(1)

3. detsembril 2019 esitas ettevõtja Enel Green Power (edaspidi „taotluse esitaja“) komisjonile direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 1 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“). Taotlus on kooskõlas komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/1804 (2) artikli 1 lõikega 1.

(2)

Taotluses on käsitletud direktiivi 2014/25/EL artiklis 9 osutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmist ja hulgimüüki Itaalias taotluse esitaja poolt. Taotluses kirjeldatakse järgmisi teenuseid: päikese-, tuule-, minihüdro- ja geotermiline energia. Taotluse esitaja ei lisanud taotlusesse biomassi ja biogaasi, sest ta väidab, et komisjoni praktika kohaselt peavad neid tehnoloogiaid praegu toetavad stimuleerivad kavad viima järelduseni, et asjaomased turud ei ole veel konkurentsile otseselt avatud.

(3)

Taotlusele ei olnud lisatud sõltumatu riikliku ametiasutuse põhjendatud seisukohta. Sellest tulenevalt tuleb komisjonil vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa punktile 1 võtta taotluse suhtes 105 tööpäeva jooksul vastu rakendusakt. Esialgne tähtaeg peatati vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa punktile 2. Taotluse esitaja ja komisjoni vahel kokku lepitud tähtaeg rakendusakti vastuvõtmiseks lõpeb 31. juulil 2020.

(4)

Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse lepingute sõlmimise suhtes, mis käsitlevad muu hulgas elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevusi kõnealuse direktiivi tähenduses, välja arvatud juhul, kui see tegevus on hõlmatud selle direktiivi artikli 34 kohase erandiga.

(5)

Direktiivi 2014/25/EL alusel ei kohaldata kõnealust direktiivi selles käsitletava tegevuse võimaldamiseks ette nähtud lepingute suhtes, kui liikmesriigis, kus seda tegevust tehakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis võivad hõlmata asjaomaste toodete või teenuste omadusi, nõudluse või pakkumise aspektis asendatavaks peetavate alternatiivsete toodete või teenuste olemasolu, hindu ja mitme kõnealuseid tooteid tarniva või teenuseid osutava tarnija tegelikku või võimalikku kohalolekut turul.

(6)

Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui asjaomane liikmesriik on rakendanud asjakohased liidu õigusaktid, mis avavad asjaomase sektori või osa sellest konkurentsile, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas, kus taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügi puhul on nimetatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (3).

(7)

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal on Itaalia võtnud direktiivi 2009/72/EÜ siseriiklikku õigusesse üle seadusandliku dekreediga nr 93/2011, mida on hiljem muudetud seaduse nr 115/2015 artikliga 26 ja seaduse nr 122/2016 artikliga 33. Seetõttu ei peeta juurdepääsu asjaomasele turule vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikele 3 piiratuks.

(8)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole eraldi võetuna otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Kuna taotluses käsitletud eri tegevuste tingimused on erinevad, tuleb konkurentsiolukorra uurimisel arvesse võtta eri turgude erinevat olukorda.

(9)

Käesolev otsus ei piira konkurentsi- ja riigiabieeskirjade ega muid valdkondi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist. Eelkõige ei pruugi kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34, olla tingimata samad, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (4) kohasel hindamisel, nagu on kinnitanud Üldkohus (5).

(10)

Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletavad tegevused on avatud teatavale konkurentsile turgudel, kuhu juurdepääs ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses piiratud, sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud hankelepinguid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et taotluses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.

(11)

2012. aastal määratles komisjon oma rakendusotsuses 2012/539/EL, (6) et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmine ja hulgimüük on eraldiseisev turg.

(12)

2017. aastal võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2018/71 (7) seoses Madalmaade elektrituruga. Madalmaade puhul leidis komisjon, et puudub vajadus määrata kindlaks eraldi elektriturud olenevalt elektri allikast. Itaalia puhul olid rakendusotsusest 2012/539/EL kõrvalekaldumise peamised põhjused järgmised: asjaolu, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat müüdi otse hulgimüügiturul ja mitte turuvälisele üksusele, milleks on süsteemihaldur Saksamaal ja Gestore dei Servizi Energetici (GSE) Itaalias, eelistarne puudumine taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia puhul, asjaolu, et taastuvelektri suhtes kohaldatava seadusega ettenähtud hüvitusmäära vorm oli lisatasu elektrienergia tarnimise eest (erinevalt fikseeritud määrast, nagu Saksamaa ja Itaalia pretsedentides), ning asjaolu, et taastuvate energiaallikate toetuste suhtes kohaldati alguses pakkumismenetlust, kus eri tehnoloogiad konkureerisid ettemääratud toetuste summa nimel.

