1.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/61


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1118,

27. juuni 2019,

Põhjamere–Vahemere ja Atlandi põhivõrgukoridorides teostatava Seine'i–Schelde piiriülese projekti kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4561 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL, (1) eriti selle artikli 47 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Transpordi CO2-heite vähendamine, eelkõige tingimuste loomise kaudu pikamaavedude laiaulatuslikuks ümbersuunamiseks energiatõhusatesse transpordiliikidesse, on Euroopa Liidu oluline poliitikaeesmärk. Pariisi kokkulepe on kinnitanud ja tugevdanud ELi püüdlusi kliimamuutuste vastu võitlemisel.

(2)

Siseveetranspordi edendamine kaupade liikumisel on ELi transpordipoliitika kindel eesmärk ja üleeuroopalise transpordivõrgu pikaajaline prioriteet.

(3)

Seine'i–Schelde võrgu valmimine ühendab Seine'i jõgikonna otseselt suure läbilaskevõimega siseveetee kaudu Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaade põhjaosas asuva Schelde jõgikonnaga ning samuti muude oluliste Euroopa veeteedega, nagu Rein ja Maas. Sellega luuakse pidev, tõhus ja sidus suure läbilaskevõimega siseveeteede võrk, mis ühendab selle laiema Euroopa piiriülese ala arvukaid mere- ja siseveesadamaid.

(4)

Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaade ning Saksamaast kaugemale ühenduse loomisega on Seine'i–Schelde võrgustikul selge piiriülene mõõde.

(5)

Seine'i–Schelde projekt on eelnevalt kindlaks määratud Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori raames ning Le Havre'i – Pariisi lõik Atlandi põhivõrgu koridori raames. Deklaratsiooniga TEN-T Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori rakendamise kohta (Tallinna deklaratsioon), millele 17. oktoobril 2013 kirjutasid alla Belgia, Madalmaade ja Prantsusmaa transpordiministrid ning komisjoni transpordivolinik, on veelgi rõhutatud asjaomaste poolte kohustust seda rakendada. Lisaks rõhutatakse Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori töökavas vajadust tagada Seine'i–Schelde projekti lõpuleviimine kui täielikult toimiva mitmeliigilise transpordikoridori rajamise alus.

(6)

Projekti üks peamisi eesmärke on tagada, et peamised Seine'i–Schelde marsruudid vastaks vähemalt ECMT Va klassile ja oleks kindlustatud head navigatsioonitingimused.

(7)

Kõik Seine'i–Schelde projekti komponendid on olulised selle lõpuleviimiseks. Nende hulgas on peamiseks puuduvaks lüliks Seine'i – Nord Europe'i kanal, milleta Seine'i–Schelde võrku ei saa ellu viia.

(8)

Seine'i–Schelde projekt on keerukas piiriülene projekt, mis hõlmab Belgiat (Flandria ja Valloonia piirkonnad) ja Prantsusmaad ning sisaldab töid, mille eesmärk on luua uus taristu ja parandada olemasolevat, mõjutades navigeerimist minimaalselt. Piisav koordineerimine on seega väga oluline. Selleks et toetada projekti kooskõlastatud ja õigeaegset elluviimist, on vaja vastu võtta sätted, millega kehtestatakse vajalike meetmete kirjeldus ja nende rakendamise ajakava. See aitaks saavutada Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori töökava piiriülesed eesmärgid ning viia lõpule Seine'i–Schelde projekt võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 2030. aastaks.

(9)

On oluline välja selgitada Seine'i–Schelde projekti elluviimiseks vajalikud meetmed ja rakendamise ajakava, et kavandada ja igakülgselt optimeerida liidu-, liikmesriikide- ja piirkondadepoolse rahastamise ning erarahastamise kättesaadavust. ELi kaasrahastamisel on võimendav mõju meetmete rakendamiseks vajalike riiklike ja piirkondlike otsuste tegemisele.

(10)

Belgia (Flandria ja Valloonia piirkonnad) ja Prantsusmaa on juba teinud olulisi töid (uuringud ja taristutööd) Seine'i–Schelde projekti elluviimiseks. Enamikku neist on kaasrahastanud Euroopa Liit eri programmide raames. Praegu teostatakse töid Euroopa ühendamise rahastu toetuslepingu (2014-EU-TM-0373-M, „Seine–Escaut 2020“) raames, mis hõlmab liidu rahastamist kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

(11)

