European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/2024

1.4.2025

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2025/2024)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Blaye“

PDO-FR-A0712-AM03

Teate kuupäev: 13.1.2025

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi IV punkti „Geograafiline piirkond“ on muudetud ametliku geograafiaseadustiku alusel, milles tunnustatakse ja loetletakse kommuunid departemangude kaupa riiklikul tasandil. See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) avaldatava ametliku geograafiaseadustiku kehtiva versiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õiguslik määratlemine.

Muudetakse koonddokumendi punkti 6.

2.   Piiritletud kasvatusala

Piiritletud kasvatusala on muudetud, et kehtestada menetlus nende maatükkide kindlaksmääramiseks, kus viinamarju korjatakse.

Maatükid määrab kindlaks eksperdikomisjon nende maatükkide asukohaga seotud kriteeriumide alusel.

Iga tootja, kes soovib viinamarjaistanduseks kasutatava maatüki kindlaksmääramist, peab saatma taotluse asjaomasele rühmale, kes edastab taotluse koopia riiklikule päritolu- ja kvaliteediinstituudile enne saagikoristusaasta 31. märtsi.

Riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon kiidab igal aastal uute kindlaksmääratud maatükkide nimekirja heaks pärast seda, kui ta on pidanud nõu eespool nimetatud eksperdikomisjoniga.

Kriteeriumide ja kindlaksmääratud maatükkide nimekirju võib küsida riiklikult päritolu- ja kvaliteediinstituudilt ning asjaomaselt kaitse- ja juhtimisorganisatsioonilt.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

3.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit seoses viinamarjade kasvatamise, veini valmistamise ja laagerdamisega, on välja jäetud.

See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 9.

4.   Viinamarjasordid

Viinamarjasort „Côt N“ (ehk „Malbec“) muudetakse teisesest sordist peamiseks sordiks.

Põllumajandusettevõtetele kehtestatud sortide osakaalu käsitlevad nõuded on läbi vaadatud.

Peamised viinamarjasordid peavad koos moodustama 85 % kasvatatavatest sortidest (võrreldes varasema 50 %ga).

Teiseste viinamarjasortide „Carmenère N“ ja „Petit Verdot N“ nõutav osakaal on välja jäetud.

Muudetud on ka segusid käsitlevaid nõudeid.

Samuti on täpsustatud, et nimetus „segavein“ hõlmab vähemalt kahte viinamarjasorti, kusjuures sordi „Merlot“ osakaal on vähemalt 50 %.

Sellest tulenevalt on välja jäetud peamiste sortide osakaalu käsitlevad nõuded.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

5.   Istutustihedus

Ridade vahekauguse nõuet on muudetud ning viinapuude vahekaugust käsitlev nõue on välja jäetud ja asendatud uue tingimusega, mille kohaselt peab iga puu kasvuala olema kuni 1,67 m2, mis saadakse ridade vahekauguse korrutamisel samas reas olevate puude vahelise kaugusega.

Väärtus 1,67 m2 on otseses korrelatsioonis istutustihedusega hektari kohta. Minimaalset istutustihedust ei ole muudetud.

See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 5.1.1.

6.   Koolitussüsteemid – põllumajanduse keskkonnakaitsesätted

Lisatud on järgmised keskkonnasätted:

—

kuivanud viinapuud tuleb kasvatusaladelt eemaldada; igasugune selliste viinapuude hoidmine kasvatusaladel on keelatud;

—

pöörderibadel on keemiline umbrohutõrje keelatud.

—

täielik keemiline umbrohutõrje kasvatusalal on keelatud;

—

plastmultši kasutamine on keelatud;

—

iga viinamarjakasvataja arvutab ja registreerib oma töötlemissageduse indeksi (indice de fréquence de traitement, IFT);

—

keelatud on igasugune kontrollitud päritolunimetuse tootmiseks ette nähtud maatüki aluspinnase, pealiskihi või mulla terviklikkust ja püsivust tagavate mis tahes tegurite oluline muutmine, välja arvatud tavapärane sügavkünd.

Nende muudatustega püütakse võtta paremini arvesse ühiskonna nõudmisi vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja pöörata rohkem tähelepanu keskkonnale.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

7.   Veinivalmistustavad

Veinide rikastamine on nüüd rangelt keelatud. Seda varem lubatud tava ei ole rakendatud.

