikele äriühingutele, samas kui residendist kahjumlikule äriühingule makstavaid dividende maksustatakse üldise korra järgi nende netosummalt alles hiljem, kui ta saab kasumit.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Prantsuse õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Üldise maksuseadustiku (code général des impôts, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>CGI<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikkel 38 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>[…] maksustatav kasum on puhaskasum, mis määratakse kindlaks ettevõtjate kõiksuguste tehingute kogutulemi alusel, mille hulka kuulub eelkõige mis tahes varade võõrandamine, mis toimub kas tegevuse jooksul või selle lõpus.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>CGI artiklis 39-1 on lisatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Puhaskasum saadakse pärast kõikide kulude mahaarvamist […]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>CGI artikli 119<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> lõige 2 näeb ette, et CGI artiklites 108‑117<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> ette nähtud tulult, sealhulgas dividendidelt, peetakse kinni artiklis 187‑1 sätestatud määraga maks, kui see tulu makstakse isikutele, kes ei ole maksuresidendid või kelle asukoht ei ole Prantsusmaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>CGI artikli 187‑1 põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatava redaktsiooni kohaselt on kinnipeetava maksu määr 25%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>CGI artikli 209‑1 kuni <DATE ISO="20110921">21. septembrini 2011</DATE> kohaldatavas redaktsioonis oli täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[…] Majandusaastal kantud kahjumi korral peetakse seda kahjumit järgmise majandusaasta kuluks ning arvatakse maha selle majandusaasta jooksul teenitud kasumilt. Kui see kasum ei ole piisav selleks, et võimaldada mahaarvamist täies ulatuses, kantakse kahjumi ülejääk edasi järgmistele majandusaastatele.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Alates <DATE ISO="20110921">21. septembrist 2011</DATE> on CGI artikkel 209-1 sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>[…] Majandusaastal kantud kahjumi korral peetakse seda kahjumit järgmise majandusaasta kuluks ning arvatakse maha selle majandusaasta jooksul teenitud kasumilt <FT TYPE="NUMBER">1000000</FT> euro piires, millele lisandub 60% summast, mis vastab selle majandusaasta maksustatavale kasumile, mis ületab esimesena nimetatud summat. Kui see kasum ei ole piisav selleks, et võimaldada mahaarvamist täies ulatuses, kantakse kahjumi ülejääk samadel tingimustel edasi järgmistele majandusaastatele. Sama kehtib kahjumi selle osa kohta, mida ei ole lubatud maha arvata vastavalt käesoleva lõigu esimesele lausele.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Prantsusmaa ja Belgia vahel <DATE ISO="19640310">10. märtsil 1964</DATE> sõlmitud maksustamise leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Prantsusmaa ja Belgia vahel <DATE ISO="19640310">10. märtsil 1964</DATE> sõlmitud maksustamise lepingu hiljem muudetud redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Prantsusmaa ja Belgia vaheline leping<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artikkel 15 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="015.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepinguosalises riigis väljamakstavad dividendid, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustatakse selles teises riigis.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Sellegipoolest võib lõike 3 sätteid arvestades neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis, mille residendist äriühing dividendi maksab, ja vastavalt selle riigi õigusnormidele, kuid sel juhul ei või võetava maksu määr ületada:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>10% dividendide brutosummast, kui dividendide saaja on äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% suurune otsene osalus dividende maksva äriühingu kapitalis, alates selle äriühingu viimase enne jaotamist lõppenud majandusaasta algusest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>muudel juhtudel 15% dividendide brutosummast.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millelt dividendi makstakse.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktiline raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Belgia õiguse alusel asutatud ja Belgia residendist äriühingud Sofina SA, Rebelco SA ja Sidro SA said aastatel 2008–2011 dividende Prantsuse äriühingutest, milles neil olid vähemusosalused, mis ei anna õigust CGIga ja nõukogu <DATE ISO="20111130">30. novembri 2011. aasta</DATE> direktiiviga 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="345" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 345, lk 8</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>ema- ja tütarettevõtjate direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) emaettevõtjate jaoks ette nähtud korra kohaldamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Vastavalt CGI artiklile 119<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> koostoimes Prantsusmaa ja Belgia vahelise lepingu artikli 15 lõikega 2 peeti nendelt dividendidelt kinni maks määraga 15%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kuna asjaomased Belgia äriühingud lõpetasid majandusaastad 2008–2011 kahjumiga, esitasid nad Prantsuse maksuhaldurile vaided, paludes kinni peetud maksu tagastamist. Kuivõrd kahjumis oleva äriühingu puhul, kelle asukoht on Prantsusmaal, maksustatakse Prantsusmaalt saadud dividende tegelikult ainult siis, kui tema maksustatav tulem muutub uuesti kasumlikuks, leidsid asjaomased Belgia äriühingud, et neid koheldi ebasoodsamalt kui samas olukorras olevaid Prantsuse ettevõtjaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kuna