6.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/48

KOMISJONI OTSUS,

29. mai 2009,

millega lubatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3853 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2009/431/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitas 14. jaanuaril 2009 komisjonile taotluse Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitleva erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust.

(3)

Taotletud erand käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kavatsust lubada Inglismaa, Šotimaa ja Walesi rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes kasutada kuni 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas. Hinnanguliselt hõlmab erand ligikaudu 1 950 põllumajandusettevõtet Inglismaal, Šotimaal ja Walesis ehk 1,3 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 1,5 % kasutatud põllumajandusmaast ja 21 % kõikidest piimaloomadest.

(4)

Direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktid on vastu võetud ja neid kohaldatakse koos käesoleva otsusega. Rakendusaktidega määratakse tundlikud alad ja kehtestatakse tegevuskavad Inglismaal (määrused 2008 nr 2349), Šotimaal (määrused 2008 nr 298) ja Walesis (määrused 2008 nr 3143).

(5)

Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevuskavasid, hõlmavad 68 % Inglismaa, 14 % Šotimaa ja 4 % Walesi kogupindalast.

(6)

Vee kohta esitatud kvaliteediandmete kohaselt on 83 % Inglismaa põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 58 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Šotimaal ja Walesis on 90 % põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja üle 70 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Inglismaal on enam kui 50 % seirekohtades pinnavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l ja kuni 9 % seirekohtades üle 50 mg/l. Šotimaal ja Walesis on enam kui 90 % seirekohtades keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l ja üheski seirekohas ei ületa see 50 mg/l.

(7)

Peamised rohusööjad kariloomad Inglismaal, Šotimaal ja Walesis on lüpsiloomad, veised ja lambad; ajavahemikul 1995–2007 kariloomade arv vähenes (veiste arv vähenes 13 % ning lammaste ja tallede arv vähenes 22 %). Ligikaudu 48 % toodetud loomasõnnikust laotatakse õlgedel põhinevatest süsteemidest saadud tahke sõnnikuna ja 52 % lägana.

(8)

Viimasel 20 aastal on keemiliste väetiste kasutus vähenenud (lämmastik vähenes 42 % ja fosfor 49 %). Alates 1999. aastast on keemilise lämmastikväetise kasutus piimakarjakasvatuseks kasutataval rohumaal vähenenud 37 %. Seda kasutati 2007. aastal 128 kg N/ha. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide lämmastiku- ja fosforibilanssidest ilmneb, et ajavahemikul 1985–2002 vähenes lämmastiku tase 46 kg-lt 22 kg-le N/ha ning fosfori tase vähenes 15 kg-lt 12 kg-le P/ha.

(9)

Rohumaad moodustavad 69 % Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kogu põllumajandusmaast; sellest 46 % on ekstensiivne ja 54 % majandatav rohumaa. Kogu põllumajandusmaast 31 % on viljelusmaa.

(10)

Esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg rohusööjate kariloomade sõnniku põhist lämmastikku aastas hektari kohta rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega rohumaa suur saagikus.

(11)

Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 250 kg hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(12)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses Inglismaa, Šotimaa ja Walesi tegevuskavadega aastateks 2009–2012.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rohumaapõhised põllumajandusettevõtted”– ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b)   „rohusööjad kariloomad”– veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

c)   „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust tuleb kohaldada rohumaapõhiste põllumajandusettevõtte suhtes iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1.   Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3.   Pädevad asutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 ja sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasi lükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–7 esitatud tingimused on täidetud.

2.   Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikord ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamine. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt iga kalendriaasta 1. märtsiks.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas sõnnikuhoidla olemasolev maht;

b)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)

iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus ja liik;

f)

lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

g)

sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul;

h)

lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust, kaasa arvatud lämmastiku- ja fosforiheite haldamisega seotud teave. See edastatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Iga erandit kohaldav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsi tulemused. Pinnaseproovid võetakse ja pinnaseanalüüsid tehakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7.   Loomasõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 80 % või rohkem rohumaa. Erandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)

liivase pinnasega ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c)

külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti aga ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, või muude heintaimede allakülviga liblikõieliste taimede suhtes.

Artikkel 7

Muud meetmed

Käesoleva erandi kasutamine ei piira inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitset käsitlevate teiste ühenduse õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Järelevalve

1.   Pädevad asutused koostavad kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas piirkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. Kaardid, mis on lisatud käesoleva otsuse artiklis 10 osutatud aruandele, esitatakse komisjonile kord aastas.

2.   Tegevuskava ja erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtete seiret tehakse põllumajandusettevõtte põllu tasandil ja põllumajanduslikel valgaladel. Võrdlusvalgalad peavad hõlmama eri pinnasetüüpe, intensiivsuse tasemeid ja väetamismeetodeid.

3.   Käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud vaatlus ja toitaineanalüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse kuni 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

4.   Seirekohtadeks olevate põllumajanduslike valgalade hulka kuuluvate põllumajandusettevõtete madala põhjavee, pinnasevee, äravooluvee ja ojade seire tulemusel saab andmeid nitraadi- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juuretasandilt põhja- ja pinnavette.

5.   Kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

6.   Erandi kohaldamisperioodi lõpuks tehakse uuring, et koguda üksikasjalikku teaduslikku teavet intensiivselt haritavate rohumaade kohta, et parandada toitainete kasutamist. Kõnealuse uuringu keskmes on toitainete kadu, kaasa arvatud nitraatide leostumine, denitrifitseerumise kaod ja fosfaatide kaod võrdluspiirkondade intensiivsete piimatootmissüsteemide puhul.

Artikkel 9

Kontroll

1.   Asjaomane pädev riigiasutus korraldab halduskontrolle kõikide üksikut erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas järgitakse rohusööjate kariloomade sõnniku põhise 250 kg lämmastiku ülempiiri hektari kohta aastas ning lämmastiku kasutamise maksimaalseid norme ja maakasutuse tingimusi.

2.   Kohapealsete kontrollide programm koostatakse riskianalüüsi, eelnevate aastate kontrollimiste tulemuste ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldiste pisteliste kontrollimiste põhjal. Vähemalt 3 % üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes viiakse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel läbi kontrolle kohapeal.

Artikkel 10

Aruandlus

1.   Asjaomane pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes korraldatava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta.

Esimene aruanne edastatakse juunis 2010 ja seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2.   Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses tegevuskava rakendusmäärustega Inglismaal (määrused 2008 nr 2349), Šotimaal (määrused 2008 nr 298) ja Walesis (määrused 2008 nr 3143). Selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 29. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1)   EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.