European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/311

17.2.2025

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/311,

14. veebruar 2025,

milles käsitletakse liikidesse Bactrocera dorsalis (Hendel), Bactrocera latifrons (Hendel) ja Bactrocera zonata (Saunders) kuuluvate puuviljakärbeste likvideerimiseks ning liidu territooriumil kohandumise ja levimise ärahoidmiseks võetavaid meetmeid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõike 1 punkte d, e, f, g ja i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikidesse Bactrocera dorsalis (Hendel), Bactrocera latifrons (Hendel) ja Bactrocera zonata (Saunders) kuuluvad puuviljakärbsed (edaspidi „määratletud taimekahjustajad“) on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) II lisa A osas kui liidu karantiinsed taimekahjustajad.

(2)

Bactrocera dorsalis (Hendel) ja Bactrocera zonata (Saunders) on samuti loetletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/1702 (3) prioriteetsete taimekahjustajatena.

(3)

Määratletud taimekahjustajaid esineb sageli kolmandatest riikidest liitu saadetavates saadetistes. Alates 2019. aastast on määratletud taimekahjustajaid leitud Belgias, Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel ja Austrias. Asjaomased liikmesriigid on võtnud meetmeid (nt intensiivne püük, saastunud viljade ja varisenud viljade eemaldamine, saastunud viljade liikumise keeld) ning määratletud taimekahjustajad on nendes liikmesriikides kas likvideeritud või likvideerimisel.

(4)

Selleks et tagada ühtne ja tõhus lähenemisviis, millega hoitakse ära määratletud taimekahjustajate kohandumine ja levimine liidu territooriumil, on asjakohane võtta vastu ühtlustatud meetmed seoses määratletud taimekahjustajatega seotud uuringute, situatsiooniplaanide, alade piiritlemise ning määratletud taimekahjustajate likvideerimise ja väljaspool piiritletud alasid levimise ennetamisega.

(5)

On vaja koostada loetelu määratletud taimekahjustajate peremeestaimedest, mida kasvatatakse liidu territooriumil (edaspidi „peremeestaimed“), et jälgida ja likvideerida määratletud taimekahjustajaid ning vältida nende kohandumist ja levimist. Samal põhjusel tuleks kõnealuste taimede viljade (edaspidi „määratletud viljad“) suhtes võtta asjakohaseid meetmeid.

(6)

Määratletud taimekahjustajad võivad siseneda liidu territooriumile kaubasaadetistes või reisijate pagasis ning nad on võimelised aktiivselt levima. Seepärast käsitletakse uuringuid puudutavates eeskirjades ka meetodeid, mille abil avastada määratletud viljade saastumist peremeestaimedel, uuringuid piirkondades, kuhu määratletud vilju imporditakse ja kus nendega kaubeldakse, määratletud taimekahjustajate püüdmist ja proovide võtmist potentsiaalselt saastunud viljadelt, et võimaldada pädevatel asutustel kohandada neid uuringuid kõnealuste taimekahjustajate bioloogiliste omadustega.

(7)

Pädevatel asutustel peaks olema lubatud teatavatel juhtudel mitte kehtestada piiritletud ala, kui määratletud taimekahjustaja konkreetsete bioloogiliste omaduste või koha omaduste tõttu on jõutud järeldusele, et taimekahjustaja saab viivitamata likvideerida. Nii on see juhul, kui on tõendeid, et määratletud taimekahjustajad on piirkonda sisse toodud koosviljadega, millelt need avastati, et need viljad olid saastunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda ning et määratletud taimekahjustaja ei saa kõnealuses piirkonnas kohanduda, või kui on ametlikult kinnitatud, et määratletud taimekahjustaja esineb tootmiskohas, kus ta on füüsiliselt isoleeritud, või katmikalal ega saa väljaspool kõnealust kohta kohanduda. Eelkõige peaks pädevatel asutustel olema võimalik võtta arvesse olukordi, kus määratletud taimekahjustaja ei jää ebasoodsate talvetingimuste tõttu tõenäoliselt ellu.

(8)

Piiritletud aladel tehtavates uuringutes kasutatavaid püünistega püüdmise eeskirju tuleks konkreetselt kohandada määratletud taimekahjustajate bioloogiliste omadustega. See on vajalik määratletud taimekahjustaja esinemise nõuetekohase seire ja likvideerimisprotsessi tagamiseks.

(9)

Likvideerimismeetmetes tuleks arvesse võtta määratletud taimekahjustajate ehk puuviljakärbeste bioloogilisi omadusi ja seetõttu peaksid need hõlmama selliseid meetodeid nagu isaste hävitamine, sööda kasutamine, varisenud viljade ja (varakult) koristatud määratletud viljade kogumine ja ohutu kõrvaldamine, mullatöötlus (nt mehaaniline, keemiline või mikrobioloogiline) määratletud taimede tootmisaladel ja nende ümbruses, et hävitada mullaga seotud arengustaadiumides määratletud taimekahjustajad, või steriliseeritud putukate meetodi kasutamist.

(10)

Tuleks võtta meetmeid, et vältida määratletud taimekahjustajate levikut piiritletud aladelt väljapoole. Need meetmed peaksid käsitlema istutamiseks ettenähtud peremeestaimede, määratletud viljade ja mulla vedu saastunud piirkonnast liidu ülejäänud territooriumile. Pidades silmas, et kõige tõenäolisemalt levivad määratletud taimekahjustajad peremeestaimede ja mullaga, tuleks võtta meetmeid tagamaks, et need on mis tahes arengustaadiumis määratletud taimekahjustajatest vabad.

(11)

Pädevatele asutustele ja ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega käesoleva määrusega kohanemiseks. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. märtsist 2025.

(12)

Lisaks tuleks pädevatele asutustele anda lisaaega, et koostad iga uuringu plaan ja eraldada piisavad vahendid iga uuringu läbiviimiseks kooskõlas statistilise valimi koostamise metoodikaga. Seepärast tuleks vastavat sätet kohaldada alates 1. jaanuarist 2026.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse meetmed puuviljakärbeste Bactrocera dorsalis (Hendel), Bactrocera latifrons (Hendel) ja Bactrocera zonata (Saunders) likvideerimiseks ning liidu territooriumil kohandumise ja levimise ärahoidmiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„määratletud taimekahjustajad“ – liikidesse Bactrocera dorsalis (Hendel), Bactrocera latifrons (Hendel) või Bactrocera zonata (Saunders) kuuluvad puuviljakärbsed;

2)

„peremeestaimed“ – I lisas loetletud liikidesse kuuluvad taimed;

3)

„määratletud viljad“ – peremeestaimede viljad.

Artikkel 3

Määratletud taimekahjustajate uuringud liidu territooriumil

1.   Määratletud taimekahjustajate riskipõhiste uuringute valikudisain ja proovivõtukava peavad võimaldama piisava usaldusväärsusega tuvastada määratletud taimekahjustaja vähese esinemise määratletud viljadel.

Uuringud peavad põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta ning teaduslikul ja tehnilisel teabel, millele on osutatud toiduohutusameti taimekahjustaja uuringukaartidel määratletud taimekahjustajate kohta (4) (edaspidi „taimekahjustaja uuringukaart“).

2.   Kõnealused uuringud viiakse läbi eelkõige:

a)

peremeestaimede viljuvates osades, kasutades meetodeid, millega on võimalik kindlaks teha määratletud taimekahjustaja esinemine;

b)

lennujaamades ja sadamates ning nende ümbruses, määratletud viljade oksjonite ja nendega kauplevate jaemüüjate rajatistes ja nende ümbruses, piirkondades, kus määratletud vilju pakendatakse, töödeldakse või lossitakse, piirkondades, kus määratletud vilju toodetakse, ja vajaduse korral muudes asjakohastes kohtades;

c)

asjakohaseid püüniseid kasutades, nagu on määratletud rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) 26, (5) ning

d)

määratletud viljadel esineva määratletud taimekahjustaja esinemise kahtluse korral, võttes määratletud viljadest proove ja identifitseerides taimekahjustaja.

Artikkel 4

Prioriteetsete taimekahjustajatega seotud situatsiooniplaanid

Liikmesriigid lisavad puuviljakärbestega Bactrocera dorsalis ja Bactrocera zonata seotud situatsiooniplaanide koostamisel nendesse menetlused, millega

a)

teha kindlaks eraomandi omanikud piirkondades, kus kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmeid, ning

b)

tagada pädevatele asutustele juurdepääs punktis a osutatud eraomandile.

Liikmesriigid vaatavad oma situatsiooniplaanid igal aastal läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid.

Artikkel 5

Piiritletud alade kindlaksmääramine

1.   Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud, peavad pädevad asutused viivitamata kindlaks määrama piiritletud ala.

2.   Piiritletud ala koosneb järgmistest osadest:

a)

saastunud piirkond, kus määratletud taimekahjustaja esinemine on kinnitust leidnud ja mille raadius on vähemalt 500 m määratletud taimekahjustaja avastamise kohast (kohtadest); ning

b)

saastunud piirkonda ümbritsev vähemalt 7 km laiune puhvertsoon.

3.   Piiritletud ala täpsel piiritlemisel võetakse arvesse määratletud taimekahjustajate bioloogilisi omadusi, saastumise taset, atraktandi omadusi ja peremeestaimede konkreetset jaotumist asjaomasel alal.

4.   Kui määratletud taimekahjustaja avastatakse väljaspool saastunud piirkonda, siis käesoleva artikli kohaselt kehtestatud piiritletud ala kohandatakse vastavalt.

5.   Pädevad asutused tagavad piiritletud aladel, et üldsus ja ettevõtjad on teadlikud piiritletud alade piiridest ja võimalikest piirangutest seoses määratletud viljade liikumisega.

Artikkel 6

Piiritletud alade kindlaksmääramise erandid

1.   Erandina artiklist 5 võivad pädevad asutused otsustada piiritletud ala mitte kindlaks määrata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

pädevad asutused on jõudnud järeldusele, et määratletud taimekahjustaja ei saa kohanduda piirkonnas, kus teda täheldati;

b)

on tõendeid, et määratletud taimekahjustaja on toodud piirkonda koos saadetisega, kus ta avastati, saadetises sisalduvad määratletud viljad olid saastunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda ning pärast kõnealust sissetoomist ei ole määratletud taimekahjustaja paljunenud;

c)

määratletud taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud tootmiskohas, kus ta on füüsiliselt ümbrusest isoleeritud, mis takistab määratletud taimekahjustaja levimist sellest kohast väljapoole;

d)

määratletud taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud tootmiskohas, mis on kaitstud viisil, mis võimaldab vältida määratletud taimekahjustajate edasist esinemist peremeestaimedel ja määratletud viljadel, ning pädevad asutused on jõudnud järeldusele, et määratletud taimekahjustajad ei saa ebasoodsate talvetingimuste tõttu kohanduda väljaspool seda tootmiskohta.

2.   Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldav pädev asutus:

a)

võtab meetmed, millega tagatakse määratletud taimekahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse tema leviku võimalus;

b)

teeb intensiivse uuringu piirkonnas, mille raadius on vähemalt 500 m määratletud taimekahjustaja avastamise kohast (kohtadest); ning

c)

vajaduse korral ja eelkõige lõike 1 punktides c ja d osutatud juhtudel kohaldab tõhusaid meetmeid, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut määratletud viljade või peremeestaimede kaudu tootmiskohast välja.

Lõike 1 punkti b puhul, kui pädevad asutused järeldavad, et määratletud taimekahjustaja ei suuda talvetingimustes ellu jääda, võib uuringu periood piirduda talvetingimuste algusele eelneva perioodiga.

Artikkel 7

Uuringud piiritletud aladel

1.   Pädevad asutused teevad piiritletud aladel määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 lõikes 1 osutatud iga-aastaseid uuringuid ja võtavad seejuures arvesse taimekahjustaja uuringukaardil osutatud teavet.

2.   Sellise uuringu käigus kasutatavate püüniste arv ruutkilomeetri kohta suureneb järk-järgult uuritava ala servast keskpunktini. Püüniste arvu, tüübi, paigutuse ja püünistega koos kasutatavate atraktantide kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse rahvusvahelistes juhistes, eelkõige standardis ISPM 26 ning taimekahjustaja uuringukaardil sätestatud üksikasju.

3.   Kaaluda tuleks proovide võtmist uuritaval alal kasvatatavatelt määratletud viljadelt. Proovivõtueeskirjade kindlaksmääramisel järgivad pädevad asutused taimekahjustaja uuringukaarti ja põhimõtteid, mis on sätestatud rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjades, mis käsitlevad ametliku kontrolli tegemist määratletud taimekahjustaja suhtes. Kasutatakse uuringuplaani ja proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha määratletud taimekahjustaja esinemine 1 % ulatuses.

4.   Piiritletud aladel tehtud uuringute tulemused edastatakse komisjonile, kasutades ühte II lisas osutatud vormidest.

Artikkel 8

Piiritletud ala määratlemise kehtetuks tunnistamine

Artiklis 5 osutatud piiritletud ala määratlemise võib kehtetuks tunnistada, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

määratletud taimekahjustajat ei ole artiklis 7 osutatud uuringute andmetel piiritletud alal vähemalt 120 päeva jooksul avastatud; või

b)

pädevad asutused on jõudnud järeldusele, et määratletud taimekahjustaja on läbinud piisavalt külma perioodi.

Artikkel 9

Likvideerimismeetmed

Pädevad asutused kohaldavad saastunud piirkonnas määratletud taimekahjustajate hävitamiseks vajaduse korral üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)

isaste hävitamine ja/või söödaga töötlemine, kasutades sobivaid atraktante;

b)

varisenud viljade ja valmimise varases etapis koristatud määratletud viljade kogumine ja ohutu kõrvaldamine ning mulla töötlemine (sh mehaaniline, keemiline või mikrobioloogiline töötlemine) määratletud taimede tootmispiirkondades ja nende ümbruses, et hävitada mullaga seotud arengustaadiumides määratletud taimekahjustajad;

c)

steriliseeritud putukate meetodi kasutamine;

d)

taimekaitsevahendite kasutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (6);

e)

võimaluse korral määratletud taimekahjustajate massiline püüdmine piisava arvu püüniste, sealhulgas artikli 7 lõike 2 kohaselt kasutatavate püüniste abil.

Artikkel 10

Määratletud taimekahjustaja leviku vastased meetmed

1.   Saastunud piirkonnas kasvatatud või ladustatud määratletud vilju võib sellest piirkonnast puhvertsooni või piiritletud alalt välja viia üksnes juhul, kui neid on tõhusalt töödeldud määratletud taimekahjustaja vastu.

Esimeses lõigus osutatud töötlused hõlmavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt lubatud asjakohaste ja piisavalt tõhusate taimekaitsevahendite kasutamist või rahvusvaheliselt tunnustatud fütosanitaarstandarditele, eelkõige standardile ISPM 28 (7) vastavate alternatiivsete meetodite kasutamist, nagu kuumtöötlemine, külmtöötlemine või kiiritamine.

Määratletud vilju võib saastunud piirkonnast puhvertsooni või piiritletud alalt välja viia ka:

a)

asjakohase töötlemise eesmärgil, kui võetakse tõhusaid meetmeid, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut vedamise ajal ja töötlemisrajatises;

b)

kui need on pärit väljastpoolt piiritletud ala, liiguvad üksnes saastunud piirkonnast läbi ning võetakse tõhusaid meetmeid, et vältida nende saastumist määratletud taimekahjustajaga; või

c)

kui määratletud viljad on koristatud pädevate asutuste kindlaksmääratud aastaajal, mil nimetatud taimekahjustaja paljunemisomaduste tõttu ei esine nendes viljades eeldatavasti üheski arengustaadiumis määratletud taimekahjustajais.

2.   Istutamiseks ettenähtud peremeestaimed, mis viiakse saastunud piirkonnast puhvertsooni või piiritletud alalt välja, peavad olema viljadeta ning mulla või muu kasvusubstraadi olemasolu korral peab see olema määratletud taimekahjustajatest vaba.

Viljadega peremeestaimi võib saastunud piirkonnast välja või läbi viia, kui need taimed on pärit väljastpoolt piiritletud ala ning võetakse tõhusaid meetmeid, et vältida taimede saastumist määratletud taimekahjustajatega.

3.   Tootmiskohtadest, kus kasvatatakse määratletud vilju, võib mulla ülemisest 10 cm paksusest kihist pärit mulda saastunud piirkonnast puhvertsooni või piiritletud alalt välja viia üksnes juhul, kui:

a)

selle suhtes on võetud asjakohaseid meetmeid määratletud taimekahjustaja kõrvaldamiseks; või

b)

see maetakse pädevate asutuste järelevalve all prügilasse vähemalt 50 cm kattematerjaliga.

Kõnealuse mulla vedu töötlemis- või matmiskohta toimub tingimustes, mis tõhusalt takistavad määratletud taimekahjustaja levikut.

4.   Määratletud viljade jäätmed kõrvaldatakse ohutult viisil, mis takistab määratletud taimekahjustaja arengut ja levikut.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2025.

Artikli 3 lõike 1 teist lõiku kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj.

(2)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2072/oj).

(3)  Komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1702, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, kehtestades prioriteetsete taimekahjustajate loetelu (ELT L 260, 11.10.2019, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/1702/oj).

(4)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), „Story map for surveillance of non-EU Tephritidae in the EU.“ https://efsa.europa.eu/plants/planthealth/monitoring/surveillance/tephritidae-pestsurveycards.

(5)  Rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard (ISPM) 26. „Establishment of pest-free areas for fruit flies (Tephritidae)“. https://www.ippc.int/core-activities/standards-setting/ispms.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj).

(7)  Rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard (ISPM) 28. „Phytosanitary treatments for regulated pests.“ https://www.ippc.int/core-activities/standards-setting/ispms.


I LISA

Iga määratletud taimekahjustaja liigi peremeesorganismide loetelu

Bactrocera dorsalis:

 

Abelmoschus spp.

 

Annona cherimola

 

Annona montana

 

Annona muricata

 

Annona reticulata

 

Annona senegalensis

 

Annona squamosa

 

Averrhoa carambola

 

Capparis spp.

 

Capsicum annuum

 

Capsicum frutescens

 

Carica papaya

 

Citrofortunella floridana

 

Citrofortunella macrocarpa

 

Citrullus colocynthis

 

Citrullus lanatus

 

Citrus amblycarpa

 

Citrus aurantifolia

 

Citrus aurantium

 

Citrus depressa

 

Citrus jambhiri

 

Citrus latifolia

 

Citrus limon

 

Citrus maxima

 

Citrus meyerii

 

Citrus natsudaidai

 

Citrus nobilis

 

Citrus paradisi

 

Citrus reticulata

 

Citrus sinensis

 

Citrus swinglei

 

Citrus unshiu

 

Coccinia grandis

 

Cucumis ficifolius

 

Cucumis melo

 

Cucumis prophetarum

 

Cucumis sativus

 

Cucurbita spp.

 

Cydonia oblonga

 

Diospyros dasyphylla

 

Diospyros decandra

 

Diospyros ebenaster

 

Diospyros lotus

 

Diospyros mespiliformis

 

Diospyros montana

 

Eriobotrya spp.

 

Ficus spp.

 

Fortunella spp.

 

Fragaria chiloensis

 

Fragaria vesca

 

Juglans nigra

 

Juglans regia

 

Lagenaria siceraria

 

Malus domestica

 

Malus sylvestris

 

Mangifera indica

 

Momordica balsamina

 

Momordica charantia

 

Momordica cochinchinensis

 

Morus alba

 

Morus nigra

 

Passiflora edulis

 

Persea americana

 

Physalis minima

 

Physalis peruviana

 

Prunus armeniaca

 

Prunus avium

 

Prunus bokhariensis

 

Prunus cerasoides

 

Prunus domestica

 

Prunus persica

 

Psidium cattleianum

 

Psidium guajava

 

Punica granatum

 

Pyrus communis

 

Pyrus pashia

 

Pyrus pyrifoli

 

Sambucus spp.

 

Solanum aculeatissimum

 

Solanum aethiopicum

 

Solanum americanum

 

Solanum anguivi

 

Solanum betaceum

 

Solanum capsicoides

 

Solanum donianum

 

Solanum erianthum

 

Solanum granuloso-leprosum

 

Solanum incanum

 

Solanum lasiocarpum

 

Solanum linnaeanum

 

Solanum lycopersicum

 

Solanum mauritianum

 

Solanum melongena

 

Solanum nigrum

 

Solanum pimpinellifolium

 

Solanum pseudocapsicum

 

Solanum seaforthianum

 

Solanum sessiliflorum

 

Solanum sodomeum

 

Solanum stramoniifolium

 

Solanum torvum

 

Solanum trilobatum

 

Vaccinium reticulatum

 

Vitis vinifera (including hybrids)

 

Ziziphus mauritiana

 

Ziziphus mucronata

Bactrocera latifrons:

 

Capsicum annuum

 

Capsicum baccatum

 

Capsicum chinense

 

Capsicum frutescens

 

Citrullus lanatus

 

Citrus aurantifolia

 

Cucumis dipsaceus

 

Cucumis melo

 

Cucumis sativus

 

Cucurbita spp.

 

Lagenaria siceraria

 

Momordica charantia

 

Momordica trifoliolata

 

Passiflora foetida

 

Persea americana

 

Physalis alkekengi

 

Physalis angulate

 

Physalis peruviana

 

Psidium guajava

 

Punica granatum

 

Solanum aculeatissimum

 

Solanum aethiopicum

 

Solanum americanum

 

Solanum anguivi

 

Solanum capsicoides

 

Solanum donianum

 

Solanum erianthum

 

Solanum granuloso-leprosum

 

Solanum incanum

 

Solanum indicum

 

Solanum lanceifolium

 

Solanum lasiocarpum

 

Solanum linnaeanum

 

Solanum lycopersicum

 

Solanum macrocarpon

 

Solanum mammosum

 

Solanum melongena

 

Solanum muricatum

 

Solanum nigrescens

 

Solanum nigrum

 

Solanum pimpinellifolium

 

Solanum pseudocapsicum

 

Solanum scabrum

 

Solanum seaforthianum

 

Solanum sisymbriifolium

 

Solanum stramoniifolium

 

Solanum torvum

 

Solanum trilobatum

 

Solanum viarum

 

Solanum violaceum

 

Solanum virginianum

 

Ziziphus jujuba

 

Ziziphus mauritiana

 

Ziziphus nummularia

Bactrocera zonata:

 

Annona reticulata

 

Annona squamosa

 

Citrullus lanatus

 

Citrus aurantium

 

Citrus limon

 

Citrus paradisi

 

Citrus reticulata

 

Citrus sinensis

 

Cucumis sativus

 

Cucurbita spp.

 

Cydonia oblonga

 

Diospyros kaki

 

Eriobotrya japonica

 

Ficus spp.

 

Lagenaria siceraria

 

Malus domestica

 

Malus sylvestris

 

Mangifera indica

 

Momordica charantia

 

Persea americana

 

Prunus armeniaca

 

Prunus domestica

 

Prunus persica

 

Psidium cattleianum

 

Psidium guajava

 

Punica granatum

 

Pyrus communis

 

Pyrus pyrifolia

 

Pyrus ussuriensis

 

Ziziphus mauritiana


II LISA

Artikli 7 kohaselt tehtud uuringute tulemuste esitamise vormid

A OSA

IGA-AASTASTE UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMISE VORM

1.

Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2.

PA algne suurus (ha)

3.

PA ajakohastatud suurus (ha)

4.

Lähenemisviis (likvideerimine)

5.

Tsoon

6.

Uuringukohad

7.

Kindlaks tehtud riskipiirkonnad

8.

Kontrollitud riskipiirkonnad

9.

Taimne materjal / kaup

10.

Peremeestaimede liikide loetelu

11.

Aeg

12.

Uuringu üksikasjad

13.

Analüüsitud sümptomitega proovide arv:

i.

Kokku

ii.

Positiivsed

iii.

Negatiivsed

iv.

Määramata

14.

Analüüsitud sümptomiteta proovide arv:

i.

Kokku

ii.

Positiivsed

iii.

Negatiivsed

iv.

Määramata

15.

Teatatud puhangu teate number, vajaduse korral, kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1715 (1)

16.

Märkused

A)

Visuaalsete kontrollide arv

B)

Võetud proovide koguarv

C)

Püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt võrguga kogumine))

D)

Püüniste arv (või muu püüdmismeetod)

E)

Püüdmiskohtade arv (kui see erineb punktis D esitatud andmetest)

F)

Analüüsi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR, ELISA vm)

G)

Analüüside koguarv

H)

Muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad vm)

Nimi

Kindlaksmääramise kuupäev

Kirjeldus

Arv

I)

Muude meetmete arv

Arv

Kuupäev

A

B

C

D

E

F

G

H

I

i

ii

iii

iv

i

ii

iii

iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormi täitmise juhised

Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.

Veerg 1: märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringut.

Veerg 4: märkida lähenemisviis: likvideerimine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul.

Veerg 5: märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutada eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad alad, puukoolide ümbrus vms).

Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk).

3.

Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7: märkida, millised on taimekahjustaja bioloogiliste omaduste, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskiasukohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad.

Veerg 8: märkida milliseid 7. veerus märgitud riskipiirkondi uuring hõlmab.

Veerg 9: märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi või muu, täpsustades, millega on tegemist.

Veerg 10: loetleda uuringusse kaasatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.

Veerg 11: märkida kuud, mil uuring läbi viidi.

Veerg 12: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane.

Veerg 13 ja 14: kui see on asjakohane, märkida tulemused, esitades olemasoleva teabe vastavates veergudes. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 15: märkida uuringu toimumise aastal PTs tuvastatud haiguspuhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 16. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

B OSA

Iga-aastaste uuringute tulemuste esitamise vorm, kus kasutatakse statistikapõhist lähenemisviisi

1.

Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2.

PA algne suurus (ha)

3.

PA ajakohastatud suurus (ha)

4.

Lähenemisviis

5.

Tsoon

6.

Uuringukohad

7.

Aeg

A.

Uuringu kirjeldus (RiBESS+ sisendparameetrid)

B.

Proovivõtu näitajad

C.

Uuringu tulemused

25.

Märkused

8.

Sihtpopulatsioon

9.

Epidemioloogilised üksused

10.

Avastamismeetodid

11.

Proovivõtu tõhusus

12.

Meetodi tundlikkus

13.

Riskitegurid (tegevus, asukohad ja piirkonnad)

14.

Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv

15.

Visuaalsete kontrollide arv

16.

Proovide arv

17.

Püüniste arv

18.

Püüdmiskohtade arv

19.

Analüüside arv

20.

Muude meetmete arv

21.

Tulemused

22.

Teatatud puhangu teate number, vajaduse korral, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

23.

Saavutatud usaldatavustase

24.

Kontroll-levimus

Nimi

Kindlaksmääramise kuupäev

Kirjeldus

Arv

Peremeesliigid

Pindala (hektarites või muudes asjakohasemates ühikutes)

Kontrolliüksused

Kirjeldus

Üksused

Visuaalsed kontrollid

Püünised

Analüüsid

Muud meetodid

Riskitegur

Riskitasemed

Asukohtade arv

Suhtelised riskid

Osakaal peremeestaimede populatsioonis

Positiivsed

Negatiivsed

Määramata

Arv

Kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormi täitmise juhend

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi taimekahjustaja kaupa. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmise kohta:

—

sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

—

avastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

—

riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg 1: märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringut.

Veerg 4: märkida lähenemisviis: likvideerimine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5: märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus).

Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk).

3.

Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7: märkida uuringute tegemise kuud aastas.

Veerg 8: märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle kogumi suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka maatükk, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada tehtud valikut uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksusena käsitatakse taimi, taimeosi, kaupu, materjale ja taimekahjustajate siirutajaid, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja tuvastamiseks.

Veerg 9: märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisada nende kirjeldused ja mõõtühikud. Epidemioloogilise üksusena käsitatakse homogeenset ala, mida taimekahjustaja esinemise korral iseloomustab taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemusena ühesugune epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Epidemioloogiliste üksuste valikut tuleb põhjendada uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas.

Veerg 10: märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole kättesaadav.

Veerg 11: märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Pinnase puhul on see taimekahjustajat sisaldava pinnaseproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

Veerg 12: meetodi tundlikkus näitab tõenäosust, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud kui tõenäosus, et tõese positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustavad tuvastamiseks kasutatavad visuaalsed kontrollid ja/või laborianalüüs) korrutis.

Veerg 13: esitada riskitegurid eraldi ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri puhul märkida riskitase ja vastav suhteline risk ning osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg B: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus „Tuvastamismeetodid“ sisalduva teabega.

Veerg 18: märkida püüniste kasutuskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

Veerg 21: märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata tulemusega proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 22: märkida uuringu toimumise aasta puhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 25. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

Veerg 23: märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.

Veerg 24: märkida kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks avastamisuuringu puhul 1 %.


(1)  Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/1715/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/311/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)