need vaided jäeti rahuldamata, pöördusid asjaomased Belgia äriühingud pädevate kohtute poole, kes jätsid nende nõuded maksu tagastamise kohta nii esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt esitasid nad kassatsioonkaebuse Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>See kohus nentis esiteks, et maksu kinnipidamine üksnes mitteresidendist kahjumlike äriühingute puhul, kui need saavad dividende oma osalusest Prantsuse äriühingutes, võib tekitada nende likviidsuse halvemust võrreldes residendist kahjumlike äriühingutega, kes saavad dividende oma osalusest Prantsuse äriühingutes. See kohus soovib siiski teada, kas niisugune asjaolu on iseenesest ELTL artiklis 63 käsitletud piirangule iseloomulik erinev kohtlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Oletusel, et kõnealused õigusnormid kujutavad endast niisugust piirangut, küsib Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) teiseks, kas see piirang võiks olla põhjendatud nende õigusnormide eesmärki, see tähendab maksu sissenõudmise tõhususe tagamist arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kolmandaks märgib Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), et dividendide maksustatava summa erinev arvutamise viis olenevalt sellest, kas dividende saav äriühing on resident või mitte, võib samuti kujutada endast piirangut. Kuna CGI artiklis 119<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> ette nähtud maksu peetakse kinni dividendide brutosummalt, arvatakse dividendide saamise endaga seotud kulud residendist äriühingule makstavate dividendide suhtes kohaldatava maksu arvutamisel maksustatavast summast maha, samas kui samasugune mahaarvamine ei ole võimalik juhul, kui dividende makstakse mitteresidendist äriühingule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused.</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.P><TXT>Kas […] [ELTL] artikleid 63 ja 65[…] tuleb tõlgendada nii, et likviidsuse halvemus, mis on tingitud sellest, et mitteresidendist kahjumlikele äriühingutele makstavate dividendide suhtes kohaldatakse maksude kinnipidamist, samas kui residendist kahjumlike äriühingute dividende maksustatakse alles sellel majandusaastal, millal nad saavad – kui see juhtub – uuesti kasumlikuks, on iseenesest kapitali vaba liikumise piirangule iseloomulik erinev kohtlemine?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas eelmises küsimuses nimetatud võimalikku kapitali vaba liikumise piirangut võib […] [ELTL] artiklitest 63 ja 65, tulenevate nõuete seisukohast pidada põhjendatuks vajadusega tagada maksu sissenõudmise tõhusus, sest mitteresidendist äriühingud ei ole Prantsuse maksuhalduri kontrolli all, või veel vajadusega säilitada maksustamispädevuse jaotus liikmesriikide vahel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Juhul kui vaidlusalune maksude kinnipidamine võib põhimõtteliselt olla kapitali vaba liikumise seisukohast lubatav:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kas nende sätetega on vastuolus maksude kinnipidamine dividendidelt, mida maksab residendist äriühing mitteresidendist teise liikmesriigi kahjumlikule äriühingule, kui viimane lõpetab tegevuse ilma uuesti kasumlikuks saamata, samas kui samas olukorras oleva residendist äriühingu puhul neid dividende tegelikult ei maksustata;</P></ITEM><ITEM><P>kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et kui maksustamiseeskirjades käsitletakse dividende erinevalt selle järgi, kas neid makstakse residentidele või mitteresidentidele, tuleb võrrelda nende kummagi tegelikku maksukoormust nende dividendide puhul, isegi kui kapitali vaba liikumise piirangut, mis tuleneb sellest, et nendes eeskirjades on dividendide saamise kui sellisega otseselt seotud kulude mahaarvamise võimalus välistatud ainult mitteresidentidel, võiks pidada põhjendatuks residentide maksustamisel üldises korras hilisemal majandusaastal ja mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt maksu kinnipidamisel kohaldatava maksumäära vahega, kui see vahe kompenseerib tasutava maksusumma seisukohast maksubaasi erinevuse?<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kõnesolev eelotsusetaotlus esitati Euroopa Kohtule <DATE ISO="20170928">28. septembril 2017</DATE>. Sofina, Prantsuse, Belgia, Saksamaa, Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kohtuistung toimus <DATE ISO="20180625">25. juunil 2018</DATE> ning sellel kohtuistungil esitasid Sofina, Prantsuse, Saksamaa ja Rootsi valitsus ning komisjon oma suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatab oma küsimused kohe kapitali vaba liikumise ning ELTL artiklite 63 ja 65 vaatenurgast, sest Belgia äriühingud Sofina, Rebelco ja Sidro said dividende Prantsuse äriühingutes omatavast vähemusosalusest, mis ei andnud neile õigust avaldada ettevõtjale otsustavat mõju. Alljärgnev arutluskäik oleks aga täpselt samasugune juhul, kui küsimus oleks asutamisvabaduses, sest kõik asjasse puutuvad dividendide maksmised toimuvad üksnes liikmesriikides asuvate äriühingute vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustest ilmneb, et Prantsuse õigusnormides on sätestatud kaks erinevust dividendide maksustamise viisis, sõltuvalt sellest, kas residendist äriühingud maksavad neid dividende teistele residendist äriühingutele või, vastupidi, mitteresidendist äriühingutele.</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Residendist kahjumlikele äriühingutele makstud dividende maksustatakse üksnes juhul, kui nad muutuvad kasumlikuks või uuesti kasumlikuks, samas kui Prantsuse õigusnormid näevad ette maksu kinnipidamise dividendidelt, mida residendist äriühingud maksavad mitteresidendist äriühingutele, isegi kui need mitteresidendist äriühingud on kahjumlikud. Seega võidakse esimesena nimetatud äriühinguid mitte kunagi maksustada ning maksustamise korral on neil igal juhul likviidsuse eelis, kuna mitteresidendist äriühingutele makstavatelt dividendidelt maksu<?PAGE NO="5"?