<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-587/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0587</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:29">EU:C:2022:29</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Richard de la Touri ettepanek – Kohtuasi C‑587/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">HK/Danmark ja HK/Privat</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Jean Richard de la Tour</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220113">13. jaanuaril 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑587/20</P><P>A esindajana Ligebehandlingsnævnet</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>HK/Danmark,</P><P>HK/Privat,</P><P>menetluses osales:</P><P>Fagbevægelsens Hovedorganisation</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2000/78/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Võrdse kohtlemise põhimõte töö saamisel ja kutsealale pääsemisel</KEYWORD><KEYWORD>Vanuse alusel diskrimineerimise keeld</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõike 1 punktid a ja d</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate organisatsiooni valitud esimehe ametikoht</KEYWORD><KEYWORD>Selle organisatsiooni põhikiri, mis näeb ette, et esimeheks võib valida ainult neid liikmeid, kes on valimispäeval alla 60‑aastased või alla 61‑aastased</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 303, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.</P></NOTE>, artikli 3 lõike 1 punkti a tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud A esindaja Ligebehandlingsnævneti (Taani võrdse kohtlemise amet) ning ametiühingu HK/Danmark ja haruametiühingu HK/Privat vahelises kohtuvaidluses seoses haruametiühingu HK/Privat põhikirja sättega, mille kohaselt A ei saanud kandideerida selle esimeheks, kuna tema vanus oleks olnud valimispäevaks liiga kõrge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult, kas direktiiv 2000/78 on sellises olukorras kohaldatav. Käesolevas ettepanekus leian, et selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkte a ja d tuleb tõlgendada nii, et vanusepiir, mis on töötajate organisatsiooni põhikirjas ette nähtud selle organisatsiooni esimehe ametikohale kandideerimiseks, kuulub kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2000/78</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>[Euroopa Liidule] antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine;</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kuulumine töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või muudesse organisatsioonidesse, mille liikmed tegelevad teatava kutsetööga, sealhulgas nende organisatsioonide antavad soodustused.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Taani õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT><DATE ISO="19960612">12. juuni 1996. aasta</DATE> seadust nr 459 eelkõige diskrimineerimiskeelu kohta tööturul (lov nr. 459 om forbud mod forskelsbehandling på arbejdsmarkedet m.v.; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>tööturul diskrimineerimise keelu seadus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) on muudetud <DATE ISO="20040407">7. aprilli 2004. aasta</DATE> seadusega nr 253 ja <DATE ISO="20041222">22. detsembri 2004. aasta</DATE> seadusega nr 1417, millega võetakse üle direktiiv 2000/78.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 1 lõikes 1 on põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Diskrimineerimine käesoleva seaduse tähenduses on igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine […] vanuse […] alusel.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nimetatud seaduse artikli 2 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Tööandja ei tohi kedagi diskrimineerida töölevõtmisel, töölt vabastamisel, üleviimisel, edutamisel ega seoses töötasu ja töötingimustega.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Sama seaduse artikli 3 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>3.</NO.PARAG><ALINEA>Diskrimineerimiskeeldu kohaldatakse samuti kõikide isikute suhtes, kes kehtestavad tingimusi ja teevad otsuseid, mis puudutavad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema hakkamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Diskrimineerimiskeeldu kohaldatakse samuti kõikide isikute suhtes, kes teevad otsuseid töötajate või tööandjate organisatsiooni kuulumise või selles osalemise tingimuste kohta, sealhulgas nende organisatsioonide poolt oma liikmetele antavate soodustuste kohta.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et HK töötajate organisatsiooni kohalik osakond võttis 1948. aastal sündinud A alalise usaldusisikuna tööle 1978. aastal. 1980. aastal viidi ta üle riiklikku ametiühingusse. Haruametiühingu HK/Service (nüüd HK/Privat) kongress valis ta 1992. aastal aseesimeheks ja siis 1993. aastal esimeheks. Seejärel valiti ta tagasi iga nelja aasta tagant ja ta oli selle haruametiühingu esimees kuni <DATE ISO="20111108">8. novembrini 2011</DATE>, mil ta oli 63-aastane ja ületas kõnealuse haruametiühingu põhikirja artiklis 9 sätestatud vanusepiiri sellel aastal toimunud valimistel kandideerimiseks. Asjaomase artikli lõikes 1 on nimelt sätestatud, et esimeheks võib valida ainult neid liikmeid, kes ei ole valimispäevaks saanud 60-aastaseks, ja pärast 2005. aasta kongressi uuesti valitud liikmete puhul on see vanusepiir 61 aastat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise amet, kuhu A oli kaebusega pöördunud, leidis oma <DATE ISO="20160622">22. juuni 2016. aasta</DATE> otsuses, et see, et A-l oli 2011. aasta kongressil tema vanuse tõttu keelatud kandideerida HK/Privati esimeheks, on vastuolus tööturul diskrimineerimise keeldu seadusega ning ta kohustas HK/Danmarki ja HK/Privatit maksma A-le hüvitiseks <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> Taani krooni (DKK) (ligikaudu 3460 eurot)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20160622">22. juuni 2016. aasta</DATE> vahetuskursiga.</P></NOTE>, millele lisatakse intress.