See muudatus puudutab koonddokumendi punkti 5.1.3.

8.   Veini tunnustatud ladustajate vahel liikumise kuupäev

Veinide ringlusse laskmise kuupäev tunnustatud ladustajate vahel on välja jäetud, et võimaldada veinide liikumist kõigi piirkonnas asuvate ettevõtjate vahel.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

9.   Tarbimisse lubamise kuupäev

Kuupäev 31. märts on asendatud kuupäevaga 1. aprill.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

10.   Seos piirkonnaga

Koonddokumendi osa „Seos piirkonnaga“ (punkt 8) viiakse kooskõlla tootespetsifikaadi osaga. Viinamarjasorte ja nende segamist käsitlevat osa on muudetud vastavalt tootespetsifikaadi muudatustele.

11.   Üleminekumeetmed

Piiritletud kasvatusala ja istutustihedusega seotud üleminekumeetmed, mis on aegunud, on välja jäetud. Välja on jäetud ka sellega seotud arvestuse pidamise nõue.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

12.   Aruandluskohustused

Lisatud on tööde eelneva deklareerimise nõue kooskõlas põllumajanduse keskkonnakaitsesättega, mis on ette nähtud pinnase olulise muutmise korral.

Püsiva või osalise äritegevusega ettevõtjatele ette nähtud erandid, mis puudatavad aruandluskohustust enne pakendamata veini müüki ja enne veinide turustamise ettevalmistamist, on välja jäetud.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

13.   Peamiste kontrollitavate punktide tabel

Tabelit on ajakohastatud, võttes arvesse tootespetsifikaadis tehtud muudatusi.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

14.   Viide kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

15.   Muud redaktsioonilised muudatused

Tootespetsifikaadi sõnastust on kohandatud üksnes seoses redaktsiooniliste muudatustega.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Blaye

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Need veinid on vaiksed kuivad punased veinid. Nende minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti ning pärast rikastamist ei tohi nende üldalkoholisisaldus ületada 14 mahuprotsenti. Iga turustatava veinipartii õunhappesisaldus on kuni 0,3 grammi liitri kohta. Iga turustatava veinipartii fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta. Iga pakendamata turustatava veinipartii lenduvate hapete sisaldus ei ületa 13,27 milliekvivalenti liitri kohta. Iga pakendamata turustatava veinipartii vääveldioksiidi sisaldus on kuni 140 milligrammi liitri kohta.

Asjaomaseid vaikseid punaseid veine valmistatakse peamiselt viinamarjasordist „Merlot N“, mis on hästi kohanenud savi-lubjakivist nõlvadega, kus see saavutab kõrge küpsusastme. See tagab tugevamaitselised ja täidlased ning sügavpunase värvusega veinid, millel on sageli intensiivsed punaste puuviljade aroominüansid, millele laagerdumise käigus lisandub tihti vürtside varjund.

Segatakse teiste peamiste viinamarjasortidega, nimelt sortidega „Cabernet Franc N“ ja „Cabernet Sauvignon N“, mis lisab värskust ja parandab struktuuri, suurendades seeläbi veinide laagerdumispotentsiaali ja lõhnabuketti. Viinamarjasort „Côt N“ (ehk „Malbec“), mis kuulub samuti peamiste sortide hulka, tagab veini, mis sobib eriti hästi laagerdamiseks. See vein on rikkaliku tanniinisisaldusega, kontsentreeritud, jõuline ja intensiivse värviga ning selles on tunda vürtside ja mustade puuviljade noote.

Teisesed sordid, nagu „Carmenère N“ või „Petit Verdot N“, muudavad need veinid rikkalikkumaks ja komplekssemaks.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—

Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.

Istutustihedus

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta.

Ridadevaheline kaugus võib olla kuni kaks meetrit.

Iga taime kasvuala on kuni 1,67 m2, mis saadakse ridadevahelise kauguse korrutamisel samas reas olevate taimede vahelise kaugusega.

2.

Viinapuude lõikamise nõuded

Viljelustava

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapis (Lorentzi skaalal 9).

Lubatud on ainult lühike lõikus (lühivõrsed) või pikk lõikus (pikad võrsed):

—

sordi „Merlot N“ puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 45 000 hektari kohta;

—

muude sortide puhul kuni 50 000 punga hektari kohta.

Pungade maksimumarv puu kohta on 10.

3.

Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Rikastamine on keelatud.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

 

60 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, veinide töötlemine, valmistamine ja laagerdamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil:

Gironde’i departemang

Anglade, Berson, Blaye, Braud-et-Saint-Louis, Campugnan, Cars, Cartelègue, Cavignac, Cézac, Civrac-de-Blaye, Cubnezais, Donnezac, Etauliers, Eyrans, Fours, Générac, Laruscade, Marcenais, Marsas, Mazion, Plassac, Pleine-Selve, Pugnaci kommuuni osa, mis vastab Lafosse’i territooriumile enne ühinemist 1. juulil 1974, Reignac, Saint-Androny, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Ciers-sur-Gironde, Saint-Genès-de Blaye, Saint-Girons-d’Aiguevives, Saint-Mariens, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Palais, Saint-Paul, Saint Savin, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Yzan-de-Soudiac, Saugon ja Val de Livenne.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Cabernet Franc N

Cabernet Sauvignon N

Carménère N

Côt N - Malbec

Merlot N

Petit Verdot N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega „Blaye“ hõlmatud geograafiline piirkond asub Gironde’i departemangu põhjaosas Gironde’i jõe suudme paremal kaldal. Suudmeala, ookeanist tulev mereõhk ning pidev päikesepaiste (240 päeva aastas) tagavad piirkonnale mõõduka kliima ja viinamarjakasvatuse jaoks väga soodsad tingimused. Asjaomane geograafiline piirkond hõlmab 40 kommuuni kolmest endisest kantonist Blaye, Saint-Ciers-sur-Gironde ja Saint-Savin.

Ookeaniline kliima, millele lisanduvad mõnel aastal vihmased madalrõhkkonnad sügisel, või vastupidi, kuum ja väga päikesepaisteline hilissügis, jätavad aastakäigule oma jälje.

Blaye piirkonnale on iseloomulikud kolm morfostruktuuri: lubjakivinõlvadega suudmeala lääne- ja edelasuunalise lühikese tiheda veeteede võrguga, savisema platooga sisemaa piirkond, mida põhjasuunal läbib pikk veeteede võrk, mis põhjustab maastiku minimaalset killustumist, ning liivasem sisemaapiirkond põhjas ja idas, kus asuvad vaid mõned ajutised vooluveekogud, millel on väga väike mõju pinnamoele.

Piirkonna geoloogiline mitmekesisus kajastub mulla koostises. Lubjakivikihil asub õhuke pruunmullakiht, mis on vähese savisisaldusega ja sageli loomulla tüüpi. Platoo piires muutub pruunmuld savisemaks, olles nõlvadel liivasem. Geograafilisest piirkonnast põhja ja ida suunas on kohalik liiva- ja kruusamuld enamjaolt halli kuni musta värvi happeline muld, mis lasub sageli rauarikkal kõval aluspinnasel. Nendel leedemuldadel võib olla erinev koostis. Päritolunimetusega „Blaye“ hõlmatud geograafilises piirkonnas esinevate eri mullatüüpide täpne kirjeldus määrati kindlaks 2015. aasta mais korraldatud mullauuringuga.

Päritolunimetusega „Blaye“ hõlmatud geograafiline piirkond hõlmab seega kahte peamist maastikuvormi. Suudmealal domineerivate platoode ja nõlvade jaoks on väga iseloomulik viinamarjakasvatus. Blaye linna ja kindluse ümber paiknevad väikelinnad, külad ja asundused on hajutatud kogu viinamarjaistanduse ulatuses. Mõned väikesed metsaalad paiknevad peamiselt orgudes. Idapoolsetel platoodel kasvatatakse viinapuid ja tegeletakse loomakasvatusega ning valdav maastikuvorm on raiesmik nõmme või meremännimetsade keskkonnas.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Juba antiikajal tegelesid sellesse piirkonda elama asunud roomlased viinamarjakasvatusega ja veinikaubanduse arendamisega. Viinamarjaistandused kasvasid kiiresti piki suudmeala rannajoont, saades kasu dünaamilisest ja õitsvast laevatranspordist.

Keskajal asusid viinamarjaistandused Blaye sadama läheduses. Louis XIV võimuloleku ajal tugevdas Blaye linna strateegilist positsiooni Vaubani tsitadelli ehitamine. See uus sõjaline suunitlus häiris märkimisväärselt piirkonna äritegevust.

