L_2009255ET.01009601.xml

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

23. aprill 2009,

tähelepanekutega, mis on seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2006. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2008) 629 ja selle lisa SEK(2008) 2579);

—	võttes arvesse seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2007. aasta majandusaasta bilansse ning tulude ja kulude aruandeid (KOM(2008) 490 – C6-0296/2008);

—	võttes arvesse finantsjuhtimise aruannet seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi kohta aastal 2007 (KOM(2008) 224);

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet seitsmendast, kaheksandast ja üheksandast Euroopa Arengufondist (EAF) 2007. eelarveaastal rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1);

—	võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (2);

—	võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitusi (5042/2009 – C6-0057/2009, 5044/2009 – C6-0058/2009, 5045/2009 – C6-0059/2009);

—	võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (3) mida muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005 (4);

—	võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega, (5) mida on muudetud nõukogu 19. märtsi 2007. aasta otsusega 2007/249/EÜ (6);

—	võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (7) artiklit 33;

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) alla kirjutatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (8) artiklit 32;

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276;

—	võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse finantskoostöö arendamiseks neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (9) artiklit 74;

—	võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes) (10) artiklit 119;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 70, artikli 71 kolmandat taanet ja V lisa;

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0159/2009);

A.	arvestades, et Euroopa Arengufond (EAF) on Euroopa Liidu kõige tähtsam rahastamisvahend arengukoostööks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega;

B.	arvestades, et EAFide kaudu antava abi kogusumma kasvab järgnevatel aastatel märkimisväärselt, kuna kümnenda EAFi kaudu antava ühenduse abi summaks ajavahemikul 2008–2013 määrati 21,966 miljardit eurot, mis on üheksanda EAFi raames eraldatud summadega võrreldes 62 % enam;

C.	arvestades, et eelarvetoetuse näol on tegemist abivahendiga, mis eeldab parlamentaarse järelevalve rolli muutumist sisendite kontrollilt tulemuste ja väljundite kontrollimisele;

D.	arvestades, et Euroopa Parlament on püüdnud pidevalt parandada oma järelevalvealast suutlikkust, et täita võimalikult hästi oma kohustusi eelarve täitmisele heakskiidu andva asutusena;

nõustub komisjoniga, et paljude abisaajariikide „nõrk haldussuutlikkus” ja „puudused valitsemistavas” on märkimisväärseks ohuks EAFi usaldusväärsele juhtimisele (komisjoni vastused seitsmendast, kaheksandast ja üheksandast EAFist rahastatud tegevusi käsitleva kontrollikoja aastaaruande punktidele 1–5);

kutsub komisjoni üles oma kontrollistrateegia täpsustamisel (EAFe käsitleva aastaaruande punktid 1–5) määrama, millises etapis nõuavad tulemuste puudumine ja kontrolliga kaasnevad kulud poliitika muutmist;

on seisukohal, et kümnenda EAFi rakendamisstrateegia (21,966 miljardit eurot aastateks 2008–2013) peaks keskenduma säästva arengu tagamiseks olulise tähtsusega valdkondadele; julgustab komisjoni prioriteete seadma ja vältima nende liigset arvukust;

on arvamusel, et komisjon võiks prioriteetide seadmisel ja arenguga seotud tegevuste koondamisel otsida võimalusi suurendada väikese sissetulekuga riikidele antavat toetust;

juhib tähelepanu, et nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata komisjoni sekkumiste jätkusuutlikkusele, sealhulgas selge lahkumisstrateegia koostamisele ja rakendamise üle järelevalve tegemisele; on seisukohal, et tulemuste hindamise parandamine on oluline tegur ELi arengukoostöö demokraatliku legitiimsuse tagamisel;

Rahaliste vahendite rakendamine

väljendab heameelt komisjoni tegevuse üle 2007. aastal ning märgib, et maksed kasvasid 12 % ja kulukohustused 9 %, samal ajal hoiti täitmata kulukohustuste kasv 2,8 % tasemel; on arvamusel, et 3,7aastane täitmise määr on tõhususe kasvu arvestades aktsepteeritav;

väljendab heameelt, et 2007. aastal võeti kulukohustusi üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) kõigi olemasolevate vahendite ulatuses; kutsub komisjoni üles koostama soovitusi kaheksanda EAFi nende vahendite kohta, mille osas ei ole kulukohustusi võetud; rõhutab siiski, et kiire kulukohustuste võtmine ei tohiks toimuda projektide kvaliteedi arvelt;

tuletab meelde komisjoni võetud kohustust (11) püüda tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendi raames eraldatavast toetusest suunatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule; nõuab sama kontrollnäitajaga seotud aruandlust EAFide kohta;

väljendab muret kontrollikoja eriaruandes nr 10/2008 (EÜ arenguabi tervishoiuteenustele Sahara-taguses Aafrikas) sisalduvate järelduste üle, milles juhitakse tähelepanu, et „Sahara-taguse Aafrika tervishoiusektorile eraldatud rahaliste vahendite osa kogu arenguabis ei ole alates 2000. aastast kasvanud, vaatamata komisjoni aastatuhande arengueesmärkidele ja tervishoiukriisile Sahara-taguses Aafrikas”; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks tervishoiusüsteemide toetamise ja leidma kõige sobilikumad vahendid abi kohaletoimetamiseks kõnealuses valdkonnas;