(13)

Käesolevas taotluses on taotluse esitaja seisukohal, et Itaalias on taastuvatest energiaallikatest ja tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrienergia hulgimüük osa samast turust.

(14)

Itaalia konkurentsiasutus Autorita’ Garante della Concorrenza e del Mercato („AGCM“) leidis oma 6. märtsi 2020. aasta kirjas, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootmise jaoks ei ole võimalik kindlaks teha eraldi turgu, mis eristuks tavapärastest energiaallikatest energia tootmise turust. Asutus märgib, et taastuvatest ja tavapärastest energiaallikatest energia tootmine on elektrinõudluse rahuldamise seisukohast täiesti asendatavad ning turutingimustel müüdava taastuvenergia osakaal on suur (üle 50 % koguenergiast). Sellega seoses väidab AGCM, et taastuvatest energiaallikatest tootmisel antavaid stiimuleid on alates 2012. aastast märkimisväärselt vähendatud ning aja jooksul on nende tase kaldunud tagama üksnes elektritootjate kulude hüvitamise.

(15)

Komisjon märgib, et taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist Itaalias toetavad mitmed eri karakteristikutega kavad.

(16)

Komisjon analüüsis rakendusotsuses 2012/539/EL seoses Itaaliaga nelja taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist toetava kava omadusi. Võttes arvesse pärast kõnealust otsust Itaalias taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise toetamiseks kehtestatud kavade eri omadusi, jagatakse turg käesolevates põhjendustes esitatud analüüsi eesmärgil ühelt poolt Itaalias taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise toetamiseks kehtestatud kavadeks, mida on analüüsitud rakendusotsuses 2012/539/EL, ja teiselt poolt Itaalias pärast kõnealust otsust kehtestatud kavadeks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise toetamiseks.

(17)

Seoses sellega on oluline mainida, et asjaomastel turgudel ei kohaldata mitte kõigi turuosaliste suhtes riigihanke-eeskirju. Seepärast oleks neil äriühinguil, kelle suhtes neid eeskirju ei kohaldata, nendel turgudel tegutsedes võimalus avaldada konkurentsisurvet turuosalistele, kelle suhtes riigihanke-eeskirju kohaldatakse.

(18)

Elektrisektoris peetakse asjaomast geograafilist turgu sageli oma ulatuselt riiklikuks. Asjaomane geograafiline piirkond võib siiski sõltuda ka võrgupiiranguid kajastavast pakkumispiirkonna konfiguratsioonist.

(19)

Oma rakendusotsuses 2012/539/EL leidis komisjon, et võrgupiirangute tõttu ja selleks, et hinnata, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (8) artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, loetakse tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi asjaomasteks geograafilisteks turgudeks põhjaosa makrotsoon ja lõunaosa makrotsoon.

(20)

Geograafilise turu puhul on taotluse esitaja seisukohal, et see on riigisisene turg.

(21)

Itaalia ametiasutused märgivad oma 6. märtsi 2020. aasta kirjas, et lõunaosa makrotsooni ja Sardiinia hinnavahet on vähendatud peaaegu nullini, samas kui lõunaosa makrotsooni ja Sitsiilia makrotsooni hinnavahet on vähendatud. AGCM rõhutab Itaalia turgu mõjutanud hajutamisprotsessi, mida näitab Herfindahli-Hirschmani indeksi (HHI) pidev kahanemine riiklikul tasandil (2018. aastal 549, 2017. aastal 686, 2016. aastal 713 ja 2012. aastal 884). Taotluse esitaja esitas HHI arvutuse oma 19. septembri 2019. aasta kirjas. AGCM juhib siiski tähelepanu sellele, et vähemalt ühe makrotsooni (Sitsiilia) puhul tundub, et tsooni hind on endiselt püsivalt ja märkimisväärselt erinev hinnast ülejäänud riigis.

(22)

Komisjon nõustub, et hinnavahede areng viimase kaheksa aasta jooksul on näidanud makrotsoonide märkimisväärset lähenemist. Sitsiilia makrotsooni turu kõrgema hinna püsimine näib siiski õigustavat kõnealuse tsooni eraldamist ülejäänud Itaalia turust.

(23)

Et teha käesoleva otsuse jaoks analüüs ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse ja riigiabi eeskirjade kohaldamist, käsitab komisjon kahte asjaomast geograafilist turgu: ühelt poolt põhjaosa, lõunaosa ja Sardiinia makrotsoonid ning teiselt poolt Sitsiilia makrotsoon.

(24)

Komisjon jõudis oma rakendusotsuses 2012/539/EL järeldusele, et riigihanke-eeskirjade täitmisest võib vabastada ainult tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi. Otsuses märgiti, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimus tuleks lugeda täidetuks tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul Itaalia territooriumil, välja arvatud Sardiinias ja Sitsiilias. Otsuses analüüsiti nelja taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist stimuleeriva kava omadusi.

(25)

Comitato Interministeriale Prezzi del 29 aprile 1992 (CIP6) mehhanism koosneb seadusejärgsest võrku tarnimise tariifist elektrile, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja nendega sarnastest allikatest, eelkõige elektrile, mis on toodetud soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamades. Kõnealune mehhanism katab tegevus-, kapitali- ja kütusekulud ning hõlmab stiimulit, mida kohaldatakse esimesel kaheksal tegevusaastal.

(26)

Kõikehõlmavat tariifi kohaldatakse elektrijaamade suhtes, mille olemasolev võimsus on tuuleparkide puhul alla 200 kW ja muud liiki taastuvate energiaallikate puhul alla 1 MW. See süsteem on tagatud 15 aastaks, see on vabatahtlik ja alternatiiv roheliste sertifikaatide süsteemile. Kõikehõlmav tariif sisaldab energia hinda ja stiimulit.

(27)

Roheliste sertifikaatide mehhanism („CV“) põhineb kohustuslike kvootide kehtestamisel tavapärastest energiaallikatest toodetava elektri tootjate ja importijate suhtes, kes peavad ostma iga aasta teatava arvu rohelisi sertifikaate. Seejärel jaotatakse rohelised sertifikaadid taastuvenergia rajatistele olenevalt toodetava energia allikast ning sertifikaate võib vahetada energiaturust eraldi turul. Taastuvelektri tootjad saavad tulu taastuvenergia müügist ja stiimulina ka tulu roheliste sertifikaatide müügist. Roheliste sertifikaatide väärtus määratakse kindlaks nõudluse (tavapärastest energiaallikatest toodetava energia tootjate ja importijate poolt) ja pakkumise (taastuvatest energiaallikatest elektri tootjate poolt) suhte alusel. Roheliste sertifikaatide skeemi kohaldatakse üle 1 MW suuruse võimsusega rajatiste puhul (välja arvatud fotogalvaanilised rajatised) ja üle 200 kW tuuleenergia puhul.

(28)

Rohelisi sertifikaate muudeti 2016. aasta jaanuaris ja need nimetati ümber GRINiks. See toimib kord kvartalis makstava hüvitise kaudu, mis lisandub kavast kasusaajatele makstavale elektrihinnale. GRINi alusel makstud summad ja nende kestus on täpselt samad, mida kasusaajad oleksid saanud varasemate roheliste sertifikaatide alusel.

(29)

Energiakontode („CE“) süsteemiga motiveeritakse elektri tootmist fotogalvaanilistest allikatest, makstes tootjatele lisatasu elektrienergia tarnimise eest päev-ette-turu hinnaga ja stimuleerivat tasu. See stiimulite süsteem on tagatud 20 aastaks.

(30)

Võttes arvesse kõnealuste kavade omadusi ning toodetava elektrienergia tootmise ja hulgimüügi eripära, järeldas komisjon oma rakendusotsuses 2012/539/EL, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul ei ole täidetud konkurentsile otsese avatuse tingimus. Kuna nende kavade tingimused on suuresti jäänud muutumatuks, ei näe komisjon põhjust oma hinnangut muuta.

(31)

Pärast rakendusotsust 2012/539/EL kehtestatud kavade puhul teatati komisjonile kõige olulisematest kavadest ning need kiideti heaks riigiabi eeskirjade alusel komisjoni otsusega C(2016) 2726 (9) ja komisjoni otsusega C(2019) 4498 (10). See tähendab, et need kavad sisaldavad piisavat tasu, võttes arvesse tekkinud kulusid, ja et antud abi ei moonuta ühtset turgu.

(32)

Seoses ministri 23. juuni 2016. aasta käskkirjaga kehtestatud kavaga oli see avatud kõigile taastuvatele energiaallikatele, välja arvatud päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergiale. Toetusesaajad jagati kolme kategooriasse olenevalt elektrijaama võimsusest: uued suured tootjad (st mille olemasolev võimsus on üle 5 MW), uued keskmise suurusega tootjad (nt mille olemasolev võimsus on vahemikus 500 kW2 kuni 5 MW, see kategooria hõlmab ka mis tahes suurusega tootjate ajakohastamist) ja väiksemad tootjad (st mille olemasolev võimsus ei ole üle 500 kW). Komisjon märkis, et kava raames abikõlblike tehnoloogiate puhul on energiatootmise tasandatud kogukulud suuremad kui eeldatav elektri turuhind ning et ilma abita ja tavapärastes turutingimustes oleks taastuvenergiaprojektide nüüdispuhasväärtus negatiivne.

(33)

Seoses ministri 4. juuli 2019. aasta käskkirjaga kehtestatud kavaga seisneb see tegevusabis elektri tootmiseks käitistes, kus kasutatakse järgmisi taastuvate energiaallikate tehnoloogiaid: toodetud maismaa tuule, päikesepaneelide, hüdroelektri ja reoveegaaside abil. Nagu ka otsuses C(2016) 2726, märkis komisjon, et toetuskava raames abikõlblike tehnoloogiate puhul oleks energiatootmise tasandatud kogukulud suuremad kui elektri eeldatav turuhind. Ilma abita ja tavapärastes turutingimustes oleks taastuvenergiaprojektide nüüdispuhasväärtus seega negatiivne. Komisjon järeldas, et ilma abita ei oleks toetuskavast kasu saavad projektid rahaliselt elujõulised.

(34)

Väikestele saartele kehtestati ministri 14. veebruari 2017. aasta käskkirjaga erikava. Need on 20 saart, millest 14 asuvad Sitsiilias ja mis ei ole ühendatud mandri elektrivõrguga. Nende pindala on suurem kui ruutkilomeeter, nad asuvad mandrist kaugemal kui 1 km ja neil on vähemalt 50 elanikku. Iga saare jaoks määrati kindlaks energiasüsteemi ümberkujundamise konkreetsed elektri- ja soojuseesmärgid 2030. aastaks. Juurdepääs antakse saare elektrivõrguga ühendatud ja kohapeal kättesaadavatest taastuvatest energiaallikatest toidet saavate, alates 15. novembrist 2018 kasutusele võetud, vähemalt 0,5 kW võimsusega elektritootmiskäitiste ehitamiseks, täiustamiseks ja taasaktiveerimiseks. Toetusesaajad saavad võrku müüdud elektri eest võrku tarnimise tariifi ning kohapeal toodetud ja kohe tarbitud elektri eest lisatasu elektrienergia tarnimise eest.

(35)

Ritiro Dedicato („RID“) on mehhanism, mida tootjad saavad kasutada selleks, et lasta turule võrku suunatud elekter. See seisneb elektri müügis GSE-le ning asendab kõik muud lepingujärgsed kohustused (muu hulgas), mis on seotud energia võrgujärjekorra andmise ja transporditeenustega. Alla 10 MW võimsusega käitised vastavad RID tingimustele, samuti mis tahes võimsusega käitised, kui neid varustatakse [päikese-, tuule-, loodete-, laine-, geotermilise energia või veevoolujaamadega piiratud hüdrauliliste allikatega] või muude taastuvate energiaallikatega, tingimusel et need kuuluvad isetootjale. RID on alternatiiv muude kavade alusel antavatele stiimulitele, mis on kehtestatud ministri 5. juuli 2012. aasta, 6. juuli 2012. aasta, 23. juuni 2016. aasta ja 4. juuli 2019. aasta käskkirjadega.

(36)

Scambio sul Posto („SSP“) võimaldab majanduslikku hüvitist võrku suunatud elektrienergia väärtuse ning elektrienergia tootmise ajast erineval perioodil võetud ja tarbitud elektrienergia väärtuse vahel. Seda kohaldatakse käitiste suhtes, mis on võetud kasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2014, kui neid varustatakse taastuvatest energiaallikatest või suure tõhususega soojus- ja elektrienergia koostootmisest (HE CHP) maksimumvõimsusega kuni 200 kW, või käitiste suhtes, mille võimsus on kuni 500 kW, kui need saavad energiat taastuvatest energiaallikatest ja on võetud kasutusele alates 1. jaanuarist 2015. SSP on alternatiiv muude kavade alusel antavatele stiimulitele, mis on kehtestatud ministri 5. juuli 2012. aasta, 6. juuli 2012. aasta, 23. juuni 2016. aasta ja 4. juuli 2019. aasta käskkirjadega.

