Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Slovakkia 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Slovakkia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta /* COM/2012/0326 final */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Slovakkia 2012. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Slovakkia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, pärast konsulteerimist majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26.
märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja
tööhõive strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb
majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele
valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu
ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks. (2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010
vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta
ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide
tööhõivepoliitika suuniste kohta;[4]
mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles
võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3) Nõukogu võttis 12. juulil 2011
vastu soovituse Slovakkia 2011. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas
arvamuse Slovakkia ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011–2014) kohta. (4) Komisjon võttis 23. novembril
2011 vastu teise iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt strateegiale
„Euroopa 2020” tähistab majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise
teise Euroopa poolaasta algust. 14. veebruaril 2012 võttis komisjon määruse
(EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[5] milles ei nimetatud Slovakkiat
liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. (5) Euroopa Ülemkogu kiitis 2.
märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise
prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu rõhutas vajadust
konsolideerida eelarvet diferentseeritult ja majanduskasvu soodustavalt, et
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada
majanduskasvu ja konkurentsivõimet, võidelda töötusega ja kriisi sotsiaalsete
tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (6) 2. märtsil 2012 kutsus
Euroopa Ülemkogu laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike üles esitama
õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või
lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. (7) Slovakkia esitas 30. aprillil
2012 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2015 ja 2012. aasta riikliku
reformikava. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi
seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (8) Nõukogu, kelle arvamus
põhineb 2012. aasta stabiilsusprogrammile antud hinnangul kooskõlas nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1466/97, on seisukohal, et programmi eelarveprognooside
aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. See on laias laastus
kooskõlas komisjoni 2012. aasta kevadprognoosiga, kuigi viimases ennustatakse 2012.
aastal veidi kõrgemat SKP reaalkasvu. Programmis kavandatud eelarvestrateegia
eesmärk on tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Eesmärgi
täitmiseks on kindlaks määratud vahemeetmed, milleks on 2012. aasta eelarve
range rakendamine ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamine alla 3 %
SKPst aastal 2013, mis on nõukogu seatud tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi
kõrvaldamiseks. Valitsemissektori eelarvepuudujäägiga seotud eesmärgi
saavutamine aastal 2013 võib aga ebaõnnestuda. Programmiga on muudetud keskpika
perioodi eelarve-eesmärki tasakaalus eelarvest struktuurse eelarvepuudujäägini 0,5 %
SKPst, mida ei suudeta ilmselt programmiperioodi jooksul saavutada. Uus
keskpika perioodi eelarve-eesmärk kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid
piisaval määral. Programmi (ümberarvutatud) struktuurse eelarveseisundi[6] põhjal konsolideeriti
ajavahemikul 2010–2013 igal aastal eelarvet keskmiselt 1,3 % SKPst, mis on
kaugelt parem nõukogu soovituses ette nähtud väärtusest; suurem osa
konsolideerimisest on kavandatud aastasse 2013. 2013. aasta eesmärgi
saavutamine on kahtlane, sest kavandatud tulumeetmed ei pruugi olla piisavad;
väikesemahuliste meetmete samaaegne rakendamine võib osutuda keeruliseks ja
Slovakkia on varem eelarvepuudujäägi eesmärke tagantjärele märkimisväärselt
suurendanud. Lisaks võib täiendav kulude üldine vähendamine keskpikas perioodis
osutuda saavutamatuks. Aastatel 2014 ja 2015 peaks keskmine iga-aastane eelarve
konsolideerimine olema 0,3 % SKPst, mis jääb alla keskpika perioodi