Komisjoni EAFi finantsjuhtimine

10.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul sisaldab komisjoni eespool nimetatud aruanne seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi finantsjuhtimise kohta aastal 2007 „eelarveaastaks seatud eesmärkide täitmise, finantsolukorra ja 2007. aastal läbi viidud tegevusi oluliselt mõjutanud sündmuste täpset kirjeldust” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 13);

11.

väljendab siiski kahetsust, et kontrollikoja tähelepanekute põhjal komisjoni võetud järelmeetmed on paljudel juhtudel ebapiisavad; rõhutab, et komisjoni tegutsemine kontrollikoja soovituste kohaselt on eelarve täitmist kinnitava asutuse jaoks oluline usaldusväärsuse näitaja; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon „esitab selle kohta tulevikus üksikasjalikuma teabe” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 13);

Kontrollikoja kinnitav avaldus

Raamatupidamisaruannete usaldusväärsus

12.

märgib, et vastavalt 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes) artiklile 1 ja artikli 103 lõikele 3 ei laiene kinnitav avaldus üheksanda EAFi vahendite sellele osale (2,2 miljardit eurot), mida juhib ja mille eest vastutab EIP (EAFe käsitleva aastaaruande märkused 2 ja 11);

13.

märgib, et kontrollikoja hinnangul annavad seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõikides olulistes küsimustes tõepärase pildi EAFide finantsolukorrast 31. detsembri 2007. aasta seisuga (kinnitava avalduse lõige VI);

14.

märgib, et kontrollikoda juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon ei ole tõestanud kantud kulude hindamiseks kasutatud eelduste õigsust ja selle tulemusel võidakse raamatupidamisaruannete lisades näidata tekkepõhist kulu tegelikust väiksemana ning tagatiste summat tegelikust suuremana (kinnitava avalduse VII lõik);

Raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

15.

märgib, et

—

kontrollikoja hinnangul on eelarveaasta tulude ja kulukohustuste aluseks olevad tehingud tervikuna seaduslikud ja korrektsed (kinnitava avalduse lõige VIII), samas juhib kontrollikoda tähelepanu väga suurele katteta antava eelarvetoetuse riskile, mis tuleneb komisjonipoolsest eelarvetoetuse abikõlblikkuskriteeriumide „dünaamilisest tõlgendusest” (kinnitava avalduse lõige X);

—	kontrollikoja auditiga leiti „olulisel määral vigu”, mis mõjutasid maksete aluseks olevaid tehinguid (kinnitava avalduse lõige IX);

—	kontrollikoja hinnangul on komisjon täiustanud oma järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning märgib, et teatud valdkondi on jätkuvalt võimalik parandada;

Kommentaarid kontrollikoja kinnitava avalduse toetuseks esitatud teabe kohta

Auditi ulatus

16.

märgib, et kontrollikoja tähelepanekud raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta põhinevad järgmisel:

a)	järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamisel koostöötalituse EuropeAid kesktalitustes ja viies delegatsioonis, mis hõlmab kuut riiki;

b)	90 makse ja 15 individuaalse juriidilise kohustuse auditeerimisel;

c)	eelarvetoetuse puhul 30 makse ja 15 statistiliselt valitud kulukohustuse kontrollimisel;

d)	EuropeAidi kesktalituste poolt heaks kiidetud 30 statistiliselt valitud makse kontrollimisel;

e)	30 statistiliselt valitud ja EuropeAidi kesktalituste poolt juba ex post kontrollitud makse kontrollimisel;

f)	30 statistiliselt valitud kulukohustuse kontrollimisel ning

g)	EuropeAidi peadirektori iga-aastase tegevusaruande ja avalduse kontrollimisel (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 15);

Raamatupidamisaruannete usaldusväärsus

17.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suuda endiselt esitada täielikke raamatupidamisandmeid tehniliste probleemide tõttu; võtab teadmiseks komisjoni vastuse, mille kohaselt „uue raamatupidamissüsteemi kasutuselevõtuga 2009. aastal kaovad ka praegused piirangud” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 16); tervitab süsteemi ABAC-EAF käivitamist 2009. aasta veebruaris;

18.

märgib kontrollikoja korduvat märkust komisjoni statistilise lähenemise õigsuse kohta eraldise hindamisel seoses aruandlusperioodil kantud kuludega, mille kohta ei ole aasta lõpuks arvet saadud; märgib lisaks, et kõnealust eraldist hinnatakse 2,087 miljardile eurole, mis moodustab 83 % kõikidest kohustustest (aastaaruande punkt 17); kutsub komisjoni üles jätkama kõnealuse käsitlusviisi viimistlemist ja parandamist;

Raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

19.

