<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-510/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0510</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20201124">24.11.2020</DATE> – Kohtuasi C‑510/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20201124">24. november 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa vahistamismäärus</KEYWORD><KEYWORD>Raamotsus 2002/584/JSK</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Artikli 27 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Erikohustuse reegel</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 27 lõike 3 punkt g ja lõige 4</KEYWORD><KEYWORD>Erand</KEYWORD><KEYWORD>Muu süüteo uurimine kui see, mille eest isik üle anti</KEYWORD><KEYWORD>Vahistamismäärust täitva õigusasutuse nõusolek</KEYWORD><KEYWORD>Vahistamismäärust täitva liikmesriigi prokuratuuri nõusolek</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑510/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel hof van beroep te Brusseli (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia) <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190704">4. juulil 2019</DATE>, kriminaalmenetluses järgmise isiku suhtes:</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P><HT TYPE="BOLD">AZ,</HT></P><P>menetluses osalesid:</P><P><HT TYPE="BOLD">Openbaar Ministerie,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">YU,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">ZV,</HT></P></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident R. Silva de Lapuerta, kodade presidendid J.‑C. Bonichot, M. Vilaras, E. Regan ja N. Piçarra, kohtunikud E. Juhász, C. Toader, M. Safjan, D. Šváby, S. Rodin, F. Biltgen, K. Jürimäe (ettekandja), C. Lycourgos ja P. G. Xuereb,</P><P>kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>AZ, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advocaten</HT> F. Thiebaut ja M. Souidi,</P></ITEM><ITEM><P>Openbaar Ministerie, esindaja: J. Van Gaever,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann, E. Lankenau ja A. Berg,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: L. Aguilera Ruiz,</P></ITEM><ITEM><P>Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér, G. Koós ja M. M. Tátrai,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja J. Langer,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: S. Grünheid ja R. Troosters,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20200625">25. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 81, lk 24</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>raamotsus 2002/584<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), artikli 6 lõike 2 ning artiklite 14, 19 ja 27 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses, mis algatati Belgias Belgia kodaniku AZ suhtes, keda süüdistatakse dokumentide võltsimises, võltsitud dokumentide kasutamises ja kelmuses ning kelle on Madalmaade ametiasutused Euroopa vahistamismääruste täitmiseks üle andnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 põhjendused 5, 7 ja 8 on sõnastud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>(5)</NO.P><TXT>Tulenevalt eesmärgist kujundada Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks tuleks kaotada liikmesriikidevaheline väljaandmine ja asendada see õigusasutustevahelise üleandmissüsteemiga. Lisaks sellele võimaldab süüdimõistetute kriminaalkaristuste täitmiseks või kahtlustatavatele süüdistuse esitamiseks uue lihtsustatud üleandmissüsteemi sisseviimine kõrvaldada keerukuse ja võimalikud viivitused, mis on omased praegusele väljaandmiskorrale. Tavapärased koostöösuhted, mis on siiani domineerinud liikmesriikide vahel, tuleks asendada kriminaalasjades tehtud otsuste vaba liikumisega, mis hõlmaks nii kohtuotsuse eelseid kui lõplikke otsuseid vabadusel, turvalisusel ning õigusel rajaneva ala raamistikus.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(7)</NO.P><TXT>[Kuna] <DATE ISO="19571213">13. detsembri 1957. aasta</DATE> väljaandmise Euroopa konventsioonile rajatud mitmepoolse väljaandmissüsteemi asendamise eesmärki ei suuda seoses selle ulatuse ja toimega ühepoolselt tegutsevad liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda saab paremini saavutada liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5. Viimati nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtud otsuseid tuleb piisavalt kontrollida, mis tähendab, et selle liikmesriigi õigusasutus, kus tagaotsitav on vahistatud, peab tegema otsuse tema üleandmise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Raamotsuse artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa vahistamismäärus on liikmesriigi väljaantud kohtuotsus, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud [ELL] artiklis 6.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Raamotsuse artiklites 3, 4 ja 4a on ette nähtud Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud ja vabatahtlikud alused. Raamotsuse artikkel 5 käsitleb vahistamismääruse teinud liikmesriigis teatavatel juhtudel antavaid tagatisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Pädevate õigusasutuste määramine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismääruse teinud õigusasutus on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev tegema Euroopa vahistamismäärust selle riigi õiguse alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev Euroopa vahistamismäärust täitma selle riigi õiguse alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline on tema õiguse alusel pädev õigusasutus.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Raamotsuse artikkel 14 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Tagaotsitava ülekuulamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kui vahistatu ei ole nõus oma üleandmisega nagu see on osutatud artiklis 13, on tal õigus, et vahistamismäärust täitev õigusasutus ta üle kuulaks vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Raamotsuse artikli 15 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Üleandmisotsus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Vahistamismäärust täitev õigusasutus teeb käesolevas raamotsuses määratletud aja jooksul ja tingimustel otsuse, kas isik tuleb üle anda.