EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.7.2025
COM(2025) 573 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2026–2034)
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.7.2025
COM(2025) 573 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2026–2034)
1. Sissejuhatus
2. ELi eelarve vahendite väljavoolu prognoos aastateks 2026–2034
2.1. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed
2.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed
2.3. Maksed 2021. aastale eelnevate täitmata kulukohustuste täitmiseks
2.4. Kulukohustuste vabastamine
2.5. Taasterahastu „NextGenerationEU“
2.6. Täitmata kulukohustuste taseme muutumine
3. ELi eelarve vahendite sissevoolu prognoos aastateks 2026–2034
3.1. Tuluallikad
4. Järeldused
II lisa. Prognoosi tulemused
Tabel 11. Mitmeaastase finantsraamistiku vahendite väljavoolu pikaajaline prognoos aastateks 2026–2034
Tabel 1.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed
Tabel 1.3. Maksed 2021. aastale eelnevate kulukohustuste täitmiseks
Tabel 1.4. 2028.–2034. aasta kulukohustustega seotud maksed
Tabel 2. Kulukohustuste prognoositud vabastamine 2026–2027
Tabel 3. Taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite väljavoolu pikaajaline prognoos
Tabel 4. Täitmata kulukohustuste kogusumma muutus 2026. ja 2034. aasta vahel
Tabel 5. ELi eelarve vahendite sissevoolu pikaajaline prognoos aastateks 2026–2030
Tabel 6. ELi eelarve vahendite sissevoolu pikaajaline prognoos mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2028–2034
1.Sissejuhatus
Käesolevas aruandes I esitatakse ELi eelarve vahendite sisse- ja väljavoolu prognoos kooskõlas finantsmääruse artikli 253 lõike 1 punktiga c II . Käesolevas viiendas III aruandes prognoositakse mitmeaastasest finantsraamistikust (2021–2027), IV taasterahastust „NextGenerationEU“ V ja perioodist 2028–2034 VI tulenevaid tulusid ja kulusid, tuginedes komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta VII .
Prognoosis eristatakse 2026.–2030. aasta täitmata kulukohustusi (RAL, reste à liquider), põhinedes praegu kehtivatele õigusaktidele ning komisjoni ettepanekule aastate 2028–2034 mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja omavahendite otsusele 1 .
Tulude puhul põhineb prognoos 2027. aastani süsteemil, mida on kirjeldatud omavahendite otsuses VIII . Tuluprognoosides on arvesse võetud ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut IX (edaspidi „väljaastumisleping“).
2026. ja 2027. aastal tehtavate maksete prognoosides võetakse arvesse kulude muudetud ülemmäärasid (mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2026. aastaks) X ning 2026. aasta eelarveprojektile lisatud finantsplaneeringus sisalduvaid kulukohustuste assigneeringuid XI . Need hõlmavad programmispetsiifilisi kohandusi XII mitmeaastase finantsraamistiku määruse XIII artikli 5 alusel ja vabastatud kulukohustuste taaskasutamist vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3.
Lisatud on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamine. Eelkõige kulukohustuste ülemmäära suurendamine 3,4 miljardi euro võrra ning mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 ja finantsmääruse XIV artikli 15 lõike 3 kohaste üldiste eraldiste muutmine ja erivahendite suurendamine. Maksete ülemmäärade osas võimaldab mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine kohandada 2026. aasta ülemmäära summaga, mis võrdub 2025. aastal kasutamata jäänud summadega, kui see on vajalik finantsvajaduste rahuldamiseks, et vältida kuhjumise ohtu.
Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise kohaselt võimaldatakse liikmesriikidele rohkem paindlikkust ja pakutakse rahalisi stiimuleid, et nad omal äranägemisel kasutaksid neile ettenähtud ühtekuuluvusvahendeid konkurentsivõime, kaitse, taskukohaste eluasemete, veemajanduse kerksuse ja energiasüsteemi ümberkujundamise prioriteetide heaks. Need stiimulid võivad kiirendada projektide rakendamist.
Lisaks pakub Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) määrus XV paindlikkusmeetmeid ühtekuuluvusprogrammide STEPi prioriteetide jaoks. Perioodi 2014–2020 viimase eelarveaasta lõpliku vahemaksetaotluse tähtaega pikendati kuni 31. juulini 2025.
See prognoos sisaldab makseid ka kõigi taasterahastu „NextGenerationEU“ programmide raames. Need kulud lisanduvad mitmeaastases finantsraamistikus kajastuvatele kuludele ja neid rahastatakse tulust, mis on saadud kapitaliturgudel tehtud laenutehingutest.
2.ELi eelarve vahendite väljavoolu prognoos aastateks 2026–2034
Ajavahemikul 2026–2034 on maksed hinnanguliselt 2 375 miljardit eurot. Hinnanguline iga-aastane keskmine ELi eelarve vahendite väljavool on 263 miljardit eurot.
Need jagunevad järgmiselt:
·2021.–2027. aastale eelnevatest finantsraamistikest tulenevate täitmata kulukohustustega seotud maksed, hinnanguliselt 13,4 miljardit eurot;
·mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 võetud kulukohustustega seotud maksed, mis makstakse osaliselt välja aastatel 2026–2027 ja osaliselt mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames, kokku hinnanguliselt 714 miljardit eurot;
·taasterahastust „NextGenerationEU“ tagastamatu toetusena XVI tehtavad maksed, hinnanguliselt 107 miljardit eurot;
·Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed, kokku hinnanguliselt 1 642 miljardit eurot.
Kuni 2027. aasta lõpuni hõlmab prognoos mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklil 5 (mida on muudetud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus) põhinevaid programmispetsiifilisi kohandusi, mille kogumõju on 10,2 miljardit eurot (2018. aasta hindades) kogu perioodi kohta, ning 2027. aasta puhul vabastatud kulukohustuste taaskasutamist vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3.
Graafik. 1 Maksete prognoos kategooriate kaupa
2021.–2027. aastale eelnevatest finantsraamistikest tulenevate täitmata kulukohustustega seotud maksed on perioodi 2026–2034 puhul hinnanguliselt 1,9 miljardit eurot. Eeldatavasti need vähenevad järk-järgult ja lõppevad 2031. aasta lõpuks.
Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 võetud kulukohustustega seotud maksete kogusumma on keskmiselt 89,3 miljardit eurot aastas, millest 190 miljardit eurot aastatel 2026–2027 ja 56 miljardit eurot pärast 2027. aastat. Prognoosi kohaselt suurenevad maksed käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku lõpus, saavutades haripunkti 2027. aastal, millele järgneb vähenemine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles. See on kooskõlas varasemate rakendusmudelitega, kuna programmid saavutavad täiskiiruse. Taasterahastu „NextGenerationEU“ maksed viiakse eeldatavasti lõpule 2026. aastal.
Komisjoni ettepaneku kohaselt on mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 võetud kulukohustustega seotud maksed keskmiselt 235 miljardit eurot, ulatudes perioodi jooksul kokku 1 642 miljardi euroni. Haripunkti on oodata mitmeaastase finantsraamistiku alguses, kuna eelmiste mitmeaastaste finantsraamistike järkjärguline lõpetamine kattub uute maksetega, mis tehakse varem kui eelmistel programmitöö perioodidel.
2026. aasta mittesihtotstarbeline varu on hinnanguliselt 18,6 miljardit eurot ja 2027. aastal hinnanguliselt 3,2 miljardit eurot. See varu on mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade (vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku viimasele tehnilisele kohandusele) ning mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade alla kuuluvate programmide ja rahastamisvahendite maksete prognoosi vahe.
Varud võivad olla positiivsed (st prognoositavad maksed on väiksemad kui maksete ülemmäär) või negatiivsed (st prognoositavad maksed ületavad ülemmäära). Selle põhjuseks on asjaolu, et mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäär on aastate lõikes võrdne (reaalväärtuse põhjal), samas kui kulud on erinevad. Ühtne varuinstrument (mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 punkt b) võimaldab maksete ülemmäära aja jooksul kohandada, kusjuures ühe aasta jooksul kasutamata summad suurendavad tulevasi ülemmäärasid. Seepärast suurendavad 2026. aastale eelnevad varud 2026.–2027. aasta ülemmäärasid mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõigetes 3 ja 3a kehtestatud piirides. Võttes arvesse neid kohandusi ja mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 kohaldamisest tulenevat 2,6 miljardit eurot, on 2021.–2027. aasta maksete ülemmäär prognooside kohaselt piisav, et katta kõik eeldatavad maksed. Maksete ebatavalise kuhjumise oht on piiratud, kuigi maksete ülemmäära varu on 2027. aastal väga väike.
Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäär peaks vastama hinnangulistele maksevajadustele.
3.Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed
Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 makseteks prognoositakse perioodi jooksul 1 644 miljardit eurot, mis katab üle 80 % mitmeaastase finantsraamistiku mahust.
Rubriik 1 – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maaelu ja merendus, heaolu ja julgeolek
Peamine mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 maksete profiili mõjutav tegur on riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad. Rubriigi 1 maksete kogusumma on 965 miljardit eurot. Maksete prognoos põhineb valdkondlikus õigusaktis sätestatud näitajatel.
Alates 2028. aastast peab EL alustama taasterahastu „NextGenerationEU“ raames emiteeritud võla tagasimaksmist. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 puhul teeb komisjon ettepaneku kehtestada taasterahastu „NextGenerationEU“ raames antud tagastamatu toetuse intresside ja põhisumma tagasimaksmiseks kindel summa 24] miljardit eurot aastas jooksevhindades. See tähendab, et aastatel 2028–2034 ulatub kogusumma 168 miljardi euroni. Kindlaks määratud summa arvutamisel võetakse arvesse forvardintressimääradega intressikulusid koos ohutusvaruga, et võtta arvesse intressimäärade ebakindlust. Kui intressimäärad osutuvad prognoositust madalamaks, makstakse põhisummat tagasi ennetähtaegselt, et aastamakse jääks alati samaks. Selline lähenemisviis tagab eelarve planeerimise ja liikmesriikide poolt selle punkti puhul eelarvesse tehtavate osamaksete täieliku prognoositavuse. Sellega tagatakse, et turu volatiilsus ei mõjuta tagasimakseid, ning vähendatakse stabiilselt ja prognoositavalt taasterahastust „NextGenerationEU“ tulenevaid kohustusi vastavalt nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõikele 2.
Rubriik 2 – Konkurentsivõime, jõukus ja turvalisus
Rubriigi 2 maksete kogusumma on 424 miljardit eurot. Makseid tehakse peamiselt programmist „Euroopa horisont“ ja Euroopa Konkurentsivõime Fondist.
Rubriik 3 – Globaalne Euroopa
Rubriigi 3 maksete kogusumma on 135 miljardit eurot. Makseid tehakse peamiselt instrumendist „Globaalne Euroopa“.
4.Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed
Üle poole mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel hinnanguliselt tehtavatest maksetest langeb ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) arvele. Nende kahe poliitika rakendamine mõjutab suurel määral pikaajalise makseprognoosi hinnanguid.
Alamrubriik 2a – Ühtekuuluvuspoliitika
2026. aasta eelarveprojekt ületab eelmise aasta prognoosis esitatud keskset stsenaariumit, XVII kuna ühtekuuluvuspoliitika rakendamine kiireneb võrreldes varasema 2014.–2020. aasta võrdlusalusega. Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi+ rakendamine jääb siiski kokku alla varasema taseme. 2026. aasta lõpuks prognoositakse eelmisest mitmeaastasest finantsraamistikust väiksemaid ühtekuuluvuspoliitika makseid (34 % 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus võrreldes praegu 26 %). See kajastab programmide hilinenud heakskiitmist, liikmesriikide ametiasutuste jõupingutusi 2014.–2020. aasta programmide lõpuleviimisel, järjestikuseid kohandusi ja taasterahastu „NextGenerationEU“ rakendamist.
Võttes arvesse viimast teavet rakendamise kohta, prognoositakse, et liikmesriigid kiirendavad rakendamist 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga, et vähendada kulukohustuste automaatse vabastamise ohtu. Sellega seoses eeldatakse, et maksetaotluste esitamine ületab varasemat taset 2027. aastal ning saavutab täiskiiruse 2028. ja 2029. aastal. 2029. aasta lõpu seisuga täitmata kulukohustused makstakse eeldatavasti võrdsetes osades 2030. ja 2031. aastal.
Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise tulemusena antakse liikmesriikidele võimalus saada ühekordne eelmakse või suuremal määral ELi kaasrahastust, kui nad paigutavad 2021.–2027. aasta vahendid ümber liidu uute prioriteetide saavutamiseks konkurentsivõime, kaitse, taskukohaste eluasemete, veesüsteemide kerksuse ja energiasüsteemi ümberkujundamise valdkonnas. Programmides tehtavad muudatused tuleb esitada 2025. aasta lõpuks, et täiendavad eelmaksed saaks 2026. aastal välja maksta. Eelmaksete oodatav netomõju eelarvele on 4,1 miljardit eurot. Prognoosis eeldatakse, et komisjoni kavandatud läbivaatamise mõju kaetakse 2027. aasta maksete ülemmääradest, ning lähtutakse üldisest eeldusest, et liikmesriigid haldavad makseid viisil, millega välditakse kulukohustustest vabastamist.
Pärast STEPi määruse vastuvõtmist 2024. aasta märtsis kavandasid kuus liikmesriiki STEPi vahendid ümber juba 2024. aastal. Kokku võeti 2024. aasta detsembri lõpuks vastu 29 ühtekuuluvuspoliitika programmi muudatust, mis vastab 5,9 miljardile eurole (ERF, JTF, ESF+) XVIII . Selle põhjal on eelmaksete maht hinnanguliselt 1,77 miljardit eurot (30 % STEPi kogusummast). Kooskõlas kohaldatava õigusliku alusega tehti taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest eelmakse, mis moodustas 30 % õiglase ülemineku fondi kogueraldisest (5,9 miljardit eurot maksti 2024. aastal). 2025. aastal kavandasid STEPi vahendeid ümber viis liikmesriiki. Kokku võeti 2025. aasta märtsi lõpuks vastu 9 programmi muudatust, mis vastab 0,4 miljardile eurole. Selle põhjal ulatub täiendava eelmakse maht 2025. aastal 0,12 miljardi euroni (30 % STEPi sihtotstarbeliste prioriteetide summast).
Rubriik 3 – Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja õiglase ülemineku fond
ÜPP I samba (turuga seotud kulud ja otsetoetused) raames tehtavate maksete prognoos ulatub 2026.–2027. aastal 81 miljardi euroni.
Teise samba rakendamine ÜPP strateegiakavade (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)) raames algas 2023. aastal. Üleminekusätted, millega pikendati 2014.–2020. aasta programme kuni 2022. aastani, võimaldasid jätkata nende rakendamist kuni 2025. aastani n+3 reegli alusel, st näha ette veel ühe aasta maksete lõpuleviimiseks võrreldes 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakavade eeskirjadega.
Mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 tulenevate maksete prognoos hõlmab nii makseid 2023.–2027. aasta ÜPP kavadest kui ka maaelu arengu programmide 2021. ja 2022. aastani pikendamisega seotud makseid (vt punkt 2.3. „2021. aasta eelsete kulukohustustega seotud maksed“), mis tehakse 2027. aastaks. Selles prognoosis võetakse arvesse ka liikmesriikide esitatud ühise põllumajanduspoliitika sammaste vahelisi ülekandeid, XIX mille tulemusel paigutatakse aastatel 2025–2027 I sambast (EAGF) II sambasse (EAFRD) ümber 2,6 miljardit eurot (neto). Ümberpaigutamise summa võib muutuda, kuna liikmesriigid saavad oma ümberpaigutustaotlust muuta kuni 31. augustini 2025.
ÜPP 2023.–2027. aasta kavade rakendamine peaks 2025. ja 2026. aastal hoogustuma ning prognooside kohaselt saavutab see 2028. ja 2029. aastal täiskiiruse, samas kui 2030. aastal tehakse väiksemaid makseid ja 2031. aastal need lõpetatakse. 2027. aastal on oodata 2014.–2022. aasta maaelu arengu rakenduskavade lõpuleviimist, kusjuures maksed on 2026. ja 2027. aastal piiratud. Enamik vahemakseid tehakse 2025. aastal.
Õiglase ülemineku fondi esimesed märkimisväärsed maksed mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames tehakse eeldatavasti 2026. aastal. STEPiga seotud eelmaksed tehti taasterahastu „NextGenerationEU“ raames juba 2024. aastal ning 2025. aastal on samuti oodata täiendavaid makseid taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest. Alates 2027. aastast saavad liikmesriigid kasutada ainult mitmeaastase finantsraamistiku kaudu rahastatavaid makseid.
Muu
Euroopa taasterahastu (EURI) 2026. ja 2027. aasta summad kajastavad vastavalt eelarveprojekti ettepanekut ja sellele lisatud finantsplaneeringut.
Käesolev prognoos ei hõlma Ukraina reservi, mis on erivahend, millega võetakse kasutusele tagastamatu toetus, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärasid.
5.Maksed 2021. aastale eelnevate täitmata kulukohustuste täitmiseks
2021. aastale eelnevate täitmata kulukohustuste (RAL, reste à liquider) makseteks prognoositakse 2026.–2031. aastaks 13,4 miljardit eurot.
Ühtekuuluvuspoliitika
Enamik makseid, mis tehakse 2021. aastale eelnevate kulukohustuste täitmiseks, on seotud ühtekuuluvuspoliitika meetmetega, mis on jõudmas lõpule. Prognoosid põhinevad liikmesriikide viimasel prognoosil (jaanuar 2025) ja teabel kohapealse rakendamise kohta. Pärast STEPis kavandatud muudatuste tegemist pikendati viimase eelarveaasta lõpliku vahemaksetaotluse esitamise tähtaega 12 kuu võrra kuni 31. juulini 2025. Sellegipoolest eeldatakse, et kinnipidamismäära ning eelmaksete tasaarvestamist arvestades on maksed 2025. aastal ja hiljem piiratud. 2026. aasta eelarveprojektis ei ole makseid ette nähtud.
Ühine põllumajanduspoliitika
2014.–2022. aasta maaelu arengu rakenduskavad peaks lõpule viidama 2027. aastal.
Muud programmid
Enamik eelarve muude osade raames tasumisele kuuluvaid makseid, mis pärinevad praegusele mitmeaastasele finantsraamistikule eelnenud perioodist, on seotud rubriigiga 1 („Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“) ning rubriigiga 6 („Naabrus ja maailm“).
6.Kulukohustuste vabastamine
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja sellele eelnenud mitmeaastaste finantsraamistike programmide kulukohustuste vabastamise prognoos kuni 2027. aasta lõpuni on 5,5 miljardit eurot. Suurenemine on tingitud peamiselt ühtekuuluvusprogrammidest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
Mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 tehakse rakendusviisides olulisi muudatusi, et rakendamist lihtsustada ja kiirendada. Komisjon eeldab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kavandatud kulukohustuste täielikku täitmist. Seetõttu ei esitata enne uute programmide tegelikku algust konkreetset kulukohustustest vabastamise prognoosi.
Alamrubriik 2a – Ühtekuuluvuspoliitika
Võttes arvesse liikmesriikide viimaseid kättesaadavaid prognoose, on 2014.–2020. aasta programmide lõpuleviimisega seotud kulukohustustest vabastamise oht eelmise aasta aruandega võrreldes vähenenud. Kokkuvõttes on kulukohustustest vabastamise oht 2027. aasta lõpus vähenenud tänu rakendamise kiirenemisele ja ühtekuuluvuspoliitika vahehindamisest tulenevatele täiendavatele eelmaksetele.
Rubriik 3 – Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja õiglase ülemineku fond
2014.–2022. aasta maaelu arengu programmide kulukohustustest vabastamise prognoos on eelmise aastaga võrreldes üldjoontes stabiilne. See on hinnanguliselt 3,1 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 2,4 % kogueraldisest, mis on võrreldav 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmide näitajaga. Ajastuse osas eeldatakse, et kulukohustused vabastatakse 2027. aasta lõpuks, mil tehakse enamik sulgemismakseid. See on aasta võrra hiljem, kui eelmise aasta aruandes eeldati. Konservatiivsem eeldus tundub põhjendatud, arvestades käsitletavate programmide märkimisväärset arvu (rohkem kui 100).
Praeguses etapis ei ole teada, kas 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakavade raames kulukohustusi vabastatakse. Kui see nii on, siis eeldatakse, et need toimuvad sulgemisel (st 2030. aasta lõpus/2031. aasta alguses).
Muud programmid ja rubriigid
Komisjoni otseselt hallatavate programmide puhul põhineb kulukohustuste vabastamise prognoos kõige hiljutisemal projektitasandi teabel. Nii nagu eelmises aruandes, põhinevad mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 programmidega seotud kulukohustuste vabastamise prognoosid varasemate programmide kulukohustuste vabastamise määradel. Kulukohustuste vabastamise konkreetne aasta sõltub üksikute projektide ja meetmete sulgemisest ning seda ei ole võimalik täpselt prognoosida.
7.Taasterahastu „NextGenerationEU“
Taasterahastu „NextGenerationEU“ XX on kriisile reageerimise ning taaste- ja COVID-19 kriisi järgsete vastupidavusmeetmete ajutine erakorraline rahastamisvahend. Tagastamatute toetuste komponendi puhul on tegemist sihtotstarbelise välistuluga ning seda kasutatakse selleks, et prioriteetseid reforme ja investeeringuid rahastada – ennekõike taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu – ja paljusid olulisi taasteprogramme täiendada.
Kõik taasterahastu „NextGenerationEU“ maksed tehakse 2026. aasta lõpuks, välja arvatud halduskuludega seotud väikesed summad. Eeldatava rakendamise hinnang koostatakse 2026. aasta eelarveprojekti põhjal iga programmi kohta eraldi (vt tabel X). Eeldatakse osalist kulukohustustest vabastamist, peamiselt EAFRD puhul (0,4 miljardit eurot).
8. Täitmata kulukohustuste taseme muutumine
Uus mitmeaastane finantsraamistik peaks sisaldama alguses täitmata kulukohustusi summas 339 miljardit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta prognoosiga (365 miljardit eurot) 26 miljardi euro võrra vähem. See tulemus on osaliselt tingitud kiirenenud ühtekuuluvusprogrammide rakendamisest, mille puhul N+3 kulukohustustest vabastamise reegli kohaselt lükatakse maksed mitmeaastase finantsraamistiku lõppu ja hiljemaks. Taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud täitmata kulukohustused täidetakse 2026. aasta lõpuks, mil kõik maksed on tehtud, välja arvatud väikesed halduskulude summad.
2021.–2027. aasta ja varasematest mitmeaastastest finantsraamistikest (v.a taasterahastu „NextGenerationEU“) tulenevate täitmata kulukohustuste prognoos väheneb 2027. aastal 1,85 %-lt 1,7 %-le, osana EL 27 kogurahvatulust.
2034. aasta lõpus moodustavad täitmata kulukohustused hinnanguliselt 331 miljardit eurot ehk 1,3 % EL 27 kogurahvatulust. See tuleneb peamiselt mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohastest kulukohustustest, kuna enne 2028. aastat võetavate kulukohustustega seotud täitmata kulukohustused on eeldatavasti suures osas 2033. aasta lõpuks täidetud.
Täitmata kulukohustused moodustavad 2034. aasta lõpus osana mitmeaastasest finantsraamistikust 2028–34 ligikaudu viiendiku, mis on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku samast näitajast väiksem. Eeldatakse, et uusi programme rakendatakse kiiremini võrreldes varasemate võrdlusnäitajatega, eelkõige seoses eelarve jagatud täitmise raames tehtavate kulutustega.
9.ELi eelarve vahendite sissevoolu prognoos aastateks 2026–2034
Kuni 2027. aastani põhineb tuluprognoos praegu kehtival omavahendite süsteemil vastavalt nõukogu otsusele (EL, Euratom) 2020/2053. Alates 2028. aastast võetakse tulu prognoosimisel aluseks süsteem, mille komisjon pakkus välja uue omavahendeid käsitleva otsuse ettepanekus.
Tuluprognoosid põhinevad komisjoni 2025. aasta kevadprognoosil ja pikaajalistel kasvuprognoosidel.
ELi eelarvet rahastatakse omavahenditest ja muudest tuludest. Lisaks on liidul õigus laenata taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks vahendeid, mis suunatakse eelarvesse sihtotstarbelise välistulu kaudu. Käesolevas prognoosis keskendutakse mitmeaastase finantsraamistiku raames eelarvekulude rahastamiseks vajalikele tuludele.
Eelarve rahastamiseks vajalike omavahendite kogusumma määratakse kindlaks kogukulu põhjal, millest on lahutatud muud tulud. Vastavalt sellele põhineb ELi eelarve tulude prognoos põhimõttel, et kuludele peavad vastama tulud; seega võrdub kogutulu kogukuluga.
Alates 2021. aastast teeb Ühendkuningriik kooskõlas väljaastumislepinguga (V osa) eelmiste mitmeaastaste finantsraamistikega seotud täitmata kulukohustuste alusel makseid ELi eelarvesse. Ühendkuningriigi osamakse näol on tegemist ELi eelarve muude tuludega. Osamaksete tegemine lõpetatakse järk-järgult vastavalt täitmata kulukohustuste täitmisele. Muu mitmesugune tulu jääb eelduste kohaselt nominaalselt stabiilseks 2026. aasta eelarveprojekti tasemel.
Eelarvekulude katmiseks vajalikest tuludest enamiku moodustavad omavahendid – liikmesriikide osamaksed ja tollimaksud. Liikmesriikide osamaksed prognoosiperioodil sõltuvad kulutsüklist. Mitmeaastase finantsraamistiku lõpu poole prognoositud suurenemine kasvatab liikmesriikide osamakseid aastatel 2026–2027, mis on kooskõlas varasema mustriga. Perioodil 2026–2027 moodustavad liikmesriikide osamaksed prognoosi kohaselt keskmiselt 169 miljardit eurot aastas ehk 0,86 % ELi kogurahvatulust.
10.Tuluallikad
Prognoosi kohaselt suureneb traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud) laekumine perioodil 2027–2034 samas tempos iga liikmesriigi kogurahvatuluga jooksevhindades, arvestatuna 2026. aasta eelarveprojektis kavandatud tollimaksude brutosumma tasemel. Alates 2028. aastast kasutatakse uue omavahendite otsuse ettepaneku näitajaid.
Käibemaksupõhistest omavahenditest saadava tulu prognoosimisel lähtutakse 2026. aasta eelarveprojektis sisalduvatest eri liikmesriikide käibemaksubaasist. Prognooside kohaselt kasvab käibemaksubaas aastatel 2027–2034 jooksevhindades kogurahvatuluga samal määral.
Plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid peaksid lähtuma 2026. aasta eelarveprojektis sisalduvatest ringlusse võtmata plastpakendijäätmetest. Prognooside kohaselt kasvavad vastavad plastpakendijäätmed aastatel 2027–2034 püsivhindades kogurahvatuluga samal määral. Prognoositakse, et ringlussevõtu määrad lähenevad lineaarselt ELi 55 % ringlussevõtu eesmärgile, mis tuleb saavutada 2030. aastaks.
EL 27 kogurahvatulul põhinevad omavahendid arvutatakse ülejäänud erinevusena ühelt poolt kõigi muude omavahendite ja muude tulude ning teiselt poolt prognoositud kulude vahel. Omavahendeid käsitlevas otsuses sätestatud omavahendite näitajad määravad kindlaks liikmesriikide osa ELi eelarve tasakaalustamiseks vajalikus liikmesriikide osamaksete kogusummas.
Komisjoni ettepanek omavahendite otsuse kohta sisaldab mitut täiendavat omavahendit.
Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemil (HKS1) põhinevate omavahendite tuluprognoos põhineb eeldataval CO2 hinnal 88,33 eurot 2025. aasta hindades. Enampakkumisel müüdavate saastekvootide arv tuleneb HKSi direktiivis 2 sätestatud õigusnormidest.
Elektroonikaromude omavahendite puhul arvutatakse kõigepealt välja liikmesriigis konkreetsel aastal kogumata elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulk. Prognoositakse, et kogumismäärad lähenevad lineaarselt ELi 65 % kogumise sihtmäärale, mis tuleb saavutada 2034. aastaks.
Tubakaaktsiisi omavahenditest saadava tulu prognoos põhineb tubakaaktsiisi direktiivil ja selle uuesti sõnastamise ettepanekul.
Süsiniku piirimeetmel põhinevast omavahendist saadavat tulu prognoositakse sama CO2 hinnaga kui HKS1 puhul.
Euroopa ettevõtluse omavahendi prognoosid põhinevad Orbise andmebaasi 2023. aasta ettevõtte tasandi andmetel. Kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate ja müüvate äriühingute iga-aastast kindlasummalist makset, nagu on täpsustatud komisjoni ettepanekus uue omavahendite otsuse kohta.
ELi eelarve muud tulud on tavapäraselt töötajate sissemaksed, institutsioonide haldustegevusest saadav tulu, liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed, viivisintressid ja trahvid, laenutehingutest laekuv tulu, tulu tasudest, mis ei ole sihtotstarbelised kulud, ning mitmesugused tulud, sealhulgas eelmiste aastate ülejäägid. Tulenevalt nende olemuslikust muutlikkusest on enamikku neist komponentidest raske prognoosida. Seetõttu eeldatakse, et 2026. aasta eelarveprojektis sisalduv summa (st 3 miljardit eurot) jääb prognoosiperioodil nominaalselt samaks.
Alates 2021. aastast kuulub lisaks eespool nimetatule ELi eelarve muude tulude hulka ka Ühendkuningriigi osamakse seoses Ühendkuningriigi täitmata kulukohustuste, pensionikohustuste ja finantsarvelduse muude komponentidega, nagu on sätestatud väljaastumislepingus 3 . Seda kajastab ka 2026. aasta eelarveprojektis kavandatud rahastamine.
Ühendkuningriigi osamakse seoses 31. detsembri 2020. aasta seisuga täitmata kulukohustustega määratakse kindlaks, kohaldades Ühendkuningriigi osa rahastamises perioodi 2026–2030 iga aasta puhul prognoositud täitmata kulukohustuste maksete suhtes. Selle tulemusel saadud iga-aastase osamakse kindlaksmääramisel arvestatakse väljaastumislepingu artiklis 148 sätestatud makse-eeskirju.
Muude tulude prognoos sisaldab Ühendkuningriigi osamakseid parlamendiliikmete ja ELi kõrgete ametnike pensionikohustustesse vastavalt väljaastumislepingu artikli 142 lõikele 5. Ühendkuningriigi sissemaksed töötajate pensionidesse (2026. aasta eelarveprojektis hinnanguliselt 333 miljonit eurot) kantakse ELi eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna ega ole seega muude tulude pikaajalise prognoosi osa.
Liidu kogutud omavahendite kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada nõukogu otsuses (EL, Euratom) 2020/2053 sätestatud omavahendite ülemmäära 1,4 % EL 27 kogurahvatulust, mida on ajutiselt täiendavalt suurendatud 0,6 % võrra ELi kogurahvatulust, et katta kõik liidu kohustused, mis tulenevad kapitaliturgudel laenu võtmisest taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks.
Ajavahemikuks 2028–2034 suurendatakse kavandatavas uues omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäärasid järgmiselt:
·1,75 %ni püsivat ülemmäära;
·0,6 % ülemmäära, millest kaetakse kõik liidu kohustused, mis tulenevad kapitaliturgudel laenu võtmisest taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks;
·0,25 % kriisiolukorra rahastamisvahendi jaoks selle aktiveerimise korral.
11.Järeldused
Algatused, mille eesmärk on toetada liikmesriike, kolmandaid riike ja konkreetseid sektoreid, on kiirendanud maksete tegemist kõigis eelarveprogrammides. 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamise tõhustamine vähendab kulukohustuste vabastamise ohtu. Eeldatakse, et liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et vältida kulukohustustest vabastamist, saades kasu ka poliitilistest stiimulitest, nagu need, mida kavandatakse ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames. Järgnevalt peavad liikmesriigid rakendama taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid 2026. aastaks.
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus peaks täitmata kulukohustuste maht vähenema 330 miljardi euroni. Mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 peaks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide uus rakendamismudel koos N+ 1 kulukohustustest vabastamise eesmärgiga kiirendama rakendamist ja vähendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku lõpus märkimisväärselt täitmata kulukohustuste mahtu. Muude programmide puhul eeldatakse, et kavandatud lihtsustused kiirendavad makseid võrreldes varasemate suundumustega, mis aitaks samuti kaasa täitmata kulukohustuste vähendamisele.
Mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäär on piisav kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni prognoositud maksete tegemiseks. Kokku on netovaru 2026. aastal 18,6 miljardit eurot ja 2027. aastal koos programmispetsiifiliste kohandustega hinnanguliselt 3,2 miljardit eurot.
Komisjoni kavandatud maksete ülemmäär mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 järgib alates mitmeaastase finantsraamistiku teisest aastast varajast kasutuselevõtu profiili, mis põhineb peamiselt riiklike ja piirkondlike partnerluskavade kiiremal maksegraafikul võrreldes varasemaga.
Eelarve rahastamiseks ettenähtud tulud järgivad mitmeaastase finantsraamistiku kulutsüklit. Kavandatav uute omavahendite pakett peaks hoidma riikide osamaksed tavapärates piirides.
II lisa. Prognoosi tulemused
Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik väärtused esitatud jooksevhindades miljardites eurodes. Ümardamise tõttu ei pruugi mõned kogusummad olla päris täpsed.
Tabel 11. Mitmeaastase finantsraamistiku vahendite väljavoolu pikaajaline prognoos aastateks 2026–2034
|
Aasta |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2032 |
2033 |
2034 |
KOKKU |
|
Kulukohustuste ülemmäär |
182,9 |
186,2 |
269,5 |
282,9 |
283,1 |
290,4 |
294,1 |
285,4 |
279,7 |
2 353,9 |
|
Maksete ülemmäär |
201,2 |
195,2 |
270,0 |
300,7 |
297,1 |
292,8 |
277,4 |
274,7 |
267,5 |
2 379,1 |
|
Lisaks kohandamine vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 5 (prognoos tulevaste aastate kohta) |
0,0 |
2,6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kulukohustused (kavandatud)* |
193,4 |
194,8 |
266,7 |
279,9 |
280,1 |
287,1 |
290,6 |
281,8 |
276,0 |
2 350,4 |
|
Prognoositud maksed** |
192,2 |
196,6 |
270,0 |
300,7 |
297,1 |
292,8 |
277,4 |
274,7 |
267,5 |
2 375,4 |
|
Millest erivahendid*** |
6,5 |
0,1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
* Kooskõlas 2026. aasta eelarveprojektiga, sealhulgas Ukraina reservi eraldisega ning mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklist 5, finantsmääruse artikli 15 lõikest 3 ja finantsmääruse artikli 15 lõikest 3 tulenevate assigneeringutega.
** Hõlmab Ukraina reservi maksete hinnangulist taset üksnes 2026. aastal.
*** Erivahendite summad sisaldavad solidaarsus- ja hädaabireservi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, Brexitiga kohanemise reservi, Ukraina reservi, NGEU rahastamisvahendit ja paindlikkusinstrumenti. Alljärgnevates tabelites sisalduvad paindlikkusinstrumendi ja NGEU rahastamisvahendi kasutuselevõtmisega seotud summad vastavates rubriikides. Erivahendite kasutamist edaspidi aastatel 2028–2034 ei eeldata.
Tabel 1.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2032 |
2033 |
Kokku |
|
1 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond |
21,5 |
22,9 |
18,6 |
9,4 |
5,9 |
3,7 |
1,5 |
0,2 |
83,7 |
|
2 Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused |
73,6 |
74,3 |
70,9 |
70,4 |
37,7 |
23,2 |
0,8 |
0,1 |
351,0 |
|
2.1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus |
58,7 |
61,7 |
68,3 |
68,9 |
37,0 |
22,9 |
0,6 |
0,0 |
318,1 |
|
2.2. Vastupanuvõime ja väärtused |
14,9 |
12,6 |
2,6 |
1,5 |
0,7 |
0,3 |
0,2 |
0,1 |
32,9 |
|
3 Loodusvarad ja keskkond |
53,0 |
56,1 |
15,9 |
15,9 |
4,0 |
4,4 |
0,3 |
0,1 |
149,7 |
|
3.1. Turuga seotud kulud ja otsetoetused |
40,5 |
40,5 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
81,0 |
|
3.2. Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid |
12,5 |
15,6 |
15,9 |
15,9 |
4,0 |
4,4 |
0,3 |
0,1 |
68,7 |
|
4 Ränne ja piirihaldus |
3,8 |
3,5 |
2,5 |
2,8 |
2,7 |
1,1 |
0,4 |
0,0 |
16,7 |
|
5 Julgeolek ja kaitse |
2,2 |
2,5 |
2,3 |
1,9 |
1,2 |
0,4 |
0,1 |
0,0 |
10,6 |
|
6 Naabrus ja maailm |
15,5 |
18,3 |
15,3 |
10,5 |
6,1 |
3,2 |
1,3 |
0,2 |
70,3 |
|
7 Euroopa avalik haldus |
13,5 |
13,9 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
27,4 |
|
Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku |
3,2 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
3,2 |
|
Erivahendid |
1,9 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
1,9 |
|
Kokku |
188,1 |
191,5 |
125,5 |
110,9 |
57,5 |
36,0 |
4,2 |
0,5 |
714,4 |
Tabel 1.3. Maksed 2021. aastale eelnevate kulukohustuste täitmiseks
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2032 |
Kokku |
|
1 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond |
1,8 |
0,9 |
0,6 |
0,5 |
0,2 |
0,3 |
0,0 |
4,4 |
|
2 Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused |
1,0 |
0,4 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
1,4 |
|
2.1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus |
1,0 |
0,4 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
1,4 |
|
2.2. Vastupanuvõime ja väärtused |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
|
3 Loodusvarad ja keskkond |
0,1 |
2,2 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,4 |
0,0 |
2,9 |
|
3.1. Turuga seotud kulud ja otsetoetused |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
|
3.2. Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid |
0,1 |
2,2 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,4 |
0,0 |
2,9 |
|
4 Ränne ja piirihaldus |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,2 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,5 |
|
5 Julgeolek ja kaitse |
0,1 |
0,1 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,3 |
|
6 Naabrus ja maailm |
1,0 |
1,3 |
1,1 |
0,3 |
0,1 |
0,1 |
0,0 |
3,9 |
|
Kokku |
4,1 |
5,0 |
2,0 |
1,1 |
0,5 |
0,8 |
0,0 |
13,4 |
Tabel 1.4. 2028.–2034. aasta kulukohustustega seotud maksed
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2032 |
2033 |
2034 |
Kokku |
|
1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maaelu ja merendus, jõukus ja julgeolek |
108,3 |
122,7 |
150,9 |
150,7 |
157,8 |
144,3 |
130,3 |
965,0 |
|
2. Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek |
14,8 |
40,6 |
57,4 |
68,8 |
73,1 |
82,9 |
86,2 |
423,7 |
|
3. Globaalne Euroopa |
4,8 |
9,9 |
14,6 |
19,6 |
24,8 |
28,9 |
32,3 |
134,9 |
|
4. Haldus |
14,9 |
15,6 |
16,3 |
16,9 |
17,5 |
18,1 |
18,7 |
117,9 |
|
Kokku |
142,8 |
188,8 |
239,1 |
256,0 |
273,2 |
274,2 |
267,5 |
1 641,5 |
Tabel 2. Kulukohustuste prognoositud vabastamine 2026–2027
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Lõpuleviimine |
Mitmeaastane finantsraamistik |
Kokku |
|
1 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond |
0,5 |
0,5 |
1,0 |
|
2 Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused |
0,6 |
0,3 |
1,0 |
|
2.1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus |
0,5 |
0,0 |
0,5 |
|
2.2. Vastupanuvõime ja väärtused |
0,1 |
0,3 |
0,4 |
|
3 Loodusvarad ja keskkond |
3,2 |
0,1 |
3,2 |
|
3.2. Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid |
3,2 |
0,1 |
3,2 |
|
4 Ränne ja piirihaldus |
0,0 |
0,2 |
0,2 |
|
5 Julgeolek ja kaitse |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
|
6 Naabrus ja maailm |
0,0 |
0,1 |
0,1 |
|
Kokku |
4,4 |
1,2 |
5,5 |
Tabel 3. Taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite väljavoolu pikaajaline prognoos
|
Programm |
2026 |
2027 |
Kokku |
|
Programm „Euroopa horisont“ |
0,2 |
0,0 |
0,2 |
|
Programm „InvestEU“ |
1,2 |
0,0 |
1,2 |
|
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
|
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
|
Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu |
100,4 |
0,0 |
100,4 |
|
Liidu elanikkonnakaitse mehhanism (rescEU) |
0,5 |
0,0 |
0,5 |
|
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) |
1,4 |
0,0 |
1,4 |
|
Õiglase ülemineku fond |
3,3 |
0,0 |
3,3 |
|
Kokku |
107,0 |
0,1 |
107,1 |
Tabel 4. Täitmata kulukohustuste kogusumma muutus 2026. ja 2034. aasta vahel
|
Allikas |
Täitmata kulukohustused 2026. aasta alguses* (hinnang) |
Kulukohustused 2026–2034 |
Maksed 2026–2034 |
Kulukohustuste vabastamine 2026–2027 |
Täitmata kulukohustused 2034. aasta lõpus |
|
Mitmeaastane finantsraamistik |
355,9 |
2 350,4 |
2 368,8 |
5,5 |
331,9 |
|
Taasterahastu „NextGenerationEU“ |
107,4 |
0,1 |
107,1 |
0,4 |
0,0 |
|
Kokku |
463,3 |
2 350,5 |
2 475,9 |
5,9 |
331,9 |
* 2025. aasta alguse seisuga täitmata kulukohustused ei hõlma summat, mis saadakse muust tulust (v.a taasterahastu „NextGenerationEU“) ja mida tabel ei sisalda.
Tabel 5. ELi eelarve vahendite sissevoolu pikaajaline prognoos aastateks 2026–2030
|
VAHENDITE SISSEVOOL |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
Kokku |
|
|
Omavahendite ülemmäär protsentides ELi kogurahvatulust |
2,00 % |
2,00 % |
2,00 % |
2,00 % |
2,00 % |
||
|
millest ajutine suurenemine NGEU jaoks |
0,60 % |
0,60 % |
0,60 % |
0,60 % |
0,60 % |
||
|
Omavahendite ülemmäär miljardites eurodes* |
385,2 |
398,1 |
411,1 |
424,6 |
437,8 |
||
|
millest ajutine suurenemine NGEU jaoks |
111,5 |
115,6 |
119,4 |
123,3 |
127,4 |
||
|
Traditsiooniliste omavahendite netosumma** |
a |
21,4 |
22,1 |
22,9 |
23,7 |
24,4 |
114,5 |
|
Liikmesriikide osamaksed |
b |
167,4 |
171,2 |
101,5 |
85,6 |
30,9 |
556,6 |
|
millest käibemaksupõhised omavahendid |
24,8 |
25,6 |
26,4 |
27,3 |
28,1 |
132,1 |
|
|
plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid |
6,8 |
6,8 |
6,8 |
6,7 |
6,7 |
33,8 |
|
|
kogurahvatulul põhinevad omavahendid |
135,8 |
138,8 |
68,3 |
51,6 |
-3,9*** |
390,6 |
|
|
Omavahendid kokku |
c = a + b |
188,7 |
193,3 |
124,42 |
109,3 |
55,4 |
671,1 |
|
millest NGEU kohustuste rahastamiseks mõeldud omavahendid |
8,02 |
||||||
|
Muud tulud (sh Ühendkuningriigi esialgne osamakse) |
d |
3,5 |
3,3 |
3,0 |
2,7 |
2,6 |
15,2 |
|
KOGUTULU |
c + d |
192,2 |
196,6 |
127,4 |
112,0 |
58,0 |
686,3 |
* Omavahendite ülemmäär arvutatakse 2025. aasta kevade majandusprognoosi alusel EL 27 kogurahvatulu kohta.
** Traditsiooniliste omavahendite puhul on arvestatud, et kogumiskuludena jätavad liikmesriigid endale 25 %.
*** 2030. aastal tekib kogurahvatulul põhinevate omavahendite summast ülejääk, mis tagastatakse liikmesriikidele.
**** 2026. ja 2027. aasta puhul lähtutakse praegusest finantsplaneeringust.
Tabel 6. ELi eelarve vahendite sissevoolu pikaajaline prognoos mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2028–2034
|
VAHENDITE SISSEVOOL |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2032 |
2033 |
2034 |
Kokku |
|
|
Omavahendite ülemmäär protsentides ELi kogurahvatulust |
2,35 % |
2,35 % |
2,35 % |
2,35 % |
2,35 % |
2,35 % |
2,35 % |
||
|
Omavahendite ülemmäär miljardites eurodes |
483,1 |
498,9 |
514,4 |
530,2 |
546,3 |
562,7 |
579,5 |
||
|
Omavahendid kokku: |
a |
266,7 |
297,7 |
294,1 |
289,9 |
274,5 |
271,8 |
264,3 |
1 959,0 |
|
millest traditsiooniliste omavahendite netosumma** |
34,5 |
35,7 |
36,8 |
38,0 |
39,2 |
40,4 |
41,6 |
266,3 |
|
|
käibemaksupõhised omavahendid |
26,6 |
27,5 |
28,3 |
29,2 |
30,1 |
31,0 |
31,9 |
204,4 |
|
|
plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid |
9,3 |
9,5 |
9,7 |
9,9 |
10,1 |
10,3 |
10,5 |
69,2 |
|
|
Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid (HKS1) |
8,8 |
11,7 |
11,3 |
13,0 |
11,7 |
10,3 |
8,8 |
75,6 |
|
|
elektroonikaromudel põhinevad omavahendid |
16,2 |
16,5 |
16,7 |
16,9 |
17,1 |
17,3 |
17,4 |
118,0 |
|
|
tubakaaktsiisi omavahend |
13,0 |
12,7 |
12,4 |
12,8 |
12,5 |
12,2 |
12,7 |
88,3 |
|
|
süsiniku piirimeede (SPIM) |
0,9 |
1,0 |
1,3 |
1,5 |
1,9 |
2,0 |
2,2 |
10,8 |
|
|
Euroopa ettevõtluse omavahend |
7,4 |
7,5 |
7,5 |
7,6 |
7,7 |
7,8 |
7,9 |
53,3 |
|
|
kogurahvatulul põhinevad omavahendid |
149,9 |
175,8 |
170,2 |
161,0 |
144,3 |
140,5 |
131,4 |
1 073,0 |
|
|
Muud tulud (sh tasud ja Ühendkuningriigi esialgne osamakse, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) tasu) |
b |
3,3 |
3,0 |
2,9 |
2,9 |
2,9 |
2,9 |
3,1 |
21,1 |
|
KOGUTULU |
c = a + b |
270,0 |
300,7 |
297,1 |
292,8 |
277,4 |
274,7 |
267,5 |
1 980,1 |
* Omavahendite ülemmäär arvutatakse 2025. aasta kevade majandusprognoosi alusel EL 27 kogurahvatulu kohta.
** Traditsiooniliste omavahendite puhul on arvestatud, et kogumiskuludena jätavad liikmesriigid endale 10 %.
Kuna läheneb komisjoni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku paketi kohta ettepanekute esitamise tähtaeg, ei olnud käesoleva aruande puhul võimalik pidada kinni määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 253 lõikes 2 sätestatud tähtajast.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024).
COM(2021)343, 30.6.2021. Tegemist on esimese sellise aruandega mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta.
Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).
Nõukogu määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23) (taasterahastu „NextGenerationEU“).
Kui ei ole täpsustatud teisiti, on kõik summad käesolevas aruandes esitatud jooksevhindades.
Nõukogu määrus [(EL, Euratom) 20XX/XXX * COM(2025) 571.
Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).
ELT C66 I, 19.2.2019, lk 1.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2026. aastaks kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artikliga 4“. COM(2025) 800 final.
Euroopa Komisjoni eelarvestus eelarveaastaks 2026. SEC(2025) 250.
Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L, 2024/765, 29.2.2024).
Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 5 on ette nähtud täiendavad eraldised kulukohustuste assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks eelnevalt kindlaksmääratud programmide loetelu puhul summa ulatuses, mis on võrdne teatavat tüüpi trahvidega eelnevalt kindlaks määratud miinimum- ja maksimumsummade piires.
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga (C/2024/1972, ELT C, C/2024/1972, 29.2.2024).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (ELT L, 2024/795, 29. veebruar 2024).
Seda summat täiendavad 20 miljardi euro suurune REPowerEU toetus, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS), ja 2,1 miljardit eurot Brexitiga kohanemise reservist ümber paigutatavatest vahenditest.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2025–2029)“. COM(2024) 276 final.
STEPiga seotud aruandluse tähtaeg on 2025. aasta märts.
Liikmesriigid otsustasid vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu vahel ümber paigutada. Tulemused on esitatud komisjoni 8. veebruari 2023. aasta delegeeritud määruses 2023/813.
Taasterahastu „NextGenerationEU“ andmete koostamise tähtaeg on 16. mai 2025.