EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.10.2024
COM(2024) 438 final
2024/0240(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.10.2024
COM(2024) 438 final
2024/0240(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping 1 (edaspidi „leping“) allkirjastati Kopenhaagenis 4. juulil 2002 ja sõlmiti algselt ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2002 2 . Lepingu artikli 12 punkti b kohaselt võib lepingut pikendada selle osaliste kokkuleppel viie aasta kaupa. Lepingut on pikendatud neli korda: 2003., 3 2011., 4 2015. 5 ja 2020. 6 aastal.
Praeguse lepingu kehtivus lõpeb 8. novembril 2024.
Lepingu pikendamine veel viieks aastaks on mõlema lepinguosalise huvides, et edaspidigi hõlbustada ELi ja Ukraina koostööd ühistes teaduse ja tehnoloogia prioriteetsetes valdkondades ning tuua sellega kasu mõlemale lepinguosalisele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 4.
Ukrainas on välja kujunenud pikaajaline teaduse ja tehnoloogia kõrge taseme traditsioon ning hoolimata viimaste aastate raskustest ning Venemaa õigusvastasest ja provotseerimata agressioonisõjast Ukraina vastu on Ukrainas endiselt tipptasemel teadus ja teadlased ning riik on endiselt oluline teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tegutseja liidu naabruses. Liit ja Ukraina on pikka aega teinud väga tihedat koostööd, eelkõige kõrgtehnoloogiliste/uute materjalide, IT-tehnoloogia, füüsika ja astronoomia, inseneriteaduse ning põllumajandus-, nano- ja biotehnoloogia ning nende rakenduste valdkonnas eri sektorites, nagu lennundus, energeetika ja biomeditsiin (eelkõige vähktõve immunoteraapia alal).
Ukraina haridus- ja teadusministeerium ning Ukraina välisministeerium väljendasid 23. mai 2024. aasta kirjas soovi lepingut pikendada. Ukraina valitsus on lepingu pikendamise menetlust juba alustanud.
Esildatud otsuse sisu on kehtiva lepingu pikendamine. Kõigis muudes aspektides on see identne olemasoleva lepingu sisuga. Seega ei looda pikendatud lepinguga kummalegi lepinguosalisele uusi ega täiendavaid õigusi ega kohustusi, vaid pikendatakse lepinguosaliste vahel juba kehtivat õiguslikku korraldust teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Algatus on täies kooskõlas komisjoni teatisega teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta 7 .
Lepingu abil rakendatakse ühtlasi ELi rahvusvahelist teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiat, milles kutsutakse üles looma ELis rahvusvahelisemat ja avatumat teadusuuringute ja innovatsiooni keskkonda.
Lepingut täiendab programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerimise leping, milles keskendutakse konkreetselt tingimustele, millel Ukraina programmis „Euroopa horisont“ ning Euratomi teadus- ja koolitusprogrammides osaleb 8 . Teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamine võimaldab säilitada kahepoolse teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikoostöö üldise õigusraamistiku ning saadab taaskord poliitilise signaali selle kohta, kui oluliseks peab EL koostööd Ukrainaga teaduse ja tehnoloogia valdkonnas.
•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega
Euroopa Ülemkogu 23.–24. juuni 2022. aasta järeldustes kinnitati taas tugevat toetust Ukrainale, arvestades jätkuvat konflikti Venemaaga, ning võetud kohustust jätkata Ukraina üldise majandusliku, sotsiaalse ja rahandusalase vastupanuvõime toetamist. Lisaks on Ukraina teadus- ja innovatsioonikeskkonna toetamise ja tugevdamise meetmed esitatud Ukraina rahastu Ukraina kavas, mis kiideti heaks nõukogu 14. mai 2024. aasta rakendusotsusega 2024/1447. Käesoleva lepinguga luuakse alus teadus- ja tehnoloogiakoostöö jätkamiseks Ukrainaga, et toetada neid prioriteete.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi õigus võtta teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas rahvusvahelisi meetmeid põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v.
•Subsidiaarsus
ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt kuulub teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse teostamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.
Lepingu eesmärk on kannustada, arendada ja hõlbustada liidu tasandil koostööd Ukrainaga ühist huvi pakkuvates teaduse ja tehnoloogia valdkondades. See hõlmab Ukraina üksuste osalemist liidu projektides teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames.
Ükski liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline kahepoolne leping ei võimalda seada sisse liidu tasandi koostööd kolmanda riigiga teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Algatus ei kuulu Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) alla. Seda programmi rakendatakse vaid siis, kui õigusakti ettepanekutega soovitakse muuta kehtivaid ELi õigusnorme ja kui tekivad regulatiivsed kulud.
