EUROOPA KOHTU ASEPRESIDENDI MÄÄRUS
29. september 2026 ( *1 )
Ajutiste meetmete kohaldamine – ELTL artikkel 263 – Hagi, milles palutakse liidu õigusakti tühistamist – ELTL artikkel 278 – Taotlus peatada selle õigusakti täitmine – Otsus (EL) 2026/183 – ELi-Mercosuri kaubanduse vahelepingu ajutine kohaldamine – Kiireloomulisus – Puudumine
Kohtuasjas C‑460/26 R,
mille ese on ELTL artikli 278 alusel 10. mail 2026 esitatud täitmise peatamise taotlus,
Poola Vabariik, esindaja: B. Majczyna,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: A. Antoniadis, B. Driessen, L. Hamtcheva ja J. Rurarz,
kostja,
keda toetavad:
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: J. Möller, N. Scheffel ja R. Wolfe,
Madalmaade Kuningriik, esindajad: P. Huurnink ja J. Langer,
Soome Vabariik, esindajad: A. Laine ja M. Pere,
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Baumgart, C. Hermes, M. Kocjan ja R. Vidal Puig,
menetlusse astujad,
EUROOPA KOHTU ASEPRESIDENT,
olles ära kuulanud kohtujurist D. Spielmanni,
on teinud järgmise
kohtumääruse
|
1 |
Poola Vabariik palub oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluses Euroopa Kohtul peatada nõukogu 9. jaanuari 2026. aasta otsuse (EL) 2026/183 ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise kaubanduse vahelepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L, 2026/183; edaspidi „vaidlusalune otsus“) täitmine kuni kohtuasjas C‑460/26 menetlust lõpetava otsuse tegemiseni. |
|
2 |
Taotlus on esitatud paralleelselt sellega, et see liikmesriik esitas 10. mail 2026 ELTL artikli 263 alusel hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. |
Õiguslik raamistik
Vaidlusalune otsus
|
3 |
Vaidlusaluse otsuse põhjendustes 1–3 ja 5–7 on märgitud:
[…]
|
|
4 |
Selle otsuse artiklis 1 on sätestatud: „Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise kaubanduse vahelepingu allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.“ |
|
5 |
Otsuse artiklis 2 on ette nähtud: „1. Kuni võetakse vastu ja jõustub liidu eriõigusakt, millega rakendatakse partnerluslepingu ja vahelepingu kahepoolset kaitseklauslit põllumajandustoodete kohta, võib komisjon võtta rakendusmäärustega kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis on kooskõlas vahelepingu 9. peatükis ja käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. 2. Komisjon jälgib tähelepanelikult tundlike põllumajandustoodete, st toodete, mille suhtes kohaldatakse liidu tariifikvoote vastavalt vahelepingu lisa 2‑A („Tollitariifide kaotamise ajakava“) B jaole, turgu, eelkõige Mercosuri impordi- ja ekspordisuundumusi, tootmist ja hindade arengut. Komisjon hindab selle seire põhjal kiiresti turuolukorda, seostades asjaomaste tundlike põllumajandustoodete võimalikku impordikasvu tootmise ja/või tarbimise, ekspordi, hindade ja turuosa muutustega liidu turul ning ekspordiga liidust. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel seirearuande, milles hinnatakse tundlike põllumajandustoodete impordi mõju, sealhulgas ühele või mitmele liikmesriigile. 3. Kui on piisavalt prima facie tõendeid, mis on saadud eelkõige lõikes 2 osutatud seire ja turuolukorra hindamise käigus ning mis kinnitavad, et liidu tundlike põllumajandustoodete tootmisharule on tekitatud olulist kahju või on olulise kahju oht, sealhulgas juhul, kui selline kahju või kahju tekkimise oht on geograafiliselt koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, algatab komisjon ühe või mitme liikmesriigi või asjaomases sektoris tegutseva liidu tootmisharu nimel tegutseva juriidilise isiku või ühingu taotlusel viivitamata uurimise. 4. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „liidu tootmisharu“ samasuguste või otseselt konkureerivate asjaomaste toodete tootjaid liidus. 5. Komisjon uurib esmajärjekorras, kas on olemas prima facie tõendeid liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju või olulise kahju ohu kohta juhtudel, kui impordi hüppeline kasv või hinnalangus on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki või kui toimub impordi hüppeline kasv või toote hinnalangus ja liidu tootmisharu paikneb peamiselt ühes või mitmes liikmesriigis. Vastupidist näitavate andmete puudumisel käsitab komisjon vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riikidest pärit teatava toote, mille suhtes kohaldatakse tariifikvooti, soodustingimustel impordi mahu suurenemist eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 5 % kui prima facie tõendit liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju või olulise kahju ohu kohta, kui samal ajal on vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riikidest pärit toote keskmine impordihind üldjuhul vähemalt 5 % madalam samasuguste või otseselt konkureerivate toodete asjaomasest keskmisest omamaisest hinnast samal ajavahemikul. 