|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2026/5290 |
13.10.2026 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2026/5290)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Nuits-Saint-Georges“
PDO-FR-A0579-AM02
Teate kuupäev: 24.7.2026
KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Geograafiline piirkond
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 1
|
— |
on lisatud „ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni alusel“, sest kahe kommuuni halduspiiri on kontrollitud ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni põhjal. |
Muudetakse koonddokumendi punkti 6.
|
— |
Selles täpsustatakse, et geograafilist piirkonda kujutavate kartograafiliste dokumentidega saab tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidil. |
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
2. Kindlaksmääratud kasvatusala
Et pädev riiklik komitee vaatas nimetuse puhul kasutatava viinamarjade kasvatusala 25. juuni 2024. aasta koosolekul läbi, on I peatüki IV punkti alapunkti 2 alapunktis a varasem heakskiitmise kuupäev asendatud selle kuupäevaga.
IV punkti alapunkti 2 alapunktis b vaatas pädev riiklik komitee 25. juuni 2024. aasta koosolekul läbi päritolunimetuse kasvatusalal määratletud konkreetse viinamarjakasvatusala veinide jaoks, millel võib kasutada märget „premier cru“; varasem heakskiitmise kuupäev on asendatud selle kuupäevaga.
Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
3. Vahetus läheduses asuv piirkond
I peatüki IV punkti alapunktis 3 on kommuunide loetelu viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooniga, sest kommuunide nimed on muutunud või on need liidetud alates tootespetsifikaadi eelmisest heakskiitmisest.
Vahetus läheduses asuva piirkonna esialgne perimeeter jääb samaks.
Muudetakse koonddokumendi punkti 9.
4. Kontrolliasutuse muutumine
Tootespetsifikaadi III peatüki II punkti on muudetud, et näidata ära pädev kontrolliasutus, sest koostamisreegleid on muudetud.
See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus (nimetused)
„Nuits-Saint-Georges“
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv
4. Veini(de) kirjeldus
1. Valge vein
LÜHIKIRJELDUS
Tegu on kuivade vaiksete veinidega.
Valge veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.
Valgetel veinidel, millele võib kanda märke „premier cru“, on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 11,5 mahuprotsenti.
Pärast rikastamist ei või veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.
Pärast rikastamist ei tohi üldalkoholisisaldus veinidel, millele võib kanda märke „premier cru“, ületada 14 mahuprotsenti.
Tarbimisvalmis veinide maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus on:
|
1. |
3 grammi liitri kohta |
|
2. |
või 4 grammi liitri kohta, kui veini üldhappesus on vähemalt 55,10 milliekvivalenti liitri kohta ehk 4,13 grammi liitri kohta, väljendatuna viinhappena (või 2,7 grammi liitri kohta, väljendatuna väävelhappena). |
Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.
Valged veinid on tasakaalustatud, täidlased ja elegantsed.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus — |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) — |
2. Punane vein
LÜHIKIRJELDUS
Tegu on kuivade vaiksete veinidega.
Punaste veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.
Punastel veinidel, millele võib kanda märke „premier cru“, on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 11 mahuprotsenti.
Pärast rikastamist ei või veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.
Pärast rikastamist ei tohi üldalkoholisisaldus veinidel, millele võib kanda märke „premier cru“, ületada 14 mahuprotsenti.
Villimisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 grammi liitri kohta.
Tarbimisvalmis veinide maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus on 2 grammi liitri kohta.
Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.
Punaseid veine iseloomustab sügav videviku-purpurpunane värvus. Noortel veinidel on tavaliselt kirsi-, maasika- ja mustsõstranüansid. Küpsedes, ja tänu tootjate valmistusmeetoditele, omandavad veinid jõulise ja sensuaalse ümaruse. Nende lõhnabuketti täiendavad sageli nahk, trühvlid, karusnahad ja ulukid.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) — |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus — |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) — |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) — |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1.
|
— |
Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 10 %; |
|
— |
Puutükkide kasutamine on keelatud; |
|
— |
Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti; |
|
— |
Pärast rikastamist ei tohi üldalkoholisisaldus veinidel, millele võib kanda märke „premier cru“, ületada 14 mahuprotsenti. |
Lisaks eespool nimetatud sätetele peavad veinid vastama Euroopa veinivalmistustavasid käsitlevate õigusaktide nõuetele.
