<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-631/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020TJ0631</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2022:426">EU:T:2022:426</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220706">6.7.2022</DATE> – Kohtuasi T‑631/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">MZ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kaheksas koda laiendatud koosseisus)</P><P><DATE ISO="20220706">6. juuli 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: itaalia.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Ametnikud</KEYWORD><KEYWORD>Konkurss EPSO/AD/363/18 administraatorite töölevõtmiseks maksustamise valdkonnas</KEYWORD><KEYWORD>Katsete läbiviimiseks kasutatava teise keele valiku piiramine</KEYWORD><KEYWORD>Reservnimekirja kandmata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Õigusvastasuse väide</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetavus</KEYWORD><KEYWORD>Diskrimineerimine keele alusel</KEYWORD><KEYWORD>Täidetavate ametikohtade eripära</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatus</KEYWORD><KEYWORD>Teenistuse huvid</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑631/20,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">MZ</HT>, esindaja: advokaat M. Velardo,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: T. Lilamand, D. Milanowska ja A.‑C. Simon, keda abistas advokaat A. Dal Ferro,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus),</P><P>koosseisus: koja president J. Svenningsen (ettekandja), kohtunikud R. Barents, C. Mac Eochaidh, T. Pynnä ja J. Laitenberger,</P><P>kohtusekretär: ametnik P. Núñez Ruiz,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa,</VISA><VISA>arvestades <DATE ISO="20220301">1. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Hageja MZ palub ELTL artikli 270 alusel esitatud hagis tühistada <DATE ISO="20191210">10. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus, millega konkursi EPSO/AD/363/18 komisjon keeldus pärast läbivaatamist kandmast tema nime reservnimekirja palgaastme AD 7 administraatorite töölevõtmiseks maksustamise valdkonnas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) avaldas <DATE ISO="20181011">11. oktoobril 2018</DATE> <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> teate kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhineva avaliku konkursi EPSO/AD/363/18 kohta administraatorite (AD 7) töölevõtmiseks tolli ja maksustamise valdkonnas (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="368A" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, C 368 A, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>konkursiteade<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) eesmärgiga koostada kaks reservnimekirja, mille alusel saab Euroopa Komisjon, peamiselt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, võtta avalikku teenistusse tööle uusi administraatoreid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Ühe konkursil osalemise tingimusena nõuti konkursiteates vähemalt kahe Euroopa Liidu ametliku keele oskust. See konkursil osalemise tingimus oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Kandidaadilt nõutakse vähemalt kahe ELi ametliku keele oskust, neist ühe keele oskust vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud C1‑tasemel (väga hea oskus) ning teise keele oskust vähemalt B2‑tasemel (rahuldav oskus).</P><P>Eespool osutatud keeleoskuse miinimumtaseme nõue kehtib kõikide kandideerimisavalduses nimetatud keeleoskuse osaoskuste (rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine) kohta. Need osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega […].</P><P>Käesolevas konkursiteates on keeled määratletud järgmiselt.</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>1. keel: arvutipõhistel valikvastustega testidel kasutatav keel,</P></ITEM><ITEM><P>2. keel: kvalifikatsiooni hindamisel (<HT TYPE="ITALIC">Talent Screener</HT>), hindamiskeskuse testidel ja katsetel ning EPSO ja nõuetele vastava avalduse esitanud kandidaatide vahelises teabevahetuses kasutatav keel. See keel peab olema muu kui 1. keel.</P></ITEM></LIST></P><P>2. keel peab olema inglise või prantsuse keel.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Põhjust, miks piiratakse teise keele valikut inglise või prantsuse keelega, selgitati konkursiteates järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Nimetatud konkreetsetes valdkondades tööle võetavad konkursi edukalt läbinud kandidaadid peavad oskama rahuldaval tasemel (vähemalt B2‑tase) inglise või prantsuse keelt. Kuigi täiendavate keelte oskus võib anda eelise, kasutab enamik komisjoni tolli‑ ja maksuvaldkonna üksusi analüüsitöös, sisesuhtluses, suhtlemisel väliste sidusrühmadega, väljaannetes ja aruannetes, õigusaktides ja majandusküsimusi käsitlevates selgitustes (vt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Ametiülesanded<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> ja I lisa) inglise või prantsuse keelt. Seepärast on oluline osata inglise või prantsuse keelt rahuldaval tasemel. Konkursi edukalt läbinud kandidaat, kes ei oska rahuldaval tasemel inglise või prantsuse keelt, ei oleks seega kohe töövalmis.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Konkursiteate jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Valikumenetlus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> punktis 5 on märgitud, et hindamiskeskuse katseid on neli: üldvõimetel ja ‑oskustel põhinev intervjuu, valdkonnapõhine intervjuu, rühmatöö ja juhtumianalüüs. Kaheksat üldvõimet ja ‑oskust (analüüsi‑ ja probleemide lahendamise oskus, suhtlemisoskus, kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus, õppimis‑ ja enesearendamisvõime, prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus, pingetaluvus, meeskonnatöö oskus, juhtimisoskus) hinnati kümne punkti skaalal ning valdkonnapõhiseid oskusi hinnati saja punkti<?PAGE NO="3"?> skaalal. Üldvõimete ja ‑oskuste minimaalne nõutav punktisumma oli 3/10 iga võime või oskuse eest (kokku vähemalt 40/80) ning valdkonnapõhiste oskuste minimaalne nõutav punktisumma oli 50/100.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Hageja kandideeris <DATE ISO="20181110">10. novembril 2018</DATE> sellel konkursil maksustamise valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Ametiülesandeid, mida maksustamise valdkonnas konkursi edukalt läbinud kandidaadid hakkavad täitma, on konkursiteates kirjeldatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi […] otsese või kaudse maksustamise küsimustega tegeleva üksuse või konkurentsi peadirektoraadi […] maksualase riigiabi üksuse poliitikaametnikult oodatakse, et ta on kohe töövalmis ning hakkab ülemuse juhendamisel koostama oma valdkonda käsitlevaid dokumente ja osalema liikmesriikide ja muude sidusrühmadega peetavatel koosolekutel Euroopa Komisjoni seisukoha selgitamiseks või edendamiseks. Temalt oodatakse üksuse esindamist Euroopa Komisjoni muude talitustega peetavatel koosolekutel ning vastamist üldsuse ja Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele. Samuti eeldatakse, et ta osaleb vastavalt vajadusele volinikule, peadirektorile või direktorile ülevaadete koostamisel. Sõltuvalt üksusest, kus ametnik töötab, tuleb tal koostada õigusakte, otsuseid, töödokumente või majandusküsimusi käsitlevaid selgitusi.