eelarve-eesmärgi saavutamata jätnud riikidelt nõutava kohanduse 0,5 %
SKPst. Ometi on programmi kohaselt valitsemissektori kulude kasv
kaalutlusõiguse alusel võetavaid tulumeetmeid arvestades kooskõlas stabiilsuse
ja kasvu pakti kulueesmärgiga programmi viimastel aastatel. Valitsemissektori
võlg jääb kaugele alla 60 % SKPst. Kuigi Slovakkia võttis vastu
eelarvenõukogu asutava õigusakti, ei ole seda seni moodustatud ja õigusakti
kulude ülemmäära kohta ei ole seni veel vastu võetud. (9) Võttes arvesse kahanevaid
võimalusi täiendavaks kulupõhiseks konsolideerimiseks ja vajadust toetada
pidevat lähenemist kulude kaudu peamistes valdkondades, nagu haridus,
innovatsioon ja transpordiinfrastruktuur, on veel võimalusi võtta meetmeid
maksubaasi laiendamiseks, maksudest kõrvelehoidmise piiramiseks ja maksude
laekumise parandamiseks lühiajalisi kasvuväljavaateid rikkumata. Olulist
lisatulu oleks võimalik saada siis, kui suudetaks vähendada käibemaksu
alalaekumist, mis on üks suurimaid ELis. Samuti on võimalik suurendada selliste
maksude laekumist, mis kasvu kõige vähem kahjustavad, sealhulgas kinnisvara
maksustamine ja keskkonnamaksud. Tõhus palgatulu maksustamine sõltub töösuhte
liigist. See soodustab paindlikumat töökorraldust, millel on negatiivne lühi-
ja pikaajaline mõju avaliku sektori eelarvele. (10) Slovakkia on ainult osaliselt
taganud riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse, sest ta ei ole ellu
viinud kavandatud muudatusi oma pensionisüsteemi jooksvalt finantseeritavas
pensionisambas. Täielikult rahastatava pensionisamba elujõulisuse
suurendamiseks on võetud meetmeid. Ebastabiilne õiguskeskkond, kus varem toimus
sageli olulisi muutusi, on põhjustanud arvestatavad kohandamiskulud ja
tekitanud täielikult rahastatavas sambas ebakindlust. (11) Slovakkia ei ole võtnud
olulisi meetmeid töötuse probleemi lahendamiseks. Aktiivse tööturupoliitika
tõhusust ja riikliku tööhõivetalituse suutlikkust tuleb jätkuvalt suurendada.
Samuti on vaja võtta meetmeid eakamate töötajate ja naiste suuremaks osalemiseks
tööturul, eelkõige pakkudes lastehoiuteenust. Maksukiil, sealhulgas kõik
kohustuslikud maksed, on jäänud madala sissetulekuga töötajate jaoks
suhteliselt suureks ja seetõttu ei soovi osa tööotsijatest loobuda
sotsiaalabist madalapalgalise töö kasuks. (12) Haridus- ja koolitussüsteemi
madala kvaliteedi parandamiseks on vastu võetud ainult piiratud meetmeid.
Selleks et Slovakkias vähendada noorte kõrget töötuse määra, tuleks vastu võtta
ja viivitamata rakendada noorte tegevuskava kooskõlas Slovakkia ja komisjoni
ühise noorte töötuse töörühma tegevuse tulemustega, sealhulgas reformida
kutseharidust ja -koolitust ning kõrgharidust. Slovakkias on võetud vastu
ajakohastatud pidevõppe strateegia. Pidevõppes osalejate määra tõstmiseks ei
ole siiski võetud kasutusele konkreetseid stiimuleid. (13) Tõrjutud kogukonnad,
sealhulgas romad, on tööturult ja üldharidussüsteemist suures osas kõrvale
jäetud ning nad kujutavad endast märkimisväärset kasutamata tööjõupotentsiaali
Slovakkia majanduses. Selle probleemi lahendamiseks peaks Slovakkia suurendama
jõupingutusi tõrjutud rühmade haridustulemuste parandamiseks ja täiskasvanute
taasintegreerimise poliitika tõhustamiseks. (14) Slovakkia on oluliselt
parandanud riigihanke-eeskirjade ja kohtute tegevuse läbipaistvust, kuid kohtumenetlus
kestab ikka veel kaua ja on kulukas. Avalike institutsioonide tegevuse üldine
kvaliteet on siiski veel madal ja nende suutlikkus väike. Avalikus halduses
puudub strateegiline lähenemisviis, personal vahetub sageli ja suutlikkuse
suurendamine ei ole piisav. See omakorda takistab poliitika väljatöötamist ja
rakendamist ning avalike teenuste osutamist. (15) Slovakkia on võtnud laiendatud
euroala pakti raames hulga kohustusi. Kõnealused kohustused ja 2011. aastal
võetud kohustuste täitmine on seotud tööhõive edendamise, konkurentsivõime
parandamise, riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamise ja rahandusliku
stabiilsuse edendamisega. Komisjon on hinnanud laiendatud euroala pakti raames
võetud kohustuste täitmist. Soovitustes on arvesse võetud kõnealuse hindamise
tulemusi. (16) Komisjon hindas Euroopa
poolaasta raames põhjalikult Slovakkia majanduspoliitikat. Komisjon hindas
stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud
kõnealuste dokumentide asjakohasust Slovakkia fiskaal- ja
sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust
ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist
majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse
otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad 1.–7.
soovituses. (17) Võttes arvesse kõnealust
hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud Slovakkia stabiilsusprogrammi ja tema
arvamus[7]
selle kohta on väljendatud eelkõige 1. soovituses. SOOVITAB Slovakkial võtta 2012.–2013.
aastal järgmisi meetmeid: 1. Võtta 2012. aastal
täiendavaid meetmeid ja määrata kindlaks 2013. aastal vajalikud meetmed
ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks jätkusuutlikul viisil ja
struktuurse kohandamise tagamiseks, nagu on täpsustatud nõukogu soovitustes
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Rakendada suunatud kulukärpeid,
tagades kasvu soodustava rahastamise ning suurendada jõupingutusi avaliku
sektori kulude tõhusamaks muutmiseks. Seejärel tuleks tagada asjakohane
struktuurne kohandamine, et liikuda piisavalt kiiresti keskpika perioodi
eesmärgi suunas, sealhulgas kulueesmärgi täitmine. Kiirendada eelarvenõukogu
moodustamist ja võtta vastu kulude ülemmäära käsitlevad eeskirjad. 2. Parandada maksuseaduse nõuete
täitmist, suurendades eelkõige tulumaksu kogumise tõhusust. Vähendada palgatulu
maksustamise erinevusi, mis sõltuvad töösuhte liigist, vähendades samuti
maksuvähendusi. Siduda kinnisvara maksustamine kinnisvara turuväärtusega.
Kasutada enam keskkonnamakse. 3. Veelgi kohandada jooksvalt
finantseeritavat pensionisammast, muutes indekseerimismehhanismi, sidudes
seadusjärgse pensioniea otseselt eeldatava elueaga ning võttes pensioni
arvutamise valemis kasutusele jätkusuutlikkusnäitaja, mis peegeldab
demograafilisi muudatusi. Tagada täielikult rahastatava pensionisamba
stabiilsus ja elujõulisus. 4. Suurendada riiklike
tööturuasutuste haldussuutlikkust, et parandada aktiivse tööturupoliitika
suunitlust, kujundamist ja hindamist tagamaks individuaalsemad tööturuteenused
noortele, pikaajalistele töötutele, eakamatele töötajatele ja naistele. Tagada
lastehoiuteenuste pakkumine. Vähendada madala sissetulekuga töötajate
maksukiilu ja kohandada hüvitiste süsteemi. 5. Vastu võtta ja rakendada
noorte tegevuskava, milles keskendutakse eelkõige üld- ja kutsehariduse
kvaliteedi ja tööturu vajadustele vastavuse parandamisele, võttes kasutusele
praktikasüsteemi. Parandada kõrghariduse kvaliteeti selle kvaliteedi tagamise
tugevdamise ja tulemustele orienteerituse kaudu. 6. Võtta aktiivseid meetmeid, et
kvaliteetne haridus ja alusharidus oleks haavatavate inimrühmade, sealhulgas
romade jaoks paremini kättesaadav. Tagada täiskasvanute taasintegreerimine
tööturule aktiveerimismeetmete ja suunatud tööturuteenuste, teise haridusvõimaluse
andmise ja lühiajalise kutsekoolituse abil. 7. Parandada avalike teenuste
kvaliteeti, sealhulgas tõhustades personalijuhtimist. Veelgi lühendada
kohtumenetluste kestust ja tugevdada Riigihangete Ameti rolli iseseisva
asutusena. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2012) 325 final [3] P7_TA(2012)0048 ja P7_TA(2012)0047. [4] Nõukogu 26. aprilli 2012. aasta
otsus 2012/238/EL. [5] COM(2012) 68 final [6] Tsükliliselt kohandatud
eelarveseisund pärast ühekordsete ja ajutiste meetmete arvessevõtmist,
arvutatuna komisjoni talituste poolt ümber programmis esitatud teabe alusel ja
ühiselt kokkulepitud metoodikat kasutades. [7] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97
artikli 5 lõikele 2.