Brüssel,27.9.2019

COM(2019) 436 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse komisjoni õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrusele (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrusele (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006


Sisukord

1.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006    

1.1.    Sissejuhatus    

1.2.    Õiguslik alus    

1.3.    Delegeeritud volituste kasutamine    

1.4.    Kokkuvõte    

2.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006    

2.1.    Sissejuhatus    

2.2.    Õiguslik alus    

2.3.    Delegeeritud volituste kasutamine    

2.4.    Kokkuvõte    

1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006

1.1.Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 228/2013 1 on kehtestatud põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks.

Artikli 12 lõikega 2 on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tingimused, mida kohaldatakse ettevõtjate kandmisel pädevate asutuste hallatavasse registrisse, ja tagatakse, et ettevõtjad saavad tarnete erikorra raames teostada täielikult oma õigusi.

Artikli 19 lõikega 4 on antud komisonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks toetuse summa toodete turustamiseks väljaspool tootmispiirkonda, ning, kui see on asjakohane, tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks nende toodete kogused, millele toetust võib anda.

Artikli 21 lõikega 3 on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte äärepoolseimate piirkondade logo kasutusõiguse rakendamise tingimuste ning logo järeletegemise ja kasutamise tingimuste kohta, et parandada äärepoolseimatest piirkondadest pärit kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandustoodete tuntust ja suurendada nende tarbimist.

Artikli 26 lõikega 4 on antud komisjonile õigus võtta teatavatel tingimustel vastu delegeeritud õigusakte, et võimaldada toota Prantsusmaa Martinique’i, Guadeloupe’i ja Prantsuse Guajaana ülemeredepartemangudes liidu päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima.

Artikli 27 lõikega 2 on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse ja Madeirale imporditavate veiste imporditollimaksudest vabastamise kohta.

Artikli 30 lõikega 4 on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamise meetmete jaoks eraldatava aastase summa ülemmäär.

1.2.Õiguslik alus

Artikli 33 lõikes 2 nõutakse aruande esitamist. Selle sätte kohaselt antakse artikli 12 lõikes 2, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 3, artikli 26 lõikes 4, artikli 27 lõikes 2 ja artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte komisjonile viieks aastaks alates 21. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

1.3.Delegeeritud volituste kasutamine

Komisjon on võtnud artikli 12 lõike 2, artikli 19 lõike 4, artikli 21 lõike 3, artikli 27 lõike 2 ja artikli 30 lõike 4 alusel vastu ühe delegeeritud õigusakti: komisoni delegeeritud määruse (EL) nr 179/2014 2 . Selle delegeeritud õigusaktiga on ette nähtud eeskirjad, mis käsitlevad ettevõtjate registrit, toodete turustamiseks väljaspool tootmispiirkonda antava toetuse suurust, tomatite ja riisi turustamise toetust, logo kasutamist, logo kasutamise õigust ning logo reprodustseerimise ja kasutamise tingimusi, noorte isasveiste imporditollimaksudest vabastamise tingimusi ning uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete rahastamiseks eraldatava summa ülemmäära.

Kooskõlas delegeeritud õigusakte käsitleva ühisseisukohaga 3 konsulteeriti otsetoetuste eksperdirühmas (POSEI ja väiksemate Egeuse mere saarte allrühmas) liikmesriikide ekspertidega. Komisjon võttis 6. novembril 2013 vastu delegeeritud määruse (EL) nr 179/2014 ning sellest teavitati Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Euroopa Parlament ega nõukogu ei esitanud delegeeritud määrusele vastuväiteid. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 179/2014 avaldati pärast kahekuulise tähtaja möödumist 4. märtsi 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 63 ja see jõustus 7. märtsil 2014.

Artikli 26 lõikega 4 antud õigust ei ole kasutatud, sest Prantsusmaa ei ole tõendanud, et oleks otstarbekas võimaldada toota Prantsusmaa Martinique’i, Guadeloupe’i ja Prantsuse Guajaana ülemeredepartemangudes liidu päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima.

Komisjon ei kavatse talle antud õigust lähitulevikus kasutada, kuid ei saa välistada, et selle kasutamise vajadus võib tekkida.

1.4.Kokkuvõte

Komisjon on kasutanud oma delegeeritud volitusi õigesti. Ei saa välistada, et komisjonile antud õigusi võib tulevikus vaja minna.

2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006

2.1.Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 4 on kehtestatud põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks.

Artikli 11 lõikega 2 on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tingimused, mida kohaldatakse ettevõtjate kandmisel pädevate asutuste hallatavasse registrisse, ja tagatakse, et ettevõtjad saavad tarnete erikorra raames teostada täielikult oma õigusi.

Artikli 15 lõikega 4 on komisjonile pandud kohustus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks toetuse summa töötlemata ja töödeldud toodete turustamiseks ja veoks väljaspool nende tootmispiirkonda, ning, kui see on asjakohane, tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks nende toodete kogused, millele seda toetust võib anda.

Artikli 18 lõikega 4 on komisjonile pandud kohustus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamise meetmete jaoks eraldatava aastase summa ülemmäär.

2.2.Õiguslik alus

Artikli 21 lõikes 2 nõutakse aruande esitamist. Selle sätte kohaselt antakse artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte komisjonile viieks aastaks alates 21. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

2.3.Delegeeritud volituste kasutamine

Komisjon on võtnud artikli 11 lõike 2, artikli 15 lõike 4 ja artikli 18 lõike 4 alusel vastu ühe delegeeritud õigusakti: komisoni delegeeritud määrus (EL) nr 178/2014 5 . Selle delegeeritud õigusaktiga on ette nähtud eeskirjad, mis käsitlevad ettevõtjate registrit, väljaspool tootmispiirkonda turustamiseks antava toetuse suurust ning uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete rahastamiseks eraldatava summa ülemmäära.

Kooskõlas delegeeritud õigusakte käsitleva ühisseisukohaga 6 konsulteeriti otsetoetuste eksperdirühmas (POSEI ja väiksemate Egeuse mere saarte allrühmas) liikmesriikide ekspertidega. Komisjon võttis 6. novembril 2013 vastu delegeeritud määruse (EL) nr 178/2014 ning sellest teavitati Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid esitada kahe kuu jooksul alates delegeeritud õigusakti edastamisest vastuväiteid. Euroopa Parlament ega nõukogu ei esitanud delegeeritud määrusele vastuväiteid. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 178/2014 avaldati pärast kahekuulise tähtaja möödumist 4. märtsi 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 63 ja see jõustus 7. märtsil 2014.

Komisjon ei kavatse talle antud õigust lähitulevikus kasutada, kuid ei saa välistada, et selle kasutamise vajadus võib tekkida.

2.4.Kokkuvõte

Komisjon on kasutanud oma delegeeritud volitusi õigesti. Ei saa välistada, et komisjonile antud õigusi võib tulevikus vaja minna.

Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul käesolev aruanne teadmiseks võtta.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).
(2)      Komisjoni 6. novembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 179/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 228/2013 seoses ettevõtjate registriga, toodete piirkonnast väljaspool turustamiseks antava toetuse suurusega, logoga, teatavate veiste imporditollimaksudest vabastamisega ning põllumajanduse jaoks ettenähtud erimeetmetega seotud teatavate meetmete rahastamisega liidu äärepoolseimates piirkondades (ELT L 63, 4.3.2014, lk 3).
(3)      Delegeeritud õigusakte käsitlev ühisseisukoht, 2011 (avaldamata).
(4)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).
(5)      Komisjoni 6. novembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 178/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks (ELT L 63, 4.3.2014, lk 1).
(6)      Vt allmärkus 3.