<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-146/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0146</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:1038">EU:C:2021:1038</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20211221">21.12.2021</DATE> – Liidetud kohtuasjad C‑146/20, C‑188/20, C‑196/20 ja C‑270/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Azurair jt</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20211221">21. detsember 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Lennutransport</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 261/2004</KEYWORD><KEYWORD>Ühiseeskirjad reisijatele lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 2 ja 3</KEYWORD><KEYWORD>Mõisted <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>tegutsev lennuettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>kinnitatud broneering<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>kavandatud saabumisaeg<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 5, 7 ja 8</KEYWORD><KEYWORD>Lennu väljumisaja varasemaks muutmine võrreldes esialgse kavandatud väljumisajaga</KEYWORD><KEYWORD>Kvalifitseerimine</KEYWORD><KEYWORD>Hüvitise summa vähendamine</KEYWORD><KEYWORD>Teekonna muutmise võimaluse pakkumine</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 14</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus teavitada reisijaid nende õigusest</KEYWORD><KEYWORD>Ulatus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Liidetud kohtuasjades C‑146/20, C‑188/20, C‑196/20 ja C‑270/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel esitatud neli eelotsusetaotlust, millest ühe esitas Landesgericht Korneuburg (liidumaa kohus Korneuburgis, Austria) <DATE ISO="20200616">16. juuni 2020. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200618">18. juunil 2020</DATE> (C‑270/20), ning kolm esitas Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus, Saksamaa) <DATE ISO="20200217">17. veebruari 2020. aasta</DATE> otsusega (C‑146/20) ja <DATE ISO="20200406">6. aprilli 2020. aasta</DATE> otsustega (C‑188/20 ja C‑196/20), mis saabusid Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200320">20. märtsil 2020</DATE> (C‑146/20), <DATE ISO="20200430">30. aprillil 2020</DATE> (C‑188/20) ja <DATE ISO="20200506">6. mail 2020</DATE> (C‑196/20), menetlustes</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">AD,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">BE,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">CF</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Corendon Airlines</HT> (C‑146/20)</P></DEFENDANTS><P>ja</P><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">JG,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">LH,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">MI,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">NJ,</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><?PAGE NO="2"?><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">OP</HT>, kes tegutseb Azurair GmbH pankrotihaldurina,</P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">alltours flugreisen GmbH</HT> (C‑188/20),</P></DEFENDANTS><P>ja</P><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Eurowings GmbH</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">flightright GmbH</HT> (C‑196/20)</P></DEFENDANTS><P>ja</P><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">AG,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">MG,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">HG,</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Austrian Airlines AG</HT> (C‑270/20),</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: Euroopa Kohtu asepresident L. Bay Larsen esimese koja presidendi ülesannetes, kohtunikud J.‑C. Bonichot ja M. Safjan (ettekandja),</P><P>kohtujurist: P. Pikamäe,</P><P>kohtusekretär: üksuse juhataja D. Dittert,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20210616">16. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>JG, LH, MI ja NJ, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> H. Hopperdietzel,</P></ITEM><ITEM><P>Eurowings GmbH, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> Y. Pochyla ja W. Bloch,</P></ITEM><ITEM><P>AG, MG, ja HG, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwältin</HT> F. Puschkarski,</P></ITEM><ITEM><P>Corendon Airlines ja OP, kes tegutseb Azurair GmbH pankrotihaldurina, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> N. Serfort,</P></ITEM><ITEM><P>flightright GmbH, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> T. Mauser, hiljem <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> R. Weist ja M. Michel,</P></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><P>Austrian Airlines AG, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> C. Krones,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann, J. Heitz, U. Kühne ja U. Bartl,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindajad: A. Posch, G. Kunnert ja J. Schmoll,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: K. Simonsson, R. Pethke ja G. Braun,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20210923">23. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused puudutavad küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 46, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="155" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 155, lk 35</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punkte b, f–h ja l, artikli 3 lõike 2 punkti a, artikli 5 lõiget 1, artikli 7 lõikeid 1 ja 2, artikli 8 lõike 1 punkti b ning artikli 14 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlused on esitatud ühelt poolt lennureisijate ja lennuettevõtjate (C‑146/20, C‑188/20 ja C‑270/20) ning ühe lennuettevõtja ja flightrighti, kellele lennureisijate õigused on üle läinud (C‑196/20), vahelistes vaidlustes seoses neile reisijatele hüvitise maksmisega määruse nr 261/2004 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 põhjendustes 1 ja 20 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(1)</NO.P><TXT>Õhutranspordi valdkonnas [liidu] võetava meetme eesmärk on muu hulgas tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Peale selle tuleks täielikult võtta arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(20)</NO.P><TXT>Reisijaid tuleks lennureisist mahajätmisest ning lendude tühistamisest või hilinemisest täielikult teavitada, et nad saaksid tõhusalt oma õigusi kasutada.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse artiklis 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tegutsev lennuettevõtja</HT> – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu;</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="4"?><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">pilet</HT> – reisimisõigust andev kehtiv dokument või muul kujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas elektrooniline dokument, mille on välja andnud või heaks kiitnud lennuettevõtja või tema volitatud esindaja;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">broneering</HT> – tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">lõppsihtkoht</HT> – registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>l)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tühistamine</HT> – asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat määrust kohaldatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>reisijate suhtes, kes lendavad kolmanda riigi lennujaamast asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaama, ning kui sellistele reisijatele ei ole antud hüvitust või makstud kompensatsiooni ning kui nad pole saanud abi selles kolmandas riigis, kui asjaomast lendu opereeriv lennuettevõtja on [liidu] ettevõtja.