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Raamotsuse artikkel 19 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Isiku ülekuulamine enne otsuse tegemist<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="019.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tagaotsitava kuulab üle õigusasutus, keda abistab vastavalt taotluse esitanud kohtu liikmesriigi seadustele abiks määratud isik.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="019.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tagaotsitav kuulatakse üle vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi seadustele ning tingimustel, milles on vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitev õigusasutus omavahel kokku leppinud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="019.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Pädev vahistamismäärust täitev õigusasutus võib nimetada tagaotsitava ülekuulamisel osalema teise oma liikmesriigi õigusasutuse, et tagada käesoleva artikli ja ettenähtud tingimuste nõutav kohaldamine.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artiklis 27 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Kohtu alla andmise võimalused muude süütegude eest<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="027.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik võib teatada nõukogu peasekretariaadile, et tema suhetes teiste liikmesriikidega, kes on esitanud samasuguse teatise, eeldatakse nõusolekut seoses [isiku] vastutusele võtmise, karistuse määramise või vahistamisega süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus ei osuta konkreetse juhtumi puhul teisiti oma üleandmisotsuses.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="027.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Välja arvatud lõigetes 1 ja 3 osutatud juhtudel, ei tohi üleantavat kohtu alla anda, määrata talle karistust või muul viisil võtta talt vabadus süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="027.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>isiku üleandnud täitev õigusasutus annab oma nõusoleku vastavalt lõikele 4.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="027.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Nõustumistaotlus koos artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tõlkega esitatakse täitvale õigusasutusele. Nõusolek antakse, kui nõusoleku taotlemise aluseks oleva süüteo suhtes on kohaldatav üleandmine vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele. Nõusolekut ei anta artiklis 3 nimetatud alustel ning muudel juhtudel võib keelduda ainult artiklis 4 osutatud alustel. Otsus tehakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Riigisisene õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT><DATE ISO="20031219">19. detsembri 2003. aasta</DATE> seaduse Euroopa vahistamismääruse kohta (wet betreffende het Europees aanhoudingsbevel, <HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20031222">22.12.2003</DATE>, lk 60075) artiklis 37 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="037.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Isikut, kes on üle antud Belgia õigusasutuse tehtud Euroopa vahistamismääruse alusel, ei tohi kohtu alla anda ega süüdi mõista ega temalt vabadust võtta süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="037.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:</P><P>[…]</P></ALINEA><ALINEA>Kui eeluurimiskohtunik, kuninglik prokurör või kohus soovivad – välja arvatud esimeses lõigus nimetatud juhtudel – üle antud isikut vastavalt olukorrale kohtu alla anda või süüdi mõista või võtta temalt vabadust süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti, tuleb vahistamismäärust täitvale õigusasutusele esitada nõusolekutaotlus koos artikli 2 lõikes 4 osutatud teabega ja vajaduse korral tõlkega.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Madalmaade õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Overleveringswet</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT><DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> seaduse, millega võetakse üle Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (wet tot implementatie van het kaderbesluit van de Raad van de Europese Unie betreffende het Europees aanhoudingsbevel en de procedures van overlevering tussen de lidstaten van de Europese Unie, <HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 2004, Nr 195), põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Overleveringswet<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) artikkel 14 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="014.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Üleandmine on lubatud vaid tingimusel, et tagaotsitavat ei anta kohtu alla, teda ei mõisteta süüdi ega temalt ei võeta vabadust süütegude eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muud süüteod kui need, mille eest ta üle anti, välja arvatud juhul, kui:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>selleks taotletakse ja saadakse <HT TYPE="ITALIC">officier van justitie</HT> (prokurör) eelnev nõusolek.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismääruse teinud õigusasutuse taotluse alusel ja tuginedes edastatud Euroopa vahistamismäärusele, millele on lisatud tõlge, annab prokurör nõusoleku lõike 1 punkti f tähenduses süütegude osas, mille puhul oleks käesoleva seaduse kohaselt saanud üleandmist lubada […]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtute seadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Kohtute seaduse (wet op de rechterlijke organisatie) artikli 127 kohaselt võib justiits- ja julgeolekuminister anda üld- ja erijuhiseid prokuratuuri ülesannete täitmise ja pädevuse kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Rechtbank van eerste aanleg te Leuveni (Leuveni esimese astme kohus, Belgia) eeluurimiskohtunik tegi <DATE ISO="20170926">26. septembri 2017. aasta</DATE> määrusega selle kohtu juures tegutseva kuningliku prokuröri taotlusel Belgia kodaniku AZ suhtes Euroopa vahistamismääruse, millega taotleti tema üleandmist kriminaalmenetluse läbiviimiseks seoses Belgias <DATE ISO="20170505">5.</DATE>–<DATE ISO="20170513">13. maini 2017</DATE> toime pandud dokumentide võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ja kelmusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>esialgne Euroopa vahistamismäärus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>AZ vahistati nende tegude alusel Madalmaades. Esialgse Euroopa vahistamismääruse täitmiseks anti ta <DATE ISO="20171213">13. detsembril 2017</DATE> rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) otsuse alusel üle Belgia ametiasutustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Rechtbank van eerste aanleg te Leuveni (Leuveni esimese astme kohus) eeluurimiskohtunik tegi <DATE ISO="20180126">26. jaanuaril 2018</DATE> AZ suhtes täiendava Euroopa vahistamismääruse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>täiendav Euroopa vahistamismäärus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>), millega taotleti tema üleandmist seoses niisuguse dokumentide võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ja kelmusega, mida esialgne Euroopa vahistamismäärus ei puudutanud, ning mille tegemist oli selle kohtu juures tegutsev kuninglik prokurör taotlenud <DATE ISO="20171026">26. oktoobril</DATE> ja <DATE ISO="20171124">24. novembril 2017</DATE> ning <DATE ISO="20180119">19.</DATE> ja <DATE ISO="20180125">25. jaanuaril 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Rechtbank van eerste aanleg te Leuveni (Leuveni esimese astme kohus) eeluurimiskohtunikule <DATE ISO="20180213">13. veebruaril 2018</DATE> saadetud kirjas andis arrondissementsparket Amsterdami (Amsterdami prokuratuur, Madalmaad) <HT TYPE="ITALIC">officier van justitie</HT> (prokurör) Overleveringsweti artikli 14 alusel oma nõusoleku menetleda täiendavas Euroopa vahistamismääruses nimetatud süütegusid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et AZ anti kohtu alla esialgses ja täiendavas Euroopa vahistamismääruses nimetatud tegude tõttu. Correctionele rechtbank te Leuven (Leuveni kriminaalkohus, Belgia) mõistis AZ nende tegude toimepanemises süüdi ja määras talle põhikaristusena kolm aastat vangistust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>AZ esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse hof van beroep te Brusselile (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia). AZ tõstatab selles kohtus küsimuse, kas Overleveringsweti artikkel 14 on kooskõlas raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikega 2, artikliga 14, artikli 19 lõikega 2 ja artikliga 27. Selles kontekstis kaalub nimetatud kohus eelkõige küsimust, kas Amsterdami prokuratuuri prokurör on käesoleval juhul raamotsuse artikli 6 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, kes võib anda raamotsuse artikli 27 lõike 3 punktis g ja lõikes 4 ette nähtud nõusoleku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas hof van beroep te Brussel (Brüsseli apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>1.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikes 2 kasutatud väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> on liidu õiguse autonoomne mõiste?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kui [esimese küsimuse punktile a] vastatakse jaatavalt, siis milliste kriteeriumide alusel saab tuvastada, kas vahistamismäärust täitva liikmesriigi asutus on niisugune õigusasutus ja selle asutuse täidetud Euroopa vahistamismäärus on järelikult kohtuotsus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kui [esimese küsimuse punktile a] vastatakse jaatavalt, siis kas Madalmaade prokuratuur, täpsemalt Amsterdami prokuratuuri prokurör kuulub raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikes 2 nimetatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> alla ja selle asutuse täidetud Euroopa vahistamismäärus on järelikult kohtuotsus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Kui [esimese küsimuse punktile c] vastatakse jaatavalt, siis kas on lubatav, et õigusasutus, täpsemalt rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus) internationale rechtshulpkamer (rahvusvahelise õigusalase koostöö koda) kontrollib esialgset üleandmist raamotsuse 2002/584 artikli 15 alusel, nii et sellega tagatakse asjaomase isiku õigus olla ära kuulatud ja pöörduda kohtusse, samal ajal kui täiendav üleandmine on vastavalt raamotsuse 2002/584 artiklile 27 teise asutuse, nimelt Amsterdami prokuratuuri prokuröri pädevuses, nii et sellega ei tagata asjaomase isiku õigust olla ära kuulatud ja pöörduda kohtusse, mistõttu tekib raamotsuses 2002/584 ilma igasuguse mõjuva põhjuseta ilmselge ebakõla?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>Kui [esimese küsimuse punktidele c ja d] vastatakse jaatavalt, siis kas raamotsuse 2002/584 artikleid 14, 19 ja 27 tuleb tõlgendada nii, et prokuratuur, kes tegutseb vahistamismäärust täitva õigusasutusena, peab eelnevalt tagama asjaomase isiku õiguse olla ära kuulatud ja pöörduda kohtusse, enne kui ta saab anda nõusoleku seoses isiku kohtu alla andmise, süüdimõistmise või kinnipidamisega vabadust piirava karistuse või julgeolekumeetme täitmiseks süüteo eest, mis on toime pandud enne isiku Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, millega seoses on esitatud üleandmistaotlus?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas Amsterdami prokuratuuri prokurör, kes tegutseb [Overleveringsweti] artikli 14 alusel, on raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses vahistamismäärust täitev õigusasutus, kes on tagaotsitava üle andnud ja kes võib anda raamotsuse artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõike 4 tähenduses nõusoleku?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus kahtleb eelotsusetaotluse vastuvõetavuses sisuliselt põhjusel, et esitatud küsimustel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaoludega ja et igal juhul ei ole eelotsusetaotlust taotlev kohus esitanud põhjuseid, miks nendele küsimustele antavad vastused on vaidluse lahendamisel asjakohased.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Selle valitsuse arvates puudutavad eelotsuse küsimused Madalmaades toimuvat üleandmis- ja nõusolekumenetlust, mille raames tegid Madalmaade ametiasutused lõpliku otsuse. Tagaotsitav on juba selle otsuse täitmiseks Belgia ametiasutustele üle antud. Selles kontekstis ei ole vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutustel võimalust seda vahistamismäärust täitvas liikmesriigis tehtud otsust kontrollida ning seda otsust saab vaidlustada üksnes viimati nimetatud liikmesriigi kohtutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Pealegi oleks see, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtul oleks lubatud vahistamismäärust täitva liikmesriigi asutuse antud nõusoleku kehtivus uuesti läbi vaadata, vastuolus liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Lõpuks on vahistamismääruse teinud liikmesriigis juba lõpetatud täitemenetluse kontroll vastuolus ka raamotsuse 2002/584 eesmärgiga asendada tavapärane suveräänsete riikide vahelise koostöö süsteem, mis eeldab poliitilise võimu sekkumist ja hindamist, kohtuotsuste täitmiseks või uurimistoimingute tegemiseks süüdimõistetute või kahtlustatavate lihtsustatud ja tõhusa üleandmise süsteemiga, mis tugineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Isegi klassikaliste väljaandmismenetluste raames ei allu riigisisene menetlus, mille tulemusel tehakse süüdistatava väljaandmise otsus, väljaandmistaotluse esitanud riigi kohtute kontrollile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Tuleb meelde tuletada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on ELTL artiklis 267 ette nähtud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö raames üksnes asja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud vastama (<DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality ja Commissioner of An Garda Síochána</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑378/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:979">EU:C:2018:979</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (<DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality ja Commissioner of An Garda Síochána</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑378/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:979">EU:C:2018:979</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Nimelt, nagu ilmneb ELTL artikli 267 sõnastusest endast, peab taotletavat eelotsust olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>vaja<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> eelotsusetaotluse esitanud kohtul tema menetluses olevas kohtuasjas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>otsuse tegemiseks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Seega eeldab eelotsusemenetlus eelkõige liikmesriigi kohtus tegelikult pooleli olevat menetlust, mille raames palutakse sellel kohtul teha otsus, milles saab arvesse võtta eelotsust (vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Praeguses asjas tuleb meeles pidada, et raamotsuse 2002/584 eesmärk, nagu nähtub eelkõige selle artikli 1 lõigetest 1 ja 2 ning põhjendustest 5 ja 7, on asendada liikmesriikidevaheline mitmepoolne väljaandmissüsteem kohtuotsuste täitmiseks või uurimistoimingute tegemiseks süüdimõistetute või kahtlustatavate õigusasutustevahelise üleandmise süsteemiga, mis tugineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele (vt selle kohta <DATE ISO="20080717">17. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kozłowski</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑66/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:437">EU:C:2008:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Piotrowski</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:27">EU:C:2018:27</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Süüteo toimepanemises süüdimõistetute või kahtlustatavate üleandmise lihtsustatud süsteemi tõhusus ja nõuetekohane toimimine tugineb kõnealuses raamotsuses kindlaks määratud teatud nõuete järgimisele (vt selle kohta <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Tours’i prokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑566/19 PPU<?PAGE NO="8"?> ja C‑626/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1077">EU:C:2019:1077</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nende nõuete hulgas on nõue, et vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitvad asutused, kellel tuleb nimetatud raamotsusel põhinevas üleandmismenetluses koostööd teha, oleks õigustmõistvat laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused puudutavadki aga just seda, kuidas tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 ning artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõike 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meelde tuletada, et selle raamotsuse artikli 27 lõige 2 sätestab erikohustuse reegli, mille kohaselt ei tohi üleantavat kohtu alla anda, teda süüdi mõista ega võtta temalt vabadust süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti. Nimetatud raamotsuse artikli 27 lõike 3 punkti g kohaselt ei kohaldata seda reeglit siiski juhul, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus on andnud oma nõusoleku vastavalt selle artikli lõikele 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Sama raamotsuse artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõike 4 sõnastusest nähtub, et nõusoleku, mis võimaldab vahistamismääruse teinud liikmesriigil Euroopa vahistamismääruse täitmiseks üle antud isik kohtu alla anda, süüdi mõista või temalt vabadus võtta muude süütegude eest kui need, mis on nimetatud asjaomases vahistamismääruses, peab olema andnud vahistamismäärust täitva liikmesriigi asutus, millel on raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>vahistamismäärust täitva õigusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> staatus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsust taotlev kohus märgib oma eelotsusetaotluses, et põhikohtuasja vaidlus toimub kriminaalmenetluses, mis algatati Belgias AZ suhtes pärast seda, kui rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) andis ta esialgse Euroopa vahistamismääruse täitmiseks üle. AZ anti Belgias kohtu alla, ta mõisteti süüdi ja talle mõisteti vabadusekaotuslik karistus tegude eest, mis kvalifitseeriti dokumentide võltsimiseks, võltsitud dokumentide kasutamiseks ja kelmuseks ning mis olid esitatud selles Euroopa vahistamismääruses, mida täiendas täiendav Euroopa vahistamismäärus. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõike 3 punktis g ja lõikes 4 ette nähtud nõusoleku täiendavas Euroopa vahistamismääruses nimetatud tegude suhtes menetluse läbiviimiseks andis Amsterdami prokuratuuri prokurör vastavalt Overleveringsweti artiklile 14.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>AZ tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohtus aga küsimuse, kas Amsterdami prokuratuuri prokurör vastab mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses ja kas seetõttu võis prokurör käesoleval juhul anda raamotsuse artikli 27 lõike 3 punktis g ja lõikes 4 ette nähtud nõusoleku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et tõlgendus, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus palub anda mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> raamotsuse 2002/584 eelmises punktis viidatud sätete tähenduses, näib olevat vajalik selleks, et see kohus saaks kindlaks teha, kas kõnealuse raamotsuse artikli 27 lõike 3 punktis g ja lõikes 4 ette nähtud nõusoleku andis selline asutus täiendavas Euroopa vahistamismääruses nimetatud tegude suhtes menetluse läbiviimiseks ja seega selleks, et teha otsus AZ süüdimõistmise kohta, mis sellest menetlusest Belgias tulenes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Küsimus, kas praegusel juhul anti see nõusolek kooskõlas raamotsuse sätetega ning kas vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtete kohaselt peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tunnustama selle tagajärgi oma õiguskorras, kuulub käesoleva kohtuasja sisuliste küsimuste alla ega sea seega kahtluse alla käesoleva eelotsusetaotluse vastuvõetavust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Siit tuleneb, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse punktid a ja b</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punktidega a ja b soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses kujutab endast liidu õiguse autonoomset mõistet, ning kui see on nii, siis milliste kriteeriumide alusel tuleb selle mõiste sisu kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt määravad liikmesriigid kindlaks õigusasutused, kes on pädevad tegema või täitma Euroopa vahistamismäärust oma riigisisese õiguse alusel. Nendes sätetes on sisuliselt ette nähtud, et mitte ainult Euroopa vahistamismääruse tegemise otsuse, vaid ka sellise vahistamismääruse täitmise otsuse peab olema teinud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Nimetatud raamotsuse artikli 6 lõikes 1 viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>vahistamismääruse teinud õigusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et kuigi vastavalt menetlusautonoomia põhimõttele võivad liikmesriigid nimetada kooskõlas oma riigisisese õigusega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>õigusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, kes on pädev Euroopa vahistamismäärust tegema, ei saa selle mõiste tähendust ja ulatust jätta iga liikmesriigi otsustada, sest seda mõistet tuleb kõikjal liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt, võttes arvesse nii mainitud raamotsuse artikli 6 lõike 1 sõnastust ja konteksti, kuhu ta paigutub, kui ka raamotsuse eesmärki (<DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Tours’i prokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1077">EU:C:2019:1077</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Neil samadel põhjustel kujutab raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikes 2 viidatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> endast liidu õiguse autonoomset mõistet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Mis puudutab kriteeriume, mille alusel tuleb kindlaks määrata selle mõiste sisu, siis olgu esimesena märgitud, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikes 1 sisalduv väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ei viita mitte ainult liikmesriigi kohtunikele või kohtutele, vaid seda tuleb mõista nii, et see hõlmab laiemas tähenduses ametiasutusi, kes osalevad asjaomases liikmesriigis kriminaalasjades õigusemõistmises, erinevalt muu hulgas ministeeriumidest ja politseiteenistustest, kes teostavad täitevvõimu (<DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PF (Leedu peaprokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑509/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:457">EU:C:2019:457</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Prokuratuurid osalevad asjaomases liikmesriigis kriminaalasjades õigusemõistmises (vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Tours’i prokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1077">EU:C:2019:1077</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Teisena tuleb tõdeda, et Euroopa Kohus on märkinud, et raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikes 1 viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>vahistamismääruse teinud õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> peab saama seda ülesannet täita objektiivselt, võttes arvesse kõiki süüstavaid ja õigustavaid asjaolusid, ning ilma et esineks oht, et tema otsustuspädevust piiraksid väljastpoolt, eelkõige täitevvõimult tulevad korraldused või juhised, nii et ei oleks mingit kahtlust, et otsus teha Euroopa vahistamismäärus on selle asutuse, mitte aga lõppkokkuvõttes täitevvõimu pädevuses. Järelikult peab vahistamismääruse teinud õigusasutusel olema võimalik anda vahistamismäärust täitvale õigusasutusele tagatis, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguskorras ette nähtud tagatisi arvestades tegutseb ta Euroopa vahistamismääruse tegemisega seotud ülesannete täitmisel sõltumatult. See sõltumatus nõuab, et on olemas põhikirjalised ja korralduslikud eeskirjad, mis tagaksid, et vahistamismääruse teinud õigusasutuse puhul ei esine mingit ohtu, et ta saab<?PAGE NO="10"?> vahistamismääruse tegemise otsuse vastuvõtmisel eelkõige täitevvõimult individuaalseid juhiseid (<DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PF (Leedu peaprokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑509/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:457">EU:C:2019:457</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Lisaks, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigus annab Euroopa vahistamismääruse tegemise pädevuse asutusele, mis küll osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises, kuid ei ole ise kohus, peab vahistamismääruse tegemise otsuse peale ning eelkõige sellise otsuse proportsionaalsuse kontrollimiseks saama selles liikmesriigis esitada kohtule kaebuse, mis vastab täielikult tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (<DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PF (Leedu peaprokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑509/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:457">EU:C:2019:457</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selle kohta täpsustanud, et õigus vaidlustada kohtus Euroopa vahistamismääruse tegemise otsus, mille on teinud muu asutus kui kohus, ei kujuta endast tingimust, et selle asutuse saaks kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>vahistamismääruse teinud õigusasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses. Selline nõue ei kuulu nimetatud asutuse põhikirjaliste ja korralduslike eeskirjade hulka, vaid see puudutab sellise määruse tegemist, mis peab vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõudele (vt selle kohta <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parquet général du Grand-Duché ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Tours’i prokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1077">EU:C:2019:1077</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (Rootsi prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑625/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1078">EU:C:2019:1078</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 6 vastavalt lõikes 1 ja lõikes 2 nimetatud õigusasutuste staatus ja laad on aga samad, kuigi need õigusasutused täidavad eraldiseisvaid ülesandeid, mis on seotud ühelt poolt Euroopa vahistamismääruse tegemise ja teiselt poolt sellise vahistamismääruse täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Nimelt esmalt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 28, on raamotsuse 2002/584 eesmärk kehtestada otse õigusasutustevahelise üleandmise lihtsustatud süsteem, mis peab asendama poliitilise võimu sekkumist ja hindamist eeldava tavapärase suveräänsete riikide vahelise koostöösüsteemi, et tagada kriminaalasjades tehtud otsuste vaba liikumine vabadusel, turvalisusel ning õigusel rajaneval alal (<DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PF (Leedu peaprokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑509/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:457">EU:C:2019:457</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191009">9. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NJ (Viini prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑489/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:849">EU:C:2019:849</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>See raamotsus tugineb põhimõttele, et Euroopa vahistamismäärusega seotud otsused tehakse kõigi seda tüüpi otsustele omaste tagatistega – eelkõige nendega, mis tulenevad põhiõigustest ja õiguse üldpõhimõtetest, millele on viidatud raamotsuse artikli 1 lõikes 3. See eeldab, et mitte ainult Euroopa vahistamismääruse tegemist puudutava otsuse, vaid ka sellise vahistamismääruse täitmist puudutava otsuse teeb õigusasutus, mis vastab tõhusale kohtulikule kaitsele omastele nõuetele, mille hulka kuulub ka sõltumatuse tagamine, mistõttu kogu sama raamotsusega ette nähtud liikmesriikidevaheline üleandmismenetlus toimub kohtuliku kontrolli all (<DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kovalkovas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑477/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:861">EU:C:2016:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Nagu nähtub ka raamotsuse 2002/584 põhjendusest 8, tuleb Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtavaid otsuseid piisavalt kontrollida, mis tähendab, et selle liikmesriigi õigusasutus, kus tagaotsitav on vahistatud, peab tegema otsuse tema üleandmise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb teisena märkida, et Euroopa vahistamismääruse täitmine võib samamoodi nagu sellise vahistamismääruse tegemine piirata asjaomase isiku vabadust, kuna selle täitmise tulemusena võetakse tagaotsitav vahi alla, et anda ta üle vahistamismääruse teinud õigusasutusele kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kolmandana tuleb märkida, et mis puudutab Euroopa vahistamismääruse tegemise menetlust sellise kriminaalmenetluse läbiviimiseks, siis Euroopa vahistamismääruse süsteem tagab tagaotsitavale antud menetluslike õiguste ja põhiõiguste kaitse kahel tasandil, mis tähendab esiteks, et tõhusale kohtulikule kaitsele omastele nõuetele vastav otsus peab olema tehtud vähemalt ühel neist kahest kaitsetasandist (vt selle kohta <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Tours’i prokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1077">EU:C:2019:1077</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja teiseks, et raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõikes 1 viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>vahistamismääruse teinud õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ehk üksus, kes <HT TYPE="ITALIC">in fine</HT> võtab vastu Euroopa vahistamismääruse tegemise otsuse, peab saama Euroopa vahistamismääruse tegemise juurde kuuluvate ülesannete täitmisel tegutseda objektiivselt ja sõltumatult ning seda isegi siis, kui selle aluseks on riigisisene otsus, mille on teinud kohtunik või kohus (vt selle kohta <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191009">9. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NJ (Viini prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑489/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:849">EU:C:2019:849</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seevastu on vahistamismäärust täitva õigusasutuse sekkumine ainus kaitsetase, mis on raamotsuses 2002/584 ette nähtud selleks, et tagada, et Euroopa vahistamismääruse täitmise etapis on sellel isikul olnud kõik kohtuotsuste tegemisega kaasnevad tagatised, eelkõige need, mis tulenevad selle raamotsuse artikli 1 lõikes 3 viidatud põhiõigustest ja õiguse üldpõhimõtetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 47–53 esitatud kaalutlustest tuleneb, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses peetakse samamoodi nagu mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>vahistamismääruse teinud õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses silmas kas kohtunikku või kohut või niisugust liikmesriigi õigusasutust nagu prokuratuur, kes osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises ja kellel on käesoleva kohtuotsuse punktis 44 välja toodud kohtupraktika kohaselt nõutav sõltumatus täitevvõimust. Kui vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigus annab sellisele asutusele Euroopa vahistamismääruse täitmise pädevuse, peab see asutus siiski oma ülesannet täitma tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele vastavas menetluses, mis tähendab, et selle asutuse otsuse võib selles liikmesriigis tõhusalt kohtus vaidlustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Liikmesriikide ülesanne on kindlustada, et raamotsusega 2002/584 – nagu seda on Euroopa Kohtu praktikas tõlgendatud – nõutav kohtuliku kaitse tase oleks nende õiguskorras tõhusalt tagatud menetlusnormidega, mida nad rakendavad ja mis võivad süsteemiti erineda (vt analoogia alusel <DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Tours’i prokurör)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1077">EU:C:2019:1077</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb esimese küsimuse punktidele a ja b vastata, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 tähenduses on liidu õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab liikmesriigi ametivõime, kes ei ole tingimata kohtunikud või kohtud, kuid kes osalevad selle liikmesriigi kriminaalmenetlustes õigusemõistmises, tegutsevad Euroopa vahistamismääruse täitmisest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatult ja täidavad oma ülesandeid menetluses, mis järgib tõhusa kohtuliku kaitse nõudeid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse punkt c ja teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punktiga c ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõiget 2 ning artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi prokurör on nende sätete tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Nagu nähtub esimese küsimuse punktidele a ja b antud vastusest, tuleb Euroopa vahistamismääruse täitmist käsitlevaid otsuseid piisavalt kontrollida, mis tähendab, et üleandmisotsuse peab tegema käesoleva kohtuotsuse punktis 54 loetletud tingimustele vastav selle liikmesriigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, kus tagaotsitav vahistati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Samadele tingimustele vastava õigusasutuse sekkumine on nõutav ka raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõike 3 punktis g ja lõikes 4 ette nähtud nõusoleku puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Nimelt erineb raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõikes 4 ette nähtud nõusoleku andmise otsus Euroopa vahistamismääruse täitmist käsitlevast otsusest ja see tekitab puudutatud isikule viimati nimetatud otsusest erinevaid tagajärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb esiteks märkida, et vastavalt sellele sättele antakse nõusolek siis, kui süütegu, mille jaoks seda taotletakse, toob ise kaasa üleandmiskohustuse selle raamotsuse tähenduses. Lisaks sellele keeldutakse nõusoleku andmisest samadel täitmata jätmise kohustuslikel või vabatahtlikel alustel, nagu on ette nähtud nimetatud raamotsuse artiklites 3 ja 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Teiseks on tõsi, nagu väidab Madalmaade valitsus, et kui vahistamismäärust täitval õigusasutusel palutakse anda nõusolek raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõike 4 alusel, on asjaomane isik Euroopa vahistamismääruse täitmiseks vahistamismääruse teinud õigusasutusele juba üle antud. Kuid otsus nõusoleku kohta, nagu ka otsus selle Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta, võib siiski piirata asjaomase isiku vabadust, kuna see puudutab muud süütegu kui see, mille eest isik üle anti, ja kuna see võib kaasa tuua sellele isikule raskema karistuse mõistmise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Nimelt ei tohi raamotsuse artikli 27 lõikes 2 sätestatud erikohustuse reegli kohaselt üleantavat kohtu alla anda, teda süüdi mõista ega võtta temalt vabadust süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti. Ainult selle artikli lõikes 3 ette nähtud juhtudel, eelkõige juhul, kui nõusolek on antud vastavalt raamotsuse artikli 27 lõike 3 punktile g ja lõikele 4, on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutustel lubatud kõnealust isikut kohtu alla anda või süüdi mõista muu süüteo eest kui see, mille eest ta üle anti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Seega, sõltumata küsimusest, kas õigusasutus, kes annab raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõikes 4 ette nähtud nõusoleku, peab olema sama asutus, kes kõnealust Euroopa vahistamismäärust täitis, ei saa seda nõusolekut igal juhul anda asutus, kes võib oma otsustuspädevuse teostamise raames saada täitevvõimult individuaalseid juhiseid ja kes järelikult ei vasta raamotsuse artikli 6 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>vahistamismäärust täitvaks õigusasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kvalifitseerimise tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub Madalmaade valitsuse seisukohtadest, et mis puudutab isiku üleandmismenetlust kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, siis on Madalmaade õiguse kohaselt Amsterdami prokuratuuri prokurör kohustatud taotlema rechtbank Amsterdamilt (Amsterdami esimese astme kohus) Euroopa vahistamismääruse läbivaatamist, et seda täita. See valitsus rõhutas siiski, et otsuse üleandmise kohta teeb lõppastmes see kohus, kusjuures Amsterdami prokuratuuri prokurör piirdub selle otsuse täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seega ilmneb, et kohtuotsuse, mis käsitleb isiku üleandmist Euroopa vahistamismääruse alusel, teeb Madalmaade õiguse kohaselt rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus), kelle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>õigusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> staatust raamotsuse 2002/584 tähenduses ei ole kuidagi vaidlustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seevastu raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõikes 4 ette nähtud nõusoleku andmise otsuse kohta märkis Madalmaade valitsus, et selle otsuse tegi üksnes Amsterdami prokuratuuri prokurör, kuna asjaomane isik on vastavalt rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus) otsusele vahistamismääruse teinud õigusasutusele juba üle antud. Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub aga, et kohtute seaduse artikli 127 kohaselt võib Madalmaade justiitsminister anda prokurörile individuaalseid juhiseid. Seega, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 64 esitatud kaalutlusi, ei<?PAGE NO="13"?> saa asuda seisukohale, et nimetatud prokurör vastab raamotsuse artikli 6 lõike 2 ning artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõike 4 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>vahistamismäärust täitvaks õigusasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kvalifitseerimise tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Seda kaalutlust ei sea kahtluse alla asjaolu, et – nagu Madalmaade valitsus oma seisukohtades väidab – asjaomane isik võib Amsterdami prokuratuuri prokuröri antud nõusoleku peale esitada kaebuse <HT TYPE="ITALIC">voorzieningenrechter</HT>’ile (esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustav kohtunik, Madalmaad).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Selle valitsuse esitatud andmetest ei ilmne nimelt, et niisuguse õiguskaitsevahendi olemasolu oleks iseenesest selline, mis kaitseks Amsterdami prokuratuuri prokuröri ohu eest, et tema otsus raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõikes 4 nimetatud nõusoleku kohta sõltub Madalmaade justiitsministri individuaalsetest juhistest (vt analoogia alusel <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimese küsimuse punktile c ja teisele küsimusele vastata, et raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõiget 2 ning artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi prokurör, kes küll osaleb õigusemõistmises, kuid kes võib oma otsustuspädevuse teostamisel saada täitevvõimult individuaalseid juhiseid, ei ole nende sätete tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse punktid d ja e</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Arvestades esimese küsimuse punktidele a–c ja teisele küsimusele antud vastuseid, ei ole esimese küsimuse punktidele d ja e vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Käesoleva kohtuotsuse mõju ajaline piiramine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Openbaar Ministerie (prokuratuur, Belgia) on palunud Euroopa Kohtul piirata käesoleva kohtuotsuse ajalist mõju juhul, kui Euroopa Kohus peaks otsustama, et niisugune ametivõim nagu Amsterdami prokuratuuri prokurör ei kuulu raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõike 4 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> alla. Ta väitis sellega seoses, et enne <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ei võimaldanud miski kahelda, et sellise prokuröri sekkumine on raamotsuse sätetega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tõlgendus, mille Euroopa Kohus talle ELTL artikliga 267 antud pädevust kasutades liidu õigusnormile annab, selgitab ja täpsustab selle normi tähendust ja ulatust, nagu seda peab või peaks mõistma ja kohaldama alates selle jõustumise hetkest. Sellest järeldub, et kohus võib ja on kohustatud kohaldama nõnda tõlgendatud õigusnormi õigussuhetele, mis on tekkinud ja loodud enne tõlgendamistaotluse kohta tehtud otsuse kuulutamist, kui lisaks on täidetud tingimused, mis lubavad selle normi kohaldamist pädevates kohtutes vaidlustada (<DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kovalkovas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑477/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:861">EU:C:2016:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Euroopa Kohus võib üksnes väga erandlikel juhtudel, kohaldades liidu õiguskorrale omast õiguskindluse üldpõhimõtet, piirata kõikide huvitatud isikute võimalust tugineda mõnele tema tõlgendatud õigusnormile, et vaidlustada heauskselt loodud õigussuhteid. Et sellist piiramist saaks lubada, peavad olema täidetud kaks peamist tingimust, nimelt huvitatud isikute heausksus ja oht tõsiste probleemide tekkimiseks (<DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kovalkovas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑477/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:861">EU:C:2016:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Praegusel juhul tuleb siiski märkida, et prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Euroopa Kohtu poolt käesolevas kohtuotsuses antud tõlgendusjuhised põhjustaksid Euroopa vahistamismääruste täitmise menetluste puhul tõsiste probleemide ohu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei tule käesoleva kohtuotsuse mõju ajaliselt piirata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK) artikli 6 lõike 2 tähenduses on liidu õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab liikmesriigi ametivõime, kes ei ole tingimata kohtunikud või kohtud, kuid kes osalevad selle liikmesriigi kriminaalmenetlustes õigusemõistmises, tegutsevad Euroopa vahistamismääruse täitmisest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatult ja täidavad oma ülesandeid menetluses, mis järgib tõhusa kohtuliku kaitse nõudeid.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 6 lõiget 2 ning artikli 27 lõike 3 punkti g ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi prokurör, kes küll osaleb õigusemõistmises, kuid kes võib oma otsustuspädevuse teostamisel saada täitevvõimult individuaalseid juhiseid, ei ole nende sätete tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>