> kinnipidamine toimub tingimata – olenemata sellest, kas see leiab aset sama maksustamisaasta jooksul või mitte – enne residendist äriühingutele makstavate dividendide maksustamist. Seda esimest kohtlemise erinevust käsitleb esimene ja teine eelotsuse küsimus ning kolmanda eelotsuse küsimuse esimene osa.</P></ITEM><ITEM><P>Dividendide maksustamise arvutamise alus on erinev, sest mitteresidendist äriühingutele makstud dividendidelt peetakse maksu kinni dividendide brutosummalt, samas kui residendist äriühingutele makstud dividende maksustatakse netosummalt, kuna nende dividendide saamisega seotud kulud arvatakse maha, kuid seda mahaarvamist ei ole ette nähtud mitteresidendist äriühingutele makstud dividendide suhtes. Seda erinevat kohtlemist käsitleb kolmanda eelotsuse küsimuse teine osa.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Seega käsitlen kõigepealt esimest ja teist eelotsuse küsimust ning kolmanda eelotsuse küsimuse esimest osa, ning seejärel viimase küsimuse ülejäänud osa.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene ja teine eelotsuse küsimus ning kolmanda eelotsuse küsimuse esimene osa</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu praktika <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>välismaale makstavate<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> dividendide maksustamise kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikas on hulgaliselt kohtuotsuseid, milles on käsitletud dividendide erinevat maksustamist olenevalt sellest, kas dividende väljamaksev äriühing (näiteks tütarettevõtja) maksis neid residendist aktsionärile (näiteks tema emaettevõtja) või – vastupidi – mitteresidendist aktsionärile. Viimasel juhul on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>välismaale makstavate dividendidega<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> (<HT TYPE="ITALIC">outgoing dividends</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>mitteresidentidest [maksumaksjatele] makstud dividendide ebasoodsam kohtlemine liikmesriigi poolt võrreldes dividendidega, mida makstakse residentidest [maksumaksjatele], võib pärssida teistes liikmesriikides asuvate äriühingute tahet investeerida esimesena nimetatud liikmesriiki ja on seega käsitatav kapitali vaba liikumise piiranguna, mis on üldreeglina ELTL artikliga 63 keelatud.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pensioenfonds Metaal en Techniek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑252/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:402">EU:C:2016:402</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kui liikmesriik maksustab kas ühepoolselt või riikidevaheliste lepingute alusel mitte üksnes residendist aktsionäride, vaid ka mitteresidendist aktsionäride dividende, mis nad on saanud residendist äriühingult, on mitteresidendist aktsionäride olukord sarnane residendist aktsionäride omaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Test Claimants in Class IV of the ACT Group Litigation</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑374/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:773">EU:C:2006:773</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20061214">14. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Denkavit Internationaal ja Denkavit France</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑170/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:783">EU:C:2006:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20071108">8. novembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Amurta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:655">EU:C:2007:655</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080520">20. mai 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orange European Smallcap Fund</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑194/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:289">EU:C:2008:289</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kuivõrd aktsionäride olukorrad on seega sarnased, kujutavad riigisisesed õigusnormid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>endast [EL toimimise lepinguga] vastuolus olevat diskrimineerivat meedet osas, milles need näevad ette, et residendist tütarettevõtjate poolt [mitteresidendist] emaettevõtjatele makstud dividendid maksustatakse suuremas ulatuses kui samad dividendid, mida makstakse [residendist] emaettevõtjatele<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20061214">14. detsembri 2006</DATE>.aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Denkavit Internationaal ja Denkavit France</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑170/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:783">EU:C:2006:783</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>See kehtib seda enam juhul, kui liikmesriiki jäävaid dividende maksustatakse hiljem kui välismaale makstavaid dividende või need vabastatakse täielikult maksust, samas kui välismaale makstavaid dividende maksustatakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt <DATE ISO="20071108">8. novembri 2007</DATE> aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Amurta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:655">EU:C:2007:655</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aberdeen Property Fininvest Alpha</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:377">EU:C:2009:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Dividende väljamaksva äriühingu asukohariik kohaldab väga tihti maksu kinnipidamist välismaale makstavatelt dividendidelt. Selline ainuüksi mitteresidendist aktsionäridele makstavatelt dividendidelt maksu kinnipidamine ise ei kujuta aga endast kapitali vaba liikumise piirangut, sest tegemist on vaid maksu sissenõudmise korraga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt <DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Truck