1.

Prantsuse seadusandja kehtestas maksu ( 2 ) roheliste kütuste (biokütuste) kasutamise ergutamiseks. Selle eesmärk on viia taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal transpordisektoris tasemele, mis on kooskõlas liidu eesmärkidega säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste tõhusa vähendamise osas.

2.

Selleks et põhjendada, kui palju taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat võetakse selle maksu kehtestamisel arvesse, nõuavad Prantsuse eeskirjad, et imporditud biokütuseid analüüsitaks radiosüsiniku (14C) meetodi alusel. ( 3 ) Selline analüüs võimaldab kontrollida biogeense päritoluga molekulide tegelikku protsendimäära, mis sisaldub koostöötlemise teel toodetud kütustes.

3.

Käesolev eelotsusetaotlus puudutab kirjeldatud riigisisese meetme kooskõla liidu õigusega, kuna see ei pruugi olla kooskõlas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlevates direktiivides sätestatud kontrollimeetoditega ja lisaks sellele võib olla vastuolus ELTL artikliga 34.

4.

Euroopa Kohtul on juba tarvilik kohtupraktika ( 4 ) nn massibilansi meetodi kasutamise kohta, et kontrollida biokütuste vastavust direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 17 ja 18 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ( 5 ). Seda kohtupraktikat saab üle kanda uuele direktiivile (EL) 2018/2001, ( 6 ) kuid seda tuleb täiendada, et vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele märkimisväärselt tehnilises valdkonnas.

I.

Õigusraamistik

A.

Liidu õigus

1.

Direktiiv 2018/2001

5.

Artikli 25 („Taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine transpordisektoris“) lõikes 1 on sätestatud:

6.

Artikli 28 („Muud sätted taastuvenergia kohta transpordisektoris“) lõikes 5 on sätestatud:

7.

Vastavalt artiklile 29 („Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid“):

8.

Artiklis 30 („Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimine“) on sätestatud:

2.

Delegeeritud määrus (EL) 2023/1640 ( 7 )

9.

Kuigi see ei ole käesoleva vaidluse suhtes ratione temporis kohaldatav, näeb delegeeritud määrus 2023/1640 ette mitu asjaolu, mis võivad osutuda kasulikuks selle lahendamisel.

10.

Vastavalt selle preambuli põhjendusele 4:

B.

Prantsuse õigus

1.

Tolliseadustik

11.

Artiklis 266 quindecies ( 8 ) on sätestatud:

2.

Dekreet nr 2019-570 biokütuste transpordisektoris kasutamise ergutusmaksu kohta ( 9 )

12.

Selle artikli 3 kohaselt peab maksukohustuslane tolliseadustiku artikli 266 quindecies V punkti alapunkti A kohaldamiseks eelkõige taastuvenergiat käsitleva laoarvestuse abil tõendama, et maksustatav kütus sisaldab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.

13.

See laoarvestus sisaldab artikli 4 kohaselt „maksuvähenduse tingimustele vastavate toodete sisse- ja väljavedu, võttes arvesse eelkõige sertifikaatide abil tõendatud ühinemisi, võõrandamisi, omandamisi ja eraldumisi“.

14.

Artikli 7 kohaselt kajastuvad selles laoarvestuses selliste maksuvähenduse tingimustele vastavate taastuvenergiat sisaldavate toodete nimetused ja kogused, mis on või ei ole lisatud maksustatavale kütusele, ning „teave, mis on vajalik tolli- ja kaudsete maksude ameti kehtestatud taastuvenergiat käsitleva seire teostamiseks“.

15.

Artikli 8 kohaselt tõendatakse taastuvenergiat käsitleva laoarvestuse pidamist tolliteenistuse tõendiga.

3.

18. augusti 2020. aasta ringkiri biokütuste kasutamise ergutusmaksu kohta ( 10 )

16.

Ringkirjas antakse ettevõtjatele ja haldusteenistustele teada biokütuste kasutamise ergutusmaksu kohaldamise rakenduseeskirjadest.

17.

Selle IV peatükk („Biokütuste kasutamise ergutusmaksu määra vähendamise tingimustele vastavate toodete seire kord“) sisaldab laoarvestuse pidamise kohta V jaotist, mille punkt A („Biokütuste tegeliku sisalduse arvessevõtmine biokütuste kasutamise ergutusmaksu kohaldamiseks peetava laoarvestuse kande tegemisel“) sisaldab punkte 109–115 järgmises sõnastuses:

II.