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Lisaks on konkursiteate I lisas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Ametiülesanded<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> neid ülesandeid täpsustatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Maksustamise valdkonna administraatorite (AD 7) üldine ülesanne on toetada otsuste tegijaid institutsiooni tegevuseesmärkide täitmisel, pakkuda ELi otsese ja/või kaudse maksustamise, sh siirdehindade või maksualase riigiabi poliitika algatamiseks, arendamiseks, juhtimiseks ja/või hindamiseks vajalikku õiguslikku, majandus‑ ja/või statistilist analüüsi.</P><P>Konkursi edukalt läbinud kandidaatidel tuleb analüüsida otsese ja/või kaudse maksustamisega seotud küsimusi, anda kohaldatavate maksu‑ või riigiabi eeskirjade ja menetluste alusel õiguslikku hinnangut, analüüsida eeskirjade ja menetluste mõju ning esitada õigusaktide eelnõusid või teha nimetatud küsimustes majandusanalüüse. Samuti võidakse neil paluda arendada oma tegevusvaldkonnas teabevahetustegevust, osaleda konverentsidel ja muudel üritustel, tegeleda kooskõlastamisega ja pidada rahvusvahelisel tasandil läbirääkimisi [sellistes] Euroopa Liidu maksupoliitikaga seotud valdkondades [nagu majandusanalüüs ja maksude hindamine, otsene ja kaudne maksustamine, käibemaks, muud kaudsed maksud (keskkonna‑, transpordi‑, energia‑ ja aktsiisimaksud)] […]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Hageja, kes on Itaalia kodanik, valis 1. keeleks itaalia ja 2. keeleks prantsuse keele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>teine keel<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>), mida ta kasutas oma kandideerimisavalduse koostamiseks. Sellega seoses ta teatas, et oskab prantsuse keelt samal tasemel kui itaalia keelt ehk Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi tasemel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>C2<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>, kuid kirjaliku väljendusoskuse kohta teatas ta, et valdab prantsuse keelt tasemel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>C1<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja osales <DATE ISO="20190404">4. aprillil</DATE> ja <DATE ISO="20190604">4. juunil 2019</DATE> hindamiskeskuse katsetel, milleks olid juhtumianalüüs, rühmatöö ja kaks individuaalset vestlust konkursikomisjoniga. Katsed toimusid teises keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Konkursikomisjoni esimees teatas <DATE ISO="20190717">17. juuli 2019. aasta</DATE> kirjas hagejale konkursikomisjoni otsusest jätta tema nimi reservnimekirja kandmata, kuna ta ei saanud iga katse eest minimaalset punktisummat (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/><DATE ISO="20190717">17. juuli 2019. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). Kirjale oli lisatud oskuste pass, millest<?PAGE NO="4"?> nähtub muu hulgas, et hageja sai kaheksa üldvõime ja ‑oskuse hindamise raames elimineeriva punktisumma 37/80 ning tema valitud valdkonda puudutavate oskuste hindamise raames punktisumma 80/100.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20190727">27. juuli 2019. aasta</DATE> kirjaga konkursikomisjonile prantsuse keeles koostatud läbivaatamistaotluse, mis jäeti konkursikomisjoni <DATE ISO="20191210">10. detsembri 2019. aasta</DATE> otsusega rahuldamata (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/><DATE ISO="20191210">10. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20200309">9. märtsi 2020. aasta</DATE> e‑kirjaga Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) artikli 90 lõike 2 alusel ametisse nimetavale asutusele itaalia keeles koostatud kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>EPSO teatas <DATE ISO="20200401">1. aprilli 2020. aasta</DATE> e‑kirjas hagejale, et vastavalt konkursiteate III lisa punktile 4.3.1 tulnuks tema kaebus esitada teises keeles, nimelt prantsuse keeles, ning et tema itaalia keeles koostatud kaebust ei võeta seetõttu arvesse, kui ta ei edasta enne 1. maid 2020 ametisse nimetavale asutusele tõlget prantsuse keelde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Hageja edastas <DATE ISO="20200409">9. aprilli 2020. aasta</DATE> e‑kirjaga ametisse nimetavale asutusele oma kaebuse prantsuskeelse tõlke, ent kaebus jäeti ametisse nimetava asutuse <DATE ISO="20200708">8. juuli 2020. aasta</DATE> otsusega rahuldamata (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kaebuse rahuldamata jätmise otsus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada <DATE ISO="20190717">17. juuli</DATE> ja <DATE ISO="20191210">10. detsembri 2019. aasta</DATE> otsused ning kaebuse rahuldamata jätmise otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse ese</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui kandidaat taotleb konkursikomisjoni otsuse läbivaatamist, on isikut kahjustavaks meetmeks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 või sõltuvalt olukorrast artikli 91 lõike 1 tähenduses see otsus, mille konkursikomisjon on teinud pärast kandidaadi olukorra läbivaatamist. Pärast läbivaatamist tehtud otsus asendab nimelt konkursikomisjoni algset otsust (vt <DATE ISO="20180905">5. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Villeneuve <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑671/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:519">EU:T:2018:519</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Praegusel juhul on hageja huve kahjustav akt <DATE ISO="20191210">10. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus, mis tehti läbivaatamise tulemusel ja mille kohasel jäeti hageja nimi konkursi reservnimekirja kandmata (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Vormiliselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud nõuete kohta tuleb märkida, et isegi kui vormiliselt on hagi esitatud kaebuse rahuldamata jätmise peale, toob see kaasa huve kahjustava otsuse vaidlustamise Üldkohtus, mille peale kaebus esitati (<DATE ISO="19890117">17. jaanuari 1989. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vainker <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>293/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:8">EU:C:1989:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), välja arvatud juhul, kui kaebuse rahuldamata jätmise otsus on erineva ulatusega võrreldes otsusega, mille peale kaebus esitati (vt <DATE ISO="20140521">21. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mocová <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑347/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:268">EU:T:2014:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kuna praegusel juhul jäetakse kaebuse rahuldamata jätmise otsusega kaebus rahuldamata ja konkursikomisjoni otsus mitte kanda hageja nime reservnimekirja muutmata, siis ei ole sellel otsusel vaidlustatud otsuse iseseisvat sisu. Niisugusel juhul tuleb seega vaidlustatud otsuse õiguspärasust analüüsida neid põhjendusi arvestades, mis sisalduvad kaebuse rahuldamata jätmise otsuses, kuna need põhjendused peaksid eeldatavalt langema kokku vaidlustatud otsuse põhjendustega (vt selle kohta <DATE ISO="20210324">24. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EASO</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑277/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:161">EU:T:2021:161</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hageja esitab oma hagi põhjenduseks viis väidet. Esimese väite kohaselt on konkursiteates ette nähtud keeltekasutuse kord õigusvastane, teise väite kohaselt on rikutud konkursikomisjoni stabiilsuse põhimõtet, kolmanda väite kohaselt on rikutud konkursiteadet, neljanda väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade III lisa artikli 5 viiendat lõiku ja viienda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Esimeses väites tugineb hageja konkursiteate sätete õigusvastasusele, mis ühelt poolt piiravad hindamiskeskuse katsete läbiviimiseks kasutatava teise keele valikut prantsuse ja inglise keelega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>vaidlusalune piirang<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) ning teiselt poolt kohustavad kandidaate kasutama seda keelt suhtluses EPSOga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>vaidlusalune kohustus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Komisjon palub õigusvastasuse väite vastuvõetamatuse tõttu ja igal juhul põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Konkursiteate õigusvastasust puudutava esimese väite vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Konkursiteate õigusvastasuse väite vastavat ulatust arvestades tuleb seda käsitleda eraldi osas, milles see näeb ette ühelt poolt vaidlusaluse piirangu ja teiselt poolt vaidlusaluse kohustuse.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Konkursiteate õigusvastasuse väite vastuvõetavus osas, milles see teade näeb ette vaidlusaluse piirangu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Komisjon väidab <DATE ISO="20171214">14. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑609/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:910">EU:T:2017:910</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) esitatud seisukohtadele tuginedes, et vaidlusaluse piirangu õigusvastasuse väide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Ta väidab sellega seoses, et kuna vaidlustatud otsuse põhjenduste ja konkursiteate õigusvastasust käsitleva esimese väite vahel puudub otsene seos, tuleb see väide hilinemise tõttu tagasi lükata. Komisjoni sõnul saab kandidaat vaidlustada konkursi katsete keeltekasutuse korda reguleerivad sätted, kui ta esitab konkursiteate peale kaebuse kolme kuu jooksul pärast selle avaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et vaidlustatud otsus ei tugine asjaoludele, mis on otseselt seotud katsete keeltekasutuse korraga, vaid üksnes ebapiisavale punktisummale, mis anti hagejale tema üldvõimete ja ‑oskuste hindamisel, mistõttu puudub otsene seos vaidlustatud otsuse põhjenduste ja konkursiteate õigusvastasust käsitleva väite vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Ta lisab, et katsete käigus kindlaks tehtud olulised vajakajäämised teatud üldvõimete ja ‑oskuste puhul oleks tulnud ilmsiks ka siis, kui hageja oleks katsed läbinud mõnes teises keeles. Igal juhul ei ole hageja konkreetsete tõendite abil näidanud, et katsetel prantsuse keele kasutamise tõttu sai ta vähem punkte või et ta oleks saanud parema tulemuse, kui ta oleks need katsed läbinud mõnes teises keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Hageja nende argumentidega ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Alustuseks tuleb märkida, et ELTL artikkel 277 väljendab üldpõhimõtet, mis tagab igale menetlusosalisele õiguse vaidlustada teda otseselt ja isiklikult puudutava otsuse tühistamiseks institutsioonide selliste varasemate aktide kehtivus, mis on vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks, kui menetlusosalisel ei olnud ilmselgelt õigust esitada otse hagi nende aktide vastu, mis toovad tema suhtes kaasa õiguslikke tagajärgi, ilma et tal oleks olnud võimalus taotleda vastavate aktide tühistamist (vt selle kohta <DATE ISO="20030710">10. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑11/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:395">EU:C:2003:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. FRA</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑601/19 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1048">EU:C:2020:1048</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20040422">22. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schintgen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑343/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:111">EU:T:2004:111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kuna praeguses asjas tugineb komisjoni esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu eeldusel, et hageja ei vaidlustanud konkursiteadet õigel ajalt, st kolme kuu jooksul pärast selle avaldamist, siis tuleb kõigepealt hinnata, kas hagejal oli ilmselgelt selline võimalus olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Konkreetsel juhul ei saa asuda seisukohale, et kui hageja oleks esitanud konkursiteate peale vaidlusalust piirangut puudutavas osas tühistamishagi, oleks see igal juhul olnud vastuvõetav. Tuleb nimelt meenutada, et konkursiteate peale võib erandkorras esitada tühistamishagi, kui konkursiteatega kehtestatakse tingimusi, mis välistavad mõne isiku kandideerimise, ja selle näol on seega tegemist seda isikut kahjustava otsusega personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="19750619">19. juuni 1975. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Küster <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>79/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:85">EU:C:1975:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20130624">24. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mateo Pérez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑144/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2013:86">EU:F:2013:86</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Vaidlusalune piirang ei välista aga sellise kandidaadi kandideerimist, kes sarnaselt hagejaga leiab, et ta oskab vähemalt kahte liidu ametlikku keelt konkursiteates nõutud tasemel. Seega, kuna konkursiteates ei kehtestata tingimusi, mis välistavad hageja kandideerimise, ei ole konkursiteade tema huve kahjustav otsus ning seetõttu ei saa ta selle peale tühistamishagi esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, millest tuleneb, et akti peale, mille peale ei saa esitada tühistamishagi ELTL artikli 270 alusel, peab olema võimalik esitada ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse väide, sõltub üldkohaldatava akti õigusvastasuse väite vastuvõetavus sellisel juhul üksnes kahest tingimusest:<?PAGE NO="7"?> vaidlustatud üksikakt on võetud vastu üldkohaldatavat akti vahetult kohaldades ja hagejal on huvi vaidlustada põhikohtuasja esemeks olev üksikotsus (vt selle kohta <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wils <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑105/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2007:128">EU:F:2007:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Esimese tingimuse kohta, et teha kindlaks, kas vaidlustatud otsus on võetud vastu konkursiteadet vahetult kohaldades, tuleb täpsustada, et Euroopa Kohus on möönnud, et õigusvastasuse väite saab nõuetekohaselt esitada selliste üldkohaldatava akti sätete peale, mis on üksikotsuse aluseks või millel on sellise otsusega otsene õiguslik seos (vt <DATE ISO="20200908">8. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Carreras Sequeros jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑119/19 P ja C‑126/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:676">EU:C:2020:676</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellega seoses piisab, kui märkida, et arvestades, et konkursiteate sõnastus on konkursikomisjoni jaoks nii õiguslik kui ka hindamisraamistik (vt <DATE ISO="20181214">14. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UR <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑761/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:968">EU:T:2018:968</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning kuigi konkursiteade ei ole vaidlustatud otsuse sõna otseses mõttes õiguslik alus, on see vähemalt üks aktidest, mis kuulub õiguslikku raamistikku, milles see otsus tuli vastu võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Lisaks, kuna vaidlustatud otsus võeti vastu konkursiteates sätestatud menetluse kohaselt, tuleneb sellest, et ka vaidlusalusel piirangul on otsene õiguslik seos vaidlustatud otsusega (vt selle kohta <DATE ISO="20210714">14. juuli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Carbajo Ferrero <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑670/19</NO.CASE>, ei avaldata, edasi kaevatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:435">EU:T:2021:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Mis puudutab teist tingimust põhjendatud huvi kohta ja kui eeldada, et komisjoni argumente võib mõista nii, et nendega seatakse kahtluse alla huvi, mis hagejal võib vaidlustatud otsuse tühistamise vastu vaidlusaluse piirangu õigusvastasuse korral olla, siis tuleb meenutada, et hagejal ei ole mõistagi õigust alustada õiguse või institutsioonide huvi kaitseks menetlust ning ta võib esitada tühistamishagi põhjenduseks vaid neid väiteid, mis teda isiklikult puudutavad (<DATE ISO="19830630">30. juuni 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schloh <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>85/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:179">EU:C:1983:179</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>See nõue tähendab siiski ainult seda, et hageja etteheited võivad päädida tühistamisega, millest tal võib olla kasu, st konkreetsel juhul, et õigusvastasuse väide võib lõpptulemusena selle esitanud isikule mingit kasu tuua (<DATE ISO="20061129">29. novembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Campoli <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑135/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:366">EU:T:2006:366</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Komisjoni viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb konkursiteate õigusvastasust puudutav väide tunnistada igal juhul vastuvõetamatuks üksnes siis, kui vaidlustatud otsuse põhjenduste ja konkursiteate õigusvastasust puudutava väite vahel puudub otsene seos (vt selle kohta <DATE ISO="20171214">14. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑609/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:910">EU:T:2017:910</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellega seoses, kuivõrd on oht, et hagejale pannakse tõendamiskoormis, mida tal on võimatu täita, ei saa aga nõuda, et ta tõendaks, et ELTL artikli 266 kohaselt tühistava kohtuotsuse täitmise tulemusena saaks ta hindamiskeskuse katsetel tingimata parema punktisumma, vaid üksnes seda, et selline võimalus ei ole välistatud, sest Üldkohus ei saa asendada konkursikomisjoni hinnangut enda omaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Siinkohal on oluline märkida, et konkursiteate kohaselt ei olnud kandidaadid kohustatud valmima 1. keeleks seda keelt, mida nad kõige paremini oskavad. Järelikult, nagu hageja väitis, võib inglise ja prantsuse keele eelistamine kõigi teiste liidu ametlike keelte ees anda katsetel eelise kandidaatidele, kelle üheks keeleks, mida nad kõige paremini oskavad, on üks neist kahest keelest, pannes halvemasse olukorda teised kandidaadid, kelle puhul see nii ei ole.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Nimelt on varem leitud, et kandidaatide teise keele oskus tuleb vältimatult ja paratamatult välja katsete käigus, mille eesmärk on kontrollida asjaomase konkursi raames ette nähtud üld‑ ja erivõimeid ja ‑oskusi ning mis toimuvad selles keeles (<DATE ISO="20210609">9. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Calhau Correia de Paiva <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑202/17</NO.CASE>, edasi kaevatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:323">EU:T:2021:323</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Sellega seoses võib eeskätt märkida, et üldvõimete ja ‑oskuste hindamiseks kasutatud tabelitest, mille komisjon vastuseks menetlust korraldavale meetmele edastas, nähtub, et keele oskus võib mõjutada kandidaatide üldvõimete ja ‑oskuste hindamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Eelkõige tuli konkursikomisjonil võtta üldvõimetel ja ‑oskustel põhineva vestluse käigus suhtlemisoskuse hindamiseks arvesse seda, kui kandidaadil on raske end arusaadavalt ja piisavalt täpselt suuliselt väljendada. Sama kehtib nende võimete ja oskuste hindamisel juhtumianalüüsi käigus, kuna on ette nähtud, et konkursikomisjon annab kandidaatidele vähem punkte, kui ta leiab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kasutatud keel, sõnavara, stiil ja kõnepruuk ei ole