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kuna seda otsust ei täidetud, esitas põhikohtuasja hageja<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Ehk võrdse kohtlemise amet A esindajana põhikohtuasjas.</P></NOTE> Københavns Byretile (Kopenhaageni esimese astme kohus, Taani) hagi HK/Danmarki ja HK/Privati vastu. Kuna hagi puudutas põhimõttelisi küsimusi, saadeti see edasi Østre Landsretile (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tema lahendada oleva vaidluse lahendus sõltub küsimusest, kas A kui HK/Privati valitud esimees ja poliitilise personali liige kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, arvestades, et kui see on nii, siis puudub vaidlus selles, et selle haruametiühingu põhikirja artiklist 9 tuleneks A otsene diskrimineerimine vanuse alusel kõnealuse direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et A vastutas HK/Privati esimehena selle haruametiühingu üldise juhtimise eest, poliitilise tegevuse väljatöötamise eest selle kutsevaldkondades, kollektiivlepingute sõlmimise ja uuendamise eest ning nende järgimise kontrolli eest. Peale selle pidi ta ellu viima otsuseid, mille olid vastu võtnud asjaomase haruametiühingu kongress ja juhatuse ning HK/Danmarki ametiühingu juhatus, mille liige ta samuti oli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Mis puudutab A töölevõtmise tingimusi, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et <DATE ISO="20091027">27. oktoobri 2009. aasta</DATE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>valitud isiku lepingu<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> kohaselt, mille A allkirjastas, töötas A HK/Privatis täistööajaga ega tegelenud ühegi muu kutsetegevusega. A igakuine töötasu oli <FT TYPE="DECIMAL">69548,93</FT> Taani krooni (ligikaudu 9350 eurot)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20091027">27. oktoobri 2009. aasta</DATE> vahetuskursiga.</P></NOTE>, mis vastab konkreetsele riiklikule palgaastmele. Tema suhtes ei kohaldatud tööandjate ja töötajate vahelisi õigussuheteid käsitlevat seadust (lov om retsforholdet mellem arbejdsgivere og funktionærer)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20090203">3. veebruari 2009. aasta</DATE> kodifitseerimisseadusest nr 81 tulenevas redaktsioonis koos muudatustega.</P></NOTE>, kuna tegemist oli poliitiliste ülesannetega. Samuti ei kohaldatud tema suhtes kollektiivlepingut, vaid HK põhikirja. Samas kohaldati A suhtes tasustatud puhkuse seadust (lov om ferie)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20151009">9. oktoobri 2015. aasta</DATE> kodifitseerimisseadusest nr 1177 tulenevas redaktsioonis koos muudatustega.</P></NOTE> ja tal oli konfidentsiaalsuskohustus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Lisaks rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et haruametiühingu valitud esimehena ei olnud A-l töötaja staatust, vaid ta oli usalduspositsioonil, olles vastutav teda valinud HK/Privati kongressi ees. Siiski hõlmasid tema kohustused esimehena teatud elemente, mis on iseloomulikud töötamisele üldiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Euroopa Kohus ei ole täpselt määratlenud direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a kasutatud mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>töötamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kutsealal tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ning ta ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas töötajate organisatsiooni valitud isikud kui selle poliitilise personali liikmed kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Kas direktiivi [2000/78] artikli 3 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasja asjaoludel kuulub töötajate organisatsiooni haru valitud esimees ja selle organisatsiooni poliitilise personali liige [selle] direktiivi kohaldamisalasse?<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja hageja, HK/Danmark ja HK/Privat, Fagbevægelsens Hovedorganisation (Taani ametiühingute keskliit, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>FH<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>), Kreeka valitsus ning Euroopa Komisjon. Pooled esitasid oma suulised seisukohad <DATE ISO="20211020">20. oktoobril 2021</DATE> toimunud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Alustuseks tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma eelotsuse küsimuses Euroopa Kohtult üksnes seda, kas vanuse tingimus, mis on seatud töötajate organisatsiooni esimeheks kandideerimisele, kuulub direktiivi 2000/78 materiaalsesse kohaldamisalasse. See kohus ei küsi aga Euroopa Kohtult, kas esineb erinev kohtlemine vanuse alusel ja kas see võib olla põhjendatud. Seetõttu ma käesolevas ettepanekus neid aspekte ei analüüsi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul selgitada direktiivi 2000/78 kohaldamisala seoses töötajate organisatsiooni põhikirja sättega, mis seab selle organisatsiooni esimehe ametikohale kandideerimise tingimuseks, et sellele ametikohale kandideerija ei oleks saanud 60‑ või 61‑aastaseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a sisalduvat mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> tuleb tõlgendada nii, et see mõiste hõlmab vanusepiiri, mis on töötajate organisatsiooni põhikirjas ette nähtud selle organisatsiooni esimehe ametikohale kandideerimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Sama moodi nagu Kreeka valitsus leian ma, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku ja täieliku vastuse andmiseks tuleb selle kohtu esitatud küsimust mõista nii, et see puudutab ka viidatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti d.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Seetõttu analüüsin selle kohtu esitatud küsimust kõigepealt direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a ja seejärel selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti d seisukohast. Lõpetuseks kommenteerin esitatud tõlgenduse kooskõla ühinemisvabadusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2000/78 kohaldamisala, mis on ette nähtud selle artikli 3 lõike 1 punktis a</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 pealkirja sõnastuse kohaselt käsitleb see direktiiv töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonda. Kui liikmesriigid ja tööturu osapooled võtavad selle direktiivi – mis täpsustab töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas vanuse tõttu diskrimineerimise keelu põhimõtet, mis on nüüdsest tagatud Euroopa põhiõiguste harta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></NOTE> artiklis 21 – kohaldamisalasse kuuluvaid meetmeid, siis peab nende tegevus järgima seda direktiivi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20170719">19. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abercrombie &amp; Fitch Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑143/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:566">EU:C:2017:566</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktist a tuleneb, et seda kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on […] tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud, ei viita direktiiv 2000/78 liikmesriikide õigusele mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> määratlemiseks. Nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte nõuetest tuleneb aga, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑507/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:289">EU:C:2020:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Lisaks, kuna direktiiv 2000/78 ei määratle väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, tuleb seda tõlgendada vastavalt selle tähendusele tavakeeles, võttes arvesse nende kasutamise konteksti ja eesmärki, mida taotletakse õigusaktiga, mille osaks need on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑507/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:289">EU:C:2020:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus märkinud, et väljendiga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>tööle saamise […] või kutsealale pääsemise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> peetakse tavakeeles silmas asjaolusid või fakte, mille olemasolu peab tingimata olema tuvastatud, et isik saaks konkreetse töö või pääseks konkreetsele kutsealale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑507/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:289">EU:C:2020:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on märkinud ka, et direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktist a tuleneb, et seda direktiivi kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>töölesoovijate suhtes, sealhulgas ka valikukriteeriumide ja töölevõtu tingimuste osas<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kratzer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑423/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:604">EU:C:2016:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Siiski on selle direktiivi pakutava kaitse saamiseks vajalik, et isiku eesmärk oleks saada tegelikult tööd, millele ta ametlikult kandideerimisavalduse esitas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kratzer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑423/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:604">EU:C:2016:604</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui isiku kandideerimisavaldusest nähtub, et ta soovib omandada vaid töökohale kandideerija staatust eesmärgiga esitada kahju hüvitamise nõudeid, mitte et ta tööle võetaks ja ta töötada saaks, ei ole tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>tööle saamise või kutsealale pääsemise<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> võimaluse otsimisega nende sätete tähenduses ja sellist tegevust võib, kui selleks on täidetud liidu õigusaktidega nõutud tingimused, käsitada õiguse kuritarvitamisena (selle kohtuotsuse punkt 44 ja resolutsioon).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Näiteks kuuluvad direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse selle artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt õigusnormid, mis seavad tuletõrjujate töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20100112">12. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wolf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑229/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:3">EU:C:2010:3</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> samuti õigusnormid, mis kehtestavad seadusjärgse ravikindlustuse raames lepingulise hambaarstina tegutsemisele maksimaalse vanusepiiri<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt <DATE ISO="20100112">12. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petersen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:4">EU:C:2010:4</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et asjaomased õigusnormid puudutasid ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>töö saamise ja töö tingimusi<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c mõttes (punkt 33).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seda Euroopa Kohtu praktikat arvestades leian, et kuna HK/Privati põhikirjas ette nähtud vanusepiiri tuleb tingimata järgida selleks, et isik saaks selle töötajate organisatsiooni esimehe ametikohale, kuulub see säte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimuste<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> hulka direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Selle seisukoha toetuseks märgin, et juba asjaomase sätte sõnastus annab tunnistust ELi seadusandja soovist näha selle direktiivi kohaldamisala ette eriti laiana. Nimelt, seades kõrvuti mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>töötamine<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kutsealal tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>töötamine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kutsealal tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> on näiteks hispaania keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>empleo<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>actividad por cuenta propia<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>ejercicio profesional<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ning inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>employment<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>self-employment<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>occupation<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</P></NOTE>, soovis seadusandja minu arvates hõlmata kõiki eeskirju, mis sätestavad mis tahes kutsetegevusega tegelema hakkamise tingimused, olenemata selle laadist ja omadustest. Direktiivi kohaldatakse seega töösuhetele nii avalikus kui ka erasektoris<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060705">5. juuli 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="204" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 204, lk 23</REF.DOC.OJ>) <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maïstrellis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:473">EU:C:2015:473</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, sõltumata nende suhete olemusest ja üksikasjadest. Märgin sellega seoses, et vastavalt selgitusele, mis artikli 3 kohta on esitatud ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>KOM(1999) 565 (lõplik).</P></NOTE> seletuskirjas, tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>[v]õrdne kohtlemine töö saamisel või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel (punkt a) […] igasuguse diskrimineerimise kaotamist, mis tuleneb mis tahes sättest, mis takistab isikute juurdepääsu <HT TYPE="ITALIC">kõikidele töö ja kutseala vormidele</HT><QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et sellise töötajate organisatsiooni nagu HK/Privat esimehe kohale valimine toob kaasa kutsealase tegevuse. Minu arvates ei ole kahtlust selles, et kui lähtuda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>töötamine<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> kasutusest tavakeeles, siis A soovis valimistel kandideerides saada töötajate organisatsioonis tööd, mida iseloomustab käesoleval juhul täistööajaga HK/Privati juhtimisülesannete täitmine, mille eest makstakse igakuist tasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 13 ja 14.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Minu arvates on selge, et mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>töötamine<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>kutsealal tegutsemine<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> koos kasutamine direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a viitab sellele, et liidu seadusandjal ei olnud mingit kavatsust piirata selle direktiivi kohaldamisala ametikohtadega, mis annavad neil töötavatele isikutele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> staatuse ELTL artikli 45 tähenduses ja arvukate liidu teisese õiguse normide tähenduses, mille eesmärk on kaitsta töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt. Selles kontekstis tähistab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> tavaliselt isikut, kes osutab teatava aja jooksul teisele isikule tema juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20200716">16. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahukohtunike staatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑658/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:572">EU:C:2020:572</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>See ei tähenda, et ELi õiguse kohane mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> määratlus ei ole direktiivi 2000/78 raames asjakohane. Euroopa Kohtu praktika sisaldab nimelt arvukaid näiteid selle määratluse kasutamise kohta seoses diskrimineerimise tõkestamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20151001">1. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>O</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:643">EU:C:2015:643</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170719">19. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abercrombie &amp; Fitch Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑143/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:566">EU:C:2017:566</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Rantose ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HR Rail</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑485/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:916">EU:C:2021:916</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus on viimati nimetatud kohtuotsuse põhjal märgitud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> direktiivi 2000/78 tähenduses on sama kui ELTL artikli 45 tähenduses.</P></NOTE> Seda põhjusel, et Euroopa Kohtu otsustes on olenemata valdkonnast, mida need puudutavad, täpsustatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> seoses võrdse kohtlemise põhimõttega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="19951214">14. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Megner ja Scheffel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑444/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:442">EU:C:1995:442</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis omakorda toob kaasa selle mõiste määratluse kasutamise kõikides valdkondades, kus seda põhimõtet käsitletakse. Teisisõnu laieneb mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> määratlus ELTL artikli 45 tähenduses loomulikult kõikidele kohtuasjadele, milles arutatakse võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kuigi selliselt määratletud töötajad kuuluvad kahtlemata direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, on see kohaldamisala minu arvates siiski laiem ja hõlmab kõiki olukordi, kus selles direktiivis loetletud diskrimineerimise alusel põhinev tingimus on seatud mis tahes kutsetegevusega tegelema hakkamisele, olenemata sellest, kas tegemist on täpsemalt töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Sellega seoses on huvitav tõmmata paralleeli Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>on isikute vaba liikumist käsitlevate kõikide aluslepingu sätete eesmärk nimelt hõlbustada liikmesriikide kodanike <HT TYPE="ITALIC">mis tahes kutsealase tegevusega</HT> tegelemist liidu territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>: vt muu hulgas <DATE ISO="20211111">11. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MH ja ILA (pensioniõigused pankroti korral)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:907">EU:C:2021:907</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Kokkuvõttes võib tõenäoliselt kõiki töölevõtmisele seatud piiranguid käsitleda kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti a seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nagu Kreeka valitsus kohtuistungil õigesti märkis ja nagu nähtub direktiivi 2000/78 õiguslikust alusest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Nimelt EÜ artikkel 13, praegu ELTL artikli 19 lõige 1.</P></NOTE>, ei ole see direktiiv regulatsioon, mis kaitseks töötajaid kui töösuhte nõrgemat poolt. Selle direktiivi eesmärk on kõrvaldada sotsiaalsetest ja avalikest huvidest lähtuvalt kõik diskrimineerivatel põhjustel esinevad takistused elatise saamisele ja võimalusele anda töö kaudu oma panus ühiskonda, olenemata sellest, millises õiguslikus vormis seda tööd tehakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Seega ei ole selle direktiivi kohaldamisala piiratud tegevustega, mille tunnused võimaldaksid isikul, kes soovib nendega tegelema hakata, täita kõik mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>töötaja<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kriteeriumid ELTL artikli 45 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Märgin eelkõige, et kriteerium, mis puudutab alluvussuhte olemasolu tööandjaga, millele eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused näivad keskenduvat, ei tulene direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a sõnastusest. Vastupidi, selles sättes sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>füüsilisest isikust ettevõtjaks<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> hakkamisele näitab, et alluvussuhe tööandjaga ei pea tingimata olema tõendatud selleks, et olukord kuuluks selle direktiivi kohaldamisalasse. Lisaks tuleneb selle sätte sõnastusest, et see puudutab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimusi […] <HT TYPE="ITALIC">kõigil ametiastmetel</HT><QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>, sealhulgas seega ka kõige kõrgemal astmel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Lisaks märgin, et direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a viidatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>valikukriteeriumidele ja töölevõtu tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, mis minu meelest võivad hõlmata ka valimiste abil korraldatud juurdepääsu kutsetegevusele. Minu arvates ei välista asjaolu, et töötajate organisatsiooni esimehe ametikohale pääsemine toimub hääletuse teel, milles saavad osaleda organisatsiooni liikmed,<?PAGE NO="8"?> kõnealuse direktiivi kohaldamist. Peale selle, et direktiivis ei tehta vahet tööle saamise viisidel, on Euroopa Kohus juba otsustanud, et selle direktiivi kohaldamise seisukohast ei ole töölevõtmise meetod oluline.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130425">25. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asociația Accept</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:275">EU:C:2013:275</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Lisaks näib mulle, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud asjaolu, et töötajate organisatsiooni esimehe ametikoha puhul on tegemist poliitiliste ülesannete täitmisega, ei ole tähtsust selle kindlakstegemisel, kas direktiiv 2000/78 on kohaldatav vastavalt direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatule. Kuigi selliste ülesannete täitmine võib olla oluline riigisisese õiguse seisukohalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Näib, et Taani õiguses eristatakse poliitilisi ülesandeid täitvaid töötajaid ametiühingu teistest töötajatest, kuna esimeste suhtes ei kohaldata töötajate seadust.</P></NOTE>, tuleb rõhutada, et selle sätte kohaselt kohaldatakse seda direktiivi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>mis tahes tegevusvaldkonnas<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Lisaks ilmneb, et kui liikmesriigid võivad ette näha, et asjaomast direktiivi ei kohaldata teatava tegevusvaldkonna suhtes, siis on direktiivis seda sõnaselgelt mainitud. Nii on see relvajõudude puhul, mille võib vastavalt sama direktiivi artikli 3 lõikele 4 puude ja vanuse alusel diskrimineerimise osas selle direktiivi kohaldamisalast välja jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Järelikult tuleneb minu arvates direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a selgest sõnastusest, et selle direktiivi kohaldamisala hõlmab eeskirja, millega kehtestatakse niisugune vanusepiir, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuivõrd see eeskiri sätestab töötajate organisatsiooni esimehe ametikohale pääsemise tingimuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Tõlgendust, mille võib tuletada selle sätte sõnastusest, kinnitavad minu arvates selle direktiiviga taotletavad eesmärgid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Sellega seoses väärib meeldetuletamist, et direktiiv 2000/78 võeti vastu EÜ artikli 13 (muudetuna ELTL artikli 19 lõige 1) alusel, mis annab liidule pädevuse võtta vajalikke meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega muu hulgas vanuse alusel. Seega on selle direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik kõikide isikute võrdse kohtlemise tagamiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>töö saamisel ja kutsealale pääsemisel<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, pakkudes neile tõhusat kaitset diskrimineerimise vastu ühel direktiivi artiklis 1 viidatud põhjustest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt puude kohta <DATE ISO="20210715">15. juuli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tartu Vangla</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑795/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:606">EU:C:2021:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>, mille