Faktilised asjaolud, kohtuvaidlus ja eelotsuse küsimused

18.

Äriühing BP France impordib Prantsusmaale kütust, mis sisaldab hüdrogeenitud taimeõlisid (edaspidi ka „HVO“), ( 13 ) mis on toodetud Hispaanias koostöötlemisprotsessis.

19.

Koostöötlemine seisneb taimeõli lisamises rafineerimistehases fossiilsele ainele enne väävlitustamise etappi, misjärel need taimeõlid muutuvad vesiniku mõjul hüdrogeenitud taimeõlideks.

20.

Selliselt koostöödeldud kütus pannakse Prantsusmaal enne tarbimisse lubamist maksulattu.

21.

BP France esitas Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) taotluse ringkirja TIRIB tühistamiseks. Ta vaidlustas eelkõige selle, et nimetatud ringkirja kohaselt viiakse HVOde suhtes läbi füüsikaline laborianalüüs, et määrata kindlaks nende tegelik biogeensete molekulide sisaldus esimesel Prantsusmaa maksulattu saabumise ajal.

22.

BP France esitas oma kaebuse kaitseks kokkuvõtlikult järgmised argumendid:

23.

Vastustajaks olev ametiasutus väitis, et füüsikalise analüüsi kasutamise ainus eesmärk on määrata kindlaks esimesse Prantsusmaa maksulattu saabunud biokütuse kogus, enne kui see kogus kantakse konkreetselt biokütuste kasutamise ergutusmaksu jaoks loodud registrisse. Eesmärk on tagada, et biokütuste kasutamise ergutusmaksu vähendamiseks kõlblikud tooted vastaksid Prantsusmaal tegelikult tarnitud biokütuste kogustele.

24.

Kostjaks olev ametiasutus lisab, et nii oleks Prantsuse riik võimeline saavutama direktiivis 2009/28 sätestatud biokütuste kasutamise eesmärgi transpordisektoris. Ringkirjaga TIRIB kehtestatud analüüsi eesmärk ei ole tuvastada toorainet, millest biokütus on toodetud, ega kontrollida vastavust direktiivides 2009/28 ja 2018/2001 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

25.

Selles kontekstis esitab Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

III.

Menetlus Euroopa Kohtus

26.

Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtusse 30. septembril 2022.

27.

Kirjalikud seisukohad esitasid BP France, Austria, Prantsusmaa ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon. Nad kõik osalesid 25. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil.

IV.

Hinnang

A.

Sissejuhatus

1.

Kohaldatav direktiiv

28.

Direktiiv 2018/2001 jõustus 24. detsembril 2018 ja sellega tunnistati direktiiv 2009/28 kehtetuks alates 1. juulist 2021. ( 15 ) Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult mõlema tõlgendamise kohta, millest ma järeldan, et riigisisese õiguse alusel leiab ta, et direktiiv 2018/2001 on vaidluse suhtes kohaldatav.

29.

Kui see on nii, siis tundub mulle piisav, kui Euroopa Kohus teeb otsuse ainult direktiivi 2018/2001 kohta, mille artiklid 29 ja 30 on sisuliselt samad mis direktiivi 2009/28 artiklid 17 ja 18. Tõlgendus, mille Euroopa Kohus direktiivi 2018/2001 sätetele annab, on igal juhul ülekantav direktiivi 2009/28 vastavatele sätetele.

2.

Biokütuse tootmine

30.

Vaidluse paremaks mõistmiseks tuleb toimikus sisalduvate andmete põhjal lühidalt selgitada, kuidas biokütust ( 16 ) toodetakse koostöötlemisprotsessis ja millised on meetodid, millega määratakse kindlaks biogeense päritoluga molekulide osakaal lõpptootes.

31.

On olemas üksnes biokütuste tootmisega tegelevad tööstusrajatised (biorafineerimistehased), kus biokütuste segamine fossiilsete kütustega probleeme ei tekita. Ent on ka selliseid tehaseid nagu Castellónis (Hispaania) asuv tehas, millest BP France impordib Prantsusmaale biokütust ning mis kasutavad biomassi ja fossiilsete toorainete töötlemiseks koostöötlemistehnikat.

32.

Koostöötlemisprotsessis töötleb rafineerimistehas biomassi ( 17 ) tooraineid koos fossiilsete toorainetega (mis tavaliselt on naftast saadud) ja muudab need lõplikuks kütuseks ( 18 ). Selliselt koos töödeldud kütused peavad sisaldama biokütuste osa. ( 19 )

33.

