<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2011ETB.0600545301.case.xml"><NO.CASE>C-212/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010CJ0212</NO.CELEX><NO.SEQ>0019.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-5455</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-5469</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20110616">16.6.2011</DATE> – KOHTUASI C-212/10</LEFT><RIGHT>LOGSTOR ROR POLSKA</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20110616">16. juuni 2011</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: poola.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-212/10,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicach (Poola) <DATE ISO="20100315">15. märtsi 2010. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20100503">3. mail 2010</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Logstor ROR Polska sp. z o.o.</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Dyrektor Izby Skarbowej w Katowicach</HT>,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja esimees J.-C. Bonichot (ettekandja), kohtunikud K. Schiemann, C. Toader, A. Prechal ja E. Jarašiūnas,</P><?PAGE NO="I-5456"?><P>kohtujurist: P. Mengozzi,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Malacek,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20110407">7. aprilli 2011. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Logstor ROR Polska sp. z o.o., esindajad: T. Konik, ja <HT TYPE="ITALIC">doradcy podatkowi</HT> K. Gil,</P></ITEM><ITEM><P>Dyrektor Izby Skarbowej w Katowicach, esindaja: G. Pasterczyk,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindajad: M. Szpunar, A. Kramarczyk ja A. Kraińska,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Afonso ja K. Herrmann,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="I-5457"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19690717">17. juuli 1969. aasta</DATE> direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="249" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="1969">EÜT L 249, lk 25</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11), muudetud nõukogu <DATE ISO="19850610">10. juuni 1985. aasta</DATE> direktiiviga 85/303/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="156" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="1985">EÜT L 156, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 122, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>direktiiv 69/335<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) artikli 4 lõiget 2.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Zabrzes (Poola) asuva äriühingu Logstor ROR Polska sp. z o.o. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Logstor ROR Polska<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) ja Dyrektor Izby Skarbowej w Katowicach (Katowice maksuameti juhataja) vahelises kohtuvaidluses seoses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksu<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/> tasumisega, mille tagastamist nõuti seoses Logstor ROR Polska asutamislepingu muutmisega laenude tõttu, mida sellele äriühingule andis tema osanik.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 69/335 põhjendusele 1 on direktiivi eesmärk soodustada kapitali vaba liikumist, mida peetakse siseturu loomisel oluliseks põhivabaduseks. Seepärast on direktiivi põhjenduste 6, 7 ja 8 kohaselt selle eesmärk ühtlustada Euroopa Liidus<?PAGE NO="I-5458"?> asuvate äriühingute kapitali sissemaksetelt võetavat maksu, kehtestades kapitali koondumistele ühtse maksu, mida võib ühisturul kohaldada ühekordselt ja kaotades kõik muud ühtse kapitalimaksuga samaväärsed kaudsed maksud.</TXT></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Seetõttu nähakse kõnealuse direktiivi artiklites 1–9 ette kapitaliühingute kapitali sissemaksetelt ühtlustatud maksu ehk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>kapitalimaksu<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/> võtmine.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi 69/335 artikli 4 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Kapitalimaksuga maksustatakse järgmised tehingud:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemaksega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemakse abil, mille puhul vastu ei saada osa ühingu kapitalist või varadest, vaid liikmetega samaväärsed õigused, näiteks hääleõigus, õigus osale kasumist või likvideerimise puhul osale ülejäägist;</TXT><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-5459"?><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 4 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Järgmisi tehinguid võib ulatuses, milles neile <DATE ISO="19840701">1. juuli 1984. aasta</DATE> seisuga kohaldati 1% suurust maksumäära, olla edaspidi maksustatud kapitalimaksuga:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kapitaliühingu poolt võetud laen, kui laenuandja omandab õiguse osale või aktsiale äriühingu kasumist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kapitaliühingu poolt oma liikmelt, tema abikaasalt või lapselt võetud laen või kolmandalt isikult võetud laen, mida tagab ühingu liige, tingimusel, et nimetatud laenude toime on samaväärne ühingu kapitali suurendamisega;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 69/335 artikli 7 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid vabastavad kapitalimaksust artiklis 9 nimetamata tehingud, mis <DATE ISO="19840701">1. juuli 1984. aasta</DATE> seisuga olid maksust vabastatud või millele kohaldati maksumäära kuni 0,5%.</P><P>Vabastamise aluseks on nimetatud kuupäeval vabastuse saamiseks või vajaduse korral kuni 0,5% suuruse maksumäära kehtestamiseks kehtinud tingimused.</P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="I-5460"?><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad kõik lõikes 1 nimetamata tehingud kapitalimaksust vabastada või kohaldada neile ühetaolist maksumäära suurusega kuni 1%.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi 85/303, mis kehtestas direktiivi 69/335 põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud sõnastuse, põhjendustes 2 ja 3 öeldakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>kapitalimaksu majanduslik mõju kahjustab ettevõtjate liitumist ja arengut; selline mõju on eriti kahjulik praeguses majandusolukorras, kus on tungivalt tarvis eelistada investeerimise soodustamist;</P></CONSID><CONSID><P>nimetatud eesmärkide saavutamise parim vahend oleks kapitalimaksu kaotamine; teatavatele liikmesriikidele on siiski vastuvõetamatu tulude vähenemine, mis sellisest meetmest tuleneks; liikmesriikidele tuleb seepärast anda võimalus vabastada kapitalimaksust või allutada kapitalimaksule osa või kõik selle kohaldamisalasse kuuluvad tehingud, kusjuures ühes liikmesriigis tuleb kohaldada ühetaolist maksumäära.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiiv 69/335 tunnistati kehtetuks alates <DATE ISO="20090101">1. jaanuarist 2009</DATE> nõukogu <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiiviga 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2008">ELT L 46, lk 11</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-5461"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Siseriiklik õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Poola Vabariik ühines Euroopa Liiduga <DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE>.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kapitalimaksu käsitlevad õigusnormid, mis kehtisid <DATE ISO="19840701">1. juulil 1984</DATE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>11</NO.P><TXT><DATE ISO="19751219">19. detsembri 1975. aasta</DATE> seadus tempelmaksude kohta (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 45, rubriik 226), nägi ette, et füüsiliste ja juriidiliste isikute äriühingu asutamise toimingud on tempelmaksuga maksustatavad. Ministrite nõukogu <DATE ISO="19830516">16. mai 1983</DATE> aasta dekreet (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 34, rubriik 161), mis jõustus <DATE ISO="19830701">1. juulil 1983</DATE>, määras kindlaks tempelmaksu eesmärgi ja määra. Selle dekreedi artikli 54 lõige 5 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Aktsiakapitali kuuluvad ka laenud, mida äriühingule annab aktsionär või osanik, kui tagasimaksmata laenude kogusumma laenu andmise päeval ületab 50% äriühingu kapitalist.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Sellisel juhul oli maksumäär 5% laenu väärtusest.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kapitalimaksu käsitlevad õigusnormid, mis kehtisid ajavahemikus <DATE ISO="20010101">1. jaanuarist 2001</DATE> kuni <DATE ISO="20040430">30. aprillini 2004</DATE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Ajavahemikus <DATE ISO="20010101">1. jaanuarist 2001</DATE> kuni <DATE ISO="20040430">30. aprillini 2004</DATE> kohaldati samadele toimingutele regresseeruva maksumääraga tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluvat maksu.</TXT></NP><?PAGE NO="I-5462"?><NP><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="20000909">9. septembri 2000. aasta</DATE> tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksu seaduse (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 86, rubriik 959, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>TTMs 2000<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>) artikli 1 lõike 1 järgi kohaldati tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluvat maksu äriühingu asutamislepingule ja selle muudatustele, kuna need tehingud muudavad selle maksu baasi.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>TTMs 2000 artikli 1 lõige 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Asutamislepingu muudatusena käsitatakse:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>osanike (aktsionäride) poolt äriühingule tehtud lisamakseid, antud laene ja osanike (aktsionäride) poolt äriühingule asjade või varaliste õiguste tasuta üleandmist.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>TTMs 2000 artikli 7 lõike 1 punkt 9 kehtestab laenu suuruse alusel kahaneva maksumäära 1%–0,5%-ni tehingu väärtusest. Põhikohtuasjas arutusel olevale laenule kohaldati seega maksumäära 0,5%.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kapitalimaksu käsitlevad õigusnormid, mis kehtisid ajavahemikus <DATE ISO="20040501">1. maist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20061231">31. detsembrini 2006</DATE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="20031219">19. detsembri 2003. aasta</DATE> seadus, millega muudetakse tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksu seadust (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 6, rubriik 42), muutis TTMs 2000, vabastades sellest maksust kapitaliühingule osaniku või aktsionäri poolt antud laenud. TTMs 2000 <DATE ISO="20040501">1<?PAGE NO="I-5463"?>. mail 2004</DATE> jõustunud konsolideeritud versiooni (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 41, rubriik 399) artikli 9 punkti 10 alapunkt h sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluvast maksust on vabastatud järgmised tehingud:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>10)</NO.P><TXT><P>laenud […]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>mille on kapitaliühingule andnud osanik või aktsionär;</TXT><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>.</P></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kapitalimaksu käsitlevad õigusnormid, mis kehtisid ajavahemikus <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE> kuni <DATE ISO="20081231">31. detsembrini 2008</DATE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="20040501">1. mail 2004</DATE> jõustunud TTMs 2000 konsolideeritud versiooni artikli 9 punkti 10 alapunkt h, mis vabastas kapitalimaksust kapitaliühingule osaniku või aktsionäri poolt antud laenud, tunnistati alates <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE> kehtetuks <DATE ISO="20061115">15. novembri 2006. aasta</DATE> seaduse, millega muudetakse esiteks pärandi- ja kinkemaksu seadust ja teiseks tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksu seadust (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 222, rubriik 1629, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>TTMs 2007<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>), artikli 2 punkti 9 alapunkti c) kolmanda lõiguga.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Laene käsitati TTMs 2007 artikli 1 lõike 3 punkti 2 kohaselt äriühingu asutamislepingu muudatusena ja neile kohaldati selle seaduse artikli 7 lõike 1 punkti 9 alusel 0,5% ühtset maksumäära.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-5464"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kapitalimaksu käsitlevad õigusnormid, mis kehtivad alates <DATE ISO="20090101">1. jaanuarist 2009</DATE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>20</NO.P><TXT><DATE ISO="20081107">7. novembri 2008. aasta</DATE> seadusega (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT> nr 209, rubriik 1319) võeti Poola õigusesse üle direktiiv 2008/7 ja selle seaduse artikli 9 punkti 10 alapunkti i alusel vabastati tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluvast maksust kapitaliühingule osaniku või aktsionäri poolt antud laenud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Logstor ROR Polska sõlmis <DATE ISO="20070709">9. juulil 2007</DATE> oma osaniku Logstor Holding AS-iga <DATE ISO="20040915">15. septembri 2004. aasta</DATE> laenulepingut täiendava lisa, millega suurendati varem antud laenu <FT TYPE="NUMBER">2600000</FT> euro võrra <FT TYPE="NUMBER">5233000</FT> euroni. Logstor ROR Polska sõlmis <DATE ISO="20070814">14. augustil 2007</DATE> sama osanikuga täiendava laenulepingu <FT TYPE="NUMBER">8000000</FT> Poola zloti suurusele summale.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Nimetatud laenutehingute sõlmimise kuupäevadel kehtinud õigusnormide kohaselt kuulusid need tehingud maksustamisele tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksuga.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Kuna Logstor ROR Polska leidis, et direktiivi 69/335 kohaselt on tal õigus nõuda nende tehingute alusel vabastust tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksu tasumisest, taotles ta, et maksuhaldur tuvastaks enammakstud maksu tasumise selle äriühingu poolt tasutud maksu kogusumma ulatuses.</TXT></NP><?PAGE NO="I-5465"?><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Pärast seda, kui nimetatud taotlus ja selle tagasi lükkamise otsuse peale esitatud kaebus olid rahuldamata jäetud, esitas Logstor ROR Polska kaebuse Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicachile (Gliwice vojevoodkonna halduskohus).</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicach menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Kas [direktiivi 69/335] artikli 4 lõige 2 lubab liikmesriigil kehtestada <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE> uuesti kapitalimaksu, millega maksustatakse kapitaliühingu võetud laen, kui laenuandjal on õigus osale äriühingu kasumist, juhul kui liikmesriik on ühinemise päevaks (<DATE ISO="20040501">1. mai 2004</DATE>) loobunud selle maksuga maksustamisest?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Esitatud küsimusega soovib siseriiklik kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 69/335 artikli 4 lõiget 2 põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud versioonis tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab uuesti kapitalimaksu äriühingu poolt võetud laenule, kui võlausaldajal on õigus teatud osale äriühingu kasumist, juhul kui liikmesriik on varem loobunud selle maksu nõudmisest.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks tuleb märkida, et Poola valitsus on Euroopa Kohtu menetluses vastu vaielnud sellele, kuidas eelotsusetaotluse esitanud kohus on siseriiklikku õigust tõlgendanud.</TXT></NP><?PAGE NO="I-5466"?><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Ta väidab nimelt, et ei ole õige väita, nagu seda teeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Poola Vabariik oli Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks loobunud selliste nagu põhikohtuasjas arutusel olevate laenutehingute maksustamisest kapitalimaksuga. Selle valitsuse arvates oli äriühingutele ajavahemikus <DATE ISO="20040501">1. maist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20061231">31. detsembrini 2006</DATE> osanike poolt antud laenude maksuvabastuse eesmärk vältida asjaomase kapitali topelt maksustamist, esiteks siis, kui osanik annab äriühingule laenu ja teiseks siis, kui tagastamata laen arvestatakse ümber äriühingu osadeks või aktsiateks.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Nimelt väidab see valitsus esiteks, et kuigi osaniku või aktsionäri poolt äriühingule antud laenud olid aastatel 2004 ja 2006 tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluvast maksust vabastatud, ei olnud see nii nende võlgade ümberarvestamise tulemusel tekkinud kapitali suurenemise puhul, ja teiseks, et vastupidi, TTMs 2007-ga lõpetati osaniku või aktsionäri poolt äriühingule antud sellisest laenust tulenevalt toimunud kapitali suurendamise maksustamine, mida oli tsiviilõiguslikelt tehingutelt tasumisele kuuluva maksuga juba maksustatud, samas kui selle seaduse kohaselt kohaldati seda maksu uuesti osaniku või aktsionäri poolt äriühingule antud laenudele.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles osas piisab, kui meenutada, et Euroopa Kohus ei pea ELTL artiklis 267 ette nähtud õigusalase koostöö süsteemi raames seadma kahtluse alla ega kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt siseriiklikele õigusnormidele antud tõlgenduse täpsust (vt selle kohta <DATE ISO="20080214">14. veebruari 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-449/06" PAGE.ECR="I-553" YEAR="2008">C-449/06: Gysen, EKL 2008, lk I-553</REF.DOC.ECR>, punkt 17, ja <DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-11/07" PAGE.ECR="I-6845" YEAR="2008">C-11/07: Eckelkamp jt, EKL 2008, lk I-6845</REF.DOC.ECR>, punkt 32).</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Seega tuleb Euroopa Kohtul vastata talle esitatud küsimusele lähtuvalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud faktilisest asjaolust, mille kohaselt Poola Vabariik oli Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks, st <DATE ISO="20040501">1. maiks 2004</DATE>, loobunud põhikohtuasjas arutusel olevat maksu kohaldamast.</TXT></NP><?PAGE NO="I-5467"?><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 2 kohaselt võib teatud tehinguid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>ulatuses, milles neile <DATE ISO="19840701">1. juuli 1984. aasta</DATE> seisuga kohaldati 1,1% suurust maksumäära, olla edaspidi maksustatud kapitalimaksuga […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>See kuupäev, mis on direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 2 kohaselt võetud viitekuupäevaks, kehtib ka Poola Vabariigi suhtes. Ühinemise korral on ühenduse õiguses sätestatud kuupäevale viitamine, välja arvatud kui ühinemisaktis või mõnes teises liidu aktis ei ole sätestatud teisiti, siduv ka ühinevale riigile, isegi kui see kuupäev on varasem kui ühinemiskuupäev (<DATE ISO="20070621">21. juuni 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-366/05" PAGE.ECR="I-4985" YEAR="2007">C-366/05: Optimus – Telecomunicações, EKL 2007, lk I-4985</REF.DOC.ECR>, punkt 32). Ent Poola Vabariigi kohta ei ole ühinemisaktis ega ka teistes aktides midagi muud sätestatud.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Kuna sellised tehingud nagu põhikohtuasjas arutusel olevad laenutehingud kuulusid <DATE ISO="19840701">1. juulil 1984</DATE> direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 2 tähenduses maksustamisele, oli Poola Vabariigil seega Euroopa Liiduga ühinemisel võimalik jätkata seda liiki tehingute maksustamist kapitalimaksuga.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Siiski ei olnud tal õigust – olles Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks või alates sellest kuupäevast loobunud, nagu tuleneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu tehtud siseriiklike õigusnormide analüüsist, selle maksu kohaldamisest – otsustada seda maksu pärast nimetatud kuupäeva sisse nõuda.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Nimelt tuleb direktiivi 69/335 artikli 4 lõiget 2, mille sõnastus viitab jätkuvusele, tõlgendada lähtuvalt direktiivi 85/303 põhjenduses 2 ja 3 nimetatud eesmärgist piirata kapitalimaksu kohaldamist või see kaotada. Seda eemärki silmas pidades tuleneb põhjendusest 3, et liikmesriigid, kes ei ole kapitalimaksu nõudmisest loobunud, võivad nimetatud maksu säilitada üksnes juhul, kui selle nõudmisest loobumine toob neile kaasa eelarveraskused.</TXT></NP><?PAGE NO="I-5468"?><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Direktiivi 69/335 artikli 4 lõikes 2 kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>[o]lla edaspidi maksustatud kapitalimaksuga<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>, tuleb seega tõlgendada nii, et see väljend viitab, et selleks, et liikmesriigil oleks võimalik selles lõikes nimetatud tehingud kapitalimaksuga maksustada, peavad need olema mitte üksnes <DATE ISO="19840701">1. juulil 1984</DATE> kehtinud siseriiklike õigusnormide kohaselt maksustatavad selle sätte tähenduses, vaid olema ka edaspidi olnud selle maksuga püsivalt maksustatud. Muul juhul ei saa liikmesriik õigustada maksutulu vähenemist, mille tõttu tuleb kapitalimaksu jätkuvalt sisse nõuda.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Direktiivi 69/335 artikli 4 lõikes 2 sisalduv viide kuupäevale <DATE ISO="19840701">1. juuli 1984</DATE> kujutab endast niisiis selliste liikmesriikide jaoks, kes sellel kuupäeval kõnealuseid tehinguid kapitalimaksuga maksustasid, luba kehtestada see maks uuesti pärast seda, kui nad oli selle nõudmisest loobunud, kuna see oleks vastuolus selle sätte sõnastusega ja kõnealuse direktiivi eesmärgiga piirata kapitalimaksu kohaldamist või see kaotada.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Järelikult ei ole liikmesriigil, kes on direktiivi 69/335 artikli 7 lõike 2 kohaselt pärast <DATE ISO="19840701">1. juulit 1984</DATE> loobunud teatud tehingute maksustamisest kapitalimaksuga, seda maksu nendele tehingutele taas kehtestada.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 69/335 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab uuesti kapitalimaksu äriühingu poolt võetud laenule, kui võlausaldajal on õigus teatud osale äriühingu kasumist, juhul kui liikmesriik on varem loobunud selle maksu nõudmisest.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-5469"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19690617">17. juuni 1969. aasta</DATE> direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (muudetud nõukogu <DATE ISO="19850610">10. juuni 1985. aasta</DATE> direktiiviga 85/303/EMÜ) artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab uuesti kapitalimaksu äriühingu poolt võetud laenule, kui võlausaldajal on õigus teatud osale äriühingu kasumist, juhul kui liikmesriik on varem loobunud selle maksu nõudmisest.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>