Projekti piiriülene mõõde nõuab vastavate juhtimisstruktuuride moodustamist. Belgia (Flandria ja Valloonia piirkonnad) ja Prantsusmaa on teinud aastaid tihedat koostööd, eelkõige 2009. aasta septembris loodud Seine'i–Schelde projekti elluviimise ettevalmistamise valitsustevahelise komisjoni raames. Kõnealust valitsustevahelist komisjoni toetab Seine'i–Schelde Euroopa majandushuviühing (Seine'i–Schelde EMHÜ), mis koosneb järgmistest organisatsioonidest: Voies Navigables de France (VNF), Société du canal Seine-Nord Europe (SCSNE), Service Public de Wallonie (SPW) ja De Vlaamse Waterweg NV. Société du Canal Seine–Nord Europe, mis vastutab Seine'i – Nord Europe'i kanali ehitamise eest, loodi 2017. aasta mais. Kõnealused üksused moodustavad ühtse juhtimisstruktuuri, mis jälgib ja koordineerib Seine'i–Schelde projekti elluviimist. Põhjamere-Vahemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ja komisjoni esindaja peaksid valitsustevahelise komisjoni ja Seine'i–Schelde EMHÜ töös korrapäraselt osalema vaatlejana. Lisaks peaks Euroopa koordinaator ja komisjoni esindaja osalema SCSNE järelevalvenõukogu (conseil de surveillance) koosolekutel vaatlejatena. Prantsusmaa võib ette näha asjakohased täiendavad meetmed, et kaasata komisjon nõuetekohaselt kõnealusesse järelevalvenõukogusse.

(12)

Selleks et jälgida elluviimise edusamme, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraseid aruandeid oma territooriumil asuvate lõikude kohta ning teatama tekkinud viivitustest.

(13)

Käesolevas otsuses sätestatud rakendamise ajakava ei tohiks piirata rahvusvahelises ja liidu õiguses kindlaksmääratud nõuete, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitse sätete järgimist. Ajakava peaks võimaldama kavandada ja täielikult optimeerida rahastamise kättesaadavust, ilma et see piiraks liikmesriigi või liidu rahalist panust. See ei tohiks mingil juhul ohustada liidu kõrgeid keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise standardeid.

(14)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, on käesoleva otsusega asjakohane ette näha läbivaatamisklausel.

(15)

Belgia ja Prantsusmaa on käesolevas otsuses sätestatud meetmed heaks kiitnud.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 52 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses kirjeldatakse piiriülese Seine'i–Schelde projekti meetmeid ja selle elluviimise ajakava, samuti seonduvaid juhtimisalaseid sätteid.

Artikkel 2

Meetmed ja ajakava

Belgia ja Prantsusmaa tagavad järgmiste meetmete õigeaegse rakendamise:

a)

Seine-Amont, Nogent-sur-Seine–Pariis: navigatsioonitingimuste parandamine detsembriks 2030

—

navigatsioonitingimuste parandamine, sealhulgas ülevoolupaisude (Beaulieu, Livon, Vives-Eaux) rekonstrueerimine detsembriks 2027 ja kõrvallüüside (Coudray, Vives-Eaux, La Cave, Champagne) taastamine detsembriks 2023;

—

lüüside ja ülevoolupaisude kaugjuhtimispultide kasutuselevõtt detsembriks 2024;

—

navigatsioonivahendite ja kasutajatele osutatavate teenuste parandamine detsembriks 2027;

b)

Seine-Aval, Suresnes – Le Havre: ajakohastamine ja navigatsioonitingimuste parandamine detsembriks 2027

—

lüüside pikendamine ja taastamine (nt Méricourt ja Bougival) detsembriks 2026;

—

ülevoolupaisude (Port-Mort, Poses, Méricourt, Bougival, Suresnes, Andrésy) uuendamine detsembriks 2027, sealhulgas Croissy-sur-Seine'i kaldapealse tugevdamine detsembriks 2022;

—

lüüside ja ülevoolupaisude kaugjuhtimispultide kasutuselevõtt detsembriks 2024;

—

navigatsioonivahendite ja kasutajatele osutatavate teenuste parandamine detsembriks 2027;

—

Poses-Amfreville'i jalakäijate silla ehitus detsembriks 2022 ja kalapääsude rajamine detsembriks 2030;

c)

Oise, Conflans-Sainte-Honorine–Compiègne: ajakohastamine ECMT Vb klassi ja navigatsioonitingimuste parandamine detsembriks 2028

—

Oise'i jõe ajakohastamine ECMT Vb klassi (MAGEO: kaldapääste ja silla tugipostid Creili ja Compiègne'i vahel, süvendustööd, Venette'i paadisilla ehitus) juuniks 2027;

—

Mours'i silla rekonstrueerimine detsembriks 2025;

—

lüüside ja ülevoolupaisude kaugjuhtimispultide kasutuselevõtt detsembriks 2028;

d)

Seine'i – Nord Europe'i kanal, Compiègne–Aubencheul-au-Bac: ECMT Vb klassi ehitamine ja kasutuselevõtt ning konteinerite kolme kihi võimaldamine detsembriks 2028

1)

1. sektor Compiegne–Passel, sealhulgas Montmacqi lüüsi ehitus:

—

ruumiline planeering septembriks 2020;

—

ühtne keskkonnaluba septembriks 2020;

—

põhitööde alustamine oktoobriks 2020;

—

tööde lõpetamine detsembriks 2026;

—

kasutuselevõtt juuniks 2027;

2)

2. sektor Passel–Allaines (49 km), mis läbib 33 omavalitsust, 3. sektor Allaines–Etricourt-Manancourt (11 km), mis läbib 3 omavalitsust, ja 4. sektor Etricourt-Manancourt–Aubencheul-au-Bac (30 km), mis läbib 11 omavalitsust, sealhulgas lüüside rajamine Noyonis, Campagne'is, Allaines'is, Marquion-Bourlonis, Oisy-Le-Vergeris ja Moislains'is (ühenduslüüs Canal du Nordiga), Louette'i hoiubasseini rajamine ja 1,33-kilomeetrise kanalisilla ehitamine Somme'i orus:

—

ruumiline planeering detsembriks 2022;

—

ühtne keskkonnaluba oktoobriks 2022;

—

põhitööde alustamine detsembriks 2023;

—

tööde lõpetamine juuniks 2028;

—

kasutuselevõtt detsembriks 2028;

e)

Dunkerque'i–Schelde telg, sealhulgas Dunkerque'i kanal Valenciennes'ist Scheldeni ja Valloonia põhilõik, ning Deûle'i jõgi Genti suunas: ajakohastamine ECMT Va (kahesuunaline) ja Vb (ühesuunaline) klassi ja navigatsioonitingimuste parandamine detsembriks 2027

1)

kõik lõigud:

—

uuringud lüüside läbilaskevõime suurendamiseks (kahekordistamine ja/või pikendamine) detsembriks 2023;

—

lüüside kaugjuhtimispultide kasutuselevõtt detsembriks 2025;

—

ECMT V klassi laevadele navigatsioonitingimuste tagamine detsembriks 2027;

2)

lõik Arleux–Anzin: Denaini lüüsi moderniseerimine ja taastamine detsembriks 2022;

3)

lõik Arleux–Halluin:

—

Deûle'i jõe ajakohastamine ECMT Va (kahesuunaline) ja Vb (ühesuunaline) klassi detsembriks 2022;

—

lüüside (sealhulgas Don ja Grand-Carré) moderniseerimine ja taastamine detsembriks 2020 ning Quesnoy-sur-Deûle'i lüüsi pikendamine detsembriks 2026;

4)

lõik Bauvin–Dunkerque:

—

Aire Neufossé'i kanali kallaste kaitserajatised (1. ja 2. etapp) detsembriks 2026 ning kallaste kaitserajatised ja bjeffide veepiiri taastamine Fontinettes'is detsembriks 2023;

—

Fontinettes'i lüüsi moderniseerimine ja taastamine detsembriks 2019;

f)

Condé-Pommerœuli kanal: taasavamine ECMT Va klassis detsembriks 2022

g)

Valloonia põhilõik, Pommerœul–Namur: ajakohastamine ECMT Va klassi detsembriks 2028

1)

Pommerœul–Seneffe: ajakohastamine ECMT Va klassi, sealhulgas Nimy-Blaton-Péronnesi kanali kohandamine ja Obourg'i lüüsi dubleerimine, uuringute lõpuleviimine detsembriks 2022 ja tööde lõpuleviimine detsembriks 2027;

2)

Seneffe–Charleroi: ajakohastamine ECMT Va klassi ja lüüside (Marchienne, Gosselies ja Viesville) dubleerimine, ettevalmistustööd detsembriks 2022 ja tööde lõpuleviimine detsembriks 2027;

3)

Charleroi–Namur:

—

Auvelais' lüüsi kohandamine detsembriks 2022;

—

ületusvõimaluste parandamine, uuringute lõpuleviimine detsembriks 2022 ja tööde lõpuleviimine 2028. aastaks;

h)

Schelde ülemjooks:

1)

Valloonia piirkonnas (Belgia):

—

ajakohastamine ECMT Va klassi, sealhulgas Tournai ülemineku kohandamine ühesuunalise Va klassile vastavaks ning Pont des Trous'e ja Pont-à-Pont'i kohandamine detsembriks 2022;

—

lüüside läbilaskevõime suurendamine ja lüüsirajatiste turvamine, Hérinnes'i ja Kaini lüüside kohandamine, uuringute lõpuleviimine detsembriks 2023 ja tööde lõpuleviimine detsembriks 2030;

2)

Flandria piirkonnas (Belgia): lüüside ajakohastamise ECMT Vb klassi uuringute lõpuleviimine detsembriks 2022 ning tehnilise ja rahalise rakenduskava koostamine detsembriks 2023;

i)

Lys: ajakohastamine ECMT Va (kahesuunaline) ja Vb (ühesuunaline) klassi ning konteinerite kolme kihi võimaldamine detsembriks 2027, sealhulgas:

1)

Flandria piirkonnas (Belgia), Genti ja Werviki vahel:

—

kõikide lüüside ajakohastamine ECMT Vb klassi, sealhulgas lüüsid St-Baafs-Vijves ja Harelbekes, detsembriks 2021;

—

ECMT Vb klassi kalibreerimine, sealhulgas sildade ülestõstmine, mis võimaldab kolme konteinerikihti, detsembriks 2022 Lysi ümbersõidukanalil ja detsembriks 2027 ülejäänud lõikudel;

2)

Valloonia piirkonnas (Belgia) Comines'i omavalitsuses: ajakohastamine ECMT Vb klassi, sealhulgas Comines'i ülekäik, detsembriks 2027, ja navigatsiooni tagamine, eelkõige Comines'i ülevoolupaisu asendamisega detsembriks 2030;

3)

Prantsusmaal, Deûlémont'i ja Comines'i vahel: ajakohastamine ECMT Vb klassi detsembriks 2024;

j)

ühendusvõrk Flandrias:

1)

uuringud Flandria siseveeteede lõikude ajakohastamiseks, mis on otseühenduses Seine'i-Schelde põhivõrguga, detsembriks 2022:

—

Zeebrugge (Genti–Brügge kanal) ja Antwerpeni (Upper-Seascheldt) meresadamatega ühenduste ajakohastamine ECMT Va klassi, võimaldades kolme konteinerikihti;

—

Roeselare–Lysi ja Bossuit–Kortrijki kanali ajakohastamine ECMT Va klassi;

2)

eespool nimetatud lõikude ajakohastamise kohta tehnilise ja rahalise rakenduskava koostamine, sealhulgas üksikasjalik prioriteetide hindamine, detsembriks 2023;

k)

Seneffe–Antwerpen, Flandria ja Valloonia lõigud: lüüside ajakohastamise ECMT täiemõõdulisse IV klassi uuringute lõpuleviimine detsembriks 2022 ning vajalike kohanduste tehnilise ja rahalise rakenduskava koostamine detsembriks 2023;

l)

üldmeetmed:

1)

poliitilise raamistiku koostamine, mida koordineeritakse erinevate osapooltega, et edendada alternatiivkütuste taristu täielikku kasutuselevõttu Seine'i–Schelde võrgus kooskõlas Belgia ja Prantsusmaa poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL (2) kontekstis esitatud riiklike poliitikaraamistikega, detsembriks 2022, et rakendada seda järk-järgult detsembriks 2030;

2)

integreeritud ja tõhusate piiriülese liikluse ja transpordi korraldamise teenuste rakendamine Seine'i–Schelde võrgus, sealhulgas RISi täiemahuline rakendamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/44/EÜ (3), detsembriks 2028;

3)

Seine'i–Schelde võrgu mitmeliigiliste logistikaplatvormide arendamine detsembriks 2028.

Artikkel 3

Juhtimine

1.   Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ja Euroopa Komisjoni esindaja kutsutakse vaatlejatena osalema Société du canal Seine-Nord Europe nõukogu (conseil de surveillance) koosolekutel.

2.   Artiklis 2 osutatud meetmete kulgu arutatakse korrapäraselt Seine'i–Schelde projekti elluviimise ettevalmistamise valitsustevahelise komisjoni ning Seine'i–Schelde EMHÜ raames. Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ja Euroopa Komisjoni esindaja kutsutakse vaatlejatena osalema valitsustevahelise komisjoni koosolekutel vähemalt kaks korda aastas ja Seine'i–Schelde EMHÜ koosolekutel vähemalt kolm korda aastas.

Artikkel 4

Aruandlus

Belgia ja Prantsusmaa annavad komisjonile ja Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaatorile vähemalt üks kord aastas aru artiklis 2 osutatud meetmete rakendamisel tehtud edusammudest ning teatavad kõigist viivitustest, märkides ära nende põhjused ja võetud parandusmeetmed. Selleks võivad need liikmesriigid vajaduse korral kasutada Euroopa ühendamise rahastu toetuslepingute raames esitatavate iga-aastaste aruannete sisu.

Artikkel 5

Läbivaatamine

Hiljemalt 31. detsembriks 2023 vaatab komisjon Belgia ja Prantsusmaa taotlusel või omal algatusel läbi artiklis 2 osutatud meetmed ja ajakava, kasutades Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaatori abi.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile ja Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 27. juuni 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)   ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).