Koostöötlemisel saadud lõpptoode koosneb seega fossiilse päritoluga molekulidest ja biogeense päritoluga molekulidest, ilma et oleks tehniliselt võimalik ühte neist eraldada. See peab küll sisaldama teatavas osas biokütust, kuid selle hulka on raske kindlaks määrata.

34.

Konkreetset biomassi kogust on võimalik täpselt kontrollida rafineerimistehase tööstusprotsessi alguses (laoarvestuse abil), kuid sama täpselt on raske määrata biomassi kogust selle protsessi lõpetamisel konkreetses partiis.

35.

Selle raskuse põhjus on see, et rafineerimise käigus toimuv ainevoog toob kaasa biogeense päritoluga molekulide juhusliku jaotumise. Seega võib teatav koostöötlemise tulemusena saadud partii sisaldada rohkem biokütuseid kui mõni teine partii.

36.

Kõige täpsem teaduslik meetod biogeensete molekulide koguse mõõtmiseks koostöödeldud kütustes näib olevat radiosüsiniku (14C) meetod. See selgitab, miks komisjon kehtestas selle kasutamise, võttes vastu delegeeritud määruse 2023/1640, mis – nagu ma juba selgitasin – ei ole käesolevas vaidluses ratione temporis kohaldatav.

B.

Esimene eelotsuse küsimus

37.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib kokkuvõttes teada, kas direktiivi 2018/2001 artiklis 30 sätestatud massibilansisüsteemi a) kasutatakse ainult toorainete, biokütuste ja nende segude säästlikkuse kindlakstegemiseks või b) teenib see ka koostöötlemisel saadud lõpptootes sisalduva taastuvenergia osakaalu jälgitavuse tagamise eesmärki.

38.

Direktiivi 2018/2001 eesmärk on edendada taastuvate energiaallikate kasutamist, mille saavutamiseks liikmesriigid:

39.

Direktiivi 2018/2001 artiklid 29 ja 30 sisaldavad vastavalt biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume (artikkel 29) ning nendele kriteeriumidele vastavuse kontrollimise eeskirju (artikkel 30).

40.

Direktiiviga 2009/28 viidi läbi säästlikkuse kriteeriumide täielik ühtlustamine, mis direktiiviga 2018/2001 säilitati. Järelikult ei tohi liikmesriigid kehtestada täiendavaid kriteeriume ega jätta kasutamata ühtegi direktiivi 2009/28 artiklis 17 sätestatud kriteeriumi. ( 20 )

41.

Selleks, et tõendada vastavust säästlikkuse kriteeriumidele, on liidu seadusandja direktiivi 2018/2001 artikli 30 ( 21 ) kohaselt vajaduse korral valinud massibilansisüsteemi ( 22 ), tingimusel et see vastab selles sättes loetletud tingimustele.

42.

Massibilansi meetod loob järelevalveahela tootmisest kuni turustamiseni ning see põhineb sõltumatute kontrollidega dokumendi- ja raamatupidamissüsteemil. Seega on see üks „kontrollimehhanismidest direktiivi [2009/28] artikli 17 [(vastab direktiivi 2018/2001 artiklile 29)] korrektse kohaldamise tagamiseks“ ( 23 ) ehk teisisõnu biokütuste säästlikkuse kriteeriumide korrektse kohaldamise tagamiseks.

43.

Euroopa Kohus viitas sellele meetodile kohtuotsuses E.ON Biofor Sverige, rõhutades, et see valiti selleks, et „[…] säiliks selline füüsiline seos säästliku biokütuse tootmise hetkest kuni selle tarbimiseni […]. Liidu seadusandja on lisaks rõhutanud, et massibilansi meetodi kasutamine vastavuse kontrollimiseks peaks säilitama süsteemi terviklikkuse ja vältima samal ajal tarbetut koormust tööstusele“. ( 24 )

44.

Direktiivi 2018/2001 artikli 30 lõige 4 võimaldab massibilansi meetodi kohaldamise kontrollimist komisjoni poolt heakskiidetud ( 25 ) vabatahtlike riigisiseste või rahvusvaheliste kavade kaudu, millega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmise standardid, mis võimaldavad tõendada vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ( 26 ).

45.

Nagu märgib Madalmaade valitsus, saab komisjon selliseid vabatahtlikke kavasid tunnustada ainult siis, kui need kohaldavad massibilansi meetod. ( 27 )

46.