Center</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:762">EU:C:2008:762</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Oluline on erinevus üldises maksustamisviisis, mida rakendatakse kummagi dividendide kategooria suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Mitmes kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et tegemist oli kapitali vaba liikumise piiranguga, kuigi dividende väljamaksva äriühingu liikmesriik kehtestas maksude kinnipidamise nii välismaale makstavatelt kui ka tema territooriumile jäävatelt dividendidelt. Sellise juhtumiga oli tegemist kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑284/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:670">EU:C:2011:670</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles maksu peeti kinni kõikidelt dividendidelt, mida maksab välja Saksamaal asuv äriühing, kuid ainuüksi residendist äriühingute suhtes kohaldati maksu ümberarvutust, mille tulemusel tehti isegi tagasimakse, kui lõpliku tulumaksu summa oli väiksem kui see maksu ümberarvutuse summa, samas kui mitteresidendist äriühingute puhul peeti maks kinni lõplikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Sellise juhtumiga oli tegemist ka kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20120712">12. juuli 2012. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tate &amp; Lyle Investments</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:463">EU:C:2012:463</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning milles residendist dividendide saaja suhtes kohaldati tasaarvestatavat ja tagastatavat maksu kinnipidamist, samas kui mitteresidendi puhul oli maksu kinnipidamine lõplik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Sama olukord oli ka kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miljoen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/14, C‑14/14 ja C‑17/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:608">EU:C:2015:608</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning milles residendist maksumaksjate suhtes kohaldati kinnipeetud maksu tagastamist või mahaarvamise mehhanismi, samas kui mitteresidendist maksumaksjate jaoks oli kinnipeetud maks lõplik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Teisisõnu, nagu Euroopa Kohus leidis <DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), siis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, milles nähakse kinnipeetava maksu kujul ette maks siseriiklikele dividendidele, kui neid jaotatakse teise liikmesriigi residendist [maksumaksjatele], <HT TYPE="ITALIC">samas kui niisugused dividendid on maksust vabastatud nende jaotamise korral esimese liikmesriigi residendist [maksumaksjatele</HT>].<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Nimetatud kohtuotsuse punkt 55, kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Selle kohtupraktika kohaldamine põhikohtuasja suhtes</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kapitali vaba liikumise piirangu olemasolu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas kõne all olevate Prantsuse õigusnormide kohaselt maksustatakse kahjumlikele mitteresidendist äriühingutele makstavaid dividende maksu kinnipidamise teel, samas kui residendist äriühingutele makstavaid dividende ainult võidakse maksustada juriidilise isiku tulumaksu teel ja igal juhul maksustatakse neid hiljem, majandusaastal, mil need äriühingud muutuvad uuesti kasumlikuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Ehkki formaalselt ei vabastata residendist kahjumlikele äriühingutele makstud dividende maksust, toimub nendele makstud dividendide maksustamine ainult teatud juhul, igatahes hiljem ja võib-olla mitte kunagi, sest residendist äriühing, kes neid dividende saab, ei pruugi mitte kunagi kasumlikuks muutuda või võib isegi oma tegevuse lõpetada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Euroopa Kohus on küll leidnud, et kuigi emaettevõtja saadud dividende ei maksustata tulumaksuga maksustamisperioodil, mille jooksul need dividendid välja makstakse, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>võib […] emaettevõtja kahjumi vähendami[ne] [saadud dividendide ulatuses] tuua kaasa selle, et viimast maksustatakse kaudselt nende dividendide pealt järgnevatel maksustamisperioodidel, mil tema majandustulemused on positiivsed<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> (vt <DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cobelfret</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑138/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:82">EU:C:2009:82</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Järgneval maksustamisaastal maksustamise võimalust mööndes käsitles Euroopa Kohus aga täiesti erinevat probleemi, see tähendab majandusliku topeltmaksustamise võimalust mitteresidendist äriühingu poolt residendist äriühingule välja makstud dividendide puhul, mida on juba maksustatud nende väljamaksmisel (vt <DATE ISO="20110210">10. veebruari 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Haribo Lakritzen Hans Riegel ja Österreichische Salinen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑436/08 ja C‑437/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:61">EU:C:2011:61</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0158">158</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Leiti, et niisugune võimalus on vastuolus ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt on käesoleval juhul tegemist mitteresidendist kahjumlikele äriühingutele makstud dividendide ilmselgelt ebasoodsama maksustamisega, sest residendist äriühingutele makstavate dividendide maksustamist ei puugi mitte kunagi toimuda, ja kui see toimub, siis hiljem, ning sellest tekib mitteresidendist kahjumlikele äriühingutele likviidsuse halvemus, kusjuures seda viimast võimalust on eelotsusetaotluse esitanud kohus oma esimeses küsimuses selgelt maininud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selle punkti kokkuvõtteks leian, et niisugune liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud süsteem nagu põhikohtuasjas käsitletav süsteem on kapitali vaba liikumise piirang, mis on põhimõtteliselt keelatud ELTL artikliga 63.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Olukordade sarnasus ja ülekaaluka üldise huvi esinemine, mis võib õigustada kapitali vaba liikumise piiramist</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artikli 65 lõike 1 punktile a ei mõjuta ELTL artikkel 63 liikmesriikide õigust kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid, kes ei ole samas olukorras, nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 26, on Euroopa Kohtu praktika selge: kui liikmesriik maksustab mitte üksnes residendist aktsionäride, vaid ka mitteresidendist aktsionäride dividende, mis nad on saanud residendist äriühingult, on mitteresidendist aktsionäride olukord sarnane residendist aktsionäride omaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletavate Prantsuse õigusnormidega tekitatud erinevat kohtlemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>ei saa [seega] õigustada asjasse puutuva erineva olukorraga<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õigustatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus tugines Euroopa Kohtus kahele põhjendusele: vajadusele säilitada maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus liikmesriikide vahel ning vajadusele tagada maksu sissenõudmise tõhusus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kuigi vajadus säilitada liikmesriikidevaheline maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus võib olla põhjendusena vastuvõetav, kui asjasse puutuva korra eesmärk on vältida käitumist, mis ohustab liikmesriigi õigust teostada maksustamispädevust tema territooriumil läbiviidava tegevuse suhtes,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt <DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> nendin kõigepealt, et kuivõrd põhikohtuasjas käsitletavad Prantsuse õigusnormid toovad kaasa välismaale makstavate dividendide ebasoodsama maksustamise võrreldes residentidele makstavate dividendidega (vähemalt likviidsuse halvemuse), tuleb rõhutada, et Prantsuse valitsus ei selgita,<?PAGE NO="8"?> mispärast niisugune maksustamine on vajalik selleks, et tagada liikmesriikidevaheline maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus, ehkki selle eesmärgi võib saavutada mittediskrimineerivate meetmetega, näiteks maksu kinnipidamisega nii residentidele kui ka mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kuivõrd põhikohtuasjas käsitletavad Prantsuse õigusnormid võivad pealegi tuua kaasa residendist äriühingutele makstavate dividendide maksuvabastuse, tuleb meenutada, et kui liikmesriik on otsustanud residendist riigisiseste dividendide saajaid mitte maksustada, ei saa ta tugineda liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotuse tagamise vajadusele selleks, et põhjendada sellist tulu saavate mitteresidentide maksustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Viimasena märgin, et Prantsuse Vabariik teostas oma maksustamispädevust mitteresidendist äriühingutele makstud dividendide suhtes, kusjuures nendel äriühingutel ei olnud mingit võimalust valida muud riiklikku maksusüsteemi, mis oleks võimaldanud neile samade dividendide soodsamat maksustamise korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletavaid Prantsuse õigusnorme ei saa ka õigustada vajadusega tagada maksu sissenõudmise tõhusus, sest see põhjendus ei saa õigustada maksu, mida kohaldatakse põhiosas ainult mitteresidentidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20120510">10. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santander Asset Management SGIIC jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/11–C‑347/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:286">EU:C:2012:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele ning kolmanda eelotsuse küsimuse esimesele osale, et ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kohaldatakse mitteresidendist kahjumlikule äriühingule makstavate dividendide suhtes maksu kinnipidamist, samas kui samasuguste residendist äriühingute riigisiseste dividendide summat ei maksustata juhul, kui need jäävad kahjumlikuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmanda eelotsuse küsimuse teine osa</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kolmanda eelotsuse küsimuse teise osaga soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas arvestades residentidele makstavatel dividendidel lasuvat tegelikku maksukoormust ja mitteresidentidele makstavatel dividendidel lasuvat tegelikku maksukoormust, võib kapitali vaba liikumise piirang, mis tuleneb liikmesriigi õigusnormidest, mille kohaselt on dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamise võimalus välistatud ainult mitteresidentidel, olla põhjendatud residentide maksustamisel üldises korras hilisema majandusaasta eest kohaldatava maksumäära (33,33%)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Olgu meenutatud, et on võimalik, et maksu ei kohaldatagi mitte kunagi.</P></NOTE> ja mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt maksu kinnipidamisel kohaldatava maksumäära (15 %) vahega, kui see vahe kompenseerib tasutava maksusumma seisukohast maksubaasi erinevuse.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kehtib eeldus, et liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimused, mis puudutavad liidu õigust, on asjakohased, nii et Euroopa Kohus võib keelduda nendele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse kontrollimisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi valitsuse väitel on see küsimus hüpoteetiline, sest põhikohtuasjas asjasse puutuvad Belgia äriühingud ei ole määratlenud ühtegi dividendide saamisega otseselt seotud kulu, mida neil polnud lubatud kinnipeetava maksusumma arvutamise raames maha arvata. Seega on kolmanda küsimuse teine osa selle valitsuse väitel eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva vaidluse lahendamiseks asjakohatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kohtuistungil väitis Sofina, et tema, Rebelco ja Sidro taotlesid tegelikult, et dividendide maksubaasist arvataks maha kõik kulud, mis on seotud nende portfelli haldamise tegevusega, see tähendab kõik kulud, mis on vajalikud osaluse omandamiseks, säilitamiseks ja haldamiseks Prantsuse äriühingutes, ning kõik kulud, mis paratamatult tulenevad osaluse omamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kuivõrd mahaarvamise taotlus esitati, leian, et kolmanda eelotsuse küsimuse teine osa ei ole asjakohatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seevastu tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida, kas kulud, mille mahaarvamist taotleti, on mahaarvatavad riigisiseseid dividende saavate residendist äriühingute puhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt <DATE ISO="20110331">31. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schröder</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑450/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:198">EU:C:2011:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miljoen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/14, C‑14/14 ja C‑17/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:608">EU:C:2015:608</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning on põhikohtuasjas käsitletava tulu saamise endaga <HT TYPE="ITALIC">otseselt seotud</HT> kulud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑600/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:737">EU:C:2012:737</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miljoen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/14, C‑14/14 ja C‑17/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:608">EU:C:2015:608</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kapitali vaba liikumise piirangu olemasolu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Nagu komisjon märgib, lähtub eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti põhieeldusest, et asjaolu, et välismaale makstavate dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamist ei lubata, samas kui niisugune mahaarvamine on võimalik residendist äriühingutele makstavate dividendide puhul, kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt <DATE ISO="20110331">31. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schröder</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑450/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:198">EU:C:2011:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miljoen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/14, C‑14/14 ja C‑17/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:608">EU:C:2015:608</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Niisugune erinev kohtlemine võib nimelt pärssida teistes liikmesriikides asutatud äriühingute tahet investeerida Prantsuse äriühingutesse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õigustatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Olukordade sarnasus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Oluline on märkida, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Euroopa Kohus on juba otsustanud, et mis puudutab ettevõtluskulusid, mis on otseselt seotud tegevusega, mille tulemusel saadi liikmesriigis maksustatavat tulu, siis on selle liikmesriigi residendid ja mitteresidendid sarnases olukorras.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pensioenfonds Metaal en Techniek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑252/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:402">EU:C:2016:402</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellega seoses leidis Euroopa Kohus, et kui residentidele kohaldatav maksustamismeetod võimaldab dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamist, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>tuleb ka [mitteresidentidele] […] lubada nende kulude arvessevõtmist<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pensioenfonds Metaal en Techniek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑252/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:402">EU:C:2016:402</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20030612">12. juuni 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gerritse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑234/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:340">EU:C:2003:340</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20070215">15. veebruari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Centro Equestre da Lezíria Grande</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑345/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:96">EU:C:2007:96</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20121108">8. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:688">EU:C:2012:688</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (see kohtuotsus puudutab dividende)) ning <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei ole niisugune kapitali vaba liikumise piirang <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>põhjendatav asjaoluga, et [mitteresidentidele] […] kohaldatakse madalamat maksumäära kui [residentidele] […]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ei ole tarvis võrrelda residentidele makstavatel dividendidel lasuvat tegelikku maksukoormust mitteresidentidele makstavatel dividendidel lasuva tegeliku maksukoormusega, sest isegi kui mitteresidentide maksumäär on madalam kui residentidel, ei ole nende kulude summa, mida residentidel on õigus maha arvata, kindel, ja mitte miski ei näita, et see võrdub residentide ja mitteresidentide maksustamise vahega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus väidab, et mitteresidendist äriühingule makstavate dividendide maksustamine brutosumma alusel, võimaldamata nende dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamist (erinevalt residendist äriühingutele makstavatest dividendidest), mida maksustatakse netosumma alusel, on põhjendatud vajadusega tagada maksu sissenõudmise tõhusus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>See põhjendus on sarnane põhjendusega tagada maksukontrolli tõhusus, mis on ülekaalukast üldisest huvist tulenev põhjus, mida Euroopa Kohus on sageli analüüsinud kohtuasjades, kus käib vaidlus kapitali vaba liikumise üle. See põhjendus on liikmesriikidevaheliste kapitalisiirete osas alati tagasi lükatud, kui kohaldatav oli nõukogu <DATE ISO="19771219">19. detsembri 1977. aasta</DATE> direktiiv 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="336" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 336, lk 15</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 63) (vt selle kohta <DATE ISO="20140123">23. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑296/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:24">EU:C:2014:24</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20130606">6. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑383/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:364">EU:C:2013:364</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sama kehtib ka praegu seoses nõukogu <DATE ISO="20110215">15. veebruari 2011. aasta</DATE> direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="064" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 64, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu meenutatud, et kuigi Euroopa Kohus on leidnud, et niisugune eesmärk kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis võib õigustada liikmesriigi maksuõigusnormiga tekitatud teenuste osutamise vabaduse piirangut<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20061003">3. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FKP Scorpio Konzertproduktionen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑290/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:630">EU:C:2006:630</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, on siiski tarvis, et selle piirangu kohaldamine oleks taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega läheks kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑498/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:635">EU:C:2012:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> On selge, et need põhimõtted võib üle võtta käesolevas asjas kapitali vaba liikumise osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas väidab Prantsuse valitsus <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidele 46 ja 47 tuginedes, et kulude mahaarvamise võimaldamisest keeldumine tuleb heaks kiita kui maksu kinnipidamise süsteemi lahutamatu osa, kuna selle eesmärk on nii tuluallika liikmesriigi maksuhalduri töö kui ka mitteresidendist maksumaksja tegevuse lihtsustamine. Prantsuse valitsus märgib, et maksuhaldur on nõnda vabastatud mitteresidendilt maksu kogumise ülesandest ning mitteresident on vabastatud mis tahes koostöö tegemise kohustusest, see tähendab ta ei pea viima end kurssi Prantsuse maksusüsteemiga, et esitada Prantsuse maksuhaldurile maksudeklaratsioon Prantsusmaal saadud tulu kohta. Viimasena väidab Prantsuse valitsus, et dividendide saamisega seotud kulude mahaarvamine läheks vastuollu maksu kinnipidamise süsteemiga taotletava lihtsustamise eesmärgiga, sest maks peetakse kinni dividende maksvalt äriühingult, kellel ei ole võimalik teada mitteresidendi kantud kulusid, mis on seotud dividendide saamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa selle argumendiga nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Peale asjaolu, et <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kaldus kõrvale <DATE ISO="20100318">18. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gielen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:148">EU:C:2010:148</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20130228">28. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Beker ja Beker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:117">EU:C:2013:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles ei nõustutud sellega, et diskrimineerimist võiks õigustada asjaolu, et liikmesriigi õigusnormid pakkusid mitteresidendist maksumaksjate taotlusel alternatiivset ja liidu õigusega kooskõlas olevat maksusüsteemi, puudutas selle kohtuotsusega lahendatud kohtuasi esiteks täiesti erinevat olukorda kui see, mis on käsitlusel käesolevas asjas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), oli kõne all Rootsi seadus, mille eesmärk oli kaotada mitteresidendist maksukohustuslaste suhtes kehtiv piirang, mis oli tuvastatud <DATE ISO="20040701">1. juuli 2004. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wallentin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:403">EU:C:2004:403</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), andes neile võimaluse valida kas residentidele kehtestatud üldise maksustamissüsteemi või mitteresidentidele ette nähtud maksu kinnipidamise süsteemi vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Leides kõigepealt, et viimati nimetatud süsteem oli lõpuks üldiselt soodsam mitteresidentidele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, otsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kui tulu maksustamise käigus ei võimaldata mitteresidendist maksumaksjal, kes saab suurema osa oma tulust tuluallika riigist ja on valinud maksu kinnipidamise süsteemi, teha samasuguseid isiklikke mahaarvamisi, nagu võimaldatakse teha residendist maksumaksjatel üldise maksustamissüsteemi raames, siis ei ole tegemist diskrimineerimisega, mis oleks vastuolus ELTL artikliga 21, juhul kui mitteresidendist maksumaksjatele ei ole pandud maksukoormust, mis on üldiselt suurem maksukoormusest, mis lasub residendist maksumaksjatel ja nendega võrdsustatud isikutel, kes on nendega sarnases olukorras<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleb endiselt võtta arvesse kohtupraktikat, mis tuleneb <DATE ISO="20100318">18. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gielen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:148">EU:C:2010:148</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20130228">28. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Beker ja Beker</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:117">EU:C:2013:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Lisaks tundub mulle vaieldav Euroopa Kohtu arutluskäik <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kuivõrd diskrimineerimise olemasolu või puudumine ei sõltu üldisest tulemusest maksumaksjale ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>kahe maksumaksjate rühma erinevat kohtlemist […] võib määratleda diskrimineerimisena ELT lepingu tähenduses, kui nende olukord ei erine ühegi objektiivse asjaolu poolest, millele tuginedes saaks põhjendada nende kahe rühma erinevat kohtlemist selles osas<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt <DATE ISO="20100318">18. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gielen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:148">EU:C:2010:148</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Oletan samas, et Euroopa Kohtu seisukoht <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hirvonen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑632/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:765">EU:C:2015:765</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) juhindus tõenäoliselt soovist vältida seda, et mitteresidendist maksukohustuslane saaks tegeleda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/><HT TYPE="ITALIC">cherry picking</HT>’uga<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, see tähendab kasutada oma kasuks ära kahe eri maksustamissüsteemi kõige soodsamaid aspekte. Kui Euroopa Kohus tugines seega asjaolule, et mitteresidentidele kohaldatav maksustamissüsteem oli üldiselt soodsam kui põhimõtteliselt residentide suhtes kohaldatav süsteem, siis tegi ta seda sellepärast, et Rootsi õigus võimaldas mitteresidendist maksumaksjal valida täies ulatuses residentide suhtes kohaldatav maksustamissüsteem.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hünnebeck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑479/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:100">EU:C:2016:100</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletavad Prantsuse õigusnormid aga ei paku mitteresidentidele mingit valikut. Sellest tuleneb, et kui mitteresidendid nõuavad dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamist, mida võimaldatakse residentidele, ei tegele nad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/><HT TYPE="ITALIC">cherry picking</HT>’uga<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, vaid üritavad vastupidi saavutada võrdset kohtlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Teiseks, kui dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamine mitteresidentide poolt toob Prantsuse maksuhaldurile kaasa halduskoormuse, kehtib see <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ka residentide puhul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kolmandaks, nagu Euroopa Kohus meenutas <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 43, tuleb dividende saaval mitteresidendist maksumaksjal <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>otsustada, kas ta peab otstarbekaks investeerida vahendeid selliste dokumentide koostamisse ja tõlkimisse, millega tõendada tegevuskulude, mida ta soovib maha arvata, tegelikku suurust ja tõelevastavust<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Neljanda ja viimase punktina märgin, et kuigi ma möönan, et dividende maksvalt äriühingult ei oleks väga tõhus nõuda, et ta arvaks maha mitteresidendist maksumaksja dividendide saamisega otseselt seotud kulud, on Euroopa Kohus juba otsustanud, et mahaarvamine võib toimuda ka pärast maksu kinnipidamist, kinnipeetud maksu ühe osa tagastamise teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brisal ja KBC Finance Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata kolmanda eelotsuse küsimuse teisele osale nii, et kapitali vaba liikumise piirang, mis tuleneb niisugustest liikmesriigi õigusnormidest, nagu on käsitlusel käesolevas kohtuasjas, ja mille kohaselt on dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamise võimalus välistatud ainult mitteresidentidel, ei saa olla põhjendatud ei residentide maksustamisel üldises korras hilisema majandusaasta eest kohaldatava maksumäära ja mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt maksu kinnipidamisel kohaldatava maksumäära vahega, ega vajadusega tagada maksu sissenõudmise tõhusus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega maksustatakse mitteresidendist kahjumlikule äriühingule makstavaid dividende maksu kinnipidamise teel, samas kui samasuguste residendist äriühingute riigisiseste dividendide summat ei maksustata juhul, kui nad jäävad kahjumlikuks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kapitali vaba liikumise piirang, mis tuleneb liikmesriigi õigusnormidest, mille kohaselt on dividendide saamisega otseselt seotud kulude mahaarvamise võimalus välistatud ainult mitteresidentidel, ei saa olla põhjendatud ei residentide maksustamisel üldises korras hilisema majandusaasta eest kohaldatava maksumäära ja mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt maksu kinnipidamisel kohaldatava maksumäära vahega, ega vajadusega tagada maksu sissenõudmise tõhusus.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>