EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.8.2020
COM(2020) 355 final
2020/0163(CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Kanaari saartel kohaldatava AIEM-maksu kohta
{SWD(2020) 154 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.8.2020
COM(2020) 355 final
2020/0163(CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Kanaari saartel kohaldatava AIEM-maksu kohta
{SWD(2020) 154 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega, mida kohaldatakse ELi äärepoolseimate piirkondade, sealhulgas Kanaari saarte suhtes, ei ole põhimõtteliselt võimalik erinevalt maksustada kohalikke tooteid ja Hispaaniast või teistest liikmesriikidest pärinevaid tooteid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 349 võimaldab võtta vastu erimeetmed ELi äärepoolseimate piirkondade suhtes, kuna selles tunnistatakse, et nendes piirkondades on tingimused, mille püsivus ja koosmõju piiravad nende arengut ning mõjutavad majanduslikku ja ühiskondlikku olukorda.
Ettepanek käsitleb nõukogu otsust, millega asendatakse kehtiv nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsus nr 377/2014/EL 1 . Nimetatud otsusega, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 alusel, lubatakse Hispaanial kuni 31. detsembrini 2020 vabastada teatavad Kanaari saartel valmistatud tooted maksust „Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias“ (edaspidi „AIEM-maks”) või seda kõnealuste toodete puhul vähendada.
AIEM-maks on kaudne riigimaks, millega maksustatakse Kanaari saartel ühes etapis kaubatarned. Otsusega nr 377/2014/EL hõlmatud erimeetmed tekitavad diferentseeritud maksustamise vormi, mis loob eelised teatavate toodete tootmiseks kohapeal. See maksusoodustus kujutab endast riigiabi, mida Hispaania ametiasutused annavad praegu üldise grupierandi määruse 2 regionaalabi käsitleva jao alusel.
Kõnealuse meetme eesmärk on hüvitada Kanaari saarte tootjatele püsivad piirangud, mis on seotud eraldatuse, tooraine- ja energiasõltuvuse, varude kogumise kohustuse, kohaliku turu väiksuse ja vähese ekspordiga. Nende piirangute koosmõju suurendab kohalike toodete tootmiskulusid ja seega ka omahinda, nii et erimeetmete puudumisel oleksid kohalikud tootjad vähem konkurentsivõimelised kui Mandri-Euroopa tootjad, isegi kui võtta arvesse kaupade transpordikulu Kanaari saartele. See raskendaks kohaliku tootmise püsimajäämist. Erimeetmete eesmärk on tugevdada kohalikku tööstust, hüvitades sellele lisakulud ja luues seega võrdsed võimalused.
24. aprillil 2019 esitas Hispaania komisjonile taotluse pikendada otsuse nr 377/2014/EL kohaldamisaega.
Komisjon algatas seoses otsuse nr 377/2014/EL kohaldamisaja pikendamise taotlusega välisuuringu, et hinnata praegust korda ja võimalike variantide, sealhulgas käesoleva ettepaneku aluseks oleva poliitikavariandi potentsiaalset mõju pärast 2020. aastat. Komisjon leiab selle uuringu põhjal, et taotletud pikendamine on põhjendatud, kui kehtivasse korda tehakse mõned muudatused.
Seepärast nähakse käesoleva ettepanekuga ette AIEMi õigusraamistiku kehtestamine ajavahemikuks 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2027 ning kehtiva korra muutmine, et see oleks paindlikum ja läbipaistvam.
Kavandatud muudatused võrreldes kehtiva korraga on järgmised.
(a)Abikõlblike toodete kindlaksmääramise kriteeriumide läbivaatamine
Läbivaadatud korras on kavandatud uus meetod maksustamise erikorraga toetatavate toodete kindlaksmääramiseks. Praeguse lähenemisviisi asemel, mille puhul on iga konkreetne toode otsuses selgelt kindlaks määratud (koodidega alates 4-kohalistest CN-koodidest kuni 10-kohaliste TARICi koodideni), on kavandatud otsuses nimetatud ainult abikõlblikud tootekategooriad (4-kohaline CN-kood) ning riikide ametiasutused täpsustavad konkreetsed tooted (8-kohaline või kõrgema astme CN-kood) oma õigus- ja haldusraamistikes.
Hispaania ametiasutused on taotlenud, et seda meedet kohaldataks harmoneeritud süsteemi (HS) rubriikide 3 99 tootekategooria suhtes vastavalt kombineeritud nomenklatuuri neljale numbrile. Komisjon nõustub I lisas esitatud loeteluga, kuna need tootekategooriad vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele.
Tooted valitakse järgmiste kriteeriumide alusel:
–olemas on kohalik toodang ja selle osa kohalikust turust ei ole alla 5 %;
–olemas on märkimisväärne kaupade import (sh Hispaania mandriosast ja teistest liikmesriikidest), mis võib ohustada kohaliku tootmise jätkumist, ja selle osa kohalikust turust on vähemalt 10 % ning
–olemas on lisakulud, mis tõstavad kohaliku toodangu omahinda võrreldes mujal valmistatud toodetega, ohustades kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõimet.
Turuosa künnistest võib teha erandeid nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis hõlmavad tööjõumahukat tootmist, kohaliku arengu jaoks muidu strateegilist tootmist, perioodiliselt kõikuvat tootmist, eriti ebasoodsates piirkondades toimuvat tootmist ning tervisekriiside lahendamiseks vajalike meditsiinitoodete ja isikukaitsevahendite tootmist.
(b)Suurima lubatud erinevuse kehtestamise mehhanismide läbivaatamine
Läbivaadatud korra eesmärk on lihtsustada erineva maksumäära kehtestamise korraldust, asendades praegused neli toodete loetelu ühe loeteluga, kusjuures kõigi uue otsuse I lisas loetletud toodete puhul on suurimaks lubatud erinevuseks ühtne lubatud maksimummäär 15 %.
Hispaania ametiasutused otsustavad, milline protsendimäär on iga toote puhul asjakohane, ja esitavad selle teabe komisjonile enne uue nõukogu otsuse jõustumist. Saamata jäänud tulu suhtes tuleks siiski igal aastal kohaldada 150 miljoni euro suurust koguselist piirangut, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
See toodete loetelu ja lubatud maksimaalne maksumäära erinevus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 eesmärgiga võtta vastu erimeetmed, et võtta arvesse Kanaari saarte kui ELi äärepoolseima piirkonna eripära, moonutamata samal ajal konkurentsi viisil, mis võiks kahjustada siseturgu.
(c)Läbivaadatud järelevalvekord
Käesoleva ettepaneku eesmärk on ka vähendada sagedasest ümberhindamisest tulenevat koormust ning suurendada järelevalve- ja hindamistegevuse kasulikkust ja tõhusust. Seepärast nähakse sellega ette ühtlustatud näitajatel põhinev aruandluse standardstruktuur; need näitajad on ühised kõikidele ELi äärepoolseimatele piirkondadele, mille suhtes kohaldatakse maksustamise erikorda.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
2017. aasta teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ 4 on märgitud, et äärepoolseimad piirkonnad seisavad endiselt silmitsi tõsiste probleemidega, millest paljud on püsivad. Teatises tutvustatakse komisjoni lähenemisviisi kõnealuste piirkondade toetamisel, mis näeb ette tuginemist nende ainulaadsetele ressurssidele ning majanduskasvu ja töökohtade loomist võimaldavate uute sektorite kindlakstegemist.