6. Vastupidist näitavate andmete puudumisel käsitab komisjon vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riikidest soodustingimustel liitu imporditud toote, mille suhtes kohaldatakse tariifikvooti, keskmise impordihinna langust rohkem kui 5 % eelmise aastaga võrreldes kui prima facie tõendit liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju või olulise kahju ohu kohta, kui samal ajal on vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riikidest pärit toote keskmine impordihind üldjuhul vähemalt 5 % madalam samasuguste või otseselt konkureerivate toodete asjaomasest keskmisest omamaisest hinnast samal ajavahemikul. 7. Komisjon kehtestab viivitamata ja kõhklemata ning tundlike põllumajandustoodete puhul hiljemalt 21 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse saamist ajutised kahepoolsed kaitsemeetmed, et vältida liidu tootmisharule raskesti heastatava kahju tekkimist, sealhulgas juhul, kui selline kahju on geograafiliselt koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki. 8. Arvestades, et üksikasjalik turuseire on komisjoni tegevuses põllumajandussektoris püsiv element, püüab komisjon viia tundlike põllumajandustoodete uurimise seoses kahepoolsete kaitsemeetmetega lõpule võimalikult kiiresti, et teha lõplik otsus nelja kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotluse saamisest. Seda ajavahemikku võib pikendada, kuid see ei tohi ületada vahelepingu artiklis 9.13 sätestatud üheaastast ajavahemikku. 9. Kaitsemeetme võib kehtestada, kui vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riigist pärit asjaomast toodet imporditakse liitu:
10. Kaitsemeede võib seisneda asjaomase toote tariifi vähendamise kava ajutises peatamises või tariifisoodustuse vähendamises tagasi enamsoodustusrežiimi või baasmäära tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam. 11. Kaitsemeede kehtib kaks aastat ja seda perioodi võib pikendada veel kuni kahe aasta võrra vastavalt vahelepingu artiklile 9.9, kui on täidetud pikendamist õigustavad asjakohased tingimused.“ |
|
6 |
Sama otsuse artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt: „1. Kuni vahelepingu jõustumiseni kohaldatakse vahelepingut ajutiselt ühelt poolt liidu ja teiselt poolt ühe või mitme vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi vahel vastavalt lepingu artiklile 23.3 alates sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesest päevast, mil vastavalt kas üks või mitu vahelepingule alla kirjutanud Mercosuri riiki on teatanud liidule vahelepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest ja kinnitanud oma nõusolekut vahelepingut ajutiselt kohaldada. 2. Kuupäev, millest alates vahelepingut ajutiselt kohaldatakse, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.“ |
Vaheleping
|
7 |
Vahelepingu 6. peatükk „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ sisaldab muu hulgas artikleid 6.1, 6.4, 6.6 ja 6.14. |
|
8 |
Vahelepingu artiklis 6.1 „Eesmärk“ on sätestatud: „Käesoleva peatüki eesmärgid on:
[…]“. |
|
9 |
Vahelepingu artiklis 6.4 „Õigused ja kohustused“ on sätestatud: „Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Ükski käesoleva peatüki säte ei mõjuta lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.“ |
|
10 |
Vahelepingu artikli 6.6 „Üldised kohustused“ lõikes 1 on sätestatud: „Lepinguosalise territooriumilt eksporditavad tooted peavad vastama importiva lepinguosalise kohaldatavatele sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele.“ |
|
11 |
Vahelepingu artikli 6.14 „Erakorralised meetmed“ lõigetes 2 ja 4 on sätestatud: „2. Kui esineb tõsine oht inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, võib importiv lepinguosaline võtta asjaomase ohu vastu erakorralisi meetmeid. […] 4. Lõikes 2 osutatud meetmeid võib võtta ilma artikli 6.12 kohase eelneva teavitamiseta. Lepinguosaline, kes võtab erakorralisi meetmeid, teavitab teist lepinguosalist nii ruttu kui võimalik ja igal juhul hiljemalt 48 (nelikümmend kaheksa) tundi pärast meetmete võtmise otsuse tegemist.“ |
|
12 |
Vahelepingu 9. peatükk „Kahepoolsed kaitsemeetmed“ sisaldab muu hulgas C jaos artiklit 9.3 ja F jaos artiklit 9.15. |
|
13 |
Vahelepingu artiklis 9.3 „Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamine“ on sätestatud: „1. Ilma et see piiraks 8. peatükis osutatud õigusi ja kohustusi, võib lepinguosaline erandlikel asjaoludel kohaldada kaupade suhtes (välja arvatud [kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi – mille töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon (WTO) ja mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ning kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) –] rubriikidesse 8703 ja 8704 klassifitseeritud sõidukid) käesolevas jaos kehtestatud tingimustel kahepoolseid kaitsemeetmeid, kui toote soodustingimustel import teise lepinguosalise territooriumilt on suurenenud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva absoluutarvestuses või võrreldes omamaise tootmise või tarbimisega sellises koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaistele tootjatele olulist kahju. 2. Lõikes 1 osutatud kaupade suhtes kohaldatakse kahepoolseid kaitsemeetmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik olulise kahju või olulise kahju ohu ärahoidmiseks või heastamiseks. 3. Kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldatakse pärast seda, kui importiva lepinguosalise pädev uurimisasutus on viinud käesolevas peatükis sätestatud korras läbi uurimise.“ |
|
14 |
Vahelepingu artikli 9.15 „Ajutised kaitsemeetmed“ lõikes 1 on ette nähtud: Kriitilistes olukordades, kus viivitus võib põhjustada kahju, mida oleks keeruline heastada, võib lepinguosaline pärast nõuetekohast teavitamist võtta ajutise kaitsemeetme kooskõlas esialgse otsusega, et on olemas selged tõendid selle kohta, et soodustingimustel import on suurenenud ning et selline import on põhjustanud või ähvardab põhjustada olulist kahju. […]“. |
|
15 |
Vahelepingu artikli 23.3 „Kohaldamine enne jõustumist“ lõikes 1 on sätestatud: „Käesolevat lepingut võib kohaldada ajutiselt. Selline ajutine kohaldamine võib toimuda ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt ühe või mitme lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi vahel kooskõlas nende vastavate sisemenetlustega.“ |
Vaidluse taust
|
16 |
Ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest nähtub, et läbirääkimised ELi‑Mercosuri lepingu sõlmimiseks algasid 1999. aastal. Nõukogu võttis 13. septembril 1999 vastu läbirääkimisjuhised ja volitas komisjoni alustama läbirääkimisi „piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu“ sõlmimiseks liidu ja Mercosuri vahel, mille eesmärk oli asendada nõukogu 22. märtsi 1999. aasta otsusega Euroopa Ühenduse nimel piirkondadevahelise koostöö raamlepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu ja selle lepinguosaliste vahel (EÜT 1999, L 112, lk 65; ELT eriväljaanne 11/31, lk 155) heaks kiidetud raamleping. Need läbirääkimisjuhised volitasid komisjoni pidama läbirääkimisi ühtse assotsieerimislepingu üle, mis pidi hõlmama kaubandust käsitlevat osa ning poliitilist dialoogi ja koostööd käsitlevat osa. Komisjon alustas selle volituse alusel läbirääkimisi. |
|
17 |
Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohaselt lõppesid need läbirääkimised 28. juunil 2019 ELi ja Mercosuri vahelise kaubanduslepingu sõlmimisega. See leping sisaldas eelkõige kaubavahetusega seotud sätteid. Assotsieerimislepingu poliitilise osa üle pidas läbirääkimisi Euroopa välisteenistus ja see sai valmis 18. juunil 2020. Läbirääkimised jõudsid lõpule 6. detsembril 2024. |
|
18 |
Ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest nähtub samuti, et komisjon edastas 3. septembril 2025 nõukogule ühelt poolt kaks ettepanekut partnerluslepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta ning teiselt poolt kaks ettepanekut vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta. Samal ajal tegi komisjon ettepaneku lisada otsus kaubanduse vahelepingu ajutise kohaldamise kohta üksnes lepingu sõlmimist käsitlevas otsuse eelnõus, mitte lepingu allkirjastamist käsitlevas otsuses. |
|
19 |
Nii jagas komisjon Mercosuriga sõlmitud assotsiatsioonilepingu kaheks eraldi lepinguks, nimelt partnerluslepinguks ja vahelepinguks, millest viimane piirdus kaubandusküsimustega ning sisaldas sisuliselt samu kohustusi kui need, mis tulenevad partnerluslepingu kaubandust käsitlevast osast. |
|
20 |
See jaotus võimaldas nõukogul pärast parlamendilt nõusoleku saamist sõlmida vahelepingu, tuginedes liidu ainupädevusele ühise kaubanduspoliitika valdkonnas. Partnerlusleping seevastu määratleti segalepinguna, mis eeldab parlamendi heakskiitu ja ratifitseerimist kõigi 27 liikmesriigi poolt enne seda, kui nõukogu saab lepingu sõlmimist käsitleva otsuse vastu võtta. |
|
21 |
Lisaks nähtub ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest, et vaatamata Iirimaa, Prantsuse Vabariigi, Ungari, Austria Vabariigi ja Poola Vabariigi vastuseisule ning Belgia Kuningriigi hääletamisest hoidumisele võttis nõukogu 9. jaanuaril 2026 vastu vaidlusaluse otsuse, millega ta andis loa vahelepingu allkirjastamiseks ja kohustas seda kohaldama ajutiselt. See otsus võimaldab kohaldada vahelepingut juba enne selle lõplikku jõustumist, kuid tuleb täpsustada, et vahelepingu sätted moodustavad ka osa partnerluslepingust. On ette nähtud, et kui kõik osalised on partnerluslepingu sõlminud, asendab see vahelepingu, mis kaotab sel juhul kaubandussätete osas kehtivuse. |
|
22 |
19. jaanuaril 2026 palus nõukogu parlamendil kiita heaks vahelepingu ja partnerluslepingu sõlmimine. |
|
23 |
21. jaanuaril 2026 võttis parlament vastu resolutsiooni, milles palus Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas vaheleping ja partnerlusleping on aluslepingutega kooskõlas. |
|
24 |
Poola Vabariigi sõnul teatas komisjoni president 27. veebruaril 2026, et pärast seda, kui Argentina Vabariik ja Uruguay Idavabariik olid „ELi‑Mercosuri lepingu“ ratifitseerinud, ning võttes arvesse selle lepingu peatset ratifitseerimist Brasiilia Liitvabariigi ja Paraguay Vabariigi poolt, „[hakkab] komisjon nüüd [nimetatud lepingut] ajutiselt kohaldama“. |
|
25 |
Alates 1. maist 2026 kohaldatakse vahelepingut ajutiselt. |
Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
|
26 |
Euroopa Kohtu asepresidendi 8., 17. ja 19. juuni 2026. aasta otsustega anti vastavalt Saksamaa Liitvabariigile, Soome Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile ja komisjonile luba astuda menetlusse nõukogu nõuete toetuseks. |
|
27 |
Nõukogu esitas Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõike 5 alusel kirjalikud seisukohad 12. juunil 2026. |
|
28 |
Saksamaa Liitvabariik, Soome Vabariik ja komisjon esitasid menetlusse astuja seisukohad vastavalt 1. ja 3. juulil 2026. Madalmaade Kuningriik loobus 26. juuni 2026. aasta kirjas võimalusest esitada kirjalikke seisukohti. |
|
29 |
Poola Vabariik palub Euroopa Kohtul peatada vaidlusaluse otsuse täitmine kuni sisulist menetlust lõpetava kohtuotsuse tegemiseni. |
|
30 |
Nõukogu, keda toetavad Saksamaa Liitvabariik, Soome Vabariik ja komisjon, palub Euroopa Kohtul:
|
Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus
|
31 |
Kõigepealt tuleb meenutada, et kodukorra artikli 160 lõike 3 kohaselt tuleb institutsiooni õigusakti täitmise peatamise taotluses ja ELTL artiklites 278 ja 279 ette nähtud muude ajutiste meetmete kohaldamise taotluses märkida kohtuvaidluse ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. |
|
32 |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata täitmise peatamise ja muude ajutiste meetmete kohaldamise, kui on tõendatud, et nende määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris), ning kui ajutiste meetmete kohaldamine on kiireloomuline selles mõttes, et seda taotleva poole huvidele olulise ja korvamatu kahju tekitamise vältimiseks on vaja, et ajutiste meetmete kohaldamine määratakse ja nende tagajärjed avalduksid enne põhimenetluses otsuse tegemist. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral ka esile kerkinud huve. Need tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud (Euroopa Kohtu asepresidendi 11. aprilli 2024. aasta kohtumäärus Vivendi vs. komisjon, C‑90/24 P(R), EU:C:2024:318, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
33 |
Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on nende tingimuste hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib juhtumi eripära arvestades vabalt kindlaks määrata, kuidas neid erinevaid tingimusi tuleb kontrollida, ning selle hindamise järjekorra, kuna ükski liidu õigusnorm ei näe ette analüüsiskeemi, mis on ette kindlaks määratud selleks, et hinnata ajutiste meetmete võtmise vajalikkust (Euroopa Kohtu asepresidendi 13. aprilli 2021. aasta kohtumäärus Leedu vs. parlament ja nõukogu, C‑541/20 R, EU:C:2021:264, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
34 |
Käesoleval juhul tuleb kõigepealt kontrollida, kas kiireloomulisuse tingimus on täidetud. |
Argumendid
|
35 |
Esiteks leiab Poola Vabariik, et asjaolud, millel vaidlusalune otsus vastu võeti, eelkõige sel ajal toime pandud aluslepingute ilmselged rikkumised, õigustavad selle otsuse täitmise peatamist kuni sisulist menetlust lõpetava kohtuotsuse tegemiseni. Liidu institutsioonid, kes püüavad rakendada vahelepingut nii kiiresti kui võimalik, tegutsesid vastuolus aluslepingutega, kuritarvitades võimu, rikkudes lojaalse koostöö põhimõtet ja eelistades valikulisi majanduslikke huve aluslepingute ja liidu aluspõhimõtete järgimisele. Vahelepingu kohaldamise lubamine võib seega ajendada neid tulevikus sama moodi tegutsema. |
|
36 |
Teiseks väidab Poola Vabariik, et vaidlusaluse otsuse täitmise peatamine on põhjendatud ka asjaoluga, et see lubab ajutiselt kohaldada vahelepingut, mis laiendab võimalust tuua liidu turule Mercosuri riikidest pärit põllumajandustooteid. See leping ei sisalda aga „peegelklausleid“, mis paneksid Mercosuri riikide põllumajandustootjatele kohustuse järgida samu tootmisstandardeid, eelkõige keskkonna, loomade tervise või heaolu valdkonnas, mida kohaldatakse liidu tootjate suhtes. |
|
37 |
See liikmesriik rõhutab eelkõige taimekaitsevahendite väga intensiivset kasutamist Mercosuri riikide põllumajanduses ning asjaolu, et paljud neist toodetest sisaldavad toimeaineid, mis on kõrvaldatud liidu turult ohu tõttu inimeste ja loomade tervisele ja elule ning keskkonnale. Seega võivad imporditud põllumajandustooted, mis sisaldavad liidus keelatud toimeainete jääke, sattuda liidu turule alates vahelepingu kohaldamise algusest. |
|
38 |
Poola Vabariigi sõnul ei ole seega mingit kahtlust, et Mercosuri riikidest pärit põllumajandustooted võivad kujutada endast tegelikku ohtu inimeste või loomade elule või tervisele ning et nende tootmine põhjustaks vastuvõetamatut survet liidu keskkonnale. Kui need toimeained ei kujutaks endast tegelikku ja tõsist ohtu, ei oleks komisjon neid liidu turult kõrvaldanud. |
|
39 |
Lisaks väidab see liikmesriik, et väidetav kahju on oluline ja korvamatu. Kui kahjulikke toimeaineid sisaldavad põllumajandustooted on liidu turule lastud, on neil kahjulik mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, mida ei saa hiljem ümber pöörata. |
|
40 |
Kolmandaks väidab Poola Vabariik, et vahelepingu ajutine kohaldamine tekitab olulist ja pöördumatut kahju, mis toob kaasa põllumajandustootjate sissetuleku vähenemise ja erinevate põllumajandustoodete turu toimimise häire, lubades sellele turule odavamaid tooteid, mida kasvatatakse või toodetakse liidus keelatud kemikaalidega. |
|
41 |
See liikmesriik väidab, et Mercosuri riikide põllumajandustootjad võivad kasutada taimekaitsevahendeid, mis on kahjulikud inimestele, loomadele ja keskkonnale, kuid on odavamad ja tõhusamad. Seega saavad nad madalama hinnaga suuremat tootlust, mis võimaldab neil pakkuda oma tooteid madalama hinnaga. Need tooted kujutavad endast ebaausat konkurentsi liidu põllumajandustootjate jaoks, vähendades nii nende sissetulekut ning seades ohtu siseturu stabiliseerimise ja varustuskindluse. |
|
42 |
Poola Vabariik on seisukohal, et liidu põllumajandustootjate sissetuleku vähenemine, erinevate põllumajandustoodete turgude toimimise häired, tervislikumate ja parema kvaliteediga, kuid kallimate põllumajandustoodete väljatõrjumine, kuna need on toodetud liidu õiguses ette nähtud rangete eeskirjade ja nõuete kohaselt, võivad tekitada olulist ja korvamatut kahju odavamate toodete kasuks, mis aga sisaldavad liidus keelatud kemikaalide jääke. |
|
43 |
Eelkõige ei ole võimalik hüvitada põllumajandusettevõtjate pankrotist tulenevat kahju, mis tuleneb odavamate toodete massilisest sissevoolust Mercosuri riikidest. Nende toodete sissevoolu tõttu häiritud põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise taastamine võiks võtta aastaid ja seada ohtu liidu toiduga kindlustatuse. |
|
44 |
Nõukogu vaidleb neile argumentidele vastu. Tema sõnul ei ole Poola Vabariik tõendanud, et vaidlusaluse otsuse kohaldamine kuni menetlust lõpetava kohtuotsuse kuulutamiseni kohtuasjas C‑460/26 võiks ettenähtavalt ja piisava tõenäosusega põhjustada olulist ja korvamatut kahju ning et kiireloomulisuse tingimus on täidetud. |
|
45 |
Saksamaa Liitvabariik, Soome Vabariik ja komisjon leiavad samuti, et kiireloomulisuse tingimus ei ole täidetud. |
Euroopa Kohtu hinnang
|
46 |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk tagada hiljem tehtava lõpliku otsuse täieulatuslik toime, et vältida lünka Euroopa Kohtu tagatud õiguskaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotluse kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et hoida ära ajutisi meetmeid taotleval poolel olulise ja korvamatu kahju tekkimine. Nimetatud pool peab tõendama, et ta ei saa ära oodata põhimenetluse tulemust, ilma et talle ei tekiks sellist kahju. Sellise olulise ja korvamatu kahju tõendamiseks ei ole nõutav, et kahju tekkimine oleks tõendatud absoluutse kindlusega. Piisab, kui kahju tekkimine on piisava tõenäosusega ette nähtav (Euroopa Kohtu asepresidendi 23. juuli 2025. aasta kohtumäärus komisjon vs. Ortis, C‑54/25 P‑R, EU:C:2025:590, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
47 |
Selle kohtupraktika kohaselt peab see pool, kes taotleb ajutise meetme kohaldamist, alati selgitama ja tõendama olulise ning korvamatu kahju tekkimise tõenäosust. Sellega seoses peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul olema konkreetne ja täpne teave, mida kinnitavad üksikasjalikud dokumendid, mis võimaldavad analüüsida täpseid tagajärgi, mis väidetavalt kaasnevad taotletud meetmete võtmata jätmisega (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 13. aprilli 2021. aasta kohtumäärus Leedu vs. parlament ja nõukogu, C‑541/20 R, EU:C:2021:264, punktid 19 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
48 |
Seega peab Poola Vabariik käesolevas asjas tõendama, et vaidlusaluse otsuse kohaldamine ajavahemikul, mis jääb käesoleva kohtumääruse allkirjastamise ja kohtuasjas C‑460/26 menetlust lõpetava kohtuotsuse kuulutamise vahele, võib piisava tõenäosusega kaasa tuua olulise ja korvamatu kahju. |
|
49 |
Esiteks, nagu nähtub ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest, viitab see liikmesriik aluslepingute rikkumisele, võimu kuritarvitamisele ja lojaalse koostöö põhimõtte rikkumisele, et väita, et vaidlusalune otsus on õigusvastane ning et kui lubada vahelepingu kohaldamist, isegi ajutiselt, võib see julgustada liidu institutsioone tulevikus „sama moodi tegutsema“. |
|
50 |
Sellega seoses tuleb märkida, et kuna Poola Vabariik näib kiireloomulisust põhjendavat asjaoluga, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, siis tuleb märkida, et isegi kui eeldada, et see asjaolu on tõendatud, ei võimalda see iseenesest tõendada olulise ja korvamatu kahju tekkimise ohtu. |
|
51 |
Nimelt tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuigi liidu aktiga kõrgemalseisva õigusnormi rikkumine võib seada kahtluse alla selle akti kehtivuse, ei piisa üldjuhul ainuüksi selle akti võimalikust õigusvastasusest, et tõendada võimaliku kahju olulisust ja korvamatust (Euroopa Kohtu asepresidendi 27. veebruari 2018. aasta kohtumäärus Tšehhi Vabariik vs. parlament ja nõukogu, C‑482/17 R, EU:C:2018:119, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
52 |
Lisaks ei piisa abstraktsest väitest, et rikutud on aluslepingute sätteid ja liidu aluspõhimõtteid, käesoleval juhul muu hulgas ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõtet, tõendamaks, et kahju, mis sellest tuleneda võib, on tingimata korvamatu (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 13. aprilli 2021. aasta kohtumäärus Leedu vs. parlament ja nõukogu, C‑541/20 R, EU:C:2021:264, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
53 |
Poola Vabariik piirdub aga üldise ja abstraktse viitega asjaolule, et vahelepingu ajutine kohaldamine tähendaks seda, et liidu institutsioonid eelistavad valikulisi majanduslikke huve aluslepingute ja liidu aluspõhimõtete järgimisele, kui ta ei esita mingit konkreetset teavet, mis võimaldaks tuvastada olulise ja korvamatu kahju tõenäolist ja peatset tekkimist. |
|
54 |
Igal juhul saab Euroopa Kohus lahendada küsimuse, kas vaidlusaluse otsuse vastuvõtmine oli tõepoolest õigusvastane, mis tuleneb aluslepingute rikkumisest, võimu kuritarvitamisest või lojaalse koostöö põhimõtte rikkumisest, üksnes menetluses, mis käsitleb hagi, mille ese on just nimelt selle otsuse tühistamine. |
|
55 |
Mis puudutab täpsemalt Poola Vabariigi väidet, et liidu institutsioone „julgustatakse“ tulevikus toime panema aluslepingute rikkumisi, kuna nad võivad ajutiselt kohaldada õigusvastaseid õigusakte kuni nende tühistamiseni kohtuotsusega, siis piisab, kui tõdeda, et see väide seisneb puhtalt hüpoteetilisele kahjule viitamises ning seega ei saa see vastavalt käesoleva kohtumääruse punktis 47 meenutatud kohtupraktikale õigustada taotletud täitmise peatamist. |
|
56 |
Teiseks tugineb Poola Vabariik vaidlusaluse otsuse täitmise peatamise kiireloomulisuse põhjendamiseks kahjule, mis tuleneb selle otsuse mõjust liidu põllumajandustootjate majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale, siseturu toimimisele, inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale liidus. |
|
57 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib Poola Vabariik nendele erinevatele kahjudele tugineda, et saavutada ajutiste meetmete kohaldamine, kuna liikmesriigid vastutavad riigisisesel tasandil üldisteks peetavate huvide eest ja nad võivad tagada nende kaitse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses (vt selle kohta Euroopa Kohtu asepresidendi 3. juuni 2022. aasta kohtumäärus Bulgaaria vs. parlament ja nõukogu, C‑545/20 R, EU:C:2022:445, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18. septembri 2023. aasta kohtumäärus Poola vs. parlament ja nõukogu, C‑445/23 R, EU:C:2023:703, punkt 30). |
|
58 |
Seega tuleb kindlaks teha, kas Poola Vabariigi esitatud tõendid võimaldavad tuvastada ühelt poolt, et ühe või mitme kahju tekkimine on piisava tõenäosusega ettenähtav, ning teiselt poolt, et see kahju on oluline ja korvamatu. |
|
59 |
Siinkohal tuleb meenutada, et ajutiste meetmete kohaldamise menetlus ei ole mõeldud selleks, et tuvastada, kas faktilised asjaolud, mis on keerulised ja äärmiselt vastuolulised, on tegelikult reaalsed. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ei ole nimelt niisuguse läbivaatamise jaoks vajalikke vahendeid ja paljudel juhtudel suudaks ta vaevalt seda teha õigel ajal (20. novembri 2017. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C‑441/17 R, EU:C:2017:877, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
60 |
Käesoleval juhul nähtub ajutiste meetmete kohaldamise taotlusest, et Poola Vabariik leiab, et vaidlusaluse otsusega lubatud vahelepingu ajutine kohaldamine võimaldaks tuua liidu turule Mercosuri riikidest pärit põllumajandustooteid, mis sisaldavad kahjulikke aineid, millel võib olla pöördumatu kahjulik mõju inimeste või loomade tervisele ja keskkonnale. See liikmesriik rõhutab eelkõige, et vahelepingus ei ole „peegelklausleid“, mis paneksid Mercosuri riikide põllumajandustootjatele kohustuse järgida samu tootmisstandardeid, eelkõige keskkonna, loomade tervise või heaolu valdkonnas, mida kohaldatakse liidu tootjate suhtes. |
|
61 |
Siiski ei piisa olulise ja korvamatu kahju tekkimise tõendamiseks ainuüksi võimalusest, et vaheleping lubab importida Mercosuri riikidest liitu tooteid, mis võivad sisaldada selliste toimeainete jääke, mille kasutamine ei ole liidus lubatud võimalike ohtude tõttu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. |
|
62 |
Lisaks ja eelkõige on oluline märkida, et „peegelklauslite“ puudumine vahelepingus ei tähenda, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, toiduohutust käsitlevaid õigusnorme ning liidu sanitaar- ja keskkonnastandardeid ei kohaldata toodete suhtes, mis imporditakse Mercosuri riikidest vahelepingu alusel. |
|
63 |
Nimelt, nagu rõhutas oma kirjalikes seisukohtades nõukogu, keda toetab komisjon, kohaldatakse imporditud põllumajandustoodete suhtes fütosanitaar- ja toiduohutuseeskirju, mis on analoogsed nendega, mida kohaldatakse liidus toodetud toodete suhtes. Sellega seoses on liit võtnud vastu õigusaktid, mida kohaldatakse kogu siseturul, et tagada põllumajandustoodetele kõrged toidu- ja sanitaarstandardid, eelkõige seoses väetiste või taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate kahjulike ainete või jääkide esinemisega. Neid standardeid kohaldatakse samamoodi nii liidus toodetud kui ka imporditud toodete suhtes. |
|
64 |
Täpsemalt, nagu nähtub nõukogu kirjalikest seisukohtadest, kohaldatakse liidu ettevõtjate ja liitu eksportivate kolmandate riikide ettevõtjate suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT 2019, L 4, lk 43), mis keelab antimikroobikumide kasutamise loomadel nende kasvu soodustamiseks või saagikuse suurendamiseks. Lisaks kohaldatakse põllumajandustoodetes või toiduainetes esinevate pestitsiidide jääkide puhul samu piirnorme nii liidus toodetud kui ka imporditud toodete suhtes ning liidus toodetud ja imporditud toodete toodetes esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise taotluste puhul järgitakse sama hindamismenetlust. |
|
65 |
Vahelepingu 6. peatükis asuva artikli 6.4 kohaselt ei mõjuta ükski selle peatüki säte õigusi ja kohustusi, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus ette nähtud sanitaar-, fütosanitaareeskirjade järgimisega. Sellega seoses tuleb eelkõige märkida, et vahelepingu artikli 6.6 lõikes 1 on sõnaselgelt ette nähtud, et „[l]epinguosalise territooriumilt eksporditavad tooted peavad vastama importiva lepinguosalise kohaldatavatele sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele“. Seega tagavad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping, liidule õiguse kehtestada imporditud toiduainetele standardeid ning võimaldavad tal kehtestada asjakohaseid sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnameetmeid. |
|
66 |
Sellest järeldub, et liidul on pädevus kehtestada meetmeid, mis takistavad liidu territooriumile selliste põllumajandustoodete sisenemist, mis ei vasta kehtivatele sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnastandarditele. |
|
67 |
Veel tuleb lisada, et vastavalt vahelepingu artikli 6.14 lõikele 2 võib importiv lepinguosaline tõsise ohu korral inimeste, loomade või taimede elule või tervisele võtta erakorralisi meetmeid nende ohtude vastu. |
|
68 |
Igal juhul tuleb samuti tõdeda, et isegi enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist ei keelanud liidu õigusnormid Mercosuri riikidest pärit toodete, sealhulgas põllumajandustoodete importi, tingimusel et need tooted vastasid imporditud toodete suhtes kohaldatavatele liidu õigusnormidele. Vahelepinguga nähakse vaid ette tariifikvootide piiratud suurendamine ja tollimaksude vähendamine ning vähendatakse mittetariifseid kaubandustõkkeid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Seega võib vaheleping äärmisel juhul viia teatud impordi kvantitatiivse suurenemiseni. Poola Vabariik ei selgita aga, kuidas juba lubatud impordi võimalik suurenemine võib kaasa tuua olulise ja pöördumatu kahju tekkimise ohu. |
|
69 |
Järelikult ei ole Poola Vabariik suutnud tõendada, et vaidlusaluse otsuse mõjudest tuleneb piisava tõenäosusega ettenähtav olulise ja korvamatu kahju oht inimeste või loomade tervisele ja liidu keskkonnale Mercosuri riikidest pärit toodete impordi tõttu, mis võivad sisaldada selliste toimeainete jääke, mille kasutamine liidus ei ole lubatud. |
|
70 |
Kolmandaks väidab Poola Vabariik, et vahelepingu ajutine kohaldamine tekitab olulist ja pöördumatut kahju, mis toob kaasa põllumajandustootjate sissetuleku vähenemise ja erinevate põllumajandustoodete turu toimimise häire, lubades sellele turule odavamaid tooteid, mida kasvatatakse või toodetakse liidus keelatud kemikaalidega, mis toob kaasa põllumajandustegevusega tegelevate ettevõtjate pankroti. |
|
71 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et rahalist kahju ei saa – välja arvatud erandlikel asjaoludel – pidada korvamatuks, kuna rahaline hüvitis võib üldjuhul taastada kahju kannatanud isiku olukorra, mis valitses enne kahju tekkimist. Sellise kahju võib eelkõige hüvitada ELTL artiklite 268 ja 340 alusel esitatud kahju hüvitamise hagi raames (Euroopa Kohtu asepresidendi 13. aprilli 2021. aasta kohtumäärus Leedu vs. parlament ja nõukogu, C‑541/20 R, EU:C:2021:264, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
72 |
Pelk asjaolu, et liidu põllumajandustootjad peaksid konkureerima Mercosuri riikidest imporditud toodetega, isegi kui see on tõendatud, ei ole aga piisav tõendamaks – kuna puuduvad täpsemad andmed nende põllumajandustootjate rahalise olukorra kohta ja vahelepinguga kehtestatud tariifikvootide analüüs –, et need ettevõtjad ei suuda selle konkurentsiga toime tulla ja et nad on seega sunnitud oma tegevuse lõpetama (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu asepresidendi 3. juuni 2022. aasta kohtumäärus Bulgaaria vs. parlament ja nõukogu, C‑545/20 R, EU:C:2022:445, punkt 51, ning 18. septembri 2023. aasta kohtumäärus Poola vs. parlament ja nõukogu, C‑445/23 R, ECLI:EU:C:2023:703, punkt 39). |
|
73 |
Samuti ei ole Poola Vabariigi üldiste ja abstraktsete väidete – mille kohaselt tooks vahelepingu ajutine kohaldamine kaasa „ebaausa konkurentsi“ liidus saadud põllumajandustoodete suhtes, vähendades liidu põllumajandustootjate sissetulekuid ning ohustades siseturu stabiilsust ja varustuskindlust – toetuseks esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks piisava tõenäosusega olulise ja korvamatu kahju tekkimise ohu olemasolu. |
|
74 |
Sellega seoses tuleb rõhutada, et vaidlusaluse otsuse artikli 2 lõikes 1, arvestades selle põhjendust 3, on ette nähtud, et kuni võetakse vastu ja jõustub liidu eriõigusakt, millega rakendatakse partnerluslepingu ja vahelepingu kahepoolset kaitseklauslit põllumajandustoodete kohta, võib komisjon võtta rakendusmäärustega kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis on kooskõlas vahelepingu 9. peatükis ja selles otsuses sätestatud tingimustega. Selleks kohustab nimetatud otsus komisjoni tagama üksikasjaliku põllumajandustoodete turuseire, mis on tema tegevuses põllumajandussektoris püsiv element. |
|
75 |
Täpsemalt kohustab vaidlusaluse otsuse artikli 2 lõige 3 koostoimes selle põhjendusega 5 komisjoni algatama ühe või mitme liikmesriigi või asjaomases sektoris tegutseva liidu tootmisharu nimel tegutseva juriidilise isiku või ühingu taotlusel viivitamata uurimise, kui on piisavalt prima facie tõendeid, mis on saadud eelkõige käesoleva kohtumääruse eelmises punktis nimetatud üksikasjaliku turuseire käigus ning mis kinnitavad, et liidu tundlike põllumajandustoodete tootmisharule on tekitatud olulist kahju või on olulise kahju oht, sealhulgas juhul, kui selline kahju või kahju tekkimise oht on geograafiliselt koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki. |
|
76 |
Samuti annab selle otsuse artikli 2 lõige 7 komisjonile pädevuse kehtestada viivitamata ja kõhklemata ning tundlike põllumajandustoodete puhul hiljemalt 21 päeva jooksul pärast artikli 2 lõikes 3 osutatud taotluse saamist ajutised kahepoolsed kaitsemeetmed, et vältida liidu tootmisharule raskesti heastatava kahju tekkimist, sealhulgas juhul, kui selline kahju on geograafiliselt koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki. |
|
77 |
Lõpetuseks tuleks täpsustada, et vastavalt nimetatud otsuse artikli 2 lõikele 9 võib kaitsemeetmeid kehtestada juhul, kui Mercosuri riikidest pärit tooteid imporditakse liitu nii palju suuremas koguses, absoluutarvudes või liidu tootmise või tarbimisega võrreldes niivõrd palju suuremas koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab olulist kahju või on olulise kahju oht liidu tootmisharule, sealhulgas juhul, kui selline kahju või kahju tekkimise oht on geograafiliselt koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki. Selliseid meetmeid võib võtta tingimusel, et import on suurenenud vahelepingust tulenevate kohustuste, sealhulgas asjaomase toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena. Sama otsuse artikli 2 lõike 10 kohaselt võivad kaitsemeetmed seisneda asjaomaste toodete tariifi vähendamise kava ajutises peatamises või tariifisoodustuse vähendamises tagasi enamsoodustusrežiimi või baasmäära tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam. |
|
78 |
Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et vaidlusalune otsus annab komisjonile pädevuse, mis võimaldab ära hoida olulise ja korvamatu kahju tekkimist, mis tuleneb ohust toiduga kindlustatusele ning liidu põllumajandustootjate majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemisest. |
|
79 |
Lisaks ei ole Poola Vabariik esitanud vajalikke tõendeid, mis võimaldaksid piisava tõenäosusega tuvastada, et vaidlusalune otsus kui selline tooks enne kohtuasjas C‑460/26 menetlust lõpetava kohtuotsuse kuulutamist kaasa põllumajandustoodete siseturul ausa konkurentsi sellise olulise häire, mis võiks põhjustada liidu põllumajandustootjate pankroti, ning a fortiori ei ole võimalik hinnata selle kahju ulatust, mis on tema sõnul ettenähtav enne selle kohtuotsuse kuulutamist. |
|
80 |
Nimelt piirdub Poola Vabariik abstraktse kinnitusega, et vahelepingu ja liidu põllumajandustootjate majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemise vahel on seos. Selle liikmesriigi esitatud teave ei võimalda aga kindlaks teha, kas väidetavad muutused põllumajandustoodete turul on tingitud vahelepingu ajutisest kohaldamisest või muudest turuelementidest, nagu energiahindade kõikumine, kõrged väetisekulud, konkurents kolmandatest riikidest, mis ei ole Mercosuri riigid, või klientide eelistused. |
|
81 |
Järelikult ei saa vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist vastavalt käesoleva kohtumääruse punktis 47 viidatud kohtupraktikale kohaldada, kuna Poola Vabariik ei ole piisavalt tõendanud, et vahelepingu ajutine kohaldamine kuni menetlust lõpetava kohtuotsuse kuulutamiseni kohtuasjas C‑460/26 võib piisava tõenäosusega põhjustada olulist ja korvamatut kahju. |
|
82 |
Sellest tuleneb, et see liikmesriik ei ole tõendanud kiireloomulisust, mis õigustaks vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist. |
|
83 |
Arvestades ajutiste meetmete kohaldamise tingimuste kumulatiivsust, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja analüüsida fumus boni iuris’e ja huvide kaalumisega seotud tingimusi. |
|
84 |
Vastavalt kodukorra artiklile 137 tehakse otsus kohtukulude kohta kohtuotsuses või -määruses, millega lõpetatakse menetlus. |
|
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohtu asepresident määrab: |
|
|
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: poola.