Käsitletavas kohtuasjas kohaldab rafineerimistehas, millest BP France impordib biokütuseid, vabatahtlikku kava ( 28 ), mis on tunnustatud komisjoni poolt ( 29 ), et tõendada vastavust direktiivis 2018/2001 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

47.

Käesolevas vabatahtlikus kavas kasutatakse massibilansi meetodit kooskõlas direktiivi 2018/2001 artikli 30 lõigete 1 ja 2 nõuetega. Nii on tõdetud rakendusotsuse 2022/602 preambuli põhjenduses 6. Selles otsuses ei ole siiski mainitud võimalust kasutada vabatahtlikku ISCC EU kava, et määrata biogeense päritoluga molekulide osakaal koostöötlemisprotsessis toodetud kütuses.

48.

Nõustun komisjoni ning Prantsusmaa, Madalmaade ja Austria valitsusega, et direktiivi 2018/2001 artikkel 30 sätestab üksnes massibilansi meetodi, mis on sobiv selleks, et kontrollida (biokütuste) vastavust kõnealuse direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele, kuid mitte selleks, et tõendada, kui palju biogeense päritoluga molekule sisaldub koostöödeldud biokütustes.

49.

Direktiivi 2018/2001 artiklis 30 ei ole kuskil märgitud, et biogeense päritoluga molekulide protsentuaalse sisalduse kontrollimiseks koostöötlemisel toodetud kütuses tuleb kasutada massibilansi meetodit. Ka komisjoni otsustes vabatahtlike kavade tunnustamise kohta ei mainita massibilansi meetodi kasutamist sel eesmärgil. ( 30 )

50.

Massibilansi meetod võimaldab arvestada rafineerimistehasesse sisenevat biokütust ja omistada toodetud kütusele proportsionaalne säästlikkuse protsent. Euroopa Kohtule esitatud teabe kohaselt ei ole see meetod sobiv biogeense päritoluga molekulide täpse protsendi mõõtmiseks igas koostöötlemisel saadud partiis.

51.

Massibilansi meetodi selle piirangu tõttu tehti direktiivi 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 komisjonile ülesandeks võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse fossiilsete kütustega koostöödeldud biomassist saadud biokütuste ja transpordiks kasutatava biogaasi osakaalu määramise metoodikat.

52.

Selle ülesande täitmiseks võttis komisjon vastu delegeeritud määruse 2023/1640, mis – nagu ma juba märkisin – ei ole küll käesoleva vaidluse suhtes ratione temporis kohaldatav (see jõustus 8. septembril 2023), kuid võib anda mõningaid tõlgendusjuhiseid direktiivi 2018/2001 kohta.

53.

Delegeeritud määrusega 2023/1640 võimaldatakse ettevõtjatel kasutada oma kontrollimeetodeid, ( 31 ) kuid nõutakse samal ajal, et nad kontrolliksid korrapäraselt oma parandusi, kasutades 14C-katseid ( 32 ). Lisaks tuleb kõiki tooteid, mille kohta teatatakse süsinikupõhisest biosisaldusest, kontrollida radiosüsiniku (14C) määramisel põhineva meetodiga (delegeeritud määruse 2023/1640 artikli 1 lõige 5).

54.

Kui ettevõtjad valivad biomassi meetodi, siis on viidatud nõue see, et nad peavad kohaldama „[i]ga väljundi suhtes […] eri teisendustegurit, mis vastab kõige täpsemalt radiosüsiniku (14C) määramistulemuste abil mõõdetud biosisaldusele[…]“. ( 33 )

55.

Delegeeritud määrus 2023/1640 kinnitab seega minu arvates, et üksnes massibilansi meetodit ei ole võimalik kindlaks määrata biogeense päritoluga molekulide sisaldust igas koostöödeldud biokütuse partiis.

56.

Kokkuvõttes leian, et direktiivi 2018/2001 artiklis 30 sätestatud massibilansi meetodit kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas tooraine, biokütuste ja nende segude suhtes kohaldatavad säästlikkuse kriteeriumid on täidetud, kuid see ei ole mõeldud biogeense päritoluga molekulide osakaalu mõõtmiseks koostöötlemisprotsessis toodetud biokütuses.

C.

Teine eelotsuse küsimus

57.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab oma teise eelotsuseküsimuse juhuks, kui vastus esimesele küsimusele on niisugune, nagu ma välja pakun.