Sellega seoses on käesoleva ettepaneku eesmärk toetada Hispaania äärepoolseimat piirkonda tuginemisel tema ressurssidele, et võimaldada majanduskasvu ja töökohtade loomist kohalikus sektoris. Ettepanek täiendab kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI), 5 mille eesmärk on toetada primaarsektorit ja toorainete tootmist, samuti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 6 ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) 7 spetsiaalsete lisaeraldiste rahastamist.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on kooskõlas 2015. aasta ühtse turu strateegiaga, 8 mille kohaselt kavatseb komisjon luua süvendatud ja õiglasema ühtse turu, millest saavad kasu kõik sidusrühmad. Üks kavandatud meetme eesmärk on vähendada äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate lisakulusid, mis takistavad nende täielikku osalemist ühtsel turul. Piiratud tootmismahu ja AIEM-maksu piiratud kohaldamisala (üksnes Kanaari saared) tõttu ei ole ette näha negatiivset mõju ühtse turu sujuvale toimimisele.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 349. See artikkel võimaldab nõukogul vastu võtta erisätteid, millega muudetakse aluslepingute kohaldamist ELi äärepoolseimate piirkondade suhtes.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Üksnes nõukogul on volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 alusel vastu erimeetmeid ELi äärepoolseimate piirkondade suhtes, et muuta aluslepingute, kaasa arvatud ühise poliitika kohaldamist nendes piirkondades tulenevalt seal valitsevatest püsivatest ebasoodsatest tingimustest, mis mõjutavad nende ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda. See kehtib ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 110 erandite lubamise kohta. Nõukogu otsuse ettepanek on seega kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et lahendada vaatlusalused probleemid ning sel moel saavutada aluslepingu eesmärk tagada siseturu nõuetekohane ja tulemuslik toimimine.
•Vahendi valik
Tehakse ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega asendatakse nõukogu otsus nr 377/2014/EL.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
AIEMi korra kohaldamisala vastab rahuldavalt asjaomaste ettevõtjate vajadustele. AIEMi erikorra eesmärk on toetada kohalikke tooteid, vähendades kohalike toodete ja väljaspool saari toodetud kaupade konkurentsilõhet, mida põhjustavad Kanaari saari mõjutavatest püsivatest piirangutest tulenevad täiendavad tootmiskulud. AIEMi korra raames hüvitatakse ainult osa hinnangulistest lisakuludest. Vähendatud maksumäär puudutab keskmiselt umbes veerandit lisakuludest, kuid rahalises mõttes moodustab koguhüvitis – mida mõõdetakse võrdluses kogu impordilt sissenõutava maksuga – ainult 14 % kõigist lisakuludest. Selles mõttes leevendab AIEM-maks eeskätt Kanaari saarte kohaliku tööstuse langust, selle asemel et täielikult toetada arengut ja majanduskasvu.
Välisuuringu kvantitatiivse andmeanalüüsi tulemused näitavad, et AIEM-maksu toeta oleks kohalike tootmissektorite tulemuslikkus olnud oluliselt halvem. Umbes kolmandiku AIEM-maksuga toetatud toodete väärtusest (umbes 570 miljonit eurot) tegi teoreetiliselt võimalikuks maksumäära erinevuse mehhanism, millel oli positiivne mõju tööhõivele – mis on alates 2014. aastast kasvanud AIEM-maksuga sektorites ligi 2 000 ühiku võrra – ja tegutsevate ettevõtjate arvule, mis on samal ajavahemikul suurenenud ligikaudu 300 ühiku võrra. Investeeringute koguväärtusele ja tootmise mitmekesistamisele avalduva kasu kohta tõendid puuduvad. Erikorra tulemused tõhususe seisukohast on üldiselt positiivsed: meetme „kulu“ (saamata jäänud maksutulu) ja tänu sellele saavutatava võimaliku täiendava kohaliku toodangu suhe on peaaegu 1:3.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Kehtiva korra analüüsi toetava välisuuringu raames küsitleti kokku ligikaudu 120 sidusrühma. Intervjuude programmis osalesid asjaomased komisjoni talitused ja Hispaania esindajad.
Konsulteerimisel pöörati tähelepanu sellele, et tagada asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas nii kohalike tootmissektorite (st erikorrast kasusaajate) kui ka nendest otseselt või kaudselt mõjutatud kaubandus- ja teenindussektorite esindajate asjakohane kaetus ja nendevaheline tasakaal.
•Mõjuhinnang
Käesolev algatus on ette valmistatud kaheosalisena: praeguse korra järelhindamine, millele järgnes tulevikku suunatud hindamine. Hinnang kehtiva korra jätkamise ja võimaliku muutmise potentsiaalse mõju kohta on esitatud analüüsidokumendis, sealhulgas hindamist sisaldavas lisas. See dokument põhineb välisuuringul ja liikmesriigi esitatud teabel.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Erandi rakendamise ja toimimise järelevalve on Hispaania ametiasutuste ja komisjoni ülesanne, nagu see on seni olnud.
Hispaania ametiasutused peavad esitama 30. septembriks 2025 aruande ajavahemiku 2019–2024 kohta. See aruanne sisaldab järgmist teavet: tootmisega seotud lisakulud, majanduslikud moonutused ja mõju turule, teave tulemuslikkuse ja tõhususe ja muude ELi poliitikavaldkondadega sidususe hindamiseks ning teave õigusakti jätkuva asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse kohta.
Aruandluse eesmärk peaks ühtlasi olema koguda kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt teavet nende täiendavate tootmiskulude taseme ja arengu, nõuete täitmisega seotud kulude ja turumoonutuste juhtumite kohta.
Komisjon koostab konkreetsed suunised nõutava teabe kohta, et Hispaania ametiasutuste kogutav teave sisaldaks andmeid, mis on komisjonile vajalikud teadliku otsuse tegemiseks kava kehtivuse ja elujõulisuse kohta tulevikus. Need suunised on võimaluse piires ühised ELi äärepoolseimate piirkondade teistele sarnastele kavadele, mida reguleerivad sarnased õigusaktid.
See võimaldab komisjonil hinnata, kas erandi tegemise põhjused on endiselt olemas, kas Hispaania antud maksusoodustus on endiselt proportsionaalne ja kas on võimalik võtta alternatiivseid meetmeid maksuerandi süsteemile, võttes arvesse nende rahvusvahelist mõõdet.
Ettepaneku II lisas on esitatud järelevalvearuande struktuur ja nõutavad andmed. Kui Hispaania ametiasutused esitavad järelevalvearuande, hindab komisjon diferentseeritud maksumäärade mõju ja nende muutmise vajadust.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Seda osa ei kohaldata, sest artiklid ei vaja selgitust.
2020/0163 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Kanaari saartel kohaldatava AIEM-maksu kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 349,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 9 ,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaselt võtab nõukogu, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade struktuurilisi ühiskondlikke ja majanduslikke piiranguid, sealhulgas nende kaugust, isoleeritust, väikest pindala, raskeid looduslikke olusid ja majanduslikku sõltuvust mõnest tootest, erimeetmed, mis on suunatud eriti aluslepingute kohaldamise tingimuste sätestamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika.
(2)Erimeetmed tuleks seega võtta selleks, et sätestada aluslepingu kohaldamise tingimused nendes piirkondades. Erimeetmete puhul tuleb arvesse võtta nende piirkondade eripära ja piiranguid, kahjustamata sealjuures ühenduse õiguskorra terviklikkust ja ühtsust, sealhulgas siseturgu ja ühist poliitikat.
(3)Kanaari saarte majanduslik sõltuvus teenuste sektorist ja eriti turismist, mõõdetuna selle sektori osakaaluna piirkonna SKPst, on märkimisväärne piirang. Sellel sektoril on Kanaari saarte majanduses oluliselt suurem roll kui tööstussektoril.
(4)Saarestikule omane eraldatus takistab isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumist ning on Kanaari saarte jaoks olulisuselt teine piirang. Saarte asukoht suurendab nende sõltuvust lennu- ja meretranspordist. Transport neile kaugetele ja eraldatud saartele, saartelt ja saartel suurendab veelgi kohaliku tööstuse tootmiskulusid. Tootmiskulud on suuremad, sest kõnealused transpordiliigid on vähem tõhusad ja kallimad kui maantee- või raudteetransport.
(5)Eraldatus toob kaasa suuremad tootmiskulud ka tulenevalt saarte sõltuvusest tooraine- ja energiaimpordist, varude kogumise kohustusest ning tootmisseadmete tarneid mõjutavatest raskustest.
(6)Mastaabisäästu võimalusi piiravad turu väiksus ja vähene eksport, saarestiku geograafiline killustatus ning mitmekülgsete, kuid väikesemahuliste tootmisharude säilitamise kohustus, et vastata väikese turu nõudmistele.
(7)Kanaari saartel on paljudel juhtudel keerulisem või kallim saada eri- ja hooldusteenuseid, koolitada juhte ja tehnikuid, sõlmida allhankelepinguid või edendada ettevõtlust väljaspool piirkondlikku turgu. Turustusmeetodite piiratuse tõttu tekivad liigsed varud.
(8)Tööstusjäätmete kõrvaldamine ja toksiliste jäätmete töötlemine suurendavad keskkonnakulusid. Need kulud on tavapärasest suuremad seetõttu, et ringlussevõtukäitised puuduvad (v.a teatavate toodete puhul) ning jäätmed tuleb transportida töötlemiseks väljaspool Kanaari saari.
(9)Olukorra hoolikas uurimine kinnitab vajadust rahuldada Hispaania taotlus pikendada luba seoses maksu kohaldamisega neile toodetele , mille suhtes võib lubada kohalike toodete maksuvabastust.
(10)AIEM-maks toetab Kanaari saarte tööstusliku tootmise sektori autonoomse arengu eesmärki ja on ette nähtud saarte majanduse mitmekesistamiseks.
(11)Nõukogu 20. juuni 2002. aasta otsusega 2002/546/EÜ, mis on vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 299 alusel, lubati Hispaanial algselt kuni 31. detsembrini 2011 vabastada teatavad Kanaari saartel valmistatud tooted maksust „Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias“ (edaspidi „AIEM-maks“) või seda kõnealuste toodete puhul vähendada. Otsuse lisas on esitatud nende toodete loetelu, mille suhtes võib maksuvabastust või maksuvähendust kohaldada. Olenevalt tootest ei või kohalike ja muude toodete maksumäära erinevus olla üle 5, 15 või 25 protsendipunkti.
(12)Nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega nr 895/2011/EL muudeti nõukogu otsust 2002/546/EÜ, pikendades selle kohaldamisaega 31. detsembrini 2013.
(13)Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsusega nr 1413/2013/EL muudeti nõukogu otsust 2002/546/EÜ, pikendades selle kohaldamisaega 30. juunini 2014.
(14)Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsusega nr 377/2014/EL lubati Hispaanial kuni 31. detsembrini 2020 vabastada teatavad Kanaari saartel valmistatud tooted AIEM-maksust või seda kõnealuste toodete puhul vähendada. Otsuse lisas on esitatud nende toodete loetelu, mille suhtes võib maksuvabastust või maksuvähendust kohaldada.
(15)Kõnealuste tööstustoodete puhul kohaldada lubatud maksimaalne maksumäära erinevus on 15 %. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega otsustavad Hispaania ametiasutused iga toote asjakohase protsendimäära. Lubatud maksumäära erinevus ei tohiks ületada tõendatud lisakulusid. Selle maksusoodustuse kohaldamise ülempiir peaks siiski olema 150 miljonit eurot aastas, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
(16)Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja paindlikkuse tagamiseks võivad Hispaania ametiasutused tooteid ja nende puhul lubatud erinevat maksumäära muuta, et kajastada Kanaari saartel selliste toodete valmistamisel tekkinud lisakulude tegelikku suurust. Sellega seoses peaks Hispaania ametiasutustel olema võimalik vajaduse korral kohaldada madalamaid diferentseeritud maksumäärasid ja kehtestada konkreetsete toodete suhtes miinimummaks, tingimusel et muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 eesmärkidega. Toodete loetelu muutmine peaks põhinema järgmistel abikõlblikkuse kriteeriumidel: olemas on kohalik toodang ja selle osa kohalikust turust ei ole alla 5 %; olemas on märkimisväärne kaupade import (sh Hispaania mandriosast ja teistest liikmesriikidest), mis võib ohustada kohaliku tootmise jätkumist, ja selle osa kohalikust turust on vähemalt 10 %; olemas on lisakulud, mis tõstavad kohaliku toodangu omahinda võrreldes mujal valmistatud toodetega, ohustades kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõimet.
(17)Turuosa künnistest võib teha erandeid nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis hõlmavad tööjõumahukat tootmist, kohaliku arengu jaoks muidu strateegilist tootmist, perioodiliselt kõikuvat tootmist, eriti ebasoodsates piirkondades toimuvat tootmist ning tervisekriiside lahendamiseks vajalike meditsiinitoodete ja isikukaitsevahendite tootmist. Hispaania ametiasutustel peaks olema võimalik toodete loetelu ja nende puhul lubatud erinevat maksumäära muuta, tingimusel et muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 eesmärkidega.
(18)Kanaari saarte sotsiaal-majandusliku arengu edendamise eesmärgid kajastuvad riigi tasandil kõnealuse maksu eesmärgis ja sellest maksust saadud tulu jaotamises. Maksust saadava tulu kandmine Kanaari saarte majandus- ja maksusüsteemi vahenditesse ning kasutamine majandus- ja sotsiaalse arengu strateegia heaks, sealhulgas kohaliku majandustegevuse edendamiseks, on õiguslik kohustus.
(19)AIEM-maksust vabastust või selle vähendamist peaks kohaldama seitse aastat. Hispaania peaks esitama komisjonile 30. septembriks 2025 järelevalvearuande, et komisjon saaks hinnata, kas loa andmise tingimused on endiselt täidetud.
(20)Käesolev otsus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 võimalikku kohaldamist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Erandina Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 28, 30 ja 110 lubatakse Hispaania ametiasutustel kuni 31. detsembrini 2027 ette näha, et I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate toodete suhtes, mis on valmistatud Kanaari saartel, kehtib täielik vabastus maksust „Arbitrio sobre las Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias“ (AIEM-maks) või selle maksu osaline vähendamine. Kõnealused maksuvabastused moodustavad Kanaari saarte majandus- ja sotsiaalse arengu strateegia osa ja neid kasutatakse kohaliku majandustegevuse edendamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud täieliku maksuvabastuse või maksuvähenduse kohaldamine ei tohi I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate toodete puhul kaasa tuua erinevusi, mis ületavad 15 %.
Hispaania tagab, et toodete suhtes kohaldatavad maksuvabastused või maksuvähendused ei ületa protsendimäära, mis on tingimata vajalik kohaliku majandustegevuse säilitamiseks, edendamiseks ja arendamiseks. Lubatud erinev maksumäär ei tohi ületada tõendatud lisakulusid.
3. Seda maksusoodustust kohaldatakse kuni 150 miljoni euro ulatuses aastas, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Artikkel 2
Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete valimisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:
a) olemas on kohalik toodang ja selle osa kohalikust turust ei ole alla 5 %;
b) olemas on märkimisväärne kaupade import (sh Hispaania mandriosast ja teistest liikmesriikidest), mis võib ohustada kohaliku tootmise jätkumist, ja selle osa kohalikust turust on vähemalt 10 %;
c) olemas on lisakulud, mis tõstavad kohaliku toodangu kulusid võrreldes mujal valmistatud toodetega, ohustades kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõimet.
Punktides a ja b osutatud turuosa künnistest võib teha erandeid nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis hõlmavad järgmist:
i) tööjõumahukas tootmine;
ii) kohaliku arengu jaoks muidu strateegiline tootmine;
iii) perioodiliselt kõikuv tootmine;
iv) eriti ebasoodsates piirkondades toimuv tootmine;
v) tervisekriiside lahendamiseks vajalike meditsiinitoodete ja isikukaitsevahendite tootmine.
Artikkel 3
Hispaania ametiasutused esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2021 esialgse loetelu toodetest, mille suhtes kohaldatakse maksuvabastust või maksuvähendust. Need tooted peavad kuuluma käesoleva otsuse I lisas sätestatud tootekategooriatesse. Hispaania ametiasutused võivad seda toodete loetelu muuta, tingimusel et komisjonile esitatakse kogu asjakohane teave.
Artikkel 4
Hispaania esitab hiljemalt 30. septembriks 2025 komisjonile aruande, mis võimaldab komisjonil hinnata, kas käesoleva otsuse artiklis 1 sätestatud loa andmise tingimused on endiselt täidetud. Aruanne peab sisaldama II lisas nõutud teavet.
Artikkel 5
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 6
Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja