<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-159/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0159</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:198">EU:C:2022:198</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Ćapeta ettepanek – Kohtuasi C‑159/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Taani (KPN <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Feta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Tamara Ćapeta</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220317">17. märtsil 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑159/20</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Taani Kuningriik</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste täitmata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1151/2012</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 1 lõige 1, artiklid 4 ja 13</KEYWORD><KEYWORD>Kaitstud päritolunimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> kasutamine Taanis toodetud juustu kohta, mis on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikli 4 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Lojaalse koostöö põhimõte</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jälle feta. Nii võib tutvustada käesolevat kohtuasja Euroopa Liidu õiguse üliõpilastele, kuna tegu on vähemalt neljanda osaga sellest, mida on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>feta saagaks<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt sellega seoses O’Connor, B. ja Kireeva, I, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>What’s in a name? The „feta<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> cheese saga“, <HT TYPE="ITALIC">International Trade Law &amp; Regulation</HT>, 9. kd, 2003, lk 110.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas palub Euroopa Komisjon, olles esitanud hagi ELTL artikli 258 alusel, Euroopa Kohtul tuvastada, et Taani Kuningriik on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad määruse nr 1151/2012<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121121">21. novembri 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="343" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 343, lk 1</REF.DOC.OJ>). Seda määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20211202">2. detsembri 2021. aasta</DATE> määrusega (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="435" PAGE.FIRST="262" DATE.PUB="2021">ELT 2021, L 435, lk 262</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artiklist 13, sellega, et ta ei ole ära hoidnud ega lõpetanud nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> kasutamist juustu kohta, mis on toodetud Taanis kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Samuti väidab komisjon, et Taani Kuningriik on rikkunud lojaalse koostöö kohustust, mis tuleneb kas ELL artikli 4 lõikest 3 üksi või koostoimes määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõigetega 1 ja 4.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Feta on sellise juustu liik, mida valmistatakse traditsiooniliselt lambapiimast või lamba‑ ja kitsepiimast Kreeka eri piirkondades. Neile, kes soovivad feta kohta rohkem teada, viitan poeetilisele kirjeldusele, mis on pärit kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomerilt, kuna ma ise ei oleks osanud seda paremini sõnastada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Canadane Cheese Trading ja Kouri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:311">EU:C:1997:311</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas on oluline, et alates 2002. aastast on feta liidu õiguse kohaselt registreeritud kaitstud päritolunimetusena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="20021014">14. oktoobri 2002. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1829/2002, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 lisa seoses nimetusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="277" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 277, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/37, lk 195).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euroopa Liit on reguleerinud toodete kaitset nende geograafilise päritolu põhjal nii põllumajandustoodete ja toidu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt käesoleva ettepaneku 3. joonealune märkus.</P></NOTE> kui ka veinide,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="671" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 671</REF.DOC.OJ>). Seda määrust on viimati muudetud määrusega 2021/2117.</P></NOTE> kangete alkohoolsete jookide<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20190417">17. aprilli 2019. aasta</DATE> määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="130" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 130, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja aromatiseeritud veinitoodete<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="084" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 84, lk 14</REF.DOC.OJ>). Seda määrust on viimati muudetud määrusega 2021/2117. Vt samuti käesoleva ettepaneku 28. joonealune märkus.</P></NOTE> osas. Põllumajandustoodete ja toidu ning veinide kaitse põhineb mõistetel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kaitstud päritolunimetus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kaitstud geograafiline tähis<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>, kangete alkohoolsete jookidega ja aromatiseeritud veinitoodetega seoses aga on kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>geograafiline tähis<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kaitstud päritolunimetus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> tähistab toote kvaliteedi ja teatava geograafilise piirkonna vahelist erilist seost, mis on tugevam kui kaitstud geograafiline tähis, sest kõik tootmisetapid ja olulised koostisosad peavad olema pärit määratletud geograafilisest piirkonnast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt määrus nr 1151/2012, artikli 5 lõiked 1 ja 2. Veinide kohta vt määrus nr 1308/2013, artikli 93 lõike 1 punktid a ja b.</P></NOTE> Peale Kreekaga seotud kaitstud päritolunimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> võib näiteks tuua kaitstud päritolunimetused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Parmigiano Reggiano<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> Itaalias, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Champagne<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> Prantsusmaal ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Paški sir<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> Horvaatias, kui nimetada vaid mõnda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Feta registreeriti kaitstud päritolunimetusena alles pärast rida kohtuasju, milles mitu liikmesriiki olid sellele vastu. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Feta saaga<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> algas aga veel varem. Esimene kohtuasi oli seotud eelotsusetaotlusega, mis puudutas küsimust, kas liidu vaba liikumise eeskirjadega on kooskõlas Kreeka meetmed, mis takistavad Kreekas Taanist pärit feta nimetust kandva juustu turustamist. See eelotsusetaotlus võeti siiski tagasi, enne kui Euroopa Kohus sai otsuse teha.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="19970808">8. augusti 1997. aasta</DATE> määrus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Canadane Cheese Trading ja Kouri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:393">EU:C:1997:393</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Ent vt kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Canadane Cheese Trading ja Kouri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:311">EU:C:1997:311</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teine kohtuasi oli Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi tühistamishagi komisjoni määruse peale, millega 1996. aastal registreeriti feta kaitstud päritolunimetusena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Komisjoni <DATE ISO="19960612">12. juuni 1996. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1107/96 geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="148" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, L 148, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/19, lk 176), niivõrd kui selles registreeriti nimetus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> kaitstud päritolunimetusena.</P></NOTE> Euroopa Kohus rahuldas oma otsusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt <DATE ISO="19990316">16. märtsi 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taani jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑289/96, C‑293/96 ja C‑299/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:141">EU:C:1999:141</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> selle hagi, tühistades määruse põhjendusel, et komisjon ei olnud võtnud selle hindamisel, kas tegu on üldnimetusega, arvesse kõiki nõutavaid asjaolusid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <DATE ISO="19990316">16. märtsi 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taani jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑289/96, C‑293/96 ja C‑299/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:141">EU:C:1999:141</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kolmandas kohtuasjas aga jättis Euroopa Kohus rahuldamata tühistamishagi, mille olid esitanud Taani Kuningriik ja Saksamaa Liitvabariik määruse nr 1829/2002 peale, millega komisjon oli kaitstud päritolunimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> pärast uut läbivaatamist uuesti registreerinud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20051025">25. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa ja Taani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑465/02 ja C‑466/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:636">EU:C:2005:636</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 1151/2012 põhjal tähendab feta registreerimine kaitstud päritolunimetusena seda, et seda nimetust saab kasutada üksnes niisuguse juustu kohta, mis on pärit teatavast geograafilisest piirkonnast Kreekas ja vastab määruses nr 1829/2002 ette nähtud tootekirjeldusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et hoida ära või lõpetada registreeritud kaitstud päritolunimetuste ebaseaduslik kasutamine oma territooriumil. Komisjon, keda toetavad Kreeka Vabariik ja Küprose Vabariik, väidab, et Taani Kuningriik on seda kohustust rikkunud, kuna ta ei ole hoidnud ära ega lõpetanud nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> kasutamist Taanis valmistatud juustu kohta, mis oli mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik ei eitagi, et ta ei hoia ära ega lõpeta oma territooriumil nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> kasutamist tootjate poolt, kui nende tooted on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Küll aga on ta seisukohal, et määrus nr 1151/2012 on kohaldatav üksnes Euroopa Liidus müüdavate toodete kohta ega hõlma eksporti kolmandatesse riikidesse. Seepärast ei kujuta nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kasutamine Taanis toodetud juustu kohta, mis on mõeldud ainult eksportimiseks kolmandate riikide turgudele, kus nimetus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ei ole rahvusvahelise kokkuleppe alusel kaitstud, endast määruse nr 1151/2012 rikkumist. Niisiis ei rikuta sellega, kui nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kasutamist eksporditava juustu kohta ei hoita ära ega lõpetata, määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustust, sest niisugust kohustust sellest sättest ei tulenegi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Sisuliselt käib käesolevas asjas peamine vaidlus poolte vahel selle üle, kas asjakohased liidu õigusnormid keelavad kasutada nimetust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete kohta, mida ei valmistata feta kui registreeritud kaitstud päritolunimetusega seotud tootekirjelduse kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selguse huvides olgu märgitud, et see vaidlus ei käi liidu pädevuse üle. Taani Kuningriik ei väida, et Euroopa Liit ei ole pädev võtma vastu õigusakte, mille eesmärk on keelata nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kasutamine eksporditavate toodete kohta. Ta väidab vaid seda, et praegu kehtivates õigusaktides ei ole liidu seadusandja otsustanud niisugust kasutamist keelata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb Euroopa Kohtul käesolevas asjas tõlgendada määruse nr 1151/2012 reguleerimisala ulatust. See eeldab arusaamist geograafiliste tähiste, täpsemalt aga kaitstud päritolunimetuste kaitse aluspõhjusest ja eesmärgist, mida liidu seadusandja on silmas pidanud. Käesolevas asjas on tulnud esile ka olulisi küsimusi, mis puudutavad ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet liikmesriigi kohustuste rikkumise peale esitatud hagide kontekstis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Käesoleva asja lahendamiseks tuleb Euroopa Kohtul tõlgendada määrust nr 1151/2012. Selle artiklis 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, mis kuulub I jaotisse (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>), on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva määruse eesmärk on aidata põllumajandustoodete ja toidu tootjail teavitada ostjaid ja tarbijaid toodete omadustest ja nende toodete ja toidu põllumajandusliku tootmise viisidest, et seeläbi tagada:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ausad konkurentsitingimused neile põllumajandusettevõtjaile ja põllumajandustoodete ja toidu tootjaile, kelle toodetel ja toidul on omadusi ja tunnuseid, mis tõstavad toote väärtust;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tarbijaile usaldusväärse teabe kättesaadavus selliste toodete kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>intellektuaalomandi õigustest kinnipidamine ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>siseturu terviklikkus.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Käesolevas määruses sätestatud meetmed on ette nähtud põllumajanduse ja töötlemise ning kvaliteettoodangut andvate põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamiseks, aidates seeläbi saavutada maaelu arengu poliitika eesmärke.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Määruse nr 1151/2012 artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, mis kuulub selle määruse II jaotisse (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Kaitstud päritolunimetused ja geograafilised tähised<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>), on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kava eesmärk on aidata ühe geograafilise piirkonnaga seotud toodete tootjaid selle kaudu, et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kindlustada nende toodete kvaliteedi eest õiglane tasu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tagada liidu territooriumil nimetustele ühetaoline kaitse intellektuaalomandiõiguse vormis;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>anda tarbijatele selget teavet toote väärtust tõstvate omaduste kohta.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Määruse nr 1151/2012 artikli 13 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Kaitse<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, mis kuulub samuti selle määruse II jaotisse, asjasse puutuval ajal kehtinud redaktsioonis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Määrust nr 1151/2012 muudeti määrusega 2021/2117. Muu hulgas tehti sellega muudatusi määruse nr 1151/2012 artikli 13 teksti, need aga ei ole käesoleva asja seisukohast siiski olulised.</P></NOTE> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="013.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Registreeritud nimetusi kaitstakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära, nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>stiil<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>liik<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>meetod<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>toodetud nagu<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>imitatsioon<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="5"?><P>Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus‑ ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui Kreeka ametiasutused olid esitanud kaebused, saatis komisjon <DATE ISO="20180126">26. jaanuaril 2018</DATE> Taani Kuningriigile ELTL artikli 258 kohaselt märgukirja, milles ta märkis oma seisukoha, et kuna Taani ei ole hoidnud ära ega lõpetanud Taani tootjate poolt nimetust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> kandva juustu eksporti kolmandatesse riikidesse, olgugi et see juust ei vasta määruses nr 1829/2002 ette nähtud feta tootekirjeldusele, on Taani rikkunud liidu õigust, nimelt ELL artiklit 4 ja määruse nr 1151/2012 artiklit 13.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik vastas sellele märgukirjale <DATE ISO="20180321">21. märtsil 2018</DATE> ja vaidles komisjoni argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20190125">25. jaanuaril 2019</DATE> Taani Kuningriigile põhjendatud arvamuse, paludes tal lõpetada väidetavad ELL artikli 4 lõike 3 ja määruse nr 1151/2012 artikli 13 rikkumised kahe kuu jooksul alates selle põhjendatud arvamuse saamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik vastas põhjendatud arvamusele <DATE ISO="20190322">22. märtsil 2019</DATE> ja jäi kindlaks oma seisukohale, et väited rikkumiste kohta ei ole põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20200408">8. aprillil 2020</DATE> Euroopa Kohtule ELTL artikli 258 alusel hagi. Ta palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><PARAG IDENTIFIER="258.001"><NO.PARAG>1)</NO.PARAG><ALINEA>tuvastada, et kuna Taani Kuningriik ei ole hoidnud ära ega lõpetanud registreeritud nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> kasutamist Taani tootjate poolt tähistamaks juustu, mis ei vasta tootekirjeldusele määruses nr 1829/2002, on ta rikkunud määruse nr 1151/2012 artiklist 13 tulenevaid kohustusi;</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="258.002"><NO.PARAG>2)</NO.PARAG><ALINEA>tuvastada, et kuna Taani Kuningriik on lubanud Taani tootjatel toota ja müüa feta jäljendusi, on ta rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad ELL artikli 4 lõikest 3 koosmõjus määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4; ning</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="258.003"><NO.PARAG>3)</NO.PARAG><ALINEA>mõista kohtukulud välja Taani Kuningriigilt.</ALINEA></PARAG></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kostja vastuses, mis on esitatud <DATE ISO="20201006">6. oktoobril 2020</DATE>, palub Taani Kuningriik Euroopa Kohtul:</TXT><P>1) jätta käesolev hagi tervikuna põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja</P><?PAGE NO="6"?><P>2) mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Komisjon ja Taani Kuningriik esitasid ka repliigi ja vasturepliigi vastavalt <DATE ISO="20201201">1. detsembril 2020</DATE> ja <DATE ISO="20210129">29. jaanuaril 2021</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu president andis <DATE ISO="20200908">8.</DATE> ja <DATE ISO="20200918">18. septembri 2020. aasta</DATE> määrusega Kreeka Vabariigile ja Küprose Vabariigile loa astuda käesolevas asjas komisjoni nõuete toetuseks menetlusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kohtuistungit ei taotletud ega peetud. Euroopa Kohus esitas komisjonile, Taani Kuningriigile, Kreeka Vabariigile ja Küprose Vabariigile Euroopa Kohtu kodukorra artikli 61 lõike 1 alusel küsimused kirjaliku vastuse saamiseks. Kõik nimetatud menetlusosalised andsid nendele küsimustele õigel ajal kirjalikud vastused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene etteheide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1151/2012 artiklit 13</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tähele panna, et määrus nr 1151/2012 ei sisalda sätet, milles oleks sõnaselgelt märgitud, et see on kohaldatav kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes. Seetõttu ei ole ilmne, kas seda määrust saab tõlgendada niisugusele ekspordile kohaldatavana või mitte. Eraldiseisvatena ja ilma et see piiraks minu järgnevat analüüsi, näivad komisjoni ja Taani Kuningriigi seisukohad selles küsimuses mulle ühtviisi mõistlikud. Seega on võimalik tõlgendada määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõiget 3 kahel viisil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Need kaks vastanduvat arusaama määrusest nr 1151/2012 näivad tulenevat erinevast tõlgendusraamistikust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tõlgendusraamistikud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kirjeldaksin komisjoni vaatenurka nii, et selles toonitatakse intellektuaalomandi kaitse tähtsust ja kaitstud päritolunimetusi peetakse kohalike kogukondade väärtuste toetamiseks vajalikuks. Viitan sellele vaatenurgale kui intellektuaalomandist lähtuvale tõlgendusraamistikule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik aga lähtub oma arusaamas määrusest nr 1151/2012 kaubanduse liberaliseerimise perspektiivist. Minu arusaama kohaselt tugineb see tõlgendusraamistik loogikale, et kaubandus on põhimõtteliselt hea ja seepärast ei tohiks seda takistada. Kaubandustõkkeid võib lubada, kuid neid tuleb näha kui erandit, mitte kui reeglit. Viitan sellele vaatenurgale kui kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvale tõlgendusraamistikule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Vaevalt on Taani seisukoht üllatav. Nimelt on feta nimetust kandvat juustu Taanis toodetud ja eksporditud alates 1960. aastatest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt määrus nr 1829/2002, põhjendus 11.</P></NOTE> See eelnes feta registreerimisele kaitstud päritolunimetusena 2002. aastal. Näib koguni, et stiimul eksportida juustu nimetusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> oli olemas liidu eksporditoetuste tulemusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt määrus nr 1829/2002, põhjendus 32.</P></NOTE> Erinevalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>fetast<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, mida kaitseb tänapäeval kaitstud päritolunimetus, valmistatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Taani fetat<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> lehmapiimast, kasutades teistsuguseid<?PAGE NO="7"?> valmistusviise. Taani tootjad ja teised <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ebaehtsa feta<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> – kasutan selle kohta niisugust nimetust – tootjad konkureerivad ehtsa feta tootjatega kolmandate riikide turgudel, kus nimetus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> ei ole kaitstud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nimetatud kaks erinevat tõlgendusvaatenurka annavad ainest eri argumentideks, mida komisjon ja Taani Kuningriik on käesolevas asjas esitanud, ja viivad lahkarvamuseni selle üle, mida käesolev kohtuasi õigupoolest käsitleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Taani Kuningriigi jaoks käib vaidlus liidu seadusandja kavatsuse üle, mis Taani sõnul ei olnud määruse nr 1151/2012 vastuvõtmise ajal hoida ära <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>ebaehtsa feta<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> eksporti kolmandatesse riikidesse. Seepärast ei saa käsitada seda määrust nii, et see keelab Taani (või teistel) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>ebaehtsa feta<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> tootjatel konkureerida sobivatel rahvusvahelistel turgudel (nendel, kus feta ei ole kaitstud). Sel põhjendusel on Taani Kuningriik seisukohal, et tal ei olnud kohustust niisugust eksporti ära hoida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjoni jaoks, keda toetavad Kreeka Vabariik ja Küprose Vabariik menetlusse astujatena, käib vaidlus selle üle, et Taani tootjad on ebaseaduslikult kasutanud nimetust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Nende vaatenurgast ei ole toote sihtkoht väidetava rikkumise tuvastamisel oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Menetlusosalised on põhjendanud oma seisukohti tavapäraste argumentidega, mis põhinevad vaidlusaluse õigusakti sõnastusel, kontekstil, eesmärkidel ja kujunemislool, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikas kasutatud lähenemisviisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fundación Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida Queso Manchego</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑614/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:344">EU:C:2019:344</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Demonstreerin järgmiseks, et kummagi poole tõlgendusraamistikus käsitletuna näivad need argumendid nende poolte jaoks veenvad või vähemalt suuresti veenvad. Põhjus on selles, et kumbki pool on valinud need argumendid, mis tema tõlgendusraamistikku kõige paremini sobivad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb Euroopa Kohtul käesolevas asjas minu arvates mitte kaaluda argumente ja nende vahel valida, vaid valida kahe tõlgendusraamistiku vahel. See raamistik, mis Euroopa Kohtu arvates paremini sobib<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt sellega seoses Dworkin, R., <HT TYPE="ITALIC">Law’s Empire</HT>, Harvard University Press, Cambridge, 1986. Kuigi ma olen skeptiline Dworkini ettepaneku suhtes, mis puudutab ühe õige õigusliku vastuse olemasolu, veenab mind tema idee, et parima sobivuse otsing on üks põhimõtteid, millest kohtunikud peaksid juhinduma.</P></NOTE> põhimõtetega, millel rajaneb päritolunimetuste kaitse, on raamistik, mille argumendid peavad jääma peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kuna pooled on kasutanud oma argumente eri tõlgendusraamistikes, ei ole need argumendid alati teineteist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kõnetanud<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. Siiski on üks või teine pool kohati esitanud argumente ka teise poole kasutatud tõlgendusraamistikus. Võtan kokku poolte kõige asjakohasemad argumendid, süstematiseerides need tavapärastesse kategooriatesse, mis on seotud sõnastuse, konteksti, eesmärkide ja seadusandliku kujunemislooga, samuti Euroopa Kohtu praktikaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Pean vajalikuks selgitada, et mõni argument võiks liigituda rohkem kui ühte kategooriasse. Lihtsustamise huvides olen paigutanud need argumendid sellesse kategooriasse, mis on minu arusaama järgi kõige asjakohasem.</P></NOTE> Seejärel esitan oma seisukoha küsimuses, millist vaatenurka Euroopa Kohus peaks eelistama, ja selgitan, miks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Hoiatades, et annan järgneva kohta juba ette mõista, märgin kohe algul, et minu eelistus kuulub sellele tõlgendusraamistikule, mida pooldavad komisjon ja menetlusse astujad. Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku nõustuda komisjoni väitega, et Taani Kuningriik on jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenevad määruse nr 1151/2012 artiklist 13.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide süstematiseerimine ja hindamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sõnastusel põhinevad argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Komisjon tugineb määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 sõnastusele, milles on ette nähtud registreeritud nimetuste kaitse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/><HT TYPE="ITALIC">otsese või kaudse</HT><QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> kasutamise eest. Samuti tugineb ta artikli 13 lõike 3 sõnastusele, millest nähtuvalt tekivad liikmesriikide kohustused juhul, kui registreeritud nimetust kasutatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>asjaomases liikmesriigis <HT TYPE="ITALIC">toodetava</HT> või turustatava<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> toote kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Komisjoni arvates selgub nendest sätetest, et liikmesriigid peavad tagama kaitse registreeritud nimetuste, nagu on kaitstud päritolunimetused, kasutamise eest kahte liiki olukordades: esiteks juhul, kui tooted, mille kohta kasutatakse selliseid nimetusi, on toodetud nende territooriumil, ja teiseks juhul, kui nende territooriumil turustatakse teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit tooteid, mille kohta ebaseaduslikult kasutatakse registreeritud nimetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik ei pea määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõiget 3 sama selgeks kui komisjon. Tema väitel ei ole see, et nimetatud säte käsitleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>asjaomases liikmesriigis toodetava[id] või turustatava[id]<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> tooteid, iseenesest piisav selleks, et määrata selle määruse reguleerimisala. Ebaseadusliku kasutamise esinemine, mis tuleb selle sätte kohaselt ära hoida, oleneb sellest, kas juust on mõeldud turustamiseks siseturul või eksportimiseks kolmandatesse riikidesse. Taani Kuningriik on komisjoniga nõus, et kaitse tuleb anda juba tootmise hetkel, kuid üksnes siis, kui kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetust kasutatakse sel hetkel ebaseaduslikult. Registreeritud nimetuste kasutamine toodetel, mis on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, ei ole aga ebaseaduslik. Seetõttu ei ole ka kohustust hoida ära nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> kasutamine juustu kohta, mis toodetakse Taanis, kuid on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Kui liidu seadusandja kavatsus oleks olnud hõlmata määrusesse nr 1151/2012 ka eksport kolmandatesse riikidesse, oleks ta pidanud seda sõnaselgelt täpsustama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvas tõlgendusraamistikus on selline argument veenev. Sellise nimetuse keelamine, mille all eksporditavat toodet turustatakse, kujutab endast kaubandustõket.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Esimeses feta kohta käivas kohtuasjas, mis puudutas Kreeka meetmeid, mis takistasid Taanist pärit feta nimetust kandva juustu turustamist, asus kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer seisukohale, et niisugune meede kujutab endast kaupade vaba liikumise takistust, mistõttu kohalduvad sellele liidu eeskirjad, mis keelavad impordi suhtes samaväärset mõju avaldavad meetmed (nüüd ELTL artikkel 34). Kohtujurist arvas siiski, et niisugused meetmed, olgugi et need on kaubandustõke, on põhjendatavad tööstus‑ ja kaubandusomandi kaitsega. Vt käesoleva ettepaneku 11. joonealune märkus.</P></NOTE> Seepärast võib nõustuda, et kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvas tõlgendusraamistikus ei saa niisugust tõket ette näha vihjamisi, vaid see peab olema sõnaselgelt ette nähtud, ning selleks, et olla õiguspärane, peab see olema ka põhjendatud ja proportsionaalne. Taani Kuningriik põhjendab oma argumenti, mille kohaselt peab eksport kolmandatesse riikidesse olema sõnaselgelt nimetatud, õiguskindluse põhimõttega. Ta väidab, et võttes arvesse tagajärgi nendele, kes ekspordivad juustu nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> all, peab niisuguse eksportimise keeld olema määruse nr 1151/2012 sätete põhjal selge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Püüdes käsitleda selliseid argumente kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvas tõlgendusraamistikus, väidab komisjon, et tema tõlgendus, mille kohaselt tuleb nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> kasutamine ära hoida ka juhul, kui toode on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, ei kujuta endast ekspordikeeldu, sest Taani tootjad saavad jätkuvalt seda juustu eksportida; nad<?PAGE NO="9"?> lihtsalt ei saa kasutada selle kohta nimetust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Ent isegi kui tegu ei ole ekspordikeeluga, on selle nimetuse kasutamise keelamine siiski eksporditõke. Seetõttu ei ole komisjoni argument kaubanduse liberaliseerimisest lähtuva tõlgendusraamistiku vaatenurgast veenev.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Omaenda tõlgendusraamistikust lähtuvalt vastates aga iseloomustab komisjon seda, et Taani Kuningriik arvab välja ekspordi kolmandatesse riikidesse, kui katset seada sisse erand määruse nr 1151/2012 sõnastusest. Intellektuaalomandist lähtuva tõlgendusraamistiku vaatenurgast on selge, et see sõnastus keelab igasuguse kaitstud päritolunimetustena registreeritud nimetuste kasutamise. Seetõttu näib kolmandatesse riikidesse eksportimise sõnaselge väljaarvamine sellest vaatenurgast liigne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kontekstil põhinevad argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt hõlmab liidu õiguse sätte üldise ülesehituse ja konteksti hindamine muu hulgas sama õigusakti teisi sätteid ja muid õigusakte, mis on kõnealuse õigusaktiga mingil olulisel moel seotud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt nt <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fundación Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida Queso Manchego</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑614/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:344">EU:C:2019:344</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mõlemad pooled tuginevad oma seisukohti põhjendades teistele määruse nr 1151/2012 sätetele, samuti teistele nendega seotud liidu õigusaktidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Muu hulgas väidab Taani Kuningriik, et kui määrus nr 1151/2012 on ise seotud ekspordiga, on liigsed selle määruse põhjendused 20 ja 27, milles on viidatud vajadusele mehhanismide järele, mis kaitseksid liidu päritolunimetusi rahvusvahelisel tasandil Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu ja kirjutades alla kahe‑ või mitmepoolsetele rahvusvahelistele kokkulepetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Määruse nr 1151/2012 põhjenduse 20 asjakohases osas on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>Tuleks ette näha, et päritolunimetused ja geograafilised tähised töötatakse välja liidu tasandil ning edendatakse mehhanismide loomist nende kaitseks kolmandates riikides Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raamistikus või mitme- ja kahepoolsete lepingutega, panustades seeläbi toodete kvaliteedi ja nende tootmisviisi tunnustamisse kui täiendavat väärtust andvasse tegurisse.<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> Peale selle on määruse nr 1151/2012 põhjenduses 27 märgitud, et liit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>peab oma kaubanduspartneritega läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle, sealhulgas päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsmist käsitlevate lepingute üle<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> ning et nimetuste kaitsmise ja nende kasutamise viiside kontrollimiseks võib nimetused kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.</P></NOTE> Komisjon seevastu on arvamusel, et neidsamu põhjendusi ei saa tõlgendada nii, et rahvusvahelisi kokkuleppeid on vaja tagamaks, et liidu tootjad ei riiva liidu jõupingutusi kaitsta kaitstud päritolunimetusi rahvusvahelisel tasandil. Niisuguseid kokkuleppeid on vaja selleks, et kaitsta liidu kaitstud päritolunimetustega toodete tootjaid ebaehtsate toodete eest, mida turustavad välismaistel turgudel välismaised tootjad. See, kuidas Taani Kuningriik neid põhjendusi tõlgendab, on komisjoni sõnul vastuolus nende põhjenduste eesmärgiga ja ajendab liikmesriike neid kokkuleppeid riivama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Küprose Vabariik, kes toetab komisjoni intellektuaalomandist lähtuvas tõlgendusraamistikus, viitab määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõikele 2. Selles on sätestatud, et kaitstud päritolunimetused ei muutu üldnimetuseks. Küprose Vabariik märgib, et see säte ei piirdu vaid liidu territooriumiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Laiemat konteksti silmas pidades tugineb Taani Kuningriik teistele liidu meetmetele, mis on seotud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsega veinide, kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud veinitoodete osas. Ta juhib tähelepanu, et need meetmed sisaldavad sätteid, milles on otseselt viidatud kolmandatesse riikidesse eksportimisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Veinide osas vt määrus nr 1308/2013, eelkõige artikkel 89, artikli 119 lõige 1 ja artikli 122 lõige 4. Kangete alkohoolsete jookide osas vt määrus 2019/787, artikli 1 lõige 2 ja põhjendus 7. Aromatiseeritud veinitoodete osas vt määrus nr 251/2014, artikli 1 lõige 3 ja põhjendus 6.</P></NOTE> Seega soovis liidu seadusandja määruses nr 1151/2012 niisugust sõnaselget viidet ära jättes ilmselgelt mitte hõlmata<?PAGE NO="10"?> selle määruse reguleerimisalasse eksporti kolmandatest riikidest. Komisjoni ja menetlusse astujate sõnul aga saab niisuguse ekspordi otsest nimetamist nendes õigusaktides seletada nende õigusaktide laiema kohaldamisalaga. Erinevalt määrusest nr 1151/2012 hõlmavad need ka toodetega seotud nõudeid. Samuti ei ole viiteid ekspordile kolmandatesse riikidesse asjakohastes jagudes, mis käsitlevad geograafilisi tähiseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Veinide kohta vt määrus nr 1308/2013, artiklid 93–111. Kangete alkohoolsete jookide kohta vt määrus 2019/787, artiklid 21–42. Aromatiseeritud veinitoodete osas paigutati selliste toodete geograafiliste tähiste kaitsega seotud sätted määruses 2021/2117 kehtestatud muudatustega määruse nr 1151/2012 kohaldamisalasse (vt määrus 2021/2117, artikkel 3 ja põhjendus 77). Määruse nr 251/2014 sätted käsitlevad nüüd ainult aromatiseeritud veinitoodete määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist ning viiteid kolmandatesse riikidesse eksportimisele ei ole muudetud.</P></NOTE> Järelikult ei saa seda, et nendes õigusaktides on eksporti kolmandatesse riikidesse sõnaselgelt nimetatud, kasutada argumendina, et selle nimetamata jätmine määruses nr 1151/2012 tähendab, et see määrus ei ole niisuguse ekspordi suhtes kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Intellektuaalomandist lähtuvasse tõlgendusraamistikku astudes väidab Taani Kuningriik, et teised liidu meetmed intellektuaalomandiõiguste valdkonnas sisaldavad otseseid sätteid kolmandatesse riikidesse eksportimise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Nagu on märkinud Taani Kuningriik, kuuluvad niisuguste meetmete hulka nõukogu <DATE ISO="20011212">12. detsembri 2001. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="003" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 3, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142), artikli 19 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20151216">16. detsembri 2015. aasta</DATE> direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="336" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 336, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 10 lõike 3 punkt c, artikli 11 punkt b ja artikli 16 lõike 5 punkt b; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="154" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 154, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 9 lõike 3 punkt c, artikli 10 punkt b ja artikli 18 lõike 1 punkt b.</P></NOTE> Kui määrust nr 1151/2012 tuleb kohaldada ekspordile kolmandatesse riikidesse, oleks tulnud seda seal ka mainida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Laiemas kontekstis tugineb komisjon määrusele nr 608/2013,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130612">12. juuni 2013. aasta</DATE> määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 181, lk 15</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> milles on ette nähtud ühetaoline intellektuaalomandiõiguste (sealhulgas kaitstud päritolunimetuste kaitse) tolliprotseduurides, sealhulgas juhul, kui tooted on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Selle määruse kohaselt võivad tolliasutused näiteks hävitada intellektuaalomandiõigusi rikkuva kauba. See hõlmab ekspordiks mõeldud ebaehtsate kaitstud päritolunimetustega tähistatud kaupa, mis argumendina toetab keeldu, mille kohaselt ei tohi kasutada registreeritud nimetusi liidus valmistatud ja kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud toodetel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eesmärkidel põhinevad argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Igal liidu õigusaktil on – või vähemalt võib seda käsitada nii, et sellel on – mitu eesmärki. Määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikes 1 ja artiklis 4 on loetletud mitu eesmärki. Nii on pooled eri tõlgendusraamistikest lähtudes toonitanud selle määrusega taotletavaid eesmärke, mis on seotud kas tarbijakaitse või intellektuaalomandi kaitsega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik asetab rõhu eesmärgile tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine. Selleks tugineb ta määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikele 1, milles on sätestatud, et üks selle määruse eesmärke on aidata tootjail teavitada tarbijaid toodete omadustest. Koostoimes määruse nr 1151/2012 põhjendustega 2, 29 ja 40<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Määruse nr 1151/2012 põhjenduses 2 on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>Liidu kodanikud ja tarbijad ootavad aina paremat kvaliteeti ning suureneb ka traditsiooniliste toodete nõudlus. Samuti on nad huvitatud liidu põllumajandustootmise mitmekesisuse säilimisest. See tekitab nõudluse teatavate kindlate omadustega, eelkõige selge geograafilise päritoluga põllumajandustoodete ja toidu järele.<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> Sama määruse põhjenduse 29 asjakohases osas on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>Registrisse kantud nimetused peaksid olema kaitstud, eesmärgiga tagada, et neid kasutataks ausalt ja et vältida tarbijate eksitamise võimalusi.<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> Peale selle on põhjenduses 40 märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>Selleks et vältida registreeritud nimetuste väärkasutamist või tavasid, mis võivad tarbijaid eksitada, peaks registreeritud nimetuste kasutamisõigus olema reserveeritud.<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/></P></NOTE> on Taani Kuningriigi sõnul selge, et selles määruses on<?PAGE NO="11"?> peetud silmas tarbijaid siseturul. Kuna väljaspool liitu turustatavad tooted ei anna tootealast teavet tarbijatele siseturul, ei aita määruse nr 1151/2012 tõlgendamine nii, et see viitab ekspordile kolmandatesse riikidesse, kaasa selle eesmärgi saavutamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustu sellega, et määruse nr 1151/2012 ainus või peamine eesmärk on kaitsta liidu tarbijaid. Vastupidi, komisjon väidab, et üks kõige tähtsamaid määruse nr 1151/2012 eesmärke on kaitsta kaitstud päritolunimetustel põhinevate intellektuaalomandiõiguste omajaid. Nende õigused on kaitstud vaid siis, kui määrust nr 1151/2012 tõlgendatakse nii, et see on kohaldatav ka kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes. Niisuguse kaitse eesmärk on tagada kaitstud päritolunimetusega toodete tootjatele aus konkurents. See on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajandusega tegelevate inimeste isikutulu suurendamise teel<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, nagu on ette nähtud ELTL artiklis 39. Komisjon juhib tähelepanu, et määruse nr 1151/2012 õiguslik alus on koos ELTL artikliga 118, mis puudutab intellektuaalomandiõigusi, ka ELTL artikli 43 lõige 2, milles on ette nähtud liidu pädevus võtta meetmeid ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Peale selle tugineb Taani Kuningriik veel ka määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõike 1 punktile d, mille kohaselt on üks selle määruse eesmärke siseturu terviklikkus. Ta käsitab seda sätet nii, et määrus nr 1151/2012 käsitleb siseturgu, mitte kolmandate riikide turgusid. Komisjon on niisugustele argumentidele vastates märkinud, et õigupoolest ohustab liidus registreeritud kaitstud päritolunimetuste ebaseaduslik kasutamine kolmandate riikide turgudel eesmärki kaitsta siseturu terviklikkust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Seadusandlikul kujunemislool põhinevad argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik väidab, et parlament tegi seadusandliku menetluse käigus ettepaneku lisada algul kavandatud määruse nr 1151/2012<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20101210">10. detsembri 2010. aasta</DATE> ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta, KOM(2010) 733 lõplik. Algul välja pakutud artikli 13 lõige 3 oli sõnastatud selles ettepanekus järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>Eeskätt artikli 42 punktis a osutatud tootjarühmade taotlusel võtavad liikmesriigid vajalikke haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära ja lõpetada kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/></P></NOTE> artikli 13 lõikesse 3 veel üks lõik. Väljapakutud lõik oli järgmine: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Et liidus ei turustataks <HT TYPE="ITALIC">ega eksporditaks kolmandatesse riikidesse tooteid</HT>, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määrusega, antakse komisjonile volitused võtta artikli 53 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et määratleda liikmesriikide sellekohased rakendatavad meetmed.<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20110712">12. juuli 2011. aasta</DATE> raport: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta, Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni projekt, A7‑0266/2011, muudatusettepanek 55. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> See muudatusettepanek aga määruse nr 1151/2012 lõppredaktsiooni ei jõudnud. Kuna liidu seadusandja kaalus eksporti kolmandatesse riikidesse, kuid ei hõlmanud seda lõppredaktsiooni teksti, järeldab Taani Kuningriik, et niisugune eksport selle määruse reguleerimisalasse ei kuulu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Komisjon selgitab, et nimetatud muudatusettepanek ei jõudnud määruse nr 1151/2012 lõppredaktsiooni mitte seetõttu, et seal oli mainitud eksporti, vaid seetõttu, et seal oli tehtud ettepanek volituste delegeerimiseks komisjonile.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Samuti tugineb Taani Kuningriik Regioonide Komitee arvamusele komisjoni ettepaneku kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt Regioonide Komitee <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> arvamus teemal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>Ambitsioonika ELi poliitika kujundamine põllumajanduse kvaliteedikavade soodustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="192" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="2011">ELT 2011, C 192, lk 28</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>Regioonide Komitee arvamus<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>), C jagu.</P></NOTE> Üks selle jagu on pühendatud poliitilistele soovitustele seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>[k]valiteedi kaitsmi[s]e ja edendami[sega] rahvusvahelises kaubavahetuses<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>. Selles kontekstis soovitas Regioonide Komitee <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>kehtestada täpsed meetmed selleks, et vältida selliste toodete turustamist ELis <HT TYPE="ITALIC">või nende eksporti EList välja</HT>, mille nimetused ei vasta ELi põllumajandustoodete suhtes kohaldatavat kvaliteeti käsitlevatele õigusaktidele<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt käesoleva ettepaneku 34. joonealuses märkuses viidatud Regioonide Komitee arvamus, punkt 24. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Taani Kuningriik järeldab sellest, et määruse nr 1151/2012 lõplik tekst ekspordile viitavat sõnastust ei sisaldanud, seda, et liidu seadusandja otsustas mitte hõlmata määruse nr 1151/2012 reguleerimisalasse eksporti kolmandatesse riikidesse. Komisjon aga selgitab, et selles määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 3 muudatusettepanekus peeti õigupoolest silmas liikmesriikide kohustust hoida ära või lõpetada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise ebaseaduslik kasutamine. Seetõttu ei saa sellest Regioonide Komitee arvamuse punktist järeldada, et määrus nr 1151/2012 ei olnud mõeldud hõlmama eksporti kolmandatesse riikidesse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">e)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu praktikal põhinevad argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik tugineb <DATE ISO="20021210">10. detsembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsusele British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>kohtuotsus BAT<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>), punktid 203–217.</P></NOTE> Selles kohtuasjas taotleti eelotsust tubakatoodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitleva liidu direktiivi tõlgendamise ja õiguspärasuse kohta. Euroopa Kohus otsustas muu hulgas, et selle direktiivi artikkel 7, mis käsitles tootekirjeldusi, on kohaldatav üksnes liidus turustatavatele, mitte aga kolmandatesse riikidesse eksporditavatele sigarettidele. Taani Kuningriik juhib tähelepanu, et sellele järeldusele jõudes tugines Euroopa Kohus vaidlusaluse direktiivi kontekstile ja eesmärkidele, võttes seisukoha küsimuses, kas liidu seadusandja tahtis laiendada seda sätet ekspordile kolmandatesse riikidesse. Komisjon aga on seisukohal, et kohtuotsuse BAT kontekst oli teistsugune kui käesolevas asjas, kuna nimetatud kohtuotsuses käsitletud direktiivi eesmärk oli parandada siseturu toimimist, käesolev asi aga puudutab liidu õiguses tunnustatud intellektuaalomandiõiguste rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Põhjendades oma argumenti, et liidu seadusandja pidi kolmandatesse riikidesse eksportimist, et see kuuluks määruse nr 1151/2012 reguleerimisalasse, sõnaselgelt nimetama, tugineb Taani Kuningriik ka <DATE ISO="20190924">24. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusele Google (linkide eemaldamise territoriaalne ulatus).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑507/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:772">EU:C:2019:772</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>kohtuotsus Google<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>), punktid 53–65.</P></NOTE> See kohtuasi puudutas linkide eemaldamise õiguse territoriaalset ulatust ning direktiivi 95/46<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19951024">24. oktoobri 1995. aasta</DATE> direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="281" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 281, lk 31</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355).</P></NOTE> ja selle asendanud määruse 2016/679 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>isikuandmete kaitse üldmäärus<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160427">27. aprilli 2016. aasta</DATE> määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="119" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 119, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> võimalikke eksterritoriaalseid tagajärgi. Euroopa Kohus ei pidanud ilmseks, et liidu seadusandja oleks kavatsenud panna sellisele ettevõtjale nagu Google linkide eemaldamise kohustuse, mis ulatub liikmesriikide territooriumist kaugemale. Seetõttu ei olnud direktiivi 95/46 ega määruse 2016/679 asjakohased sätted väljaspool liitu kohaldatavad. Komisjon märgib vastuseks, et kohtuotsus Google puudutas võimalikku liidu õiguse eksterritoriaalset kohaldamist. Käesolevas<?PAGE NO="13"?> asjas aga ei püüa komisjon, nagu ta ise selgitab, kohaldada liidu õigusnorme kolmandas riigis. See kohtuasi puudutab vaid määruse nr 1151/2012 kohaldamist Euroopa Liidus endas. Seetõttu ei puutu kohtuotsus Google käesolevas asjas asjasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">f)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Ükski nendest argumentidest, olenemata sellest, kas need puudutavad määruse nr 1151/2012 sõnastust, konteksti, eesmärke või seadusandlikku kujunemislugu, ei ole minu arvates määrav, et osutada ühele kahest vastanduvast tõlgendusest. Seepärast on vaja teha valik nende kahe tõlgendusraamistiku vahel ja kinnitada neid argumente, mis põhjendavad valitud tõlgendusraamistikus pakutavat lahendust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrust nr 1151/2012 tuleb tõlgendada nii, et see keelab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>ebaehtsa feta<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> ekspordi kolmandatesse riikidesse</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nagu olen juba algul märkinud, pooldan ja teen Euroopa Kohtule ettepaneku aktsepteerida komisjoni tõlgendust, mille kohaselt on määrus nr 1151/2012 kohaldatav ka liikmesriikides valmistatud toodetele, mis on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Olen jõudnud sellele järeldusele peamiselt kahel põhjusel. Esiteks võib selline lahendus olla põhjendatav mõlemas tõlgendusraamistikus, nimelt nii selles, mis lähtub intellektuaalomandist, kui ka selles, mis lähtub kaubanduse liberaliseerimisest. Seevastu tõlgendus, mille kohaselt ei ole määrus nr 1151/2012 kohaldatav registreeritud nimetustega tähistatud toodetele, mis on mõeldud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, saab toimida üksnes kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvas tõlgendusraamistikus. Teiseks, niivõrd kuivõrd liidu seadusandja ühemõtteline tahe võib üldse eksisteerida ja olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>tuvastatav<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, sobib väljapakutav tõlgendus minu arvates paremini sellega, kuidas ma saan aru liidu seadusandja kavatsusest, millel põhineb päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selles osas, mis puudutab minu esimest põhjendust, on vaba kaubandus kahtlemata üks liidu õiguskorras kaitstavatest väärtustest. Kaubanduse liberaliseerimine ei olnud siiski ainus ega isegi kõige tähtsam motiveeriv jõud. Euroopa Kohus on oma praktikas juba varakult tunnustanud, et vaba kaubandusega seotud huve on vaja tasakaalustada teiste huvidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Klassikalise näitena, mida sisaldab juba <DATE ISO="19790220">20. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rewe-Zentral (Cassis de Dijon)</NAME.CASE> (<NO.CASE>120/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:42">EU:C:1979:42</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), on Euroopa Kohus laiendanud kaubandustõkete säilitamise võimalike põhjenduste loetelu võrreldes aluslepingutes ettenähtuga ja jätnud selle loetelu lahtiseks.</P></NOTE> Õigusnormide kohtulik analüüs, kui teha seda kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvas tõlgendusraamistikus, algab tõepoolest eeldusest, et kaubandustõkked on keelatud. Siiski võib tõket pidada lubatavaks, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne muude huvidega peale kaubanduse, nagu keskkonnakaitse, tarbijakaitse või intellektuaalomandi kaitse, kui nimetada vaid mõnda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kahtlemata on päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse kaubanduse seisukohast oluline. Hiljutiste uuringute<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt nt Euroopa Komisjon, <HT TYPE="ITALIC">Study on economic value of EU quality schemes, geographical indications (GIs) and traditional specialities guaranteed (TSGs)</HT>, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.</P></NOTE> kohaselt on sellel valdkonnal liidu jaoks suur majanduslik tähtsus, mis seisnes 2017. aastal rohkem kui 77 miljardi euro suuruses käibes, ja kaal, millele viitab 22% suurune osa liiduvälisest käibest. Seega loob see kaitstud päritolunimetusega toodete tootjatele olulisi kaubanduslikke võimalusi. Teisest küljest põhjustavad need võimalused, mis on loodud nende tootjate õiguste kaitse kaudu, teistele kaubandustõkkeid. Kolmandates riikides<?PAGE NO="14"?> turustatavate toodete kohta nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> kasutamise keeld takistab eksporti. Komisjoni argumentatsioon, mille kohaselt ei kujuta selline keeld endast ekspordikeeldu, kuna seda juustu saab turustada teistsuguse nimetuse all, ei muuda seda tõlgendust. Takistus kolmandatesse riikidesse eksportimisel on olemas juba siis, kui eksportimine on muudetud keerulisemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Siiski on riigisiseste või liidu õigusaktidega tekitatud kaubandustõkked lubatud, kui need on põhjendatud. Olen Taani Kuningriigiga nõus, et tarbijakaitsel rajanev põhjendus (võimaldada seda, et toote kohta antakse usaldusväärset teavet) ei vastaks juba sobivuse kriteeriumile, eriti kui need tarbijad, keda tuleb kaitsta, on siseturul. Eksporditav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>ebaehtne feta<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> ei saa nendele tarbijatele väärteavet anda, sest nad ei ole kolmandate riikide turgudel. Seega ei saa kaubandustõket, mis tuleneb tõlgendusest, et määrus nr 1511/2012 on kohaldatav ka kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes, põhjendada tarbijakaitse kaalutlustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Küll aga olen arvamusel et liidu territooriumil valmistatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>ebaehtsa feta<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> kolmandatesse riikidesse ekspordi keeldu saab põhjendada intellektuaalomandi kaitsel rajanevate põhjustega. Olgugi et liit ei saa oma õigusaktidega reguleerida kolmandate riikide turge ja seetõttu võib liidu kaitstud päritolunimetusi ohustada nendel turgudel konkurents, mida põhjustavad ebaehtsad tooted, halvendab liidus valmistatud ebaehtsate toodete osalemine ehtsate kaitstud päritolunimetusega toodete konkurentsipositsiooni nendel turgudel veelgi. Taanis valmistatud Taani feta juustu kolmandatesse riikidesse eksportimise keeld on liidu seadusandlike volituste kehtivusalas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Nagu juba selgitatud, ei sea Taani Kuningriik vaidluse alla sellise pädevuse olemasolu. Ta väidab vaid, et määruse nr 1151/2012 vastuvõtmisel seda pädevust ei kasutatud.</P></NOTE> samas kui näiteks Wisconsini feta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Nimetus on väljamõeldud.</P></NOTE> müügi keeld Ameerika Ühendriikide turul seda ei ole. Minu arvates ei ole ebaproportsionaalne, kui Euroopa Liit teeb endast oleneva, et liidu kaitstud päritolunimetusega toodete tootjate konkurentsipositsiooni kaitsta. Sel põhjusel ei saa kasutada liidu kaitstud päritolunimetuste kaitse puudumist kolmandate riikide turgudel argumendina väitmaks seda, et määruse nr 1151/2012 tõlgendamine nii, et see puudutab eksporti kolmandatesse riikidesse, ei vasta proportsionaalsuse kriteeriumile, kui seda põhjendatakse intellektuaalomandi kaitsega. Seepärast näib niisugune määruse nr 1151/2012 tõlgendus, mille kohaselt on keelatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>ebaehtsa feta<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> eksport kolmandatesse riikidesse, põhjendatav isegi kaubanduse liberaliseerimisest lähtuvas tõlgendusraamistikus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Samas – ja asudes oma teise põhjenduse juurde – olen ka arvamusel, et intellektuaalomandist lähtuvas tõlgendusraamistikus on piisavalt selgitatud seadusandja tahet määruse nr 1151/2012 vastuvõtmisel. Selles tõlgendusraamistikus on kaitstud päritolunimetuste kui intellektuaalomandiõiguste eesmärk võimaldada kaitstud päritolunimetustega toodete tootjatele ausat konkurentsi vastutasuks nende jõupingutuste eest oma toodete kvaliteedi hoidmisel ja tagamisel. See võimaldab traditsioonilistel ettevõtetel püsima jääda ja tagab turul toodete mitmekesisuse. Seega võetakse selles perspektiivis arvesse muidki huve peale majanduslike, mis on ka osa liidu kodanike arusaamast selle kohta, mis on hea elukvaliteet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt sellega seoses Davies, G., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Free Movement, the Quality of Life and the Myth that the Court Balances Interests<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> – Koutrakos, P. jt (toim), <HT TYPE="ITALIC">Exceptions from EU Free Movement Law: Derogation, Justification and Proportionality</HT>, Hart Publishing, Oxford, 2016, lk 214.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Üks liidu õiguses objektiivselt tuvastatav viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>seadusandja tahtele<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> on õigusakti õigusliku aluse valik. Määrus nr 1151/2012 võeti vastu kahel õiguslikul alusel: ELTL artikli 43 lõige 2 ja artikkel 118. Sellest nähtub, et selle määruse peamine mõte on parandada liidu põllumajandustootjate olukorda, võimaldades intellektuaalomandi kaitset toodete suhtes, mis on<?PAGE NO="15"?> seotud teatavates geograafilistes piirkondades praktiseeritavate ja nendega seotud traditsiooniliste valmistusviisidega. Prantsuse keeles on sõna, mis kirjeldab seda erilist sidet toodete kvaliteedi ja geograafilise päritolu vahel: <HT TYPE="ITALIC">terroir</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Tänapäevane arusaam geograafiliste tähiste kui intellektuaalomandiõiguste kaitsest pärineb prantsuskeelsest terminist <HT TYPE="ITALIC">terroir</HT>, mis kujunes välja seoses veiniga. Seda võib jälgida tagasi kuni ajani, mil tehti katseid hoida ära pettusi Prantsusmaa veiniturul pärast seda, kui kahjurputukas <HT TYPE="ITALIC">phylloxera</HT> viinamarjaistandusi hävitas. Vt Calboli, I., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>Geographical Indications between Trade, Development, Culture, and Marketing: Framing a Fair(er) System of Protection in the Global Economy?<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> – Calboli, I. ja Wee Loon, N.‑L. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Geographical Indications at the Crossroads of Trade, Development, and Culture: Focus on Asia-Pasific</HT>, Cambridge University Press, Cambridge, 2017, lk 3. Vt samuti nt Chaisse, J. jt (toim), <HT TYPE="ITALIC">Wine Law and Policy: From National Terroirs to a Global Market</HT>, Brill Nijhoff, 2021; Zappalaglio, A., <HT TYPE="ITALIC">The Transformation of EU Geographical Indications Law: The Present, Past and Future of the Origin Link</HT>, Routledge, London, 2021.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Alates 1970. aastatest on liit loonud meetmete võrgustiku, millega reguleeritakse ja kaitstakse teatavat liiki tooteid, millel on päritolunimetused või geograafilised tähised, ning tingimusi, mis reguleerivad nende nimetuste ja tähiste andmist, kaitset ja seiret.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt seoses sellega <DATE ISO="20171025">25. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (uuesti läbi vaadatud Lissaboni kokkulepe)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑389/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:798">EU:C:2017:798</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale põllumajandustoodete ja toidu hõlmavad need meetmed ka veini, kangeid alkohoolseid jooke ja aromatiseeritud veinitooteid. Määrus nr 1151/2012 on üks peamisi õigusakte selles süsteemis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt samuti nt Kireeva, I, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>The new European Regulation on Quality Schemes for Agricultural Products and Foodstuffs<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> – McMahon, J. A. ja Cardwell, M. N. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Research Handbook on EU Agricultural Law</HT>, Edward Elgar Publishing, Cheltenham, 2015, lk 285; Nathon, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>The Protection of Geographical Indications for Agricultural Products in the European Union<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> – Sundara Rajan, M. T. (toim), <HT TYPE="ITALIC">The Cambridge Handbook of Intellectual Property in Central and Eastern Europe</HT>, Cambridge University Press, Cambridge, 2019, lk 349.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Määrusega nr 1151/2012 on kehtestatud ühtne ja ammendav süsteem põllumajandustoodete ja toidu kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Budějovický Budvar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑478/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:521">EU:C:2009:521</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bayerischer Brauerbund</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑120/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:798">EU:C:2010:798</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles on ette nähtud niisuguste toodete liidu tasandil registreerimise kord, et nende kaitse oleks tagatud igas liikmesriigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="19980609">9. juuni 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chiciak ja Fol</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/97 ja C‑130/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:274">EU:C:1998:274</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Budějovický Budvar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑478/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:521">EU:C:2009:521</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0107">107</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kaitstud päritolunimetuste ja ka teiste kaitstud geograafiliste tähiste kui ühe intellektuaalomandiõiguste liigi eripära Euroopa Liidus seisneb selles, et erinevalt muudest intellektuaalomandiõigustest, ennekõike kaubamärkidest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et geograafiliste tähiste ja kaubamärkide eesmärgid on erinevad. Vt <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>The Tea Board <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/15 P–C‑676/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:702">EU:C:2017:702</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tugineb see avalik-õiguslikele, mitte ainult eraõiguslikele täitemeetmetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt sellega seoses kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Syndicat interprofessionnel de défense du fromage Morbier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑490/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:730">EU:C:2020:730</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Just sel põhjusel kohustab määrus nr 1151/2012 liikmesriike hoidma ära või lõpetama kaitstud päritolunimetustena registreeritud nimetuste ebaseadusliku kasutamise. Avalik-õiguslike täitemeetmete kasutamist võib kontekstis, milles kaitstud päritolunimetuste kaitse liidus välja kujundati, käsitada kui vahendit, millega kaitstakse ja tagatakse aus sissetulek nendele traditsioonilistele tootjatele, kellel ei pruugi tingimata olla teadmisi (või raha) selleks, et kaitsta oma õigusi eraõiguslike õiguskaitsevahendite kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Seda arusaama ei ole kinnitatud kogu maailmas. Kolmandad riigid, näiteks Kanada ja Ameerika Ühendriigid, on otsustanud kaitsta toodete kvaliteeti kaubamärkide (sealhulgas kollektiivsete kaubamärkide) kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Selle kohta, kuidas erinevad teineteisest Euroopa Liidu ja Kanada või Ameerika Ühendriikide lähenemisviis geograafiliste tähiste kaitse suhtes, vt nt Matthews, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>What Outcome to Expect on Geographical Indications in the TTIP Free Trade Agreement Negotiations with the United States?<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> ja O’Connor, B., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>The Legal Protection of GIs in TTIP: Is There an Alternative to the CETA Outcome<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> – Arfini, F. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Intellectual Property Rights for Geographical Indications. What is at Stake in the TTIP</HT>?, Cambridge Scholars Publishing, Newcastle upon Tyne, 2016, lk 1 ja 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Liidusisesed õigusaktid ei saa reguleerida kolmandate riikide turgusid, et tagada liidu kaitstud päritolunimetuste kaitse samal tasemel nagu siseturul. See on võimalik ainult läbirääkimistega mitmepoolsel (WTO või Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni) või kahepoolsel tasandil. Seepärast võtab liit oma laiema poliitika raames, mis puudutab geograafilise päritoluga seotud toodete kaitset, rahvusvahelisel tasandil meetmeid kokkulepete sõlmimiseks, mis tagavad geograafiliste tähiste, sealhulgas kaitstud päritolunimetuste võimalikult laialdase kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Loetelu liidu sõlmitud asjakohastest rahvusvahelistest kokkulepetest, mis kaitsevad nimetust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> kolmandates riikides, vt register GIview veebis aadressil https://ec.europa.eu.</P></NOTE> Määruse nr 1151/2012 põhjendustes on selgelt viidatud liidu jõupingutustele kaitse tagamiseks ka kolmandate riikide turgudel kui poliitilisele eesmärgile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt määrus nr 1151/2012, põhjendused 20 ja 27.</P></NOTE> Niisugune poliitika nähtub rohkem või vähem edukatest läbirääkimistest kokkulepete sõlmimiseks Kanada, Hiina, Singapuri või Ameerika Ühendriikidega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Liit pidas edukalt läbirääkimisi nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> kaitsmise üle kokkulepetes, mis sõlmiti Hiina, Kanada ja Singapuriga. Vt käesoleva ettepaneku 53. joonealune märkus.</P></NOTE> aga ka liidu püüdlustest mitmepoolsel rahvusvahelisel tasandil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Üksikasjalikku käsitelu vt nt Gangjee, D. S. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Research Handbook on Intellectual Property and Geographical Indications</HT>, Edward Elgar Publishing, Cheltenham, 2016; Blakeney, M., <HT TYPE="ITALIC">The Protection of Geographical Indications: Law and Practice</HT>, teine trükk, Edward Elgar Publishing, Cheltenham, 2019.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Liidu jõupingutusi tagada liidu kaitstud päritolunimetustele piisav kaitse kolmandate riikide turgudel ajendab ka niisuguse kaitse suur kultuuriline ja majanduslik väärtus kohalike kogukondade jaoks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20191023">23. oktoobri 2019. aasta</DATE> määrus (EL) 2019/1753 liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="271" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 271, lk 1</REF.DOC.OJ>), põhjendus 5.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seega on olemas jälg liidu sammudest, mis moodustavad usaldusväärse ja sidusa liidu poliitika eesmärgiga võimalikult kõrgel tasemel kaitsta liidu tooteid, mille kvaliteedist annab tunnistust nende side teatava geograafilise piirkonnaga, mis võib suurendada nende toodete tootjate konkurentsivõimet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Nimetatud poliitika räägib selle kasuks, et tõlgendada määruse nr 1151/2012 reguleerimisala kui niisugust, mis hõlmab ebaehtsate kaitstud päritolunimetustega toodete kolmandatesse riikidesse eksportimise keeldu. Nagu on osutanud Kreeka Vabariik ja Küprose Vabariik, oleks tõesti ebaloogiline, kui liit räägib kolmandate riikidega läbi rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis kohustaksid neid võtma meetmeid selleks, et hoida ära registreeritud nimetusi ebaseaduslikult kandvate toodete tootmist, ning sallib samal ajal niisugust praktikat omaenda territooriumil seoses omaenda toodetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Samuti aitab liidus valmistatud ebaehtsate kaitstud päritolunimetusega toodete esinemine kolmandate riikide turgudel kaasa nende nimetuste tajumisele üldnimetustena. Seetõttu on liidul omakorda keerulisem tagada neile läbirääkimiste kaudu kaitse vastavatel turgudel. Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõikega 2, mille kohaselt ei peaks kaitstud päritolunimetused muutuma üldnimetusteks, saab tõepoolest, nagu Küprose Vabariik on välja pakkunud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 43.</P></NOTE> põhjendada seisukohta, et määrus nr 1151/2012 on kohaldatav kolmandatesse riikidesse eksportimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Seetõttu, kui pidada silmas liidu üldist poliitikat, mille eesmärk on kaitsta kaitstud päritolunimetusi kui intellektuaalomandiõiguste eriliiki siseturul kui ka kolmandate riikide turgudel, näib määruse nr 1151/2012 tõlgendamine nii, et see keelab registreeritud nimetustega ebaseaduslikult tähistatud toodete ekspordi ka nendesse kolmandatesse riikidesse, kus seda kaitset ei ole (seni) võimaldatud, arvestatava võimalusena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kõikidel nendel põhjendustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku asuda seisukohale, et komisjoni esimene etteheide on põhjendatud, ja tuvastada, et Taani Kuningriik ei ole täitnud määruse nr 1151/2012 artiklist 13 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole hoidnud ära ega lõpetanud nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> kasutamist Taanis valmistatud juustu kohta, mis on mõeldud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kellega liit ei ole veel sõlminud rahvusvahelist kokkulepet, mis tagaks selle nimetuse kaitse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine etteheide, mille kohaselt on rikutud lojaalse koostöö kohustust</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Komisjoni väitel on Taani Kuningriik rikkunud ELL artikli 4 lõiget 3 koostoimes määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4. Väidetavalt seisnes see rikkumine selles, et Taani ametiasutused ei hoidnud ära ega lõpetanud feta imitatsioonide tootmist ega turustamist, mis ohustab nendes määruse nr 1151/2012 sätetes ette nähtud eesmärkide saavutamist. Peale selle väite, mis on esitatud <HT TYPE="ITALIC">petitum</HT>’is, on komisjon esitanud veel ühe väite hagiavalduse põhjenduste ja järelduste osas (kuid mitte <HT TYPE="ITALIC">petitum</HT>’is). Selle väite kohaselt on Taani Kuningriik eraldi rikkunud ELL artikli 4 lõiget 3 sellega, et ta kahjustas liidu positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses liidu registreeritud nimetuste kaitsega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Need kaks väidet erinevad teineteisest. Minu arvates ei tule nendest väidetest teist käesolevas asjas arvesse võtta, sest komisjon ei ole lisanud seda Euroopa Kohtule esitatud <HT TYPE="ITALIC">petitum</HT>’isse. Siiski esitan sellega seoses oma arvamuse juhuks, kui Euroopa Kohus peab vajalikuks selle väite üle otsustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik väidab, et ELL artikli 4 lõiget 3 eraldi või koostoimes määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4 ei ole rikutud, kui võtta arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja seda, et lahkarvamused liidu õiguse tõlgendamise üle ise ei kujuta endast liikmesriigi lojaalse koostöö kohustuse rikkumist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Väide, et on rikutud ELL artikli 4 lõiget 3 koostoimes määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>ELL artikli 4 lõike 3 kohaselt, milles väljendub lojaalse koostöö põhimõte, on liikmesriigid kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada liidu õiguse täielik toime ja tõhusus, ning kõrvaldama liidu õiguse rikkumise õigusvastased tagajärjed. Selline kohustus on igal asjaomase liikmesriigi asutusel tema pädevuse piires.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt nt <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sloveenia (EKP arhiiv)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑316/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1030">EU:C:2020:1030</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0119">119</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20210518">18. mai 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asociaţia <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>Forumul Judecătorilor din România<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:393">EU:C:2021:393</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0176">176</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Rikkumismenetluste kontekstis on näiteid, mil Euroopa Kohus on leidnud, et liikmesriik on rikkunud ELL artikli 4 lõiget 3 üksi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt nt <DATE ISO="20191031">31. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:919">EU:C:2019:919</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑395/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:918">EU:C:2019:918</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nendes kahes kohtuasjas asus Euroopa Kohus seisukohale, et ELL artikli 4 lõike 3 rikkumine seisnes selles, et asjaomased liikmesriigid keeldusid hüvitamast liidu tavapäraste omavahendite kahju, mis tekkis asjaomaste liikmesriikide vastutuse alla kuuluvate ülemeremaade ja ‑territooriumide valitsuste otsustest. Teine olukord, kus Euroopa Kohus on tuvastanud iseseisva ELL artikli 4 lõike 3 rikkumise, oli niisugune, kus liikmesriik ei andnud kohtueelses rikkumismenetluses komisjonile vajalikku teavet. Vt nt <DATE ISO="20210902">2. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (reoveepuhastid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑22/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:669">EU:C:2021:669</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0149">149</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20220308">8. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (võitlus väärtuse alahindamises seisnevate pettuste vastu)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:167">EU:C:2022:167</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0598">598</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või koostoimes teiste liidu õigusnormidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Klassikalise näitena vt <DATE ISO="19971209">9. detsembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:595">EU:C:1997:595</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (millele on harilikult viidatud kui kohtuasjale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>Hispaania maasikad<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, milles Euroopa Kohus tuvastas, et Prantsuse Vabariik on jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenevad liidu vaba liikumise eeskirjadest koostoimes normidega, mida nüüd sisaldab ELL artikli 4 lõige 3, ja vastavalt põllumajandustoodete ühisele turukorraldusele, kui ta jättis võtmata kõik vajalikud ja proportsionaalsed meetmed selleks, et hoida ära puu‑ ja köögiviljade vaba liikumise takistamine füüsiliste isikute tegevuse tõttu).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski märkinud, et ELL artikli 4 lõikest 3 tuleneva üldise lojaalse koostöö kohustuse rikkumine on eraldiseisev nende konkreetsete kohustuste rikkumisest, milles lojaalse koostöö kohustus väljendub. Seetõttu saab lojaalse koostöö kohustuse rikkumise tuvastada üksnes juhul, kui see puudutab tegevusi, mis on eraldiseisvad nendest, mis kujutavad endast konkreetsete kohustuste rikkumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt nt <DATE ISO="20051115">15. novembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑392/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:683">EU:C:2005:683</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sloveenia (EKP arhiiv)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑316/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1030">EU:C:2020:1030</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui väidetav ELL artikli 4 lõike 3 rikkumine on seotud sama tegevusega, mis väidetav konkreetsemate liidu õiguse sätete rikkumine, piisab hinnangu andmisest nende konkreetsete sätete alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt nt <DATE ISO="20060530">30. mai 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑459/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:345">EU:C:2006:345</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0168">168</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0182">182</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sloveenia (EKP arhiiv)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑316/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1030">EU:C:2020:1030</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0129">129</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas näib mulle, et teine etteheide, mille kohaselt väidetakse olevat rikutud ELL artikli 4 lõiget 3 koostoimes määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikega 1 ja artikliga 4, puudutab sisuliselt sama teemat ja tegevust kui see, mida väidetakse esimeses etteheites seoses määruse nr 1151/2012 artiklist 13 tulenevate konkreetsete kohustuste väidetava rikkumisega. See tuleneb samast lahkarvamusest, mis puudutab määruse nr 1151/2012 territoriaalse kohaldamisala tõlgendamist ning sedasama Taani ametiasutuste tegevust, milles nad ei hoidnud ära ega lõpetanud feta imitatsioonide tootmist ega turustamist. Nimelt, nagu on märkinud Taani Kuningriik, võimaldavad Taani ametiasutused toota ja turustada feta imitatsioone Taani Kuningriigi tõlgenduse tõttu selle kohta, mis kujutab endast ebaseaduslikku kasutamist määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 3 tähenduses. Seega tuleb käesoleva ettepaneku punktis 81 viidatud Euroopa Kohtu praktika põhjal asuda seisukohale, et teise etteheite kohta ei ole Euroopa Kohtul vaja otsust teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Minu arvates on Euroopa Kohtu praktikal, mille kohaselt liidu õigusest tuleneva konkreetse kohustuse rikkumine ei tähenda ühtaegu lojaalse koostöö kohustuse rikkumist, oluline põhjus. See põhjus tuleneb rikkumismenetluse eesmärgist ja kohtulikest vaidluste lahendamise viisidest üldisemalt. ELTL artiklis 258 ette nähtud menetlus liikmesriigi kohustuste täitmata jätmise tuvastamiseks võimaldab kindlaks määrata liikmesriikide kohustused juhul, kui üht ja sama õigusnormi tõlgendatakse erinevalt. Niisugustes olukordades, kui on tegu õigusnormi tähendust puudutava vaidlusega, milles komisjonil on üks, liikmesriigil aga teistsugune arusaam, saab Euroopa Kohus niisuguse tõlgendusvaidluse rikkumismenetluse abil lahendada. Seda on kohtupraktikas tunnustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt nt <DATE ISO="19711214">14. detsembri 1971. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>7/71</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1971:121">EU:C:1971:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑525/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2202">EU:C:2014:2202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seepärast olen nõus Taani Kuningriigi esitatud argumentidega, et ei saa tuvastada, et liikmesriik on rikkunud ELL artikli 4 lõiget 3 sellega, et ta ei nõustu komisjoniga liidu õiguse sätete tõlgendamise küsimuses, nagu käesolevas asjas. See, et liikmesriigil on liidu õigusest teistsugune arusaam kui komisjonil, ei kujuta ise endast lojaalse koostöö kohustuse rikkumist selle liikmesriigi poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kui see nii oleks, oleks selline olukord ohtlik, sest see võib takistada liidu õiguse tõlgendamisega seotud vaidluste lahendamist Euroopa Kohtus. Lahkarvamused seaduse tähenduse üle on iga õigussüsteemi osa. Õigusriigi põhimõttel rajanevates süsteemides lahendatakse sellised vaidlused nii, et kohtutele antakse õigus öelda, milline on õiguse tähendus. Kui asuda seisukohale, et liikmesriigid on rikkunud lojaalse koostöö kohustust sellega, et neil on õigusest erinevad arusaamad, oleks see vastuolus jõupingutustega, mille eesmärk on tagada niisuguste erimeelsuste lahendamine kohtumenetluses. Liberaalses demokraatias peab saama õiguse tähendust vaidlustada, ning isikut, kelle arusaama kohus ei toeta, ei saa pidada õigussüsteemile ebalojaalseks pelgalt seetõttu, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>eksis<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>. Olukord oleks teistsugune, kui liikmesriik jätkaks ka pärast seda, kui Euroopa Kohus on õigust oma otsuses tõlgendanud, selle õiguse kohaldamist vastuolus selle otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Sellega seoses ei tohi unustada, et sisuliselt tuleneb käesolevas asjas tekkinud vaidlus komisjoni ja Taani Kuningriigi vahelisest erimeelsusest määruse nr 1151/2012 artikli 13 tõlgendamise küsimuses. Eri meelt ollakse selles, kas seda määrust saab tõlgendada nii, et see on kohaldatav kolmandatesse riikidesse eksporditavatele toodetele. Väljaspool vaidlusalust määruse nr 1151/2012 kohaldamise valdkonda on Taani ametiasutused Euroopa Kohtule teatanud (ja komisjon ei ole sellele vastu vaielnud), et nad viivad asjakohased rakendusmeetmed siseturu suhtes ellu. Nad ei rakenda niisuguseid meetmeid vaid kolmandatesse riikidesse eksportimise korral (niivõrd kuivõrd puudub liiduga sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe), sest nad on seisukohal, et niisugune eksport ei ole määruse nr 1151/2012 sätete kohaldamisalas. Nendel asjaoludel ei kujuta määruse alternatiivne tõlgendus, mille on esitanud Taani Kuningriik, iseenesest niisugust käitumist, mis kujutaks endast artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Võib lisada, et käesoleva juhtumi asjaolud ei ole võrreldavad nendega, mille põhjal tehti <DATE ISO="19910219">19. veebruari 1991. aasta</DATE> kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑374/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:60">EU:C:1991:60</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> millele on viidanud komisjon. Selles kohtuasjas heideti ette, et liikmesriik on keeldunud andmast komisjonile teavet, ning liikmesriik täitis oma kohustused üksnes seepeale, et otseselt ähvardati pöörduda Euroopa Kohtusse, ja rikkus neid niipea, kui oht näis olevat möödunud. Komisjon ei ole tõendanud, et Taani Kuningriik on pannud käesoleval juhul toime sedasorti tahtlikke tegusid või tegevusetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Seepärast ei saa nõustuda etteheitega, et Taani Kuningriik rikkus ELL artikli 4 lõiget 3, sest ta ei tegutsenud vastavalt määruse nr 1151/2012 eesmärkidele, mida ta käsitab teisiti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ainult ELL artikli 4 lõike 3 väidetav rikkumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et Taani Kuningriik on samuti rikkunud ELL artikli 4 lõiget 3 sellega, et nõrgendas liidu positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel, mis puudutasid registreeritud nimetuste kaitset.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Nagu on rõhutanud teadlased, on lojaalse koostöö kohustusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt nt De Baere, G. ja Roes, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>EU loyalty as good faith<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>, <HT TYPE="ITALIC">International &amp; Comparative Law Quarterly</HT>, 64. kd, 2015, lk 829; Cremona, M. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Structural Principles in EU External Relations Law</HT>, Hart, 2018; Van Elsuwege, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>The Duty of Sincere Cooperation and Its Implications for Autonomous Member State Action in the Field of External Relations<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> – Varju, M. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Between Compliance and Particularism: Member State Interests and European Union Law</HT>, Springer, Cham, 2019, lk 283; Eckes, C., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>Disciplining Member States: EU Loyalty in External Relations<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, <HT TYPE="ITALIC">Cambridge Yearbook of European Legal Studies</HT>, 22. kd, 2020, lk 85.</P></NOTE> Euroopa Liidu välissuhete kontekstis tõepoolest eriline tähtsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>See kajastub ka mitmes kohtuotsuses, mille Euroopa Kohus on teinud rikkumismenetlustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Näiteks leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑45/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:81">EU:C:2009:81</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et Kreeka Vabariik on rikkunud liidu õigusest, sealhulgas ELL artikli 4 lõikest 3 tulenevaid kohustusi sellega, et tegi ettepaneku rahvusvahelisele organisatsioonile, kes algatas menetluse, mis võis viia uute eeskirjade vastuvõtmiseni, mis oleksid tõenäoliselt mõjutanud liidu õiguse sätteid, ja tegutses niisiis individuaalselt valdkonnas, kus Euroopa Liidul on ainuvälispädevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑246/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:203">EU:C:2010:203</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et Rootsi Kuningriik rikkus ELL artikli 4 lõiget 3 sellega, et tegi ühepoolselt ettepaneku omistada teatav sisu rahvusvahelise konventsiooni lisale valdkonnas, kus pädevus on jagatud. Seda tehes eraldus nimetatud liikmesriik nõukogus kokku lepitud ühisest strateegiast ja sellel olid liidu jaoks tagajärjed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Samuti tuvastas Euroopa Kohus <DATE ISO="20190327">27. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑620/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:256">EU:C:2019:256</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> et Saksamaa Liitvabariik on jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenesid teatavast liidu otsusest ja ELL artikli 4 lõikest 3, kuna ta hääletas selles otsuses sõnastatud liidu seisukoha vastu ning väljendas avalikult vastuseisu sellele seisukohale ja selles ette nähtud hääleõiguse kasutamise korrale. Muu hulgas asus Euroopa Kohus seisukohale, et oma tegevusega distantseerus see liikmesriik nimetatud otsuses ette nähtud liidu seisukohast, mistõttu tekkis oht kahjustada liidu läbirääkimisvõimalusi asjaomase rahvusvahelise konventsiooni raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas aga ei ole Euroopa Kohtule esitatud teavet selle kohta, et Taani Kuningriik on püüdnud kahjusta liidu läbirääkimisi registreeritud nimede kaitse kohta rahvusvahelisel (mitme‑ või kahepoolsel) tasandil. Euroopa Kohtu praktika, millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktides 92–94, erineb käesolevast asjast. Muu hulgas ei ole tõendatud, et Taani Kuningriik on võtnud rahvusvaheliselt või rahvusvahelise läbirääkimistega seoses konkreetseid meetmeid, mis on vastuolus liidu kokkulepitud seisukohaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Neid põhjusi arvesse võttes tuleb komisjoni teine etteheide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Artikli 138 lõike 3 esimese lause kohaselt võib Euroopa Kohus siiski jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kuna nii komisjon kui ka Taani Kuningriik on kohtuvaidluse osaliselt kaotanud, tuleb kohtukulud jätta nende endi kanda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Samuti kannavad menetlusse astunud liikmesriigid Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõike 1 kohaselt oma kohtukulud ise. Järelikult tuleb Kreeka Vabariigi ja Küprose Vabariigi kohtukulud jätta nende endi kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Tuvastada, et Taani Kuningriik on jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121121">21. novembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta artiklist 13, sellega, et ta ei ole hoidnud ära ega lõpetanud registreeritud nimetuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>feta<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> kasutamist Taani tootjate poolt kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud juustu kohta.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Jätta Euroopa Komisjoni ja Taani Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Jätta Kreeka Vabariigi ja Küprose Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>