18. sajandi jooksul saavutati piirkonnas taas suhteline rahu. Katsetati uusi viinamarjasorte, optimeeriti viljelustava ja võeti kasutusele uuenduslikke veinivalmistusprotsesse, näiteks laagerdamine vaatides ja seejärel pudelites, kasutades nn väävliküünla meetodit (l’allumette hollandaise), mille puhul põletati kääritamise ajal veinianumates väävliga kaetud küünlatahti (Enjalbert, H., „ La naissance des grands vins et la formation du vignoble moderne de Bordeaux: 1647–1767“, 1978), mis tõid kaasa veinituru elavnemise ja uue jõukuse.

Selle piirkonna viinamarjaistandused ei pääsenud ka 19. sajandi nuhtlusest (ebajahukaste, jahukaste ja viinapuutäi). Blaye veinitootmine vähenes seeläbi 1853. aastal järsult 10 %ni tavapärasest saagikusest. 20. sajandi alguses, pärast ühe maaomaniku vastu algatatud menetlust, määras Blaye tsiviilkohus oma 18. juuli 1929. aasta otsusega päritolunimetuse „Blaye“ või „Blayais“ Blaye, Saint-Ciers-sur-Gironde’i ja Saint-Savini kolmes kantonis valmistatud punastele ja valgetele veinidele. Geograafiline piirkond kinnitati 11. septembri 1936. aasta dekreediga, millega tunnustatakse kontrollitud päritolunimetust „Blaye“ või „Blayais“.

Pärast nõuete nõrgenemist 1980. aastate lõpus vaatas Blaye ja Premières Côtes de Blaye veinitootjate liit (Syndicat viticole des appellations „Blaye“ et „Premières Côtes de Blaye “) läbi tootmistingimused. Need tootmistingimused sätestati esmalt hartas ja seejärel tootespetsifikaadis.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Piirkonda, mis asub Gironde’i, Charente’i ja Charente Maritime’i departemangude ristumiskohas, iseloomustab mitmekesine keskkond ja maastikud, kus viinamarjakasvatajad on aja jooksul edukalt loonud ühise identiteedi. Kuigi kohalikule oskusteabele tuginedes valmistasid viinamarjakasvatajad algselt punaseid ja valgeid veine, on viinamarjaistandused alates päritolunimetuste tunnustamisest tegelenud peamiselt punaste viinamarjasortide kasvatamisega.

Vanades Bordeaux’ viinamarjaistandustes tuli selleks, et kasvatada ookeanilises kliimas viljeletavaid sorte päritolunimetusega „Blaye“ hõlmatud veini valmistamiseks, kasutada viinamarjatugesid, nagu seda tehti 18. sajandil. Sellele järgnes toestamise laialdasem kasutuselevõtt ja piisavalt range lõikamismeetod, et tagada viinamarjade hea jaotumine ning fotosünteesiks piisav võrastik, mis tagab optimaalse küpsusastme.

Piirkonna muldadele, millele viinapuid istutatakse eriti tihedalt, on iseloomulik piisav äravool (looduslik või tehislik) ning see annab veinidele tugevuse ja ümaruse.

Tänu päritolunimetuse piirkonna muldade täpsele iseloomustamisele võimaldavad peamiselt platoodel või nõlvadel hoolikalt välja valitud maatükid väljendada parimal moel kohalike sortide omadusi, mida on ajalooliselt eelistatud nende säilivuskvaliteedi ja laagerdumiskõlblikkuse tõttu, et veine saaks transportida pikkade vahemaade taha. Selleks et tagada rahuldav saak ilma viinapuid liigselt koormamata, kindlustades seeläbi ka suure viljade osakaalu, on istutustihedus suur.

Veine laagerdatakse vähemalt koristamisele järgneva teise aasta 15. märtsini. Pikk laagerdumisaeg on vajalik veini omaduste stabiliseerimiseks, viimistlemiseks ja parandamiseks.

Päritolunimetusest „Blaye“ on nüüdseks saanud Põhja-Gioronde’i kontrollitud päritolunimetuste kroonijuveel.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusele võib olla kantud suurem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.

Suurema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suurem kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide suurusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-7b05ccc5-8789-4e3c-abea-2774b314886b


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2024/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)