(37)

Komisjon märgib, et ministri 23. juuni 2016. aasta ja 4. juuli 2019. aasta käskkirjadega kehtestatud kavad sisaldavad stiimulite saamiseks pakkumismenetlust.

(38)

Komisjon märgib, et konkurentsitase 23. juuni 2016. aasta ja 4. juuli 2019. aasta ministri käskkirjadega kehtestatud kavadest kasu saamiseks on tõusnud, kusjuures taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise valdkonnas on taotlejaid ja pakkumisi palju. Seega leiab komisjon, et uuematest kavadest kasu saavad taastuvenergia tootmise käitised tegutsevad konkurentsi keskkonnas.

(39)

Ülejäänud kolme kava, s.o 14. veebruari 2017. aasta ministri käskkirjaga kehtestatud kava, RID ja SSP puhul ei ole komisjonil alust järeldada, et abisaajatele avaldatakse konkurentsisurvet. Nende mõned omadused, nagu võrku tarnimise tariif või asjaolu, et GSE ostab toodetud energia, on sarnased teiste 2012. aasta otsuses analüüsitud kavade omadustega.

(40)

Võttes arvesse eespool käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust võrgustiku sektori tarnijate puhul pidada Itaalias täidetuks, mis puudutab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmist ja hulgimüüki, mille suhtes kohaldatakse ministri 23. juuni 2016. aasta ja 4. juuli 2019. aasta käskkirjadega kehtestatud kavasid.

(41)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2014/25/EL, kui võrgustiku sektori hankijad sõlmivad lepinguid taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi võimaldamiseks 23. juuni 2016. aasta ja 4. juuli 2019. aasta ministri käskkirjadega Itaalias kehtestatud kavade alusel, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse tegemiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(42)

Eespool uuritud tegureid silmas pidades tuleks lugeda, et direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimus otsese konkurentsiga kokkupuute kohta ei ole võrgustiku sektori hankijate puhul täidetud sellise elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest järgmiste toetuskavade alusel: CIP6, CV/GRIN, CE, TO, 14. veebruari 2017. aasta ministri käskkiri, RID ja SSP. Sellest tulenevalt tuleks direktiivi 2014/25/EL endiselt kohaldada, kui võrgustiku sektori hankijad sõlmivad lepinguid, mille eesmärk on võimaldada kõnealust tegevust Itaalias ning siis, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse tegemiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(43)

Võttes arvesse eespool käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Itaalias, välja arvatud Sitsiilias, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.

(44)

Kuna kavadega CIP6, CV/GRIN, CE, TO, 14. veebruari 2017. aasta ministri käskkirja, RID ja SSP kavadega hõlmatud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise suhtes tuleks endiselt kohaldada direktiivi 2014/25/EL, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleb käsitleda vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6. See tähendab, et kui võrgustiku sektori hankija osaleb nn segahankes, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2014/25/EL kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks on leping peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamine eesmärk on toetada direktiivi kohaldamisest vabastamata teenuseid, tuleb kohaldada direktiivi 2014/25/EL sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks on leping peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, tuleb leping sõlmida kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 6 lõikes 3 sätestatud eeskirjadega.

(45)

Tuletatakse meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artikliga 16 (11) kontsessioonilepingute sõlmimise kohta nähakse ette erand nimetatud direktiivi kohaldamisest hankija väljastatud kontsessioonide puhul, kui liikmesriigis, kus kontsessiooni täidetakse, on vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 35 tuvastatud, et kontsessiooniga hõlmatud tegevus on otse avatud konkurentsile kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikliga 34. Kuna järeldati, et ministri 23. juuni 2016. aasta määrusega ja 4. juuli 2019. aasta määrusega Itaalias kehtestatud kavadel põhinev taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi tegevus on konkurentsile avatud, vabastatakse nende tegevuste täitmise võimaldamiseks sõlmitud kontsessioonilepingud Itaalias (välja arvatud Sitsiilia) direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalast.

(46)

Kui käitised ei saa enam toetust CIP6st, CV/GRINist, CEst, TOst, ministri 14. veebruari 2017. aasta käskkirja alusel, RIDst ja SSPst, ei tuleks nende suhtes enam kohaldada direktiivi 2014/25/EL sätteid, kuna neid peetakse konkurentsile avatuks.

(47)

Käesolev otsus lähtub 2017. aasta aprillist 2020. aasta maini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotluse esitaja ja Itaalia ametiasutuste esitatud teabes ning avalikult kättesaadavas teabes. Otsuse võib uuesti läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldamise tingimused enam täidetud.