58.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas direktiivi 2018/2001 artikliga 30 on vastuolus õigusnormid, mis nõuavad „[…] teises liikmesriigis koostootmise abil toodetud hüdrogeenitud taimeõlisid sisaldava mootorikütuse esimesse riiklikku maksulattu vastuvõtmisel hüdrogeenitud taimeõlide sisalduse määramiseks füüsikalise analüüsi tegemist ning seda ka juhul, kui tehas, kus see kütus toodeti, kasutab komisjoni poolt tervikliku korrana tunnustatud vabatahtliku süsteemi raames sertifitseeritud massibilansisüsteemi“.

59.

Prantsusmaa reguleeris biokütuste kasutamise ergutusmaksu (millest sai alates 2022. aastast TIRUERT) tolliseadustiku artikliga 266 quindecies, dekreediga nr 2019-570 ja vaidlusaluse ringkirjaga TIRIB. Maksukohustuslased, kes kütust turustavad, maksavad seda maksu vahe pealt, mis tekib transpordis taastuvenergia kasutamise riikliku eesmärgi protsendi ja turuleviidud kütuses sisalduva taastuvenergia osakaalu erinevusest.

60.

Kuna biokütuste kasutamise ergutusmaks põhineb aastas tarbitud kütuse kogusel, nõuab ringkiri radiosüsiniku (14C) laborianalüüsi tegemist, et oleks võimalik kindlaks teha biogeense päritoluga molekulide tegelik sisaldus Prantsusmaal vastuvõetud biokütustes.

61.

BP France leiab, et radiosüsiniku (14C) meetodi kasutamise nõue ei ole sobiv koostöötlemisel valmistatud kütuste puhul. Selline nõue on pealegi vastuolus biomassi meetodi ja komisjoni poolt heakskiidetud vabatahtlike sertifitseerimiskavade kasutamisega.

62.

Järgnevatel põhjustel ei nõustu ma BP France’i argumentidega.

63.

Esiteks ei oleks delegeeritud määrusega 2023/1640 saavutatud ühtlustamine olnud vajalik, kui massibilansi meetod ja vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid oleksid olnud piisavad ja asjakohased biogeense päritoluga molekulide osakaalu mõõtmiseks.

64.

Kuid, nagu ma juba märkisin, ei tundu massibilansi meetod selle osakaalu mõõtmiseks sobiv olevat. Sama kehtib enne delegeeritud määruse 2023/1640 jõustumist kehtinud olukorras ka vabatahtlike sertifitseerimiskavade suhtes, mille peamine eesmärk on tõendada, et biokütused vastavad säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi 2018/2001 artiklis 29.

65.

Seepärast on delegeeritud määruses 2023/1640 biogeensete molekulide osakaalu mõõtmiseks koostöödeldud kütustes ainsa meetodi või täiendava meetodina juhuks, kui kasutatakse muud meetodit (biomassi, energiabilansi, saagise meetodid), ette nähtud radiosüsiniku (14C) meetod.

66.

Teiseks on tõsi, et direktiivi 2018/2001 artikli 30 lõike 9 kohaselt, kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud komisjoni poolt heakskiidetud vabatahtliku sertifitseerimiskava raames, ei kohusta liikmesriik tarnijat esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta vastab kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

67.

See säte takistabki liikmesriigil nõuda täiendavaid tõendeid (lisaks vabatahtliku sertifitseerimiskava raames esitatavatele tõenditele) säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta. ( 34 ) Kõnealuse täiendava tõendusmaterjali kohta, mis käsitleb biogeense päritoluga molekulide osakaalu koostöötlemisel toodetud kütustes, ei ole midagi öeldud.

68.

Kolmandaks julgustab direktiiv 2018/2001 vabatahtlike sertifitseerimiskavade kasutamist, mille suhtes kohaldatakse usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditeerimise tõhustatud nõudeid, et vältida pettust tõendite ja andmete esitamisel biokütuste vastavuse kohta säästlikkuse kriteeriumidele. ( 35 )

69.

Needsamad eesmärgid (usaldusväärsete ja läbipaistvate andmete saamine ning pettuste vältimine) ( 36 ) võiksid põhimõtteliselt õigustada riigisiseste eeskirjade kehtestamist, millega kehtestatakse täpsem meetod, näiteks radiosüsiniku (14C) meetod, biogeensete molekulide osakaalu mõõtmiseks koostöötlemisel toodetud kütustes.

70.

