1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34) artikli 8 lõike 1 punkti c tõlgendamist Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47 arvestades.

2

Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses, mis puudutab sellise Euroopa vahistamismääruse täitmist Madalmaades, mille Kreeka pädev asutus on teinud selle liikmesriigi territooriumil elava Kreeka kodaniku RI suhtes kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja mitme vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks.

Õiguslik raamistik

3

Raamotsuse 2002/584 artikli 1 „Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus“ lõikes 3 on sätestatud:

4

Raamotsuse artikli 6 „Pädevate õigusasutuste määramine“ artiklis 1 on sätestatud:

5

Raamotsuse artikli 8 „Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm“ lõikes 1 on sätestatud:

6

Raamotsuse artikli 15 „Üleandmisotsus“ lõikes 2 on sätestatud:

7

Raamotsuse 2002/584 artikli 26 „Vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi all peetud aja mahaarvestamine“ lõikes 1 on ette nähtud:

Põhimenetlus ja eelotsuse küsimused

8

Efeteio Thessalonikise (Thessaloníki apellatsioonikohus, Kreeka) juures tegutsev prokuratuur (edaspidi „Kreeka prokuratuur“) tegi 29. aprillil 2025 RI suhtes Euroopa vahistamismääruse esiteks kriminaalmenetluse läbiviimiseks korduva perevägivalla ja kehavigastuste tekitamise asjas, mis on kuriteod, mille eest Kreekas karistatakse vastavalt kümne- ja kaheaastase vangistusega, ning teiseks nelja vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks, mille kestus on vastavalt viis aastat, kaks aastat, üks aasta ja neli kuud.

9

Osas, milles see Euroopa vahistamismäärus on tehtud kriminaalmenetluse läbiviimiseks, põhineb see riigisisesel vahistamismäärusel, mille tegi 29. mail 2018 Protodikeio Katerinise (Katerini esimese astme kohus, Kreeka) eeluurimiskohtunik, seda on täiendatud sama kohtuniku 22. oktoobri 2018. aasta määrusega ning see jäeti jõusse Katerini kergemate kuritegude nõukogu dekreedi nr 26/2019 alusel.

10

Rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) juures tegutsev prokurör esitas 30. oktoobril 2025 sellele kohtule, kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, taotluse Euroopa vahistamismääruse täitmiseks. Selle alusel võeti RI vahistamismääruse teinud liikmesriigile üleandmiseks vahi alla.

11

Nimetatud kohus leidis 24. märtsi 2026. aasta vaheotsuses, et RI üleandmisest tuleb keelduda kolme puhul neljast mõistetud karistusest, millel Euroopa vahistamismäärus põhineb, kuid seevastu ei näe ta selles staadiumis mingit põhjust tema üleandmisest täielikult keelduda, sõltumata küsimusest, kas Kreeka prokuratuuri otsuse peale teha Euroopa vahistamismäärus saab osas, milles see puudutab kriminaalmenetluse läbiviimist, esitada kohtule kaebuse, mis vastab täielikult tõhusa kohtuliku kaitse tingimustele.

12

Viimati nimetatud küsimuses esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Kreeka prokuratuurile kui vahistamismääruse teinud õigusasutusele mitu küsimust, et muu hulgas kindlaks teha ühelt poolt, kas riigisisese vahistamismääruse tegemise ajal või hilisemas etapis analüüsis selle Euroopa vahistamismääruse tegemiseks vajalikke tingimusi kriminaalmenetlust puudutavas osas ka vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohus, ja teiselt poolt juhuks, kui vastus on eitav, kas oleks võimalik, et selline kohus kontrollib seda proportsionaalsust enne tagaotsitava tegelikku üleandmist.

13

Kreeka prokuratuur vastas viimati nimetatud küsimusele 21. jaanuari 2026. aasta kirjas, et esiteks on Euroopa vahistamismääruse tegemiseks pädev õigusasutus pädeva apellatsioonikohtu juures tegutsev prokurör, kes teeb otsuse selle määruse tegemise tingimuste täitmise kohta, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, teiseks hindab Kreeka kohus, st eeluurimiskohtunik, kas riigisisese vahistamismääruse tegemise tingimused on täidetud, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ning kolmandaks on proportsionaalsuse põhimõte Kreeka Vabariigi põhiseaduses üldiselt tunnustatud ja kinnitatud põhimõte, mida kohaldatakse kriminaalmenetluse kõigis etappides ja mida on käesolevas asjas arvesse võetud nii eeluurimiskohtuniku poolt riigisisese vahistamismääruse tegemise kui ka Euroopa vahistamismääruse tegemise ajal.

14

Olles rõhutanud, et sõltumata asjaolust, et põhikohtuasjas kõne all olev Euroopa vahistamismäärus puudutab ka vabadusekaotuslike karistuste täideviimist, on käesolev kohtuasi võrreldav poolelioleva kohtuasjaga C‑722/25, Wertergen, järeldab eelotsusetaotluse esitanud kohus, korrates viimati nimetatud kohtuasja aluseks olnud eelotsusetaotluses esitatud põhjendusi, vahistamismääruse teinud õigusasutuse esitatud teabe põhjal, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis ei saa kohus enne seda, kui tagaotsitavat pole üle antud, kontrollida prokuröri otsust teha Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Lisaks ei võimalda see teave eelotsusetaotluse esitanud kohtul kindlaks teha ei seda, kas vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädev kohus on riigisisese vahistamismääruse tegemisel kontrollinud või võib kontrollida kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil Euroopa vahistamismääruse tegemiseks vajalike tingimuste täidetust, eelkõige selle proportsionaalsust, ega seda, kas riigisisese vahistamismääruse tegemise otsus võib enne tagaotsitava üleandmist olla kohtulikult kontrollitav. Selles osas ei ole tähtis, et teod, milles isikut Kreekas kahtlustatakse, kujutavad endast oma laadi poolest ja võimalikke karistusi arvestades raskeid süütegusid ning et see isik elab väljaspool Kreeka territooriumi.

15

Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kaheldav, kas tagaotsitaval on enne vahistamismääruse teinud liikmesriigile üleandmist õigus tõhusale kohtulikule kaitsele kas Euroopa vahistamismääruse tasandil või selle aluseks oleva riigisisese kohtuotsuse tasandil, millega kaasnes riigisisese vahistamismääruse tegemine.

16

Sellega seoses tuletab eelotsusetaotluse esitanud kohus meelde, et 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187) punktides 47 ja 48 otsustas Euroopa Kohus, et isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimiseks, peab olema õigus tõhusale kohtulikule kaitsele enne tema üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile ühel kahest nõutavast kaitsetasandist, st kas seoses Euroopa vahistamismäärusega või kohtuotsusega, millel see vahistamismäärus põhineb.

17

On tõsi, et see kohtuotsus puudutas teistsugust olukorda kui põhikohtuasjas, kuna kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti, oli prokurör teinud nii Euroopa vahistamismääruse kui ka riigisisese vahistamismääruse.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole siiski veendunud, et sellest erinevusest tuleneb, et käesolevas asjas ei ole nõue, et tagaotsitaval peab olema enne tema üleandmist tõhus kohtulik kaitse, ühel neist kahest tasandist kohaldatav. Nimelt on Euroopa Kohus seda nõuet käsitlenud oma varasemas kohtupraktikas, seoses kahe kaitsetasemega, eelkõige 27. mai 2019. aasta kohtuotsuses OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur) (C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456), millele ta viitab 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187) punktides 43–47. Nagu käesoleval juhul, oli ka kohtuasjas, milles tehti esimene nendest kohtuotsustest, prokurör siiski teinud Euroopa vahistamismääruse, samas kui kohtunik oli teinud riigisisese vahistamismääruse. Seega on vähetõenäoline, et viimati nimetatud kohtuotsuses sedastatud tõhusa kohtuliku kaitse nõue ei ole sellises olukorras nagu põhikohtuasjas kohaldatav.

19

See kohus rõhutab, et varasemas sarnases kohtuasjas, mis puudutas Kreeka apellatsioonikohtu juures tegutseva prokuröri tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmist, leidis Euroopa Kohus, et harta artikliga 47 tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ei ole rikutud, kuna enne tagaotsitava üleandmist tegi riigisisese vahistamismääruse kohtunik ja pärast selle isiku üleandmist peab Euroopa vahistamismääruse õiguspärasust vajaduse korral vastavalt 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsusest MM (C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punktid 72 ja 73) tulenevale kohtupraktikale saama lisaks analüüsida kriminaalkohus, kes on pädev tegema otsuse selle vahistamismääruse aluseks olevate tegude kohta.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski tekkinud küsimus, kas selline arutluskäik on veel kehtiv, ja seda kahel põhjusel.

21

Esiteks eeldab see arutluskäik, et juhul, kui Euroopa vahistamismääruse on teinud prokurör, on tõhusa kohtuliku kaitse nõudega seotud tingimus täidetud juba riigisisese kohtuotsuse tasandil, kui riigisisese vahistamismääruse on teinud kohtunik. 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187) punktidest 50–53 tuleneb aga, et ainuüksi sellest asjaolust ei piisa, kuna juhul, kui Euroopa vahistamismääruse on teinud prokurör, peab kohtul olema riigisisese vahistamismääruse tegemisel ja seega enne üleandmist võimalus kontrollida Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust.

22

Teiseks eeldab see arutluskäik, et Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimuste ja eelkõige selle proportsionaalsuse kohtulik kontroll vahistamismääruse teinud liikmesriigis pärast tagaotsitava üleandmist sellele liikmesriigile vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõudele, nagu 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsuses MM (C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4) käsitletud juhul. 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187) punktidest 54–57 tuleneb aga, et pelk võimalus allutada prokuröri otsuse teha Euroopa vahistamismäärus õiguspärasus kohtulikule kontrollile pärast tagaotsitava üleandmist ei vasta sellele nõudele.

23

Neil asjaoludel otsustas rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

–

Euroopa vahistamismääruse on teinud prokurör, keda võib pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kelle otsust teha Euroopa vahistamismäärus ei saa vahistamismääruse teinud liikmesriigis enne tagaotsitava üleandmist kohtus vaidlustada, samas kui

–

kõnealune Euroopa vahistamismäärus – osas, milles see puudutab kriminaalmenetluse läbiviimist – põhineb riigisisesel vahistamismäärusel, mille on teinud kohtunik, kes riigisisese vahistamismääruse tegemisel ei kontrollinud Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi ja eelkõige selle proportsionaalsust ning kelle otsust ei saa vahistamismääruse teinud liikmesriigis enne tagaotsitava üleandmist kohtulikult kontrollida?“

Eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlus

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas taotluse lahendada käesolev eelotsusetaotlus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23a esimeses lõigus ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 107 lõikes 1 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluses.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus põhjendas oma taotlust sellega, et eelotsuse küsimus puudutab EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega hõlmatud valdkonda ja et tagaotsitavat peetakse vahistamismääruse teinud liikmesriigile üleandmiseks vahi all. Otsust üleandmise kohta ei saa teha ilma Euroopa Kohtu vastuseta esitatud küsimusele ning selle vastamise kiirus mõjutab seega otseselt ja otsustavalt vahi all pidamise kestust.

26

Seoses sellega tuleb esiteks märkida, et eelotsusetaotlus puudutab raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c tõlgendamist, mis kuulub ELTL kolmanda osa V jaotisega reguleeritud valdkonda, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Seega saab selle eelotsusetaotluse lahendada eelotsuse kiirmenetluses.

27

Teiseks, mis puudutab kiireloomulisuse tingimust, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et see tingimus on täidetud, kui põhikohtuasjas asjasse puutuvalt isikult on eelotsusetaotluse esitamise kuupäeval võetud vabadus ja tema vahi all pidamine sõltub Euroopa Kohtu otsusest, kusjuures tuleb täpsustada, et selle isiku olukorda tuleb hinnata eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotluse läbivaatamise kuupäeva seisuga (vt eelkõige 23. aprilli 2026. aasta kohtuotsus Casotta (C‑24/26 PPU, EU:C:2026:333, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et RI‑lt on alates 27. oktoobrist 2025 võetud vabadus selleks, et anda ta üle Kreeka pädevatele asutustele, ning et ta on selles olukorras kuupäeval, mil vaadatakse läbi taotlus lahendada eelotsusetaotlus kiirmenetluses, kusjuures eelotsusetaotluse esitanud kohus on eelotsusetaotluses muu hulgas täpsustanud, et selle taotluse tagajärjel pikeneb RI vahi all pidamine tema üleandmiseks vahistamismääruse teinud liikmesriigile 60 päeva võrra.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse eesmärk on aga sisuliselt võimaldada tal kui vahistamismäärust täitval õigusasutusel kindlaks teha, kas selles küsimuses viidatud liidu õigusnormid õigustavad seda, et ta keeldub sellise Euroopa vahistamismääruse täitmisest, mis on tehtud kriminaalmenetluse läbiviimiseks, põhjendusega, et see vahistamismäärus ei vasta nõuetele, mis puudutavad tõhusat kohtulikku kaitset, mis peab olema tagaotsitavale tagatud.