hulka kuulub vanus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Eelkõige rõhutatakse direktiivi 2000/78 põhjenduses 9, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>[t]öö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega, mis aitab oluliselt kaasa kodanike täielikule osalemisele majandus-, kultuuri- ja ühiskondlikus elus ning nende võimete rakendamisele<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>. Samas tähenduses on ka direktiivi põhjenduses 11 märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>[muu hulgas vanusest] tingitud diskrimineerimine võib saada takistuseks [EL toimimise] lepingu eesmärkide, eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute vaba liikumise saavutamisel<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Direktiiv 2000/78 täpsustab seega oma reguleeritavas valdkonnas üldist diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on nüüdseks sätestatud harta artiklis 21.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑507/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:289">EU:C:2020:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on otsustanud, et arvestades seda eesmärki ja selle direktiiviga kaitstavate õiguste olemust ning direktiivi aluseks olevaid põhiväärtusi, ei saa mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>tööle saamise […] või kutsealale pääsemise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> selle direktiivi kohaldamisala määratleva artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑507/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:289">EU:C:2020:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Selle kohtuotsuse punktis 58 otsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a sisalduvat mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>tööle saamise […] või kutsealale pääsemise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> tuleb tõlgendada nii, et selle mõiste alla kuuluvad avaldused, mille isik tegi audiovisuaalse saate käigus ja mille kohaselt ei võtaks ta kunagi oma ettevõttesse tööle teatava seksuaalse sättumusega isikuid ega sooviks teha nendega koostööd, samas kui ühtegi töölevõtmise menetlust ei olnud käimas ega kavandatud, tingimusel, et seos nende avalduste ja asjaomases ettevõttes kohaldatavate tööle saamise või kutsealale pääsemise tingimuste vahel ei ole hüpoteetiline<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2000/78 taotletavat eesmärki ei saaks saavutada, kui kaitse diskrimineerimise eest töö saamisel ja kutsealale pääsemisel sõltuks töösuhte formaalsest kvalifikatsioonist siseriiklikus õiguses või isikuga lepingu sõlmimise hetkel tehtud valikust üht või teist liiki lepingu kasuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20101111">11. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Danosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑232/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:674">EU:C:2010:674</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis kajastab asjaolu, et töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonna diskrimineerimisvastaste direktiividega pakutav kaitse on suunatud üksikisikutele laiemalt kui üksnes nende <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>töötajate<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> staatuse korral liidu õiguse tähenduses. Nimelt nähtub selle kohtuotsuse punktist 64 jj, et juhul, kui kapitaliühingu juhtorgani liige, kes oli rasedana ametikohalt tagasi kutsutud, ei saaks tegevuse iseloomu ja selle tegevuse raamistikku arvestades tugineda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>raseda töötaja<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> staatusele nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 348, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/02, lk 110) tähenduses, tuleks sellise isiku olukorda analüüsida soo alusel diskrimineerimise keelu seisukohast.</P></NOTE> Samuti takistaks kõnealuse eesmärgi saavutamist ka see, kui selline kaitse sõltuks konkreetsel töökohal täidetavate ülesannete iseloomust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kõik need asjaolud räägivad minu arvates sellise lähenemise kasuks, mille kohaselt kuulub vanusepiir, mis on töötajate organisatsiooni põhikirjas ette nähtud selle organisatsiooni esimehe ametikohale kandideerimiseks, direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse vastavalt sellele, mis on sätestatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2000/78 kohaldamisala, mis on ette nähtud selle artikli 3 lõike 1 punktis d</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Leian, et põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub ka direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tuletan meelde, et see säte puudutab järgmist: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/><HT TYPE="ITALIC">kuulumine</HT> töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või muudesse organisatsioonidesse, mille liikmed tegelevad teatava kutsetööga, sealhulgas nende organisatsioonide antavad soodustused<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et kui selline isik nagu A soovib kandideerida valimistel, et saada töötajate organisatsiooni esimeheks, on tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>kuulumise<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>participación<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Mitwirkung<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>involvement<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> hispaania, saksa ja inglise keeles.</P></NOTE> vormiga ehk teisisõnu tema osalemisega sellises organisatsioonis direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti d tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>See direktiivi kohaldamisala on üle võetud nõukogu <DATE ISO="19681015">15. oktoobri 1968. aasta</DATE> määrusest (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1968">EÜT 1968, L 257, lk 2</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15. Vt selle kohta Martin, D., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>Article 3 – Champ d’application<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, <HT TYPE="ITALIC">Directive 2000/78 portant création d’un cadre général en faveur de l’égalité de traitement en matière d’emploi et de travail: Commentaire article par article</HT>, Bruylant, Brüssel, 2020, lk 85–106, eriti lk 98.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>[t]öötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, […] võrdne õigus kuuluda ametiühingutesse ja kasutada sellest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud õigus hääletada […]. <HT TYPE="ITALIC">Peale selle on tal õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse</HT><QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Nimetatud määruses hõlmab organisatsiooni kuulumise õigus õigust valida või olla valitud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selliste liikmesriigi õigusnormide kohta, mis jätavad teiste liikmesriikide kodanikest töötajad, kes töötavad selles liikmesriigis, ilma õigusest kutsekodades valida või olla neisse valitud <DATE ISO="19940518">18. mai 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Luksemburg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑118/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:198">EU:C:1994:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Samuti vt riigisiseste õigusnormide kohta, millega ei anta välismaalastest töötajatele õigust hääletada sellise kutsekoja liikmete valimistel, kuhu nad on kohustatud kuuluma, millele nad peavad maksma liikmemaksu, mille ülesanne on kaitsta sellesse kuuluvate töötajate huve ja mis täidab nõuandvat ülesannet õigusloome valdkonnas, <DATE ISO="19910704">4. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ASTI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:291">EU:C:1991:291</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nendele kohtuotsustele tuginedes leidis Euroopa Kohus, kui tal paluti tõlgendada Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu alusel moodustatud assotsiatsiooninõukogu <DATE ISO="19800919">19. septembri 1980. aasta</DATE> otsuse nr 1/80, mis käsitleb assotsiatsiooni arengut, artikli 10 lõiget 1, et õigus olla valitud töötajate huve esindava ja kaitsva töötajate organisatsiooni üldkogusse puudutab Türgi töötajate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>töötingimusi<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>: vt <DATE ISO="20030508">8. mai 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wählergruppe Gemeinsam</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:260">EU:C:2003:260</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja kohtujurist Jacobsi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wählergruppe Gemeinsam</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:758">EU:C:2002:758</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20040916">16. septembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑465/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:530">EU:C:2004:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Kuna direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis d on sätestatud erisäte seoses kuulumisega töötajate organisatsiooni, ei pea ma vajalikuks analüüsida põhikohtuasjas käsitletavat olukorda, lähtudes ka selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punktist c, millest tuleneb, et direktiivi kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>töö saamise ja töö tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 8 esimeses lõigus on nüüd sõnaselgelt osutatud õigusele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>olla valitud ametiühingu haldus- või juhtimisorganitesse<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Leian nende asjaolude põhjal, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>kuulumine<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> tuleb mõista nii, et see viitab muu hulgas ametiühingu haldus- või juhtimisalastele ametikohtadele saamisele. Ma ei näe, mis põhjustel tuleks võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldada sellisele ametikohale saamisele seoses töötajate liikumisvabadusega, kuid mitte seoses vanuse alusel diskrimineerimise tõkestamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Komisjon märkis kohtuistungil, et tema arvates viitab direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkt d juhtumile, kus piiranguid töötajate kuulumisele töötajate organisatsiooni seab tööandja. Minu arvates annab komisjon sellele sättele kitsendava tõlgenduse, mida selle sõnastus kuidagi ei nõua. Leian nimelt, et selle sätte sõnastus ei välista, et selliseid piiranguid kehtestav meede võib pärineda sellelt organisatsioonilt endalt, eelkõige selle põhikirjast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lõppmärkused esitatud tõlgenduse kooskõla kohta ühinemisvabadusega</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Põhjendamaks oma seisukohta, mis välistab direktiivi 2000/78 kohaldatavuse töötajate organisatsiooni esimehe ametikohale valimise suhtes, märkis FH kohtuistungil, et seda direktiivi tuleb tõlgendada kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) <DATE ISO="19480709">9. juuli 1948. aasta</DATE> konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta artikli 3 lõikega 1, millest tema väitel tuleneb, et ametiühingutel on õigus oma esindajad vabalt valida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>See säte näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>[t]öötajate ja tööandjate organisatsioonidel on õigus välja töötada oma põhikiri ja reeglid, valida täiesti vabalt oma esindajad, korraldada juhtimist ja tegevust ning sõnastada tegevuskavad<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>.</P></NOTE> Selle argumendi esitamisel jätab FH aga tähelepanuta asjaolu, et see direktiiv väljendab liidu õiguses üldpõhimõtet, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, mis on tagatud ühe teise ILO konventsiooniga, nimelt (töö- ja kutsealast) diskrimineerimist käsitleva <DATE ISO="19580620">20. juuni 1958. aasta</DATE> konventsiooniga nr 111, millele on viidatud kõnealuse direktiivi põhjenduses 4. Nende kahe konventsiooni olemasolu näitab, et ametiühingute vabadus valida oma esindajad peab olema kooskõlas diskrimineerimise keeluga töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>FH esitatud argumendiga väidetakse tegelikult, et see vabadus peaks olema ülimuslik töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise keelu ees. Teisisõnu oleks lähenemine, mille kohaselt kuulub töötajate organisatsiooni esimehe valimine direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, vastuolus ametiühingute vabadusega valida oma esindajad, mis moodustab ühe osa harta artikli 12 lõikes 1<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Õigus kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivsele tegutsemisele on omakorda sätestatud harta artiklis 28.</P></NOTE> sätestatud ametiühingute ühinemisvabadusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Selle argumendiga ei saa minu arvates nõustuda. Nimelt ei saa ametiühingute vabadus oma esindajad valida anda neile vabu käsi, et võtta oma põhikirjas vastu meetmeid, mis võivad kaasa tuua diskrimineerimise töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Siinjuures olen seisukohal, et Euroopa Kohus peaks analoogia alusel kohaldama põhjendusi, mille ta esitas sõnavabaduse kohta <DATE ISO="20200423">23. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsuses Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑507/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:289">EU:C:2020:289</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seega ei saa tõlgendust, mille kohaselt kuulub töötajate organisatsiooni esimehe ametikohale valimine direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse, välistada võimalik ühinemisvabaduse teostamise piirang, millele FH viitas kohtuistungil ja mille selline tõlgendus võiks kaasa tuua.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nimelt, nagu nähtub harta artikli 52 lõikest 1, ei ole ühinemisvabadus absoluutne õigus ja selle teostamisele võib seada piiranguid tingimusel, et need on ette nähtud seadusega ning arvestavad selle õiguse olemust ja proportsionaalsuse põhimõtet, st kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on see nii, kuna direktiivist 2000/78 tuleneda võivad piirangud ühinemisvabaduse teostamisele on tõepoolest ette nähtud seadusega, sest need pärinevad otseselt sellest direktiivist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Need piirangud arvestavad ka ühinemisvabaduse põhiolemust, kuna neid kohaldatakse üksnes selleks, et saavutada nimetatud direktiivi eesmärke, milleks on tagada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning saavutada tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase. Seega on need nimetatud eesmärkidega põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sellised piirangud on kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega, kuna keelatud diskrimineerimise alused on loetletud direktiivi 2000/78 artiklis 1, mille nii materiaalne kui ka isikuline kohaldamisala on piiritletud selle direktiivi artiklis 3, ning sekkumine ühinemisvabaduse teostamisse ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud direktiivi eesmärkide saavutamiseks, keelates üksnes sellised töötajate organisatsiooni põhikirja sätted, mis kujutavad endast diskrimineerimist töö saamisel või kutsealale pääsemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Lisaks on direktiivist 2000/78 tulenevad ühinemisvabaduse teostamise piirangud vajalikud, et tagada nende isikute õigused töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kes kuuluvad isikute rühma, mida iseloomustab üks selle direktiivi artiklis 1 loetletud põhjustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Täpsemalt, kui vastupidi minu soovitatud tõlgendusele direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktide a ja d kohta jäävad sätted, mis takistavad teatud isikute kategooriatel töötajate organisatsiooni esimehe kohale valimistel kandideerimast, selle direktiivi materiaalsest kohaldamisalast välja eelkõige seetõttu, et see ametikoht eeldab poliitiliste ülesannete täitmist,<?PAGE NO="12"?> oleks võimalik piirata esimehe ametikohale saamist mis tahes alusel, mille eest see direktiiv kaitseb. See jätaks selle direktiiviga töö saamisel ja kutsealale pääsemisel pakuvavast kaitsest ilma suure hulga töötajate organisatsioonides täidetavaid ametikohti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Lisan, et kui järgida sellist käsitlust, tähendaks see, et ametiühingu põhikirjas oleks võimalik isikule ette heita muu hulgas tema usutunnistust või seksuaalset sättumust, et keelata tema kandideerimine selle organisatsiooni esimehe ametikohale. Seega on selge, milliste liialdusteni direktiivi 2000/78 kohaldamisala kitsas käsitlus võib viia.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Lõpuks tundub mulle pehmelt öeldes paradoksaalne, et just organisatsioon, mille ülesanne on kaitsta töötajate õigusi, pooldab sellise õigusnormi kohaldamisala kitsast käsitlust, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Eeltoodud asjaolusid arvestades leian, et töötajate organisatsiooni põhikirja säte, mis piirab selle organisatsiooni esimehe ametikohale kandideerimise õigust isikutega, kes ei ole jõudnud teatavasse vanusesse, ei saa jääda välja direktiiviga 2000/78 kehtestatud diskrimineerimisvastase võitluse süsteemist seoses töö saamise ja kutsealale pääsemisega. Selline säte kuulub seega selle direktiivi materiaalsesse kohaldamisalasse, nagu see on määratletud direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides a ja d.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen ettepaneku vastata Østre Landsreti (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 3 lõike 1 punkte a ja d tuleb tõlgendada nii, et töötajate organisatsiooni põhikirjas ette nähtud vanusepiir, mis on ette nähtud selle organisatsiooni esimehe ametikohale kandideerimiseks, kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>