Ringkirjaga TIRIB nõutud radiosüsiniku (14C) analüüsid ei oleks aga õigustatud (kui üleliigsed), kui vabatahtlik sertifitseerimiskava, millele koostöödeldud kütuse tootja allub, juba sisaldaks selliseid analüüse juba tekkekohas. See oleks nii juhul, kui selle kava abil kontrollitaks, et saadud kütuses sisalduvate biogeense päritoluga molekulide osakaal on täpselt mõõdetud.

71.

Kohtuistungil:

72.

Igal juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne lahendada pooltevaheline vaidlus, mis puudutab BP France’i vabatahtlikku sertifitseerimiskavva selliste radiosüsiniku (14C) analüüside lisamist, mis võimaldavad kontrollida imporditud kütuses esinevate biogeensete molekulide osakaalu.

73.

Eeltoodust võib järeldada, et:

74.

Kuigi delegeeritud määrust 2023/1640 ei kohaldata vaidluse suhtes ratione temporis, muudab selle vastuvõtmine varasemat olukorda. Alates jõustumisest näeb see määrus biogeense päritoluga molekulide osakaalu mõõtmiseks koostöödeldud kütustes ette ainsa meetodina (või täiendava meetodina, kui kasutatakse muid meetodeid (biomassi, energiabilansi, saagise meetodid)) radiosüsiniku (14C) analüüsi. Kõnealuse täieliku ühtlustamise tulemusena ei ole liikmesriikidel enam õigust võtta vastu riigisiseseid eeskirju, millega kehtestatakse kõnealuses määruses sätestatust erinev analüüsimeetod.

75.

Lisaks sellele, nagu komisjon kinnitas kohtuistungil, ei pea komisjoni poolt alates delegeeritud määruse 2023/1640 jõustumisest tunnustatud vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid hõlmama mitte ainult massibilansi meetodi, millega tõendatakse vastavust säästlikkuse kriteeriumidele, vaid ka radiosüsiniku (14C) meetodit, millega tõendatakse biogeensete molekulide osakaalu koostöödeldud biokütustes vastavalt kõnealuse määruse sätetele.

76.

Kokkuvõtlikult on vastus, mida ma teisele eelotsuse küsimusele pakun, selline, et kuni delegeeritud määruse 2023/1640 jõustumiseni ja kohaldamiseni ei ole direktiivi 2018/2001 artikliga 30 põhimõtteliselt vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all käesolevas vaidluses, mis nõuavad radiosüsiniku (14C) analüüsi, et täpselt mõõta biogeense päritoluga molekulide sisaldust koostöötlemisel saadud kütuses, isegi kui tootmisettevõte kasutab komisjoni poolt täieliku süsteemina tunnustatud vabatahtliku süsteemi poolt sertifitseeritud massibilansi meetodit.

D.

Kolmas eelotsuse küsimus

77.

Kolmas eelotsuse küsimus on keerukalt sõnastatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas ELTL artikliga 34 (kaupade vaba liikumine) on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mille kohaldamisel on esile toodud kaks aspekti:

78.

Vaidluse toimumise ajal ei olnud liit täielikult ühtlustanud meetodeid, mida saab kasutada biogeensete molekulide osakaalu kindlaksmääramiseks koostöödeldud kütustes. See ühtlustamine on hiljem saavutatud delegeeritud määrusega 2023/1640, nagu ma juba rõhutasin.

79.

Liikmesriikidel oli seega võimalus selliseid mõõtmismeetodeid reguleerida ja Prantsuse riik tegi seda. Selle pädevuse teostamisel ühtlustamata valdkonnas pidid liikmesriigid järgima esmast õigust ( 37 ), eelkõige ELTL artiklit 34, mis keelab koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed ühendusesiseses kaubanduses.

80.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika ( 38 ) kohaselt loetakse iga liikmesriigi meede, mis võib otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liidusisest kaubandust, koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmeks ELTL artikli 34 tähenduses. Nende hulka kuuluvad meetmed, mis otseselt või kaudselt diskrimineerivad importi, meetmed, mis puudutavad kaupade müügitingimusi, ja meetmed, mis takistavad teistest liikmesriikidest pärit toodete pääsu mõne liikmesriigi turule. ( 39 )

81.