märgib komisjoni ja kontrollikoja seisukohtade erinevust rahastamislepingute koostamise ja allkirjastamise aja osas (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 19); väljendab kahetsust eelarve täitmist kinnitavale asutusele esitatud ebaselge sõnumi üle ja kutsub komisjoni üles esitama selgitusi nii, et kõik osapooled – komisjon ja AKV riigid – käsitaksid lepingute „koostamist” ühtemoodi;

20.

märgib, et kontrollikoda ei saanud tehingute kontrollimisel asjakohast dokumentatsiooni ÜRO organitelt kahe makse kohta üheteistkümnest; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama finants- ja haldusraamistiku lepingu täielik järgimine;

21.

märgib, et auditi tulemuste alusel (EAFe käsitleva aastaaruande punktid 32–47) järeldab kontrollikoda, et EuropeAidi järelevalve- ja kontrollisüsteemid EAFidega seoses on ainult osaliselt tõhusad (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 53);

22.

märgib lisaks, et kesktalituste tasandi sisekontrollisüsteemi üheksast elemendist kuus on mõjusad, kaks on osaliselt mõjusad ja üks element – kontrollkülastuste kvantiteet – ei ole üldse mõjus, ning et delegatsioonide tasandi sisekontrollisüsteemi viiest elemendist on kaks mõjusad ja kolm ainult osaliselt mõjusad (EAFe käsitleva aastaaruande tabel 3);

23.

märgib, et komisjon on seisukohal, et „võttes arvesse enda käsutuses olevaid […] rahalisi ja inimressursse” on ta „loonud kontrollisüsteemid, mis annavad piisava kinnituse” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 53);

24.

peab komisjoni vastuseid ebapiisavaks seoses asjaoluga, et ta ei soovi vaadata läbi kehtestatud korda ning kutsub komisjoni üles esitama täpsemat teavet „piisava kinnituse” tähenduse kohta ning eelkõige kontrollide tegeliku kulutasuvuse ja vigade tegeliku määra kohta, samuti jaotust selle kohta, milliseid täiendavaid inim- ja rahalisi ressursse on vaja kontrollisüsteemi parandamiseks, et kontrollikoda saaks anda üldiseks hinnanguks „mõjus”;

25.

märgib, et kontrollikoda rõhutab inspektorite või audiitorite tehtud kontrollide ebapiisavust, mis näitab järelevalve- ja kontrollisüsteemide nõrkust; kutsub seetõttu komisjoni üles tõhustama oma kontrolle ning eriti võtma kasutusele välisauditi aruannete kontrollisüsteemi nende aruannete kvaliteedi kontrollimiseks;

Eelarvetoetuse kulukohustused ja maksed

26.

märgib, et 15-st eelarvetoetusega seotud kontrollitud kulukohustusest viie puhul avastas kontrollikoda

—	„tõsiseid puudusi eelarve sisejärelevalves, raamatupidamissüsteemides, riigihangetes ja korruptsioonivastastes meetmetes”;

—	et suutmatus auditeeritud raamatupidamisaruandeid õigeks ajaks esitada ja väliskontrolli ebatõhusus on „suureks probleemiks”;

—	et eelarvetoetuse andmine nendel tingimustel tähendab „väga suurt katteta antava toetuse riski” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 26);

27.

rõhutab, et kontrollikoda on arvamusel, et Cotonou lepingus sätestatud nõudeid riigi rahanduse juhtimise piisava läbipaistvuse, vastutustundlikkuse ja tõhususe suhtes kõnealusel viiel juhul ei täideta;

28.

tuletab meelde, et „katteta antava toetuse risk” tähendab riski, et Euroopa maksumaksja raha ei kasutata sihtotstarbeliselt, ei saada kulutustele vastavat tulu või raha kasutamine ei kajastu aruandluses nõuetekohaselt;

29.

märgib lisaks, et komisjon „ei nõustu” kontrollikoja hinnanguga ja et komisjoni väitel võeti kulukohustused pärast seda, kui saadi hinnang, milles „riigi rahanduse juhtimise süsteemides tehtud edusamme peeti piisavateks” ning et asjaomased riigid on „jätkuvalt näidanud edasiminekut” ja „on abikõlblikud lisaeelarvetoetuse saamiseks” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 26);

30.

peab komisjoni vastust kahetsusväärseks, kuivõrd selles ei kajastu kontrollikoja tähelepanekute tõsidus („suured probleemid”, „väga suur katteta antava toetuse risk”); on seisukohal, et ebamääraste ja tulemustel mittepõhinevate väljendite nagu „piisav”, „edusammud” ja „jätkuvalt abikõlblikud” kasutamine sellises tõsises olukorras on sobimatu või isegi pealiskaudne;

31.

kutsub komisjoni üles esitama oma järelduste toetuseks tõendusmaterjale ja esitama need selliselt, et neist nähtuks selgelt saavutatud edusammud (kust ja kui kaugele) ning see, miks nimetatud edusamme peeti „piisavateks”;

32.

märgib, et 33-st kontrollitud rahastamislepingust seitsme puhul järeldas kontrollikoda, et eelarvetoetuse rahastamislepingute sätted olid mittetäielikud või ebaselged, kuivõrd need ei sisaldanud eelarvetoetuse üldtingimusi, väljamakstavate summade arvutamise meetod oli ebamääraselt defineeritud või viidati valitsuse võetud kulukohustustele ilma, et nende väljamaksmise kuupäev ja kohustuste mittejärgimise tagajärjed oleks kindlaks määratud (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 27); märgib samuti, et komisjon „püüab […] leida võimalusi, kuidas kümnenda EAFi raames rahastamislepingute kvaliteeti veelgi parandada”;

33.

märgib eelarvetoetuse maksete kohta, et raamatupidamisaruannete aluseks olevad tehingud „sisaldavad olulisel määral vigu” (EAFe käsitleva aastaaruande punkti 52 alapunkt b), kuna

—	väljamakstavate summade arvutamine põhines positiivsel otsusel riigi rahanduse juhtimise kohta, ehkki hinnang olukorrale sellist otsust ei toeta;

—	kasutati rahastamislepingus sätestamata arvutusmeetodit;

—	maksed tehti ilma, et ajakohased aruanded riigi rahanduse juhtimise kohta oleksid olnud kättesaadavad (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 28);

34.

samuti märgib järgmisi kontrollikoja tähelepanekuid 30-st kontrollitud maksest kuue puhul:

—	komisjonil puudus struktureeritud ja kindlavormiline viis, tõendamaks riigi rahanduse juhtimisega seotud maksetingimuste täitmist;

—	arengut hinnati liiga optimistlikult või tehti seda aegunud või ebasobiva teabe põhjal;

—	järelduste aluseks olev teave ei toetanud järeldusi;

—	jäädi lootma pigem tulevikus aset leidvatele sündmustele kui juba toimunud tegevusele;

—	näitajaid hinnati ebatäpselt (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 29);

35.

võtab teadmiseks komisjoni vastuse, mille kohaselt „seab komisjon oma kõiki asjaolusid arvestava otsuse tegemisel omavahel tasakaalu tehtud edusammud, poliitilise valmisoleku reformideks ja allesjäävad probleemvaldkonnad” (komisjoni vastus EAFe käsitleva aastaaruande punktile 29);

36.

tunneb muret kontrollikoja tähelepanekute pärast, kuid veelgi enam komisjoni vastuse pärast, millest nähtub, et komisjon on eelarvetoetusega seotud otsuste aluseks oleva teabe jagamisel väga tõrges;

Tõhus parlamentaarne järelevalve

37.

on seisukohal, et otsus eelarvetoetuse kasutamise kohta arenguabi vahendina kuulub täielikult täidesaatva võimu pädevusse ja et eelarvetoetusega seotud toimingute puhul ei peaks olema vaja Euroopa Parlamendi eelnevat heakskiitu;

38.

märgib, et Euroopa Parlamendi hinnang eelarvetoetusele ei tohiks keskenduda üksnes riskidele, vaid ka saadavale kasule, samuti abi andmise alternatiivsete võimalustega kaasnevatele riskidele ja kasule; märgib lisaks, et aastakümnete jooksul kasutatud traditsioonilised projektipõhised käsitlused ei ole andnud oodatud tulemusi;

39.

usub, et parlamentaarse järelevalve peamine eesmärk on saavutada abi tõhusus, mis tähendab, et abi kasutatakse tõhusalt, ökonoomselt, seaduslikult ja korrakohaselt säästva arengu edendamiseks, ning on seisukohal, et eelarvetoetuse järelevalve on osa üldisest eesmärgist tagada arengukoostöö rahastamise tõhusus ja tulemused;

40.

väljendab kahetsust, et Euroopa Parlamendil ei ole piisavalt kasulikku, igakülgset ja usaldusväärset teavet tõhusaks järelevalveks eelarvetoetuse tulemuste üle;

41.

nõuab järjestikuste Euroopa Arengufondide varasema süsteemi lõpetamist ning ELi ja AKV koostöö rahastamise täielikku konsolideerimist ELi eelarves, et tagada parlamentaarne järelevalve Euroopa Arengufondide vahendite eraldamise üle;

Aastaaruanne eelarvetoetuse kasutamise kohta

42.

kutsub komisjoni üles koostama eelarvetoetuse kasutamise kohta aastaaruande – mille põhjal eelarvekontrollikomisjon koostab seejärel omaalgatusliku raporti –, mis sisaldab kasulikku, igakülgset, usaldusväärset, analüütilist ja hindavat, mitte üksnes kirjeldavat, teavet järgmistel teemadel:

—	kavandatud ja väljamakstud eelarvetoetus;

—	oodatud tulemuste saavutamine doonorriikide seatud eesmärkide ja riiklike strateegiate kohaselt;

—	täiendavate tingimuste olemasolu ja olemus;

—	dialoogi tulemuslikkus, abiandjate tegevuse ühtlustamine, täiendava suutlikkuse arendamine ja nimetatud suutlikkuse arendamise mõju;

—	riiklike süsteemide parandamine;

—	kontrolliasutused, riigi rahanduse juhtimisega tegelevad asutused, järelevalve- ja hindamisasutused;

—	eeskirjadevastaste kulude summa ja osakaal;

—	kontrollide ja auditeerimise käigus selgunud õigusrikkumiste tüpoloogia (süstemaatiline või mittesüstemaatiline);

—	võetud parandusmeetmed;

43.

palub komisjonil lisaks tuvastada eelarvetoetuse rakendamise käigus võimalikult täpselt need riigid või probleemid, mille puhul Euroopa Parlamendi poolne eriline tähelepanu võiks aidata parandada rahastajate vastutust;

44.

kutsub komisjoni samuti üles juurutama iga-aastase riskiseire;

Riskide hindamine ja juhtimine

45.

märgib, et rahaliste vahendite jagamisega arengumaade nõrkade süsteemide kaudu kaasneb ebatõhususe ja raiskamise oht ning seetõttu on äärmiselt vajalik igakülgselt hinnata katteta antava toetusega kaasnevaid riske enne eelarvetoetuse programmide algatamist;

46.

tuletab meelde, et komisjon ei kasuta süsteemi, kus riskianalüüsi alusel antakse selged piirväärtused, millest väiksemate näitajate korral ei tohiks eelarvetoetust anda, vaid komisjon kasutab dünaamilist käsitlust, mis võimaldab oluliselt suuremat kaalutlusõigust;

47.

on arvamusel, et dünaamilise käsitlusega kaasnevat suuremat kaalutlusõigust eelarvetoetuse andmise otsuste puhul tuleb tasakaalustada samavõrd ulatusliku läbipaistvusega; palub komisjonil seetõttu esitada eelarvekontrollikomisjonile ja arengukomisjonile andmed, millel tema hinnangud põhinevad;

48.

ootab komisjonilt eelkõige üksikasjalikku teavet arengumaade haldussüsteemidega seotud riskihinnangute ja analüüside kohta, komisjoni hinnangut süsteemide puuduste ulatuse kohta, milles vaadeldakse abi võimalikku ebatõhusust ja raiskamist, ning nende tegurite võimalikult täpseid prognoose, samuti teavet tuvastatud riskide vähendamiseks võetud või võetavate meetmete kohta;

Sõnad või teod

49.

võtab teadmiseks, et vastutav volinik Louis Michel märgib brošüüris „Eelarvetoetus – vastastikuse usalduse küsimus”, (12) et ainus lahendus on eelarvetoetus ja selle suurendamine; seetõttu on ta otsustanud suurendada eelarvetoetuse osakaalu rahastamisest 20 protsendilt 50 protsendini;

50.

kutsub volinikku üles seda kavatsust uuesti kaaluma, oodates, et sõnadelt jõutaks tegudeni ning et on võimalik tõendada, et eelarvetoetused on osutunud teistest abivahenditest kulutasuvamateks või avaldanud mõju vaesuse vähendamisele;

51.

võtab teadmiseks volinik Louis Micheli 9. jaanuari 2009. aasta kirja ja teatise kontrollikoja liikmele Jacek Uczkiewiczile (DR/amw/S(08)0418), mille koopia saadeti eelarvekontrollikomisjoni esimehele Herbert Böschile, milles volinik märgib järgmist:

—	komisjoni eelarvetoetuse programmide koostamist ja rakendamist on võimalik parandada kontrollikoja tähelepanekute kohaselt avatuma, paremini struktureeritud ja kindlavormilisema käsitluse kaudu ning

—

riskijuhtimisele ja asjakohastele turvalisusega seotud meetmetele saab pöörata süstemaatilisemat tähelepanu (eespool nimetatud kirjale lisatud teatis, mis käsitleb komisjoni vastuseid kontrollikoja ettepanekule kohaldada eelarvetoetuse abikõlblikkuse määramisel avaliku sektori finantsjuhtimise põhinõudeid, lk 9);

52.

tervitab asjaolu, et komisjon aktsepteerib kontrollikoja tähelepanekuid, samuti tervitab komisjoni kavatsusi ning ootab teavet selle „tõhustatud käsitluse” (sama dokumendi lk 1) üksikasjaliku ülesehituse ja rakendamise kohta;

Euroopa Kontrollikoda

53.

palub kontrollikojalt teavet komisjoni riskihindamise ja -juhtimise kvaliteedi kohta ning ootab suuremal arvul tulemusauditeid, milles hinnataks üldiselt arenguabi kulutusi ja eriti eelarvetoetuse tulemusi;

Abisaajariikide parlamendid

54.

palub eelarvekontrollikomisjonil luua otsekontakte valitud abisaajariikide parlamentide vastavate komisjonidega, et neid ergutada ja toetada nende rolli abi tõhususe tagamisel parlamentaarse järelevalve kaudu;

55.

nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks partnerriikide toetamise parlamentaarse kontrolli ja auditialase suutlikkuse arendamisel, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, ning kutsub komisjoni üles koostama saavutatud edusammude kohta regulaarselt aruandeid;

56.

on arvamusel, et partnerriikide parlamentide, kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste kaasamine on protsessi tõelise juhtimise jaoks hädavajalik; nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik endast sõltuva, et parandada dialoogi kõnealuste organitega kavandamisprotsessi kõigis eri etappides;

AKV riikide kaasamine

57.