4.MÕJU EELARVELE
Vastavalt finantsselgituses kirjeldatule ei nõua algatus inim- ega haldusressursse.
Eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:
– kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise veel viieks aastaks (st alates 8. novembrist 2024 kuni 8. novembrini 2029).
2024/0240 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 9
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu kiitis 6. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/96/EÜ 10 heaks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu 11 (edaspidi „leping“) sõlmimise. Lepingule kirjutati alla Kopenhaagenis 4. juulil 2002 ning see jõustus 11. veebruaril 2003.
(2)Lepingu artikli 12 punkti b kohaselt sõlmiti leping esialgu 31. detsembrini 2002 ning seda võib liidu ja Ukraina (edaspidi „lepinguosalised“) kokkuleppel pikendada viie aasta kaupa.
(3)Nõukogu otsusega 2003/737/EÜ 12 pikendati lepingut 22. septembril 2003 viieks aastaks. Edasi pikendati lepingut nõukogu otsustega 2011/182/EL, 13 (EL) 2015/344 14 ja (EL) 2020/788 15 veel viieks aastaks tagasiulatuvalt alates vastavalt 8. novembrist 2009, 8. novembrist 2014 ja 8. novembrist 2019. Viimati pikendatud lepingu kehtivus lõpeb 8. novembril 2024.
(4)Ukraina on oluline teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tegutseja liidu naabruses. Selleks et edaspidigi lihtsustada koostööd ühistes teaduse ja tehnoloogia prioriteetsetes valdkondades, leiavad mõlemad lepinguosalised, et lepingu pikendamine oleks nende mõlema huvides.
(5)Mõlemad lepinguosalised on kinnitanud oma soovi pikendada lepingut veel viieks aastaks. Pikendatud lepingu sisu peaks olema identne lepingu sisuga. Lepingu järjepidevuse tagamiseks peaks pikendamine jõustuma alates 8. novembrist 2024.
(6)Lepingu pikendamine tuleks seepärast liidu nimel heaks kiita.
(7)Komisjon tegutseb liidu nimel, et väljendada liidu nõusolekut lepingut pikendada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamine uueks viieaastaseks ajavahemikuks.
[Lepingu pikendamine jõustub 8. novembril 2024.]
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 3
Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
FINANTSSELGITUS
Sisukord
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
•Subsidiaarsus
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
4.MÕJU EELARVELE
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Üldeesmärgid
Algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.
1.4.2.Erieesmärgid
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4.Tulemusnäitajad
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige peasekretariaat, õigustalitus, Euroopa Liidu välisteenistus ja järgmised peadirektoraadid: AGRI, BUDG, CLIMA, CNECT, EAC, ENER, GROW, JRC, MARE ja MOVE.
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb
◻ uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 16
☑ olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Üldeesmärgid
Algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.
1.4.2.Erieesmärgid
Erieesmärk nr 4.1
Otsus võimaldab lepinguosalistel tihendada koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust ning suurendada juba tehtava koostöö ulatust ja käsitleda üleilmseid esmatähtsaid probleeme, soodustades üksteise juurdepääsu kummagi programmidele.
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Otsus võimaldab ELil ja Ukrainal tehtava koostöö kaudu saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest vastastikku kasu saada. Otsus võimaldab vahetada eriteadmisi ning edasi anda oskusteavet mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.
1.4.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Komisjon seirab korrapäraselt kõiki lepingu alusel võetavaid meetmeid, sh koostööd. Hinnatakse muu hulgas järgmist:
a) osalusnäitajad – analüüsitakse ELi raamprogrammides osalevate Ukraina üksustega ning Ukraina programmides osalevate ELi üksustega (kui need andmed on kättesaadavad) seotud arve ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed ja teemavaldkonnad ning loodud väljund);
võrdlusalus: 223 osalemist (programmis „Euroopa horisont“ 27. juuniks 2024),
eesmärk: > 336 osalemist (eesmärgi järgi on osalemine suurem kui edukuse määr programmi „Horisont 2020“ puhul, mis oli 336);
b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate Ukraina üksuste edukuse määr võrreldes muude ELi-väliste riikide ning liikmesriikide omaga; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);
võrdlusalus: 17,00 % (programmi „Euroopa horisont“ puhul 27. juuni 2024 seisuga),
eesmärk: > edukuse määr 9,33 % (eesmärgi järgi on edukuse määr kõrgem kui programmi „Horisont 2020“ puhul, mis oli 9,33 %).
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava.
Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Hoolimata Venemaa jätkuvast agressioonisõjast Ukraina vastu on ELi ja Ukraina teadus- ja innovatsioonikoostöö viimastel aastatel pidevalt tihenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Lepingu pikendamine võimaldab ELi ja Ukrainal pääseda hõlpsamini ligi vastavalt Ukrainas ja ELis loodud teaduslikele teadmistele ning neil osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi paremini teadmisi ja tehnoloogialahendusi vahetada.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Senisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd Ukrainaga kui ELi strateegilise teadus- ja innovatsioonipartneriga.
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Ukrainaga sõlmitud lepingu pikendamine on igati kooskõlas rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö üldise poliitikaraamistikuga (COM(2012) 497).
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata
1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
☑ Piiratud kestusega
–☑ hõlmab ajavahemikku [8.11.2024]–[8.11.2029]
–◻ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
◻ Piiramatu kestusega
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid
☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
–☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–◻ rakendusametite kaudu
◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
–◻ avalik-õiguslikele asutustele;
–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
–◻ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Lepingu kohast koostööd jälgitakse korrapäraselt lepingu artikli 6 alusel loodud ühiskomitee koosolekutel.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Teadus- ja tehnoloogialepingu kohase koostöö haldamine ja kontroll toimub lepingu artikli 6 alusel loodud ühiskomitee koosolekute kaudu.
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli võimaldamiseks toimuvad korrapäraselt ühiskomitee koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Kontrollisüsteemis ei ole riske kindlaks tehtud.
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
puudub
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
Kui kehtiva liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi („Euroopa horisont“) rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kaasamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui tal on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.
Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.
Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõigisse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013.
Eelkõige tuleb lepingutes sätestada järgmised punktid:
– lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimisega;
– halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana kooskõlas määrustega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999;
– kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine kooskõlas raammäärusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, sh musta nimekirja koostamine;
– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused õigusnormide rikkumise või pettuse korral peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.
Lisaks rakendavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad tavapärase meetmena koostöö teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli programmi. Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi üksus teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda teeb kohapealseid inspekteerimisi.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid |
muud kolmandad riigid |
muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
puudub |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
||
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid |
muud kolmandad riigid |
muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
puudub |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
||
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
–◻ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
1 |
Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond |
|
DG: RTD (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat) |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
||
|
• Tegevusassigneeringud |
|||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|||||||
|
Maksed |
(2a) |
||||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|||||||
|
Maksed |
(2b) |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud |
|||||||||
|
Eelarverida |
(3) |
||||||||
|
DG RTD
|
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
|||||||
|
Maksed |
= 2a + 2b +3 |
||||||||
|
|
Kulukohustused |
(4) |
|||||||
|
Maksed |
(5) |
||||||||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
|||||||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
||||||||
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
(4) |
|||||||
|
Maksed |
(5) |
||||||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
|||||||
|
Maksed |
= 5 + 6 |
||||||||
|
|
7 |
„Halduskulud“ |
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
||||
|
DG: RTD (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat) |
||||||||||
|
• Personalikulud |
||||||||||
|
• Muud halduskulud |
||||||||||
|
DG RTD KOKKU |
Assigneeringud |
|||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
KOKKU |
|||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
||||||||||
|
Maksed |
|||||||||||
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩ |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|||||||||||||
|
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||||
|
Väljundi liik 17 |
Keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
||
|
ERIEESMÄRK nr 1 18 ... |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
|||||||||||||||||||
|
ERIEESMÄRK nr 2... |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||||||||
|
KOKKU |
|||||||||||||||||||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
–☑ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
–◻ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud halduskulud |
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud
|
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
|
KOKKU |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus
–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
–◻ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta N + 2 |
Aasta N + 3 |
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
|||||
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
|||||||||
|
20 01 02 03 (delegatsioonides) |
|||||||||
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
|||||||||
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) |
|||||||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
|||||||||
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |
|||||||||
|
1.1.XX 01 xx yy zz |
- peakorteris |
||||||||
|
- delegatsioonides |
|||||||||
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
KOKKU |
|||||||||
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt; vajaduse korral võidakse haldava peadirektoraadi personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
–◻ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.
–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
–☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
–◻ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
||||||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
||||||||
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–◻ omavahenditele
–◻ muudele tuludele
–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida: |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju |
||||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
|
Artikkel …. |
||||||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).