sobiv<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Lisaks, nagu eespool punktis 9 märgiti, teatas hageja ise oma kandideerimisavalduses, et tema prantsuse keele kirjalik väljendusoskus ei ole nii hea kui itaalia keeles, mida ta kõige paremini oskab, ning seega ei saa välistada, et nimetatud teise keele ebatäielik oskus võis mõjutada tema hindamist kirjaliku katse raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa esmapilgul välistada, et hagejal, kes sai üldvõimete ja ‑oskuste eest kokku 37/80 punkti, mis on palju madalam kui valdkonnapõhiste oskuste eest saadud punktisumma 80/100, ja kes sai just nimelt suhtlemisoskuse hindamise raames 4,5/10 punkti, mis on samuti madalam kui valdkonnapõhiste oskuste hindamise raames saadud punktisumma, oleks olnud võimalik saada rohkem punkte, kui ta oleks saanud katsed läbida oma emakeeles ehk itaalia keeles. Nagu eespool punktidest 44 ja 45 ilmneb, võib nimelt mingi keele oskus lisaks konkreetse valdkonna tehnilisele terminoloogiale oluliselt mõjutada kandidaatide üldvõimete ja ‑oskuste hindamist. Niisiis on suur erinevus hageja üldvõimete ja ‑oskuste eest saadud punktisumma ning tema valdkonnapõhiste oskuste eest saadud punktisumma vahel konkreetne märk sellest, et käesoleval juhul võis see nii olla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtudes tuleb järeldada, et väide, et konkursiteade on õigusvastane osas, milles see näeb ette vaidlusaluse piirangu, on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Konkursiteate õigusvastasuse väite vastuvõetavus osas, milles see teade näeb ette vaidlusaluse kohustuse</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et väide, et konkursiteade on õigusvastane osas, milles see näeb ette vaidlusaluse kohustuse, on vastuvõetamatu, kuna hagejal ei ole mingit huvi sellele väidetavale õigusvastasusele tugineda. Ta toob esile, et vaidlustatud otsus ei sõltu asjaolust, et hageja oli kohustatud EPSOga suhtlema teises keeles, ega sellest, et ta pidi esitama oma kaebuse prantsuse keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Hageja nende argumentidega ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>On oluline märkida, et õigusvastasuse väite ulatus peab olema piiratud sellega, mis on kohtuasja lahendamiseks ilmtingimata vajalik (<DATE ISO="20200610">10. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Oosterbosch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑131/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:250">EU:T:2020:250</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kuivõrd ELTL artikli 277 eesmärk ei ole võimaldada menetlusosalisel vaidlustada mis tahes üldkohaldatava akti kohaldatavus mis tahes õiguskaitsevahendi põhistamiseks, siis peab akt, mille õigusvastasusele tuginetakse, olema<?PAGE NO="9"?> õiguskaitsevahendi esemeks oleva kohtuasja suhtes otseselt või kaudselt kohaldatav (vt <DATE ISO="20200908">8. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Carreras Sequeros jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑119/19 P ja C‑126/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:676">EU:C:2020:676</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Olenemata sellest, et ELTL artikli 20 lõike 2 punkt d ja põhiõiguste harta artikli 41 lõige 4 tagavad õiguse pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest ja saada vastus samas keeles, piisab siinkohal vaid tõdemusest, et vaidlusalune kohustus ei avaldanud vaidlustatud otsuse sisule mingit otsest ega kaudset mõju. Nimelt ei ole konkursikomisjoni otsus katsete tulemusel hageja nimi reservnimekirja kandmata jätta otseselt ega kaudselt seotud kohustusega suhelda EPSOga konkursi teises keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kuna vaidlustatud otsuse ja vaidlusaluse kohustuse vahel puudub <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> igasugune otsene õiguslik seos, ei saa seega asuda seisukohale, et see otsus kujutab endast konkursiteate rakendusmeedet osas, milles see näeb ette nimetatud kohustuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Väide, et konkursiteade on õigusvastane osas, milles see näeb ette vaidlusaluse kohustuse, tuleb seega vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvestades tuleb esimene väide, et konkursiteade on õigusvastane, tunnistada vastuvõetavaks üksnes osas, mis puudutab vaidlusalust piirangut.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Konkursiteate õigusvastasuse väite põhjendatus osas, milles see teade näeb ette vaidlusaluse piirangu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Õigusvastasuse väite põhjenduseks väidab hageja, et vaidlusalune piirang kujutab endast diskrimineerimist keele alusel, mis on personalieeskirjade artikli 1d kohaselt keelatud. Selles kontekstis tuleb kõigepealt kontrollida, kas vaidlusalune piirang toob kaasa erineva kohtlemise keeleoskuse põhjal, ja vajaduse korral seejärel, kas see erinev kohtlemine on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga, ning lõpuks, kas see on võimaliku taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Keele alusel diskrimineerimise olemasolu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Hageja väidab sisuliselt, et vaidlusalune piirang asetas ta katsetel ebasoodsamasse olukorda võrreldes kandidaatidega, kelle emakeel või põhikeel on inglise või prantsuse keel, st keel, mida nad kõige paremini oskavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu, väites sisuliselt, et konkursiteates nõutud miinimumtasemest kõrgemal tasemel keeleoskus ei kuulu nende teadmiste ja oskuste hulka, mida hindamiskeskuse katsetel hinnatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et personalieeskirjade artikli 1d lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et personalieeskirjade kohaldamisel on keelatud igasugune diskrimineerimine muu hulgas keeleoskuse põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Praegusel juhul kujutab asjaolu, et kandidaatidel oli kohustus valida konkursi teine keel üksnes inglise või prantsuse keele hulgast, endast erinevat kohtlemist keeleoskuse põhjal, mis on selle sättega põhimõtteliselt keelatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Väärib nimelt meeldetuletamist, et konkursiteade ei keelanud kandidaatidel, kes oskavad kõige paremini inglise või prantsuse keelt, valida seda keelt teiseks keeleks. Sellest järeldub, nagu eespool punktis 42 tõdeti, et inglise või prantsuse keele eelistamine teise keelena võis hindamiskeskuse katsetel anda eelise kandidaatidele, kelle üheks keeleks, mida nad kõige paremini oskavad, on üks neist kahest keelest, pannes halvemasse olukorda teised kandidaadid, kellel on küll vähemalt kahe liidu ametliku keele piisav oskus, kuid kellel ei olnud siiski võimalust läbida katseid keeles, mida nad kõige paremini oskavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikli 1d lõike 6 esimesest lausest nähtub siiski, et diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamist on võimalik piirata, tingimusel et need piirangud on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>objektiivselt ja otstarbekalt põhjenda[tud]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ning vastavad personalipoliitika üldise huvi kohastele õiguspärasetele eesmärkidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Seega piirab seda ulatuslikku kaalutlusõigust, mis liidu institutsioonidel on oma teenistusüksuste töö korraldamisel ja eriti siis, kui nad määravad kindlaks täidetava ametikoha jaoks nõutavate oskuste kriteeriumid ning vastavalt nendele kriteeriumidele ja teenistuse huvides konkursi korraldamise tingimused ja korra, ilmtingimata personalieeskirjade artikkel 1d, mistõttu erinev kohtlemine keeleoskuse põhjal, mis tuleneb konkursi keeltekasutuse korra piirangust piiratud arvu ametlike keeltega, on lubatud üksnes siis, kui sellised piirangud on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed teenistuse tegelike vajadustega (vt <DATE ISO="20190326">26. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑621/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:251">EU:C:2019:251</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Niisiis tuleb analüüsida, kas vaidlusalusest piirangust tulenev keelepõhine diskrimineerimine on õiguspärase eesmärgiga põhjendatud ja olenevalt olukorrast proportsionaalne teenistuse tegelike vajadustega, nagu neid on konkursiteates kirjeldatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Keele alusel diskrimineerimise põhjendatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Hageja väidab, et ametisse nimetav asutus peab tõendama, et vaidlusalune piirang on põhjendatud ja teenistuse tegelike vajadustega proportsionaalne, tuginedes asjaoludele, mis on seotud täidetavate ametikohtade nõuetega, mis on ühelt poolt kohtulikult kontrollitavad ja teiselt poolt kandidaatidele arusaadavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Ta väidab sellega seoses, et ametisse nimetava asutuse poolt konkursiteates esitatud põhjenduses, et oleks võimalik võtta tööle kohe töövalmis ametnikke, ei ole täpsustatud, milline on seos vaidlusaluse piirangu ja konkursiteate I lisas kirjeldatud täidetavate ametiülesannete laadi vahel. Ei ole välistatud, et teatud ametiülesandeid saab täita eelkõige itaalia keeles. Oma üldist sõnastust arvestades ei saa vaidlusalust piirangut põhjendada ka hindamiskeskuse katsete laadiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Komisjoni poolt menetluse käigus esitatud andmete kohta leiab hageja, et need ei ole asjakohased ja igal juhul ei ole tõendatud, et inglise ja prantsuse keel on täidetavate ametikohtade tööülesannete täitmisel kõige sagedamini kasutatavad keeled, välistades kõik muud liidu keeled.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu, väites sisuliselt, et vaidlusalune piirang on põhjendatud kahe õiguspärase eesmärgiga, mida kinnitavad tõendid, mis koosnevad tabelist, kus on täpselt näidatud keeled, mida maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi töötajad ning konkurentsi peadirektoraadi töötajad räägivad, tabelitest, kus on täpselt näidatud, milliseid keeli nimetatud peadirektoraatide töötajad oma tööülesannete täitmisel kasutavad, ning vaba ametikoha teadetest, mille need peadirektoraadid avaldasid ajavahemikul <DATE ISO="20160101">1. jaanuarist 2016</DATE> kuni <DATE ISO="20200109">9. jaanuarini 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Alustuseks tuleb märkida, et kuigi personalieeskirjade artikli 28 punktis f on sätestatud, et ametnikku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et ta esitab tõendi ühe liidu keele põhjaliku tundmise ja teise liidu keele rahuldava oskuse kohta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, ei ole selles artiklis välja toodud kriteeriume, mida võib arvestada nõukogu <DATE ISO="19580415">15. aprilli 1958. aasta</DATE> määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="017" PAGE.FIRST="385" DATE.PUB="1958">EÜT 1958, 17, lk 385</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3), muudetud redaktsiooni artiklis 1 osutatud ametlike keelte hulgast selle keele valiku piiramisel (vt <DATE ISO="20160915">15. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑353/14 ja T‑17/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:495">EU:T:2016:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (ei avaldata) ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20190905">5. septembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑313/15 ja T‑317/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:582">EU:T:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Sellised kriteeriumid ei tulene ka personalieeskirjade artiklist 27, mille esimeses lõigus on keelteoskusele viitamata sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[t]öölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Sama kehtib ka selle artikli teise lõigu kohta, mis näeb üksnes ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>[l]iidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, täpsustades eelkõige, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>[k]õnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Ehkki personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punktist f nähtub, et konkursiteates võivad vajaduse korral olla näidatud keeled, mida tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>täidetavate ametikohtade eripära<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> arvestades osata, ei kujuta see säte endast mingil juhul üldist luba piirata konkursi teise keele valikut väikese arvu ametlike keeltega nende keelte hulgast, mida on mainitud määruse nr 1 artiklis 1 (vt selle kohta <DATE ISO="20160915">15. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑353/14 ja T‑17/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:495">EU:T:2016:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (ei avaldata) ning seal viidatud kohtupraktika; vt samuti <DATE ISO="20190905">5. septembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑313/15 ja T‑317/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:582">EU:T:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Komisjon märkis käesolevas asjas, et vaidlusalune piirang on põhjendatud ühest küljest hindamiskeskuse katsete laadiga, nagu nähtub avalike konkursside üldeeskirjade II lisas toodud haldusjuhtide kogu üldsuunistest, mis käsitlevad keelte kasutamist EPSO konkurssidel (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="070A" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, C 70A, lk 1</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>II lisa<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>), ning teisest küljest eesmärgiga saada teenistusse kohe töövalmis ametnikud, nagu ilmneb eespool punktis 4 korratud konkursiteate sisust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hindamiskeskuse katsete laadile tuginev põhjendus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Vastavalt komisjoni viidatud haldusjuhtide kogu üldsuunistele, mis käsitlevad keelte kasutamist EPSO konkurssidel ja mis on toodud II lisas, on vaidlusalune piirang põhjendatud hindamiskeskuse katsete laadiga, sest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kandidaatide õiglase hindamise tagamiseks ja selleks, et kandidaadid saaksid suhelda otse nii hindajatega kui ka ülesandes osalevate teiste kandidaatidega, [võimaldab see] seda, et hindamiskeskuse testid toimuksid ühises suhtluskeeles (<HT TYPE="ITALIC">lingua franca</HT>) või teatavatel asjaoludel konkursi ühes põhikeeles<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selle põhjusega ei saa siiski nõustuda, sest üldise sõnastuse tõttu võib seda põhjendust kohaldada ükskõik millisele konkursimenetlusele, sõltumata sellest, milline on asjaomase valikumenetluse tulemusel täidetavate ametikohtade laad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Peale selle ilmneb nimetatud II lisast, et alates 2010. aastast kasutusele võetud valikumenetluse ja eelkõige hindamiskeskuse katsete eesmärk on hinnata senisest paremini kandidaatide suutlikkust ametiülesandeid täita. Sellest tuleneb, et see valikumenetluse laadi puudutav argument on otseselt seotud põhjendusega, mis puudutab vajadust võtta tööle uued isikud, kes on kohe töövalmis. Järelikult, kui viimati nimetatud argument ära langeb, ei saa valikumenetluse laadi puudutav argument üksinda põhjendada nende keelte arvu piiramist, mida võib konkursi teise keelena valida (vt selle kohta <DATE ISO="20210609">9. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Calhau Correia de Paiva <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑202/17</NO.CASE>, edasi kaevatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:323">EU:T:2021:323</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (ei avaldata)).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb analüüsida, kas täidetavate ametikohtade eripära arvestades, mis on ära toodud eespool punktides 7 ja 8, on vajadus saada teenistusse kohe töövalmis ametnikke vaidlusaluse piirangu õiguspärane põhjendus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhjendus, mis tugineb vajadusele saada teenistusse kohe töövalmis ametnikke</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt on küll teenistuse huvides see, et isikud, kelle liidu institutsioonid on sellise valikumenetluse tulemusel nagu kõnealune tööle võtnud, oleksid kohe töövalmis ja suudaksid seega asuda kiiresti täitma ametikohustusi, mis need institutsioonid kavatsevad neile määrata (vt <DATE ISO="20210908">8. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑554/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:554">EU:T:2021:554</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et isegi kui eeldada, et uute tööülesannete ja uute tööharjumustega kohanemiseks ning uude teenistusüksusesse sisseelamiseks on alati vaja anda aega, on õiguspärane see, kui institutsioon püüab saada oma teenistusse isikud, kes oleksid kohe teenistusse asumisel vähemalt võimelised ühelt poolt suhtlema oma ülemuste ja töökaaslastega ning seega võimalikult kiiresti ja hästi mõistma neile pandud töökohustuste ulatust ja täidetavate tööülesannete sisu, ning teiselt poolt suhtlema kolleegide ja kontaktisikutega väljaspool asjaomast teenistusüksust. Nimelt, nagu varem on leitud, on ametnike keelteoskus nende karjääri oluline aspekt. Järelikult tuleb pidada õiguspäraseks seda, kui institutsioon püüab saada oma teenistusse isikud, kes on võimelised tulemuslikult kasutama ja võimalikult hästi oskama keelt või keeli töökeskkonnas, millega nad liituvad (vt <DATE ISO="20210908">8. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑554/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:554">EU:T:2021:554</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Samas on liidu kohtu ülesanne analüüsida konkreetselt neid norme, millega on kehtestatud selline konkursi keeltekasutuse kord, nagu on ette nähtud vaidlusaluses konkursiteates, kuna ainult sellise analüüsi abil on võimalik kindlaks teha keelteoskus, mida institutsioonid saavad teenistuse huvides konkreetsete ametiülesannete puhul objektiivselt nõuda, ning seega see, kas nende keelte valiku võimalik piiramine, mida võidakse kasutada sellel konkursil osalemisel, on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne teenistuse tegelike vajadustega (vt <DATE ISO="20190326">26. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑621/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:251">EU:C:2019:251</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Täpsemalt ei pea liidu kohus kontrollima mitte üksnes esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud (vt <DATE ISO="20190326">26. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑621/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:251">EU:C:2019:251</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Praegusel juhul tuleb kõigepealt tõdeda, et konkursiteates ja selle I lisas esitatud ametiülesannete kirjeldusest üksi ei piisa, et tõendada, et ainult need kaks keelt, millega asjaomase konkursi teise keele valik on piiratud, võimaldaksid selle konkursi edukalt läbinud kandidaatidel olla kohe töövalmis. Nimelt ei ole konkursiteates ühtegi asjaolu, mis kinnitaks nende kahe keele tegelikku kasutamist konkursiteates ja selle I lisas loetletud ülesannete täitmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Vastupidi, piisab tõdemusest, et konkursiteate I lisas, milles täpsustatakse, millist laadi ülesandeid tuleb täita, on toodud hulk ülesandeid, milleks on muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>[l]iikmesriikide […] maksupoliitika, liikmesriikide maksualaste õigusaktide ja ELi eeskirjade rakendamise seire<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[l]iikmesriikide otseste maksude hindamine riigiabi seisukohast<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>[l]iikmesriikide käibemaksualaste õigusaktide seire<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>[l]iikmesriikide kaudsete maksude hindamine riigiabi seisukohast<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. Kuigi ei ole välistatud, et teatud keele oskus võib olla hädavajalik, näib selline hulk ülesandeid pigem viitavat sellele, et erinevaid keeli oskavate ametnike töölevõtmisest oleks kasu teenistuse toimimisele, kuna nad on võimelised analüüsima liikmesriikide maksupoliitikat ja maksualaseid õigusakte nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Sellest tõdemusest hoolimata tuleb kontrollida, kas komisjoni poolt menetluse käigus kostja vastuse lisadena esitatud kolm dokumenti võimaldavad kindlaks teha keelteoskuse, mida komisjon saab täidetavate ametikohtade eripära arvestades objektiivselt nõuda, et võtta maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi otsese või kaudse maksustamise küsimustega tegelevasse üksusesse ja konkurentsi peadirektoraadi maksualase riigiabi üksusesse tööle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>poliitikaametniku<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, kes oleks kohe töövalmis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Sellega seoses võib kokkuvõttes öelda, et komisjoni esitatud dokumentidest nähtub, et inglise ja prantsuse keel on tõenäoliselt need kaks keelt, mida kõige rohkem osatakse peadirektoraatides, kuhu konkursi edukalt läbinud kandidaadid võidakse tööle võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>See tõdemus ei ole siiski iseenesest piisav, et selgitada välja keelteoskus, mida võib objektiivselt nõuda seoses konkreetsete tööülesannetega, mida töölevõetud isikud peavad täitma. Nimelt tuleb kindlaks teha, kas täidetavate ametikohtade eripära arvestades saab äsja tööle võetud ametnik olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kohe töövalmis<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> seetõttu, et ta oskab teise keelena neist kahest keelest vaid ühte keelt, ning vajaduse korral kontrollida, kas kohustus läbida kõik hindamiskeskuse katsed teises keeles oli sellise vajaduse täitmiseks sobiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Täidetavate ametikohtade eripära kohta tuleb märkida, et komisjoni esitatud dokumentide üksikasjalikust analüüsist ilmneb, et konkursi edukalt läbinud kandidaatide igapäevaste tööülesannete täitmisel võib neist kahest keelest vaid ühe keele, nimelt inglise keele rahuldavat oskust pidada vältimatult vajalikuks, et konkursi edukalt läbinud kandidaat oleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kohe töövalmis<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Nimelt ilmneb kõnealustes peadirektoraatides ajavahemikul <DATE ISO="20160101">1. jaanuarist 2016</DATE> kuni <DATE ISO="20200109">9. jaanuarini 2020</DATE> avaldatud 34 vaba ametikoha teate ametikoha kirjeldusest, mis on toodud kostja vastuse lisas B.3, et kuigi inglise keele oskus on vältimatult vajalik, ei ole vastupidi komisjoni väidetele sarnases sõnastuses nõuet esitatud prantsuse keele puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Nimelt võib märkida, et mitmes vaba ametikoha teate ametikoha kirjelduses on öeldud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>üksuse töökeeled on (peamiselt) inglise ja (vähemal määral) prantsuse keel<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Samuti on ühes vaba ametikoha teates öeldud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>inglise keele oskus on vajalik<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> ja et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>prantsuse keele algoskus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on<?PAGE NO="14"?> üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>soovitav<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>. Lisaks nähtub paljudest teistest vaba ametikoha teadetest, et kuigi meeskonna töökeel on inglise keel, siis võib tulla kasuks mõne muu keele, näiteks hispaania, itaalia, poola, saksa või mõne teise ametliku keele rahuldav oskus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Kuigi prantsuse keele laialdane oskus kõnealustes peadirektoraatides ei välista võimalust, et konkursi edukalt läbinud kandidaat, kes oskab üksnes rahuldaval tasemel prantsuse keelt, võib pikas perspektiivis olla töövalmis, ei saa täidetavate ametikohtade eripära arvestades siiski asuda seisukohale, et selline konkursi edukalt läbinud kandidaat oleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>kohe töövalmis<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, nagu konkursiteates nõutakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Kui komisjonilt kohtuistungil selle kohta küsiti, ei olnud ta võimeline välja tooma, millisele ametikohale saaks nimetada konkursi edukalt läbinud kandidaadi, kellel on teise keelena üksnes piisav prantsuse keele oskus, ja kas teda saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>kohe töövalmis<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> olevaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Igal juhul tuleb rõhutada, et konkursiteate sõnastuse kohaselt on vaidlusalune piirang oluline, kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>enamik komisjoni tolli‑ ja maksuvaldkonna üksusi [kasutab] analüüsitöös, sisesuhtluses, suhtlemisel väliste sidusrühmadega, väljaannetes ja aruannetes, õigusaktides ja majandusküsimusi käsitlevates selgitustes (vt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Ametiülesanded<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ja I lisa) inglise või prantsuse keelt<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>. Sellise sõnastuse põhjal järeldatakse konkursiteates, et konkursi edukalt läbinud kandidaat, kellel ei ole rahuldavat inglise või prantsuse keele oskust, ei ole kohe töövalmis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Siit järeldub, et eesmärk võtta tööle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kohe töövalmis<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> ametnikke on peaasjalikult seotud pigem valdkonnapõhiste oskustega kui üldvõimete ja -oskustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Tuleb aga tõdeda, et hindamiskeskuse neli katset tuli läbi viia teises keeles, kuigi ei tundu, et saavutamaks eesmärki võtta tööle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>kohe töövalmis<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ametnikke, peaksid need kolm katset, millega kontrollitakse üldvõimeid ja ‑oskusi, toimuma tingimata teises keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades on esimene väide, et konkursiteade on õigusvastane osas, milles see teade näeb ette vaidlusaluse piirangu, põhjendatud. Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida teisi väiteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada <DATE ISO="20191210">10. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus, millega konkursi EPSO/AD/363/18 komisjon keeldus pärast läbivaatamist kandmast MZi nime reservnimekirja palgaastme AD 7 administraatorite töölevõtmiseks maksustamise valdkonnas.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><?PAGE NO="15"?><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Svenningsen</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Barents</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Mac Eochaidh</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Pynnä</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Laitenberger</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil Luxembourgis <DATE ISO="20220706">6. juulil 2022</DATE>.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>