on mures AKV riikide vähese kaasamise pärast EAFi kulude tõhusa kontrolli tagamisse ja väljendab pettumust, et delegatsioonid ei saa siseriiklike eelarvevahendite käsutajate tehtud kontrolle täiel määral usaldada (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 36);

58.

märgib, et siseriiklike eelarvevahendite käsutajate talitused on AKV riikides kohustuslikud, kuid neid ei eksisteeri RELEXi alla kuuluvates arengumaades; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti EAFiga seotud käsitluse eelistest ja puudustest ning hindama parimaid tavasid AKV riikides, et parandada siseriiklike eelarvevahendite käsutajate tehtavat kontrolli EAFi kulutuste üle;

59.

märgib lisaks, et delegatsioonid juhivad regulaarselt EuropeAidi kesktalituste tähelepanu riiklike eelarvevahendite käsutajate võimaluste ja ressursside vähesusele (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 41); palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti delegatsioonidele kõnealuses küsimuses antud tagasisidest;

Inimressursid

60.

märgib, et kontrollikoja tähelepaneku kohaselt on komisjoni töötajate suhtarv võrreldes kulukohustuste vahenditega vähenemas ja töötajate arvu ei ole kavas oluliselt suurendada, hoolimata sellest, et kümnenda EAFi raames plaanitakse kulukohustuste arvu märkimisväärselt suurendada (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 33);

61.

nõustub täielikult kontrollikojaga, et „on olemas ka oht, et töötajate puudus, ebaühtlane jaotus või teatud oskuste puudumine mõjutab vastavuskontrollide, tõendamiste ja järelevalve kvaliteeti” (EAFe käsitleva aastaaruande punkt 33);

62.

palub komisjonil selgitada, kuidas ta kavatseb toime tulla pingega – kui mitte vastuoluga –, mis valitseb nende kahe ülesande vahel: delegatsioonid vajavad täiendavaid inimressursse, kuid komisjon on võtnud endale kohustuse hoida töötajate arvu konstantsena ega kavatse taotleda uusi ametikohti aastateks 2009–2013 pärast kõigi laienemisega seotud ametikohtade täitmist, ja tegeleda peamiste poliitikavaldkondade personaliga seotud uute vajadustega üksnes ümberpaigutamise kaudu talituste sees ja vahel (13);

63.

on arvamusel, et täiendavaid inimressursse oleks võimalik saada arenguga seotud vastutuse jaotuse muutmise kaudu välissuhete peadirektoraadi ja arengu peadirektoraadi vahel; kutsub komisjoni praegust koosseisu võtma vajalikke meetmeid kõnealuse ümberkorralduse hõlbustamiseks uues komisjonis; on seisukohal, et praegune arengukoostööga seotud tööjaotus arengu peadirektoraadi ja välissuhete peadirektoraadi vahel ei anna komisjonile võimalust täiel määral osaleda arengu sidususe ja abi tõhususega seotud rahvusvaheliste jõupingutuste toetamisel; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et arengukoostöö põhieesmärk oleks üheselt vaesuse kaotamine;

64.

kutsub komisjoni üles võtma vajalikud meetmed Euroopa Arengufondide juhtimis- ja kontrollistruktuuridele eraldatava personali suurendamiseks, et võtta arvesse kümnenda Euroopa Arengufondi kohustuste eeldatavat suurenemist;

Kommentaarid kontrollikoja järelduste ja soovituste kohta

65.

võtab rahuloluga teadmiseks, et kontrollikoda tunnustab EuropeAidi pingutusi kontrollistrateegia arendamisel; on seisukohal, et tõhusa kontrollistrateegia eesmärk on hoida ära vigu, mitte peamiselt tegeleda alusetult välja makstud summade hilisema tagasinõudmisega; kutsub komisjoni üles jätkama kontrollistrateegia arendamist, pidades silmas kõnealust lähenemisviisi, ning märgib, et see on eelarve täitmist kinnitava asutuse jaoks prioriteetne;

66.

nõustub täielikult EAFe käsitleva aastaaruande punkti 55 alapunktides a–g ja punkti 56 alapunktides a–f esitatud kontrollikoja soovitustega; juhib komisjoni tähelepanu eriti punkti 56 alapunktis a esitatud soovitusele, et

„Cotonou lepingu järgimist tuleks hinnata põhinõuete alusel, nagu näiteks õigeaegselt avaldatud ja auditeeritud aruannete kättesaadavus, mis tuleb täita enne eelarvetoetuse väljastamist”;

ning punkti 56 alapunktile d, mille kohaselt

„EuropeAid peaks enne eelarvetoetuse programmi käivitumist tagama, et riigi rahanduse juhtimise kohta oleks olemas selge ja terviklik hinnang ning et abisaajariigil oleks usaldusväärne ja asjakohane reformiprogramm kõikide oluliste puuduste käsitlemiseks ettenähtud aja jooksul”;

kutsub seetõttu komisjoni üles andma eelarvetoetust üksnes juhul, kui riigi kulutused on piisavalt läbipaistvad, vastutustundlikud ja tulemuslikud või kui see on vähemalt tõenäoline reformiprogrammi lühiajalise rakendamise puhul; juhib lisaks tähelepanu, et konkreetse valdkonna jaoks rahastamiskorra valik peaks olema otseselt seotud asjaomase rahastamiskorra tulemuslikkusega vastava sekkumisvaldkonna puhul;

67.

kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks nende soovituste kiire rakendamine, mida eelarve täitmist kinnitav asutus peab eriti oluliseks, kuivõrd tõhusa parlamentaarse järelevalve jaoks on vaja kehtestada täidesaatva võimu kaalutlusõiguse selged ja kokkulepitud piirid;

Uus lähenemisviis uuele olukorrale

68.

rõhutab, et komisjon (ega ka teised rahastajad) ei saa otseselt kontrollida seda, kuidas abisaajariik eelarvetoetusena antud vahendeid kasutab, kuna abisaajariigil on suveräänne õigus hallata oma eelarvet oma riigi õigusaktide ja eelarvemenetluse kohaselt;

69.

tuletab meelde, et riigi rahanduse juhtimine, sisekontroll ja välisauditid ei ole mõnedes abisaajariikides sageli piisavalt usaldusväärsed, et tagada rahastajate vahendite nõuetekohane haldamine ja nende kasutamine ettenähtud otstarbel;

70.

on seisukohal, et arvestades kasvavat tähelepanu, mida pälvivad vastutuse küsimused, ja doonorriikide maksumaksjate kasvavat huvi arenguabi konkreetsete tulemuste vastu, on komisjonil olemas piisav põhjus teada eelarvetoetuse andmisega seotud riske ning jagada vastavaid teadmisi eelarve täitmist kinnitava asutusega, kelle ees tal on aruandekohustus;

71.

on lisaks seisukohal, et komisjon peaks teavitama abisaajariikide ametiasutusi oma aruandekohustustest ja nõudma neilt, kes tegelevad vahendite haldamisega madalamatel tasanditel, samalaadsete kohustuste täitmist;

Riikide avalikustavad avaldused

72.

on seetõttu seisukohal, et arenguabi puhul üldiselt ja eriti eelarvetoetuse puhul tuleks nõuda, et abisaajariigi valitsus esitaks eelnevalt rahandusministri allkirjastatud avalikustava avalduse, milles käsitletakse teatavaid abisaajariigi juhtimis- ja aruandlusstruktuure mõjutavaid küsimusi;

73.

usub kindlalt, et abisaajariigi enda hinnang ja arusaam järelevalve nõrkustest motiveerib täiustamist rohkem kui väliste asutuste tehtavad auditid ja kontrollid;

74.

on seisukohal, et riikide avalikustavad avaldused aitavad tugevdada läbipaistvust ja vastutust ning pakuvad rahvusvahelistele rahastajatele väärtuslikku teavet, mille alusel nad saavad teha põhjendatud otsuse abisaajariigi juhtimis- ja aruandlusstruktuuride üldise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kohta;

75.

kutsub komisjoni üles võtma juhirolli ja esitama kõnealuse ettepaneku teistele rahvusvahelistele rahastajatele, eelkõige Maailmapangale, et sellist vahendit arendada ja rakendada koostöös teiste rahastajatega; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tahtlikult eksitava avalikustava avalduse puhul määratavate karistuste olemusele;

76.

kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamenti teavitama kõnealuste läbirääkimiste võimalikust ajakavast;

EAFi eelarve integreerimine Euroopa Liidu üldeelarvesse

77.

tervitab komisjoni lubadust tõstatada järgneva finantsraamistiku läbirääkimistel taas ettepanek EAFi täiel määral eelarvesse lisamise kohta; (14) palub komisjonil hoida eelarvekontrollikomisjoni täielikult kursis selle algatuse ettevalmistamisega;

78.

kinnitab veel kord oma toetust Euroopa Arengufondi Euroopa Liidu üldeelarvesse lisamisele, mis Euroopa Parlamendi arvates võimaldaks suurendada Euroopa Arengufondi sidusust, läbipaistvust ja mõjusust ning tugevdada selle järelevalvesüsteemi;

Parlamentaarse järelevalve kohandamine abivahendiga

79.

on seisukohal, et eelarvetoetusega seoses on Euroopa Parlamendi ülesandeks küsida komisjonilt aru kulutustega seotud tulemuste kohta ja et eelarvetoetuse näol on tegemist abivahendiga, mis eeldab parlamentaarse järelevalve rolli nihkumist sisendite kontrollilt tulemuste ja näitajate kõrvutamisele;

80.

on seisukohal, et ta peab arendama oma praeguseid töömeetodeid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks; on seisukohal, et eelarvekontrollikomisjoni juurde eelarvetoetuse kontrolli allkomisjoni loomine võiks olla tõhus vahend, tagamaks, et antud abist on kasu abisaajariikide elanikkonnale ja et maksumaksjate raha abikulutusteks ei kasutataks valel otstarbel;

Investeerimisrahastu

81.

tuletab meelde, et oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni (kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) (15) lõigetes 20–24 väljendas Euroopa Parlament muret, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine ei hõlma Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavat investeerimisrahastut; lisaks tuletab meelde, et EIP kasutab avaliku sektori vahendeid, mis on saadud Euroopa maksumaksjatelt, mitte finantsturgudelt;

82.

sarnaselt kontrollikoja arvamusega nr 9/2007 nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (16) väljendab kahetsust kahe eraldi juhtimisvaldkonna loomise pärast, kuna sellega piiratakse kinnitamismenetluse ulatust, tekitatakse komisjoni ja EIP vahel täiendav koordineerimise vajadus ning see muudab saavutatud tulemustest täieliku ülevaate saamise keeruliseks;

83.

märgib, et EIP aastaaruanne investeerimisrahastu kohta sisaldab peamiselt finantsteavet ja väga vähe – kui üldse – teavet erinevate rahastatud programmide tulemuste kohta;

84.

kutsub EIPd üles keskenduma aruandluses tulemustele ja esitama täieliku, asjakohase ja objektiivse teabe tulemuste, püstitatud eesmärkide, saavutatud eesmärkide ning võimalike kõrvalekallete põhjuste kohta, samuti antud hinnangute ning hindamistulemuste kokkuvõtte kohta;

85.

rõhutab, et EIP tegutseb AKV riikides Cotonou lepingu alusel, mille peamine eesmärk on vaesuse kaotamine ja säästva arengu edendamine, ning seetõttu peab EIP järgima nimetatud eesmärke nende riikide suhtes rakendatava laenupoliitika puhul;

86.

kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti EIPga kokku lepitud konkreetsetest menetlustest, et kooskõlastada kahe institutsiooni jõupingutusi ELi arenguabi eesmärkide saavutamiseks ja nendega seotud menetluste tõhustamiseks;

87.

tunneb muret EIP maine pärast, mille kohaselt on EIP kõige vähem läbipaistev, kõige vähem vastutustundlik ja kõige vähem demokraatlikult kontrollitud institutsioon kõigi ELi poliitikat rakendavate organite ja avalike finantsinstitutsioonide hulgas;

88.

kutsub EIPd üles Euroopa Liidu ja selle väärtuste nimel ning EIP kui institutsiooni avaliku maine parandamiseks esitama tõendusmaterjale, mis näitavad,

—

kuidas ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (17) ning 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) põhimõtteid;

—	kuidas ta arvestab ELi üldisi arenguga seotud kohustusi ja muude mitmepoolsete arengupankade kehtestatud nõudeid;

—	kuidas kaevandussektori kapitalimahukate projektide rahastamine EIP poolt aitab kaasa vaesuse vähendamisele;

—	milliseid suuniseid ta on välja töötanud energeetika-, metsandus-, transpordi-, vee- ja jäätmekäitlussektorisse tehtavate investeeringute jaoks ning kuidas ta neid suuniseid investeerimisotsuste tegemisel täielikult järgib;

—	et piisab neist vähestest tema teenistuses olevatest täistööajaga keskkonnaekspertidest, kes vastutavad kogu tema laenuportfelli järelevalve eest ja tagavad asjaomase poliitika järgimise;

—	et kodanikele pakutav kaebuste mehhanism, mida peaksid saama kasutada ka Euroopa Liidu väliste riikide kodanikud, on tõhus;

—	et korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemise meetmed on tõhusad;

—	millised on EIP erasektorile laenamise kriteeriumid lisaks põhilistele finantsnõuetele, ja et on olemas täielik nimekiri erasektorile antud laenude lõplike abisaajate kohta;

89.

kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima investeerimisrahastu rakendamist eesmärgiga tagada, et see täidab oma eesmärki arenguvahendina, ning teavitama eelarvekontrollikomisjoni korrapäraselt oma tähelepanekutest;

90.

kutsub eelarvekontrollikomisjoni üles tugevdama oma tegevust EIP finantstegevuse järelevalves, mis kuulub kodukorra VI lisa V peatüki punkti 3 kohaselt täielikult kõnealuse parlamendikomisjoni ülesannete hulka.

(1) ELT C 286, 10.11.2008, lk 273.

(2) ELT C 277, 31.10.2008, lk 243.

(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4) ELT L 287, 28.10.2005, lk 1.

(5) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1, ja EÜT L 324, 7.12.2001, lk 1.

(6) ELT L 109, 26.4.2007, lk 33.

(7) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(8) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(9) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(10) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(11) Komisjoni deklaratsioon arengukoostöö rahastamisvahendi kohta, artikkel 5. Lisa komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatisele Euroopa Parlamendile (KOM(2006) 628).

(12) ISBN 978-92-79-10115-1, vt http://ec.europa.eu/commission_barroso/michel/Policy/key_documents/docs/NH8108406ENC_web.pdf

(13) Komisjoni aruanne komisjoni inimressursside kavandamise ja optimeerimise kohta ELi prioriteetide saavutamiseks (SEK(2007) 530), lk 3, vt http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dv/sec_2007_5/sec_2007_530.pdf

(14) Komisjoni talituste töödokument SEK(2008) 2579. Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta, lk 86.

(15) ELT L 88, 31.3.2009, lk 253.

(16) ELT C 23, 28.1.2008, lk 3.

(17) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.