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral,</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud,</P></ITEM></LIST><P>või kui aega ei ole märgitud,</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega; või</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse artikli 5 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Lennu tühistamise korral:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>neid on teavitatud tühistamisest kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 artiklis 7 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><P>Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul […]</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos</P></ITEM><ITEM><P>esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta;</P></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>võrreldavatel tingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, olenevalt vabadest kohtadest.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artiklis 13 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kui tegutsev lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või käesoleva määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks õigust taotleda vastavalt kohaldatavale õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei piira käesolev määrus mingil moel tegutseva lennuettevõtja õigust taotleda hüvitist reisikorraldajalt või muult isikult, kellega tegutsev lennuettevõtja on sõlminud lepingu. Samamoodi ei tohi käesoleva määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks reisikorraldaja või kolmanda isiku (muu kui reisija) õigust taotleda tegutsevalt lennuettevõtjalt vastavalt kohaldatavatele asjakohastele õigusaktidele hüvitist, kui tegutsev lennuettevõtja on sellise reisikorraldaja või kolmanda isikuga sõlminud lepingu.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 14 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Lennureisist maha jätnud või lennu tühistanud tegutsev lennuettevõtja annab igale reisijale, keda lennureisist mahajätmine või lennu tühistamine puudutab, kirjaliku teatise, milles on märgitud käesoleva määruse kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad. Samuti annab ta samasuguse teatise igale reisijale, keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi. Samuti antakse reisijale kirjalikult artiklis 16 osutatud siseriikliku määratud asutuse kontaktandmed.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑146/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Lennureisijad AD, BE ja CF broneerisid ühe reisibüroo vahendusel pakettreisi Antalyasse (Türgi). Pärast broneeringu tegemist kinnitas lennuettevõtja Corendon Airlines, et <DATE ISO="20180518">18. mail 2018</DATE> toimuv lend Düsseldorfist (Saksamaa) Antalyasse väljub kell 10.20. Hiljem muutis Corendon Airlines lennu väljumisaja ühe tunni ja 40 minuti võrra varasemaks, määrates selle samal päeval kella 08.40ks, jättes lennu numbri siiski samaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Need reisijad, kes jäid sellest varasemaks muudetud väljumisajaga lennust maha, esitasid Amtsgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi esimese astme kohus) Corendon Airlinesi vastu hagi, nõudes eelkõige hüvitise maksmist määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 7<?PAGE NO="7"?> lõike 1 punkti b alusel. Nimetatud reisijad põhjendasid oma hagi väitega, et neid ei teavitatud lennu väljumisaja varasemaks muutmisest ning selle varasemaks muutmise puhul oli tegelikult tegemist nimetatud lennu tühistamisega selle määruse artikli 5 lõike 1 tähenduses. Corendon Airlines seevastu leidis, et reisikorraldaja teavitas samu reisijaid lennu väljumisaja varasemaks muutmisest <DATE ISO="20180508">8. mail 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Amtsgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus) leidis, et lennu väljumisaja varasemaks muutmine ühe tunni ja 40 minuti võrra ei kujuta endast lennu tühistamist, kuna selline väljumisaja varasemaks muutmine oli väheoluline, ning jättis seetõttu nimetatud reisijate hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Reisijad esitasid selle kohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse kohtuasjas C‑146/20 eelotsusetaotluse esitanud kohtule Landgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi apellatsioonikohus, Saksamaa). Viimasel tekkis küsimus, kas Amtsgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi esimese astme kohus) seisukoht on kooskõlas määrusega nr 261/2004.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.P><TXT>Kas tegemist on lennu tühistamisega [määruse nr 261/2004] artikli 2 punkti l ning artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui tegutsev lennuettevõtja muudab pakettreisi raames broneeritud lennu kella 10.20ks (kohaliku aja järgi) kavandatud väljumisaja varasemaks, sama päeva kella 08.40ks (kohaliku aja järgi)?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas kümme päeva enne lennureisi algust saadetud teade lennu kella 10.20se (kohaliku aja järgi) väljumisaja muutmisest varasemaks, sama päeva kella 08.40ks (kohaliku aja järgi), kujutab endast teekonna muutmise võimaluse pakkumist nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punkti a ning artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses?<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑188/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>LH broneeris ühes reisibüroos endale ja teistele reisijatele pakettreisi Sidesse (Türgi), mis hõlmas edasi-tagasi lendu Düsseldorfist Antalyasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>LH-le antud dokumendil <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Reisi eelbroneering<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> olid märgitud kaks lendu, mida teostas lennuettevõtja Azurair GmbH: esimene lend ARZ 8711 <DATE ISO="20180715">15. juulil 2018</DATE> Düsseldorfist Antalyasse, mille kavandatud väljumisaeg kell 06.00 ja saabumisaeg kell 10.30, ning teine lend ARZ 8712 5. augustil 2018 Antalyast Düsseldorfi, mille kavandatud väljumisaeg oli kell 12.00 ja saabumisaeg kell 14.45. Nende andmete kõrval oli selles dokumendis trükitähtedes esitatud järgmine teave: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Esialgsed kellaajad – kindluse mõttes kontrollige lennuajad üle oma lennupiletitelt<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Reisijad läksid nimetatud dokumendis märgitud numbritega lendudele. Antalyasse suunduv lend maandus seal aga <DATE ISO="20180716">16. juulil 2018</DATE> kell 01.19 ning tagasilennul tõusis lennuk õhku 5. augustil 2018 kell 05.10. Seetõttu nõudsid need reisijad Amtsgericht Düsseldorfis (Düsseldorfi esimese astme kohus) Azurairilt määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel hüvitise välja mõistmist. Tuginedes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Reisi eelbroneeringus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> kajastatud andmetele, väitsid nad, et Antalyasse suunduv lend<?PAGE NO="8"?> jõudis kohale enam kui kolm tundi hiljem, tagasilend aga tühistati, kuna lennu väljumisaja varasemaks muutmine tuleb kvalifitseerida lennu tühistamiseks selle määruse artikli 5 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Azurair seevastu väitis, et tema ei kavandanud kõnealuseid lendusid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Reisi eelbroneeringus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> näidatud kellaaegadel, vaid tema lennuplaan vastas andmetele, mis sisaldusid alltours flugreisen GmbH-le kui reisikorraldajale <DATE ISO="20180122">22. jaanuaril 2018. aastal</DATE> saadetud dokumendis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Reisi kinnitus/arve<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Selle lennuplaani kohaselt pidi Antalyasse suunduv lend õhku tõusma <DATE ISO="20180715">15. juulil 2018</DATE> kell 20.05 ja maanduma järgmisel päeval kell 00.40; tagasilend pidi õhku tõusma 5. augustil 2018 kell 08.00 ja maanduma kell 10.50. Nimetatud lennuplaanis märgitud Antalyasse suunduva lennu puhul ei olnud saabumisaja hilinemise näol tegemist hilinemisega kolm või enam tundi. Mis puudutab tagasilendu, siis kuigi selle väljumisaega muudeti tõepoolest ka Azurairi esitatud lennuplaaniga võrreldes varasemaks, ei olnud sellise varasemaks muutmise näol tegemist lennu tühistamisega nimetatud määruse artikli 2 punkti l tähenduses. Lisaks palus Azurair võimaliku hüvitise vähendamist vastavalt sama määruse artikli 7 lõike 2 punktile b, kuna põhikohtuasja reisijad jõudsid oma lõppsihtkohta ainult kaks tundi ja viiskümmend minutit enne kavandatud saabumisaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Amtsgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus) jättis hagi rahuldamata, leides, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Reisi eelbroneering<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ei olnud käsitatav broneeringu kinnitusena määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses, kuna sellest dokumendist ilmnes selgelt, et lennuajad olid üksnes esialgsed. Eelotsusetaotlusest ilmneb, et puudus dokument, mida saaks nimetada piletiks selle määruse artikli 2 punkti f tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Lennureisijad esitasid selle kohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse kohtuasjas C‑188/20 eelotsusetaotluse esitanud kohtule Landgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi apellatsioonikohus). Viimasel tekkis küsimus, kas Amtsgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi esimese astme kohus) seisukoht on kooskõlas määrusega nr 261/2004.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused.</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.P><TXT>Kas reisijal on kinnitatud broneering [määruse nr 261/2004] artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses, kui ta on reisikorraldajalt, kellega ta on lepingulises suhtes, saanud muu tõendi [selle määruse] artikli 2 punkti g tähenduses, mis sisaldab lubadust vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, ilma et reisikorraldaja oleks broneerinud kohta sellele lennule asjaomase lennuettevõtja juures ega saanud lennuettevõtjalt asjaomast kinnitust?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas selleks, et lennuettevõtjat saaks pidada lennureisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tähenduses, piisab sellest, et reisija on sõlminud lepingu reisikorraldajaga, kes on andnud lubaduse vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, kui reisikorraldaja ei ole selle lennuga seoses teinud reisijale broneeringut ega loonud seega lepingulist suhet lennuettevõtjaga?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="9"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise eest hüvitise maksmisel võib lennu kavandatud saabumisaeg määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c, artikli 7 lõike 1 teise lause ja lõike 2 tähenduses tuleneda muust tõendist, mille reisikorraldaja on reisijale edastanud, või tuleb sellega seoses lähtuda piletist [selle määruse] artikli 2 punkti f tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas tegemist on lennu tühistamisega määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ning artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui tegutsev lennuettevõtja muudab pakettreisi raames broneeritud lennu väljumisaega samal päeval vähemalt kaks tundi ja kümme minutit varasemaks?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas tegutsev lennuettevõtja võib määruse nr 261/2004 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise summat vähendada vastavalt selle määruse artikli 7 lõikele 2, kui lennu varasemaks muudetud aeg jääb viidatud sättes märgitud ajavahemike piiresse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kas enne reisi algust antud teave lennu väljumisaja varasemaks muutmise kohta kujutab endast teekonna muutmise võimaluse pakkumist määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti a ning artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kas määruse nr 261/2004 artikli 14 lõige 2 kohustab tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale selle ettevõtja täpse nime ja aadressi, kellelt ta saab nõuda vahemaa alusel arvutatavat hüvitist, ning makstava hüvitise summa ja vajaduse korral täpsustama, millised dokumendid peab reisija oma nõudele lisama?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑196/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Kaks reisijat broneerisid <DATE ISO="20171024">24. oktoobril 2017</DATE> ühe reisikorraldaja juures pakettreisi, mis hõlmas edasi-tagasi lendu Hamburgist (Saksamaa) Palma de Mallorcasse (Hispaania).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Reisikorraldaja ITS andis neile reisijatele dokumendi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Reisi eelbroneering<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, milles oli väljumise kohta märgitud, et lennu EW 7582 teostab <DATE ISO="20180522">22. mail 2018</DATE> lennuettevõtja Eurowings, ja selle kavandatud väljumisaeg on kell 07.30 ja kavandatud saabumisaeg on kell 10.05.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nimetatud reisijad läksid tõepoolest selle lennunumbriga lennule. Oma lõppsihtkohta ei jõudnud nad aga mitte kell 10.05, vaid kell 21.08. Reisijad loovutasid oma võimalikud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise saamise õigused flightrightile ning viimane esitas Amtsgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi esimese astme kohus) hagi, väites, et samadel reisijatel oli kinnitatud broneering kõnealusele lennule, mille kavandatud saabumisaeg oli kell 10.05.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eurowings väitis vastu, et reisijatel oli kinnitatud broneering lennule numbriga EW 7582, mille kavandatud saabumisaeg oli kell 19.05. Seega hilines lend vähem kui kolm tundi, mis ei anna õigust saada hüvitist määruse nr 261/2004 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Amtsgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus) rahuldas flightrighti nõude põhjendusel, et reisikorraldaja ITS väljastatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Reisi eelbroneering<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> kujutab endast broneeringu kinnitust määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses koostoimes selle määruse artikli 2 punktiga f. Nimelt leidis see kohus, et asjaomastele reisijatele edastatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Reisi eelbroneering<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> oli käsitatav muu tõendina nimetatud artikli 2 punkti g tähenduses, kuna selle sätte kohaselt on nõutav üksnes see, et reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud. Eelotsusetaotlusest ilmneb, et puudus dokument, mida saaks nimetada piletiks nimetatud määruse artikli 2 punkti f tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eurowings esitas nimetatud kohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse kohtuasjas C‑196/20 eelotsusetaotluse esitanud kohtule Landgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi apellatsioonikohus). Viimasel tekkis sisuliselt küsimus, kas kinnitatud broneeringuna määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses võib käsitada reisikorraldaja väljastatud broneeringu kinnitust, mille aluseks ei ole selle lennuettevõtja juures tehtud broneering, kelle vastu on esitatud hüvitise nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>1.</NO.P><TXT>Kas reisijal on kinnitatud broneering [määruse nr 261/2004] artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses, kui ta on reisikorraldajalt, kellega ta on lepingulises suhtes, saanud muu tõendi [selle määruse] artikli 2 punkti g tähenduses, mis sisaldab lubadust vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, ilma et reisikorraldaja oleks broneerinud kohta sellele lennule asjaomase lennuettevõtja juures ega saanud lennuettevõtjalt asjaomast kinnitust?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas selleks, et lennuettevõtjat saaks pidada lennureisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tähenduses, piisab sellest, et reisija on sõlminud lepingu reisikorraldajaga, kes on andnud lubaduse vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, kui reisikorraldaja ei ole selle lennuga seoses teinud reisijale broneeringut ega loonud seega lepingulist suhet lennuettevõtjaga?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise eest hüvitise maksmisel võib lennu kavandatud saabumisaeg määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c, artikli 7 lõike 1 teise lause ja lõike 2 tähenduses tuleneda muust tõendist, mille reisikorraldaja on reisijale edastanud, või tuleb sellega seoses lähtuda piletist [selle määruse] artikli 2 punkti f tähenduses?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑270/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lennureisijad AG, MG ja HG broneerisid lennuettevõtja Austrian Airlines juures lennu Viinist (Austria) Kairosse (Egiptus). Kavandatud väljumisaeg oli <DATE ISO="20170624">24. juunil 2017</DATE> kell 22.15 ja saabumisaeg järgmisel päeval kell 01.45. Lennu toimumise päeval Austrian Airlines tühistas selle ning pakkus nendele reisijatele samal päeval kell 10.20 väljuvat lendu, saabumisega Kairosse kell 13.50, millega reisijad nõustusid. Nii jõudsid nad oma lõppsihtkohta 11 tundi ja 55 minutit esialgsest kavandatud saabumisajast varem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Austrian Airlines maksis neist igale reisijale kohtuväliselt 200 euro suuruse hüvitise määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 2 punkti b alusel, mis näeb ette määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise vähendamise 50%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Nimetatud reisijad esitasid Bezirksgericht Schwechatile (Schwechati esimese astme kohus, Austria) Austrian Airlinesi vastu hagi, nõudes hüvitist nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud täismääras. Oma hagi põhjenduseks väitsid nad, et kuigi nad ei jõudnud Kairosse hilinemisega, kahjustas varasem saabumine neid samavõrd kui pikaajaline hilinemine, kinnitades, et Austrian Airlinesi ettepanekuga lennata varasema lennuga olid nad nõustunud põhjusel, et viimase pakutud teise võimalusega oleksid nad kaotanud kaks puhkusepäeva.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Bezirksgericht Schwechat (Schwechati esimese astme kohus) jättis hagi rahuldamata, leides, et määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 2 sõnastusest tuleneb selgelt, et see säte kohaldub ka olukordades, mil reisija jõuab oma lõppsihtkohta varasema lennuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑270/20 esitasid põhikohtuasja reisijad selle kohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse selles asjas eelotsusetaotluse esitanud kohtule Landesgericht Korneuburgile (liidumaa kohus Korneuburgis, Austria). Viimasel tekkis küsimus, kas määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 2 punkti b, mille kohaselt võib vähendada hüvitist 50%, kui saabumisel ei hilineta üle kolme tunni, kohaldatakse ka juhul, kui lend saabub esialgse lennukavaga võrreldes varem. Siinkohal märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et oluliselt varasem õhkutõusmine võib olla reisijate jaoks samavõrd ebamugav kui selles sättes nimetatud kriteeriumidele vastav hilinemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Landesgericht Korneuburg (liidumaa kohus Korneuburgis) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Kas [määruse nr 261/2004] artikli 7 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja võib vähendada selle määruse artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud hüvitist ka siis, kui pärast broneeritud lennu tühistamist pakutakse reisijatele teist lendu, mille kavandatud väljumis- ja saabumisaeg on tühistatud lennu väljumis- ja saabumisajast 11 tundi ja 55 minutit varasem?<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud esimese küsimusega, mis on identne kohtuasjas C‑196/20 esitatud esimese küsimusega, palub Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) sisuliselt selgitada, kas määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et reisijal on kinnitatud broneering selle sätte tähenduses, kui reisikorraldaja edastab sellele reisijale, kellega ta on lepingulises suhtes, muu tõendi selle määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mis sisaldab lubadust vedada nimetatud reisijat konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, kuigi see reisikorraldaja ei ole saanud asjaomaselt lennuettevõtjalt kinnitust selle lennu väljumis- ja saabumisaegade kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlustest kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20, et reisikorraldaja poolt lennureisijatele edastatud dokument sisaldas teavet lennuaegade kohta, mis erines sellest, mille lennuettevõtja oli viimati reisikorraldajale edastanud. Viimast teavet aga nendele reisijatele ei edastatud, mistõttu oli nimetatud reisijatel vaid reisikorraldaja edastatud dokumendis sisalduv teave.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 261/2004 artikkel 3 reguleerib määruse kohaldamisala, nõudes selle artikli lõike 2 punktis a, et reisijal oleks kinnitatud broneering asjaomasele lennule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Määruses nr 261/2004 ei ole mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>kinnitatud broneering<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> määratletud. Siiski on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>broneering<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> iseenesest selle määruse artikli 2 punktis g määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellest määratlusest tuleneb, et broneering võib koosneda <HT TYPE="ITALIC">muust tõendist</HT>, mis näitab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Sellest järeldub, et viimase tunnustatud ja registreeritud broneeringul on sama väärtus kui broneeringul, mille on tunnustanud ja registreerinud lennuettevõtja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Järelikult, kui lennureisijal on reisikorraldaja väljastatud muu tõend määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses, on see muu tõend samaväärne broneeringuga sama sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Käesoleval juhul lähtub kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20 eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldusest, et reisi eelbroneeringud, mille reisikorraldaja edastas nendes kohtuasjades põhikohtuasja reisijatele, kujutavad endast muud tõendit määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses. Siiski tuleb märkida, et eelkõige kohtuasjas C‑188/20 käsitletavas olukorras on selles eelbroneeringus otsesõnu mainitud lennuaegade esialgset laadi. Neil asjaoludel on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kindlaks teha, kas nimetatud eelbroneeringud tõepoolest kujutavad endast tunnustatud ja registreeritud broneeringut artikli 2 punkti g tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Jaatava vastuse korral soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsemalt teada, kas broneeringut võib määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses <HT TYPE="ITALIC">kinnitada</HT> ka reisikorraldaja ja mitte üksnes lennuettevõtja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb tõdeda, et selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis a ei ole täpsustatud, kas reisikorraldaja võib broneeringut kinnitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liidu õigusnormi tõlgendamisel arvestama nii sätte sõnastust kui ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (vt selle kohta <DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sturgeon jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑402/07 ja C‑432/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:716">EU:C:2009:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Mis puudutab selle sätte konteksti, siis tuleb märkida, et määruse nr 261/2004 mitu sätet ei erista nende kohaldamisel reisikorraldajat ja lennuettevõtjat. Nii on see eelkõige selle määruse artikli 3 lõike 2 punkti a esimese taande puhul, mis näeb ette, et lennule registreerima ilmumise aja võib ette teatada kas lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent. Sama kehtib ka nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 punkti b puhul, mille kohaselt võib reisija teisele lennule suunata nii lennuettevõtja kui reisikorraldaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Lisaks oleks sama määruse põhjenduses 1 sõnastatud eesmärgiga tagada lennureisijate kaitstuse kõrge tase vastuolus see, kui asuda seisukohale, et broneeringut võib tunnustada üksnes lennuettevõtja, pannes reisijale kohustuse kontrollida reisikorraldaja esitatud teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 eesmärk on nimelt, et riski, et reisikorraldajad esitavad reisijatele oma tegevuse raames ebatäpset teavet, võtaks endale lennuettevõtja. Selles kontekstis ei osale reisija lennuettevõtja ja reisikorraldaja vahelises suhtes ning temalt ei saa nõuda sellekohase teabe hankimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Viimati nimetatud kaalutlustest tuleneb veel, et asjaolu, et reisikorraldaja ei ole saanud asjaomaselt lennuettevõtjalt kinnitust lennu väljumis- ja saabumisaja kohta, ei mõjuta käesoleva kohtuotsuse punktis 43 toodud hinnangut, mille peab andma eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑188/20 ja kohtuasjas C‑196/20 esitatud esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et reisijal on kinnitatud broneering selle sätte tähenduses, kui reisikorraldaja edastab sellele reisijale, kellega ta on lepingulises suhtes, muu tõendi selle määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mis sisaldab lubadust vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, ja seda isegi juhul, kui see reisikorraldaja ei ole saanud asjaomaselt lennuettevõtjalt kinnitust selle lennu väljumis- ja saabumisaegade kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud teise küsimusega, mis on identne kohtuasjas C‑196/20 esitatud teise küsimusega, soovib Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtjat võib kvalifitseerida reisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks selle sätte tähenduses, kui reisija on sõlminud reisikorraldajaga lepingu konkreetseks lennuks, mida teostab see lennuettevõtja, ilma et nimetatud lennuettevõtja oleks kinnitanud lennuaegu või et reisikorraldaja oleks teinud sellele reisijale broneeringu sama lennuettevõtja juures.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb märkida, et määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b kohaselt tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>tegutsev lennuettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Selle määratluse järgi peab selleks, et lennuettevõtjat võiks kvalifitseerida tegutseva lennuettevõtjana, olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust – esiteks asjakohase lennu teostamine ja teiseks reisijaga sõlmitud lepingu olemasolu (<DATE ISO="20180704">4. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wirth jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑532/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:527">EU:C:2018:527</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Mis puudutab esimest tingimust, siis selles on keskse elemendina rõhutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>lend<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Selle kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et seda mõistet tuleb käsitada kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>ühte õhuveotoimingut, olles niiviisi teataval määral selle veoliigi nn ühikuks, mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (<DATE ISO="20180704">4. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wirth jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑532/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:527">EU:C:2018:527</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Eelnevast järeldub, et tegutsevaks lennuettevõtjaks tuleb lugeda lennuettevõtjat, kes seoses oma majandustegevusega reisijateveo valdkonnas otsustab teostada konkreetse lennu, määrates muu hulgas kindlaks marsruudi, ning teeb huvitatutele õhuveoteenuse pakkumuse. Niisuguse otsuse vastuvõtmine tähendab nimelt, et see lennuettevõtja võtab vastutuse nimetatud lennu teostamise, sealhulgas ka selle võimaliku tühistamise või pikaajalise hilinemise eest sihtkohta (<DATE ISO="20180704">4. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wirth jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑532/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:527">EU:C:2018:527</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on selge, et kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20 kõne all olevates olukordades puudutas ainus muudatus, mille lennuettevõtja tegi seoses kõnealustele reisijatele edastatud reisi eelbroneeringuga, lennuaegu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Nagu aga kohtujurist oma ettepaneku punktis 66 märkis, siis üksnes asjaolu, et reisija poolt reisikorraldaja juures tehtud broneeringus on märgitud lennuajad, mida lennuettevõtja ettevõtjatevahelise sisemise broneerimise raames veel kinnitanud ei ole, ei ole piisav asumaks seisukohale, et määruse nr 261/2004 artikli 2 punktis b ette nähtud tingimused ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Nimelt lennuettevõtjat, kes tegi õhuveoteenuse pakkumuse, mis vastab reisikorraldaja pakkumusele oma suhetes reisijaga, vaatamata sellele, et seda pakkumust võib olla vaja muuta, tuleb käsitleda nii, et tal oli kavatsus teostada lend määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Niisugust tõlgendust toetab määruse nr 261/2004 põhjenduses 1 sõnastatud eesmärk tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, kuivõrd see võimaldab tagada, et reisijad saavad hüvitise või nende eest hoolitsetakse olenemata sellest, millised kokkulepped on konkreetselt selle lennu teostamiseks sõlminud lennuettevõtja, kes otsustas kõnealuse lennu teostada esialgu kavatsetust erineval kellaajal (vt selle kohta <DATE ISO="20180704">4. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wirth jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑532/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:527">EU:C:2018:527</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Veel tuleb täpsustada, et juhul, kui tegutsev lennuettevõtja on määruse nr 261/2004 alusel kohustatud maksma reisijatele hüvitist reisikorraldaja käitumise tõttu, on sel lennuettevõtjal õigus taotleda tekitatud kahju hüvitamist sellelt reisikorraldajalt, nagu on ette nähtud selle määruse artiklis 13 (vt selle kohta <DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krijgsman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑302/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:359">EU:C:2017:359</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20 esitatud teisele küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtjat võib kvalifitseerida reisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks selle sätte tähenduses, kui reisija on sõlminud reisikorraldajaga lepingu konkreetseks lennuks, mida teostab see lennuettevõtja, ilma et nimetatud lennuettevõtja oleks kinnitanud lennuaegu või et reisikorraldaja oleks teinud sellele reisijale broneeringu sama lennuettevõtja juures.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud kolmanda küsimusega, mis on identne kohtuasjas C‑196/20 esitatud kolmanda küsimusega, soovib Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c ning artikli 7 lõike 1 teist lauset ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 7 alusel hüvitise maksmisel võib lennu kavandatud saabumisaeg nende sätete tähenduses tuleneda muust tõendist nimetatud määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mille reisikorraldaja on reisijale edastanud, või on oluline, et see oleks kirjas piletil sama määruse artikli 2 punkti f tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et määruse nr 261/2004 artikli 2 punkt h, artikli 5 lõike 1 punkt c ning artikli 7 lõike 1 teine lause ja lõige 2, milles sisuliselt kasutatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>kavandatud saabumisaeg<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, puudutavad seda, millistel tingimustel võiks olla vaja maksta kindlasummalist hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7. Nimetatud määrus ei sisalda siiski mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>kavandatud saabumisaeg<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> määratlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20 kõne all olevates olukordades selge, et lennureisijatel oli üksainus dokument, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Reisi eelbroneering<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, omamata dokumenti, mida saaks kvalifitseerida piletiks selle määruse artikli 2 punkti f tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Siiski, nagu on märgitud kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20 esitatud esimese küsimuse analüüsimisel, võib reisijatel olla broneering lisaks pileti olemasolule ka muul tõendil sama määruse artikli 2 punkti g tähenduses. Seega juhul, kui nendes kohtuasjades põhikohtuasjade reisijatele antud dokument kujutab endast muud tõendit, tuleb järeldada, et neil reisijatel oli selle sätte tähenduses broneering, milles olid märgitud lennuajad. Seega võisid nad põhjendatult asuda<?PAGE NO="15"?> seisukohale, et kuna neid ühestki reisikorraldaja või lennuettevõtja poolsest muudatusest ei teavitatud, siis tähistasid sellel broneeringul märgitud lennuajad kavandatud väljumis- ja saabumisaegu käesoleva kohtuotsuse punktis 64 viidatud sätete tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Lisaks tuleb täpsustada, et <DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Folkerts</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑11/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:106">EU:C:2013:106</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ei lükka ümber tõlgendust, et lennu kavandatud saabumisaeg võib tuleneda muust tõendist määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses. Erinevalt kohtuasjades C‑188/20 ja C‑196/20 põhikohtuasjade aluseks olevate olukordade asjaoludest, tuleb märkida, et selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas ei olnud tegemist ühegi reisikorraldaja sekkumisega ja reisijal oli pilet selle määruse artikli 2 punkti f tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑188/20 ja kohtuasjas C‑196/20 esitatud kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c ning artikli 7 lõike 1 teist lauset ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 7 alusel hüvitise maksmisel võib lennu kavandatud saabumisaeg nende sätete tähenduses tuleneda muust tõendist nimetatud määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mille reisikorraldaja on reisijale edastanud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus kohtuasjas C‑188/20 ja esimene küsimus kohtuasjas C‑146/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud neljanda küsimusega, mis on analoogne kohtuasjas C‑146/20 esitatud esimese küsimusega, soovib Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu mitu tundi varasemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>tühistamine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> on määruse nr 261/2004 artikli 2 punktis l määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>lend<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ei ole nimetatud määruses määratletud. Siiski, nagu ka käesoleva kohtuotsuse punktis 55 on märgitud, koosneb lend sisuliselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>ühest õhuveotoimingust, olles niiviisi teataval määral selle veoliigi nn ühikuks, mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus ühelt poolt täpsustanud, et marsruut on lennu oluline osa, kuna lend toimub vastavalt vedaja poolt varem kinnitatud lennuplaanile (<DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sturgeon jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑402/07 ja C‑432/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:716">EU:C:2009:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Teiselt poolt ei järeldu määruse nr 261/2004 artikli 2 punktist l mingil moel, et lisaks esialgu kavandatud lennu ärajäämisele eeldab lennu tühistamine selle sätte tähenduses, et lennu tühistamiseks oleks tehtud sõnaselge otsus (<DATE ISO="20111013">13. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sousa Rodríguez jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:652">EU:C:2011:652</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>On tõsi, et selle määruse artikli 2 punktis l ja artikli 5 lõikes 1 ei ole täpsustatud, kuidas tuleks toimida lennu varasemaks muutmise korral. Käesoleva kohtuotsuse punktis 46 viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel siiski arvesse võtta nii selle sõnastust kui ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 konteksti kohta tuleb märkida, et see määrus viitab juhtudele, kus lend muudetakse varasemaks teekonna muutmise käigus, mis on ette nähtud määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii. Viimati nimetatud sättes on<?PAGE NO="16"?> nimelt ette nähtud, et tegutsev lennuettevõtja on kohustatud maksma hüvitist reisijale, kelle lend on tühistatud, välja arvatud juhul, kui see lennuettevõtja teavitab reisijat tühistamisest selles sättes ette nähtud tähtaja jooksul ja pakub võimalust teekonda muuta, mis võimaldab reisijal välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta olenevalt olukorrast hiljemalt neli või kaks tundi pärast esialgset kavandatud saabumisaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Siit järeldub, et liidu seadusandja on tunnistanud, et lennu väljumisaja oluliselt varasemaks muutmine võib reisijate jaoks kaasa tuua samavõrd tõsiseid ebamugavusi kui lennu hilinemine, kuna lennu varasemaks muutmise korral jäävad reisijad ilma võimalusest kasutada vabalt oma aega ning korraldada oma reis või kohapeal viibimine lähtuvalt oma ootustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Nii on see eelkõige juhul, kui reisija, kes on võtnud kõik nõutavad ettevaatusabinõud, ei saa lennuki pardale minna, kuna tema broneeritud lennu väljumisaeg on varasemaks muudetud. Nii on see ka juhul, kui reisija on lennule jõudmiseks sunnitud lennu uue väljumisajaga märkimisväärselt kohanema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et määruse nr 261/2004 peamine eesmärk, nagu nähtub eelkõige selle põhjendusest 1, on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase (<DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on seega otsustanud, et selle eesmärgi kohaselt tuleb lennureisijatele õigusi andvaid sätteid tõlgendada laialt (<DATE ISO="20210422">22. aprilli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austrian Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑826/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:318">EU:C:2021:318</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Seega, kuna määruse nr 261/2004 eesmärk on ühetaoliselt ja viivitamatult hüvitada erinev kahju, mis on tekkinud tõsistest ebamugavustest reisijate õhuveol (<DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Delfly</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑356/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:633">EU:C:2020:633</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ja võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 76 viidatud asjaoludest reisijatele tuleneda võivaid tõsiseid ebamugavusi, tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>tühistamine<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> tõlgendada nii, et see hõlmab olukorda, kus lennu väljumisaeg muudetakse oluliselt varasemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb olukordi, kus lennu varasemaks muutmine ei mõjuta või mõjutab väheoluliselt lennureisijate õigust vabalt käsutada oma aega, eristada nendest olukordadest, mis lennu oluliselt varasemaks muutmise tõttu tekitavad tõsiseid ebamugavusi, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktides 76 ja 77.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Selleks, et teha vahet lennu väljumisaja oluliselt varasemaks muutmisel ja väheoluliselt varasemaks muutmisel, tuleb lähtuda määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii ette nähtud künnistest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Tuleb rõhutada, et lennu varasemaks muutmise juhtum erineb lennu hilinemisest, mille kohta Euroopa Kohus on märkinud, et reisijatel tekib õigus hüvitisele, kui neile tekitatud ajakadu on kolm tundi või rohkem võrreldes lennuettevõtja poolt esialgu kavandatud kestusega (vt selle kohta <DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sturgeon jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑402/07 ja C‑432/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:716">EU:C:2009:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kuna reisijad peavad broneeritud lennu varasemaks muutmise tõttu tegema pingutusi lennuki pardale jõudmiseks. See erinevus tuleneb ka asjaolust, et liidu seadusandja aktsepteerib määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii kuni kahetunniseid hilinemisi, samas kui lennu varasemaks muutmise puhul ei või need ületada ühte tundi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktist iii nähtub, et lennu väljumisaja kuni üks tund varasemaks muutmine võib vabastada tegutseva lennuettevõtja kohustusest maksta reisijale hüvitist nimetatud määruse artikli 7 alusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et lennu väljumisaja rohkem kui ühe tunni või kuni ühe tunni võrra varasemaks muutmine kujutab endast lähtepunkti selle kindlakstegemisel, kas lennu varasemaks muutmine on sama määruse artikli 5 kohaldamisel oluline või väheoluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>See tõlgendus võtab arvesse püüet tasakaalustada lennureisijate ja tegutsevate lennuettevõtjate huve, mis oli liidu seadusandja eesmärk määrust nr 261/2004 vastu võttes (vt analoogia alusel <DATE ISO="20121023">23. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nelson jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑581/10 ja C‑629/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:657">EU:C:2012:657</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Nimelt võimaldab see tõlgendus reisijatel saada hüvitist tõsiste ebamugavuste eest lennu olulise varasemaks muutmise korral, kuid vabastab samas tegutsevad lennuettevõtjad hüvitise maksmise kohustusest, kui nad nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii ette nähtud tingimustel teavitavad lennureisijaid lennu varasemaks muutmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑188/20 esitatud neljandale küsimusele ja kohtuasjas C‑146/20 esitatud esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu rohkem kui ühe tunni võrra varasemaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies küsimus kohtuasjas C‑188/20 ja ainus küsimus kohtuasjas C‑270/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud viienda küsimusega ja ainsa küsimusega kohtuasjas C‑270/20 paluvad vastavalt Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) ja Landesgericht Korneuburg (liidumaa kohus Korneuburgis) sisuliselt selgitada, kas määruse nr 261/2004 artikli 7 lõige 2 on kohaldatav olukorras, kus varasemaks muudetud lennu saabumisaeg jääb selles sättes ette nähtud piiridesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et selle määruse artikli 7 lõikes 2 on ette nähtud, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 lõppsihtkohta jõudmiseks teekonna muutmise võimalust teise lennuga, mille saabumisaeg ei ületa algul broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle kahe kuni nelja tunni, vastavalt lennu pikkusele, võib tegutsev lennuettevõtja vähendada selle artikli 7 lõikes 1 ette nähtud kindlasummalist hüvitist 50%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 105 märkis, tuleneb määruse nr 261/2004 artikli 7 lõikest 2 otsesõnu, et õigus hüvitise summat vähendada puudutab olukorda, kus tegutsev lennuettevõtja teeb ettepaneku teekonna muutmiseks, mis piirab hilinemist lõppsihtkohta. Seevastu ei ole selles sättes kordagi nimetatud olukorda, kus reisija jõuab oma lennu varasemaks muutmise tõttu lõppsihtkohta enne esialgset kavandatud saabumisaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb lisada, et liidu seadusandja võttis määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c viidatud teekonna muutmise võimaluse pakkumisel arvesse nii lennu varasemaks muutmist kui ka hilinemist. Olles küll teadlik lennu varasemaks muutmisega seotud ebamugavustest, ei asunud seadusandja siiski seisukohale, et tegutseva lennuettevõtja pakutav teekonna muutmine, mis võimaldab piirata varasema väljumise kahjulike tagajärgede ulatust, võib viia hüvitise summa vähendamiseni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Kui selline võimalus tuleks anda tegutsevale lennuettevõtjale, kes pakub teekonna muutmise võimalust, mis viib varasema saabumiseni, lubataks selle tulemusel süstemaatiliselt hüvitise summat vähendada, kui see lennuettevõtja lendu oluliselt varasemaks muudab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Nagu on aga märgitud kohtuasjas C‑188/20 esitatud neljanda küsimuse ja kohtuasjas C‑146/20 esitatud esimese küsimuse raames, toob lennu oluliselt varasemaks muutmine kaasa tõsiseid ebamugavusi, mis õigustavad hüvitise maksmist. Asjaolu, et niisuguses olukorras tuleks hüvitise summat alati vähendada ainuüksi seetõttu, et reisija ei heida ette hilinemist oma lõppsihtkohta ja jääb seega määruse nr 261/2004 artikli 7 lõikes 2 seatud piiridesse, läheb vastuollu selle määruse eesmärgiga tugevdada nende reisijate õigusi, kes kogevad tõsiseid ebamugavusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑188/20 esitatud viiendale küsimusele ja kohtuasjas C‑270/20 esitatud ainsale küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav olukorras, kus varasemaks muudetud lennu saabumisaeg jääb selles sättes ette nähtud piiridesse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kuues küsimus kohtuasjas C‑188/20 ja teine küsimus kohtuasjas C‑146/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud kuuenda küsimusega, mis on analoogne kohtuasja C‑146/20 teise küsimusega, soovib Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijale enne reisi algust antud teave lennu väljumisaja varasemaks muutmise kohta võib