<TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI>3Käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud:Käibemaksuga maksustatakse järgmisi tehinguid:
[…]
- c)teenuste osutamine tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb.
4Direktiivi artikli 9 lõikes 1 on sätestatud:Maksukohustuslane on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.Majandustegevus on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis‑ ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.
5Nimetatud direktiivi artikli 24 lõikes 1 on sätestatud:Teenuste osutamine on mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne.
6Käibemaksudirektiivi artikkel 25 on sõnastatud järgmiselt:Teenuste osutamine võib seisneda muu hulgas ühes järgmistest tehingutest:
- a)omandiõigust tõendava dokumendiga varustatud või varustamata immateriaalse vara võõrandamine;
- b)kohustus hoiduda teatud teo tegemisest või taluda teatavat tegu või olukorda;
- c)teenuse osutamine vastavalt tellimusele, mis on esitatud ametivõimude poolt või nimel või seaduse alusel.
7Direktiivi artiklis 73 on sätestatud:Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.
8Direktiivi IX jaotise Maksuvabastused 1. peatüki Üldsätted ainus artikkel 131 sätestab:Peatükkidega 2–9 ettenähtud maksuvabastusi kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude õigusaktide kohaldamist, ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada nimetatud maksuvabastuste nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.
9Käibemaksudirektiivi IX jaotise 2. peatüki pealkiri on Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides ja see sisaldab artikleid 132–134.10Direktiivi artikli 132 lõike 1 punkti g alusel vabastavad liikmesriigid käibemaksust järgmised tehingud:otseselt hoolekande ja sotsiaalkindlustusega seotud teenuste osutamine ja kaubatarned, sealhulgas vanadekodus osutatavad teenused, avalik-õiguslike organisatsioonide või teiste asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonide poolt.
11Nimetatud direktiivi artikli 133 esimese lõigu punktis a on sätestatud:Liikmesriigid võivad muudele kui avalik-õiguslikele organisatsioonidele artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada iga juhtumi puhul üht või mitut järgmist tingimust:
- a)kõnealuste organisatsioonide eesmärk ei ole süstemaatiliselt kasumit teenida ning võimalikku tekkinud kasumit ei jagata kunagi, vaid kasutatakse osutatavate teenuste jätkamiseks või paremaks muutmiseks.
12Käibemaksudirektiivi artikkel 134 näeb ette:Teenuste osutamisel või kaupade tarnel ei anta artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastust järgmistel juhtudel:
- a)see ei ole maksust vabastatavate tehingute jaoks tingimata vajalik;
- b)selle põhieesmärk on teenida organisatsioonile lisatulu tehingute kaudu, mis otseselt konkureerivad käibemaksuga maksustatavate äriühingute tehingutega.
<TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Luksemburgi õigus</HT></HT></P></TI>1312. veebruari 1979. aasta käibemaksuseaduse (loi du 12 février 1979 concernant la taxe sur la valeur ajoutée) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi käibemaksuseadus) on artikli 4 lõikes 1 sätestatud:Maksukohustuslane artikli 2 tähenduses on iga isik, kes teeb sõltumatult ja püsivalt tehinguid, mis kuuluvad ükskõik missuguse majandustegevuse alla, olenemata selle tegevuse eesmärkidest või tulemustest või kohast. […].
14Käibemaksuseaduse artiklis 5 on nähtud ette:Majandustegevus on iga tegevus, millega tegeletakse tulu saamise eesmärgil, eelkõige tootmis‑, kaubandus‑ või teenuste osutamise tegevus, sealhulgas kaevandamis‑ ja põllumajandusalane tegevus, kutsealane tegevus ning materiaalse või immateriaalse vara kasutamine kestva tulu saamise eesmärgil.
15Selle seaduse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud:1.Teenuste osutamine on mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne, ühendusesisene soetamine ega import.See tehing võib seisneda immateriaalse vara võõrandamises, kohustuses mitte teha või taluda teatavat tegu või olukorda või osutada teenust seaduse alusel või ametiasutuse poolt või nimel tehtud korralduse alusel.[…].
16Käibemaksuseaduse artikli 44 lõike 1 punktis o on sätestatud:Käibemaksust on vabastatud niisuguses ulatuses ja sellistel tingimustel, mis määratakse kindlaks suurhertsogi määrusega:
[…]
- o)otseselt sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolekande või rahvatervisega seotud teenuste osutamine või kaubatarned selliste avalik-õiguslike üksuste, ühiste investeerimisfondide, avalike või avalikes huvides tegutsevate üksuste, hooldekodude, vanadekodude, gerontoloogia‑ või geriaatriaasutuste, ravi‑ või heategevusorganisatsioonide ning muude sarnaste eraõiguslike institutsioonide poolt, mida pädevad avalik-õiguslikud asutused on tunnustanud sotsiaalorganisatsioonidena;
[…].
17Suurhertsogi 23. detsembri 1982. aasta määruse, millega kehtestatakse eestkostja määramise tingimused (règlement grand-ducal du 23 décembre 1982 fixant les conditions de désignation d’un gérant de la tutelle), artiklis 3 on sätestatud:Eestkostekohtunik võib eestkostjale määrata tasu, mille suuruse või arvutamismeetodi ta määrab kindlaks, võttes arvesse piiratud teovõimega isiku varalist seisundit.See tasu seisneb kas kindlas summas, teatavas suhtosas piiratud teovõimega isiku sissetulekust või honoraris, mis määratakse kindlaks vastavalt täidetavatele ülesannetele.[…].