30

Euroopa Kohtu jaatav vastus peaks põhimõtteliselt viima RI vabastamiseni, kuna tema üleandmisest vahistamismääruse teinud liikmesriigis kriminaalmenetluse läbiviimiseks tuleks keelduda ja tema vahi all pidamist on pikendatud üksnes käesoleva eelotsusemenetluse taotlemiseks.

31

On tõsi, et käesoleval juhul tehti Euroopa vahistamismäärus ka nelja vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks, mis põhinevad vahistamismääruse teinud liikmesriigis tehtud täitmisele pööratavatel kohtuotsustel, kusjuures eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole väljendanud kahtlust RI üleandmise kohta ühe neist karistustest täideviimiseks.

32

Raamotsuse 2002/584 artikli 26 lõike 1 kohaselt peab vahistamismääruse teinud liikmesriik vabadusekaotuse kogukestusest, mida isik peaks määratud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme tulemusel tema territooriumil kandma, maha arvama vahi all pidamise kogu kestuse, mis tulenes Euroopa vahistamismääruse täitmisest.

33

Selles osas ei too kriminaalmenetluse läbiviimiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmiseks vahistatud sellise isiku üleandmisest keeldumine, kelle suhtes on tehtud ka vahistamismäärus vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks, tingimata kaasa tema vabastamist.

34

Nii on see juhul, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigis kantava vabadusekaotusliku karistuse kestus on piisavalt pikk, et hõlmata vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi all peetud aeg.

35

Käesoleval juhul nähtub aga Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et kui RI antakse üle vahistamismääruse teinud liikmesriigile, karistatakse teda vähemalt nelja kuu pikkuse vabadusekaotusliku karistusega.

36

Seega, kuna RI vahi all pidamine Madalmaades ületab juba selle karistuse kestust, tuleb asuda seisukohale, et kiireloomulisusega seotud tingimus on täidetud, kuna RI vahi all pidamine selles liikmesriigis sõltub Euroopa Kohtu otsusest.

37

Neil asjaoludel tuleb kodukorra artikli 108 lõike 1 alusel rahuldada eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlus lahendada käesolev eelotsusetaotlus eelotsuse kiirmenetluses.

Eelotsuse küsimuse analüüs

38

Kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus, kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast või kui küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, lahendada kohtuasja igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist põhistatud määrusega.

39

Käesolevas asjas esitatud eelotsusetaotluse puhul tuleb seda sätet kohaldada.

40

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb harta artiklit 47 arvestades tõlgendada nii, et kui Euroopa vahistamismääruse on teinud prokurör, kes on „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja vabadusekaotuslike karistuste täideviimiseks, siis on nõuded, mis puudutavad tõhusat kohtulikku kaitset, mis peab olema tagaotsitavale tagatud, täidetud isegi siis, kui ühelt poolt ei saa selle prokuröri otsust see Euroopa vahistamismäärus teha vahistamismääruse teinud liikmesriigis enne selle isiku üleandmist kohtus vaidlustada, ja teiselt poolt põhineb see Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimist puudutavas osas riigisisesel vahistamismäärusel, mille on teinud kohtunik, kes ei ole kontrollinud Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust, ning kelle otsust ei saa enne üleandmist edasi kaevata.

41

Olgu kõigepealt meelde tuletatud, et nii liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte kui ka vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis ise tugineb liikmesriikidevahelisele vastastikusele usaldusele, on liidu õiguses väga olulised, kuna need võimaldavad luua ja säilitada sisepiirideta ala. Konkreetsemalt on vastastikuse usalduse põhimõtte kohaselt iga liikmesriik kohustatud eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas eeldama – välja arvatud juhul, kui esineb erandlikke asjaolusid –, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti liidu õiguses tunnustatud põhiõigusi (29. juuli 2024. aasta kohtuotsus Breian, C‑318/24 PPU, EU:C:2024:658, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

42

Karistusõiguse rikkumises süüdimõistetute või kahtlustatavate üleandmise raamotsusega 2002/584 kehtestatud lihtsustatud süsteemi tõhusus ja nõuetekohane toimimine põhineb siiski teatavate raamotsuses sätestatud nõuete järgimisel, mille ulatust on täpsustatud Euroopa Kohtu praktikas (10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus PI, C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punkt 36, ja 22. juuni 2021. aasta kohtumäärus Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria, C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 40).

43

Esiteks tuleb märkida, et raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 kohaselt on „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutus, kes on pädev tegema Euroopa vahistamismäärust selle liikmesriigi õiguse alusel.

44

Kohtupraktika kohaselt võib see mõiste hõlmata liikmesriigi asutusi, mis ei ole tingimata kohtunikud või kohtud, kuid osalevad liikmesriigis kriminaalasjades õigusemõistmises ning tegutsevad Euroopa vahistamismääruse tegemisega seotud ülesannete täitmisel sõltumatult, kusjuures see sõltumatus nõuab, et on olemas põhikirjalised ja korralduslikud eeskirjad, mis tagaksid, et vahistamismääruse teinud õigusasutuse puhul ei esine mingit ohtu, et ta saab vahistamismääruse tegemise otsuse vastuvõtmisel eelkõige täitevvõimult individuaalseid juhiseid (12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Toursi prokurör), C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU, EU:C:2019:1077, punkt 52 ning seal viidatud kohtupraktika).

45

Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud selle liikmesriigi prokuratuuri liikmete osalemist kriminaalasjades õigusemõistmises Kreeka Vabariigis. See prokuratuur kuulub seega mõiste „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ alla raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses.

46

Teiseks peab raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c kohaselt Euroopa vahistamismäärus sisaldama märget „täidetava kohtuotsuse, vahistamismääruse või mis tahes muu sama mõjuga täidetava kohtuotsuse“ olemasolu kohta.

47

Kohtupraktikast tuleneb, et selle nõude järgimine on eriti oluline, kuna see tähendab, et kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud selleks, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse läbiviimiseks, peab nimetatud isikul menetluse esimeses staadiumis juba olema olnud võimalik tugineda menetluslikele tagatistele ja põhiõigustele, mille kaitsmise peab vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutus tagama vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele, muu hulgas riigisisese vahistamismääruse tegemisel (1. juuni 2016. aasta kohtuotsus Bob-Dogi, C‑241/15, EU:C:2016:385, punkt 55).

48

Kuna raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punktis c on sätestatud õiguspärasuse nõue, mille järgimine on Euroopa vahistamismääruse kehtivuse eeltingimus, peaks selle nõude mittejärgimine üldjuhul viima selleni, et vahistamismäärust täitev õigusasutus jätab vahistamismääruse käiguta (1. juuni 2016. aasta kohtuotsus Bob-Dogi, C‑241/15, EU:C:2016:385, punkt 64).

49

Euroopa vahistamismääruse süsteem pakub seega selle artikli 8 lõike 1 punkti c alusel tagaotsitavale menetluslike tagatiste ja põhiõiguste kahetasandilist kaitset, sest kohtulikule kaitsele, mis on ette nähtud esimesel tasandil, kui tehakse selline riigisisene kohtuotsus nagu riigisisene vahistamismäärus, lisandub kaitse, mis tuleb tagada teisel tasandil, kui tehakse Euroopa vahistamismäärus, mis võib toimuda kohe pärast kõnealuse riigisisese kohtuotsuse tegemist (10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus PI, C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. juuni 2021. aasta kohtumäärus Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria, C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 44).

50

Seoses sellise meetmega, mis nagu Euroopa vahistamismääruse tegemine võib riivata isiku õigust vabadusele, eeldab see kaitse, et otsus, mis vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, tehakse vähemalt ühel nendest kahest kaitsetasandist (13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

51

Sellest järeldub, et kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigus annab Euroopa vahistamismääruse tegemise pädevuse asutusele, mis küll osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises, kuid ei ole kohtunik või kohus, peab selline riigisisene otsus nagu riigisisene vahistamismäärus, millel põhineb Euroopa vahistamismäärus, vastama sellistele nõuetele (10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus PI, C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. juuni 2021. aasta kohtumäärus Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria, C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 46).

52

Vastavus nendele nõuetele tagab seega vahistamismäärust täitvale õigusasutusele, et otsus teha Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimiseks rajaneb riigisisesel menetlusel, mis allub kohtulikule kontrollile, ning et isikul, kelle suhtes on see riigisisene vahistamismäärus tehtud, olid kõik seda liiki otsuste tegemiseks nõutavad tagatised, eelkõige tagatised, mis tulenevad raamotsuse 2002/584 artikli 1 lõikes 3 osutatud põhiõigustest ja õiguse aluspõhimõtetest (10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus PI, C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. juuni 2021. aasta kohtumäärus Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria, C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 47).

53

Lisaks eeldab isiku õiguste kaitse teine tasand, et „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses kontrollib Euroopa vahistamismääruse tegemiseks vajalike tingimuste järgimist ning hindab objektiivselt – võttes arvesse kõiki süüstavaid ja õigustavaid asjaolusid ning ilma et esineks oht, et ta saab väljastpoolt, eelkõige täitevvõimult tulevaid juhiseid –, kas vahistamismääruse tegemine on proportsionaalne (27. mai 2019. aasta kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456, punktid 71 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

54

Nimelt peab just nimetatud raamotsuse artikli 6 lõikes 1 silmas peetud „vahistamismääruse teinud õigusasutus“, see tähendab asutus, kes lõppkokkuvõttes võtab vastu otsuse teha Euroopa vahistamismäärus, tagama kaitse teise tasandi, ning seda ka juhul, kui Euroopa vahistamismääruse alus on riigisisene otsus, mille on teinud kohtunik või kohus (27. mai 2019. aasta kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456, punkt 72).

55

Kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigus annab Euroopa vahistamismääruse tegemise pädevuse asutusele, kes küll osaleb selle liikmesriigi õigusemõistmises, kuid ei ole ise kohus, peab vahistamismääruse tegemise otsuse peale ja eelkõige sellise otsuse proportsionaalsuse kontrollimiseks saama selles liikmesriigis esitada kohtule kaebuse, mis vastab täielikult tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus PI, C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. juuni 2021. aasta kohtumäärus Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria, C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 48).

56

Kriminaalmenetluse läbiviimiseks Euroopa vahistamismääruse tegemise otsuse – mille on teinud asutus, kes küll osaleb õigusemõistmises ja on täitevvõimust vajalikul määral sõltumatu, kuid ei ole kohus – peale esitatava kaebuse eesmärk on tagada, et kõnealuse otsuse ja Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimuste, eelkõige selle proportsionaalsuse kohtulikul kontrollimisel järgitakse tõhusa kohtuliku kaitsega seotud nõudeid (13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

57

Liikmesriikidel tuleb seetõttu tagada, et nende õiguskordades oleks rakendatavate õiguskaitsevahenditega, mis võivad eri süsteemides olla erinevad, tõhusalt tagatud kohtulik kaitse tasemel, mida nõuab raamotsus 2002/584, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas (13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

58

Seejuures on õiguse andmine esitada eraldi kaebus Euroopa vahistamismääruse tegemise otsuse peale, mille on teinud muu õigusasutus kui kohus, kõigest üks võimalus (13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).

59

See, kui liikmesriigi õiguskorras on olemas menetlusnormid, mille kohaselt saab Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimuste ja eelkõige selle proportsionaalsuse suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigis kohtulikku kontrolli enne Euroopa vahistamismääruse tegemist või selle tegemise ajal või ka hiljem, vastab tõhusa kohtuliku kaitse nõudele (13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus MM, C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Sellest kohtupraktikast tuleneb, et kui Euroopa vahistamismääruse on kriminaalmenetluse läbiviimiseks teinud prokurör, kes on „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses, mille alus on kohtuniku tehtud riigisisene vahistamismäärus, siis eeldab kõigi harta artiklis 47 sätestatud tõhusa kohtuliku kaitse nõuete järgimine seda, et Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust, peab vahistamismääruse teinud liikmesriigis saama kohtulikult kontrollida.

61

Sellega seoses on Euroopa Kohus juba märkinud, et õigus tõhusale kohtulikule kaitsele selle artikli 47 tähenduses ei nõua, et seda kohtulikku kontrolli saaks teha enne asjaomase isiku üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädevatele asutustele (vt 28. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Spetsializirana prokuratura (õiguste deklaratsioon), C‑649/19, EU:C:2021:75, punktid 79 ja 80 ning seal viidatud kohtupraktika, ja 30. juuni 2022. aasta kohtuotsus Spetsializirana prokuratura (teave riigisisese vahistamisotsuse kohta), C‑105/21, EU:C:2022:511, punkt 44).

62

Nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, otsustas Euroopa Kohus 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuses PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punktid 47 ja 48) ja 22. juuni 2021. aasta kohtumääruses Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria (C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 49), et isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimiseks, peab olema õigus tõhusale kohtulikule kaitsele enne tema üleandmist vahistamismääruse teinud liikmesriigile ja seda vähemalt ühel selles kohtupraktikas nõutud kahest kaitsetasemest, mis eeldab seega, et enne vahistamismääruse täitmist saab teha kohtulikku kontrolli Euroopa vahistamismääruse või selle aluseks olnud kohtuotsuse üle.

63

Nii otsustas Euroopa Kohus, et raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb harta artiklit 47 arvestades tõlgendada nii, et nõuded tõhusale kohtulikule kaitsele, millele on õigus isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimiseks, ei ole täidetud, kui nii Euroopa vahistamismääruse kui ka kohtuotsuse, millel see põhineb, on teinud prokurör, keda saab pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kummagi suhtes ei tehta vahistamismääruse teinud liikmesriigis kohtulikku kontrolli enne tagaotsitava üleandmist vahistamismäärust täitva liikmesriigi poolt (10. märtsi 2021. aasta kohtuotsus PI, C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187, punkt 60, ja 22. juuni 2021. aasta kohtumäärus Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria, C‑206/20, EU:C:2021:509, punkt 54).

64

Siiski, nagu nähtub eelmisest punktist, kehtis viimati nimetatud nõue kohtuasjades, milles tehti see kohtuotsus ja kohtumäärus, kuna kohtunik ei sekkunud ühel kahest kaitsetasemest enne üleandmist, kuna nii riigisisese vahistamismääruse kui ka Euroopa vahistamismääruse tegi nendes kohtuasjades prokurör, kes oli „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses.

65

Nimelt, nagu Euroopa Kohus 10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187) punktides 51–54 sõnaselgelt märkis, tuleneb 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsusest Parquet général du Grand-Duché de Luxembourg ja Openbaar Ministerie (Lyoni prokurör ja Toursi prokurör) (C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU, EU:C:2019:1077, punktid 67–71) ning 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsusest Openbaar Ministerie (Rootsi prokuratuur) (C‑625/19 PPU, EU:C:2019:1078, punktid 46–53), et kohtuliku kontrolli selle üle, kas prokuratuuri otsus teha Euroopa vahistamismäärus on proportsionaalne, võib teha mitte ainult enne, vaid ka pärast tagaotsitava üleandmist, kui on olemas riigisiseste menetlusnormide kogum, mis tagab kohtuniku sekkumise alates selle isiku suhtes riigisisese vahistamismääruse tegemisest ja seega enne tema üleandmist, seda enam, kui see kohtunik hindab lisaks Euroopa vahistamismääruse tegemiseks vajalikke tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust.

66

10. märtsi 2021. aasta kohtuotsuse PI (C‑648/20 PPU, EU:C:2021:187) punktidest 47, 48 ja 60 ning 22. juuni 2021. aasta kohtumääruse Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria (C‑206/20, EU:C:2021:509) punktidest 49 ja 54 tulenev nõue, et Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimuste ja eelkõige selle proportsionaalsuse kohtulikku kontrolli peab saama teha enne tagaotsitava üleandmist, on õigustatud üksnes erandkorras niisugustel konkreetsetel asjaoludel nagu need, mis olid kõne all kohtuasjades, milles see kohtuotsus ja kohtumäärus tehti, kus kohtunik ei teinud ei riigisisest vahistamismäärust ega Euroopa vahistamismäärust. Seevastu juhul, kui ühe või teise vahistamismääruse on teinud kohtunik, võib kohtulik kontroll vastavalt käesoleva kohtumääruse punktides 59 ja 61 osutatud kohtupraktikale toimuda vajaduse korral pärast üleandmist.

67

Järelikult tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et riigisisene kord, mille kohaselt Euroopa vahistamismäärus, mille on kriminaalmenetluse läbiviimiseks teinud prokurör, kes on „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses ja kelle otsuse peale ei saa enne tagaotsitava üleandmist kohtusse kaevata, tugineb riigisisesel vahistamismäärusel, mille on teinud kohtunik, kes ei kontrollinud Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust, on harta artiklist 47 tulenevate nõuetega kooskõlas juhul, kui Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi puudutavat õiguskaitsevahendit saab enne või pärast üleandmist kasutada.

68

Viimati nimetatud küsimuses tuleb veel meenutada, et olukorras, kus vahistamismääruse teinud liikmesriigis puuduvad menetlusnormid, mis võimaldaksid kohtul kontrollida Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust, otsustas Euroopa Kohus 13. jaanuari 2021. aasta kohtuotsuse MM (C‑414/20 PPU, EU:C:2021:4) punktis 72 sisuliselt, et liidu õigus annab selle liikmesriigi kohtule pädevuse teostada Euroopa vahistamismääruse kehtivuse kaudset kontrolli.

69

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluses sisalduvatest asjaoludest, et Kreeka prokuratuuri poolt vastuseks eelotsusetaotluse esitanud kohtu päringule esitatud andmete kohaselt kontrollib prokurör kui „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 1 tähenduses, kas Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimused on täidetud, eelkõige selle proportsionaalsust, ning et Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva riigisisese vahistamismääruse teinud kohus ei teosta sellist kontrolli Euroopa vahistamismääruse puhul, vaid kontrollib üksnes seda, kas riigisisene vahistamismäärus vastab selle riigisisese vahistamismääruse tegemise tingimustele, eelkõige, kas see on proportsionaalne.

70

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangu kohaselt tuleneb nendest andmetest, et ei see kohtunik ega ükski liikmesriigi kohus ei kontrolli enne tagaotsitava üleandmist, kas Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimused on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

71

Seevastu ei nähtu eelotsusetaotlusest selgelt, kas Kreeka õigus näeb ette, et pärast tagaotsitava üleandmist on olemas õiguskaitsevahend, mis võimaldab kohtunikul kontrollida Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust.

72

Seega näib, et see kord on harta artiklist 47 tulenevate tõhusa kohtuliku kaitse nõuetega kooskõlas üksnes tingimusel, et selline õiguskaitsevahend on vahistamismääruse teinud liikmesriigis ette nähtud; seda peab aga kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, paludes vajaduse korral vahistamismääruse teinud õigusasutusel esitada talle raamotsuse 2002/584 artikli 15 lõike 2 alusel kiiresti kogu vajalik lisateave.

73

Põhikohtuasjas kõne all oleva Euroopa vahistamismääruse täitmisest osas, milles see on tehtud kriminaalmenetluse läbiviimiseks, tuleks seega keelduda üksnes juhul, kui seda õiguskaitsevahendit ei ole.

74

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb harta artiklit 47 arvestades tõlgendada nii, et kui Euroopa vahistamismääruse on teinud prokurör, kes on „vahistamismääruse teinud õigusasutus“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja vabadusekaotuslike karistuste täideviimiseks, siis on nõuded, mis puudutavad tõhusat kohtulikku kaitset, mis peab olema tagaotsitavale tagatud, täidetud isegi siis, kui ühelt poolt ei saa selle prokuröri otsust see Euroopa vahistamismäärus teha vahistamismääruse teinud liikmesriigis enne selle isiku üleandmist kohtus vaidlustada, ja teiselt poolt põhineb see Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimist puudutavas osas riigisisesel vahistamismäärusel, mille on teinud kohtunik, kes ei ole kontrollinud Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimusi, eelkõige selle proportsionaalsust, ning kelle otsust ei saa enne üleandmist edasi kaevata, tingimusel, et pärast üleandmist on vahistamismääruse teinud liikmesriigis ette nähtud õiguskaitsevahend, mis tagab Euroopa vahistamismääruse tegemise tingimuste ja eelkõige selle proportsionaalsuse kontrolli.

Kohtukulud

75

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus.