(1)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/696 (2) tehti Iirimaale direktiivi 91/676/EMÜ kohaselt erand, millega lubati Iirimaal põllumajanduslikel majapidamistel, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut hektari kohta aastas. Kõnealuse rakendusotsuse artikli 12 lõike 3 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 lubatud maale laotada sõnnikut koguses 220 kg lämmastikku hektari kohta aastas aladel, kus vesi voolab reostunud või reostamisohus olevatesse veekogudesse või kus on ilmnenud olukorra halvenemine. Rakendusotsust (EL) 2022/696 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.

(2)

Iirimaa esitas 25. septembril 2025 komisjonile uue erandi taotluse, mis sisaldab direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandas lõigus täpsustatud objektiivsetel kriteeriumidel põhinevat põhjendust.

(3)

Direktiivi 91/676/EMÜ raames erandi tegemise taotlused peaksid olema põhjendatud sama direktiivi III lisa punkti 2 kolmandas lõigus täpsustatud objektiivsete kriteeriumide alusel ning tuginema keskkonnamõju hindamistele, mis on nõutavad muu liidu õiguse, eelkõige nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2000/60/EÜ (4) ja 2001/42/EÜ (5) kohaselt.

(4)

Uue erandi ja uue nitraadialase tegevusprogrammi mõju tuleb hinnata ka direktiivi 92/43/EMÜ kontekstis. Sellega seoses nõutakse Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) otsuses kohtuasjas C-293/17, (6) milles on tõlgendatud kõnealuse direktiivi artikli 6 lõiget 3, et projektide puhul, mis hõlmavad väetiste kasutamist maapinnal ja kariloomade karjatamist, tuleb asjakohaselt hinnata nende mõju asjaomastele aladele, välja arvatud siis, kui objektiivsete asjaolude põhjal on võimalik kindlalt välistada võimalus, et kõnealused projektid võivad eraldi või koos muude projektidega avaldada neile aladele olulist mõju.

(5)

Samal ajal käsitletakse pooleliolevas kohtuasjas C-531/24, (7) mille Iirimaa kõrge kohus esitas Euroopa Kohtule 1. augustil 2024, küsimusi direktiivi 91/676/EMÜ tõlgendamise kohta seoses nõuetega, mis tuleb täita direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2001/42/EÜ alusel seoses erandite tegemisega direktiivi 91/676/EMÜ alusel. Eelkõige puudutavad need küsimused Iirimaa 2022.–2025. aasta nitraadialase tegevusprogrammiga seoses tehtud hindamiste piisavust ja nõuetekohasust ning seega ka selle programmiga kooskõlas tehtud riiklike erandite kehtivust neist kaitsealustele elupaikadele ja liikidele tuleneva keskkonnamõju kindlaksmääramisel. Nimetatud kohtuasjas tõstatatud küsimused puudutavad ka direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaldamist ja seda, kas erandid ei põhjusta pinnaveekogu seisundi halvenemist ega ohusta pinnavee hea seisundi või hea ökoloogilise potentsiaali ja hea keemilise seisundi saavutamist kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ.

(6)

Otsust kohtuasjas C-531/24 ei tehta tõenäoliselt enne 2025. aasta viimast kvartalit.

(7)

Kohtuasjas C-531/24 Euroopa Kohtult taotletud tõlgendus liidu keskkonnaõiguse asjakohaste õigusaktide konkreetsete aspektide kohta on äärmiselt oluline, et võimaldada Iirimaal teha kindlaks ja viia läbi vajalikud hindamised ning esitada seejärel täielik ja põhjalik eranditaotlus, mis sisaldab direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandas lõigus täpsustatud objektiivsetel kriteeriumidel põhinevat põhjendust, ja tagada vastavus muule liidu õigusele. Euroopa Kohtu suunistel võib olla ka otsene mõju parameetritele, mida komisjon peab nende õigusaktide tõlgendamisel ja kohaldamisel hindama ja arvesse võtma.

(8)

Iirimaa väljendas 31. juulil 2025 kindlat kavatsust viia lõpule õiguslikult nõutavad hindamised võimaliku uue erandi keskkonnamõju kohta, nagu on liidu õiguse alusel nõutud. Seda tehes peab Iirimaa arvesse võtma Euroopa Kohtu tõlgendust kohtuasjas C-531/24.

(9)

Iirimaa peab viima lõpule võimaliku uue erandi keskkonnamõju hindamise, mis on liidu õigusega nõutud, hiljemalt 31. detsembriks 2028, et tehtud järeldused kajastuksid direktiivi 91/676/EMÜ ja siseriiklike ülevõtvate õigusaktide kohaldamises, sealhulgas selleks, et esitada täielik ja põhjalik taotlus tulevaste erandite kohta, tuginedes kõigile vajalikele hindamistele kooskõlas Euroopa Kohtu õiguslike suunistega.

(10)

Seni on asjakohane, et käesoleva otsusega, millega pikendatakse kehtivat erandit, nähakse ettevaatusprintsiibi alusel ette teatavad lisatingimused erandiga hõlmatud põllumajanduslikele majapidamistele, mis asuvad valgaladel, kus esineb püsivaid ja märkimisväärseid probleeme. Need lisatingimused võib Iirimaa hindamistel põhinevate järelduste alusel läbi vaadata.

(11)

Andmetest, mille Iirimaa direktiivi 91/676/EMÜ artiklis 10 sätestatud aruandluskohustuse alusel esitas, nähtub, et ajavahemikul 2020–2023 olid veekogud üldiselt hea kvaliteediga. 99 % Iirimaa põhjavee seire jaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 78,5 % neis seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Kõigis Iirimaa pinnavee seire jaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 99,1 % neis seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Eutrofeerumist või eutrofeerumise ohtu täheldati 27,5 % pinnavee seire jaamades. Põhjavee suundumuste kohta märkis 29,7 % põhjavee seire jaamadest, et nitraadisisaldus on suurenenud, 56,4 %, et olukord oli stabiilne, ning 13,8 %, et nitraadisisaldus väheneb. Pinnavee suundumuste kohta märkis 14,5 % pinnavee seire jaamadest nitraadisisalduse suurenemist, 74,9 % olukorra stabiilsust ja 10,6 %, et nitraadisisaldus väheneb.

(12)

Iirimaa keskkonnakaitseameti poolt 2025. aasta augustis avaldatud 2022.–2024. aasta andmed lämmastikukoormuse vähenemise kohta, mis on vajalik selleks, et saavutada keskkonnaeesmärgid Iirimaa suurimates jõgedes, näitavad, et puudujääk eesmärgi saavutamisel on endiselt väga suur Barrow’ (38 %), Slaney (31 %) ja Nore’i (16 %) jõe puhul ning on võrreldes 2017.–2019. aastaga suurenenud (6 %-lt 11 %-le) Blackwateri jõe puhul.

(13)

Iirimaa loomasõnniku kogutoodang on viimastel aastatel suurenenud. Veise-, sea- ja lambasõnniku toodang suurenes aastatelt 2016–2019 kuni aastateni 2020–2023 vastavalt 2 %, 2 % ja 8 %. Kasutatava põllumajandusmaa pindala vähenes 2020.–2023. aastal 2016.–2019. aastaga võrreldes 3,4 % ning 2020.–2023. aastal oli loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine kogus 120 kg lämmastikku hektari kohta, võrreldes 113 kg lämmastikuga hektari kohta 2016.–2019. aastal. Mineraalse lämmastikväetise kasutamine kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta vähenes 2020.–2023. aastal võrreldes 2016.–2019. aastaga 2,2 %.

(14)

6. septembril 2024 teatas Iirimaa kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 15 komisjonile oma kolmanda vesikonna majandamiskava avaldamisest. See sisaldab tegevuskava Iirimaa veekogude taastamiseks heasse või veelgi paremasse seisundisse ja nende kaitsmiseks. Komisjon analüüsib praegu seda majandamiskava.

(15)

8. augustil 2025 saatis Iirimaa kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 17 komisjonile aruande selle direktiivi alusel võetud meetmete rakendamise kohta. Aruanne sisaldas teavet kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 1 osutatud kaitsemeetmete kohta ning hinnangut selle kohta, milline on kaitsemeetmete mõju sama direktiivi I lisas loetletud looduslike elupaigatüüpide ja II lisas loetletud liikide kaitsestaatusele, samuti direktiivi artiklis 11 osutatud järelevalve peamisi tulemusi.

(16)

Rakendusotsuse (EL) 2022/696 artikli 12 kohaselt 2023. aastal tehtud vahehindamise tulemusena tugevdas Iirimaa 2025. aastal oma nitraadialast tegevusprogrammi vastavalt õigusaktile „European Union (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) (Amendment) Regulations 2025“, (8) sealhulgas vähendades lubatud väetisekoguseid. Neid täiendavaid tugevdatud regulatiivseid meetmeid tuleks kajastada rakendusotsuse (EL) 2022/696 artiklites 6–9. Lisaks kehtestas Iirimaa põllumajandustootjatele 60 miljoni euro suuruse toetuskava „Farming for Water“, et lahendada veega seotud probleeme põllumajanduses. Kava alusel rahastatakse ka lämmastiku leostumise ja mullaerosiooni vähendamise meetmeid põllumajanduslikes majapidamistes.

(17)

Iirimaa võttis 8. detsembril 2025 vastu uue nitraadialase tegevusprogrammi, (9) mis kajastab rakendusotsuse (EL) 2022/696 artiklites 4–12 sätestatud nõudeid ning milles kavandatakse ka täiendavad ja tugevdatud meetmed direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide järgimiseks.

(18)

Uues nitraadialases tegevusprogrammis kavandab Iirimaa alates 2028. aastast suurendada loomakasvatusettevõtetes nõutavat läga ja reovee säilitamise mahtu. Eesmärk on vähendada punktreostusallikatest pärit kao ja maapinnalt toitainete kao riski ning võimaldada toitainete sihipärast kasutamist, kui see on põllukultuuride kasvatamiseks vajalik. Need meetmed kajastavad praegusi teadmisi edusammudest piimakarjakasvatuses ja sellega seotud põllumajandussüsteemides, mis näitavad, et Iirimaa keskmise piimalehma tekitatud läga kogus on kehtivatest regulatiivsetest väärtustest 21 % suurem ja piimalehma tekitatud reovee kogus on 43 % suurem.

(19)

Iirimaa on lisanud ka täiendavad meetmed toitainete jaotumise parandamiseks hajutatud piimakarjakasvatusettevõtetes, kehtestades väiksema lubatud nitraadikoguse, kui ei ole võimalik tõendada, et loomasõnnikut laotatakse põllumajandusliku majapidamise kõigile maadele, mitte ainult teatavatele aladele. Hajutatud põllumajanduslikes majapidamistes karjatatakse lüpsilehmi peamiselt maa-alal, kuhu pääseb lüpsiplatsilt. Need maa-alad võivad saada suurema osa põllumajandusliku majapidamise loomasõnnikus sisalduvast lämmastikust, sest need asuvad lauda lähedal. Kuigi põllumajandusliku majapidamise lubatud toitainekogus põhineb kogu põllumajanduslikul maa-alal, ei pruugi toitainete jaotumine hajutatud põllumajanduslikes majapidamistes praktilistel ja majanduslikel põhjustel ulatuda laudast kaugemal asuvatele maadele.

(20)

Täiendavaid meetmeid, mis on seotud säilitusmahuga ja toitainete jaotuse parandamisega hajutatud põllumajanduslikes majapidamistes, tuleks kajastada rakendusotsuses (EL) 2022/696 sätestatud tingimustes.

(21)

Seepärast võetakse käesolev otsus vastu, võttes arvesse õigusakti „European Union (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2022“ (10) kohase nitraadialase tegevusprogrammi 2025. aastal muudetud versiooni ja 2025. aasta õigusaktiga nr 588 rakendatavat Iirimaa tegevusprogrammi.

(22)

2022. aastal vastu võetud nitraadialase tegevusprogrammi alusel vähendati erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes keemilise lämmastiku lubatud kogust 2022. aastal 10 % ja 2025. aastal veel 5 %. Keemilise lämmastiku lubatud kogus on erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes siiski suurem kui muudes põllumajanduslikes majapidamistes. Hiljutises uuringus, mille Iirimaa põllumajanduse ja toidutööstuse arendamise asutus Teagasc avaldas 2025. aasta septembris, jõuti järeldusele, et kui keemilise lämmastiku lubatud maksimumkogust vähendati erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes 5 %, vähenes modelleeritud lämmastiku leostumine 2,4–3,3 %. Vähenemine oli suurim põllumajanduslikes majapidamistes, kus keemilise lämmastiku lubatud kogus oli suurim. Seepärast on asjakohane näha valgaladel, kus esineb püsivaid ja märkimisväärseid probleeme lämmastikukoormuse vähendamise eesmärkide saavutamisel, 2028. aastaks kaitsemeetmena ette keemilise lämmastiku lubatud koguse edasine vähendamine erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes.

(23)

Keemiliste ja orgaaniliste väetiste kasutamise piiramine avatud pinnavete ümber on üks peamisi meetmeid direktiivi 91/676/EMÜ alusel. Väetamata puhverribad pikendavad toitainete viibeaega põllul tervikuna. Seeläbi suureneb ka fosfori mullas säilimise ja nitraatide denitrifitseerimise võimalus. Uue nitraadialase tegevusprogrammiga on keelatud kasutada keemilisi väetisi pinnaveest kolme meetri raadiuses ning säilitatud piirang, mis on seotud orgaanilise väetise või reovee kasutamisega viie meetri raadiuses pinnaveest ja sellest kümne meetri raadiuses, kui maa keskmine kalle vee suunas on suurem kui 10 %. Erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes on nii sõnniku kui ka keemiliste väetiste kasutamine suurem kui muudes põllumajanduslikes majapidamistes. Seepärast on asjakohane näha valgaladel, kus esineb püsivaid ja märkimisväärseid probleeme lämmastikukoormuse vähendamise eesmärkide saavutamisel, 2028. aastaks kaitsemeetmena ette laiema puhvervööndi kasutamine erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes.

(24)

Lisatingimused, mis on seotud keemilise lämmastiku lubatud kogusega ja pinnavete ümber puhvervööndite kasutamisega erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes, kajastavad riskipõhist ja sihipärast lähenemisviisi valgalade puhul, kus esineb püsivaid ja märkimisväärseid probleeme lämmastikuheitega, ning neid tuleks kajastada ka rakendusotsuses (EL) 2022/696.

(25)

Tingimusi, mis on seotud keemiliste väetiste kasutamise vähendamisega ja puhvervöönditega erandiga hõlmatud põllumajanduslikes majapidamistes valgalade puhul, kus esineb püsivaid ja märkimisväärseid probleeme lämmastikuheitega, tuleks kohaldada lisaks tingimustele, mis on erandiga hõlmatud põllumajanduslikele majapidamistele kehtestatud rakendusotsusega (EL) 2022/696, sealhulgas käesoleva otsusega lisatud tingimused. Eriti olulised on nõuded, mis käsitlevad lupjamist, registreerimist Iirimaa väetiseandmebaasis, loomkoormust väljaspool 30 km raadiust, toitainete tasakaalu arvutamist, kohustuslikku koolitust, erieeskirju elurikkust soodustava hekkide hooldamise kohta ja valgusisaldust söödakontsentraatides.

(26)

Riiklikku halduskontrollide, inspekteerimiste ja sanktsioonide programmi, mis on seotud rohumaad omavate loa saanud põllumajanduslike majapidamiste vastavusega rakendusotsuse (EL) 2022/696 artiklites 5–9 sätestatud tingimustele, tuleks laiendada, et see hõlmaks selle otsuse artiklis 9a sätestatud lisatingimusi.

(27)

Arvestades pooleliolevat kohtuasja C-531/24, mille Iirimaa kõrge kohus esitas Euroopa Kohtule ja milles selgitatakse täpsemalt nõudeid, mida Iirimaa ametiasutused peavad täitma direktiivide 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ alusel seoses direktiivi 91/676/EMÜ III lisa kohase eranditaotlusega, võib olla asjakohane vaadata käesolevas otsuses sätestatud tingimused läbi pärast Euroopa Kohtu eelotsust selles kohtuasjas.

(28)

Võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning vajadust tagada õiguskindlus ja järgmiste sammude usaldusväärsus, on asjakohane ja mõistlik pikendada erandkorras ja lisatingimusi kohaldades rakendusotsuse (EL) 2022/696 kohaldamist kolmeaastaseks piiratud ajavahemikuks, et oleks võimalik selgitada õigusraamistikku Iirimaale uue erandi tegemiseks ning et Iirimaa saaks vastavalt kohandada hindamisi ja oma õigusraamistikku Euroopa Kohtu antavate suuniste järgi.

(29)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2022/696 vastavalt muuta.

(30)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

Lisatakse artikkel 3a:

2)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Alates 1. jaanuarist 2028 antakse luba aladel, kus toimub äravool Barrow’, Slaney, Nore’i ja Blackwateri jõkke ning nende lisajõgedesse, peale esimeses lõigus sätestatud tingimuste ka artiklis 9a sätestatud tingimustel.“

3)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklisse 8 lisatakse lõiked 6, 7 ja 8:

5)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

6)

Lisatakse artikkel 9a:

7)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

8)

Artikli 13 esimesele lõigule lisatakse punkt j:

9)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Iirimaa tegevusprogrammiga, mida rakendatakse 2022. aasta õigusaktiga nr 113 „European Union (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2022“ (muudetud kujul), ning seoses 2025. aasta õigusaktiga nr 588 rakendatava Iirimaa tegevusprogrammiga.

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2028.“