kujutada endast teekonna muutmise võimaluse pakkumist selle viimase sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleneb selle määruse artikli 5 lõike 1 punktist a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b, et reisijatele, keda lennu tühistamine puudutab, peab tegutsev lennuettevõtja pakkuma võrreldavatel reisitingimustel ja esimesel võimalusel teekonna muutmist lõppsihtkohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Tuleb aga märkida, et niisugune lennu varasemaks muutmine, nagu toimus kohtuasjades C‑188/20 ja C‑146/20 kõne all olevates olukordades, võib kujutada endast teekonna muutmist <HT TYPE="ITALIC">võrreldavatel reisitingimustel</HT> nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna muudeti ainult lennuaegu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Lisaks võib teekonna muutmise võimaluse pakkumine, mis pakub tühistatud lennust varasema väljumisajaga lendu, kujutada endast teekonna muutmist <HT TYPE="ITALIC">esimesel võimalusel</HT> määruse nr 261/2004 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna see pakkumine võimaldab reisijal jõuda lõppsihtkohta võimalikult kiiresti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Olgu lisatud, et lennuettevõtja peab reisijatele, keda lennu tühistamine puudutab, pakkuma erinevaid võimalusi, millele on viidatud selle määruse artikli 8 lõike 1 punktides a, b ja c (vt selle kohta <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rusu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑354/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:637">EU:C:2019:637</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Seega selleks, et lennu tühistamise korral saaks reisija tõhusalt kasutada oma õigusi selle määruse põhjenduse 20 tähenduses, peab tegutsev lennuettevõtja andma talle kogu teabe õiguste kohta, mis tulenevad sama määruse artikli 8 lõikest 1.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑188/20 esitatud kuuendale küsimusele ja kohtuasjas C‑146/20 esitatud teisele küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijale enne reisi algust antud teave lennu väljumisaja varasemaks muutmise kohta võib kujutada endast teekonna muutmise võimaluse pakkumist selle viimase sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Seitsmes küsimus kohtuasjas C‑188/20</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑188/20 esitatud seitsmenda küsimusega soovib Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi apellatsioonikohus) sisuliselt teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 14 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale selle ettevõtja täpse nime ja aadressi, kellelt ta saab nõuda hüvitist selle määruse artikli 7 alusel, ning makstava hüvitise täpse summa ja vajaduse korral täpsustama, millised dokumendid peab reisija oma hüvitisenõudele lisama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt annab lennureisist maha jätnud või lennu tühistanud tegutsev lennuettevõtja igale puudutatud reisijale kirjaliku teatise, milles on märgitud käesoleva määruse kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad. Selle sätte kohaselt annab tegutsev lennuettevõtja samasuguse teatise ka igale reisijale, keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Nimetatud sätet tuleb lugeda koostoimes määruse nr 261/2004 põhjendusega 20, millest nähtub, et eelkõige lennu tühistamise korral tuleb reisijaid täielikult teavitada oma õigustest, et nad saaksid neid õigusi tõhusalt kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Nimelt eeldab sellest määrusest tulenevate õiguste tõhus kasutamine seda, et reisijale antakse võimalus tõhusalt pöörduda ettevõtja poole, kellelt ta saab nõuda hüvitist nimetatud määruse artikli 7 alusel, mistõttu peab tal olema selle ettevõtja täpne nimi ja aadress.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Teave hüvitise maksmise eeskirjadest, mida tegutsev lennuettevõtja peab määruse nr 261/2004 artikli 14 lõike 2 kohaselt andma, tähendab lisaks seda, et reisijat teavitatakse ka menetlusest, mida oma õiguste kasutamisel tuleb järgida. Sellega seoses peab tegutsev lennuettevõtja teavitama reisijat dokumentidest, mille ta peab vajaduse korral lisama oma hüvitisenõudele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Tegutsev lennuettevõtja ei ole aga kohustatud teatama reisijale hüvitise täpse summa, mida viimane võib määruse artikli 7 alusel saada. Niisugune teave ei puuduta nimelt enam <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>käesoleva määruse kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirju<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> nimetatud määruse artikli 14 lõike 2 tähenduses, vaid nende kohaldamist konkreetse juhtumi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑188/20 esitatud seitsmendale küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 14 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale selle ettevõtja täpse nime ja aadressi, kellelt ta saab nõuda hüvitist selle määruse artikli 7 alusel, ja vajaduse korral täpsustama, millised dokumendid peab reisija oma hüvitisenõudele lisama, kohustamata siiski seda tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale hüvitise täpse summa, mida viimane võib nimetatud määruse artikli 7 alusel saada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et reisijal on kinnitatud broneering selle sätte tähenduses, kui reisikorraldaja edastab sellele reisijale, kellega ta on lepingulises suhtes, muu tõendi selle määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mis sisaldab lubadust vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, ja seda isegi juhul, kui see reisikorraldaja ei ole saanud asjaomaselt lennuettevõtjalt kinnitust selle lennu väljumis- ja saabumisaegade kohta.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtjat võib kvalifitseerida reisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks selle sätte tähenduses, kui reisija on sõlminud reisikorraldajaga lepingu konkreetseks lennuks, mida teostab see lennuettevõtja, ilma et nimetatud lennuettevõtja oleks kinnitanud lennuaegu või et reisikorraldaja oleks teinud sellele reisijale broneeringu sama lennuettevõtja juures.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c ning artikli 7 lõike 1 teist lauset ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 7 alusel hüvitise maksmisel võib lennu kavandatud saabumisaeg nende sätete tähenduses tuleneda muust tõendist nimetatud määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mille reisikorraldaja on reisijale edastanud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu rohkem kui ühe tunni võrra varasemaks.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 261/2004 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav olukorras, kus varasemaks muudetud lennu saabumisaeg jääb selles sättes ette nähtud piiridesse.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">6.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijale enne reisi algust antud teave lennu väljumisaja varasemaks muutmise kohta võib kujutada endast teekonna muutmise võimaluse pakkumist selle viimase sätte tähenduses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">7.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 261/2004 artikli 14 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale selle ettevõtja täpse nime ja aadressi, kellelt ta saab nõuda hüvitist selle määruse artikli 7 alusel, ja vajaduse korral täpsustama, millised dokumendid peab reisija oma nõudele lisama, kohustamata siiski seda tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale hüvitise täpse summa, mida viimane võib nimetatud määruse artikli 7 alusel saada.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><?PAGE NO="21"?><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>