2.
a) Istutustihedus
|
— |
Viinapuude minimaalne istutustihedus istanduses on 9 000 tüve hektari kohta, ridade vahekaugus võib olla kuni 1,25 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema üle 0,50 meetri; |
|
— |
Viinapuid võib istutada hajutatult, eeldusel, et järgitakse minimaalset istutustihedust ja tüvede vahelist vahemaad, mis peab olema üle 0,50 meetri. |
b) Viinapuude tagasilõikamise eeskirjad
Veini valmistamiseks võib kasutada järgmiste sätete kohaselt lõigatud viinapuid:
Üldsätted
Valged veinid
Viinapuud lõigatakse järgmiste meetodite kohaselt:
|
— |
võrsete lühikeseks lõikamine (kasutatakse Royat’ nöörpuu vormi ja kaheõlalist lõikamist), jättes tüve kohta kuni 10 punga; |
|
— |
või Guyot’ üheõlaline vorm pika võrsega, jättes tüve kohta kuni 8 punga. |
Punased veinid
Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni kaheksa õiepunga, kasutada võib järgmisi tehnikaid:
|
— |
võrsete lühikeseks lõikamine (kasutatakse Royat’ nöörpuu vormi, kaheõlalist nöörpuu vormi, lehtrikujulist võra või lehvikukujulist võra); |
|
— |
Guyot’ üheõlaline vorm, pika võrsega. |
Erisätted
Nöörpuu vormi kasutamisaeg on piiratud kahe aastaga. Selle perioodi jooksul on lubatud kasutada kaheõlalist Guyot’ vormi, jättes igale pikale võrsele kuni viis punga.
Üheõlalist Guyot’ lõikamismeetodit võib kohandada järgmiselt:
|
— |
teise võrse jätmine, mis võimaldab aastate lõikes kasutada viljavõrsena erinevaid võrseid; |
|
— |
maksimaalselt kolme pungaga lühendatud võrse ja kuni kahe pungaga viljakandev oks. |
Olenemata lõikamismeetodist võib viinapuude lõikamisel jätta lisapungi, tingimusel et taime kasvuetapis, mis vastab 11 või 12 lehele, ei ületa viljakandvate okste arv aastas tüve kohta viinapuude lõikamise eeskirjades sätestatud pungade arvu.
5.2. Maksimaalne saagikus
|
1. |
Valge veini maksimaalne saagikus 64 hektoliitrit hektari kohta |
|
2. |
Punase veini maksimaalne saagikus 58 hektoliitrit hektari kohta |
|
3. |
Märkega „premier cru“ valge veini maksimaalne saagikus 62 hektoliitrit hektari kohta |
|
4. |
Märkega „premier cru“ punase veini maksimaalne saagikus 56 hektoliitrit hektari kohta |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Côte-d’Or’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (vastavalt 2024. aasta ametlikule geograafiaseadustikule): Nuits-Saint-Georges ja Premeaux-Prissey.
7. Veiniviinamarjasort (-sordid)
„Chardonnay B“ (hele)
„Pinot blanc B“ (hele)
„Pinot gris G“ (hall)
„Pinot noir N“ (tume)
8. Seos(t)e kirjeldus
a) Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus
Geograafiline piirkond asub Côte de Nuits’ viinamarjaistandustes ja seda iseloomustab valdavalt tasane reljeef, mis paikneb peamiselt põhja-lõunasuunaliselt ligikaudu 25 kilomeetri ulatuses. Tektoonilise päritoluga reljeef eraldab lääne pool asuvat 400–500 meetri kõrgusel paiknevat Hautes Côtes’i lubjakiviplatood ida pool asuvast Bresse’i tasandikust, mis kujutab endast tertsiaarajastust pärinevat alangut, mille kõrgus Côte’i kõrval on ligikaudu 250 meetrit. Seega ulatub see Nuits-Saint-Georges’i ja Premeaux-Prissey kommuunide territooriumile, mis asuvad Dijoni ja Beaune’i linna vahel Burgundia piirkonnas Côte-d’Ori departemangus. Nuits-Saint-Georges’is koosneb „Côte’i“ harja pinnas umbes 150 meetri kõrgusel (kesk-juura ajastu) Bajoci ja Bathoni lademe lubjakivikihtidest, mille tuumiku moodustab eriti tihe Comblanchien’ lubjakivi. Nõlva alumises osas paikneb lubjakivikihtide vahel kiht Bajoci merglit (savikas lubjakivi), mis moodustab maastikus kerge astme. Reljeefi katkestab sisemaad läbiv kaljune org, kuhu voolab väike katkendlik jõgi Meuzin. Oru suudmes asuva suure uhtkuhiku on osaliselt hõivanud Nuits-Saint-Georgesi omavalitsusüksus. Mäekülgede lubjakivist aluspinda katab sageli rusukallestik, mis sisaldab veeristikku, savi ja mudajast savi, mis on pärit aluspinna ja pinnavormide murenemisprotsessist. Rusu laad sõltub asukohast nõlvakul. Nõlvaku ülaosas on ülemine pinnasekiht väga kivirohke ja õhuke, seevastu mäejalamil on selles rohkem väikeseid osakesi ning kiht on paksem (mõnest detsimeetrist kuni 1 meetrini). Nõlvaku ülaosas on kõvale lubjakivile laestunud eriline kihistus, mis koosneb kvaternaari jäätumiste ajal tekkinud krüoklastilisest kruusast ning on väga õhustatud ja vähese viljakusega. Meuzini uhtkuhiku moodustavad kruusased, lubjarikkad ja hästi vett läbilaskvad alluviaalsed setted. Viinamarjade korjamiseks piiritletud maatükid asuvad Meuzini oru mõlemal küljel Côte’i esiküljel, kui pealmised pinnasekihid on piisavalt paksud, et võimaldada viinapuu juurestiku väljaarenemist, olles samaaegselt ka piisavalt vett läbilaskvad, samuti uhtkuhiku ülemises osas. Mullad on välja kujunemata, üldiselt karbonaatsed ja õhukesed, hästi vett läbilaskvad, eriti lubjakivist aluspinnal. Ülemises osas on väheviljakad, väga lubjarikkad mullad, allpool on savisemad ning jalamil suhteliselt sügavad (0,50 meetrit) mullad, mille pindmised kihid on dekarboniseerunud. Kliima on ookeaniline, jahe, samaaegselt avaldavad mõju ka kontinentaalse kliima ning Rhône’i ja Saône’i jõe orgude kaudu edasikanduvad vahemerelise kliima mõjutused. Ookeanilise kliima kohalik mõju avaldub mõõdukas ja ühtlases sademete hulgas (ligikaudu 750 millimeetrit aastas), märkimisväärset suvist põuaperioodi ei esine. Temperatuurid on suhteliselt jahedad, aasta keskmine temperatuur on 10,5 °C. Morvani mägismaast ja Bourgogne’i platoost ida poole jääva Côte’i piirkonna näol on tegemist kliimasaarega, kus on soojem kliima ning sademete hulk ülejäänud piirkonnaga võrreldes väiksem.
b) Seost piirkonnaga väljendava inimteguri kirjeldus
Nuits-Saint-Georgesi omavalitsusüksus on ajalooline viinamarjakasvatuskeskus. Nagu tema naaber Beaune, asub ka see omavalitsusüksus Côte’i viinamarjaistanduste keskmes, kus on alates keskajast toimunud märkimisväärne viinamarjakasvatustegevus. Mõned omavalitsusüksuse viinamarjaistandused (crus) on olnud tuntud juba sajandeid. DANGUY ja AUBERTINi (1892) andmetel on viinapuid „Saint-Georges“ istutatud alates 1000. aastast. Alates XV sajandist on kogu Côte’i piirkonnas toodetavaid de Beaune’i veine turustatud kõikjal Euroopas. Burgundia hertsogkonna hiilgeajal oli tegemist kohaliku tipptootega. Need kanged nõrgalt tanniinised punased veinid (pinots vermeils) olid ainsad, mida oli võimalik transportida. XVIII sajandil arenesid selles piirkonnas veinimajad, mis andsid Burgundia veinidele uue imago ja korraldasid nende laialdast levikut kogu Euroopas. Sel ajal alustasid Nuits’ omavalitsusüksuses tegevust veinikauplejad, kes hakkavad kujundama piirkonna viinamarjakasvatuse ajalugu. Nuits muutus seega Beaune’i kõrval suuruselt teiseks veinikaubanduse keskuseks Burgundias. Côte varustab peente veinidega veinikauplejaid, kellele kuulub suur osa turust. Aastal 1892 lisas Nuits’ omavalitsus veinide tipptaseme tunnismärgina oma kõige mainekama cru nime omavalitsusüksuse nimele ja sellest sai Nuits-Saint-Georges. Päritolunimetuse „Nuits-Saint-Georges“ geograafilised piirid kehtestati 1934. aastal Beaune’i tsiviilkohtu otsusega. Kontrollitud päritolunimetust „Nuits-Saint-Georges“ tunnustatakse nimetatud kohtuotsuse alusel 11. septembri 1936. aasta dekreediga. Alates 18. sajandist on viinamarjaistandusi ja nende kvaliteeti mõjutavaid elemente laialdaselt uuritud ning paljud autorid on koostanud Burgundia piirkonna viinamarjaistanduste klassifikatsioone. Nende uuringute tulemusel valmis 1860. aastal Beaune’i maakonna viinamarjakasvatuskomitee klassifikatsioon. Iga uuritud omavalitsusüksuse puhul on kõik peene viinamarjasordiga (cépage fin) kohanimed (climat) (toote nimi langeb tavaliselt kokku kohanimega) liigitatud kvaliteediskaalal. 1943. aastal tunnustati „Nuits-Saint-Georges“ märkega „premier cru“ kasutatavate kohanimede (climat) nimekirja. Need on kõige mainekamad viinamarjaistandused (crus), mis määrati kindlaks aastal 1860. Viinamarjaistanduste sordivaliku aluseks on sort „Pinot Noir N“. Samuti esineb sorti „Chardonnay B“, kuid see moodustab ainult 2 % viinamarjasortidest, peamiselt Premeaux-Prissey’ sektoris. Viinapuude kasvatamine toimub kogu Côte’i piirkonnas kehtivate nõuete kohaselt, see hõlmab istutustihedust üle 9 000 viinapuu hektari kohta. Tootjad on teadlikud kohalike muldade tundlikkusest erosiooni suhtes ning teevad kõik neist sõltuva selle omaduste säilitamiseks. Tavapäraselt veine laagerdatakse, mis annab neile head säilivusomadused sõltuvalt aastakäigu ja climat omadustest. Viinamarjaistanduste pindala oli 2009. aastal 300 hektarit, millest 148 hektaril kasvatati märkega „premier cru“ hõlmatud veine, ning aastane kogutoodang oli keskmiselt 13 400 hektoliitrit. Valge veini toodang on vaid umbes 300 hektoliitrit 6 hektaril. Peaaegu kaks kolmandikku veinidest turustavad tootjad.
c) Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta
Punaseid veine iseloomustab sügav videviku-purpurpunane värvus. Noortel veinidel on tavaliselt kirsi-, maasika- ja mustsõstranüansid. Küpsedes, ja tänu tootjate valmistusmeetoditele, omandavad veinid jõulise ja sensuaalse ümaruse. Nende lõhnabuketti täiendavad sageli nahk, trühvlid, karusnahad ja ulukid. Märkega „premier cru“ veine iseloomustab nende jõulisus ja tugevalt tanniinine struktuur. Need arenevad pudelis pikalt ja kannatavad pikka laagerdumist. Valged veinid on tasakaalustatud, täidlased ja elegantsed.
d) Põhjuslikud seosed
Nuits-Saint-Georgesi omavalitsusüksus, mis asub Côte de Nuits’ viinamarjaistanduste keskmes, on täielikult orienteeritud Burgundia kvaliteetveinidega seotud majandustegevusele. See ühendab oma staatuse Côte de Nuits’ pealinnana oma viinamarjaistanduste prestiižiga. Viinamarjaistandus kasvab ulatuslikult laial nõlval, mis on suunatud hommikupäikese poole, ja selle jalamil. Sellise morfoloogia tulemuseks on piisavalt päikesevalgust ja mulla varajane soojenemine. Tasandikul levinud hommikune udu ei ulatu mäenõlvale. Nõlva valdavalt lubjakivist aluspinnas ja mäejalami aluspinnas tagavad vee tõhusa äravoolu ja mõõduka mullaviljakuse. See loob olukorra, kus kohalik sort „Pinot Noir N“ saab täielikult väljendada oma potentsiaali. Soe kliima ja mõõdukas mullaviljakus annavad punastele veinidele tasakaalu ja kontsentratsiooni, mis aja jooksul toob esile keeruka ja areneva lõhna- ja maitsepaleti. „Chardonnay B“, mis on samuti pärit Burgundiast, leiab oma koha teatavates olukordades, kus mullad on merglirikkamad. Seal küpsemine tagab piisava happesuse, et valged veinid oleksid elegantsed ja pikaealised. Tootjad püüavad võimalikult tõhusalt esile tuua toote „Nuits-Saint-Georges“ looduskeskkonna eripära ja suunavad oma tavad nii viinamarjaistandustele kui ka veinikeldritele, et seda potentsiaali esile tuua. Suurt istutustihedust, saagikuse kontrolli ja hoolikat saagikoristust täiendavad traditsioonilised veinivalmistusmeetodid ja pikk laagerdamine. Pinnamood, geoloogiline mitmekesisus ja erinevad mullad loovad veinide väga mitmekesise ja ulatusliku maitsepaleti, mis on põlvkondade vältel julgustanud tootjaid tegema vahet viinamarjakasvatuspiirkonna eri kasvukohtadel (climat). Seega on tavaline, et pudelite märgistusel esitatakse kasvukoha (climat) nimi, mis näitab viinamarjade päritolu. Märge „premier cru“ võimaldab esile tõsta ka kõige tuntumaid, sageli kõige kauem tuntud kasvukohtade (climat) nimesid. Jullien liigitas juba 1816. aastal Nuits-Saint-Georgesi omavalitsusüksusest veini „Saint-Georges“ ja Premeaux-Prissey omavalitsusüksusest veini „Clos de Premeau“ esimesse klassi ning mõlema omavalitsusüksuse kogu viinamarjaistanduse veinid teise klassi. 1860. aastal märkis Beaune’i viinamarjakasvatuskomitee kahe omavalitsusüksuse puhul ära ligikaudu 300 hektarit peeni veine tootvaid viinamarjaistandusi, millest 100,53 hektarit märkega „esimese klassi“ viinamarjaistandus. Sellest paremusjärjestusest juhindutakse ka edaspidi, märkides ära kohalikud nimetused (climat), mida tunnustatakse märkega „premier cru“. 1934. aastal, Burgundia majandusraskuste ajal, tulid kokku mitmed kohalikud tootjad, et moodustada „Confrérie des chevaliers du tastevin“. Selle veinitootjate ühenduse eesmärk on edendada ja reklaamida Burgundia veine kogu maailmas. Selle peakorter asub nüüd linnast väljaspool Château du Clos de Vougeot’s. Ühendus on aidanud tõhusalt kaasa Bourgogne’i veinide ja Nuits-Saint-Georges’i veinide maine säilitamisele. Veine „Nuits-Saint-Georges“ tuntakse nii ookeanide põhjas kui ka kuu peal! 1971. aastal viis Apollo 15 missioon kuu peale veini „Nuits-Saint-Georges“ etiketi (kuvee „Terre-Lune“) ja andis ühele kuu kraatrile nime „Saint-Georges“. Kontrollitud päritolunimetus „Nuits-Saint-Georges“ on ka tuumaallveelaeva „Le Rubis“ ristiema. Punaste veinide „Nuits-Saint-Georges“ maine on rahvusvaheline.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Märgistus
Riiklikud õigusaktid
Märgistamisega seotud lisasätted
Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke „premier cru“, kui veinid vastavad selle märke kohta kehtestatud tootmistingimustele.
Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke „premier cru“, millele järgnevad allpool loetletud kohalikud nimetused (climat), kui veinid vastavad märke „premier cru“ kohta kehtestatud tootmistingimustele.
Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada allpool loetletud kohaliku nimetuse (climat), kui veinid vastavad märke „premier cru“ kohta kehtestatud tootmistingimustele.
Kohalike nimetuste (climat) loetelu:
|
— |
„Aux Argillas“; |
|
— |
„Aux Boudots“; |
|
— |
„Aux Bousselots“; |
|
— |
„Aux Chaignots“; |
|
— |
„Aux Champs Perdrix“; |
|
— |
„Aux Cras“; |
|
— |
„Aux Murgers“; |
|
— |
„Aux Perdrix“; |
|
— |
„Aux Thorey“; |
|
— |
„Aux Vignerondes“; |
|
— |
„Chaines Carteaux“; |
|
— |
„Château Gris“; |
|
— |
„Clos Arlot“; |
|
— |
„Clos de la Maréchale“; |
|
— |
„Clos des Argillières“; |
|
— |
„Clos des Corvées“; |
|
— |
„Clos des Corvées Pagets“; |
|
— |
„Clos des Forêts Saint-Georges“; |
|
— |
„Clos des Grandes Vignes“; |
|
— |
„Clos des Porrets-Saint-Georges“; |
|
— |
„Clos Saint-Marc“; |
|
— |
„En la Perrière Noblot“; |
|
— |
„La Richemone“; |
|
— |
„Les Argillières“; |
|
— |
„Les Cailles“; |
|
— |
„Les Chabœufs“; |
|
— |
„Les Crots“; |
|
— |
„Les Damodes“; |
|
— |
„Les Didiers“; |
|
— |
„Les Hauts Pruliers“; |
|
— |
„Les Perrières“; |
|
— |
„Les Porrets-Saint-Georges“; |
|
— |
„Les Poulettes“; |
|
— |
„Les Procès“; |
|
— |
„Les Pruliers“; |
|
— |
„Les Saints-Georges“; |
|
— |
„Les Terres Blanches“; |
|
— |
„Les Vallerots“; |
|
— |
„Les Vaucrains“; |
|
— |
„Roncière“; |
|
— |
„Rue de Chaux“. |
Riiklikud õigusaktid
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2024. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume.
|
— |
Côte d’Or’i departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Collonges-lès-Bevy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Citeaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, La-Rochepot, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, L’Etang-Vergy, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poincon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Saint-Philibert, Saint-Romain, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Valforêt (endisele Clémencey omavalitsusüksusele vastav osa), Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot; |
|
— |
Rhône’i departemang: Alix, Anse, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Denicé, Dracé, Emeringes, Fleurie, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, L’Arbresle, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Le Breuil, Le Perréon, Légny, Les Ardillats, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Vérand, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Sainte-Paule, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val-d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Ville-sur-Jarnioux, Villefranche, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (endistele Dareizé, Les Olmes’i ja Saint-Loup’ omavalitsusüksustele vastav osa); |
|
— |
Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay-Saint-Ythaire, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Châlon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crèches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-lès-Couches, Dracy-le-Fort, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Macon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-la-Loyère (endisele La Loyère’i omavalitsusüksusele vastav osa), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grévilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, La Vineuse-sur-Frégande (endistele Donzy-le-Nationali, La Vineuse’i ja Massy omavalitsusüksustele vastav osa), Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, Vinzelles, Viré; |
|
— |
Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux-Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, La-Chapelle-Vaupelteigne, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montholon (endistele Champvallon’i, Villiers-sur-Tholon’i ja Volgré omavalitsusüksustele vastav osa), Montigny-la-Resle, Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sarry, Senan, Serrigny, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Sainte-Vertu, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre. |
Riiklikud õigusaktid
Märgistamisega seotud lisasätted
|
a) |
Koos märkega „premier cru“ kasutatav kohalik nimetus (climat) paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. |
|
b) |
Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on
Selle katastriüksuse nimi esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. |
|
c) |
Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib olla nimetatud laiem geograafiline üksus „Vin de Bourgogne“ või „Grand vin de Bourgogne“. |
|
d) |
Kui märgisel on esitatud viinamarjasordi nimi, ei või see märge olla samas visuaalses alas kohustusliku teabega ning peab olema esitatud tähemärkidega, mille suurus ei ületa 2 millimeetrit. |
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-b1623bde-4ee9-46cb-806e-556ec29a84a4
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/5290/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)