Ent ringkirja TIRIB punkti 114 kohaselt kohaldatakse vaidlusalust meedet ainult teistest liikmesriikidest imporditud biokütuste suhtes. Radiosüsiniku (14C) füüsikalist analüüsi nõutakse ainult biokütust sisaldava kütuse impordi, ühendusesisese sisseveo ja riigisiseste kütusetarnete puhul, kui need saabuvad esimesse Prantsusmaa maksulattu, kuid mitte Prantsusmaa rafineerimistehastes toodetud kütuse puhul. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul „eelistungil esitatust nähtub, et Prantsusmaal asuvas rafineerimistehases koostootmisprotsessis toodetud biokütuste suhtes ei kohaldata sellist kontrolli, kui neid seejärel enne nende tarbimisse lubamist maksulattu vastu ei võeta“. ( 40 )

82.

Seega koheldakse soodsamalt täielikult või osaliselt Prantsusmaal koostöötlemisel saadud kütust, mis ei pea läbima radiosüsiniku (14C) analüüse. Vastupidi, sama liiki imporditud kütus peab olema läbinud sellised analüüsid, et määrata kindlaks biogeensete molekulide osakaal biokütuste kasutamise ergutusmaksu jaoks.

83.

Kui see oleks nii, takistaks meede teistest liikmesriikidest Prantsusmaale imporditud töödeldud kütuse juurdepääsu. Selle riigi valitsus möönab seda, tunnistades, et radiosüsiniku (14C) analüüsi nõue võib takistada kütuse importi nendest teistest liikmesriikidest.

84.

Prantsusmaa valitsuse argument on aga see, et radiosüsiniku (14C) analüüs ei kehti mitte ainult imporditud kütuste, vaid ka kodumaise päritoluga kütuste kohta. ( 41 )

85.

Kohtuistungil selle asjaolu kohta esitatud küsimustele vastates tunnistas Prantsusmaa valitsus, et tema tõlgendus ei lange kokku Conseil d’État’ (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) poolt esitatud tõlgendusega, mille ta esitas eelotsusetaotluses. See valitsus on järgmisel seisukohal:

–

kõigi koostöötlemise alla kuuluvate kütuste (imporditud või mitte) võrdne kohtlemine tuleneb tolliseadustiku artiklist 266 quindecies, dekreedi 2019-570 artikli 3 punktist 3 ning usine exercée korda käsitleva ringkirja 20-004 punktidest 30 ja 33; ( 42 )

–

Prantsusmaal on kaks rafineerimistehast, mis toodavad koostöödeldud kütuseid. Tema sõnul kohaldatakse tolliprotseduuri (usine exercée), mis võimaldab koostöödeldud kütuste otseturustust ilma maksuladu läbimata, sest tollil on võimalik teostada nende valmistamise üle pidevat järelevalvet ( 43 ).

86.

Riigisisese õiguse tõlgendamine ei ole Euroopa Kohtu pädevuses, kes peab tuginema eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabele. Kordan, et Euroopa Kohus peab eelotsusetaotlusele vastates nõustuma, et asjakohane õiguslik ja faktiline raamistik on see, mille on välja toonud eelotsusetaotluse esitanud kohus, ükskõik kui palju üks vaidluspool sellest ka ei lahkneks.

87.

Sellest lähtuvalt võimaldavad vaidlusaluse nõude piirid, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus neid kirjeldab, liigitada selle ELTL artikliga 34 vastuolus oleva koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meetmeks. Eelotsusetaotluse sisust nähtub selgelt, et ringkiri soodustab Prantsusmaal koostöödeldud biokütuste kasutamist, raskendades samal ajal teiste liikmesriikide samade toodete kasutamist.

88.

Pealegi oleks need õigusnormid ka impordipiiranguga samaväärse toimega meetme laadi, isegi kui seda kohaldataks mittediskrimineerivalt ja võrdselt nii imporditud koostöödeldud biokütuste kui ka Prantsusmaal toodetud biokütuste suhtes: radiosüsiniku (14C) analüüsi nõue raskendaks igal juhul selliste biokütuste importimist Prantsusmaa territooriumile.

89.

Siiski on võimalik, et selline piirav meede on põhjendatud, mis muudab selle liidu õigusega kokkusobivaks. Igal juhul on sellist põhjendatust palju raskem argumenteerida, kui meedet kohaldatakse ainult imporditud koostöödeldud biokütuste, mitte aga kodumaal toodetud biokütuste suhtes.

1.

Kas meede on põhjendatud?

90.

Riigisisene eeskiri või tava, mis kujutab endast koguselise piiranguga samaväärse toimega meedet, võib olla õigustatud ühega ELTL artiklis 36 loetletud üldist huvi pakkuvatest põhjustest või ülekaalukate nõuetega. Mõlemal juhul peab riigisisene meede proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olema sobiv taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ega tohi minna kaugemale sellest, mis on selle saavutamiseks vajalik, ning selle põhimõtte järgimist peab põhjendama liikmesriik, kes on meetme kehtestaja. ( 44 )

91.

Prantsuse valitsus põhjendab piiravat meedet keskkonnakaitse ja pettustevastase võitlusega seotud ülekaalukate huvidega. Ta leiab, et biokütuste kasutamise ergutusmaksu vähendamise kujul antavast maksusoodustusest peaksid kasu saama ainult need kütused, mis lastakse riigi territooriumil tarbimisse ja mille tegelik biogeense päritoluga molekulide sisaldus ületab tegelikult tolliseadustiku artiklis 266 quindecies sätestatud transpordisektoris lisamise sihtmäära.

92.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika ( 45 ) kohaselt võivad ülekaalukad huvid põhjendada ainult selliseid riigisiseseid meetmeid, mis on kodumaiste ja imporditud toodete suhtes eristamatult kohaldatavad. Järelikult, kui Prantsusmaa meedet kohaldataks, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab, koostöödeldud biokütuste impordi suhtes, mitte aga seda liiki kaupade kodumaise tootmise suhtes, ei saaks seda põhjendada keskkonnakaitse ja pettuse vältimisega seotud ülekaalukate huvidega.

93.

On tõsi, et seda väljakujunenud kohtupraktikat on Euroopa Kohus hiljem paindlikumaks muutnud, analüüsides selliste meetmete põhjendatust, mis on selgelt kohaldatavad ülekaalukate huvide puhul, või subsumeerides osa neist ELTL artiklis 36 sätestatud mõne aluse alla. ( 46 )

94.

Seetõttu analüüsin võimalikku põhjendatust keskkonnakaitse ja pettuste ennetamise seisukohast, mis on ülekaalukad huvid, mida Euroopa Kohus on aktsepteerinud ühendusesisese kaubanduse puhul. ( 47 )

95.

Põhimõtteliselt võiks ringkiri TIRIB olla piisavalt põhjendatud, kuna selle eesmärk ja suunitlus on:

2.

Kas on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet?

96.

Kuna põhjendatus on vastu võetud, tuleb veel kontrollida, kas piirav meede on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See on nii vaid juhul, kui see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, kui puudub vähem piirav alternatiiv.

97.

Sellest vaatenurgast võib nõustuda ringkirjaga TIRIB kehtestatud nõude asjakohasusega taotletava eesmärgi saavutamiseks, kuna:

98.

Meetme proportsionaalsuse kasuks tuleb ka märkida, et ringkirjas TIRIB ei nõuta ( 49 ) radiosüsiniku (14C) füüsikalist laborianalüüsi kõigil juhtudel ja kõigi koostöödeldud kütuste impordi puhul: ( 50 ) kui pärast esimest analüüsi ilmneb kokkulangevus (10% marginaaliga) importiva ettevõtja poolt deklareeritud biogeense päritoluga molekulide protsendimääradega, korratakse radiosüsiniku (14C) analüüsi ainult pisteliselt ( 51 ).

99.

Samas on piirav meede sobilik viidatud eesmärgi saavutamise tagamiseks ainult siis, kui see vastab tõepoolest huvile saavutada see eesmärk järjekindlalt ja süstemaatiliselt. ( 52 )

100.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob oma määruses ( 53 ) välja kolm asjaolu, mis muudavad selle süstemaatilise järjekindluse hindamise võimatuks:

101.

BP France selgitab sama mõttekäiku järgides, ( 54 ) et biokütuste kasutamise ergutusmaksu (või TIRUERTi) maksuvähenduse saamiseks nõuavad Prantsusmaa ametiasutused esiteks, et radiosüsiniku (14C) testid näitaksid absoluutse kindlusega, et imporditud toote (koostöötlemisel saadavad biokütused) turustamise ajal esineb tõepoolest taastuvenergiat, ja teiseks lihtsa iga-aastase tagasiulatuva arvutuse tegemist, mis ei taga mingit jälgitavust, erinevalt biomassi meetodist taastuvelektri puhul.

102.

Nendest asjaoludest võib järeldada, et vaidlustatud meede ei ole kooskõlas ELTL artikliga 34, kuna see ei ole sobiv selleks, et tagada järjekindlalt ja süstemaatiliselt nende eesmärkide saavutamine, mis võiksid seda põhjendada.

V.

Ettepanek

103.

Eespool öeldut arvestades teen ettepaneku vastata Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) järgmiselt: