<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-61/21</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62021CC0061</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:359">EU:C:2022:359</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>27</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>27</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑61/21</HT></P><P><HT TYPE="SC">Ministre de la Transition écologique ja Premier ministre (riigi vastutus õhusaaste eest)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220505">5. mail 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑61/21</HT></P><P>JP</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Ministre de la Transition écologique,</P><P>Premier ministre</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative d’appel de Versailles (Versailles’ haldusasjade apellatsioonikohus, Prantsusmaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/50/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Välisõhu kvaliteet</KEYWORD><KEYWORD>Inimeste terviste kaitseks kehtestatud piirtasemed</KEYWORD><KEYWORD>Ületamine</KEYWORD><KEYWORD>Õhukvaliteedi kavad</KEYWORD><KEYWORD>Riigi vastutus</KEYWORD><KEYWORD>Isiku õigus nõuda hüvitist tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud liidu õiguse rikkumisest</KEYWORD><KEYWORD>Selge rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Otsene põhjuslik seos</KEYWORD><KEYWORD>Rikkumise hindamise aeg</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Välisõhu kvaliteeti puudutavatest kõrgetest piirtasemetest, mis on kehtestatud direktiiviga 2008/50<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080521">21. mai 2008. aasta</DATE> direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="152" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 152, lk 1</REF.DOC.OJ>) (muudetud komisjoni <DATE ISO="20150828">28. augusti 2015. aasta</DATE> direktiiviga (EL) 2015/1480 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="226" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 226, lk 4</REF.DOC.OJ>)).</P></NOTE>, ei ole paljudes kohtades (veel?) piisavalt kinni peetud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt lisaks hageja elukohta käsitlevale <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT>)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑286/21</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:319">EU:C:2022:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) nt <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT> osakeste kontsentratsiooni piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑638/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:334">EU:C:2020:334</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20210203">3. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>‑piirtase)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑637/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:92">EU:C:2021:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20210603">3. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (piirtase – NO<HT TYPE="SUB">2</HT>)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑635/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:437">EU:C:2021:437</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> 2022. aastal on selles valdkonnas aga oodata olulisi otsuseid. Poliitilisel tasandil kavandab komisjon ettepanekuid kehtivate õigusnormide ülevaatamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12677-Luftqualitat-Uberarbeitung-der-EU-Vorschriften_de, vaadatud <DATE ISO="20220225">25. veebruaril 2022</DATE>.</P></NOTE> Samal ajal on pooleli mitu menetlust, milles Euroopa Kohus saab selgitada õigusnormide rakendamise olulisi küsimusi. Lisaks eelotsusetaotlusele, mis käsitleb direktiivi tähtsust projektidele loa andmisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtuasi C‑375/21, Sdruzhenie <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Za Zemyata – dostap do pravosadie<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> jt (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="401" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2021">ELT 2021, C 401, lk 2</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, ja eelotsusetaotlusele, mis käsitleb esimest karistusmakse menetlust direktiivi rikkumise tõttu tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kohtuasi C‑174/21, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="206" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2021">ELT 2021, C 206, lk 18</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas isik võib nõuda hüvitist piirtasemete ületamisest põhjustatud tervisekahjustuste eest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesoleva menetluse keskmes on liikmesriikidele liidu õiguse rikkumisest tuleneva lepinguvälise vastutuse esimene tingimus, nimelt kas direktiivi 2008/50 sätted võivad anda õigusi isikutele. Peale selle on vaja käsitleda seda, millistel tingimustel on direktiivi võimalik rikkumine piisavalt selge, samuti rikkumise ja kahju vahelise otsese põhjusliku seose tõendamist, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule juhiseid rikkumise hindamise seisukohast määrava aja kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas määraval ajavahemikul olid välisõhu kvaliteeti reguleerivad õigusnormid sätestatud kõigepealt direktiivides 96/62<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nõukogu <DATE ISO="19960927">27. septembri 1996. aasta</DATE> direktiiv 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="296" PAGE.FIRST="55" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, L 296, lk 55</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/03, lk 95).</P></NOTE> ja 1999/30<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Nõukogu <DATE ISO="19990422">22. aprilli 1999. aasta</DATE> direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="163" PAGE.FIRST="41" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 163, lk 41</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/04, lk 164).</P></NOTE>, mis <DATE ISO="20100611">11. juunist 2010</DATE> asendati direktiiviga 2008/50.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiiv 96/62</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artikli 1 esimese taande kohaselt on direktiivi üldeesmärk määratleda ühise strateegia aluspõhimõtted, selleks et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>määratleda ja seada ühenduses välisõhu kvaliteedi eesmärgid inimeste tervisele ja kogu keskkonnale avalduvate kahjulike mõjude vältimiseks või vähendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>. See tuleneb ka põhjendusest 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artikli 2 punktis 5 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>piirtase<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>tase, mis on kehtestatud teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele ja/või kogu keskkonnale; piirtase tuleb saavutada teatava tähtaja jooksul ja hiljem ei tohi seda ületada<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artikkel 7 sisaldab välisõhu kvaliteedi parandamise üldnõudeid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad piirtasemetest kinnipidamiseks vajalikke meetmeid.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>arvestavad õhu, vee ja mulla kaitsmise kompleksset käsitlust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ei ole vastuolus ühenduse tööohutuse ja -tervishoiu alaste õigusaktidega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ei kahjusta oluliselt teiste liikmesriikide keskkonda.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja näitavad neis ära meetmed, mida tuleb võtta kiiresti, kui on oht, et piir- ja/või häiretasemed ületatakse, et seda ohtu ja sellise olukorra kestvust vähendada. Sellistes kavades võib olenevalt konkreetsest olukorrast näha ette meetmeid tegevuse, sealhulgas maanteeliikluse juhtimiseks ja vajaduse korral peatamiseks, mis aitavad kaasa ületatud piirtasemete saavutamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artikkel 8 reguleerib meetmeid, mida kohaldatakse piirkondades, kus saasteainete tase ületab piirtasemeid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid koostavad nimekirjad piirkondade ja aglomeraatide kohta, kus ühe või mitme saasteaine tase ületab nii piirtaset kui ka selle ületamismäära.</ALINEA><ALINEA>Kui mõnele saasteainele ei ole ületamismäära kehtestatud, koheldakse piirkondi ja aglomeraate, milles selle saasteaine tase ületab piirtaset, esimeses lõigus osutatud piirkondade ja aglomeraatidena ning nende suhtes kohaldatakse lõikeid 3–5.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad lõikes 1 osutatud piirkondades ja aglomeraatides meetmeid, tagamaks et koostatakse või rakendatakse kava või programm piirtaseme saavutamiseks kindlaksmääratud aja jooksul.</ALINEA><ALINEA>Kõnealune kava või programm, mis peab olema kättesaadav avalikkusele, peab sisaldama vähemalt IV lisas kirjeldatud teavet.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud piirkondade ja aglomeraatide kohta, kus ühe või mitme saasteaine tase ületab piirtaset, kompleksse kava, mis hõlmab kõiki asjaomaseid saasteaineid.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 põhjenduse 12 kohaselt oli ka see säte ette nähtud tervise ja keskkonna kaitseks tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktis iii nähti ette tähtaeg artikli 8 kohaste kavade saatmiseks:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[…] artikli 8 lõikes 1 osutatud piirkondade puhul:</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>[…]</TXT></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>saadavad hiljemalt kaks aastat pärast selle aasta lõppu, mil ületamist vaadeldi, komisjonile artikli 8 lõikes 3 osutatud kavad või programmid<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 IV lisa nägi ette, et piirtasemete järgimiseks peavad kavad ja programmid sisaldama eelkõige andmeid saaste põhjuste ja aja kohta, mil õhukvaliteet võetud meetmetest tulenevalt paraneb:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.P><TXT>Ülemäärase saaste asukoht</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>piirkond</P></ITEM><ITEM><P>linn (kaart)</P></ITEM><ITEM><P>mõõtejaam (kaart, geograafilised koordinaadid).</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Üldteave</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>piirkonna liik (linn, tööstuspiirkond, põllumajandusala)</P></ITEM><ITEM><P>saastatud ala hinnanguline suurus (km<HT TYPE="SUP">2</HT>) ja kokkupuutuva elanikkonna suurus</P></ITEM><ITEM><P>kasulikud andmed kliima kohta</P></ITEM><ITEM><P>asjakohased topograafilised andmed</P></ITEM><ITEM><P>küllaldane teave kaitset vajavate objektide kohta piirkonnas.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>[…]</TXT></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Saaste laad ja hindamine</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>varasematel aastatel (enne parandusmeetmete rakendamist) vaadeldud saasteainete tasemed</P></ITEM><ITEM><P>projekti algusest peale mõõdetud tasemed</P></ITEM><ITEM><P>hindamisel kasutatavad meetodid.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Saaste päritolu</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>peamiste saastet tekitavate heitmeallikate loend (kaart)</P></ITEM><ITEM><P>nendest allikatest lähtuvate heitmete üldkogus (tonni aastas)</P></ITEM><ITEM><P>teave teistest piirkondadest lähtuva saaste kohta.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Olukorra analüüs</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ülemäärase saaste tekkimise üksikasjalikud põhjused (ülekandumine, kaasa arvatud kandumine üle piiri, teke)</P></ITEM><ITEM><P>võimalikud üksikasjalikud meetmed välisõhu kvaliteedi parandamiseks.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Enne käesoleva direktiivi jõustumist olemas olnud parandusmeetmete või -projektide üksikasjad, st</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kohalikud, piirkondlikud, siseriiklikud, rahvusvahelised meetmed</P></ITEM><ITEM><P>nende meetmete täheldatud mõju.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Pärast käesoleva direktiivi jõustumist saaste vähendamiseks vastuvõetud meetmete või projektide üksikasjad</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kõikide projektis ettenähtud meetmete loetelu ja kirjeldus</P></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><P>projekti ajakava</P></ITEM><ITEM><P>õhukvaliteedi parandamise hinnangulised eesmärgid ja nende saavutamise hinnanguline aeg.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Pikema aja jooksul kavandatavate või uuritavate meetmete või projektide üksikasjad.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiiv 1999/30</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiiv 1999/30 kehtestas direktiivi 96/62 kohaldamiseks nõutavad vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii sisalduse piirtasemed ja vajaduse korral ka häiretasemed õhus. Artikkel 1 kinnitab, et sätte eesmärk on vältida, ennetada või vähendada nende ainete kahjulikku mõju inimese tervisele ja kogu keskkonnale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Lämmastikdioksiidi (NO<HT TYPE="SUB">2</HT>) suhtes kehtisid inimese tervise kaitseks piirtasemed vastavalt direktiivi 1999/30 artiklile 4 ja II lisa I jaole alates <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE>. Esiteks ei tohtinud lämmastikdioksiidi tunnist piirtaset 200 μg/m<HT TYPE="SUP">3</HT> ületada rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul. Teiseks kehtestati aasta piirtasemeks 40 μg/m<HT TYPE="SUP">3</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Tahkete osakeste (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>) puhul kehtisid piirtasemed inimese tervise kaitseks vastavalt direktiivi 1999/30 artiklile 5 ja III lisa I jao 1. etapile seevastu juba <DATE ISO="20050101">1. jaanuarist 2005</DATE>. Tahkete osakeste (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>) 24‑tunnist piirtaset 50 μg/m<HT TYPE="SUP">3</HT> ei tohtinud ületada rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul. PM<HT TYPE="SUB">10</HT> aasta piirtasemeks määrati 40 μg/m<HT TYPE="SUP">3</HT>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiiv 2008/50</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 esimesed kaks põhjendust kirjeldavad direktiivi üldeesmärke:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>(1)</NO.P><TXT>[…] kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga kehtestatakse vajadus vähendada saaste tasemeni, mis minimeerib kahjustava mõju inimeste tervisele (pöörates erilist tähelepanu tundlikele elanikegruppidele) ja kogu keskkonnale, vajadus parandada õhu kvaliteedi järelevalvet ja hindamist, sealhulgas saasteainete sadestumist, ning vajadus teavitada avalikkust.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Inimeste tervise ja kogu keskkonna kaitsmiseks on eelkõige oluline võidelda saasteainete heitmete allikatega ning määrata kindlaks ning rakendada kõige tõhusamad meetmed heitmete vähendamiseks kohalikul, siseriiklikul ning ühenduse tasandil. Seetõttu tuleks kahjulike õhusaasteainete heitmeid vältida, ennetada või vähendada ning kehtestada välisõhu kvaliteedile asjakohased eesmärgid, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni asjakohaseid standardeid, suuniseid ja programme.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud direktiivi põhieesmärk:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Käesoleva direktiiviga sätestatakse meetmed, mille eesmärgid on järgmised:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>välisõhu kvaliteedi eesmärkide määratlemine ja püstitamine, et vältida, ära hoida või vähendada kahjulikku mõju inimeste tervisele ja kogu keskkonnale;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikli 2 punktis 5 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>piirtase<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>tase, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele ja/või kogu keskkonnale; piirtase tuleb saavutada teatava tähtaja jooksul ning hiljem ei tohi seda ületada<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikli 13 lõige 1 kohustab kinni pidama mitmesugustest piirtasemetest:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Liikmesriigid tagavad, et kõigis nende piirkondades ja linnastutes ei ületaks vääveldioksiidi, PM<HT TYPE="SUB">10</HT>, plii ja süsinikmonooksiidi tasemed välisõhus XI lisas määratud piirtasemeid.</ALINEA><ALINEA>Lämmastikdioksiidi ja benseeni suhtes XI lisas määratletud piirtasemeid ei tohi ületada alates selles lisas märgitud tähtpäevadest.</ALINEA><ALINEA>Nende nõuete järgimist hinnatakse kooskõlas III lisaga.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 XI lisa kohased käesolevas asjas määravad lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>) piirtasemed vastavad direktiivis 1999/30 sätestatud piirtasemetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikkel 22 lubab piirtasemete saavutamise tähtaega teatud tingimustel pikendada:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="022.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui antud piirkond või linnastu ei suuda saavutada lämmastikdioksiidi või benseeni piirtasemeid XI lisas määratud tähtpäevaks, võib liikmesriik neid tähtaegu kõnealuse piirkonna või linnastu osas maksimaalselt viie aasta võrra pikendada tingimusel, et selle piirkonna või linnastu kohta, mille suhtes pikendamist kohaldataks, koostatakse vastavalt artiklile 23 õhukvaliteedi kava; sellist õhukvaliteedi kava täiendatakse XV lisa B jaos märgitud teabega asjaomaste saasteainete kohta ning see näitab, kuidas piirtasemetest kinnipidamine enne uue tähtaja lõppu saavutatakse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="022.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui teatud piirkonnas või linnastus osutub XI lisas sätestatud PM<HT TYPE="SUB">10</HT>‑osakeste piirtaseme saavutamine siiski raskeks kohaspetsiifiliste levimisomaduste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või piiriülese saasteleviku tõttu, vabastatakse liikmesriik nende piirtasemete rakendamise kohustusest kuni <DATE ISO="20110611">11. juunini 2011</DATE>, kui lõikes 1 sätestatud kohustused on täidetud ja kui nimetatud liikmesriik näitab, et ülalnimetatud tähtpäevadest kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed.</ALINEA><ALINEA>3. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="022.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid teatavad komisjonile oma seisukoha selles, kus on võimalik kohaldada lõiget 1 või 2, ning edastavad lõikes 1 viidatud õhukvaliteedi kava koos kogu olulise teabega, mida komisjonil on vaja, et hinnata, kas kõik asjakohased tingimused on täidetud. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse liikmesriikide võetud meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile liikmesriikides nüüd ja tulevikus ning kehtivate ja komisjoni ettepanekul kavandatavate ühenduse meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile.</ALINEA><?PAGE NO="7"?><ALINEA>Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates kõnealuse teabe saamisest, loetakse asjakohased tingimused lõike 1 või 2 rakendamiseks täidetuks.</ALINEA><ALINEA>Kui esitatakse vastuväiteid, võib komisjon liikmesriikidelt nõuda õhukvaliteedi kavade kohandamist või uute õhukvaliteedi kavade esitamist.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas vaatluse all oleva Pariisi linnastu kohta edastas Prantsusmaa komisjoni andmetel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Air Quality – Time extensions (https://ec.europa.eu/environment/air/quality/time_extensions.htm, vaadatud <DATE ISO="20220221">21. veebruaril 2022</DATE>).</P></NOTE> küll teatised sooviga PM<HT TYPE="SUB">10</HT> ja lämmastikdioksiidi piirtasemete saavutamise tähtaegu pikendada, kuid komisjon ei andnud selleks nõusolekut.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20090702">2. juuli 2009. aasta</DATE> otsuse K(2009) 5244 (lõplik) põhjendused 21, 25 ja 32, <DATE ISO="20101217">17. detsembri 2010. aasta</DATE> otsuse K(2010) 9168 (lõplik) põhjendused 10, 14–16, 19 ja 30, mõlemad PM<HT TYPE="SUB">10</HT> kohta, samuti <DATE ISO="20130222">22. veebruari 2013. aasta</DATE> otsuse C(2013) 920 (final) artikkel 1, lämmastikdioksiidi kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikli 23 lõige 1 näeb ette, et teatud piirkondades või aglomeraatides piirtasemete ületamise korral tuleb väärtuste saavutamiseks koostada õhukvaliteedi kavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Kui teatud piirkondades või linnastutes saasteainete tase välisõhus ületab mõnda piirtaset või sihtväärtust või mõnda asjakohast lubatud ületamismäära, peavad liikmesriigid tagama, et nende piirkondade ja linnastute jaoks on koostatud õhukvaliteedi kavad vastavate XI ja XIV lisas sätestatud piirtaseme või sihtväärtuse saavutamiseks.</ALINEA><ALINEA>Juhul kui ületatakse piirtasemeid, mille saavutamise tähtpäev on juba möödunud, esitatakse õhukvaliteedi kavades asjakohased meetmed, nii et saavutamata jätmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks. Õhukvaliteedi kavadesse võidakse kaasata ka erimeetmed, mille eesmärk on kaitsta elanikkonna tundlikke rühmi, sealhulgas lapsi. […]</ALINEA><ALINEA>Kõnealused õhukvaliteedi kavad peavad sisaldama vähemalt XV lisa A jaos loetletud teavet […]. Kõnealused kavad tuleb edastada komisjonile viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast selle aasta lõppu, millal ületamist esimest korda täheldati.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 XV lisa A jaos sisalduvad nõuded vastavad põhiosas direktiivi 96/62 IV lisa nõuetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus põhineb sellel, et Pariisi linnastu piirkonnas on ületatud välisõhu kvaliteedi suhtes kehtestatud piirtasemeid. Euroopa Kohus sedastas 2019. aastal, et lämmastikdioksiidi piirtasemeid on ületatud alates 2010. aastast, mis oli tähtaeg nende järgimiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti otsustas Euroopa Kohus hiljuti, et ajavahemikus 2005–2019 ei järgitud ka PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (piirtasemed – PM10</NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑286/21</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:319">EU:C:2022:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) tuvastas, et Pariisis on lämmastikdioksiidi piirtasemeid ületatud ka veel 2020. aastal ning 2018. ja 2019. aastal on ületatud PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20210804">4. augusti 2021. aasta</DATE> otsus Association les Amis de la Terre France et autres (428409, FR:CECHR:2021:428409.<DATE ISO="20210804">20210804</DATE>, punktid 4 ja 5).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas nõuab hageja, et Pariisi linnastu osaks oleva Val‑d’Oise’i departemangu prefekt võtaks meetmeid direktiivis 2008/50 kehtestatud piirtasemete järgimiseks. Peale selle esitab ta nõude hüvitada 21 miljoni euro suurune kogukahju, mis on põhjustatud õhusaastest. Kahju on tekitatud alates 2003. aastast ning aja jooksul on olukord koguni halvenenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kahjunõude esitamisel tugineb hageja eelkõige sellele, et õhukvaliteedi halvenemine tema elukohaks olevas Pariisi linnastus on tekitanud talle tervisekahjustusi. Õhukvaliteet on tema hinnangul halvenenud seetõttu, et Prantsuse asutused ei ole täinud direktiivist 2008/50 tulenevaid kohustusi. Seepärast tugineb ta riigi vastutusele, nõudes väidetavate tervisekahjustuste hüvitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Tribunal administratif de Cergy-Pontoise (Cergy‑Pontoise’i halduskohus, Prantsusmaa) jättis hagi rahuldamata, hageja esitas selle peale apellatsioonkaebuse Cour administrative d’appel de Versailles’ile (Versailles’ haldusasjade apellatsioonikohus, Prantsusmaa). Viimati nimetatud kohus märgib, et kahjuhüvitise asjas otsuse tegemiseks on vaja välja selgitada direktiivi 2008/50 artikli 13 lõike 1 ja artikli 23 lõike 1 ulatus. Küsimus on selles, kas olukorras, kus Euroopa Liidu liikmesriik on rikkunud viidatud sätetest tulenevaid kohustusi ja rikkumine on piisavalt selge, on füüsilisel isikul õigus nõuda hüvitist tema tervisele tekitatud kahju eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seetõttu esitab Cour administrative d’appel de Versailles (Versailles’ haldusasjade apellatsioonikohus, Prantsusmaa) Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.P><TXT>Kas kohaldatavaid Euroopa Liidu õiguse norme, mis sisalduvad direktiivi 2008/50 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1, tuleb tõlgendada nii, et juhul kui Euroopa Liidu liikmesriik on piisavalt selgelt rikkunud kõnealusest direktiivist tulenevaid kohustusi, annavad need normid füüsilistele isikutele õiguse saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist tervisele tekitatud kahju eest, millel on otsene põhjuslik seos õhukvaliteedi halvenemisega?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui eespool nimetatud sätted võivad tõepoolest anda õiguse saada hüvitist tervisele tekitatud kahju eest, siis millistest tingimustest sõltub selle õiguse tekkimine, võttes eelkõige arvesse kuupäeva, millest alates tuleb liikmesriigi kõnealuse rikkumise olemasolu hinnata?<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hageja, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Poola ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. <DATE ISO="20220315">15. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil osalesid Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Madalmaade Kuningriik, Poola ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">IV. Õiguslik hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba seoses välisõhu kvaliteedi kaitset reguleerivate liidu õigusnormide jõustamisega juhtinud tähelepanu põhimõttele, mille kohaselt riik vastutab eraõiguslikele isikutele liidu õiguse sellise rikkumisega tekitatud kahju eest, mida saab omistada riigile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesoleva eelotsusetaotlusega soovitakse välja selgitada, mil määral võib liidu õiguses välisõhu kvaliteedi kaitseks kehtestatud piirtasemete rikkumisest tuleneda tegelikult õigus nõuda kahju hüvitamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt muutuks liidu õigusnormide täielik toime küsitavaks ja nendega antavate õiguste kaitse nõrgeneks, kui isikutel ei oleks võimalik saada hüvitist liidu õiguse sellise rikkumisega tekitatud kahju eest, mida saab omistada riigile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:166">EU:C:2013:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Popławski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:530">EU:C:2019:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seega on isikutel, kellel on tekkinud kahju, õigus hüvitisele juhul, kui ühekorraga on täidetud kolm tingimust: nimelt kui rikutud liidu õigusnorm annab neile isikutele õigusi, selle õigusnormi rikkumine on piisavalt selge ning rikkumise ja isikule tekitatud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20090324">24. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Danske Slagterier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑445/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:178">EU:C:2009:178</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20201210">10. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Euromin Holdings (Cyprus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑735/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1014">EU:C:2020:1014</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Esimene eelotsuse küsimus eeldab, et õigusnormi rikkumine on piisavalt selge ja esineb otsene põhjuslik seos. Selle küsimusega soovitakse teada, kas direktiivis 2008/50 välisõhu kvaliteedile kehtestatud nõuded annavad õigusi isikutele ehk kas nende nõuete rikkumisest saab üldse tuleneda õigus nõuda kahju hüvitamist (selle kohta jaotis A). Juhul, kui see on nii, soovitakse teise küsimusega kindlaks teha kõnealuse õiguse tingimusi, seda eelkõige osas, mis puudutab aega, millest alates tuleb asjaomasele liikmesriigile omistatava rikkumise olemasolu hinnata. Sellega seoses on vaja käsitleda ka küsimust, millistel tingimustel tuleb rikkumine lugeda selgeks ja tuvastada otsese põhjusliku seose olemasolu (selle kohta jaotis B).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene küsimus – välisõhu kvaliteeti reguleerivatest õigusnormidest tulenevad õigused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Õigus nõuda liidu õiguse rikkumise eest kahjuhüvitist eeldab kõigepealt seda, et rikutud liidu õigusnorm annab isikutele õigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:166">EU:C:2013:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20200716">16. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Presidenza del Consiglio dei Ministri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:566">EU:C:2020:566</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Peab paika, et seoses kahjuhüvitise õiguse andmisega ei ole oluline see, kas asjaomane õigusnorm on vahetult kohaldatav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20201210">10. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Euromin Holdings (Cyprus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑735/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1014">EU:C:2020:1014</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellegipoolest on vahetu kohaldatavus oluline kaudne tõend, mis räägib õiguste andmise kasuks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt <DATE ISO="20090324">24. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Danske Slagterier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑445/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:178">EU:C:2009:178</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101125">25. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑429/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:717">EU:C:2010:717</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20210325">25. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balgarska Narodna Banka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑501/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:249">EU:C:2021:249</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sest sellisel juhul saab kindlaks määrata antud õiguse sisu, mis on kahjuhüvitise õiguse tekkimise eeldus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20060704">4. juuli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adeneler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:443">EU:C:2006:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180124">24. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pantuso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑616/16 ja C‑617/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:32">EU:C:2018:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Seepärast tuleb esmalt uurida, kas piirtasemeid ja välisõhu kvaliteedi parandamise meetmeid reguleerivad õigusnormid on piisavalt selged, et määrata kindlaks võimalike õiguste sisu. Seejärel saab hinnata, kas õigusnormid annavad isikutele õigusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivide 96/62 ja 1999/30 sisuline selgus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Olgugi et eelotsusetaotlus on seotud vaid direktiiviga 2008/50, puudutab põhikohtuasi hagejale alates 2003. aastast tekkinud kahju. Alates sellest ajast kuni direktiivi 2008/50 ülevõtmiseni <DATE ISO="20100611">11. juunil 2010</DATE> reguleerisid välisõhu kvaliteeti eelotsusetaotluses mainitud saasteainete PM<HT TYPE="SUB">10</HT> (peentolm) ja lämmastikdioksiidi osas direktiivid 96/62 ja 1999/30.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Piirtasemed</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artikli 7 lõike 1 kohaselt võtavad liikmesriigid piirtasemetest kinnipidamiseks vajalikke meetmeid. Lämmastikdioksiidi piirtasemed tulenevad direktiivi 1999/30 artiklist 4 koostoimes II lisaga ja kehtivad alates <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemed on sätestatud artiklis 5 koostoimes III lisa I jao 1. etapiga ja kehtivad alates <DATE ISO="20050101">1. jaanuarist 2005</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nimetatud piirtasemed ja tähtajad võeti hiljem muutmata üle direktiivi 2008/50 XI lisasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Piirtasemetest kinnipidamise kohustus kehtib seega alates kindlaksmääratud kuupäevast ja on vastavalt asjaomaste sätete sõnastusele selge ja tingimusteta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt <DATE ISO="20110510">10. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑479/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:287">EU:C:2011:287</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20121115">15. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑34/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:712">EU:C:2012:712</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20121219">19. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑68/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:815">EU:C:2012:815</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Välisõhu kvaliteedi parandamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Peale selle sisaldas juba direktiiv 96/62 sätteid, mis reguleerisid välisõhu kvaliteedi parandamist enne ja pärast piirtasemete saavutamise tähtpäeva saabumist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Piirtasemete saavutamise tähtpäeva eelne aeg</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Esmakordne välisõhu kvaliteedi parandamise kohustus kehtis juba enne 2005. ja/või 2010. aastat, mil vastavus piirtasemetele pidi olema saavutatud. Selles etapis pidid liikmesriigid võtma meetmeid, et saavutada vastavus piirtasemetele hiljemalt kuupäevaks, mil nendest kinnipidamine muutub kohustuslikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Selle kohustuse üksikasjad tulenesid direktiivi 96/62 artiklist 8. Esmalt pidid liikmesriigid artikli 8 lõike 1 kohaselt koostama nimekirjad piirkondade ja aglomeraatide kohta, kus ühe või mitme saasteaine tase ületab nii piirtaset kui ka direktiivis 1999/30 kindlaks määratud lubatud ületamismäära. Direktiivi 96/62 artikli 8 lõike 3 kohaselt pidid liikmesriigid selliselt kindlaks määratud piirkondades ja aglomeraatides võtma meetmeid, et tagada kava või programmi koostamine või rakendamine piirtaseme saavutamise tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Lubatud ületamismäär tähistab seejuures asjaomase piirtaseme protsentides väljendatud osa, mida piirtasemete kehtestamise ja nende saavutamiseks kindlaksmääratud tähtpäeva vahelisel ajal lineaarselt 0 protsendile vähendati. Lubatud ületamismäär muutus seega järjepidevalt seda väiksemaks, mida lähemale jõudis piirtasemete saavutamise tähtpäev. Asjaomase piirtaseme saavutamise tähtpäeva saabumisel muutus lubatud ületamismäär olematuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Oletatavasti puudutas kõnealune kohustus juba paljusid piirkondi ja linnastuid, kus piirtasemeid hiljem, kui nende saavutamise tähtpäev oli saabunud, seega 2005. või 2010. aastal ületati.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Nii tuleneb Prantsusmaa kohta käivat küsitlust sisaldavast 2003. aasta aruandest (https://cdr.eionet.europa.eu/fr/eu/annualair/envqwuzxq/, vaadatud <DATE ISO="20220224">24. veebruaril 2022</DATE>), et Pariisi linnastus on ületatud lämmastikdioksiidi aastast piirtaset lubatud ületamismääraga (tabelid 8b, rida 14) ja PM<HT TYPE="SUB">10</HT> päeva piirtaset lubatud ületamismääraga (tabel 8c, rida 14).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kõnealused kavad või programmid pidid vastama direktiivi 96/62 IV lisa nõuetele, mis kattusid põhiosas direktiivi 2008/50 XV lisa A jao nõuetega. Nõuded ei ole puhtformaalsed, sest kõnealused andmed puudutavad saaste päritolu (punktid 5 ja 6), välisõhu kvaliteedi parandamise võimalike meetmete analüüsi (punkt 6) ning võetud ja rakendatud meetmeid (punktid 7–9), sealhulgas õhukvaliteedi eeldatava paranemise ajakava ja hinnangut (punkt 8). Selleks et hinnata, kas kava või programm on sobiv, et ettenähtud ajaks saavutada vastavus piirtasemetele, on selle teabe olemasolu loogiliselt võttes vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et direktiivi 2008/50 artikli 23 lõike 1 esimene lõik kehtestab sarnase kohustuse peenosakestele suurusega PM<HT TYPE="SUB">2,5</HT>, mille piirtaset tuleb järgida alles pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Piirtasemete saavutamise tähtpäeva järgne aeg</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Peale selle nägi direktiivi 96/62 artikli 7 lõige 3 ette, et liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja näitavad neis ära meetmed, mida tuleb võtta kiiresti, kui on oht, et piir- ja/või häiretasemed ületatakse, et seda ohtu ja sellise olukorra kestust vähendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/62 artiklite 7 ja 8 sõnastuse kohaselt ei olnud piirtasemete ületamise võimalust ette nähtud. Enne piirtasemete saavutamise tähtpäeva saabumist pidid liikmesriigid vastavalt artiklile 8 võtma vajalikud meetmed, et saavutada vastavus piirtasemetele hiljemalt kuupäevaks, mil nendest kinnipidamine muutub kohustuslikuks. Pärast kõnealuse aja saabumist kohustas direktiivi artikli 7 lõige 3 liikmesriike võtma meetmeid juba ületamise <HT TYPE="ITALIC">ohu</HT> ärahoidmiseks. Seda kinnitab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>piirtase<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> määratlus direktiivi 96/62 artikli 2 punktis 5, sest selle kohaselt tuleb piirtase saavutada teatava tähtaja jooksul ja hiljem ei tohi seda ületada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Ometigi sedastas Euroopa Kohus otsuses Janecek, et liikmesriikidel ei ole kohustust võtta meetmeid, mille tagajärjel piirtasemeid üldse ei ületataks. Tuginedes direktiivi 96/62 loogikale, mis on suunatud saastuse komplekssele vältimisele, tegi Euroopa Kohus järelduse, et liikmesriikidel on kohustus võtta meetmeid, mis on sobivad nimetatud tasemete ületamise ohu vähendamiseks miinimumini ja sellise olukorra kestuse piiramiseks, arvestades kõiki asjaomasel ajal valitsevaid tingimusi ja esindatud huve. Seejuures pidid liikmesriigid tagama tasakaalu selle eesmärgi ja erinevate olemasolevate avalike ja erahuvide vahel. Kõnealuse kaalutlusõiguse piirid on kohtulikult kontrollitavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Viidatud kohtuotsus on selles mõttes arusaadav, et sellel ajal oli juba teada, et PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemeid ületatakse paljudes liikmesriikides ja nendest kinnipidamine nõuaks märkimisväärseid jõupingutusi. Samasugust olukorda eeldas komisjon lämmastikdioksiidi piirtasemete puhul, millele vastavus pidi olema saavutatud 2010. aastaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Komisjoni teatis teadete kohta, mis käsitlevad vastavalt direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) artiklile 22 tähtaja pikendamist ja teatavate piirtasemete kohaldamise kohustusest lubatavaid erandeid (KOM(2008) 403 (lõplik), lk 2).</P></NOTE> Direktiivi 96/62<?PAGE NO="12"?> sõnastuses väljenduv ootus, et piirtasemeid ei ületata, osutus seega ebareaalseks. See arusaam tõi pealegi vahetult enne kohtuotsuse Janecek tegemist kaasa käesolevas asjas uuritava direktiivi 2008/50 vastuvõtmise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Peale selle rõhutas Euroopa Kohus õigesti vajadust kaaluda vastandlikke huve tegevuskavade kindlaksmääramisel. Peab paika, et seadusandja eeldas seda kaalumist juba piirtasemete kindlaksmääramisel, kuid liidu õigus ei saa nõuda, et liikmesriigid võtaksid piirtasemetest kinnipidamiseks meetmeid, mille ebasoodsad mõjud kaaluvad üles piirtasemete järgimisega saavutatava keskkonna- ja tervisekaitse parandamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:862">EU:C:2016:862</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Janecek tehtud järeldused on siiski piiratud tegevuskavade koostamise kohustusega vastavalt direktiivi 96/62 artikli 7 lõikele 3. Üksnes kõnealused kavad ei pidanud olema kujundatud nii, et need välistavad mis tahes ületamise. Piirtasemetest kinnipidamise kohustus oli seevastu juba direktiivide 96/62 ja 1999/30 kohaselt sellest sõltumatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20110510">10. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑479/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:287">EU:C:2011:287</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20121115">15. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑34/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:712">EU:C:2012:712</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20121219">19. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑68/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:815">EU:C:2012:815</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Piirtasemete ületamisi – nagu muid liidu õiguse rikkumisi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="19850711">11. juuli 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>101/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:330">EU:C:1985:330</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19971209">9. detsembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:595">EU:C:1997:595</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20011213">13. detsembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑1/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:687">EU:C:2001:687</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0131">131</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – võisid liikmesriigid õigustada ainult ületamatute raskuste või vääramatu jõu konkreetse tõendamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20121219">19. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑68/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:815">EU:C:2012:815</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et direktiivi 96/62 artiklid 7 ja 8 koosmõjus direktiivis 1999/30 sätestatud lämmastikdioksiidi ja PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemetega näevad ette selge ja tingimusteta kohustuse saavutada vastavus piirtasemele, mis kehtis PM<HT TYPE="SUB">10</HT> puhul alates <DATE ISO="20050101">1. jaanuarist 2005</DATE> ja lämmastikdioksiidi puhul alates <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE>. Direktiivi 96/62 artikli 7 lõike 3 kohaselt pidid liikmesriigid aga lahknevate huvide vahelisele tasakaalule tuginedes võtma üksnes meetmeid, et piirtasemete ületamise aeg jääks minimaalseks. Kõnealune teine kohustus on piisavalt selge ainult niivõrd, kuivõrd on ületatud olemasoleva kaalutlusruumi piire.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2008/50 sätete sisuline selgus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Peale selle tuleb hinnata, kuivõrd selge sisuga on sätted direktiivis 2008/50, millega 2008. aastal nähti ette direktiivide 96/62 ja 1999/30 asendamine alates <DATE ISO="20100611">11. juunist 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Piirtasemed</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikli 13 lõike 1 esimese lause kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõigis nende piirkondades ja linnastutes ei ületaks mitmesuguste saasteainete, sealhulgas PM<HT TYPE="SUB">10</HT> tasemed välisõhus XI lisas määratud piirtasemeid. Peale selle näeb artikli 13 lõike 1 teine lause ette, et lämmastikdioksiidi ja benseeni suhtes XI lisas määratletud piirtasemeid ei tohi ületada alates samas lisas märgitud tähtpäevadest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Viidatud lausete erinev sõnastus ei sea kahtluse alla piirtasemetest kinnipidamise kohustuse selgust. See on seletatav sellega, et direktiivi 2008/50 artikli 13 lõike 1 esimeses lauses nimetatud saasteainete piirtasemed kehtisid juba alates 2005. aastast, samal ajal kui direktiiv jõustus alles 2008. aastal. Seevastu lämmastikdioksiidi ja benseeni piirtasemetest kinnipidamine muutus kohustuslikuks alles 2010. aastal, seega pärast direktiivi jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seega peavad liikmesriigid tagama, et mitte üheski piikonnas ja linnastus ei ületa direktiivi 2008/50 artikli 13 lõike 1 esimeses lauses nimetatud saasteainete piirtasemed sama direktiivi XI lisas kehtestatud piirtasemeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka allpool 32. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsused.</P></NOTE> Vastavust piirtasemetele ei ole III lisa A jao punkti 1 kohaselt vaja hinnata vaid teatud kohtades, kus inimesed üldjuhul kaitsmata ei viibi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:168">EU:C:2019:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seega näib, et eraldi võetuna on direktiivi 2008/50 artikli 13 lõige 1 ja XI lisa piisavalt täpsed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="19790405">5. aprilli 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ratti</NAME.CASE> (<NO.CASE>148/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:110">EU:C:1979:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Link Logistik N&amp;N</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:810">EU:C:2018:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda näitab ka tõsiasi, et Euroopa Kohus on korduvalt tuvastanud, et liikmesriigid on viidatud sätet rikkunud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑336/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:94">EU:C:2018:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT> osakeste kontsentratsiooni piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑638/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:334">EU:C:2020:334</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20210203">3. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>‑piirtase)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑637/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:92">EU:C:2021:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20210304">4. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (piirtase – NO<HT TYPE="SUB">2</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑664/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:171">EU:C:2021:171</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20210603">3. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (piirtase – NO<HT TYPE="SUB">2</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑635/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:437">EU:C:2021:437</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑286/21</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:319">EU:C:2022:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õhukvaliteedi kavad vastavalt direktiivi 2008/50 artiklile 23</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/50 artikli 13 lõike 1 kohasele piirtasemetest kinnipidamise kohustusele lisandub artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustus parandada välisõhu kvaliteeti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Viidatud säte näeb ette, et piirkondades või linnastutes, kus saasteainete tase välisõhus ületab mõnda piirtaset või sihtväärtust või mõnda asjakohast lubatud ületamismäära, peavad liikmesriigid tagama, et nende piirkondade ja linnastute jaoks on koostatud õhukvaliteedi kavad vastava direktiivi 2008/50 XI ja XIV lisas sätestatud piirtaseme või sihtväärtuse saavutamiseks. Juhul kui ületatakse piirtasemeid, mille saavutamise tähtpäev on juba möödunud, esitatakse õhukvaliteedi kavades asjakohased meetmed, nii et saavutamata jätmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks. Õhukvaliteedi kavad peavad sisaldama vähemalt XV lisa A jaos loetletud teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellega loob direktiivi 2008/50 artikkel 23 otsese seose artikli 13 lõikes 1 koostoimes XI lisaga ette nähtud PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemete ületamise ja õhukvaliteedi kavade koostamise kohustuse vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0133">133</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Menetluses osalevad liikmesriigid on sellest tulenevalt seisukohal, et direktiiv 2008/50 ei nõua piirtasemete ületamise täielikku ärahoidmist, vaid kehtestab artikli 23 lõikes 1 üksnes kohustuse koostada õhukvaliteedi kavad. Poola märgib koguni, et piirtasemetest kinnipidamise kohustus ei ole artikli 23 lõiget 1 arvestades tingimatu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seda seisukohta näib toetavat ka eespool viidatud kohtuotsus Janecek, milles Euroopa Kohus seoses direktiivi 96/62 artikli 7 lõikega 3 märkis, et liikmesriigid ei pea ära hoidma piirtasemete kõiki ületamisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samamoodi nagu nägid ette varasemad õigusnormid, võib ka direktiivi 2008/50 artikli 23 kohaselt õhukvaliteedi kavasid koostada üksnes saastamisohu vähendamise eesmärgil ning olemasolevate avalike ja erahuvide tasakaalu arvesse võttes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0134">134</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Siiski võis juba direktiivide 96/62 ja 1999/30 alusel kahelda selles, et õhukvaliteedi parandamise meetmed olid piirtasemete ületamise õigustamiseks piisavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eespool, punkt 53.</P></NOTE> Direktiiviga 2008/50 seoses on Euroopa Kohus korduvalt tagasi lükanud seisukoha, et õhukvaliteedi kava koostamisega on liikmesriik artikli 13 lõike 1 kohased kohustused juba täies ulatuses täitnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu suurkoja hilisema otsuse kohaselt jätaks selline tõlgendus direktiivi 2008/50 artikli 1 punktis 1 sedastatud inimeste tervise kaitse eesmärgi saavutamise üksnes liikmesriikide otsustada, mis on vastuolus liidu seadusandja kavatsustega. Kõnealuse järelduse teeb Euroopa Kohus artikli 2 punktis 5 määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>piirtase<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> põhjal, mis nõuab, et piirtase tuleb saavutada teatava tähtaja jooksul ning hiljem ei tohi seda ületada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Peale selle on direktiivis 2008/50 piirtasemetest kinnipidamise kohustust võrreldes direktiiviga 96/62 täpsustatud nii, et sellesse on lisatud säte, mida rikutaks, kui piirtasemete ületamise õigustamiseks piisaks juba pelgalt õhukvaliteedi kavade koostamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Direktiivi 2008/50 artikkel 22 lubab piirtasemete saavutamise tähtaegu lämmastikdioksiidi või benseeni puhul pikendada maksimaalselt viie aasta võrra ja PM<HT TYPE="SUB">10</HT> puhul maksimaalselt kuue aasta võrra. Tähtaja pikendamine eeldab eelkõige seda, et liikmesriigid koostavad õhukvaliteedi kavad, mis tagavad pikendatud tähtajast kinnipidamise. Seevastu artikli 23 lõike 1 kohaste õhukvaliteedi kavade jaoks ei ole nimetatud tähtaeg siduv.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Seega seab direktiivi 2008/50 artikli 13 lõige 1 liikmesriikidele täpselt määratletud vahetu toimega kohustuse hoida ära viidatud sättes nimetatud õhusaasteainete piirtasemete ületamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Peale selle tuleneb direktiivi 2008/50 artikli 23 lõikest 1 selge <HT TYPE="ITALIC">iseseisev</HT> kohustus koostada piirtasemete rikkumise korral õhukvaliteedi kavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Poola on seisukohal, et direktiivi 2008/50 artikli 23 lõige 1 ei ole õhukvaliteedi kavade sisu poolest piisavalt täpne. Poola hinnangul ei kehtesta viidatud säte piirtasemete ületamise lõpetamiseks kindlat tähtaega, vaid nõuab üksnes seda, et saavutamata jätmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks. Peale selle leiab Poola, et meetmete kindlaksmääramine nõuab lahknevate huvide kaalumist, mida rõhutavad ka Prantsusmaa ja Iirimaa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellele tuleb siiski vastu väita, et huvide kaalumist hõlmav kaalutlusõiguse kasutamine võib tõepoolest olla oluline hindamisel, kas rikkumine on selge,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20070125">25. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Robins jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑278/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:56">EU:C:2007:56</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130425">25. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hogan jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:272">EU:C:2013:272</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning eelkõige direktiivi 2008/50 kohta minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:862">EU:C:2016:862</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka allpool punkt 106 jj.</P></NOTE> ja mängida rolli ka põhjusliku seose tuvastamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Selle kohta allpool punkt 126 jj.</P></NOTE> See ei ole aga määrav vastamisel küsimusele, kas kõnealune õigusnorm on piisavalt täpne, et anda isikutele õigusi. Pigem on piisav, et isikud saavad liikmesriigi kohtutes maksma panna selle kaalutlusõiguse piiride järgimise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19961024">24. oktoobri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraaijeveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:404">EU:C:1996:404</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191003">3. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:824">EU:C:2019:824</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Piirtasemete ja õhukvaliteedi parandamise kohustuse sihtotstarve</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>See, kas direktiivide 96/62, 1999/30 ja 2008/50 kohase piirtasemete ja õhukvaliteedi parandamise kohustusega soovitakse anda õigusi isikutele, kellel tekivad õhusaaste tõttu tervisekahjustused, sõltub peale võimalike õiguste sisu määratletavuse eelkõige nende õigusnormide eesmärkidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="19961008">8. oktoobri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dillenkofer jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑178/94, C‑179/94 ja C‑188/94–C‑190/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:375">EU:C:1996:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kantarev</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑571/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:807">EU:C:2018:807</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0102">102</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201210">10. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Euromin Holdings (Cyprus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑735/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1014">EU:C:2020:1014</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Direktiivide 96/62 ja 2008/50 põhjenduse 2 ja artikli 1 kohaselt on direktiivide eesmärk vältida, ära hoida või vähendada kahjulikku mõju inimeste tervisele ja kogu keskkonnale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Viidatud direktiividega kehtestatud välisõhu kvaliteedi normid täpsustavad seega liidul keskkonna ja rahvatervise valdkonnas olevaid kaitsekohustusi, mis tulenevad muu hulgas ELL artikli 3 lõikest 3 ja ELTL artikli 191 lõigetest 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt seab liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme ning rajaneb muu hulgas ettevaatusprintsiibil ja põhimõttel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõnealune kaitsekohustus tuleneb lisaks põhiõiguste harta artiklitest 2, 3 ja 37.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:168">EU:C:2019:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>See, et just PM<HT TYPE="SUB">10</HT> ja lämmastikdioksiidi piirtasemed on ette nähtud inimeste tervise kaitseks, tuleneb juba sellest, et direktiivi 1999/30 II ja III lisas ning direktiivi 2008/50 artiklis 13 ja XI lisas on neid nimetatud inimeste tervise kaitseks ette nähtud piirtasemeteks. Ka direktiivi 96/62 artikli 2 punktis 5 ja direktiivi 2008/50 artikli 2 punktis 5 määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>piirtase<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, mida hageja esile tõstab, näeb ette, et piirtase kehtestatakse eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele ja/või kogu keskkonnale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kuna asjaomased õhukvaliteedi parandamise kohustused tuleb täita kõnealuste piirtasemete ületamise korral, on ka nende kohustuste eesmärk kaheldamatult tervise kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Nagu komisjon õigesti rõhutab, on Euroopa Kohus viidatud kaitsele tuginedes juba varasemate õhukvaliteedi kaitset käsitlevate direktiivide kohta märkinud, et isikud peavad olema suutelised nende direktiivide siduvaid nõudeid <HT TYPE="ITALIC">õigustena</HT> maksma panna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="19910530">30. mai 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (lämmastikdioksiid ja hõljuvad tahked osakesed)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑361/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:224">EU:C:1991:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19910530">30. mai 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (plii)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:225">EU:C:1991:225</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19911017">17. oktoobri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (joogivesi)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:391">EU:C:1991:391</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle põhjal nägi Euroopa Kohus ette direktiividele 96/62 ja 2008/50 tuginemise võimaluse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja rääkis ka sellega seoses <HT TYPE="ITALIC">õiguste</HT> kohtulikust kaitsest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Poola ja Iirimaa on küll seisukohal, et tervisekaitse eesmärgiga on mõeldud üksnes üldsuse kaitset, kuid see seisukoht ei ole veenev. Just huvi tervise vastu on ülimalt isiklik ja seega olemuselt individuaalne ning sellest on kantud eespool viidatud kohtupraktika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Teisiti võiks see olla keskkonnaõigusnormide puhul, mille eesmärk on eelkõige loomade, taimede ja elupaikade kaitse, mis aga tulevad inimesele kasuks vaid kaudselt. Sellega seoses võiks mõelda taimestiku kaitse kriitilistele tasemetele, mis on sätestatud direktiivi 2008/50 artiklis 14 ja XIII lisas. Küsimust, kas viidatud sätetega soovitakse anda õigusi isikutele, ei tule käesolevas asjas aga käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Vastupidi Iirimaa seisukohale ei takista ka põhimõte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>saastaja maksab<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> panemast riigile vastutust tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud välisõhu kvaliteeti reguleerivate sätete rikkumisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Peab paika, et põhimõte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>saastaja maksab<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> on ELTL artikli 191 lõikes 2 nimetatud liidu keskkonnapoliitika põhimõte, mida tuleb arvesse võtta ka välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusnormide tõlgendamisel. Õige on ka see, et viidatud põhimõtte kohaselt peab kulud kandma eelkõige saastaja; teistes keeleversioonides tuleb see mõte veelgi selgemini esile kui saksakeelses mõistes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Verursacherprinzip<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, näiteks ingliskeelses versioonis, kus on kasutatud vastet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>that the polluter should pay<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, ja prantsuskeelses versioonis, kus vasteks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>principe du pollueur-payeur<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kõnealune põhimõte ei saa liikmesriike siiski vastutusest vabastada, kui liikmesriigid liidu õigust rikkudes õhusaastel tekkida lubavad või seda ära ei hoia. See, et välisõhu kvaliteeti reguleerivad sätted panevad liikmesriikidele kõnealuse vastutuse, on pealegi põhjendatud ka seepärast, et välisõhu saaste tuleneb üldjuhul eri allikatest, mistõttu peavad liikmesriigid otsustama, millisel määral peavad saaste konkreetsed põhjustajad oma heitkoguseid vähendama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsus Paul</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kirjeldatud kaalutluste tähtsus õhukvaliteeti reguleerivate sätete aspektist tuleb ilmsiks eelkõige siis, kui neid võrrelda kohtuotsusega Paul. See on ainus kohtuotsus, milles Euroopa Kohus leidis, et õigus kahjuhüvitisele puudub põhjusel, et kõnealused õigusnormid ei anna isikutele õigusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Viidatud kohtuotsus puudutas tookord kehtivaid pangajärelevalve kohustusi, mis hõlmasid ka hoiustajate kaitset.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt <DATE ISO="20041012">12. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paul jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:606">EU:C:2004:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõnealuseid õigusnorme saab võrrelda õhukvaliteedi kaitsega. Mõlemat ülesannet – pangajärelevalvet ja õhukvaliteedi kaitset – iseloomustab suur keerukus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt <DATE ISO="20041012">12. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paul jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:606">EU:C:2004:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja isikute kaitset sõnaselgelt ei mainita,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt <DATE ISO="20041012">12. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paul jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:606">EU:C:2004:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> nagu rõhutab Prantsusmaa käesolevas menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Tookord kehtinud pangajärelevalvet reguleerivad õigusnormid erinesid siiski olulistes punktides õhukvaliteedi kaitset reguleerivatest õigusnormidest. Erinevused ei tulene üksnes sellest, et õigusnormide ese on erinev.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Esmalt oli hoiuste tagamise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19940530">30. mai 1994. aasta</DATE> direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="135" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 135, lk 5</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 252).</P></NOTE> näol hoiustajate jaoks olemas eriomane kaitsesüsteem, mis rääkis selle vastu, et anda hoiustajatele ulatuslikud õigused hüvitisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20041012">12. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paul jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:606">EU:C:2004:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seevastu õhusaastest põhjustatud tervisekahjustuste puhul selline eriomane kaitsesüsteem teadaolevalt puudub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Toona kehtivate pangajärelevalvet reguleerivate õigusnormide peamine eesmärk oli jõuda tegevuslubade ja pangajärelevalve süsteemide vastastikuse tunnustamiseni. Sellest tulenevalt oli võimalik välja anda üksainus liidus tunnustatud tegevusluba ja rakendada asukohaliikmesriigipoolse järelevalve põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P><DATE ISO="20041012">12. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paul jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:606">EU:C:2004:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega peavad pangajärelevalvet reguleerivad õigusnormid vastavalt oma õiguslikule alusele tagama pankade asutamisvabaduse, ühtlustades nõuded liikmesriikides. Hoiustajaid kaitsvat riigi vastutust, mida ei olnud riigisiseselt ette nähtud või mis oli koguni välistatud, ei olnud selleks vaja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><DATE ISO="20041012">12. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paul jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:606">EU:C:2004:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Õhukvaliteedi kaitset reguleerivad õigusnormid tuginevad seevastu liidu keskkonnapädevusele ja sellest tulenevalt on nende eesmärk vastavalt ELTL artiklile 191 inimeste tervise kaitse kõrge tase. Just see eesmärk on põhieesmärk, samal ajal kui siseturuga seotud eesmärgid on äärmisel juhul kõrvaleesmärgid, millel on kaudne tähtsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Puuduv rahaliste nõuete regulatsioon</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Prantsusmaa vastuväidet saab aga mõista ka nii, et õigus kahjuhüvitisele eeldab selliste õigusnormide rikkumist, mis näevad ette isikute õigusi maksetele või majanduslikule kasule. Õhukvaliteeti reguleerivad õigusnormid seda ei tee.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Tegelikult oli senistes kohtulahendites, kus leiti, et riik vastutab liidu õiguse rikkumise eest, sageli tegemist rahaliste nõuete tagamisega, näiteks töötasude ja pensionide tagamisega tööandja pankroti korral<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20070125">25. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Robins jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑278/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:56">EU:C:2007:56</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20130425">25. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hogan jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:272">EU:C:2013:272</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või pakettreisijate nõuetega reisikorraldaja pankroti korral,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="19961008">8. oktoobri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dillenkofer jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑178/94, C‑179/94 ja C‑188/94–C‑190/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:375">EU:C:1996:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> hoiuste tagamisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P><DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kantarev</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑571/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:807">EU:C:2018:807</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20210325">25. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balgarska Narodna Banka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑501/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:249">EU:C:2021:249</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja investorite kaitsega liiga kõrgete hindade eest ülevõtmistel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P><DATE ISO="20201210">10. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Euromin Holdings (Cyprus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑735/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1014">EU:C:2020:1014</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või kuritegude ohvrite õigustega hüvitisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="20200716">16. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Presidenza del Consiglio dei Ministri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:566">EU:C:2020:566</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Samasisulised näivad olevat Euroopa Kohtu väited, et asjaomase õigusnormi rikkumine mõjutab otseselt selle isiku õiguslikku olukorda (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>situation juridique<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>), kellel on tekkinud kahju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kantarev</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑571/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:807">EU:C:2018:807</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20201210">10. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Euromin Holdings (Cyprus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑735/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1014">EU:C:2020:1014</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega peeti silmas õiguslikult kaitstud varalisi huve seoses hoiuste tagamise ja investorite kaitsega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seevastu olukorras, kus liikmesriik jätab piirtasemete saavutamise kohustuse täitmata, ei muutu selle isiku õiguslik olukord, kellel on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud tervisekahjustused. Tegemist on õigushüve rikkumisega, mis on nimetatud varalistest huvidest tunduvalt olulisem. Vastavalt põhiõiguste harta artiklile 3 on nimelt igaühel õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele ning see õigus on muude õigushüvede suhtes ülimuslik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Selle kohta <DATE ISO="19760520">20. mai 1976. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Peijper</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:67">EU:C:1976:67</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20070605">5. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rosengren jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑170/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:313">EU:C:2007:313</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100601">1. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blanco Pérez ja Chao Gómez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:300">EU:C:2010:300</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20211125">25. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Delfarma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:956">EU:C:2021:956</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kuid ka sõltumatult mõjust selle isiku õiguslikule olukorrale, kellel on tekkinud kahju, tuleb rõhutada, et riigi vastutust käsitlev kohtupraktika ei põhine asjaomase isiku rahaliste huvide kaitsel, vaid peab tagama liidu õiguse täieliku toime ja sellest isikutele tulenevate õiguste tõhusa kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega on põhimõte, mille kohaselt riik vastutab isikutele liidu õiguse sellise rikkumisega tekitatud kahju eest, mida saab omistada riigile, omane liidu aluseks olevate aluslepingute süsteemile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><DATE ISO="19911119">19. novembri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Francovich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑6/90 ja C‑9/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:428">EU:C:1991:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:166">EU:C:2013:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tomášová</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:602">EU:C:2016:602</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Selle eesmärgiga kooskõlas on ka Euroopa Kohtu järeldus, et keskkonnamõju hindamise direktiiv<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Nüüd Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="026" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 26, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> annab isikutele õigusi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:166">EU:C:2013:166</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20040107">7. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wells</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑201/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:12">EU:C:2004:12</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stadt Wiener Neustadt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:882">EU:C:2016:882</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuigi õigust kahjuhüvitisele ei saa üldjuhul kasutada, kuna puudub otsene põhjuslik seos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:166">EU:C:2013:166</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt aga minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:701">EU:C:2012:701</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Tervisekahjustustega on pealegi seotud ka majanduslik kahju, näiteks ravikulud või saamata jäänud töötasu. Sellest tulenevalt rõhutas komisjon ettepanekus direktiivi 2008/50 kohta mitte üksnes õhusaaste tagajärgi tervisele, vaid märkis ka seda, et õhusaaste tekitatud kahju ulatub kuni aastani 2020 hinnanguliselt 189–609 miljardi euroni aastas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (KOM(2005) 447 (lõplik), lk 2).</P></NOTE> Selline kahju on igal juhul hõlmatud õhukvaliteedi kaitset reguleerivate õigusnormidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">6.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Puudutatud isikute ring</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kuid kas liit soovis tõepoolest anda võimalikule raskesti piiritletavale isikute ringile, kellel oli tekkinud kahju, õiguse nõuda välisõhu kvaliteedi teatavat taset, mille rikkumisest võib tuleneda õigus kahjuhüvitisele?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on praeguseks kaheteistkümnes kohustuste rikkumise menetluses tuvastanud, et kümme liikmesriiki ei ole taganud vastavust välisõhukvaliteedi normidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P><DATE ISO="20110510">10. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑479/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:287">EU:C:2011:287</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20121115">15. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑34/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:712">EU:C:2012:712</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20121219">19. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑68/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:815">EU:C:2012:815</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑336/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:94">EU:C:2018:94</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT> osakeste kontsentratsiooni piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑638/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:334">EU:C:2020:334</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20201110">10. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑644/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:895">EU:C:2020:895</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20210203">3. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>‑piirtase)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑637/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:92">EU:C:2021:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20210304">4. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (piirtase – NO<HT TYPE="SUB">2</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑664/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:171">EU:C:2021:171</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20210603">3. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (piirtase – NO<HT TYPE="SUB">2</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑635/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:437">EU:C:2021:437</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑286/21</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:319">EU:C:2022:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Üheksas varasemas otsuses on koguni tuvastatud, et norme on rikutud süstemaatiliselt ja järjepidevalt. Seitse menetlust, mis hõlmavad kolme muud liikmesriiki, on praegu veel pooleli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Kohtuasjad C‑573/19, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (lämmastikdioksiid); C‑730/19, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (vääveldioksiid); C‑125/20, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania (lämmastikdioksiid); C‑70/21, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>); C‑342/21, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Slovakkia (PM<HT TYPE="SUB">10</HT>); C‑633/21, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (lämmastikdioksiid), ja C‑220/22, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal (lämmastikdioksiid).</P></NOTE> Vähemasti Belgias,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P><DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Saksamaal,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Prantsusmaal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Conseil d’Etat’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20210804">4. augusti 2021. aasta</DATE> otsus Association les Amis de la Terre France et autres (428409, FR:CECHR:2021:428409.<DATE ISO="20210804">20210804</DATE>).</P></NOTE> ja Ühendkuningriigis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P><DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on õhukvaliteedi norme puudutavad küsimused liikmesriigi kohtute menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Isikutele asjaomaste õiguste andmise korral peavad liikmesriigid arvestama sellega, et õhukvaliteedi normide rikkumise tõttu esitatakse hulgaliselt kahjuhüvitise nõudeid. Lisaks sellega seotud rahalistele riskidele võib nende nõuete menetlemine liikmesriikide kohtuid märkimisväärselt koormata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Nimetatud aspektidest ei tulene siiski, et õigused, mille alusel võib esitada kahjuhüvitise nõude, tuleb jätta tunnustamata, sest võimalike puudutatud isikute suur arv näitab eelkõige hea õhukvaliteedi tähtsust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kahjuhüvitise nõuetega seotud koormus ei ole ka ilmselgelt ebaproportsionaalne probleemi kaalukuse suhtes. Õhukvaliteedi piirtasemete puhul ei ole tegemist tühiste häiringutega, vaid olulise mõjuga tervisele, mis võib kaasa tuua koguni enneaegse surma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Euroopa Keskkonnaagentuur, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Unequal exposure and unequal impacts: Social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, EEA Report nr 22/2018, lk 19 ja 21.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Samal ajal ei ole tegelikult puudutatud isikute ring sedavõrd lai, et hõlmatud oleksid pea kõik asjaomaste liikmesriikide elanikud, millest tulenevalt peaksid inimesed nii-öelda maksude kaudu üksteisele vastastikku kahjuhüvitist maksma. Piirtasemete ületamine mõjutab tegelikult eelkõige teatud rühmi, kes elavad või töötavad eriti suure õhusaastega piirkondades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt ka allpool punkt 131 jj.</P></NOTE> Sageli on need madalama sotsiaalse ja majandusliku staatusega inimesed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Euroopa Keskkonnaagentuur, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Unequal exposure and unequal impacts: Social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, EEA Report nr 22/2018, lk 19–22.</P></NOTE>, kes vajavad erilisel määral kohtulikku kaitset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Ka nimetatud põhjusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt muus osas eespool punktid 77 ja 78.</P></NOTE> oleks väär Iirimaa ja Poolaga nõustudes eeldada, et õhukvaliteeti reguleerivad õigusnormid on ette nähtud üksnes üldsuse kaitseks. Õhukvaliteeti tuleb küll üldiselt kaitsta, kuid eriomased probleemid tekivad teatud kohtades ja puudutavad teatud identifitseeritavaid isikute rühmi. Seega võivad direktiivi 2008/50 artikli 23 lõikele 1 tugineda ainult isikud, keda piirtasemete ületamine või ületamise oht otseselt puudutab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt <DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning üldiselt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:274">EU:C:2019:274</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Vastavalt äsja kirjeldatud kaalutlustele on Euroopa Kohus seoses õhukvaliteedi kaitset reguleerivate õigusnormide jõustamisega juba viidanud võimalusele, et liidu õigusest tuleneb õigus kahjuhüvitisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Umwelthilfe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑752/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1114">EU:C:2019:1114</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">7.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus esimesele küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Kokkuvõtvalt tuleb tuvastada, et välisõhus sisalduvate saasteainete piirtasemed ja õhukvaliteedi parandamise kohustused, mis tulenevad direktiivi 96/62 artiklitest 7 ja 8 koostoimes direktiiviga 1999/30 ning direktiivi 2008/50 artiklitest 13 ja 23, annavad õigusi isikutele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine küsimus – muud tingimused kahjuhüvitise õiguse tekkimiseks</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovitakse teada, millistest tingimustest sõltub õigus nõuda tervisekahjustuste hüvitamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu jaoks on seejuures eriti oluline kuupäev, millest alates tuleb õhukvaliteedi kaitset reguleerivate õigusnormide rikkumise olemasolu hinnata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada kahjuhüvitise õiguse kahte ülejäänud tingimust: liidu õiguse rikkumine peab olema piisavalt selge (selle kohta jaotis 1) ning rikkumise ja kahju vahel peab esinema otsene põhjuslik seos (selle kohta jaotis 2).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P><DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Leth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:166">EU:C:2013:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20200716">16. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Presidenza del Consiglio dei Ministri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:566">EU:C:2020:566</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Piisavalt selge rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Selleks et tuvastada, kas tegemist on liidu õiguse piisavalt selge rikkumisega, peab liikmesriigi kohus, kellele on esitatud kahju hüvitamise nõue, arvestama kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad talle lahendamiseks antud olukorda. Asjaolude hulgas, mida võidakse arvesse võtta, on muu hulgas rikutud õigusnormi selgus ja täpsus; selle kaalutlusruumi ulatus, mille rikutud õigusnorm liikmesriikide ametivõimudele jätab; rikkumise või kahju põhjustamise tahtlus või selle puudumine; õigusnormi võimaliku rikkumise vabandatavus või vabandamatus; asjaolu, kas Euroopa Liidu institutsiooni võetud meetmed võisid soodustada liidu õigusega vastuolus olevate riigisiseste meetmete võtmist või säilitamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P><DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hochtief Solutions Magyarországi Fióktelepe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑620/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:630">EU:C:2019:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Peale selle tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et liidu õiguse rikkumine on ilmselge siis, kui see kestis edasi, hoolimata kohtuotsusest, millega liikmesriigi kohustuste väidetav rikkumine tuvastati, Euroopa Kohtu eelotsusest või asjaomases valdkonnas väljakujunenud Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt on kõnesolev käitumine õigusvastane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P><DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Test Claimants in the FII Group Litigation</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑446/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:774">EU:C:2006:774</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0214">214</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170530">30. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Safa Nicu Sepahan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑45/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:402">EU:C:2017:402</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20220118">18. jaanuari 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Thelen Technopark Berlin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑261/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:33">EU:C:2022:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Piirtasemete ületamine kui selge rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kohustus tagada vastavus PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemetele (alates 2005. aastast) ja lämmastikdioksiidi piirtasemetele (alates 2010. aastast), mis tulenes esmalt direktiivi 96/62 artikli 7 lõikest 1 ja artiklist 4 koostoimes II lisa ja artikliga 5 koostoimes direktiivi 1999/30 III lisa I jao 1. etapiga ning alates <DATE ISO="20100611">11. juunist 2010</DATE> direktiivi 2008/50 artikli 13 lõikest 1 ja XI lisast, on üheti mõistetav ega jäta liikmesriikidele kaalutlusruumi. Selle põhjal võiks teha järelduse, et kõnealune rikkumine oli juba oma olemuselt selge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Siiski märkis Euroopa Kohus direktiive 96/62 ja 1999/30 käsitlevas otsuses Janecek, et liikmesriikidel ei ole kohustust võtta meetmeid, mille tagajärjel piirtasemeid üldse ei ületataks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõnealuseid direktiive käsitlevad hilisemad otsused toetavad küll seisukohta, et piirtasemete ületamine on ikkagi liidu õiguse eraldiseisev rikkumine,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vt eespool punkt 53.</P></NOTE> kuid sellel ajal oli juba kohaldatav direktiiv 2008/50. Seetõttu ei tulnud piirtasemete ületamist direktiivide 96/62 ja 1999/30 kohaldamise ajal veel pidada liidu õiguse selgeks rikkumiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Sellegipoolest kinnitab kohtuotsus Janecek samuti selget ja tingimusteta kohustust koostada tegevuskavad vastavalt direktiivi 96/62 artikli 7 lõikele 3.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P><DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2382">EU:C:2014:2382</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõnealune kohustus on tihedalt seotud piirtasemete ületamisega, sest seda ei esine või on see minimaalne, kui liikmesriigid on võtnud piisavaid meetmeid õhusaaste vähendamiseks – olgu siis enne või pärast piirtasemete saavutamise tähtpäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kõnealune seos väljendub selgelt ka direktiivis 2008/50, sest artiklis 23 sätestatud õhukvaliteedi kavade koostamise kohustus tuleb täita artiklis 13 ja XI lisas sätestatud piirtasemete ületamise korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Eelneva põhjal teen järelduse, et nii varem kehtinud direktiivide kui ka direktiivi 2008/50 kohaselt tähendab välisõhu kvaliteedi suhtes kehtivate piirtasemete ületamine juhul, kui ei ole koostatud kava ületamise kõrvaldamiseks, liidu õiguse selget rikkumist, millest võib tuleneda õigus kahjuhüvitisele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kavade kvaliteet</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Vastupidi Poola seisukohale ei piisa aga selge rikkumise välistamiseks pelgalt kava olemasolust. Nagu märgib Itaalia, ei või kava selleks, et välistada piirtasemete selget rikkumist, sisaldada ilmselgeid puudusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Seejuures on esmalt oluline see, kas asjaomased asutused on tunnustanud direktiivi 2008/50 XV lisa A jao või direktiivi 96/62 IV lisa nõudeid. Ainult siis, kui kava on seotud viidatud sätete kohaste andmetega, saab hinnata, kas kava on piirtasemete ületamise lõpetamiseks üldse sobiv või milliseks ajaks peab ületamine olema lõpetatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt eespool punkt 46.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Aga isegi juhul, kui kõik vorminõuded on täidetud, võib piirtasemete rikkumine olla piisavalt selge, kui kava ilmselgelt ei vasta sisulistele nõuetele, kuna asjaomased asutused on ületanud oma kaalutlusõiguse piire.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Vt <DATE ISO="20080725">25. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Janecek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:447">EU:C:2008:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:267">EU:C:2017:267</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19961024">24. oktoobri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraaijeveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:404">EU:C:1996:404</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191003">3. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:824">EU:C:2019:824</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellised puudused võivad eelkõige seisneda selles, et ületamise ettenähtud kestus ei jää ilmselgelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>võimalikult lühikeseks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, või selles, et kõrvaldamiseks võetud meetmed on tõendatult ebasobivad. Kõne alla tuleb ka see, et kavad põhinevad ilmselgelt valesti valitud asukohaga proovivõtukohtadel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Vt <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või väga valedel mudelarvutustel, mistõttu ei võeta arvesse piirtasemete ületamise tegelikku ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Nende nõuete kontrollimine on põhikohtuasjas liikmesriigi kohtute ülesanne. Seejuures tuleb arvesse võtta, et direktiivi 2008/50 artikli 22 kohaselt tähtaegade pikendamisi hinnates on komisjon juba tagasi lükanud kavad, mille Prantsusmaa oli esitanud muu hulgas Pariisi linnastu kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Vt eespool punkt 20.</P></NOTE> Samuti on Euroopa Kohus juba sedastanud, et ajavahemikul <DATE ISO="20100611">11. juunist 2010</DATE> kuni<?PAGE NO="23"?> <DATE ISO="20170416">16. aprillini 2017</DATE> ei võtnud Prantsuse Vabariik muu hulgas kõnealuse linnastu suhtes ilmselgelt õigel ajal kohaseid meetmeid, mis oleksid võimaldanud tagada, et lämmastikdioksiidi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P><DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑636/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:900">EU:C:2019:900</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja PM<HT TYPE="SUB">10</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P><DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (piirtasemed – PM<HT TYPE="SUB">10</HT></NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑286/21</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:319">EU:C:2022:319</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> piirtasemete ületamise aeg jääks võimalikult lühikeseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrav ajavahemik</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Seos piirtasemete selge rikkumise ja piirtasemete ületamise kõrvaldamise kava vahel toob kaasa selle, et ajavahemikud, mida on vaja kahjuhüvitise nõude õiguse teket hinnates arvesse võtta, tuleb kindlaks määrata kõnealuse kava alusel. Nimelt on iga ajavahemik, mille vältel on piirtaset ilma piisava kava olemasoluta ületatud, ajavahemik, mil asjaomane liikmesriik on õhukvaliteeti reguleerivaid õigusnorme selgelt rikkunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas, seega Pariisi linnastut puudutavas osas tuleneb piirtasemete saavutamise tähtpäev, mille puhul ei ole kasutatud direktiivi 2008/50 artikli 22 kohast pikendust, direktiivi 2008/50 XI lisast, mis kattub varem kehtinud direktiiviga 1999/30. Seega on PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemete saavutamise tähtpäev <DATE ISO="20050101">1. jaanuar 2005</DATE> ja lämmastikdioksiidi piirtasemete saavutamise tähtpäev <DATE ISO="20100101">1. jaanuar 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Õhukvaliteedi kavade koostamise kohustus, mis on sätestatud direktiivi 2008/50 artiklis 23, tekkis seevastu alles direktiivi ülevõtmise tähtaja lõppemisel <DATE ISO="20100611">11. juunil 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2008/50 artikli 23 lõike 1 kolmandale lõigule tuleb kõnealused kavad edastada komisjonile viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast selle aasta lõppu, millal ületamist esimest korda täheldati. Selle põhjal teevad menetluses osalevad liikmesriigid järelduse, et õhukvaliteedi kavade koostamise kohustus jõustus alles nimetatud lisatähtaja lõppemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>See seisukoht peab tõenäoliselt paika ka seoses piirtasemete või sihtväärtuste koos selles suhtes kehtiva lubatud ületamismäära ületamisega, mis esines esimest korda pärast direktiivi 2008/50 ülevõtmise tähtaja lõppemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Piirtasemete ületamised, mis ülevõtmistähtaja lõppemisel juba esinesid, olid aga hõlmatud kohustustega, mida nägid ette direktiivi 96/62 artikli 7 lõige 3 ja artikkel 8 koostoimes direktiivis 1999/30 sätestatud piirtasemete ja lubatud ületamismääradega. Viidatud sätetest tulenes direktiivi 2008/50 artikliga 23 võrreldav, kuid ajalisest aspektist veelgi kaugemale ulatuv kohustus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Vt eespool punkt 42 jj.</P></NOTE> See kehtis juba enne piirtasemete saavutamise tähtpäeva, niipea kui piirtasemeid asjaomast lubatud ületamismäära arvestades ületati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Ka nende kavade edastamiseks oli direktiivi 96/62 artikli 11 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt ette nähtud kahe aasta pikkune tähtaeg. Igal juhul pidid need kavad tagama, et piirtasemeid nende saavutamise tähtpäeval järgitakse, ja seega selleks ajaks juba olema kehtivad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Järelikult pidid liikmesriikidel olema vajalikud kavad juba koostatud, kui piirtasemeid ületati enne direktiivi 2008/50 ülevõtmise tähtaja lõppemist. Näib, et nii oli asi põhikohtuasjas, kuna Prantsusmaa oli taotlenud komisjonilt Pariisi linnastu jaoks PM<HT TYPE="SUB">10</HT> ja lämmastikdioksiidi piirtasemetega seoses tulemusetult tähtaja pikendamist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Vt eespool punkt 20.</P></NOTE> mis tähendab, et Prantsusmaa oli lähtunud piirtasemete ületamisest. Liikmesriigi kohus peab seda siiski kontrollima.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>PM<HT TYPE="SUB">10</HT> ja lämmastikdioksiidi osas õhukvaliteedi kaitset reguleerivate õigusnormide selge rikkumine vastavalt direktiivi 96/62 artiklitele 7 ja 8, direktiivile 1999/30 ning direktiivi 2008/50 artiklitele 13 ja 23 hõlmab piirtasemete ületamisel selle kohaldamise tähtaja möödumise korral kõiki ajavahemikke, mille vältel asjaomaseid kehtivaid piirtasemeid ületati, ilma et olemas oleks olnud õhukvaliteedi parandamise kava, mis oleks vastanud direktiivi 96/62 IV lisa või direktiivi 2008/50 XV lisa A jao nõuetele ega oleks sisaldanud ka muid ilmselgeid puudusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Otsene põhjuslik seos</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Tegelikud raskused kahjuhüvitise nõude maksmapanekul on seotud tõendamisega, et õhukvaliteeti reguleerivate õigusnormide selge rikkumise ja konkreetsete tervisekahjustuste vahel esineb otsene põhjuslik seos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Isikule, kellel on tekkinud kahju, seatud kohustus tõendada õiguslikult piisavalt liidu õiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju ulatust on põhimõtteliselt tingimus, mille alusel tekib riigi vastutus kõnealuse kahju eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P><DATE ISO="20210325">25. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balgarska Narodna Banka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑501/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:249">EU:C:2021:249</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Tõendamise täpse määra peavad kindlaks määrama liikmesriigi kohtud. Nad peavad kontrollima, kas väidetav kahju tuleneb piisavalt otseselt sellest, et liikmesriik on rikkunud liidu õigust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P><DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Danfoss ja Sauer-Danfoss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑94/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:674">EU:C:2011:674</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140619">19. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Specht jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑501/12–C‑506/12, C‑540/12 ja C‑541/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2005">EU:C:2014:2005</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuid seejuures peavad nad järgima võrdväärsuse põhimõtet ja tõhususe põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P><DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Danfoss ja Sauer-Danfoss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑94/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:674">EU:C:2011:674</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); selle kohta ka <DATE ISO="20060713">13. juuli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Manfredi jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑295/04–C‑298/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:461">EU:C:2006:461</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140605">5. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑557/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1317">EU:C:2014:1317</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks võib Euroopa Kohus esitada kõik pidepunktid, mida ta vajalikuks peab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P><DATE ISO="20111020">20. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Danfoss ja Sauer-Danfoss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑94/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:674">EU:C:2011:674</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Tegevus või – nagu õhukvaliteedi parandamise ebapiisavate meetmete puhul – tegevusetus on kahju põhjuseks ainult siis, kui tekitatud kahju on selle tegevuse või tegevusetusega otseselt seotud. Vajalik põhjuslik seos puudub, kui kahju oleks tekkinud ka ilma kõnealuse tegevuse või tegevusetuseta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Selle kohta vt <DATE ISO="20041028">28. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van den Berg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑164/01 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:665">EU:C:2004:665</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Peab paika, et PM<HT TYPE="SUB">10</HT> ja lämmastikdioksiidi piirtasemed põhinevad eeldusel, et õhusaaste põhjustab olulist kahju, eelkõige enneaegseid surmajuhtumeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Komisjoni <DATE ISO="20050921">21. septembri 2005. aasta</DATE> ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (KOM(2005) 447 (lõplik), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>lk 2). Vt minu ettepanek kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:862">EU:C:2016:862</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0002">2</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning kohtuasjas Craeynest jt (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:168">EU:C:2019:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuid sellega ei ole veel tõendatud, et teatud isikutel tekkinud kahju tuleneb piirtasemete ületamisest ja puudulikest õhukvaliteedi kavadest. Nimetatud kahju võib olla põhjustatud ka muust, näiteks isiku kalduvustest või isiklikest harjumustest, nagu suitsetamine. Kuna Maailma Terviseorganisatsioon soovitab praegu rangemaid piirtasemeid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>WHO global air quality guidelines: particulate matter (PM<HT TYPE="SUB">2.5</HT> and PM<HT TYPE="SUB">10</HT>), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide. Executive summary<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, Genf: World Health Organization; 2021.</P></NOTE> siis ei saa ka välistada, et hoolimata direktiivi 2008/50 järgimisest on õhk selliste haiguste põhjustamiseks piisavalt saastunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Selleks et tõendada otsest põhjuslikku seost, peab isik, kellel on tekkinud kahju, <HT TYPE="ITALIC">esiteks</HT> tõendama, et ta on piisavalt pika ajavahemiku vältel viibinud keskkonnas, kus on selgelt ületatud välisõhus sisalduvate saasteainete piirtasemeid, mis on kehtestatud liidu õigusega,. Kõnealuse ajavahemiku kestus on meditsiiniline küsimus, mis vajab teaduslikku vastust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Kõnealune viibimine peaks tähendama viibimist eelkõige töökohas või elukohas, kuid ka muudes kohtades, kus sageli pikemat aega viibitakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Piisavaks ei saa aga lugeda viibimist linnastus või piirkonnas, kus on piirtasemete ületamine tuvastatud ühes või mitmes proovivõtukohas. Nimelt tuleb teatud proovivõtukohad rajada nii, et need annaksid teavet õhusaaste kohta kõige suurema koormusega kohtades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P>Vt <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) direktiivi 2008/50 III lisa B jao punkti 1 alapunkti a esimese taande kohta. Samu nõudeid sisaldas juba direktiivi 1999/30 VI lisa I jao punkti a alapunkt i.</P></NOTE> Seega on ka sellistes linnastutes või piirkondades palju kohti, kus õhusaaste on väiksem ja vastab liidu õigusega kehtestatud piirtasemetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Seega peab isik, kellel on tekkinud kahju, tõendama, et konkreetses viibimiskohas ja konkreetsetel ajavahemikel on piirtasemeid ületatud. Kui kõnealuses viibimiskohas ei ole proovivõtukohta, peab saaste ulatust olema võimalik kindlaks teha mudelarvutustega, sest seda instrumenti tohivad kasutada ka liikmesriigid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Vt <DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Craeynest jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑723/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:533">EU:C:2019:533</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), direktiivi 96/62 artikkel 6, direktiivi 1999/30 artikli 7 lõige 4 ning direktiivi 2008/50 artiklid 6, 7 ja 10 ning põhjendused 6 ja 14.</P></NOTE> Näiteks Euroopa Keskkonnaagentuur eeldab, et piirtasemete ületamise korral asjaomases linnastus on õhusaaste mõju suurem linnaelanikele, kes elavad suurtest teedest 100 meetri raadiuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P>Euroopa Keskkonnaagentuur, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Exceedance of air quality standards in Europe<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, https://www.eea.europa.eu/ims/exceedance-of-air-quality-standards, vaadatud <DATE ISO="20220301">1. märtsil 2022</DATE>. Selle uuringu kohaselt mõjutas 2019. aastal PM<HT TYPE="SUB">10</HT> põhjustatud saaste suuremal määral 10% linnaelanikest liidus ja Ühendkuningriigis, lämmastikdioksiidi puhul oli sama määr 3%.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Isik, kes soovib saada õhusaaste eest kahjuhüvitist, peab <HT TYPE="ITALIC">teiseks</HT> tõendama, et tekkinud on kahju, mida saab asjaomase õhusaastega üldse seostada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmandaks</HT> peab isik, kellel on tekkinud kahju, tõendama, et välisõhu kvaliteediga seotud piirtasemete selge rikkumise kohas viibimise ja väidetava kahju vahel esineb põhjuslik seos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Selleks on üldjuhul vaja meditsiinilisi eksperdihinnanguid, mis peavad kindlasti arvesse võtma ka piirtasemete kindlaksmääramise ja Maailma Terviseorganisatsiooni osaliselt veel rangemate soovituste teaduslikke aluseid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Kõnealust tõendamist oleks võimalik hõlbustada ümberlükatava eeldusega, et kui piisavalt pikka aega on viibitud teatud saasteaine piirtaset ületavas keskkonnas, siis on tüüpiline tervisekahjustus üldjuhul põhjustatud selle piirtaseme ületamisest. Olukorras, kus tegemist oli ilmselt tunduvalt suurema õhusaastega, eeldas Euroopa Inimõiguste Kohus piirtaseme ületamise ja muude oluliste kaudsete tõendite põhjal, et tekitatud on kahju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20050609">9. juuni 2005. aasta</DATE> otsus Fadeyeva <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa (55723/00, CE:ECHR:2005:0609JUD005572300, punktid 87 ja 88).</P></NOTE> Tõendamise hõlbustamiseks võiks isik, kellel on tekkinud kahju, tugineda tõhususe põhimõttele, kui täielik tõendamine muudaks ilma igasuguse põhjendatud kahtluseta kahjuhüvitise saamise ülemäära raskeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Ma ei pea siiski kohaseks, et Euroopa Kohus teeb käesolevas menetluses otsuse selle kohta, kas kirjeldatud eeldus tuleneb liidu õigusest ja eelkõige välisõhu kvaliteeti reguleerivatest õigusnormidest. Eelotsusetaotlus ega menetlusosalised ei ole nimelt seda küsimust seni esitanud. Kõnealune eeldus nõuaks siiski õhusaaste ja tervisekahjustuste vahelise põhjusliku seose kindlakstegemiseks vajalike teaduslike aluste põhjalikku uurimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Mõned menetlusosalised rõhutavad lisaks, et hagejal esinesid tervisekahjustused juba 2003. aastal, seega enne PM<HT TYPE="SUB">10</HT> piirtasemete saavutamise tähtpäeva saabumist. See ei välista siiski, et õhusaaste tõttu tekkisid tal lisakahjustused – olgu siis seisundi halvenemise näol või ravi takistamise või hilinemise tõttu. Piirtasemete rikkumise sellised tagajärjed on igal juhul oodatavad, sest sageli süvendab õhusaaste juba olemasolevaid terviseprobleeme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Euroopa Keskkonnaagentuur, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Unequal exposure and unequal impacts: Social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, EEA Report nr 22/2018, lk 19–21.</P></NOTE> Ka see küsimus on teaduslikku laadi ja seda peab igal üksikul juhul hindama liikmesriigi kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleb märkida, et põhjusliku seose tõendamisega piirtasemete selge rikkumise ja tervisekahjustuste vahel ei ole veel öeldud viimast sõna. Liikmesriik võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et piirtasemeid oleks ületatud ka siis, kui ta oleks õigel ajal koostanud direktiivi nõuetele vastavad õhukvaliteedi kavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus teisele küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb märkida, et õigus saada hüvitist tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud alates vastava tähtaja möödumisest välisõhus sisalduvate PM<HT TYPE="SUB">10</HT> või lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamisest vastavalt direktiivi 96/62 artiklitele 7 ja 8 koostoimes direktiiviga 1999/30 või direktiivi 2008/50 artikliga 13, eeldab seda, et isik, kellel on tekkinud kahju, tõendab otsest seost kõnealuste kahjustuste ja oma viibimise vahel kohas, kus kehtivaid piirtasemeid ületati, ilma et olemas oleks olnud õhukvaliteedi parandamise kava, mis oleks vastanud direktiivi 96/62 IV lisa või direktiivi 2008/50 XV lisa A jao nõuetele ega oleks sisaldanud ka muid ilmselgeid puudusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Eelnevale tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotlusele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Välisõhus sisalduvate saasteainete piirtasemed ja õhukvaliteedi parandamise kohustused, mis tulenevad direktiivi 96/62 artiklitest 7 ja 8 koostoimes direktiiviga 1999/30 ning direktiivi 2008/50 artiklitest 13 ja 23, annavad isikutele õigusi.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="27"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Õigus saada hüvitist tervisekahjustuste eest, mis on põhjustatud alates vastava tähtaja möödumisest välisõhus sisalduvate PM<HT TYPE="SUB">10</HT> või lämmastikdioksiidi piirtasemete ületamisest vastavalt direktiivi 96/62 artiklitele 7 ja 8 koostoimes direktiiviga 1999/30 või direktiivi 2008/50 artikliga 13, eeldab seda, et isik, kellel on tekkinud kahju, tõendab otsest seost kõnealuste kahjustuste ja oma viibimise vahel kohas, kus kehtivaid piirtasemeid ületati, ilma et olemas oleks olnud õhukvaliteedi parandamise kava, mis oleks vastanud direktiivi 96/62 IV lisa või direktiivi 2008/50 XV lisa A jao nõuetele ega oleks sisaldanud ka muid ilmselgeid puudusi.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>